Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ eelnõu kooskõlastamine

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 14.04.2025 nr 2-2/1580-1

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie 05.05.2025 nr 11-4/25/44889

Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“

eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud Erkki Keldo

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) kooskõlastab ministri määruse eelnõu

tingimusel, et arvesse võetakse alltoodud täiendusettepanekuid.

1) Eelnõu § 1 lg 2 p 4 palume selguse huvides täiendada järgmises sõnastuses: „4)

raskustes olevale ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18,

välja arvatud iduettevõte, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul

alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud

ega ole moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõte, kes on ettevõtja, kelle keskmine

aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud

vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme

töötajat, ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi.“

Kuigi need on kaudselt tuletatavad § 1 lg 2 p 4, siis peame vajalikuks need mõistetena üheselt

määratleda. EIS- i rakendusdokumendid hõlmavad mh sellekohaseid taotleja kinnitusi (viitega

määruse §- le), so Taotleja kinnitus iduettevõtja nõuetele vastavuse kohta ning Taotleja kinnitus

kasvuettevõtja nõuetele vastavuse kohta.

2) Eelnõu § 6 lg 1 palume täiendada järgmises sõnastuses ja lisada lg 2: „Koostöö raames

projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste

levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste

kasutamine ja jaotamine nähakse ette koostöölepingus. (2) Lõikes 1 nimetatud

koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema

vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

turutingimustega.“

Teeme ettepaneku sätestada sarnaselt teistele MKMi määrustele (nt Arenduskeskuste

investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord–Riigi Teataja § 10; Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus–Riigi Teataja § 6) selgelt koostööprojektide osas nõude esitada

koostööleping, mis peab sisaldama mh lõikes 1 loetletud aspekte. Selgitame, et lõikes 2 (eelnõus

hetkel lg 1) toodud tasu tingimused on mõeldud täiendava nõudena, mitte ainsa tingimusena,

mida leping sisaldama peab. Koostöölepingu sisulised aspektid on seotud GBER art 2 p 90 ja

erinevate tõhusa koostöö vormide osas sätestatud nõuetega (eelnõu § 7 lg 3). Meetme määruste

tasandil on koostööprojektide tingimused juba ühtlustatud (sh võttes arvesse kaudse riigiabi

saamise riski) ning ei ole põhjendatud antud määruse puhul sellise erisuse sisse toomine.

Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku lõikesse 2 (alternatiivselt lõikesse 1, kui peetakse

vajalikuks koondada koostöölepingu sisulised nõuded ühte lõikesse) lisada "ka".

3) Eelnõu § 8 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: „Abikõlblik kulu on määruse tingimustele

vastav kulu,…“

4) Eelnõu § 8 lg 3 p 1 tingimustega seoses teeme ettepaneku MKM-le kontakteeruda Maksu-

ja Tolliametiga, et sarnaselt TA töötaja toetusega oleks võimalik RUP projektidest palka

saavate töötajate tasusid kontrollida otse ja vähendada sellega toetuse saaja aruandluse

kohustust.

5) Eelnõu § 8 lg 3 p 4 palume selguse huvides täiendada järgnevalt: „4) vahendi ja seadme

rentimise ja omandamise kulu, sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid

kasutatakse projekti jaoks;”

Kuigi sama paragrahvi lõige 5 sätestab amortisatsioonikulu, siis lg 3, mis määratleb abikõlblike

kuludena 4) vahendi ja seadme rentimise ja omandamise kulu; tekitab segadust ja arusaamise

justkui oleks seadmete ost abikõlblik. Seega eelkõige selguse ja üheselt mõistetavuse huvides

palume tähelepanekuga arvestada sätestades nimetatud kulude abikõlblikkuse üksnes sel

määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks.

6) Eelnõu § 8 lg 3 p 6 palume sõnastada järgnevalt: „6) taotleja ja partneri projekt i

elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud.“

Palume eemaldada viite Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusele nr 110, et abikõlblikud

oleksid ka välismaiste partnerite või mitte Eesti residentide lähetuskulud, kellele võivad

kohalduda lähetushüvitise tasumisel teised tingimused.

7) Eelnõu § 8 lg 7 p 2 palume sõnastada järgnevalt: „2) projekti partnerite vahel“

Vastasel juhul muutuvad abikõlbmatuks tehingud ka teenusepakkujatele tasumiseks, kuna ka

nemad osalevad projekti elluviimises.

