| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/8207-1 |
| Registreeritud | 18.12.2023 |
| Sünkroonitud | 15.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Keskkonnaamet
Päästeamet
14.12.2023 nr 5-2/6789-1
Abruka külas Luksi II detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Abruka külas Luksi II
detailplaneeringu (vt lisa). Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse 12.07.2022
korraldusega nr 2-3/1183. Planeeringuala suurus on ca 0,65 ha ja see hõlmab Abruka külas osa
Luksi katastriüksusest (katastritunnus 34801:014:0012, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,
pindala 6,86 ha). Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete
ehitamiseks.
Detailplaneeringu menetluse materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-22-025/.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisa: detailplaneering „Luksi_II_dp_14.12.2023“
Piret Paiste, 452 5093
Luksi kü piir
Tingmärgid
Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (märts 2023)
Servituudi seadmise vajadus
Planeeringuala piir
PROJEKT BÜROO
Koostajad: Alar Oll
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel. +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
Kuupäev: 18.10.2023
Asukohaskeem
Mõõtkava
1:10000
EEP000710, 26.04.2006
Saaremaa Vallavalitsus
Janika Jürgenson
Planeeringu koostamise korraldaja
Töö nimetus ja aadress
Joonise nimetus
Töö nr
03-23-DP
Staadium
eskiis
Joonis
DP1
Jooniseid
3
Luksi II detailplaneering
Luksi kinnistu, Abruka küla, Saaremaa vald,
Saare maakond
1
0
,
0
0
PROJEKT BÜROO
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare 93819
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Jooniseid
Töö nimetus ja aadress
Abruka küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Staadium
Luksi II detailplaneering
Saaremaa Vallavalitsus
Tugijoonis Koostajad: Alar Oll
Janika Jürgenson
Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 22.11.2022.a, töö nr. 133-22-G. 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde. 4) Planeeritavate tehnovõrkude asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. 5) Planeeringuala asub tervikuna Abruka hoiualal. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus.
90
120
150
180
210
240
270
300
330
0
30
60
W E
S
N
80
70
50
4O
20
10350
320
310
290
280
260
250
230
220
200
190 170
160
140
130
110
100
340
Luksi kinnistu
PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse
nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev
Luksi 34801:014:0012 Lauri Luks
PROJEKT BÜROO
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare 93819
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt
DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid
03-23-DP
Töö nimetus ja aadress
Abruka küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Detailplaneeringu koostamise korraldaja
1:500 Staadium
eskiis
Luksi II detailplaneering
Saaremaa Vallavalitsus
Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll
Kuupäev: 05.12.2023
Janika Jürgenson
1
0
, 0
4
5
,
0
0
5
,
0
0
6
0
,
0
0
Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 22.11.2022.a, töö nr. 133-22-G. 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde. 4) Planeeritavate tehnovõrkude asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. 5) Planeeringuala asub tervikuna Abruka hoiualal. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus.
KRUNDI EHITUSÕIGUS
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss v
õi aa
dr es
si e
tte pa
ne k
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(h a)
h oo
ne te
su ur
im eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
ho on
et e
ko rr
us el
is us
(e la
m u/
ab ih
oo ne
d)
ho on
et e
(e la
m u/
ab ih
oo ne
) s uu
rim kõ
rg us
m aa
pi nn
as t (
m )
Eh iti
st e
ar v
kr un
di l
(e la
m u+
ab ih
oo ne
)
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u%
ka ta
st riü
ks us
e si
ht ot
st ar
ve ja
os ak
aa lu
%
tu le
pü si
vu s
pi ira
ng ud
1 Luksi 6,86 350 2 1 7,5/6,0 1+2
üksikelamu maa 5% EP, looduslik
maa 95% HL M 100% TP3
1. Abruka hoiuala 2. Poollooduslik kooslus 3. Juurdepääsu servituudi vajadus 4. Servituudi vajadus Uno kinnistu hoone hooldamiseks 5. Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 6. Puurkaevu hooldusala 10 m 7. Kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd- biopuhasti 5 m, imväljak 10 m
MAX EHITISEALUNE PIND
KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST
HOONETE ARV KRUNDIL
37,5 / 6,0
2 / 1
ELAMU/ABIHOONE HOONE MAX KORRUSELISUS
1+2
ELUHOONE+ABIHOONED
SIHTOTSTARVE
ELAMU/ABIHOONE
KRUNDI EHITUSÕIGUS
350
EP 5%, HL 95%
6,86 ha
TEHNILISED NÄITAJAD
Planeeritud maa-ala suurus 6,86 ha
Kavandatud kruntide arv 1 Krunditud maa bilanss 6,86 ha 100 Maatulundusmaa 6,86 ha 100
3
1 1+2
7,5
2 6,0 350
EP 5%, HL 95%
6,86 ha
katusekalle
90
120
150
180
210
240
270
300
330
0
30
60
W E
S
N
80
70
50
4O
20
10350
320
310
290
280
260
250
230
220
200
190 170
160
140
130
110
100
340
Luksi kinnistu
3 ,5
0
elamu 40-45°
abihoone 30-45°
1
0
,
0
0
2
,
0
0
6
0
,
0
0
P
P
erand 5-45° (vt seletuskiri)
5
,
0
0
1
0
,
0
0
3
, 5
0
2
4
,
9
8
Osaühing DP Projektbüroo
Reg.kood 11217547
EEP000710 (26.04.2006)
Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10, Kuressaare, Saare maakond 93819,
[email protected], +372 452 5000
Töövõtja: DP Projektbüroo OÜ
Rohu tn 5, Kuressaare Saare maakond 93819
[email protected], +372 4545491
Planeringu koostamise tellija ja huvitatud isik: Lauri Luks
SAAREMAA VALD, ABRUKA KÜLA, LUKSI KINNISTU
KAT.TUNNUS 34801:014:0012
LUKSI II DETAILPLANEERING
KOOS LISADOKUMENTIDEGA
TÖÖ NR 03-23-DP
Algatatud 12.07.2022.a korraldusega nr 2-3/1183
Koostajad: Alar Oll
Janika Jürgenson
TT diplom MB 007012,
arhitektuurimagistri kraad
Versiooni kuupäev: 14.12.2023
KURESSAARE 2023
Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected]
Rohu 5 Kuressaare 93819 tel:+3724545491
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 2
SISUKORD
I Menetlusdokumendid
1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (28.03.2022)
2. Saaremaa Vallvalitsuse korraldus 12.07.2022 nr 2-3/1183 koos lähteülesandega
II Seletuskiri
1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ............................... 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 4 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid .......................................................................... 4 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 5
