Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 11.04.2025 nr 13-2/1403-4

Meie 12.05.2025 nr 9.3-2/25/2776-2

Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu ja selle KSH aruande

eelnõu arvamus

Küsisite Terviseameti (edaspidi amet) arvamust Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule.

Teemaplaneeringu eesmärk on koostöös kohalike kogukondadega ja kohalike omavalitsustega

kaardistada ja leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks, et panustada

varustuskindluse tagamisse aastani 2050 ning määrata alade prioriteetsus. Samuti on

planeeringu eesmärgiks seada tingimused ja suunised kaevandamisega seotud tegevuste

negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kaevandatud alade korrastamiseks. Planeeringuala

hõlmab kogu Harju maakonda.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Müra andmeanalüüsi käigust tuvastati

ülenormatiivse müra levik karjäärist väljaspoole 17 karjääri korral ning ülenormatiivse

müra levik väljaveoteest kaugemale 4 karjääri korral. Andmeanalüüsi tulemustest

selgus, et peamisteks ülenormatiivset müra põhjustavateks allikateks karjääris on seal

töötavad masinad (purustid, ekskavaatorid, laadurid, sõelumisseadmed jne) ning

väljaveo teedel väljaveoks kasutatavad veokid. Kuna andmeanalüüsi tulemustest nähtub,

et maksimaalsed ülenormatiivse müra ja õhusaaste leviku ulatused on maksimaalses

olukorras mitmetel juhtudel suuremad keskmistest mõjualadest, siis on planeeringu

koostamise korraldajal vaja otsustada kas lähtuda keskmistest või maksimaalsetest

väärtustest.“ Ameti hinnangul on oluline lähtuda nii keskmistest kui ka maksimaalsetest

müratasemetest. Amet selgitab, et välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu

kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lõike 4 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71). Seega planeeritavatelt kaevandusaladelt lähtuvad müratasemed ei

tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud

normtasemeid. Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid. Amet juhib

tähelepanu, et impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine

jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Lisaks juhib amet tähelepanu, et KeM

määrus nr 71 kohaselt on impulssmüra alla 1 sekundi kestev heli.

2 / 3

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Mõjusid hinnatakse

maakonnaplaneeringule omaselt üldisemas täpsusastmes. See tähendab, et ei

modelleerita kaevandamise tegevuste müra, õhusaastet, põhja- ja pinnaveetasemeid

vms, kuna planeeringu koostamise ajal pole täpselt teada, millal konkreetsed karjäärid

avatakse, kui kaua ja millise tehnoloogiaga kaevandatakse jms. Sellekohased mõjud

hinnatakse ja leevendusmeetmed määratakse konkreetse kaevandamise loa menetluses.“

Amet nõustub, et kaevandamisest tekkivaid müra ja vibratsiooni mõjusid tuleb enne

hinnata ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Esitatud materjalides tuuakse kavandatava Harku 1 karjääri puhul välja, et 500 m

raadiuses ei ole tundlikke objekte (elamuid ja sotsiaalset taristut) ning kavandatava

Harku 2 karjääri puhul lähim tihedama asustusega elurajoon jääb vähemalt 750 m

kaugusele. Ametile teadaolevalt asuvad müratundlikud alad planeeritavast Harku 1 alast

ca 400 m kaugusel Põldmäe tee 9 kinnistul, Harku 3 alast ca 210 m kaugusel Põldmäe

tee 3b kinnistul. Nende kahe müratundliku hoonetega ala vahele jääb veel müratundlike

hoonetega alasid-Põldmäe tee 7, Põldmäe tee 5, Põldmäe tee 3 kinnistud. Planeeritava

Väo karjääri sotsiaalmajanduslik hinnangus toodi samuti välja, et 500 m raadiuses ei ole

tundlikke objekte (elamuid ja sotsiaalset taristut). Ametile teadaolevalt asub planeeritava

Väo kaevanduse alal Uus-Tammiku kinnistu, mis on müratundlik ala; Suur-Sõjamäe tn

66 on samuti müratundlik ala ning jääb planeeritavast kaevandusest ca 270 m kaugusele.

Eeltoodud näidete põhjal palub amet veenduda, et kaevandusalade läheduses olevaid

üksikuid kinnistuid märgatakse ning nendega arvestatakse samamoodi kui tihedama

asutusega aladega.

 Esitatud materjalides on välja on toodud, et müra ja vibratsiooni normide hindamisel

pöörata tähelepanu eluhoonetele, mille 500 m puhver ulatub kaevandamisalale. Ametini

on jõudnud kaebusi häiringute osas, mis on kaugemalt kui 500m. Seega on mõistlik

arvestada planeerimisel ka kaugemale jäävate müratundlike aladeni jõudva mõjuga,

isegi kui see jääb normide piiresse. Lisaks eelnevale, tuleks hinnata võimalikke

koosmõjusid nendele asulatele, milleni ulatuvad mitme kaevanduse mõjud ja häiringud.

