Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus

MÄÄRUS

29.05.2025 nr 13

Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse rakendusuuringu ja tootearenduse toetuse andmise, kasutamise ning

tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord.

(2) Määrust ei kohaldata:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel;

4) raskustes olevale ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18, välja

arvatud iduettevõtja, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates

registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole

moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõtja, kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on

taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel

oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat, ning kelle puhul ei arvata aktsia- või

osakapitali hulka ülekurssi.

(3) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki

dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

(4) Haldusaktid toimetatakse elektrooniliselt kätte menetlusosalise elektronposti aadressil.

2

§ 2. Riigiabi

(1) Toetust antakse riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega

abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses järgmiselt:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja

arendusprojektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses

või vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses.

(2) Üldise grupierandi määrusega kooskõlas antavale abile kohaldatakse üldise grupierandi

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas

antavale abile kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

(3) Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antud abi ei tohi ületada nimetatud määruse artikli

3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese

tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse

arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on nimetatud määruse artikli 2 lõike

2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused

(1) Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtja äriliste eesmärkidega seotud teadus- ja

arendustegevust ning seeläbi suurendada ettevõtja uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast,

tootest või teenusest saadavat müügitulu.

(2) Toetuse andmise tulemusena:

1) kasvab erasektori rahastatud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse

protsendina sisemajanduse kogutoodangust;

2) kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtjate arv;

3) kasvab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse töötajate arv;

4) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud

tehnoloogia, protsess, toode või teenus;

5) edeneb ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vaheline teadmussiire;

6) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja selle väärtus intellektuaalomandi kaudu;

7) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste

müügist.

§ 4. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2

punktis 1 sätestatud kriteeriumidele;

2) partner on juriidiline isik või asutus, kes osaleb projekti toetatava tegevuse rakendamisel ja

kellel tekivad selle käigus kulud;

3) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi, oodatavaid

tulemusi ja nende uudsust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi strateegia

kirjeldust ja selle kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna

kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi;

4) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring

uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes

3

kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;

5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumidele;

6) teadus- ja arendusasutus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 83 teadmisi

levitav organisatsioon;

7) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille

eesmärk on teadusuuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende

vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;

8) tootearendus on tootearendus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;

9) turutingimused on turutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a tähenduses;

10) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses;

11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja

3 sätestatud kriteeriumidele.

§ 5. Toetuse rakendamine

Taotluseid menetleb, taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuseid teeb, toetust maksab,

toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

§ 6. Koostööprojektide tingimused

(1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine,

tulemuste levitamine, partnerile makstava tasu tingimused ning koostööprojekti tulemusena

loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku koostöölepingus.

Partnerile makstav tasu peab vastama vähemalt partneri tegevuse tulemusena tekkinud

intellektuaalomandi õiguste turutingimustele.

(2) Kui toetuse saaja ning teadus- ja arendusasutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse

saaja koostöö tingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on

täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2022/C 414/01) punktis 29

nimetatud tingimus.

(3) Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui see tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel

kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on täidetud

vähemalt üks lõikes 2 nimetatud teatise punktis 30 nimetatud tingimus.

(4) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selged teadustöö tulemusel tekkivad

intellektuaalomandi õigused või nende turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja, et lõikes 3

sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt

teadustöö järel vaatavad pooled tasu suuruse üle ning vajadusel muudavad seda lähtuvalt teadustöö

tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turutingimustele vastavast hinnast.

2. peatükk

Toetuse andmise tingimused

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse järgmiseid §-s 3 nimetatud eesmärki ja tulemusi saavutada aitavaid tegevusi:

1) rakendusuuring;

4

2) tootearendus;

3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse teostatavusuuring üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti

87 tähenduses;

4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.

(2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse, kui neid tehakse koos rakendusuuringu

või tootearendusega.

(3) Toetatakse rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist ka tõhusa koostöö raames,

kui tõhus koostöö on:

1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väike- ja keskmise suurusega

ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu

liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna

üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või

2) ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vahel, kes kannab vähemalt kümme

protsenti abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav ja projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtava toetatava tegevuse käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse

saaja või partner. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 3 nimetatud eesmärgi

ja tulemuse saavutamiseks.

(2) Taotleja ei tohi enne taotluse esitamist alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nimetatud

tegevusteks kohustusi.

(3) Abikõlblik on § 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks vajalik kulu:

1) taotleja ja partneri projekti elluviimises osaleva töötaja töötasu, puhkusetasu, seadusest tulenev

hüvitis ning töötasult makstav riiklik maks ja makse;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga, ning tasult

makstav riiklik maks ja makse;

3) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise ja

patendi kulu ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse kulu;

4) vahendi ja seadme rentimise ja omandamise kulu;

5) materjali ja tarvikute kulu;

6) taotleja ja partneri projekti elluviimisega otseselt seotud töötaja lähetuse sõidu- ja majutuskulu.

(4) Abikõlblik on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks vajalik patendi ja muu immateriaalse

vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu.

(5) Lõike 3 punktis 4 nimetatud vahendi või seadme rentimise ja ostmise kulu on abikõlblik

ulatuses, mil vahendit või seadet kasutatakse projekti tegevuse elluviimiseks. Kui vahend või seade

on ostetud ning seda ei kasutata projektis kogu vahendi või seadme kasutusea vältel, on abikõlblik

projekti kestusele vastav hea raamatupidamistava kohaselt arvutatud amortisatsioonikulu.

(6) Abikõlblik on üksnes pangaülekandega tasutud kulu, välja arvatud amortisatsioonikulu.

(7) Abikõlblik ei ole kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud:

1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud;

2) projekti partnerite vahel.

5

(8) Käibemaks on mitteabikõlblik.

§ 9. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Ühe projekti toetuse suurus võib jääda vahemikku 100 000 kuni kaks miljonit eurot. Enne

taotluste vastuvõtmist avaldatakse toetuse summa, mida on võimalik taotleda, või piirmäärad EISi

veebilehel.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal § 7 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud tegevuseks on:

1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja;

2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;

3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks on:

1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja;

2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;

3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks on:

1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse

artikliga 28;

2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi

määrusega.

(5) Paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuseks on toetuse maksimaalne osakaal 15 protsenti

suurem, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd ja täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25

lõike 6 punkti b alapunktis i nimetatud tingimus, kuid toetuse osakaal ei ületa 80 protsenti

abikõlblikest kuludest.

(6) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(7) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muudest välisvahenditest antud tagastamatut toetust.

§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval, kuid hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse

tegemise kuupäeva, ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue

kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme

eesmärkidega. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud perioodi

kestust.

(5) Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkata.

6

(6) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase makse.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine

§ 11. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Samal toetuse saajal on võimalik jooksvalt

taotlemisel toetust saada üks kord kolme kalendriaasta jooksul.

(2) EIS kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga enne taotluste

vastuvõtmise alustamist, kas toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt, toetuste eelarve,

taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa, vajadusel toetuste andmise valdkonna ning

voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru avamise ja sulgemise kuupäevad.

(3) Voorupõhise taotlemise korral teavitab EIS oma veebilehel hiljemalt 20 kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtmise alustamist vooru avamise ja sulgemise kuupäevast, toetuste eelarvest ning

toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast.

(4) Jooksva taotlemise korral teavitab EIS oma veebilehel toetuste eelarvest, toetuse minimaalsest

ja maksimaalsest summast, rahastamise eelarve jäägist ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisest.

§ 12. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima EISis eelnõustamise. Eelnõustamise käigus

selgitatakse toetuse andmise aluseid ning juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja

sisulistele puudustele.

(2) Voorupõhise taotlemise korral viiakse eelnõustamise käigus läbi projektiplaani eelhindamine.

EIS annab eelhindamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab

§ 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuse

saavutamisse.

(3) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole EISile taotluse üle otsustamisel siduv.

§ 13. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetuse taotleja võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

(2) Partner võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, muu eraõiguslik juriidiline isik või teadus-

ja arendusasutus.

(3) Taotleja ja partneri maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot

või selle tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava

kohaselt.

(4) Taotleja ja partner peavad taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks olema nõuetekohaselt

esitanud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonid ja äriregistrile majandusaasta

aruanded.

(5) Kui taotleja või partner on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

7

tagasimaksed olema nõuetekohaselt tasutud.