8) Eelnõu § 12 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: „(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja

läbima eelnõustamise ja saama projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Eelnõustamise

käigus selgitatakse toetuse andmise aluseid ning juhitakse tähelepanu projekt i

võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele. Jooksva taotlemisega taotlusvoorudes ei

ole projektiplaanile positiivse eelhinnangu saamine enne taotluse esitamist kohustuslik.“

Ka jooksva taotlusvooruga on eelnõustamine tingimata vajalik ja eelnõustamise käigus ei anta

projektiplaanile eelhinnangut. Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise tulemusena.

9) Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastada järgnevalt: „(2) EIS annab eelhindamise käigus

projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 n imetatud

eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse.“

Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise, mitte eelnõustamise tulemusena.

10) Eelnõu § 13 lg 7 palume sõnastada järgnevalt: „7) Taotlejal ja partneril ning nende

seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või

384 alusel määratud kehtivat karistust.“

Praeguse määruse karistusseadustiku nimekirja kontroll toimub SFOS-is automaatkontrollina ja

kõigi karistuste kontroll suurendaks oluliselt halduskoormust. Selline sõnastus on läbivalt

enamikes meetme määrustes (nn ühtne praktika) ja ka SF meetmetes.

11) Eelnõu § 14 lg 1 p 1 palume sõnastada järgnevalt: „1) taotlus on esitatud ettenähtud

korras ja vormis“

Taotluse jaoks esitatavaid kohustuslikke dokumente on mitu (sh projektiplaan, eelarve vorm,

partneri info vorm) ja neid ei esitata ühel vormil.

12) Eelnõu § 14 lg 1 palume täiendada p 7-ga järgnevalt: „7) taotluses esitatud andmed on

täielikud ja õiged.“

Nimetatud punkt taotluse nõuete all võib osutuda vajalikuks. Nt juhtum, kus taotleja on esitanud

küll keskkonnaloa, mis on eelduseks projekti tegevuste elluviimisel, kuid menetluse käigus

selgub, et see luba ei ole kehtiv. Võttes arvesse, et eelnõu § 15 lg 2 p 2 seob taotluse

rahuldamata jätmisena määruses sätestatud taotluse nõuete mittevastavuse, on kirjeldatud

näitliku juhtumi puhul selge õiguslik alus, millele otsuse tegemisel tugineda. Ehk siis võib tulla

ette selliseid olukordi ja RÜ- l on seeläbi suurem võimalus määruses toodud alustele tuginedes

sellised taotlused kõrvale jätta.

13) Eelnõu § 14 lg 2 p 6 palume sõnastada järgnevalt: „6) projektiplaan, millele voorulise

taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang;“

Positiivsed eelhinnangud on EIS-il dokumenteeritud eelhindamiste koosolekute protokollides ja

taotlejal ei ole vaja seda infot EIS-ile omakorda uuesti esitada.

14) Eelnõu § 15 lg 5 palume täiendada järgneva punktiga: „3) taotluses on esitatud

ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse

tegemist.“

Soovime jätta taot luse sisulise hindamiseta rahuldamata jätmise aluseks samad alused nagu

praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23).

Eespool punktis 12 (§ 14 lg 1 p 7) kirjeldatud näite puhul (praktikas erinevad olukorrad) tagab

see selge õigusliku aluse määruse tasandil, et sellised taotlused rahuldamata jätta (sisulist

hindamist läbi viimata).

15) Eelnõu § 16 lg 2 soovitame tõsta § 4 terminite alla. Vastasel juhul on termin defineeritud

pärast selle esmakordset kasutamist määruses.

16) Eelnõu § 17 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: „(4) Kui voorupõhise taotlemise korral

on ekspertide § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumides antud punktid samad või

kõrgemad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest, hindab taotlust täiendavalt

hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta.“

Ka lävendiga võrdsed punktid viitavad lävendi täitmisele ja peaks andma taotlusele võimaluse

hindamiskomisjoni etappi edasi liikuda.

17) Eelnõu § 20 esimeseks lõikeks palume lisada: „(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku

isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.“

Soovime lisada sama lõike nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“

(Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). EIS hinnangul on oluline taotluse rahuldamise otsuse

muutmise korrana sätestada, et see toimub toetuse saaja poolt esitatud taotluse alusel (sh

võimalus EISil ise see algatada) (va eelnõu lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse võimalikkus).