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ........................................................................................................ 5 2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus ........................................................................................ 5 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 6
2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................. 7
2.4. Kehtivate kitsenduste kirjeldus ..................................................................................................... 7 2.5. Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ja üldplaneeringust tulenevatele tingimustele ... 8 2.6. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................... 9
3. Planeeringuga kavandatu ................................................................................................................ 10 3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: ................................................................................. 10 3.2. Planeeringujärgsed krundid: ........................................................................................................ 10 3.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................................... 10 3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ......................................................................................... 10 3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine .............................................................................. 11 3.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 11 3.7. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 12
4. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................. 14 4.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 14 4.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 14 4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 14 4.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 16
5. Servituudid .............................................................................................................................. 16
6. Energiatõhusus ........................................................................................................................ 16
7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. .......................................................... 16
8. Kehtivad piirangud .................................................................................................................. 17
9. Planeeringu elluviimine ........................................................................................................... 18
10. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................19
III Joonised
DP1 Asendiskeem M 1:10000
DP2 Tugijoonis M 1:500
DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 3
IV Lisad
Ruumiline illustratsioon
Kooskõlastuste kokkuvõttev tabel
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 4
1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud
uuringud
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused
- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);
- Detailplaneeringu algatamise taotlus (28.03.2022)
- Saaremaa Vallavalitsuse korraldus „Abruka küla Luksi II detailplaneeringu algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ 12.07.2022 nr 2-3/1183
1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid
- Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 133-22-G (22.11.2022)
- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);
- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);
- Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);
- Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);
- Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);
- Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);
- Eesti looduse infosüsteem (EELIS);
- Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);
- Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);
- Kaarma valla üldplaneering, kehtestatud 07.07.2010. a määrusega nr 9;
- Saare maakonnaplaneering 2030+
- Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri”;
- Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;
- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Saaremaa vallas“;
- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise
taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
- Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine“ jne.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 5
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks, maa
sihtotstarbe muutmine detailplaneeringu liikide kaupa 90% looduslik maa (HL) ja 10% üksikelamu
maa (EP), liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude asukoha määramine, hoonestuse
ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga
kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide
ulatuse määramine.
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus)
Planeeritavaks alaks on Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka külas asuv osa Luksi
(katastriüksuse tunnus 34801:014:0012, registriosa nr 2986834) kinnistust. Kinnistu pindala on
24.03.2023 seisuga 6,86 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Luksi II planeeringuala suurus
on 0,65 ha.
Luksi katastriüksus piirneb põhjast Äikese (katastriüksuse tunnus 34801:014:0036, registriosa nr
2010034), lõunast Loojangu (katastriüksuse tunnus 34801:014:0045, registriosa nr 2242034) ja
Jaagu (katastriüksuse tunnus 34801:014:0061, registriosa nr 2744534), idast Oskari (katastriüksuse
tunnus 71401:001:1206, registriosa nr 19156650), Nännu (katastriüksuse tunnus 71401:001:1211,
registriosa nr 19156750), Uno (katastriüksuse tunnus 34801:014:0054, registriosa nr 2290334) ja
Kuke (katastriüksuse tunnus 34801:014:0011, registriosa nr 1444634) ja Suureküla tee nr 2700905
(katastriüksuse tunnus 34801:014:0153, registriosa nr 8762850) katastriüksustega. Läänest piirneb
Luksi katastriüksus avaliku veekoguga Suur Katel. Planeeringuala asub Luksi katastriüksuse
kagupoolsel osas ja piirneb Jaagu, Nännu, Uno, Kuke ja Suureküla tee katastriüksustega.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 6
2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus
Planeeringuala asub Saaremaa valla Abruka küla põhjapoolses osas. Ehitisregistri andmetel Luksi
kinnistul hooned ja rajatised puuduvad. Vastavalt Maa-ameti ajalooliste kaartide väljavõttele on
asunud kinnistul hoonestus.