(6) Taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud

likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

(7) Taotlejal ja partneril ning nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091,

210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

§ 14. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama määruses sätestatud nõuetele ning olema esitatud ettenähtud korras ja

vormis.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood ning partneri kaasamisel partneri nimi ja registrikood;

2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja;

3) toetuse taotleja ja ettevõtjast partneri teadus- ja arendustegevuse kavandatava investeeringu

maht, müügitulu uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest ning ettevõtja

teadus- ja arendustöötajate arv taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal, toetuse

taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti rakendamise lõppu;

4) taotletava toetuse suurus ja projekti eelarve;

5) projekti nimetus, eesmärk ja elluviimise koht;

6) projektiplaan, millele voorupõhise taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang;

7) partneri kaasamise korral partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info vorm;

8) kirjalik kinnitus taotleja ja partneri omafinantseeringu kohta;

9) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud toetust samal

ajal mitmest meetmest või muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni

või fondi või muudest välisvahenditest;

10) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamise kuupäevale eelnenud

kvartali lõpu seisuga;

11) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 15. Taotluste menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on:

1) jooksva taotlemise korral 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates;

2) voorupõhise taotlemise korral 60 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõppemise kuupäevast

arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra,

millest taotlejat teavitatakse.

(3) Jooksva taotlemise korral alates hetkest, kui registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks

toetuste eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras.

(4) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest

viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

8

2) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning

mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

§ 16. Taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on

järgmised:

1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – hinnatakse projekti

mõju Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurusele, projekti mõju taotleja

ja projekti mõju valdkondlikule arengule rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud

väärtusahelatele, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle, projekti mõju teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkondade (edaspidi TAIE

fookusvaldkonnad) eesmärkide täitmisesse – 20 protsenti koondhindest;

2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult

rakendada – hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku

vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu,

taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani

asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada

ning taotleja võimet rahastada projekti tulemuste rakendamist – 45 protsenti koondhindest;

3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus – hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või

protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega,

arendusplaani tehnoloogilist taset koos tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti

metoodikat ja teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse alaseid

teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja

läbimõeldust, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust –

35 protsenti koondhindest;

4) EISi sõnastatav võimalik lisakriteerium lähtuvalt riigi prioriteetsetest eesmärkidest – kuni 10

protsenti koondhindest.

(2) TAIE fookusvaldkonnad on Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil protokollilise otsusega

heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas

aastateks 2021–2035“ nimetatud ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga valdkonnad,

milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused, kohalike

ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energeetikalahendused.

(3) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel skaalal 0–4 punkti, millest 0

punkti on mitterahuldav ja 4 punkti suurepärane.

(4) Taotlust hinnatakse punktides väljendatud koondhindega, mis kujuneb lõikes 1 sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest.

(5) Enne taotluste vastuvõtmise alustamist kooskõlastab EIS taotluste hindamise juhendi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt

taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

§ 17. Taotluste hindamine

(1) Taotlusi hindavad EISi kaasatud eksperdid ning vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule

EISi moodustatud hindamiskomisjon.

9

(2) Eksperdid ja hindamiskomisjoni liikmed peavad olema taotlejatest sõltumatud ja erapooletud.

Kui ekspert või hindamiskomisjoni liige on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või

partneriga, kohustub ta teavitama EISi huvide konfliktist ning ennast hindamiselt viivitamatult

taandama.

(3) Kui jooksva taotlemise korral ekspertide antud punktid erinevad vähemalt ühes § 16 lõikes 1

sätestatud valikukriteeriumis kaks või enam punkti ja mille kaalutud keskmised punktid on samad

või ületavad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punkte, hindab taotlust hindamiskomisjon,

kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta.

(4) Kui voorupõhise taotlemise korral on ekspertide § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumides

antud punktid samad või kõrgemad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest, hindab

taotlust täiendavalt hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte

muuta.

(5) Voorupõhise taotlemise korral reastab EIS taotlused paremusjärjestuse saamiseks

hindamiskomisjoni antud koondhinnete põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud

taotlusest. Võrdse koondhindega taotlustest saab pingereas kõrgema koha taotlus, milles

taotletakse väiksemat toetust.

(6) Lisaks taotluste hindamisele on hindamiskomisjonil õigus teha ettepanekuid osaliseks või

kõrvaltingimusega taotluse rahuldamiseks.

(7) EIS avaldab hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise

alustamise päeval. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse enne Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

§ 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus rahuldatakse kõikide järgmiste nõuete täitmisel:

1) taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele;

2) taotlust on hinnatud § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud hindamiskriteeriumides vähemalt 2

punktiga;

3) taotlust on hinnatud § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud hindamiskriteeriumis vähemalt 2,5

punktiga;

4) taotlust on hinnatud koondhindega vähemalt 2,5 punkti.

(2) Voorupõhise taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt pingereale kuni toetuste eelarve

ammendumiseni.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) toetuse saaja ja partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood ning projekti nimetus;

2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projekti elluviimise tingimused;

5) aruandlusperioodid ning aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) toetuse maksmise tingimused;

7) toetuse saaja õigused ja kohustused;

8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi viitega riigiabi andmist reguleeriva

õigusakti artiklile.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata vähemalt ühe järgmise asjaolu esinemisel:

10

1) taotleja, taotlus või partner ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) eksperdid on taotlust hinnanud lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest madalamalt ning

taotluse koondhinne on väiksem kui 2,5 punkti;

3) taotlust ei ole võimalik rahuldada toetuste eelarve ammendumise tõttu ega osaliselt rahuldada;

4) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.

§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

olulised või põhjendatud;

2) taotletav toetuse summa ületab toetuste eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus EISi ettepanekuga taotletud

toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Taotluse osalisel

rahuldamisel peab projekti eesmärk olema saavutatav. Kui taotleja EISi ettepanekuga ei nõustu,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui

taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetusele.

Õigus toetusele tekib toetuse saajal pärast seda, kui EIS on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise

tuvastanud.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku

isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja haldusakti muutmist

taotlemata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega ning eri liiki riigiabi

summad ega abi osakaalud ei muutu ja EIS on nimetatud muudatuse kooskõlastanud. EIS otsustab

muudatuse kooskõlastamise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(3) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste

asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju § 16 lõikes 1

sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest

arvates.

(5) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1 nimetatud juhul

muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste

saavutamisele või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

(6) EISil on õigus taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on

jäetud esitamata;

11

3) toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust;

4) taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

6) toetuse saaja ei ole aruandlusperioodi jooksul planeeritud tegevusi ellu viinud ja ei ole

saavutanud oodatud tulemusi.

(7) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamisel vastavalt tagasinõudmisele otsusele tagasi maksta.

4. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande. Aruannete vormid avaldab EIS oma veebilehel.

(2) Aruandlusperioodi kestus on kuus kuud.

(3) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti taotluses märgituga.

EISi nõudmisel esitatakse vahearuandega järgmise aruandlusperioodi tegevuskava.

(4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste

saavutamise kohta ning teavet intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja

publikatsioonide kohta.

(5) EIS võib vahe- ja lõpparuande läbivaatamisel kaasata hindamiskomisjoni või eksperte.

(6) EIS kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 42 tööpäeva jooksul arvates aruande

registreerimisest.

(7) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline aeg või projekti kestus on lühem kui kuus

kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.

§ 22. Toetuse maksmine

(1) Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine ja abikõlblike kulude tegemine.

(2) Toetust makstakse toetuse saajale tema esitatud maksetaotluse alusel. Koos maksetaotlusega

esitab toetuse saaja tekkinud abikõlblike kulude loetelu. Maksetaotlus esitatakse EISile koos vahe-

või lõpparuandega.

(3) Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse ettemakset kuue kuu prognoositud rahavajaduse

ulatuses. Ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse

suurus on kuni 30 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta jooksul

ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud. Järgmise

ettemakse saamiseks tõendab toetuse saaja, et eelmisest ettemaksest kasutatud vähemalt 70

protsenti.

(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning

lõpparuande kinnitamist. Lõppmakset ei tehta ettemaksena.

12

(5) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kulu ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele,

abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile;

2) tegevus ei ole toetatav või tegevuse elluviimine on tõendamata;

3) EIS on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;

5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

toetuse rahuldamise otsuses sätestatust;

6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

tegevuste elluviimine on ohustatud;

7) toetuse saaja ei täida § 23 lõike 2 punktis 6 sätestatud kohustust.

(6) EIS võib peatada toetuse maksed kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku

tagasimaksmiseni.

(7) Välisriigi registris registreeritud partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse saaja EISile

partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja

sertifitseeritud audiitor ja milles on sätestatud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi

määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi

õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.

5. peatükk

Toetuse saaja, partneri ning EISi õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine

§ 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides

sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) viima projekti nõuetekohaselt ellu;

2) kasutama toetust vastavalt taotlusele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

3) teavitama EISi kirjalikult, kui muutub toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigust omav osanik

või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;

4) esitama EISile teadusasutusega ja partneritega sõlmitud § 6 lõikes 1 sätestatud koostöölepingu;

5) viivitamata kirjalikult teavitama EISist kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või

asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, projekti

tulemuste saavutamist või projekti tegevustega jätkamist;

6) olema täitnud riiklike maksude ja maksete tasumise kohustuse nii, et maksu- ja maksevõlg ei

tohi olla suurem kui 100 eurot või selle tasumise ajatamisel järgima ajatamiskava.