Enamikes määrustes on sarnane regulatsioon või siis on vastav säte muutmistaotluse esitamise

kohustusega viidud teotuse saaja kohustuste § alla (nt taotlema EIS- ilt vajadusel nõusolekut

taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eelarve või eesmärkide muutmiseks, esitades

vastava muutmistaotluse enne muudatuse tegemist).

18) Eelnõu § 20 lõigete numeratsiooni tuleks korrigeerida olenemata sellest, kas

ettepanekuga nr 17 nõustutakse.

19) Eelnõu § 22 lg 3 palume selguse huvides täiendada järgnevalt: „(3) Toetuse saajal on

õigus taotleda toetuse ettemakset kuue kuu prognoositud rahavajaduse ulatuses.

Ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse

suurus on kuni 30 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta

jooksul ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära

kasutatud. Järgmise ettemakse tegemiseks peab ettemakse kasutamine olema

abikõlblike kulude kuludokumentidega tõendatud vähemalt 70 protsendi ulatuses.“

Ettemakse kasutamine ei tähenda tõendamist, st toetuse saaja võib teada, et ta kasutas raha

ära, kuid kui ta ei ole kulusid EISile esitanud ja EIS-ile neid kulusid tõendanud, siis ei saa väita,

et ettemakse kasutamine on toimunud korrektsetel alustel.

20) Eelnõu § 22 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: „Lõppmakse tehakse tegelike kulude

alusel pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande

kinnitamist.“

EIS-i soov on, et kogu toetuse summa ei saaks enne projekti lõppu välja makstud, kuid kindla

protsendi jälgimine viimaseks makseks võib osutuda menetluslikult keeruliseks. Seega teeme

ettepaneku, et viimane makse poleks ettemakse, vaid toimuks tegelike kulude alusel.

21) Eelnõu § 22 lg 7 palume sõnastada järgnevalt „(7) Välisriigi registris registreeritud

partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse EISile partneri kulude abikõlblikkuse

auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor

ja milles on sätestatud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või

vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide

ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.“

EIS-i töötajad ei ole kursis välisriikide õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavadega ,

mistõttu oleks ilma kulude abikõlblikkuse auditiaruandeta EIS-il keeruline täita toetuse

kasutamise kontrolli kohustust ja teha toetuse tagasinõudmise otsuseid. Kuna kulude

abikõlblikkuse auditiaruande tegemisega kaasneb välisriigi ettevõttele kulu, siis ilma otsese

kohustuseta on selle esitamise tõenäosus väike. Soovime jätta välisriigi partneri kulude

tõendatusse samadel alustel nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“

(Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). Seejuures viitame, et nimetatud sätte lisamisel määrusesesse

nr 23 [RT I, 01.12.2023, 1 - jõust. 04.12.2023 on seletuskirja põhjendus järgmine: Punktiga 7

täpsustatakse §‑s 9, et kui projektis osaleb välisriigi registris registreeritud projekti partner,

tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust partneri kulude abikõlblikkuse

auditiaruandega, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor.

Auditiaruandest peab nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määruse või

vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määruse tingimustega ning kohalike õigusaktidega

ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb lisada maksetaotlusele, millega

nimetatud kulude hüvitamist taotletakse.

22) Eelnõu § 23 lg 2 palume lisada punktina: „6) Toetuse saajal ei tohi kuni viimase

toetusosa väljamaksmiseni olla maksu- ja maksevõlga koos intressidega suuremas

summas kui 100 eurot või selle tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab

võlg olema tasutud ajakava kohaselt.“

Kuna riigi soov on, et me ei toetaks ettevõtteid, kel on raskusi maksude tasumisel, siis teeme

ettepaneku lisada täiendav punkt toetuse saaja kohustuste alla. Seeläbi rakendusüksus veendub

enne ettemakse/tavamakse tegemist, et toetuse saajal ei oleks maksuvõlga või see oleks

ajatatud. Eeltoodu aitab maandada ka riski olukorras, kus toetuse saajal on projekti elluviimise

ajal tekkinud märkimisväärsed maksuvõlad, mis võib seada kahtluse alla projekti elluviimise

võimekuse ja/või kaasneva tagajärjena projekti katkestamise ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise. Kaaluda võib ka lisamist § 22 alla. Selgituseks, et määruse § 13 lg 3

laieneb taotlejale, mitte juba rahastuse otsuse saanud toetuse saajale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Harjo

Juhatuse liige

Koostaja: Gerly Põder

Rakendusuuringute programmi koordinaator

[email protected]

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 14.04.2025 nr 2-2/1580-1

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie 05.05.2025 nr 11-4/25/44889

Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“

eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud Erkki Keldo

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) kooskõlastab ministri määruse eelnõu

tingimusel, et arvesse võetakse alltoodud täiendusettepanekuid.