Ameti hinnangul tuleks tähelepanu pöörata näiteks Vatsla külale, millest juba hetkel

tuleb elanike kaebusi, mis on ajendatud karjääri tegevusest.

 Arvestades, et ka normtasemetele vastav müra- ja vibratsiooni tase võib läheduses

elavatele inimestele põhjustada häiringuid tuleks müra- ja vibratsioonihäiringute

ennetamiseks planeerida müraallikate ja müratundlike objektide vahele võimalikult suur

puhverala, mis leevendaks võimalikke negatiivseid mõjusid

 Enne müra- ja vibratsiooni leevendavate meetmete kavandamist tuleks ameti hinnangul

enne nende efektiivsust hinnata. Lisaks juhime tähelepanu, et kõrghaljastus ei ole

müraleevendav meede. Amet soovitab ühe meetmena mürarikkamatest töödest (näiteks

lõhkamistest) teavitada kaevanduste lähedal asuvaid elanikke, et nad oskaksid arvestada

valjema müraga.

 Maavarade uurimise ja kaevandamise alade kokkuleppimisel palub amet arvestada ka

kavandatavate ja juba kehtestatud detailplaneeringutega, milles planeeritakse

müratundlikke alasid ja hooneid, nt elamud, hoolekande-, tervishoiu-, laste- ja

õppeasutused.

 Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Mõju hindamisel veekeskkonnale

võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele ja põhjaveele. Maavarade

kaevandamise peamine mõju põhjavee kvaliteedile ja looduslikule ressursile ning

piirkonna puur-ja salvkaevudele lähtub kaevandamise tehnoloogiast ja piirkonna

3 / 3

geoloogilisest ehitusest jne. Kaevandamise käigus süvendist vee väljapumpamisega

kaasneb heljumi teke ja põhjavee taseme alanemine mõjualas, mõju veerežiimile ja

veekvaliteedi näitajatele (pH, hapnik, lämmastikuühendid). Sellega võib kaasneda mõju

inimese tervisele, heaolule ja varale. Mõju hindamise tulemustest lähtuvalt tehakse

vajadusel ettepanekud leevendus- ja seiremeetmete rakendamiseks, arvestades

teemaplaneeringu eesmärki ja täpsusastet. Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on

sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt tervisemõjude hindamisele. Joogivee

kvaliteedile avalduva mõju hindamisel on sisendiks hinnang põhjavee kvaliteedile. Mõju

hinnatakse eksperthinnanguna.“ Kvaliteetse joogivee tagamiseks tuleks kaardistada

võimalikud abinõud juhuks kui veekvaliteedi halvenemine peaks realiseeruma,

sealhulgas võimalikud mõjutatud kvaliteedinäitajad, ühisveevärgi laiendamise

võimalused, ühisveevärgi veetöötlustehnoloogia täiendamise võimekus ning isiklikele

veevärkidele täiendava töötluse rajamiseks ettenähtud toetused.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „MaaPS § 55 lg 13 sätestab, et maavara

kaevandamist võib lubada elamule lähemale kui 100 meetrit vaid maaomaniku

nõusolekul. Maakonna teemaplaneering on maaomandi ülene strateegiline dokument ja

selle raames maaomaniku nõusoleku garantiid ei saa. Kaevandamisloa menetluse

raames lepitakse kokku täpne kaugus elamust. Seetõttu on planeeringu koostamisel

võetud lähenemine, et selleks, et omada kindlust planeeringu realiseeritavuse osas,

alustati riigihuviga alade otsimist 100 m kauguselt tundlikkust objektist. Kui maaomanik

on nõus, saab planeeringu lahendusest erinevalt kaevandamisloa taotlemisel kokku

leppida karjääri piiri paiknemise elamule lähemale kui 100 m.“ Amet ei soovita

elamutele nii lähedale müra ja vibratsioonirikkaid tegevusi planeerida. Kuna AÕKS §

59 tulenevalt peab müraallika valdaja tagama, et tema territooriumilt ei leviks normtaset

ületavat müra, ei pea amet tõenäoliseks, et kaevandustegevusel suudetakse müra

normtasemeid nii lähedal mõistlikul viisil tagada. Isegi kui normtasemed suudetakse

leevendavate meetmetega tagada on elukeskkond siiski oluliselt ja pikaajaliselt häiritud.

Juhime tähelepanu, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb

keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut võib taluda ainult

siis, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; puudub mõistlik alternatiiv;

keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on rakendatud vajalikud

meetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]