Vastus selgitustaotlusele

Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477

Teie: 09.04.2025 e-maili teel

Meie: 25.04.2025 nr JUR-1/2027-2

Vastus selgitustaotlusele

Austatud Triin Antsov

Pöördusite 09.04.2025 Ravimiameti poole selgitustaotlusega, milles palusite Ravimiameti

põhistatud seisukohta, kas taotluses kirjeldatud tegevuste puhul on tegemist ravimireklaamiga

või mitte.

Nõustume, et ravimite reklaamimist ja apteegi kui teenusepakkuja reklaamimist ei saa

samastada.

Apteegi põhitegevuseks on ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega

kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja

teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest. Lisaks ravimitele võib

apteegis müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud

toidulisandeid ja loodustooteid, kuid nende müük ja valmistamine ei või takistada ravimite

müüki ega valmistamist. Apteegil on lubatud oma teenust reklaamida.

Kuna Teie küsimus on suunatud eelkõige internetiapteegi tegevusele õigusliku hinnangu

saamisele, siis selgitame, et üldapteegi tegevusloa omaja võib teostada inimtervishoius

kasutatavate ravimite ja veterinaarias kasutatavate käsimüügiravimite kaugmüüki vastava

õiguse olemasolul. Ravimite kaugmüük on ravimite jaemüük arvutivõrgu abil infoühiskonna

teenusena. Ravimite kaugmüüki pakkuv apteegiteenuse osutaja peab ravimite kaugmüügil

järgima ravimiseaduses, infoühiskonna teenuse seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid (RavS § 31 lg 51).

Ravimireklaami mõiste on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ,

6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade

kohta (direktiiv 2002/83/EU) artikkel 86 lõikes 1, mille kohaselt hõlmab mõiste „ravimite

reklaamimine” kõiki ravimite koduuksel propageerimise viise, klientide värbamist või

ravimite väljakirjutamise, tarnimise, müügi ja tarbimise edendamiseks mõeldud

meelitusvahendeid.

See tähendab, et igasugune müügiedenduslik teave, mis mõjutab mh ravimite müüki ja

tarbimist, liigitub ravimireklaamiks. Seejuures ei ole isegi oluline, kui sellist teavet avalikustab

Triin Antsov

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland

Ots & Co

[email protected]

2 (2)

kolmas isik, kes tegutseb omal algatusel ja selle ravimi tootjast või müüjast õiguslikult ning

faktiliselt täiesti sõltumatult1. Oluline on teabe avalikustamise eesmärk ning selle tegelik

mõju.

Reklaamiseaduse § 2 lg 1 punkti 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes

üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise,

ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Ravimiseaduse

§ 82 lg 2 punkti 3 kohaselt ei loeta ravimireklaamiks inimeste tervist või haigusi käsitlevat

teavet, millel puudub isegi kaudne viide ravimile. Eeltoodule tuginedes on reklaamiseaduse

kohaselt tegemist ravimireklaamiga, kui avalikustatava teabe eesmärgiks on ravimi müügi või

tarbimise suurendamine ning ravimile viidatakse otseselt või kaudselt.

Lisaks, Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C‑530/202 leidnud, et direktiivi 2001/83/EÜ artikli

86 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et niisuguse teabe levitamine, millega ergutatakse

ravimeid ostma, õigustades sellise ostmise vajalikkust nende ravimite hinnaga, kuulutades

välja erimüügi või rõhutades, et neid ravimeid müüakse koos muude ravimitega, sealhulgas

soodsama hinnaga, või koos muude toodetega, on hõlmatud mõistega „ravimite

reklaamimine“ osutatud sätte tähenduses, isegi kui see teave ei puuduta mitte konkreetset

ravimit, vaid kindlaksmääramata ravimeid.

Selleks, et hinnata, kas avalikustatav teave liigitub ravimireklaamiks, ei saa lähtuda üksnes

avalikustaja isikust, vaid teavet tuleb hinnata kogumis. Arvesse tuleb võtta teabe

avalikustamise kuju, eesmärk ja tegelik mõju. Kui teabe avalikustamise eesmärgiks on jagada

teavet apteegi kaugmüügi kui teenuse kättesaadavuse kohta, siis ei ole see käsitletav

ravimireklaamina ning ravimireklaami nõuded ei kohaldu. Juhime tähelepanu, et apteegi

kaugmüügi teenuse reklaamimisel on oluline, et tarbijaid teavitataks, kuidas ära tunda, et

tegemist on legaalse kaugmüüki pakkuva apteegiga (RavS § 31 lg 53).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleni Mäe

Õigusosakond

Õigusnõunik

1 EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda), 2. aprill 2009, Kohtuasjas C‑421/07, Frede Damgaard. 2 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda), 22. detsember 2022, Kohtuasjas C‑530/20, „EUROAPTIEKA“ SIA.