1) Eelnõu § 1 lg 2 p 4 palume selguse huvides täiendada järgmises sõnastuses: „4)

raskustes olevale ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18,

välja arvatud iduettevõte, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul

alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud

ega ole moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõte, kes on ettevõtja, kelle keskmine

aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud

vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme

töötajat, ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi.“

Kuigi need on kaudselt tuletatavad § 1 lg 2 p 4, siis peame vajalikuks need mõistetena üheselt

määratleda. EIS- i rakendusdokumendid hõlmavad mh sellekohaseid taotleja kinnitusi (viitega

määruse §- le), so Taotleja kinnitus iduettevõtja nõuetele vastavuse kohta ning Taotleja kinnitus

kasvuettevõtja nõuetele vastavuse kohta.

2) Eelnõu § 6 lg 1 palume täiendada järgmises sõnastuses ja lisada lg 2: „Koostöö raames

projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste

levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste

kasutamine ja jaotamine nähakse ette koostöölepingus. (2) Lõikes 1 nimetatud

koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema

vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

turutingimustega.“

Teeme ettepaneku sätestada sarnaselt teistele MKMi määrustele (nt Arenduskeskuste

investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord–Riigi Teataja § 10; Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus–Riigi Teataja § 6) selgelt koostööprojektide osas nõude esitada

koostööleping, mis peab sisaldama mh lõikes 1 loetletud aspekte. Selgitame, et lõikes 2 (eelnõus

hetkel lg 1) toodud tasu tingimused on mõeldud täiendava nõudena, mitte ainsa tingimusena,

mida leping sisaldama peab. Koostöölepingu sisulised aspektid on seotud GBER art 2 p 90 ja

erinevate tõhusa koostöö vormide osas sätestatud nõuetega (eelnõu § 7 lg 3). Meetme määruste

tasandil on koostööprojektide tingimused juba ühtlustatud (sh võttes arvesse kaudse riigiabi

saamise riski) ning ei ole põhjendatud antud määruse puhul sellise erisuse sisse toomine.

Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku lõikesse 2 (alternatiivselt lõikesse 1, kui peetakse

vajalikuks koondada koostöölepingu sisulised nõuded ühte lõikesse) lisada "ka".

3) Eelnõu § 8 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: „Abikõlblik kulu on määruse tingimustele

vastav kulu,…“

4) Eelnõu § 8 lg 3 p 1 tingimustega seoses teeme ettepaneku MKM-le kontakteeruda Maksu-

ja Tolliametiga, et sarnaselt TA töötaja toetusega oleks võimalik RUP projektidest palka

saavate töötajate tasusid kontrollida otse ja vähendada sellega toetuse saaja aruandluse

kohustust.

5) Eelnõu § 8 lg 3 p 4 palume selguse huvides täiendada järgnevalt: „4) vahendi ja seadme

rentimise ja omandamise kulu, sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid

kasutatakse projekti jaoks;”

Kuigi sama paragrahvi lõige 5 sätestab amortisatsioonikulu, siis lg 3, mis määratleb abikõlblike

kuludena 4) vahendi ja seadme rentimise ja omandamise kulu; tekitab segadust ja arusaamise

justkui oleks seadmete ost abikõlblik. Seega eelkõige selguse ja üheselt mõistetavuse huvides

palume tähelepanekuga arvestada sätestades nimetatud kulude abikõlblikkuse üksnes sel

määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks.

6) Eelnõu § 8 lg 3 p 6 palume sõnastada järgnevalt: „6) taotleja ja partneri projekt i

elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud.“

Palume eemaldada viite Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusele nr 110, et abikõlblikud

oleksid ka välismaiste partnerite või mitte Eesti residentide lähetuskulud, kellele võivad

kohalduda lähetushüvitise tasumisel teised tingimused.

7) Eelnõu § 8 lg 7 p 2 palume sõnastada järgnevalt: „2) projekti partnerite vahel“

Vastasel juhul muutuvad abikõlbmatuks tehingud ka teenusepakkujatele tasumiseks, kuna ka

nemad osalevad projekti elluviimises.

