Leping Alar Akkatuse XII mälestusvõistlus tuletõrjespordis

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPING NR 6.4-2.1/110ML

ERITINGIMUSED

Päästeamet, registrikood 70000585, aadress Raua 2, 10124 Tallinn, keda esindab peadirektor

Margo Klaos (edaspidi toetuse andja)

ja

MTÜ Vahastu Vabatahtlik Päästekomando, registrikoodiga nr 80398896, Vahastu küla,

Kooli, Rapla vald, Raplamaa, keda esindab põhimääruse alusel juhatuse liige Raivo Murumägi

(edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

Lähtudes 2025.a riigieelarve seaduse §1 osa Siseministeeriumi valitsemisala kulud,

tulemusvaldkond: siseturvalisus, eelarve kontoga 45000000 (kuluüksus KS300T0110,

tegevusalakood 03200) ja Päästeameti 28.01.2025.a käskkirja nr 1.1-3.1/21 „Päästeameti 2025.

aasta eelarve jaotuse kinnitamine“ ning toetuse saaja 25.02.2025 esitatud taotlusest, leppisid

kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud Siseministri 14.07.2021 käskkirjast nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega toetuse saaja kinnitab, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale riigieelarvelistest vahenditest projektile „Alar

Akkatuse XII mälestusvõistlus tuletõrjespordis“ (edaspidi nimetatud Projekt) toetuse kooskõlas

Päästeameti peadirektori käskkirjaga nr 11.04.2025 nr 1.1-3.1/115 summas 733 (seitsesada

kolmkümmend kolm eurot).

2.2. Toetus on määratud toetuse saajale lepingu punktis 2.1 nimetatud projekti läbi viimiseks.

2.3. Päästeamet kannab Toetuse saaja arvelduskontole EE564204278619481204 punktis 2.1

sätestatud summa ühes osas hiljemalt 10 (kümme) tööpäeva jooksul pärast lepingu

allkirjastamist poolte poolt

2.4. Punktis 2.2. nimetatud tegevus peab olema teostatud hiljemalt 01.12.2025.

3. Aruandlus

3.1. Toetuse saaja kohustub esitama toetuse kasutamise kohta lõpparuande hiljemalt

01.12.2025.

4. Poolte kontaktisikud

4.1.Toetuse andja kontaktisik lepingu üldistes küsimustes on Rauno Müürsepp, Päästeameti

personali ja asjaajamise osakonna töötervishoiu spetsialist, e-post:

[email protected], tel: +372 56673898;

4.2.Toetuse andja lepingus sätestatud lõpparuande kooskõlastaja on personali ja asjaajamise

2 (6)

osakonna personalitöö talituse juhataja Marvi Roosaar, e-post: [email protected],

tel: +372 5282504;

4.3.Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Raivo Murumägi, e-post:

[email protected], tel: +372 56570086

5. Lepingu dokumendid

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei ole

kasutanud toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või kui

toetuse saaja esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Lisa 1 ja Lisa 3– Projekti taotluse ja eelarvevorm.

5.3. Lisa 2 – Lõpparuande vorm

5.4. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad, III.

Üldtingimused. Vastuolude korral prevaleerib prioriteetsem dokument.

5.5. Toetuse saaja on teadlik, et käesolev leping on avalik, v.a osades, mis on avaliku teabe

seadusest tulenevatel alustel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub selle lepingu allakirjutamisel mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte

lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt

7. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

Peadirektor

Päästeamet

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Murumägi

Juhatuse liige

MTÜ Vahastu Vabatahtlik

Päästekomando

3 (6)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping)

eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise

isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ja

leping koos kõikide lisadega.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et ta on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on saadud riigieelarvelistest

vahenditest toetust.

1.4. Pooled tagavad ja deklareerivad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda

suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks rahaliste vahendite

eraldamine toetuse saajale (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades sätestatud eesmärgil;

3.1.2. saada vajadusel toetuse andjalt kirjalikke juhiseid toetuse kasutamiseks.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus sätestatud kulude katmisel eesmärgipäraselt, majanduslikult ja

säästlikult ning ranges vastavuses lepinguga ja selle lisadega;

3.2.2. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid;

3.2.3. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta vastavalt raamatupidamise

seadusest tulenevatele nõuetele.

3.2.4. esitada õigeaegselt lepingus nimetatud aruanded;

3.2.5. tagastada lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetuse või

selle osa toetuse andjale 10 (kümne) tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates.

Juhul, kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.6. tagastada toetus vastavalt punktile 5 ja 10.3;

3.2.7. võimaldada toetuse andja määratud isikul, Rahandusministeeriumil ja Siseministeeriumi

siseauditi osakonnal kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete

õigsust;

3.2.8. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ning esitades seejuures

vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne (10) tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest;

3.2.9. teavitada toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis

võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.10. teavitada viivitamata toetuse andjat toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingust ja teha toetuse andjale ettepanek lepingu

muutmiseks.