Joonis 2 Väljavõte Maa-ameti X-Gis NSVL O-42 topokaardist, 1937.
Luksi katastriüksuse pindala on 6,86 ha, millest 4,08 ha on looduslik rohumaa ning 2,78 ha muu
maa (kõrkjastik ja põõsastik). Planeeringuala suurusega 0,65 ha jääb valdavalt looduslikule
rohumaale. Maapinna reljeef on ühtlase langusega ida-lääne suunaliselt. Absoluutkõrgused jäävad
planeeringualal vahemikku 1,0-4,0 meetrit. Planeeringuala asub Abruka hoiualal, mis ühtlasi
kuulub Natura 2000 võrgustikku Abruka loodusalana ja Kura kurgu linnualana. Lisaks asub
planeeringualal osaliselt veehaarde (puurkaevu) hooldusala ja elektripaigaldise kaitsevööndis. Luksi
kinnistule ulatub ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd, kus tegevusi reguleerib Looduskaitseseadus,
ning veekaitsevöönd, kus tegevusi reguleerib Veeseadus. Lisaks ka Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse kohaselt veekogu kallasrada. Nimetatud vööndid jäävad planeeringualast välja ning sinna
tegevusi ei kavandata. Luksi kinnistule hoiuala ja loodusala osas on registreeritud kaitse-eesmärgiks
seatud esmatähtsate poollooduslike koosluste kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood
(6280*) ja rannaniidud (1630*) esinemine. Kinnistu keskosas ka sinihelmikakooslus (6410), mida
kaitse eesmärgiks seatud ei ole. Kavandatavad hooned ja rajatised jäävad väljapoole kaitstavaid
kooslusi. Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.
Lõunapoolse piiri lähedal Jaagu kinnistul kulgeb kiviaed ja planeeringuala läbib pinnastee. Rajatud
on elektri liitumiskilbid ja Uno kinnistut teenindav madalpingekaabel. Juurdepääs planeeringualale
on tagatud munitsipaalomandis olevalt Suureküla teelt nr 2700905.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 7
2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid
Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt looduslikuks maaks ja osaliselt
väikeelamumaaks (hoonestusala).
Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate
seisukohtadega:
• Planeeringuala, mis asub hoonestusalast väljapool, jääb hajaasustusega piirkonnaks, kus
domineerib poollooduslik kooslus, looduslik rohumaa, kadastik ja kõrkjastik. Soodsad
tingimused on kariloomade karjatamiseks ja rohttaimede kogumiseks. Arendustegevusi (v.a
hoonestust teenindavad tehnovõrgud) hoonestusalast väljapool ei planeerita.
• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
(elamuala ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi
mastaape silmas pidades.
Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad elamud kõrvalhoonetega ja planeeringuala piirneb kahest
küljest üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtotstarbega kinnistutega. Kavandatav hoonestus on
jätkuks küla põhja-lõuna suunas väljakujunenud asustusmustrile. Lähim olemasolev hoone, Uno
katastriüksuse elamu, jääb planeeritavast hoonestusalast 10 m kaugusele. Planeeringuala põhja- ja
läänepoolses kontaktvööndis asuvad valdavalt rohumaad, kadastik ja kõrkjastik. Ida- ja
läänepoolsesse kontaktvööndi jäävad elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestatud
katastriüksused. Hoonete planeerimisel lähtutakse piirkonnas väljakujunenud maa-arhitektuurist-
fassaadidel kasutatakse puitu ja katusetüüpideks on viilkatused. Planeeritav hoonestus sobib antud
piirkonda arvestades lähipiirkonna olemasolevat maakasutust ja hoonestust. Arvestades piirkonna
olemasolevat ja perspektiivset hoonestust, maakasutust ning krundijaotust, jääb planeeringuala
kompaktse hoonestusalaga hajaasustuspiirkonnaks.