(3) Toetuse saaja ja partner on kohustatud:

1) tagama, et raamatupidamises on projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid

muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

2) esitama EISile nõutud teabe ning dokumendid kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

3) võimaldama kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse

ja territooriumile, mida toetuse saaja või partner kasutab;

4) osutama auditi ja kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi;

5) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

6) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid;

13

7) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt kümme

aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 24. EISi õigused ja kohustused

(1) EISil on õigus:

1) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -

dokumentide esitamist;

2) teha toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli, selleks

viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega

seotud andmeid, dokumente ja muid materjale.

(2) EIS on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma

veebilehel kättesaadavaks;

2) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud

muudatustest;

3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust

saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud teavet koos vajalike

lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates;

6) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet toetusmeetme

jooksva rakendamise kohta;

7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse rakendamisel tekkinud

takistustest;

8) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

§ 25. Toetuse tagastamine

(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või toetuse

rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada samas projektis maksmisele kuuluva

toetusega.

(4) Toetuse tagasimaksmist võib EIS toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kuuks. Toetuse saaja

põhistatud taotlusel võib EIS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatult

määrata ka pikema tagasimaksmise tähtaja.

(5) Ajatamiseks esitab toetuse saaja EISile taotluse, milles on ajatamisvajaduse põhjendus ja

soovitud tagasimaksekava. EISi nõudmisel esitab toetuse saaja majanduslikku olukorda tõendavad

dokumendid.

(6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EISi otsuse kümne tööpäeva

jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega

14

pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(7) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(8) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul pärast toetuse saaja viimase

kohustuse täitmist.

(9) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-st 42, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(10) Ebaseadusliku, väärkasutatud riigiabi, ka vähese tähtsusega abi andmise korral, võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

14.05.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja tööstusministri määrus „Rakendusuuringute ja tootearenduse toetus“ (edaspidi

määrus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–20351 (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus,

arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“ ja TAIE arengukava alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja

innovaatilistele lahendustele“ täitmisele.

Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) investeeringud on viimastel aastatel

stabiilselt kasvanud, ulatudes aastal 2023 1,08%ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Samas on saavutatud tulemus peaaegu poole väiksem seatud eesmärgist ja jääb veel üle kahe

korra alla Euroopa Liidu eesrindlikele innovatsiooniriikidele.

Ettevõtjate TA investeeringute kasvu eeltingimus on ettevõtjate huvi ja võimekus TA-d teha ja

äriliselt rakendada. Ettevõtjate huvi ja võimekus sõltuvad esmajoones sellest, kas nad näevad

rakendusuuringutes viisi või vahendit, kuidas oma ettevõtte tulu ja äri kasvatada, ning sellest,

kas neil on rakendusuuringute tegemiseks piisavalt ressurssi, sealhulgas teadmisi, oskusi,

inimesi, aparatuuri ja raha, või oskusi ressurssi kaasata. Samas on oluline mõista, et TA on

riskantne, sest üks TA tunnuseid on ettemääramatus. Seetõttu on asjakohane, et riik aitab

ettevõtjatel turutõrkeid lahendada ja riske maandada, arvestades, et kõik projektid ei pruugi

õnnestuda.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on toetanud ettevõtjate rakendusuuringuid alates

2020. aasta lõpust, mil väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2020. a

määrusega nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“2 alustati toetuse

andmist. See oli mõeldud piloodina ning selleks kasutati aastatel 2014–2020

ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid. Alates 2022. aastast toetatakse ettevõtjate

rakendusuuringuid riigieelarvest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a

määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“3 alusel. Määruste alusel elluviidavast

tegevusest on kujunenud lühikese ajaga kõige olulisem Eesti ettevõtjate TA toetamise

instrument: rahastatud on ligi 200 projekti, projektide kogusumma ületab 200 miljonit eurot

ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) rakendusuuringute osakonna

eksperdid on nõustanud ligi 1000 ettevõtjat.

Kõnesoleva määruse koostamise vajadus tuleneb ennekõike kolmest põhjusest. Esiteks,

2022. aastal kehtestatud määrust on neli korda muudetud, mistõttu märkimisväärsed

1 TAIE arengukava

2 RT I, 30.12.2020, 14

3 RT I, 24.03.2022, 8

lisamuudatused viiksid olukorrani, kus määrus ei pruugi olla enam selgelt ja üheselt mõistetav.

Teiseks, 2022. aasta määruse alusel sätestatud tegevustest kahe kohta (ettevõtjale TA teenuseid

pakkuva TA taristu investeeringute teostamine ja IPCEI projekti elluviimine) ei ole plaanis uusi

voore välja kuulutada. Kolmandaks, võrreldes 2022. aasta määrusega on kõnesoleva määrusega

plaanis rakendada uut aruandluse ja toetuse maksmise süsteemi, mille saab kehtestada vaid

uutele projektidele. Seega, sellise muudatuse tegemine 2022. aastal kehtestatud määruses

tähendaks kahe paralleelse aruandluse ja maksete korralduse sätestamist ühes määruses.

Määruse keskseks osaks jääb ettevõtjate rakendusuuringute ning tootearendusprojektide

toetamine ning sellega seotud teostatavusuuringute tegemine või intellektuaalomandi

esmakaitse taotlemine. Määrust rakendatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai

2023. aasta käskkirja nr 98 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi

toetamine“ kaasabil. See programm pakub ettevõtjatele tuge rakendusuuringute projektide

ettevalmistamisel ja elluviimisel, sealhulgas rakendusuuringuteks Eesti ja rahvusvaheliste

partnerite leidmisel, intellektuaalomandi ja tehnoloogilistes küsimustes.

Eelnõu otsene sihtrühm on Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad, kelle äriline edukus sõltub

sellest, et nende tooted, teenused ja tehnoloogia oleksid rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelised, ja kes vajavad tuge, sealhulgas teenuseid ja rahalist toetust

rakendusuuringute ja tootearendusprojektide elluviimisel. Tegevuse kaudne sihtrühm on

ettevõtjatele TA teenuste pakkujad, kelleks on teadus- ja arendusasutused (edaspidi TA

asutused), ettevõtjad, ülikoolid ja seal tegutsevad tehnoloogiasiirde grupid,

tehnoloogiaarenduskeskused, inseneribürood ja muud tehnoloogiaalast arendusteenust

pakkuvad organisatsioonid.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, partneri ja

toetuse saaja kohustused ning EISi õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse nii jooksva

avatud taotlemise kui ka taotlusvoorude kaudu. Toetust on kavandatud anda üle Eesti ning

tõhusa koostöö raames on võimalikud ka TA projektid kahe Euroopa Liidu liikmesriigi

ettevõtjate või liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ettevõtjate vahel.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus ([email protected],

625 6398). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652) ning EISi

Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann ([email protected], 627 9340). Eelnõu ja

seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Mari Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetuse andmise tingimused;

3) toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine;

4) aruannete esitamine ja toetuse maksmine;

5) toetuse saaja, partneri ning EISi õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine.

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu § 1 kehtestab määruse eelnõu kohaldamisala. Eelnõus sätestatakse ettevõtjate

rakendusuuringute ja tootearenduse ning nendega seotud tegevuste toetuse andmise tingimused

ja kord.

Lõikes 2 sätestatakse riigiabi regulatsioonist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata.

Punktis 4 kehtestatakse, et määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktile 18, mis kirjeldab raskuses oleva ettevõtja tunnuseid. Ühtlasi

selgitatakse, et raskustes oleva ettevõtja puhul ei arvestata börsil noteerimata väikeettevõtja viie

aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit

jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel (iduettevõtja), või ettevõtja, kelle keskmine

aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20

protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötaja ( kasvuettevõtja)

korral aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi, võimaldades seega teha määruse idu- ja

kasvuettevõtjatele erandi raskustes ettevõtja määratlemisel.

Lõige 3 sätestab, et toetusega seotud teave ja dokumendid esitatakse struktuuritoetuse registri

e-toetuse keskkonna kaudu.

Lõike 4 kohaselt toimetatakse haldusaktid kätte toetuse saaja e-posti aadressile, st selle kaudu

toimetatakse kätte nt taotluse suhtes tehtud otsus, toetuse tagasinõudmise otsus jm haldusaktid.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse riigiabi reeglid, mida toetuse andmisel järgitakse, sealhulgas riigiabi

andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus

võib olla kas riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks4 (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), tähenduses või vähese

tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

15.12.2023)5 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses.