8) Eelnõu § 12 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: „(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja

läbima eelnõustamise ja saama projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Eelnõustamise

käigus selgitatakse toetuse andmise aluseid ning juhitakse tähelepanu projekt i

võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele. Jooksva taotlemisega taotlusvoorudes ei

ole projektiplaanile positiivse eelhinnangu saamine enne taotluse esitamist kohustuslik.“

Ka jooksva taotlusvooruga on eelnõustamine tingimata vajalik ja eelnõustamise käigus ei anta

projektiplaanile eelhinnangut. Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise tulemusena.

9) Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastada järgnevalt: „(2) EIS annab eelhindamise käigus

projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 n imetatud

eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse.“

Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise, mitte eelnõustamise tulemusena.

10) Eelnõu § 13 lg 7 palume sõnastada järgnevalt: „7) Taotlejal ja partneril ning nende

seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või

384 alusel määratud kehtivat karistust.“

Praeguse määruse karistusseadustiku nimekirja kontroll toimub SFOS-is automaatkontrollina ja

kõigi karistuste kontroll suurendaks oluliselt halduskoormust. Selline sõnastus on läbivalt

enamikes meetme määrustes (nn ühtne praktika) ja ka SF meetmetes.

11) Eelnõu § 14 lg 1 p 1 palume sõnastada järgnevalt: „1) taotlus on esitatud ettenähtud

korras ja vormis“

Taotluse jaoks esitatavaid kohustuslikke dokumente on mitu (sh projektiplaan, eelarve vorm,

partneri info vorm) ja neid ei esitata ühel vormil.

12) Eelnõu § 14 lg 1 palume täiendada p 7-ga järgnevalt: „7) taotluses esitatud andmed on

täielikud ja õiged.“

Nimetatud punkt taotluse nõuete all võib osutuda vajalikuks. Nt juhtum, kus taotleja on esitanud

küll keskkonnaloa, mis on eelduseks projekti tegevuste elluviimisel, kuid menetluse käigus

selgub, et see luba ei ole kehtiv. Võttes arvesse, et eelnõu § 15 lg 2 p 2 seob taotluse

rahuldamata jätmisena määruses sätestatud taotluse nõuete mittevastavuse, on kirjeldatud

näitliku juhtumi puhul selge õiguslik alus, millele otsuse tegemisel tugineda. Ehk siis võib tulla

ette selliseid olukordi ja RÜ- l on seeläbi suurem võimalus määruses toodud alustele tuginedes

sellised taotlused kõrvale jätta.

13) Eelnõu § 14 lg 2 p 6 palume sõnastada järgnevalt: „6) projektiplaan, millele voorulise

taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang;“

Positiivsed eelhinnangud on EIS-il dokumenteeritud eelhindamiste koosolekute protokollides ja

taotlejal ei ole vaja seda infot EIS-ile omakorda uuesti esitada.

14) Eelnõu § 15 lg 5 palume täiendada järgneva punktiga: „3) taotluses on esitatud

ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse

tegemist.“

Soovime jätta taot luse sisulise hindamiseta rahuldamata jätmise aluseks samad alused nagu

praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23).

Eespool punktis 12 (§ 14 lg 1 p 7) kirjeldatud näite puhul (praktikas erinevad olukorrad) tagab

see selge õigusliku aluse määruse tasandil, et sellised taotlused rahuldamata jätta (sisulist

hindamist läbi viimata).

15) Eelnõu § 16 lg 2 soovitame tõsta § 4 terminite alla. Vastasel juhul on termin defineeritud

pärast selle esmakordset kasutamist määruses.

16) Eelnõu § 17 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: „(4) Kui voorupõhise taotlemise korral

on ekspertide § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumides antud punktid samad või

kõrgemad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest, hindab taotlust täiendavalt

hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta.“

Ka lävendiga võrdsed punktid viitavad lävendi täitmisele ja peaks andma taotlusele võimaluse

hindamiskomisjoni etappi edasi liikuda.

17) Eelnõu § 20 esimeseks lõikeks palume lisada: „(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku

isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.“

Soovime lisada sama lõike nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“

(Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). EIS hinnangul on oluline taotluse rahuldamise otsuse

muutmise korrana sätestada, et see toimub toetuse saaja poolt esitatud taotluse alusel (sh

võimalus EISil ise see algatada) (va eelnõu lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse võimalikkus).

