Taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kristiina Seiton

Terviseamet

[email protected]

Teie 12.05.2025 nr 9.3-2/25/2776-2

Meie 05.06.2025 nr 13-2/1403-43

Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande

eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Austatud Kristiina Seiton

Täname Teid Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (teemaplaneering) ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule esitatud arvamuse eest.

Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha esitatud ettepanekute kohta:

1. Terviseameti hinnangul on oluline lähtuda nii keskmistest kui ka maksimaalsetest

müratasemetest. Amet selgitab, et välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus

(edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71). Seega

planeeritavatelt kaevandusaladelt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel

ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Maksimaalsed helirõhutasemed

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määruses nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud

normtasemeid. Amet juhib tähelepanu, et impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine,

rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Lisaks juhib amet tähelepanu, et KeM

määruse nr 71 kohaselt on impulssmüra alla 1 sekundi kestev heli.

Vastusena selgitame, et kaevandamistegevusega kaasnevate müra, õhusaaste ja maavõngete

häiringute võimalike mõjualade leidmiseks viidi planeeringu KSH raames läbi olemasolevate

keskkonnalubade KMH-de analüüs. Planeeringu koostamise korraldaja otsuse kohaselt

arvestatakse planeeringus maksimaalsete müra ja õhusaaste võimalike mõjualade ulatustega, mis

lubja- ja dolokivi kaevandamisel on 360 meetrit ning liiva ja kruusa kaevandamisel 250 meetrit

(vt seletuskirja ptk 2.1.2.1.). Otsuse lähtuda maksimaalsest mõjualast tegi planeeringu koostamise

töögrupp põhjusel, et see on mõjualasse jäävatele inimestele müra ja vibratsiooni seisukohalt

soodsam. Ameti selgituses välja toodud õigusaktid ja neist tulenevad nõuded on toodud KSH

aruande ptk-s 7.13.1.

2. Terviseamet märgib, et planeeringumaterjalides on välja toodud järgnev: „Mõjusid hinnatakse

maakonnaplaneeringule omaselt üldisemas täpsusastmes. See tähendab, et ei modelleerita

kaevandamise tegevuste müra, õhusaastet, põhja- ja pinnaveetasemeid vms, kuna planeeringu

2 (5)

koostamise ajal pole täpselt teada, millal konkreetsed karjäärid avatakse, kui kaua ja millise

tehnoloogiaga kaevandatakse jms. Sellekohased mõjud hinnatakse ja leevendusmeetmed

määratakse konkreetse kaevandamise loa menetluses.“ Amet nõustub, et kaevandamisest

tekkivaid müra ja vibratsiooni mõjusid tuleb enne hinnata ning vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht: teadmiseks võetud.

3. Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et esitatud materjalides tuuakse kavandatava Harku 1

karjääri puhul välja, et 500 m raadiuses ei ole tundlikke objekte (elamuid ja sotsiaalset taristut)

ning kavandatava Harku 2 karjääri puhul lähim tihedama asustusega elurajoon jääb vähemalt 750

m kaugusele. Ametile teadaolevalt asuvad müratundlikud alad planeeritavast Harku 1 alast ca 400

m kaugusel Põldmäe tee 9 kinnistul, Harku 3 alast ca 210 m kaugusel Põldmäe tee 3b kinnistul.

Nende kahe müratundliku hoonetega ala vahele jääb veel müratundlike hoonetega alasid-Põldmäe

tee 7, Põldmäe tee 5, Põldmäe tee 3 kinnistud. Planeeritava Väo karjääri sotsiaalmajanduslikus

hinnangus toodi samuti välja, et 500 m raadiuses ei ole tundlikke objekte (elamuid ja sotsiaalset

taristut). Ametile teadaolevalt asub planeeritava Väo kaevanduse alal Uus-Tammiku kinnistu, mis

on müratundlik ala; Suur-Sõjamäe tn 66 on samuti müratundlik ala ning jääb planeeritavast

kaevandusest ca 270 m kaugusele. Eeltoodud näidete põhjal palub amet veenduda, et

kaevandusalade läheduses olevaid üksikuid kinnistuid märgatakse ning nendega arvestatakse

samamoodi kui tihedama asutusega aladega.

Vastusena selgitame, et Põldmäe teel asuvad tundlikud objektid asuvad aladest üle 500 m kaugusel.

Põldmäe tee 3 ja 5 osas ulatuvad 500 m puhvrid küll Harku 3 alale, kuid sellega on ka Harku 3

hinnangus arvestatud (vt KSH aruande eelnõu ptk 7.19.3). Ka Väo ala puhul on välja toodud, et

kuue elu- või ühiskondliku hoone 500 m puhvrid ulatuvad kaevandamise alale. Uus-Tammiku

kinnistu omanik on osaühing Eesti Killustik, kes on üksiti kaevandaja, kes seda piirkonda arendab.