Eelnõu § 3 määrab kindlaks toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Toetuse eesmärk on

soodustada ettevõtja vajadustest lähtuvat ja äriliste eesmärkidega seotud TA-d ning seeläbi

suurendada ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest

saadavat müügitulu. Oluline on just ettevõtja vajadustest lähtuv ja äriliste eesmärkidega seotud

TA, sest projektide puhul hinnatakse arendatavate tehnoloogiate, toodete või teenuste ärilist

potentsiaali ning ettevõtja võimekust viia arendustöö lõpuni ning tooted ja teenused turule.

Eelnõu §-s 4 on määruses läbivalt kasutatavad terminid. Määruses on lahti seletatud 11

terminit, mis on vajalikud määruse rakendamiseks.

Esitatud terminite defineerimisel on lähtutud üldisest grupierandi määrusest ning Frascatti

käsiraamatust. Samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks on üldises grupierandi

määruses defineeritud rakendusuuring järgmiselt – rakendusuuring on kavandatud uuringud 4 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014

5 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831

või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute

toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt

olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete

süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või

olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. See sõnastus

defineerib ainult rakendusuuringu tehnoloogilise sisu. Eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja

rakendusuuringute abil nende majandustulemuste parandamisele. Seetõttu on

rakendusuuringute terminit kitsendatud. Määrusega toetatakse neid rakendusuuringuprojekte,

mis vastavad eespool nimetatud tehnoloogilistele parameetritele ning millel on kindel praktiline

rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab uut teadmist ärilisel eesmärgil.

Eelnõu § 5 kehtestab, et toetuse taotlusi menetleb, haldusakte annab ning väljamakseid ja

järelevalvet teeb EIS.

Eelnõu §-s 6 on koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused

lähtuvad komisjoni 28. oktooberi 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2022/C 414/01)6 sätetest, mille järgimisel ei saa

ettevõtja kaudset riigiabi. Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja

tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava

intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku pooltevahelises

koostöölepingus.

Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis

vastavad nende panusele projektis, jagavad partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on

oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsate koostöötingimuste tõttu teadus- ja

arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. See nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneril

ning teadus- ja arendusasutusel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti:

a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, mille puhul

järgitakse raamistiku punkti 2.2.1, või

b) koostöö kaudu, mille puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2 ning teadus- ja arendusasutuse

kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja

soodsate koostöötingimuste tõttu teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) osalev toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud;

2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt

levitada, või kui TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse

TA asutusele täielikult üle;

3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud

kasutusõigused jagatakse poolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tegevusi,

sissemakseid ja huve;

4) TA asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest

turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle

või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõtjast partnerile neile juurdepääsu.

TA asutusele makstavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõtjast partneri

poolt teaduspartneri nimetatud projektis teostatud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või

mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.

6 Komisjoni Teatis: Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik 2022/C 414/01

Lisaks tuleb märkida, et TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi

õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel

kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja

mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;

2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne

turuhinnaga;

3) TA asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu

sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma

põhikirjalisi eesmärke;

4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile

koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi

õiguste suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja

koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise

saamise korral makstavat tasu vastavalt suurendama.

Kuna TA on oma loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne TA algust

lõpulikult määrata selle tulemusel tekkivaid intellektuaalomandi õigusi või nende turuhinda.

Sellisel juhul peab partnerite vahel enne TA algust sõlmitud koostööleping sisaldama punkte,

mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu

ülevaatamisel tuleb lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turuhinnast.

2. peatükk

Toetuse andmise tingimused

Eelnõu §-s 7 on sõnastatud määruse kaudu toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele,

mis aitavad saavutada määruse §-s 3 märgitud eesmärke ja tulemusi. Määruse alusel toetatakse

rakendusuuringute, tootearenduse ja sellega seotud teostatavusuuringu tegemist või

arendustegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist.

Eelnõus on rakendusuuringute termin defineeritud teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku kohaselt. Ettevõtjad saavad oma arendustöö

tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalat.

Siinkohal tuleb rõhutada, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et

arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi tegemine, määrab projekti tegevuste lõpliku

tehnoloogilise taseme valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused

paigutuvad tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalal vahemikku 3–7.

Teostatavusuuring on planeeritava rakendusuuringu- või tootearendusprojekti potentsiaali

hindamine ja analüüs üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 tähenduses.

Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav TA on tehnoloogiliselt teostatav

ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu käigus tehakse objektiivselt ja

ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitatakse

välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud

ja tootearendus on pikaajalised ja kallid tegevused. Seetõttu on oluline, et neid ellu viivad

projektid oleksid tehnoloogiliselt hästi ette valmistatud. Lisaks vajab ettevõtja enne projekti

algust teadmist, kas ja mil määral on arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus, protsess või

tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal

otsustada, kas rakendusuuringu või tootearendusprojekti elluviimine on põhjendatud või mitte.

Teisisõnu, kui eeluuringu tulemusel selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või

projekti tulemusel puudub äriline väljund, saab selle teadmise alusel otsustada, et projekt ja

sellega seotud investeeringud tuleb jätta tegemata.

Intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekt hõlmab

ka kas rakendusuuringut või tootearendust. Määruse alusel ei rahastata eraldi

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud tegevusi. Väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjate puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas

vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtjate puhul

toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina.

Lõige 3 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusa

koostöö raames, tuues välja tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö

on üks koostööprojektide elluviimise võimalus ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö

tegemisel järgida sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö puhul, kus projekti elluviimises ja selle

tulemuste rakendamises osaleb rohkem partnereid, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjad, ja tehakse võrdväärsete partneritena kas rahvusvahelist või teadusasutuste koostööd,

on projekti tulemusi rakendavate eri partnerite kaudu projekti mõju suurem kui ühe ettevõtja

projektil. Tõhusa koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldisest grupierandi määrusest.

Eelnõu §-s 8 määratakse kindlaks määruse abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad

tingimused. Abikõlblike kulude valimisel on lähtutud üldise grupierandi määruse tingimustest,

kitsendades ja täpsustades neid tingimusi. Lõikes 3 nimetatud rakendusuuringute,

tootearenduse ja neid ettevalmistavate teostatavusuuringute projektide kulud peavad vastama

üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 sätestatud tingimustele. Eelnõuga on sätestatud

kõik määruse abikõlblikud kulud. Kulud, mida pole määruses nimetatud, on mitteabikõlblikud.

Sellest põhimõttest lähtudes pole määruses eraldi sättena mitteabikõlblikke kulusid esile

toodud, välja arvatud lõikes 8 mitteabikõlbliku kuluna nimetatud käibemaks.

Lõikest 5 lähtuvalt on abikõlblik projekti tegevuse elluviimisel kasutatava vahendi või seadme

rentimise kulu ning ostmise kulu ulatuses, milles vahendit või seadet kasutatakse projekti

tegevuse elluviimisel. Osta või rentida võib nii vahendi kui seadme või ainult ühe neist. Kui

vahend või seade on ostetud, kuid nende kasutusiga on ajaliselt pikem kui aeg, mil neid

kasutatakse projekti elluviimisel, siis on abikõlblik ainult vahendilt või seadmelt arvestatud

amortisatsioonikulu vastavalt projekti abikõlblikkuse perioodile, mitte nende ostusumma.

Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad

kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti

amortisatsioonikulude kohta. Amortisatsioonikulude puhul tuleb lähtuda üldises grupierandi

määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast.

Eelnõu § 9 näeb ette toetatavate tegevuste toetuse suuruse ja osakaalu projekti maksumusest

ning sellega seotud tingimused.

Projekti jaoks on üldse võimalik taotleda toetust vähemalt 100 000 eurot ja maksimaalselt kaks

miljonit eurot. Enne taotluste vastuvõtmise alustamist avaldab EIS veebilehel, millises summas

toetust või millistes piirmäärades on võimalik kas jooksvalt või voorupõhiselt taotleda. Selline

lähenemine võimaldab korraldada suunatud taotlusvoore, mis lähtuvad projektide

valdkondlikest eripäradest.

Lõigetes 2–5 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad lähtuvalt toetuse saaja ja

partneri tüübist ja suurusest, projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud

riigiabi tingimustest. Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö projektile, kus

väikeettevõtja toetuse osakaal on 80 protsenti.

Ühtlasi sätestatakse, et omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida

toetus ei kata, ning omafinantseeringuna ei tohi kasutada teisi riigi, kohaliku omavalitsuse

üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid

toetusi. Toetuste alla ei kuulu auhinnad või muu rahaline tugi, mille eest ei oodata vastutasuks

mingit väärtust.

Eelnõu § 10 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning millal tehakse projekti elluviimiseks

vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval. Olulise kitsendusena on lisatud, et projekti abikõlblikkuse

periood algab hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva. Sätte

eesmärk on ära hoida olukorda, kus projekti tegevuste algust lükatakse korduvalt edasi ning

seetõttu pole võimalik riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutusele võtta.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Eelnõu §-s 11 on toetuse taotlemise tingimused.