2.4. Kehtivate kitsenduste kirjeldus
Planeeritav ala paikneb kogu ulatuses Abruka hoiuala serva-alal mis kuulub ühtlasi ka Natura 2000
võrgustikku Kura kurgu linnualana ja Abruka loodusalana. Luksi kinnistule ulatub ranna piirangu-
ja ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja kallasrada. Nimetatud vööndid jäävad planeeringualast
väljapoole. Planeeringualal asuvad kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (6280*) ja
rannaniidud (1630*). Luksi kinnistule on rajatud puurkaev hooldusalaga 10 m. Planeeringualale on
rajatud liitumiskilbid ja madalpingekaabel kaitsevööndiga 2 m kaabli teljest mõlemale poole.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 8
Joonis 3. Luksi kinnistu piirangute ulatus (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardrakendus)
2.5. Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ja üldplaneeringust tulenevatele
tingimustele
Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringu
2030+ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474 kehtestatud „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused" jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030+
lisadena. Vastavalt Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused” asub planeeringuala rohevõrgustiku tugialal, Natura 2000
võrgustiku hoiualal ja potentsiaalse riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Vastavalt
maakonnaplaneeringu joonisele „Ruumilised väärtused“, asub Luksi katastriüksus rohevõrgustiku
tugialal, Natura 2000 võrgustiku hoiualal, väärtuslikul põllumajandusmaal ja potentsiaalse riikliku
tähtsusega väärtuslikul maastikul. Väärtuslikule põllumajandusmaale planeeringuala ei ulatu.
Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe
tagamine. Tingimused maakasutuse kavandamisel:
- vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist;
- planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada
looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või
kompenseerivad meetmed;
- teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid,
pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.
Natura 2000 võrgustiku terviklikkus tagatakse võrgustiku aladel elupaikade soodsa seisundi
hoidmise, kaitse-eesmärkide saavutamise ja terviklikkuse säilitamisega.
Kõige esinduslikumatele, potentsiaalse riikliku tähtsusega maastikele, annavad üldjuhul väärtuse
riiklikul tasandil väärtustatud objektid – kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised, mis
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 9
enamasti on ka olulised turismi sihtkohad või esindavad need maastikud “saarelisust”
traditsioonilises mõttes (meri, kadakad, arhailisus jmt). Väärtuse püsimiseks vajalikud tegevused:
- püsiasustuse säilimine ja kasv arvestades samas küla ajaloolist struktuuri;
- pärandkoosluste (loo- ja rannaniitude) järjepidev hooldus - niitmine, loomade
karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
Vastavalt Kaarma valla territooriumi osa üldplaneeringule (kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 7.
juuni 2010. a määrusega nr 9) asub planeeringuala maatulundusala juhtotstarbega alal ja Abruka
hoiualal. Maatulundusala on põllumajanduse ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste
püstitamiseks ette nähtud ala. Ehitamise aluseks nendel aladel on üldjuhul
projekteerimistingimused. Kuna planeeritav hoonestus asub Abruka hoiualal, tuleb ehitusõiguse
määramiseks koostada detailplaneering. Abruka hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide
elupaikade kaitse. Koostatav detailplaneering vastab Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ja
üldplaneeringust tulenevatele tingimustele.
Joonis 4. Väljavõte Kaarma valla üldplaneeringu Abruka maakasutuspiirangute kaardist.
Planeeringuala asukoht.
2.6. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud
Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 10
3. Planeeringuga kavandatu
3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine
Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab osa Luksi (katastriüksuse tunnus 34801:014:0012,
registriosa nr 2986834) kinnistust. Planeeringulahenduse tulemusel Luksi katastriüksust ei jagata ja
piire ei muudeta.
3.2. Planeeringujärgsed krundid
Planeeringu-
järgse krundi
aadressi
nimeettepanek
Pindala, ha
Maa sihtotstarve
katastriüksuse liikide
kaupa
Krundi kasutamise otstarve
detailplaneeringu liikide kaupa
Luksi 6,86 100% maatulundusmaa Looduslik maa (95% HL);
Üksikelamu maa (5% EP)
Tabel 1. Planeeritavad krundid
3.3. Kruntide ehitusõigus
Luksi kinnistu on olemasolevalt hoonestamata ja EHR-andmete alusel ehitised puuduvad.
Kinnistule on rajatud puurkaev, liitumiskilbid ja Uno kinnistu teenindamiseks madalpingekaabel.
Planeeringuga nähakse ette kinnistule ühe hoonestusala moodustamise. Hoonestusala asukoha
valikul on lähtutud Keskkonnaameti seisukohast, detailplaneeringu lähteseisukohtades esitatud
tingimustest ja keskkonnamõjude eelhinnangust kavandada hoonestus väljapoole poollooduslike
koosluste levikuala. Ülejäänud planeeringualale on lubatud rajada kommunikatsioone/tehnovõrke
ning juurdepääsutee.
Krunt (Luksi), pindala 6,86 ha
- Krundi kasutamise sihtotstarve – looduslik maa (95% HL); üksikelamu maa (5% EP)
- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 1 elamu, 2 abihoonet;
- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 350 m²;
- Hoonete suurim lubatud kõrgus – elamu 7,5 m (2-korruseline), abihoone 6,0 m (1-
korruselised)
Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind ja suurim lubatud hoonete arv hõlmab ka 20-60 m 2
ehitisealuse pinnaga hoonestust. Erandiks on 0-20 m 2 ehitisealuse pinnaga hooned, mis jäävad 350
m 2
pinna sisse.
