Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 11.09.2025 nr 13-2/3224-1

Meie 13.10.2025 nr 9.3-2/25/2776-5

Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu ja selle KSH aruande

eelnõude kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Terviseametile (edaspidi amet)

planeerimisseaduse § 65 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) aruande eelnõud. Amet on 12.05.2025 kirjaga nr 9.3-2/25/2776-2 teemaplaneeringu

ja KSH eelnõule arvamuse esitanud.

Planeeringuala on terve Harju maakond. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on olnud koostöös

kohalike omavalitsuste ja kogukondadega kaardistada ning kokku leppida alad ehitusmaavarade

uurimiseks ja kaevandamiseks. Sellega panustatakse ehitusmaavarade varustuskindluse tagamisse

aastani 2050. Samuti seatakse planeeringuga tingimused kaevandamisega seotud tegevuste

võimalike mõjude leevendamiseks ja karjääride korrastamiseks. Teemaplaneeringus käsitletakse

vastavalt planeeringu lähteülesandele ehitusmaavaradest lubjakivi ja liiva ja informatiivselt kruusa.

Teemaplaneeringu eelnõus on välja toodud järgnev:

 „Teemaplaneeringuga kehtestatud riigi huviga aladega arvestatakse tulevikus

üldplaneeringute koostamisel, mis aitab kaasa KOV tasandil ruumilise planeerimise

suunamisele, sh potentsiaalsete kaevandamisaladega arvestamisel.“

 „Mõjusid hinnatakse maakonnaplaneeringule omaselt üldisemas täpsusastmes. See

tähendab, et teemaplaneeringu raames ei modelleerita kaevandamisega kaasnevat müra,

õhusaastet, põhja- ja pinnaveetasemeid vms, kuna planeeringu koostamise ajal pole täpselt

teada, millal konkreetsed karjäärid avatakse, kui kaua ja millise tehnoloogiaga

kaevandatakse jms. Sellekohased mõjud hinnatakse ja leevendusmeetmed määratakse

konkreetse kaevandamisloa menetluses.“

 „KMH-des pakutud leevendavate meetmete rakendamise korral ei ulatunud ülenormatiivne

müra ega õhusaaste karjääri alast kaugemale või lähimate eluhooneteni. Planeeringu

koostamise töörühma otsuse kohaselt arvestatakse planeeringu koostamisel maksimaalsete

mõjualade ulatusega, mis on lubja- ja dolokivi kaevandamisel 360 meetrit ja liiva ja kruusa

kaevandamisel 250 meetrit.“

 „Meetmed müratasemete vähendamiseks ja leevendamiseks:

1) Müratõkked peavad vastama asjakohastele standarditele (EVS-EN 1793 ja EVS-EN 14388), mis

määravad müratõkete tehnilised omadused

2) Müra seisukohast saab teemaplaneeringus lubjakivi puhul rakendatud 500 m puhvri ulatust kas

vähendada või puhvrist loobuda kui vastav kokkulepe saadakse, kui konkreetse karjääri ja/või

väljaveotee piirile, müraallikale võimalikult lähedale, rajatakse tundlike objektide kaitseks

müratõkkerajatis(ed);

2 / 5

3) Suuremad müraallikad nagu sorteerimis- ja purustusseadmed tuleks paigutada elamutest ja

teistest tundlikest objektidest kaugemale, eelistatavalt karjääri põhja. Lisaks on soovituslik

paigutada müraallikas tundliku objekti suunas karjääris oleva müravarjestava objekti (karjääri

astang, puistang mäe eraldise piiril, toodangu ladu vms) lähedale. Muuhulgas on soovituslik

alustada kaevandamist võimalikult kaugelt elamutest ja tundlikest objektidest ning planeerida,

et edasine tegevus toimuks müra tõkestavas karjäärisüvendis;

4) Raskeliiklusest tuleneva müra leevendamiseks kasutada võimalusel teid, mis ei lähe

müratundlike alade lähedusest mööda või mis ei ole avalikuks kasutamiseks. See meede on eriti

oluline siis, kui veoautod sõidavad täislastiga ehk kiirused on väiksed ning selliselt on sõidukite

müratase veelgi kõrgem;

5) Tuntava müra vähendava efekti saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning

vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30-50 m), sel juhul võib eeldada müra

vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam.“

KSH aruande eelnõus on välja toodud järgnev:

 „Müra seisukohast saab puhvri ulatust kas vähendada või puhvrist loobuda, kui konkreetse

karjääri ja/või väljaveotee piirile rajatakse tundlike objektide kaitseks müratõkkerajatised.