Lõikega 1 kehtestatakse, et toetust saab taotleda kas jooksvalt või voorupõhiselt. Toetuse

taotlemise viis sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtjate prognoositavast huvist ja sellega

seotud nõudlusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja

sellele seatud tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võime mingit tegevust

ellu viia ületab eelarvelisi võimalusi, korraldatakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste

loomiseks taotlemine voorudena. Jooksvat taotlemist rakendatakse eelkõige väikese rahalise

mahuga ja kiireloomuliste projektide rahastamiseks. Voorupõhine taotlemine koos sinna

esitatud projektide menetlemise ja hindamisega, samal ajal kui projektid üksteisega

konkureerivad, on ajamahukas. Väiksema mahuga projektid võivad pikas menetlusprotsessis

oma päevakajalisuse kaotada. Samas on kõnesolev määrus mõeldud ennekõike suure mahu ja

suure tehnoloogilise riskiga ning ärilisest vajadusest lähtuvate rakendusuuringute ja nendega

seotud tootearendusprojektide rahastamiseks. Seetõttu seatakse määrusega piirang, et ettevõtja

saab taotleda jooksvalt toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul alates taotluse rahuldamise

otsuse kuupäevast.

Potentsiaalne taotleja saab teavet võimaliku toetuse summa, taotluste vastuvõtmise perioodi või

alguskuupäeva, üldisest toetuste eelarvest EISi veebilehelt.

Eelnõu §-s 12 sõnastatakse eelnõustamise tingimused.

Eelnõuga nähakse ette, et taotleja peab enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise.

Eelnõustamise eesmärk on aidata taotlejal projekti taotluse esitamiseks ette valmistada.

Eelnõustamise käigus tutvustatakse toetuse saamise aluseid, juhitakse tähelepanu projekti

võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid

puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamine muudab toetuse taotlemise lihtsamaks ja toob kaasa

vähem bürokraatiat nii ettevõtjale kui ka EISile. Eelnõustamise käigus vaadatakse, kas

plaanitavad tegevused on hinnanguliselt teostatavad ja tulemused saavutatavad. Eelnõustamise

läbimine iseenesest ei anna taotlejale eelist taotluste hindamisel ning eelnõustamisel antud

seisukohad ja arvamused ei ole EISile hilisemas menetluses siduvad.

Voorulise taotlemise korral viib EIS läbi eelhindamise ning annab projektiplaanile eelhinnangu.

Positiivne eelhinnang antakse juhul kui projektiplaan aitab kaasa meetme eesmärgi täitmisele.

Juhul kui selgub, et esitatud projektiplaan ei võimalda saavutada meetme eesmärke, näiteks on

projektiplaanis märkimisväärsed puudused projekti teostatavuses, mis ei võimalda projekti

käigus uudset tehnoloogiat, toodet või teenust arendada, positiivset eelhinnangut ei anta.

Eelhinnangu andmisse võib EIS kaasata eksperte, kes annavad projektile tehnoloogilise

hinnangu.

Jooksva taotlemise korral on eelnõustamine kohustuslik, kuid eelhinnangut ei anta.

Eelnõu §-s 13 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, kelleks saavad olla äriühingud,

muud eraõiguslikud juriidilised isikud või TA asutused.

Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale ja

partneritele kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama

kumuleerimisreeglitele. Sealjuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni

kuuluvatele partneritele vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete

korral. Vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud piirmäära 300 000 eurot. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse

vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega

abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega

abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja

vormis. Taotlus peab muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad

tegevused panustavad kõnesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

Seejuures kehtib nõue taotleja ja ettevõtjast partneri kohta, sest määruse eesmärk on edendada

ärilisel eesmärgil läbiviidavat TA-d (iseloomustab TA investeeringud ja TA töötajate arv) ja

selle tulemusel loodud tehnoloogia, toote või teenusest tulenev müügitulu kasv. Vastavat infot

kasutatakse projekti hindamisel – projekti mõju toetuse eesmärkidele, projekti majanduslik

mõju ettevõtjale ja äriplaani asjakohasus. Kasumitaotluseta partneri puhul ei ole vastavat info

vaja, sest tema eesmärk ei ole loodud tehnoloogialt, tootelt või teenuselt teenida kasumit.

Partneri info vormi kehtestab EIS ja peab sisaldama järgmist infot: partneri nimi; registrikood;

käibemaksukohustuslase number; teave, kas partner on riigihankekohuslane; teave, kas taotleja

on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja; partneri kontaktandmed; partneri

esindusõigusliku isiku andmed; partneri projektijuhi andmed; partneri roll projektis; partneri

rahaline panus projektis; teave, kas partner saab projektist majanduslikku kasu. Juhul kui tegu

on ettevõtjast partneriga, siis tuleb lisada partneri aktsionärid või osanikud ning partneri

kontserni liikmete skeem, juhul kui partneri on ema- või tütarettevõtteid ning andmed ei ole

Äriregistrist kättesaadavad.

Taotluse osa on ka taotleja projektiplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate/tehtavate

rakendusuuringute ja/või tootearenduse mahust ja sisust. Projektiplaan sisaldab tegevuskava,

kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik

uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis peab

olema toodud info uuringu tegijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena, uuringut

tegeva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja neile

koostööst tekkiv lisaväärtus. Lisaks kuulub projektiplaani juurde taotleja äriplaan vastavalt EISi

kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta.

Eelnõu §-s 15 on kirjeldatud, kuidas toimub taotluse menetlemine.

Selles paragrahvis sätestatakse taotluse menetlemise käigus EISi tehtavad tegevused ja nende

tähtajad. Taotluse menetlemise tähtaeg on jooksva taotlemise korral 40 tööpäeva ja voorupõhise

taotlemise korral 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgumisest. Põhjendatud juhtudel on EISil

õigus tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse

taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud.

Juhul kui jooksva taotlemise puhul saab registreeritud taotluste maht vähemalt võrdseks

eelarves toetuste maksmiseks planeeritud summaga, menetletakse neid taotlusi, mille kohta ei

ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, nende registreerimise järjekorras. Enne

kui eelarve saab võrdseks vaba jäägiga, toimub taotluste menetlemine paralleelselt.

Eelnõu § 16 sätestab taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika Määrus sätestab

valikukriteeriumid, millest lähtudes koostab EIS taotluste hindamise juhendi.

EISil on õigus sõnastada valikumetoodikas sisalduv lisakriteerium lähtuvalt riigi prioriteetsetest

eesmärkidest. Valiku lisakriteerium moodustab kuni kümme protsenti koondhindest. See

valikukriteerium toimib boonuskriteeriumina, mille kaudu on võimalik eelistada riigi

strateegilistest eesmärkidest tulenevaid prioriteetseid teemasid või valdkondi.

Eelnõu § 17 reguleerib taotluste hindamist.

Esmalt hindavad kõiki taotlusi eksperdid ning seejärel EISi moodustatud hindamiskomisjon.

Taotlusi hindavad esmalt eksperdid ning seejärel vajadusel EIS moodustatud

hindamiskomisjon. Üldjuhul hindavad taotlusi vähemalt kaks eksperti. Hindamiskomisjoni

liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti, taotleja või partneriga, ei osale vastava projekti

hindamisel. Lisaks ei osale projekti hindamisel hindamiskomisjoni liikmed, kellel on projektis

elluviidava TA-ga seotud ärihuvid. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid on oma valdkonna

eksperdid, kellel on võime hinnata projekti arenduslikku ja/või ärilist potentsiaali.

Hindamine erineb olenevalt, kas toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Kui jooksva

taotlemise korral on eksperdid hinnanud § 16 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud

valikukriteeriume erinevalt ning nende antud punktid on kõrgemad, kui § 18 lõike 1 punktides

2 ja 3 sätestatud punktid, esitatakse taotlus hindamiskomisjonile hindamiseks. Punktide

erinevus vähemalt ühes alamkriteeriumis peab olema 2 punkti või enam. Hindamiskomisjoni

ülesanne on sellisel juhul hinnata, kas kujunenud kaalutud keskmine hinne on õigustatud või

hinnata projekti ümber. Rahuldamata jäetakse taotlused, mida hinnati § 16 lõike 1 punktides 1

ja 3 sätestatud kriteeriumis alla 2 punktiga ning § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud kriteeriumis

alla 2,5 punktiga.

Kui voorupõhise taotlemise korral on taotlust hinnatud samade või kõrgemate punktidega kui

§ 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud, esitatakse taotlus hindamiskomisjonile hindamiseks.

Kui taotlusele antud punktid nimetatud lävendit ei ületa, jäetakse taotlus rahuldamata.