Kinnitame, et kõik müratundlikud objektid, mis jäävad planeeritavast alast 500 m raadiusesse, on

arvesse võetud ning mõjuhinnangus välja toodud.

4. Terviseamet märgib, et esitatud materjalides on välja toodud, et müra ja vibratsiooni normide

hindamisel tuleb pöörata tähelepanu eluhoonetele, mille 500 m puhver ulatub kaevandamisalale.

Ametini on jõudnud kaebusi häiringute osas, mis on kaugemalt kui 500 m. Seega on mõistlik

arvestada planeerimisel ka kaugemale jäävate müratundlike aladeni jõudva mõjuga, isegi kui see

jääb normide piiresse. Lisaks eelnevale, tuleks hinnata võimalikke koosmõjusid nendele asulatele,

milleni ulatuvad mitme kaevanduse mõjud ja häiringud. Ameti hinnangul tuleks tähelepanu

pöörata näiteks Vatsla külale, millest juba hetkel tuleb elanike kaebusi, mis on ajendatud karjääri

tegevusest.

Vastusena selgitame, et häiringute vähendamiseks soovitatud meetmed on toodud KSH aruande

ptk-des 8.1 ja 8.13. Müra koosmõju on hinnatud KSH aruande ptk-s 7.13.4. Koosmõju, sh müra

häiringute koosmõju on hinnatud ka KSH ptk-s 7.20. Jõutud on järeldusele, et peamine koosmõju

müra valdkonnas on häirivus. Meetmed häirivuse vähendamiseks ja ettepanekud selle alase

seadusandluse korrastamiseks on toodud KSH aruande ptk-s 8.1. Koosmõju arvestatakse

järgmistes etappides, sest planeeringulahendusega ei määrata konkreetseid karjääride asukohti,

suurusi, maavara kaevandamise mahtu, kasutatavaid tehnoloogiaid, kaevise väljaveoteid ega

kaevandamise aega. Täpsem koosmõju (eel)hindamine peab toimuma keskkonnaloa taotluse

menetlemise käigus (vajadusel KMH käigus), arvestades kavandatava tegevuse konkreetset

asukohta, mõjuala ja ajalist mõõdet.

5. Terviseamet märgib, et arvestades asjaoluga, et ka normtasemetele vastav müra- ja vibratsiooni

tase võib läheduses elavatele inimestele põhjustada häiringuid, tuleks müra- ja

3 (5)

vibratsioonihäiringute ennetamiseks planeerida müraallikate ja müratundlike objektide vahele

võimalikult suur puhverala, mis leevendaks võimalikke negatiivseid mõjusid.

Vastusena selgitame, et häiringute vähendamiseks soovitatud meetmed on toodud KSH aruande

ptk-des 8.1 ja 8.13. Rõhutame, et teemaplaneeringu koostamisel on proovitud minna asulatest ja

elamutest võimalikult kaugele.

6. Terviseamet märgib, et enne müra- ja vibratsiooni leevendavate meetmete kavandamist tuleks

ameti hinnangul enne nende efektiivsust hinnata. Lisaks juhib Amet tähelepanu, et kõrghaljastus

ei ole müraleevendav meede. Amet soovitab ühe meetmena mürarikkamatest töödest (näiteks

lõhkamistest) teavitada kaevanduste lähedal asuvaid elanikke, et nad oskaksid arvestada valjema

müraga.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei nõustu Terviseameti seisukohaga ja toob välja, et

mitmed teadusuuringud on näidanud, et kõrghaljastus aitab müra mõju leevendada. Samuti

käsitleb seda standard ISO 9613-2:1996. Vastav käsitlus koos viidetega on toodud KSH aruande

ptk-s 8.13.4. Nõustume Terviseameti soovitusega ühe meetmena mürarikkamatest töödest (näiteks

lõhkamistest) teavitada kaevanduste lähedal asuvaid elanikke, et nad oskaksid arvestada valjema

müraga. Vastav meede on toodud KSH aruande ptk-s 8.13.5.

7. Maavarade uurimise ja kaevandamise alade kokkuleppimisel palub amet arvestada ka

kavandatavate ja juba kehtestatud detailplaneeringutega, milles planeeritakse müratundlikke alasid

ja hooneid, nt elamud, hoolekande-, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused.

Vastusena selgitame, et planeeringulahenduse koostamisel on läbi vaadatud kõik kehtivad kui ka

menetluses olevad detailplaneeringud - nendest on alade kaupa ülevaade antud KSH aruande

eelnõu ptk-s 7.19.

8. Terviseamet juhib tähelepanu, et vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Vastusena selgitame, et vastav info on toodud KSH aruande ptk-s 7.14.

9. Terviseamet juhib tähelepanu, et siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri

04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

Vastusena selgitame, et vastav info on toodud KSH aruande ptk-s 7.14.

10. Terviseamet märgib, et esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Mõju hindamisel

veekeskkonnale võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele ja põhjaveele.