3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele
Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust piirkonnas iseloomuliku
hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Hoonete välisilme kavandamisel tuleb
lähtuda traditsioonilisest maa-arhitektuurist. Lähiala hoonestuste fassaadides domineerib puit ja
katusetüüpideks on viilkatus. Hoonestuse täpne lahendus anda ehitusprojekti arhitektuurse osaga.
Maa-alal eksisteeriv madalhaljastus tuleb maksimaalselt säilitada. Kõrghaljastus hoonestusalal
puudub. Hoonestusala pinnase tõstmist täitmise teel ei planeerita, sademeveed suunata kalletega
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 11
hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Sealjuures tuleb jälgida, et sademevett ei suunataks
kalletega naabermaaüksustele ega teedele. Luksi hoonestusala on planeeritud katastriüksuse
kagupoolsesse ossa, kuhu on lubatud püstitada maksimaalselt 3 hoonet (elamu ja 2 abihoonet),
kokku maksimaalselt 350 m 2 suuruse ehitisealuse pinnaga. Ühe hoone maksimaalne ehitisealune
pind on 160 m 2 . Hooned kavandada kahepoolse viilkatusega, elamu kuni 2-korruseline ning
abihooned 1-korruselistena. Katusekatte materjaliks võib olla puit, roog, puitsindel, plekk või
katusekivi ning hoone välisseinte viimistlusmaterjalina kasutada puitu ja/või looduslikku kivi.
Hoone sokliosa viimistleda betooni, krohvi või loodusliku kiviga. Planeeritavate hoonete
aknaraamid ning uksed rajada puidust või puit-alumiiniumist ning värvilahendused nii hoonetel kui
ka rajatistel peavad olema naturaalsed, loodusesse sulanduvad ja vähe silmatorkavad. Keelatud on
kasutada imiteerivaid materjale.
Arhitektuursed piirangud:
- katuse kaldenurk 40-45 kraadi (elamu), 30-45 kraadi (abihoone), sarnaselt Suureküla
tee ääres olemasoleva hoonestusega, erandina lubatud alla 20 m 2 hooned 5-45 kraadi;
- hoonete värvilahendus peab olema tagasihoidlik ja ümbritsevasse keskkonda sobiv;
- piirdeid rajada minimaalselt 5 m, soovitavalt 10 m kaugusele Keskkonnaametiga kokku
lepitud võimaliku hoonestatava ala piirist. Soovitatav piirde kõrgus on 1-1,5 meetrit,
sealjuures tuleb eelistada kivi-, latt- ja lippaedu. Keelatud on kasutada massiivseid
metallaedu, vundamendil piirdeid ning muid aedlinlikke aiatüüpe. Piirete rajamisel
tuleb eelistada looduslikke materjale ja arvestada kohalikke ehitusviise ja -tavasid.
Piirde rajamisel peab see kokku sobima ehitiste ja/või alaga, mida ümbritsetakse (nt
puidust välisviimistlusega hoonetele traditsioonilised kiviaiad või puidust piirdeaiad;
kivist ja betoonist välisviimistlusega hoonetel võib rajada nii kivist kui ka puidust
piirdeid). Piirded peavad sobituma piirkonnale omasesse avamaastikku ega tohi
maastikuilmet negatiivselt mõjutada. Tegemist on hoiualaga, kus on oluline säilitada
alale omased vaated ja ilme.
3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine
Juurdepääs planeeringualale toimub munitsipaalomandis olevalt Suureküla teelt nr 2700905 mööda
olemasolevat pinnasteed. Parkimine lahendatakse planeeritaval hoonestusalal. Juurdepääsud
naaberkinnistutele tagatakse vastavalt joonistele DP1 ja DP3 esitatud servituudi seadmise
ettepanekule Saaremaa valla kasuks. Uue juurdepääsutee rajamise kohustus huvitatud isikul puudub
ja vajadusel rajatakse see koostöös ning kokkuleppeliselt Saaremaa valla ning naabekinnistute
omanikega. Juurdepääsu servituudi vajadusega alal tagatakse avalik vaba läbipääs saareelanikele
transpordivahenditega liiklemiseks, talitee kasutamise võimaldamiseks, päästetehnikale ja jalgsi
liigeldes.
3.6. Tuleohutusnõuded
Hoonete projekteerimisel lähtuda Siseministri 01.03.2021 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele peab hoonetevaheline kaugus
olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu
piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 12
Hooned kuuluvad TP-3 (tuldkartev) tuleohutusklassi. Juurdepääs planeeritavatele hoonetele ja
naabermaaüksustele tagatakse olemasoleva juurdepääsutee ning 3,5 m laiuse planeeritava
teeservituudiga.
Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga. Hajaasustusega piirkonna üksik- ja
kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee veevõtukohta. EVS
812‐6:2012 kohaselt loetakse tuletõrje veevarustuse mõistes hajaasustuseks ala, kus
naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit. Vastavalt
Siseministri määrusele nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ võib ehitise veevõtukohana käsitada
lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad esimese
kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid
tuleohutus on analüütiliselt tõendatud. Kuna lähim naaberkinnistu hoone (Uno kinnistu elamu) asub
planeeritavast hoonestusalast 10 m kaugusel, tuleb ehitusprojektide koosseisus tuleohutust
analüütiliselt tõendada. Analüütilisel projekteerimisel tõendatakse alternatiivsel viisil
eeltunnustatud nõuete täitmist, võttes aluseks olulised tuleohutusnõuded. Vastavalt määruse nr 10 §
6 lg1 peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika
ohutus. Olemasolev ja planeeritav hoonestus ei võimalda planeeringualale tuletõrje veevõtukohta
rajada. Samuti puudub võimalus veevõtukoha rajamiseks väljapoole planeeringuala Luksi
kinnistule, kuna maa-alal asub Abruka hoiuala ja poollooduslik kooslus. Abruka saarel avalikud
registreeritud tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Päästetöödega tegeleb Jaama kinnistu päästejaama
hoones asuv Abruka Priitahtlik Pritsumeeste Selts. Kaugus planeeringualast päästejaamani on ca
600 m. Lähim veevõtu võimalus on Abruka sadamas (katastriüksuse tunnus: 34801:014:0158).
Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul.
3.7. Keskkonnakaitselised tingimused
Kaitsealuseid loodusobjekte planeeringualal ei esine, samuti puuduvad muinsuskaitsealased
objektid ning kultuurimälestised.
Keskkonnamõju eelhinnang: Kaitstavaid taimeliike planeeringualal Keskkonnaregistri andmetel ei
leidu. Küll aga on planeeringualast mere pool asuv ala elu- ja toitumispaigaks mitmetele
linnuliikidele, seejuures ka kaitsealustele liikidele. Luksi maaüksuse hoiuala ja loodusala osas on
registreeritud kaitse-eesmärgiks seatud esmatähtsate poollooduslike koosluste kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210*) ja rannaniidud (1630*) esinemine. Kinnistu keskosas ka
sinihelmikakooslus (6410), mida kaitseeesmärgiks seatud ei ole. Vahetult kavandatava
planeeringualaga piirneb lubjarikas aruniit. Algatamise taotluse kohaselt on hooned kavandatud
väljapoole kaitstavaid kooslusi – sellel tingimusel on ka Keskkonnaamet andnud oma esmase
seisukoha 06.05.2022 kirjaga nr 6- 2/22/7239-2. Kui hoonestus ja õueala kavandada
(planeeringumenetluse käigus) väljapoole kaitstavaid kooslusi, ei ole olulist mõju neile oodata.
Planeeringualast mere poole tegevusi ei kavandata. Samuti on planeeringu koostamise käigus
võimalik täpsustada ja planeerida õueala kujundamise ja piiritlemise põhimõtteid, et kaitstavatele
kooslustele oleks mõju minimaalne ja et inimese tegevusega kaasnevad mõjud jääksid võimalikult
väljapoole kaitstavaid kooslusi.
Poollooduslike koosluste kahjustamine näiteks murutraktoriga niitmise teel on keelatud. Hoonete ja
rajatiste kavandamisel arvestada piirkonnale omase maastikuga ja eelistada lagedamaid alasid.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 13
Hoonestusalal asuvad üksikud kadakad ja kadastike grupid maksimaalselt säilitada, tagades Abruka
saarele omase looduskeskkonna.
Luksi maaüksusele ei planeerita rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte.
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda
ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline
keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või maetud
keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate reoveekäitlussüsteemide
nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise tõttu. Planeerimislahendus näeb
ette nõuetekohase biopuhasti rajamist või kahesüsteemset reoveekäitlussüsteemi (septik-
imbsüsteem või Bioplan-tüüpi pesuveefilter imbsüsteemiga pesuvee käitlemiseks, mis on
kombineeritud kompostkäimlaga).
Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid
maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest
arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses
parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutamist.
Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei
kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires,
väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.
Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate
tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib.
Planeerimislahenduses nähakse ette osaliselt tehnovõrkude (veetorustik, kanalisatsioonitorustik,
madalpingekaabel) rajamise poollooduslikule kooslusele. Ehitustööde käigus on võimalik
kasutusele võtta erinevaid meetmeid, et kaitstav kooslus saaks minimaalselt kahjustatud – nt
eemaldada trassitöödel kamar nii, et see on peale tööde lõppemist võimalik tagasi paigutada.
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju
välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju
välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on ajutise
iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega
ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja
sisepõlemismootorite tööst. Rajatavate hoonete küttesüsteemide lahendus töötatakse välja
projekteerimise käigus.
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel
suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete
teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda tüüpi
mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu
saastetase piirkonnas, v.a ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal ei
ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
Planeeringula naaberkinnistutel on registreeritud pärandkultuuri andmebaasis asundustaludena
Jaagu talukoht ja Jürissoni talukoht. Neist Jürissoni talukoht on säilinud 50-90%.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 14
Rajatavate hoonete ümbrus planeeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus. Täpsemad
kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Väljaspool hoonestusala
tuleb puistu ja kadastik säilitada. Haljastuse rajamisel kinnistul peab arvestama taimede sobivust
looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Ehitusprojektides näha ette teedelt ja
platsidelt sadevete valgumine haljasaladele, kuid jälgida tuleb, et sadevett ei juhitaks teadlikult
naaberkinnistutele. Sadevete kanalisatsiooni käesoleva planeeringuga ei planeerita.
Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Jäätmekäitlus korraldatakse
vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.
Kuna Luksi katastriüksusel asub kallasrada, siis vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38
lõikele 7 peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama sellele avaliku juurdepääsu. Lähipiirkonnas
avalikku juurdepääsu määratud pole ja sellest tulenevalt näeb planeerimislahendus ette juurdepääsu
määramise kallasrajale vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele (joonis DP3).
4. Tehnovõrkude lahendus
4.1. Elektrivarustus
Elektrivarustuseks on kinnistu omanik sõlminud Elektrilevi OÜ-ga liitumislepingu. Alternatiivse
variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks
keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Päikesepaneelide paigaldus lubatud hoonete
katustele, maapinnale paigaldust ei lubata. Liitumiskilbile peab olema tagatud juurdepääs.
Elektripaigaldiste täpsed asukohad määratakse hoonete ehitusprojektis.
4.2. Sidevarustus
Sidevarustus (telefoni- ja internetiühendus) planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.
4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon
Veevarustus
Kinnistu veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil, mille veetarve jääb alla 10 m³
ööpäevas ja alla 150 m 3 kuus.
Puurkaev on registreeritud keskkonnaregistris koodiga PRK0023238 hooldusalaga 10 m.
Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui
võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri
ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane
hooldusala ulatusega 10 m. Veetrasside rajamisel poollooduslikul kooslusel on võimalik kasutusele
võtta erinevaid meetmeid, et kaitstav kooslus saaks minimaalselt kahjustatud – nt eemaldada
trassitöödel kamar nii, et see on peale tööde lõppemist võimalik tagasi paigutada. Peale ehitustööid
taastada poollooduslikul kooslusel liigirikkuse levikuks esialgne olukord (aruniit). Täpne
veetrasside paigutus lahendatakse ehitusprojektide koosseisus.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 15
Kanalisatsioon
OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes
on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Reovee käitlemiseks
on järgnevad võimalused:
1. Septikust ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine pesuvetele, immutada on lubatud kuni
5 m 3 heitvett ööpäevas, koos kompostkäimlaga. Saarelist eripära silmas pidades ei ole
reoveekäitluse lahendusena kogumismahuti otstarbekas lahendus.
2. Biolan-tüüpi pesuveefilter imbsüsteemiga pesuvee käitlemiseks, koos kompostkäimlaga.
3. Bioloogilisest reoveepuhastist ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti (kui kinnistu kavandatud
kasutus on piisav selleks, et biopuhasti tõrgeteta tööd on võimalik tagada, st kui kinnistu reoveeteke
on hooajaline, tuleks eelistada muid variante) rajamine kogu tekkiva reovee puhastamiseks.
Süsteemi projekteerimisel ja rajamisel arvestada olemasoleva maapinna reljeefiga ja vajadusel
ülepumpla kasutamisega.
Komposteeriva kuivkäimla tühjendamise puhul jälgida “Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja
Saaremaa vallas”: kuivkäimla sisu tohib kompostida oma kinnistul vaid viisil, mis ei põhjusta
visuaalset või lõhnahäiringut, kattes haisu vältimiseks kuivkäimla sisu mullakihiga või muu haisu
levikut tõkestava materjaliga, vältida tuleb võimalikku reostusohtu keskkonnale, ennekõike aga
olemasolevatele salv- ja puurkaevudele; kompostitud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada
kõige varem aasta pärast komposti valmimist alates 21. märtsist kuni 1. detsembrini jälgides
keskkonna- ja tervisekaitsenõudeid; kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele,
külmunud või veega küllastunud pinnasele.
Planeeritavat hoonestust suvekoduna kasutamisel tuleb rajada kahesüsteemne reoveekäitlussüsteem.
Biopuhasti/septiku tühjendamine toimub õuealalt pikendusvoolikuid kasutades ja juurdepääsutee
rajamine selleni pole vajalik. Planeeringualal on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala (kõrge
reostusohtlikkus). Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2–10 m
paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m ööp, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune
savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–0,005 m ööp ja alasid, mille pinnakate on 20–
40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. Kohtades, kus on
pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune moreenikiht või on
alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse immutada vaid vähemalt
bioloogiliselt puhastatud heitvett. Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi
vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.
Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid. Omapuhasti parima asukoha
leidmisel tuleks jälgida, et kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel
on 5 m).
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal
ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest,
millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest. Saarelist
eripära silmas pidades ei ole reoveekäitluse lahendusena kogumismahuti otstarbekas lahendus.
Konkreetse reoveekäitlussüsteemi tüüp/tehniline lahendus määratakse hoonete ehitusprojektis.
Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega mahuteid/puhasteid. Imbsüsteemi
rajamisel eelistada hajutatud pinnasesse immutamist (pigem hajutatud kiired, kui üks imbkaev või -
tunnel). Kuna joogiveekaevu rajamise piiranguga ala 60 m imbväljakust ulatub naaberkinnistutele
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 16
(Loojangu ja Jaagu), on vajalik hoonete ehitusprojekti või omapuhasti projekti koosseisus kinnistute
omanike kooskõlastus. Kanalisatsioonitrasside rajamisel poollooduslikul kooslusel on võimalik
kasutusele võtta erinevaid meetmeid, et kaitstav kooslus saaks minimaalselt kahjustatud – nt
eemaldada trassitöödel kamar nii, et see on peale tööde lõppemist võimalik tagasi paigutada. Peale
ehitustööid taastada poollooduslikul kooslusel liigirikkuse levikuks esialgne olukord (aruniit).
Täpne kanalisatsioonirajatiste paigutus lahendatakse ehitusprojektide koosseisus.
Sademevesi
Õueala ja hoonete katuste sadeveed juhtida krundi haljasalale. Sademeveed ei tohi valguda hoone
suunas ning keelatud on sadevete juhtimine naaberkinnistutele. Hoonete projekteerimisel näha ette
sademevete immutamiseks maapinna kalde andmine vundamendist eemale.
4.4. Soojavarustus
Planeeritud küttesüsteemid lahendatakse lokaalsena hoonete projektide koosseisus. Küttena
kasutada looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit, õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi
soojuspump, maasoojuspump puuraukude baasil, päikesepaneelid katustel jne). Keelatud on
kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi).
5. Servituudid
Juurdepääsu tagamiseks naaberkinnistutele esitatakse detailplaneringuga Luksi kinnistule
juurdepääsu servituudi seadamise ettepanek Saaremaa valla kasuks. Juurdepääsu servituut laiusega
3,5 m on esitatud vastavalt detailplaneeringu joonistele DP1 ja DP3. Uno kinnistul asuva hoone
hooldamiseks esitatakse Luksi kinnistule servituudi seadmise vajadus 2 m hoone välisseinast.
Servituudid ja läbipääsu kasutamine määratakse peale detailplaneeringu kehtestamist
kokkuleppeliselt Saaremaa valla ja asjaosaliste maaomanike vahel. Juurdepääsu servituudi
vajadusega alal tagatakse avalik vaba läbipääs saareelanikele transpordivahenditega liiklemiseks,
talitee kasutamise võimaldamiseks, päästetehnikale ja jalgsi liigeldes.
6. Energiatõhusus
Ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi
energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda „Hoone energiatõhususe miinimumnõudetest“.
7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskonnas on meeldiv viibida ja selles tekib
turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii
on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist
suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.
Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos
piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 17
Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning
hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt
nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.
Hoone sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja
klaasidega.
8. Kehtivad piirangud
Tehnovõrgud ja -rajatised
Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590).
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis
ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise
side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks
või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende
ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Elektripaigaldiste kaitsevöönd
Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I,
28.06.2015, 4).
Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala,
õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada
oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis
võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini
kaitsevööndis massiüritusi.
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:
elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,
materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha
mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning
ladustada ja teisaldada raskusi.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 18
9. Planeeringu elluviimine
Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Luksi kinnistule piiratud asjaõiguste (juurdepääsu servituut Saaremaa vallaga, servituut Uno
kinnistu elamu hooldamiseks) seadmine.
2. Tehnovõrkudele, elamule ja abihoonetele ehitusprojekti koostamine ning ehitusloa taotlemine /
ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.
3. Hoonete ja tehnovõrkude ehitus.
4. Hoonetele ja tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt
kehtivale ehitusseadustikule.
Osaühing DP Projektbüroo 03-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abruka küla, Luksi II detailplaneering 19
10. Krundi ehitusõigus
- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 350 m 2 ;
- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet
- Elamu maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,5 m;
- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 6,0 m;
- Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamumaa (EP) 5%, looduslik maa (HL) 95%
- Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa (M) 100%
03-23-DP
PROJEKT BÜROO
Koostajad: Alar Oll
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel. +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
Kuupäev: 31.10.2023 Illustratsioon
Töö nr.
Lisa 1
EEP000710, 26.04.2006
Saaremaa Vallavalitsus
Väljavõte Maa-ameti fotolaost 31.10.2023
Janika Jürgenson
Luksi kinnistu, Abruka küla, Saaremaa vald,
Luksi II detailplaneering
Detailplaneeringu koosstamise korraldaja
Lauri Luks
Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik
Saare maakond
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Abruka küla Luksi II detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade | 14.04.2025 | 1 | 7.2-3.4/2239 | Sissetulev kiri | paa | Saaremaa Vallavalitsus |
| Abruka külas Luksi II detailplaneeringu kooskõlastamine. | 18.12.2023 | 484 | 7.2-3.4/8207-2 | Väljaminev kiri | paa | Saaremaa Vallavalitsus |