Voorupõhise taotlemise korral kaastakse hindamiskomisjon, sest see tagab kvaliteetsema ja

võrreldama hindamise. Kuigi enne hindamist selgitatakse kõigile ekspertidele hindamise

põhimõtteid ja valikukriteeriumeid, siis praktika näitab, et eksperdid võvivad hinnata väga

erinevalt. Samuti tuleb arvestada, et üldjuhul üks ekspert hindab maksimaalselt vaid paari

taotlust ning ei oma ülevaadet kogu taotlusvooru esitatud projektidest. Arvestades, et üldjuhul

ületab taotlusvoorus taotletava toetuse kogusumma 2-3 korda vooru eelarvet, siis konkurents

on tihe ja rahastuse saamist ja saamata jäämist võib mõjutada väga väike punktide vahe.

Seetõttu on oluline, et eksperdi antud hindeid ja hinnanguid analüüsiks hindamiskomisjon,

kellel on õigus vajadusel muuta ekspertide kaaludud keskmisi hindeid.

Eelnõu §-s 18 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused.

Hindamistulemuste põhjal otsustab EIS, kas rahuldada taotlus taotletud mahus või rahuldada

taotlus osaliselt või kõrvaltingimusega või jätta taotlus rahuldamata.

Voorupõhise taotlemise korral reastab EIS taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks

hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud

taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema

taotletava toetusesummaga projekt. Projekti rahastamine sõltub vooru eelarvest ja projekti

kohast pingereas.

Paragrahvis on nimetatud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve

lõppemisel.

Eelnõu §-s 19 on kirjeldatud, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või

kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja andma

nõusoleku toetussumma või projekti vähendamiseks. Samas peab taotleja projekti osalise

rahastamise korral saavutama kõik taotlemisel esile toodud projekti eesmärgid ja saavutama

oodatavad tulemused. Juhul kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS

taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuna tegemist on arendusprojektidega, mille tulemused

võivad olla ka negatiivsed, on olemas võimalus rahastada taotlust kõrvaltingimusena etapiti või

näha projekti jaoks ette lisategevusi, mis peavad olema tehtud enne projekti algust.

Eelnõu §-s 20 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused.

Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku

digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel. Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud

eelarvet võib toetuse saaja ilma nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on seotud

eelarveridade vaheliste tõstetega, eri liiki riigiabi summad ega abi osakaalud ei muutu ning

toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse EISiga. Enne toetuse rahuldamise otsuse

muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see

on vajalik, hindab muudatuste mõju määruses sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates

vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni. EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise

otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste kooskõlastamisest, kui soovitav

muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi ei lõpetata

abikõlblikkusperioodil.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul pärast selleks taotluse

saamist.

Eelnõu §-s 20 on nimetatud ka juhud, millal EIS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult

või osaliselt kehtetuks. Toetuse saaja peab siis saadud toetuse kohe tagastama.

4. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

Eelnõu § 21 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse

saaja esitab kahte tüüpi tegevusaruande: vahe- ja lõpparuande. Vahe- ja lõpparuande vormid

avaldatakse EISi veebilehel. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Aruandeperiood

on kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise

otsuses.

Vahearuannetes on elluviidud tegevuste kirjeldus võrrelduna projekti taotlusega koos

saavutatud tulemustega. Vajaduse korral esitatakse vahearuandega järgmise perioodi

täpsustatud tegevuskava. Seega hinnatakse vahearuannetes projekti edenemist sisuliselt ning

projektid peavad olema üles ehitatud nii, et vahearuandluse käigus on võimalik hinnata

vahepeal saavutatud tulemusi. Juhul kui eesmärgid ei ole saavutatud, on EISil õigus vastavalt

§-s 20 sätestatud tingimustele taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistada.

Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste

saavutamise kohta. Lõpparuanne sisaldab muu hulgas infot intellektuaalomandi kasutamise,

patenditaotluste ja publikatsioonide kohta.

Rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahe- ja lõpparuannete hindamisse

võib vajaduse korral kaasata eksperte. Projekti puhul, mille kestus on kuus kuud või vähem,

esitatakse vaid lõpparuanne. Aruannete menetlemiseks on EISile ette nähtud 42 tööpäeva.

Eelnõu §-s 22 on toetuse maksmise kord.

Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine ja abikõlblike kulude tegemine.

Toetuse saajad esitavad maksetaotluse struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna kaudu

koos vahe- või lõpparuandega. Koos maksetaotlusega esitab toetuse saaja tekkinud abikõlblike

kulude loetelu. See tähendab, et taotleja ei pea maksetaotluses esitama igat kuludokumenti

eraldi, vaid § 8 lõikes 2 märgitud kululiikide lõikes. Samas säilib toetuse saajal kohustus

säilitada oma raamatupidamises kõik kuludokumendid ning vajadusel esitada need EISile

kontrollimiseks. EIS viib läbi toetuse saanud projektidel pistelisi kontroll, mille käigus

kontrollitakse kuludokumente ning nende vastavust abikõlblikele kuludele. Täpsema

kontrollsüsteemi töötab EIS sisemiselt välja. Toetuse saaja kohustub esitama EISile valimisse

sattunud kulude kohta kulu- ja maksedokumendid 15 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.

Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse ettemakset kuue kuu prognoositud rahavajaduse

ulatuses. Selle prognoosi esitab toetuse saaja taotluse eelarves. Ettemakse tehakse kümne

tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse suurus on kuni 30 protsenti

projekti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta jooksul ettemakse tegemisest,

et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud. Tõendamiseks esitab toetuse saaja

maksetaotluse koos tekkinud abikõlblike kulude loeteluga. Järgmise ettemakse saamiseks peab

eelmisest olema vähemalt 70 protsenti kasutatud abikõlblike kulude katteks.

Lõikega 7 kehtestatakse, et kui projektis osaleb välisriigi registris registreeritud projekti partner,

tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust partneri kulude abikõlblikkuse

auditiaruandega, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor.

Auditiaruandest peab nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määruse või

vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määruse tingimustega ning kohalike õigusaktidega

ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb lisada maksetaotlusele, millega

nimetatud kulude hüvitamist taotletakse.

5. peatükk

Toetuse saaja, partneri ning EISi õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine

Eelnõu § 23 sätestab toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus

saada EISilt infot ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Põhiliste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta töötab EIS välja

vormid.

Toetuse saaja ja partneri kohustused on loetletud lõigetes 2 ja 3.

Eelnõu § 24 sätestab EISi õigused ja kohustused.

Eelnõu §-ga 25 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja

toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel.

Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega

maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või kui esineb muu

toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist

haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kululiik ei ole

abikõlblik või kululiik on abikõlblik, kuid ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse

tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse

tagasinõudmise otsus või mitte, puudub.

Toetus tuleb tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60

kalendripäeva jooksul. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada samas projektis

maksmisele kuuluva toetusega.

Toetuse tagasimaksmist võib EIS toetuse saaja taotlusel ajatada. Toetuse tagasimaksmise

ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale taotluse, milles on toodud ajatamisvajaduse

põhjendus ja soovitud ajatatud tagasimaksekava. Toetuse saaja esitab toetuse andja nõudmisel

enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. Ajatamistaotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse

saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja

võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Toetuse ajatatud tagasimakseperioodi

määrab EIS, kuid see ei saa olla pikem kui 12 kuud. Põhjendatud vajadusel võib EIS Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastamise järel määrata ka pikema

tagasimakseaja.

Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud

eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015,

lk 9–29)7, artikli 16 lõikele 2, mille rakendamissätted on artiklites 11–13. Toetuse saaja

turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal

kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb komisjoni

määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L

140, 30.04.2004, lk 1–134)8, artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul

tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi

maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi

tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme

aasta jooksul pärast toetuse saaja viimase kohustuse täitmist.

Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese

tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul

pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse

(EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse sama

artikli punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas

riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise

tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määruste ja teatisega:

1) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–

78)9;

2) komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023)10.

7 nõukogu määrus (EL) nr 2015/1589

8 komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004

9 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014

10 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831

4. Määruse mõjud

Meetmest rahastatavate projektide toel tehtavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate

majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised

teostatavusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus on suunatud nii ettevõtja kui ka turu

jaoks uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside väljatöötamisele. See

omakorda aitab kaasa sellele, et Eesti ettevõtjate tooted ja teenused muutuvad

tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallimaks, mis aitab ettevõtjatel teenida suuremat

müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ning

luua sellega uusi töökohti ja väljundeid teadlastele ja inseneridele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamise eest vastutab EIS. Projektide kohustusliku omafinantseeringu tagavad

toetuse saajad ja partnerid. Määruse rakendamise, sealhulgas taotluste menetlemise, projektide

elluviimise ja kulude ning aruannete kontrollimisega seotud kulud eraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium riigieelarvelistest vahenditest. Määruse rakendamisega ei

kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning

EISile arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas märkustega, lisaks saatis

EIS oma arvamuse.

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Rahandusministeerium

1) Eelnõu § 9 lõikes 5 on sätestatud toetuse

maksimaalse osakaalu suurendamine, kui on

täidetud üldise grupierandi määruse artikli 25

lõike 6 punkti b alapunktis i nimetatud tingimus.