Maavarade kaevandamise peamine mõju põhjavee kvaliteedile ja looduslikule ressursile ning

piirkonna puur-ja salvkaevudele lähtub kaevandamise tehnoloogiast ja piirkonna 3 / 3

geoloogilisest ehitusest jne. Kaevandamise käigus süvendist vee väljapumpamisega kaasneb

heljumi teke ja põhjavee taseme alanemine mõjualas, mõju veerežiimile ja veekvaliteedi

näitajatele (pH, hapnik, lämmastikuühendid). Sellega võib kaasneda mõju inimese tervisele,

heaolule ja varale. Mõju hindamise tulemustest lähtuvalt tehakse vajadusel ettepanekud

leevendus- ja seiremeetmete rakendamiseks, arvestades teemaplaneeringu eesmärki ja

täpsusastet. Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on sisendiks teiste mõjuvaldkondade

hinnangutele, nt tervisemõjude hindamisele. Joogivee kvaliteedile avalduva mõju hindamisel on

sisendiks hinnang põhjavee kvaliteedile. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.“ Amet juhib

4 (5)

tähelepanu, et kvaliteetse joogivee tagamiseks tuleks kaardistada võimalikud abinõud juhuks kui

veekvaliteedi halvenemine peaks realiseeruma, sealhulgas võimalikud mõjutatud

kvaliteedinäitajad, ühisveevärgi laiendamise võimalused, ühisveevärgi veetöötlustehnoloogia

täiendamise võimekus ning isiklikele veevärkidele täiendava töötluse rajamiseks ettenähtud

toetused.

Vastusena selgitame, et oma arvamuses on Terviseamet tsiteerinud KSH VTK-d, st mõjude

hindamise eelmist etappi. Praeguseks on valminud mõjude hindamise aruanne, kus vastavad

käsitlused on juba toodud. Joogivett puudutav on KSH aruande ptk-des 7.9 ja 8.8.

11. Terviseamet märgib, et esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „MaaPS § 55 lg 13

sätestab, et maavara kaevandamist võib lubada elamule lähemale kui 100 meetrit vaid

maaomaniku nõusolekul. Maakonna teemaplaneering on maaomandi ülene strateegiline

dokument ja selle raames maaomaniku nõusoleku garantiid ei saa. Kaevandamisloa menetluse

raames lepitakse kokku täpne kaugus elamust. Seetõttu on planeeringu koostamisel võetud

lähenemine, et selleks, et omada kindlust planeeringu realiseeritavuse osas, alustati riigihuviga

alade otsimist 100 m kauguselt tundlikkust objektist. Kui maaomanik on nõus, saab planeeringu

lahendusest erinevalt kaevandamisloa taotlemisel kokku leppida karjääri piiri paiknemise elamule

lähemale kui 100 m.“ Amet ei soovita elamutele nii lähedale müra ja vibratsioonirikkaid tegevusi

planeerida. Kuna AÕKS § 59 tulenevalt peab müraallika valdaja tagama, et tema territooriumilt ei

leviks normtaset ületavat müra, ei pea amet tõenäoliseks, et kaevandustegevusel suudetakse müra

normtasemeid nii lähedal mõistlikul viisil tagada. Isegi kui normtasemed suudetakse leevendavate

meetmetega tagada on elukeskkond siiski oluliselt ja pikaajaliselt häiritud. Amet juhib tähelepanu,

et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu

või olulist keskkonnahäiringut võib taluda ainult siis, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu;

puudub mõistlik alternatiiv; keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on

rakendatud vajalikud meetmed.

Selgitame, et kaevandamistegevusega kaasnevate müra, õhusaaste ja maavõngete häiringute

võimalike mõjualade leidmiseks viidi planeeringu KSH raames läbi olemasolevate

keskkonnalubade KMH-de analüüs. Planeeringu koostamise korraldaja otsuse kohaselt

arvestatakse planeeringus maksimaalsete müra ja õhusaaste võimalike mõjualade ulatustega, mis

lubja- ja dolokivi kaevandamisel on 360 meetrit ning liiva ja kruusa kaevandamisel 250 meetrit

(vt seletuskirja ptk 2.1.2.1.).

Avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

seisukohti tutvustame avalikel aruteludel, mis toimuvad:

05.06.2025 algusega kell 18.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski)

09.06.2025 algusega kell 18.30 Tabasalu Kooli algklasside majas (Kooli 7, Tabasalu)

11.06.2025 algusega kell 18.00 Kostivere Kultuurimõisas (Mõista tee 2, Kostivere)

12.06.2025 algusega kell 18.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru)

16.06.2025 algusega kell 18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu)

17.06.2025 algusega kell 18.00 Nõmme maja saalis (Valdeku 13, Tallinn)

19.06.2025 algusega kell 18.00 veebis (aruteluga liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele

arutelule eelneval päeval)

Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste alusel täiendatakse teemaplaneeringu materjale ning

need edastatakse arvamuste esitajatele paari kuu jooksul.

Lugupidamisega

5 (5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]