Enamikes määrustes on sarnane regulatsioon või siis on vastav säte muutmistaotluse esitamise

kohustusega viidud teotuse saaja kohustuste § alla (nt taotlema EIS- ilt vajadusel nõusolekut

taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eelarve või eesmärkide muutmiseks, esitades

vastava muutmistaotluse enne muudatuse tegemist).

18) Eelnõu § 20 lõigete numeratsiooni tuleks korrigeerida olenemata sellest, kas

ettepanekuga nr 17 nõustutakse.

19) Eelnõu § 22 lg 3 palume selguse huvides täiendada järgnevalt: „(3) Toetuse saajal on

õigus taotleda toetuse ettemakset kuue kuu prognoositud rahavajaduse ulatuses.

Ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse

suurus on kuni 30 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta

jooksul ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära

kasutatud. Järgmise ettemakse tegemiseks peab ettemakse kasutamine olema

abikõlblike kulude kuludokumentidega tõendatud vähemalt 70 protsendi ulatuses.“

Ettemakse kasutamine ei tähenda tõendamist, st toetuse saaja võib teada, et ta kasutas raha

ära, kuid kui ta ei ole kulusid EISile esitanud ja EIS-ile neid kulusid tõendanud, siis ei saa väita,

et ettemakse kasutamine on toimunud korrektsetel alustel.

20) Eelnõu § 22 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: „Lõppmakse tehakse tegelike kulude

alusel pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande

kinnitamist.“

EIS-i soov on, et kogu toetuse summa ei saaks enne projekti lõppu välja makstud, kuid kindla

protsendi jälgimine viimaseks makseks võib osutuda menetluslikult keeruliseks. Seega teeme

ettepaneku, et viimane makse poleks ettemakse, vaid toimuks tegelike kulude alusel.

21) Eelnõu § 22 lg 7 palume sõnastada järgnevalt „(7) Välisriigi registris registreeritud

partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse EISile partneri kulude abikõlblikkuse

auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor

ja milles on sätestatud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või

vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide

ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.“

EIS-i töötajad ei ole kursis välisriikide õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavadega ,

mistõttu oleks ilma kulude abikõlblikkuse auditiaruandeta EIS-il keeruline täita toetuse

kasutamise kontrolli kohustust ja teha toetuse tagasinõudmise otsuseid. Kuna kulude

abikõlblikkuse auditiaruande tegemisega kaasneb välisriigi ettevõttele kulu, siis ilma otsese

kohustuseta on selle esitamise tõenäosus väike. Soovime jätta välisriigi partneri kulude

tõendatusse samadel alustel nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“

(Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). Seejuures viitame, et nimetatud sätte lisamisel määrusesesse

nr 23 [RT I, 01.12.2023, 1 - jõust. 04.12.2023 on seletuskirja põhjendus järgmine: Punktiga 7

täpsustatakse §‑s 9, et kui projektis osaleb välisriigi registris registreeritud projekti partner,

tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust partneri kulude abikõlblikkuse

auditiaruandega, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor.

Auditiaruandest peab nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määruse või

vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määruse tingimustega ning kohalike õigusaktidega

ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb lisada maksetaotlusele, millega

nimetatud kulude hüvitamist taotletakse.

22) Eelnõu § 23 lg 2 palume lisada punktina: „6) Toetuse saajal ei tohi kuni viimase

toetusosa väljamaksmiseni olla maksu- ja maksevõlga koos intressidega suuremas

summas kui 100 eurot või selle tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab

võlg olema tasutud ajakava kohaselt.“

Kuna riigi soov on, et me ei toetaks ettevõtteid, kel on raskusi maksude tasumisel, siis teeme

ettepaneku lisada täiendav punkt toetuse saaja kohustuste alla. Seeläbi rakendusüksus veendub

enne ettemakse/tavamakse tegemist, et toetuse saajal ei oleks maksuvõlga või see oleks

ajatatud. Eeltoodu aitab maandada ka riski olukorras, kus toetuse saajal on projekti elluviimise

ajal tekkinud märkimisväärsed maksuvõlad, mis võib seada kahtluse alla projekti elluviimise

võimekuse ja/või kaasneva tagajärjena projekti katkestamise ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise. Kaaluda võib ka lisamist § 22 alla. Selgituseks, et määruse § 13 lg 3

laieneb taotlejale, mitte juba rahastuse otsuse saanud toetuse saajale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Harjo

Juhatuse liige

Koostaja: Gerly Põder

Rakendusuuringute programmi koordinaator

[email protected]