Juhime tähelepanu, et üldise grupierandi määruse

artikli 25 lõike 6 punktiga b lubatud osakaalu

suurendamine ei kehti teostatavusuuringuteks

antav toetuse kohta.

Arvestatud.

§ 9 lõike 5 sõnastust muudetud nii, et

toetuse osakaalu suurendatakse vaid

rakendusuuringute või tootearenduse puhul.

2) Palume lisada eelnõule vähese tähtsusega abi

andmise üldtingimused:

„(X) Vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese

tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud

piirmäära 300 000 eurot;.

(XX) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina

võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse

artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel

loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2

kohaselt omavahel seotud.“

Arvestatud.

Määrust täiendatud § 2 lõikega 3.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

1) Eelnõu § 1 lg 2 p 4 palume selguse huvides

täiendada järgmises sõnastuses: „4) raskustes

olevale ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktile 18, välja arvatud

iduettevõte, kes on börsil noteerimata

väikeettevõtja viie aasta jooksul alates

registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja

tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole

moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõte,

kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on

taotluse esitamisele eelnenud kolme

majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20

protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi

alguses vähemalt kümme töötajat, ning kelle

puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka

ülekurssi.“

Kuigi need on kaudselt tuletatavad § 1 lg 2 p 4,

siis peame vajalikuks need mõistetena üheselt

määratleda. EIS-i rakendusdokumendid

hõlmavad mh sellekohaseid taotleja kinnitusi

(viitega määruse §-le), so Taotleja kinnitus

iduettevõtja nõuetele vastavuse kohta ning

Taotleja kinnitus kasvuettevõtja nõuetele

vastavuse kohta.

Arvestatud osaliselt.

§ 1 lg 2 p 4 sisaldab juba antud mõisted,

seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et

nendele kirjeldustele vastavad idu- ja

kasvuettevõtted. Kuna määruses rohkem

neid mõisteid ei kasutata, siis ei ole mõistlik

neid mõisteta all eraldi lahti kirjutada.

Punkti sõnastust täiendatud.

2) Eelnõu § 6 lg 1 palume täiendada järgmises

sõnastuses ja lisada lg 2: „Koostöö raames

projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja

tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning

koostööprojekti tulemusena loodava

intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja

jaotamine nähakse ette koostöölepingus. (2)

Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse

ka partnerile makstava tasu tingimused. Tasu

peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse

tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

turutingimustega.“

Teeme ettepaneku sätestada sarnaselt teistele

MKMi määrustele (nt Arenduskeskuste

investeeringutoetuse andmise tingimused ja

kord–Riigi Teataja § 10; Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus–Riigi Teataja § 6) selgelt

koostööprojektide osas nõude esitada

koostööleping, mis peab sisaldama mh lõikes 1

loetletud aspekte. Selgitame, et lõikes 2 (eelnõus

hetkel lg 1) toodud tasu tingimused on mõeldud

täiendava nõudena, mitte ainsa tingimusena, mida

leping sisaldama peab. Koostöölepingu sisulised

aspektid on seotud GBER art 2 p 90 ja erinevate

tõhusa koostöö vormide osas sätestatud nõuetega

(eelnõu § 7 lg 3). Meetme määruste tasandil on

koostööprojektide tingimused juba ühtlustatud

(sh võttes arvesse kaudse riigiabi saamise riski)

ning ei ole põhjendatud antud määruse puhul

sellise erisuse sisse toomine. Eeltoodust lähtuvalt

teeme ettepaneku lõikesse 2 (alternatiivselt

lõikesse 1, kui peetakse vajalikuks koondada

koostöölepingu sisulised nõuded ühte lõikesse)

lisada "ka".

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

3) Eelnõu § 8 lg 1 palume sõnastada järgnevalt:

„Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastav

kulu,…“

Mittearvestatud.

Eelnõu § 8 lg 1 sätestab kulu abikõlblikkuse

tingimused, mh peab kulu olema

põhjendatud. Asjassepuutumatuid kulusid

ei saa lugeda abikõlblikeks kuludeks

4) Eelnõu § 8 lg 3 p 1 tingimustega seoses teeme

ettepaneku MKM-le kontakteeruda Maksu- ja

Tolliametiga, et sarnaselt TA töötaja toetusega

oleks võimalik RUP projektidest palka saavate

töötajate tasusid kontrollida otse ja vähendada

sellega toetuse saaja aruandluse kohustust.

Ettepanek teadmiseks võetud. Kuna ei eelda

määruses muudatust, siis suhtlema MTA-ga

eraldi.

5) Eelnõu § 8 lg 3 p 4 palume selguse huvides

täiendada järgnevalt: „4) vahendi ja seadme

rentimise ja omandamise kulu, sel määral ja

sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

projekti jaoks;”

Mittearvestatud.

Sama paragrahvi lg 4 nähtub, et kui seadet

ei kasutata projektis kogus kasutusea vältel,

on abikõlblik ainult amordikulu.

Kuigi sama paragrahvi lõige 5 sätestab

amortisatsioonikulu, siis lg 3, mis määratleb

abikõlblike kuludena 4) vahendi ja seadme

rentimise ja omandamise kulu; tekitab segadust ja

arusaamise justkui oleks seadmete ost abikõlblik.

Seega eelkõige selguse ja üheselt mõistetavuse

huvides palume tähelepanekuga arvestada

sätestades nimetatud kulude abikõlblikkuse

üksnes sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul,

mil neid kasutatakse projekti jaoks.

Seletuskirjas on see põhimõte veelkord

korratud.

6) Eelnõu § 8 lg 3 p 6 palume sõnastada

järgnevalt: „6) taotleja ja partneri projekti

elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega

seotud transpordi- ja majutuskulud.“

Palume eemaldada viite Vabariigi Valitsuse 25.

juuni 2009. a määrusele nr 110, et abikõlblikud

oleksid ka välismaiste partnerite või mitte Eesti

residentide lähetuskulud, kellele võivad

kohalduda lähetushüvitise tasumisel teised

tingimused.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

7) Eelnõu § 8 lg 7 p 2 palume sõnastada

järgnevalt: „2) projekti partnerite vahel“

Vastasel juhul muutuvad abikõlbmatuks tehingud

ka teenusepakkujatele tasumiseks, kuna ka nemad

osalevad projekti elluviimises.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

8) Eelnõu § 12 lg 1 palume sõnastada järgnevalt:

„(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima

eelnõustamise ja saama projektiplaanile positiivse

eelhinnangu. Eelnõustamise käigus selgitatakse

toetuse andmise aluseid ning juhitakse tähelepanu

projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele

puudustele. Jooksva taotlemisega taotlusvoorudes

ei ole projektiplaanile positiivse eelhinnangu

saamine enne taotluse esitamist kohustuslik.“

Ka jooksva taotlusvooruga on eelnõustamine

tingimata vajalik ja eelnõustamise käigus ei anta

projektiplaanile eelhinnangut. Positiivne

eelhinnang saadakse eelhindamise tulemusena.

Arvestatud osaliselt.

Selgitatud järgmise punkti juures.

9) Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastada järgnevalt:

„(2) EIS annab eelhindamise käigus

projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui

projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 nimetatud

eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3

lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse.“

Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise,

mitte eelnõustamise tulemusena.

Arvestatud osaliselt.

Nii varasemas määruses kehtinud kui ka

uues määruses sõnastatud sätted ei ole

korrektsed, mistõttu sõnastati mõlemad

lõigud ümber. Nii voorupõhise kui jooksva

taotlemise korral tuleb taotlejal läbi

eelnõustamine. Voorupõhise taotlemise

puhul sisaldab eelnõustamine ka

eelhindamist, mille tulemusel antakse

eelhinnang. Vastavalt §-le 14 saab esitada

vaid taotluse, mille projektiplaan on saanud

positiivse eelhinnangu.

10) Eelnõu § 13 lg 7 palume sõnastada järgnevalt:

„7) Taotlejal ja partneril ning nende seaduslikul

esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹,

210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud

kehtivat karistust.“

Praeguse määruse karistusseadustiku nimekirja

kontroll toimub SFOS-is automaatkontrollina ja

kõigi karistuste kontroll suurendaks oluliselt

halduskoormust. Selline sõnastus on läbivalt

enamikes meetme määrustes (nn ühtne praktika)

ja ka SF meetmetes.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

11) Eelnõu § 14 lg 1 p 1 palume sõnastada

järgnevalt: „1) taotlus on esitatud ettenähtud

korras ja vormis“

Taotluse jaoks esitatavaid kohustuslikke

dokumente on mitu (sh projektiplaan, eelarve

vorm, partneri info vorm) ja neid ei esitata ühel

vormil.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

12) Eelnõu § 14 lg 1 palume täiendada p 7-ga

järgnevalt: „7) taotluses esitatud andmed on

täielikud ja õiged.“

Nimetatud punkt taotluse nõuete all võib osutuda

vajalikuks. Nt juhtum, kus taotleja on esitanud

küll keskkonnaloa, mis on eelduseks projekti

tegevuste elluviimisel, kuid menetluse käigus

selgub, et see luba ei ole kehtiv. Võttes arvesse, et

eelnõu § 15 lg 2 p 2 seob taotluse rahuldamata

jätmisena määruses sätestatud taotluse nõuete

mittevastavuse, on kirjeldatud näitliku juhtumi

puhul selge õiguslik alus, millele otsuse tegemisel

tugineda. Ehk siis võib tulla ette selliseid olukordi

ja RÜ-l on seeläbi suurem võimalus määruses

toodud alustele tuginedes sellised taotlused

kõrvale jätta.