3.2.11 kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks;

3.2.12 kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja

arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel

võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi vastavalt punktile 5 ja 10.3.

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi

4 (6)

kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepinguliste kohustuste täitmiseks toetuse saajalt toetuse kasutamist puudutavat

informatsiooni ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruandlusele arupärimisi toetuse kasutamise kohta.

3.3.6 kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4.Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus sätestatud korras;

3.4.2. teostada lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse sihipärast kasutamist.

4. Aruandlus 4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande ja toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajadusel teisi lepingus ettenähtud aruandeid. Toetuse kasutamise

finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuste kuludest sh kululiikidest vastavalt

kalkulatsioonile ja tegelikkusele. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne peab andma

ülevaate läbiviidud tegevustest, tegevuste olulisematest tulemustest ja aruandes peab

kirjeldama, kas tegevuste läbiviimisel esines kõrvalekaldeid ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Tegevust, mis on teostatud lepingus sätestatud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

4.3. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt

kümne (10) tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.4. Kui aruanne ei sisalda piisavalt informatsiooni lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab

toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist ning toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki vajalikke andmeid või esitab aruandes eksitavat informatsiooni, siis võib

kutsuda kokku poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku informatsiooni mitteesitamise või eksitava informatsiooni esitamise kohta või

lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse või kogu vajaliku

informatsiooni mitteesitamise kohta.

4.6. Kui toetuse andja kontaktisik ei anna aruandele heakskiitvat hinnangut, täiendab või

parandab toetuse saaja aruannet ning esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 (kümne)

tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele

hinnangu hiljemalt (10) tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse

väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, siis on toetuse andjal õigus kuni aruande

heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.7. Toetuse saaja esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ning toetuse kasutamist vastavalt lepingule on igal ajal õigus kontrollida

Siseministeeriumi siseauditi osakonnal, Rahandusministeeriumil või toetuse andja poolt

määratud isikul.

5. Vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei ole

kasutanud toetust lepingus ettenähtud tegevuseks või kui toetuse saaja esitas toetuse saamiseks

valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ettenähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmisel on toetuse saaja kohustatud nõutud summa

määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata võib

toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2

(null koma kaks) % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisel või

mittenõuetekohasel täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud

5 (6)

ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

mõistliku aja jooksul.

5.5. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel

või mittenõuetekohasel täitmisel leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses

toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt

täiendavalt kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub tasuma leppetrahvi kümne (10) tööpäeva

jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest.

5.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on

toetuse andjal õigus teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja poolt määratud aja jooksul lepingu rikkumist

või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda,

teatades sellest toetuse saajale kirjalikult ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt

või täies mahus.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid 6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus sätestatud eesmärk on planeeritud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus sätestatud tegevus on läbi viidud lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud 7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või

täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna kvalifitseeritavad asjaolud, kusjuures pooled on

kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning

tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele poolele kirjalikult teatama.

7.4. Vääramatu jõuna kvalifitseeritavate asjaolude esinemist peab tõendama pool, kes

vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.

8. Teated 8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil,

välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel

teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

8.2. Teade loetakse kättetoimetatuks, kui:

8.2.1. teade on üle antud poolele allkirja vastu;

8.2.2. teade on saadetud postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud

aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva;

8.2.3 teade on digitaalselt allkirjastatud ning selle poolele e-posti teel edastamisest on

möödunud 2 (kaks) tööpäeva.

8.3. Informatsioonilise teate võib edastada telefoni või e-posti teel.

8.4. Pooled on kohustatud kirjaliku taasesitamist võimaldaval viisil teatama lepingu

kontaktisiku, asukoha, pangarekvisiitide, kontaktandmete või mõne muu rekvisiidi

muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid

kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.5. Pooled vastutavad teisele poolele kirjalikult edastatud lepingu täitmist puudutavate

andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

6 (6)

9.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult koos kõigi

vajalike dokumentidega. Kirjalik etteteatamise tähtaeg on vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva

enne lepingu eritingimustes sätestatud tegevuse teostamise tähtaega. Kui mõlemad pooled on

nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikult lepingu lisana.

Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised.

10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, siis vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14

(neliteist) kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1 pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

10.2.2 lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 7 sätestatule.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 (kümne) tööpäeva

jooksul tagastama toetuse andjale selle osa toetusest, mis on lepingu lõpetamise seisuga

kasutamata.

11. Lõppsätted 11.1. Pooled kohustuvad rakendama kõiki kohaseid meetmeid, et lahendada lepingust tulenevad

vaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja

seaduslikke huve. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused

vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

11.2. Juhul kui mõni lepingu säte on vastuolus Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see

lepingu ülejäänud sätete kehtivust.