Mittearvestatud.

Eeldame, et taotluses esitatakse õiged ja

täielikud andmed.

Taotlusega tuleb esitada ka määruse § 14 lg

2 sätestatud dokumendid ja kinnitused.

Nende mitteesitamisel määratakse puuduse

kõrvaldamiseks tähtaeg. Juhul, kui nõutud

andmed ja kinnitused on esitamata, jäetakse

taotlus vastavalt määruse § 15 lõike 5

punktidele 1 ja/või 3 rahuldamata ilma

hindamiseks saatmata.

14) Eelnõu § 14 lg 2 p 6 palume sõnastada

järgnevalt: „6) projektiplaan, millele voorulise

taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang;“

Positiivsed eelhinnangud on EIS-il

dokumenteeritud eelhindamiste koosolekute

protokollides ja taotlejal ei ole vaja seda infot

EIS-ile omakorda uuesti esitada.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

14) Eelnõu § 15 lg 5 palume täiendada

järgneva punktiga: „3) taotluses on esitatud

ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja

mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.“

Soovime jätta taotluse sisulise hindamiseta

rahuldamata jätmise aluseks samad alused nagu

praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute

määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23).

Eespool punktis 12 (§ 14 lg 1 p 7) kirjeldatud

Arvestatud.

Eelnõu § 15 lg 5 täiendatud punktiga 3.

näite puhul (praktikas erinevad olukorrad) tagab

see selge õigusliku aluse määruse tasandil, et

sellised taotlused rahuldamata jätta (sisulist

hindamist läbi viimata).

15) Eelnõu § 16 lg 2 soovitame tõsta § 4 terminite

alla. Vastasel juhul on termin defineeritud pärast

selle esmakordset kasutamist määruses.

Mittearvestatud.

TAIE fookusvaldkondade mõiste esineb

määruses vaid üks kord.

16 ) Eelnõu § 17 lg 4 palume sõnastada järgnevalt:

„(4) Kui voorupõhise taotlemise korral on

ekspertide § 16 lõikes 1 sätestatud

valikukriteeriumides antud punktid samad või

kõrgemad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud

punktidest, hindab taotlust täiendavalt

hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide

antud kaalutud keskmisi punkte muuta.“

Ka lävendiga võrdsed punktid viitavad lävendi

täitmisele ja peaks andma taotlusele võimaluse

hindamiskomisjoni etappi edasi liikuda.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

17) Eelnõu § 20 esimeseks lõikeks palume lisada:

„(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal

algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku

digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse

alusel.“

Soovime lisada sama lõike nagu praegu kehtivas

„Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu

võetud 21.03.2022 nr 23). EIS hinnangul on

oluline taotluse rahuldamise otsuse muutmise

korrana sätestada, et see toimub toetuse saaja

poolt esitatud taotluse alusel (sh võimalus EISil

ise see algatada) (va eelnõu lg-s 1 sätestatud

kooskõlastuse võimalikkus). Enamikes määrustes

on sarnane regulatsioon või siis on vastav säte

muutmistaotluse esitamise kohustusega viidud

teotuse saaja kohustuste § alla (nt taotlema EIS-ilt

vajadusel nõusolekut taotluses sisalduva projekti

kestuse, tegevuste, eelarve või eesmärkide

muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse

enne muudatuse tegemist).

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

18) Eelnõu § 20 lõigete numeratsiooni tuleks

korrigeerida olenemata sellest, kas ettepanekuga

nr 17 nõustutakse.

Arvestatud.

§ 20 numeratsiooni on parandatud.

19) Eelnõu § 22 lg 3 palume selguse huvides

täiendada järgnevalt: „(3) Toetuse saajal on õigus

taotleda toetuse ettemakset kuue kuu

prognoositud rahavajaduse ulatuses. Ettemakse

tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava

taotluse esitamist. Ettemakse suurus on kuni 30

protsenti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab

EISile ühe aasta jooksul ettemakse tegemisest, et

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära

kasutatud. Järgmise ettemakse tegemiseks peab

ettemakse kasutamine olema abikõlblike kulude

kuludokumentidega tõendatud vähemalt 70

protsendi ulatuses.“

Ettemakse kasutamine ei tähenda tõendamist, st

toetuse saaja võib teada, et ta kasutas raha ära,

kuid kui ta ei ole kulusid EISile esitanud ja EIS-

ile neid kulusid tõendanud, siis ei saa väita, et

ettemakse kasutamine on toimunud korrektsetel

alustel.

20) Eelnõu § 22 lg 4 palume sõnastada järgnevalt:

„Lõppmakse tehakse tegelike kulude alusel pärast

projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste

saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.“

EIS-i soov on, et kogu toetuse summa ei saaks

enne projekti lõppu välja makstud, kuid kindla

protsendi jälgimine viimaseks makseks võib

osutuda menetluslikult keeruliseks. Seega teeme

ettepaneku, et viimane makse poleks ettemakse,

vaid toimuks tegelike kulude alusel.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud viisil,

et lõppmakset ei tehta ettemaksena.

21) Eelnõu § 22 lg 7 palume sõnastada järgnevalt

„(7) Välisriigi registris registreeritud partneri

kulude tõendamiseks esitab toetuse EISile

partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande,

mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja

sertifitseeritud audiitor ja milles on sätestatud, et

partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi

määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega,

käesoleva määrusega ning asukohariigi

õigusaktide ja üldtunnustatud

raamatupidamistavaga.“

EIS-i töötajad ei ole kursis välisriikide

õigusaktide ja üldtunnustatud

raamatupidamistavadega, mistõttu oleks ilma

kulude abikõlblikkuse auditiaruandeta EIS-il

keeruline täita toetuse kasutamise kontrolli

kohustust ja teha toetuse tagasinõudmise otsuseid.

Kuna kulude abikõlblikkuse auditiaruande

tegemisega kaasneb välisriigi ettevõttele kulu, siis

ilma otsese kohustuseta on selle esitamise

tõenäosus väike. Soovime jätta välisriigi partneri

kulude tõendatusse samadel alustel nagu praegu

kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“

(Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). Seejuures

viitame, et nimetatud sätte lisamisel määrusesesse

nr 23 [RT I, 01.12.2023, 1 - jõust. 04.12.2023 on

seletuskirja põhjendus järgmine: Punktiga 7

täpsustatakse §‑s 9, et kui projektis osaleb

välisriigi registris registreeritud projekti partner,

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust

partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruandega,

mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja

sertifitseeritud audiitor. Auditiaruandest peab

nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise

grupierandi määruse või vähese tähtsusega abi

määrusega, käesoleva määruse tingimustega ning

kohalike õigusaktidega ja üldtunnustatud

raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb

lisada maksetaotlusele, millega nimetatud kulude

hüvitamist taotletakse.

22) Eelnõu § 23 lg 2 palume lisada punktina: „6)

Toetuse saajal ei tohi kuni viimase toetusosa

väljamaksmiseni olla maksu- ja maksevõlga koos

intressidega suuremas summas kui 100 eurot või

selle tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise

korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt.“

Kuna riigi soov on, et me ei toetaks ettevõtteid,

kel on raskusi maksude tasumisel, siis teeme

ettepaneku lisada täiendav punkt toetuse saaja

kohustuste alla. Seeläbi rakendusüksus veendub

enne ettemakse/tavamakse tegemist, et toetuse

saajal ei oleks maksuvõlga või see oleks ajatatud.

Eeltoodu aitab maandada ka riski olukorras, kus

toetuse saajal on projekti elluviimise ajal tekkinud

märkimisväärsed maksuvõlad, mis võib seada

kahtluse alla projekti elluviimise võimekuse

ja/või kaasneva tagajärjena projekti katkestamise

ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise. Kaaluda võib ka lisamist § 22 alla.

Selgituseks, et määruse § 13 lg 3 laieneb

taotlejale, mitte juba rahastuse otsuse saanud

toetuse saajale.

Arvestatud.

Määruse eelnõu sõnastust muudetud

vastavalt.

.