Müratõkke efektiivsuse kontrollimiseks ja vajalike gabariitide määramiseks tuleb koostada

müra modelleerimine.“

 „Uute karjääride puhul tuleks seirega alustada koos esimeste lõhkamistega, et veenduda

kasutatavate lõhkelaengute sobivuses ja mõõta maavõngete levimist reaalsetes oludes. Seire

peaks olema pidev või perioodiline (mitte ühekordne või pisteline), et välistada ühekordsest

mõõtmisest tulenevaid võimalikke vigu. Kui mõõdetud tulemused osutuvad suuremaks

prognoositud väärtustest, tuleb muuta lõhketööde teostamise tingimusi või vajadusel

kaevandamistehnoloogiat.“

 „KMH eelhindamist reguleerivate õigusaktide sätteid või praktikat tuleb muuta selliselt, et

arendaja peab kaevandamisloa taotlemisel läbi viima müra modelleerimise, arvestades

seejuures ka kõigi mõjualas olevate karjääride ja väljaveoteede kumuleeruvat mõju.“

 „Lõhketööde läbiviija peab arvestama tundlike objektidega lõhketööde projektis, mida

kontrollib ja kooskõlastab TTJA. Juhul, kui kavandatav tegevus on KeHJS kohaselt olulise

mõjuga ja KMH on kohustuslik, siis tuleb see analüüs teha KMH käigus. Muudel juhtudel

on arvutus ja hinnang asjakohane kajastada keskkonnaloa taotluse materjalides (taotluse

seletuskirjas või eraldi lisana). Kui otsustaja koostab eelhinnangu, kust selgub, et tundlikud

objektid paiknevad karjääri mõjualas, siis on tegemist olulise mõjuga ja KMH tuleb

algatada.“

 „Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude

mõõtmiseks on soovitav rakendada järgmisi indikaatoreid: /../ 8) kaevandamise müra

mõjualas olevate piirkondade suurus, seal elavate elanike arv ja osakaal. /../ Mõõtmise

sagedus: üks kord aastas.“

 „Kui kaevandamistegevuse tõttu halveneb piirkonna veevarustus, on kaevandajal kohustus

tagada mõjutatud inimestele ja asutustele ligipääs alternatiivsele joogi- ja tarbeveele.

Prognoositud mõju ulatumisel tundliku veerežiimiga või tiheasustusaladele võib olla vajalik

kaevandamise mahtu vähendada.“

 „Joogiveevarude kaitsmiseks tuleb kaevandamisloa taotluse menetluse käigus välja

selgitada nii piirkonna veerežiim, põhjavee kvaliteet, seda mõjutada võivad tegurid,

eeldatavas mõjualas olevad kaevud kui ka erinevate tegevuse koosmõju.“

 „Joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks peavad kinnistuomanikud veenduma, et

nende puur- või salvkaev oleks registreeritud Eesti Looduse infosüsteemis EELIS.

Ehitusseadustiku § 126 lg 6 p 4 alusel on kehtestatud puurkaevu või -augu andmete

keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise kord: keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr

43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -

augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks

esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid".

Puurkaevude registreerimise nõue kehtis juba enne selle määruse kehtestamist. Alates 2015.

3 / 5

aastast kehtib ka uute salvkaevude registreerimise nõue. Kaevandamislubade väljaandmisel

ja maavara kaevandamisel saab arvestada ainult nende kaevudega, mille andmed on

osapooltele teada.“

 „Aktiivse veetaseme alandamise puhul on oluline nii karjääris endas kui selle lähiümbruses

viia läbi veetaseme ja -kvaliteedi seire, viimane just potentsiaalselt mõjutatud veekvaliteedi

komponentide osas (nt heljum, karbonaatkivimite puhul ka sulfaat, raud, magneesium ja

kaltsium ning turba puhul ka orgaanika, lämmastiku- ja fosforiühendid). Seire peaks algama

juba enne kaevandamistegevuse ja muude ettevalmistatavate tööde algust. See aitab hinnata

karjääri tegelikku mõju võrreldes loodusliku fooniga ja on oluline tulevikus vaidluste

lahendamisel.“

 „Kui kaevandamise tõttu halveneb piirkonna veevarustus, on kaevandajal kohustus tagada

mõjutatud inimestele ja asutustele ligipääs alternatiivsele joogi- ja tarbeveele. Prognoositud

mõju ulatumisel tundliku veerežiimiga või tiheasustusaladele võib olla vajalik kaevandamise

mahtu vähendada.“

Amet on tutvunud esitatud teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudega (versioonid

05.09.2025), kooskõlastab need ja märgib järgmist:

Teemaplaneeringu eelnõu:

 Juhul kui kaevandusloa menetluse raames selgub, et kaevandustegevusega kaasnevaid (sh

liiklusega) müra normtasemeid müratundlike hoonetega alades ületatakse, tuleb

kavandada leevendavaid meetmeid ning hinnata nende efektiivsust. Sama kehtib ka

vibratsioonitasemetele. Amet palub olla müra- ja vibratsioonitasemete hindamisel

kaasatud. Müratundlike hoonetega aladele kehtivad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemed (sh maksimaalsed

müratasemed). Uued nõuded siseruumis leviva vibratsiooni ja müra ohutusele elamutes

kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lg 5 alusel.

 Välja on toodud järgnev: „MaaPS § 55 lg 13 sätestab, et maavara kaevandamist võib lubada

elamule lähemale kui 100 meetrit vaid maaomaniku nõusolekul. Maakonna teemaplaneering

on maaomandi ülene strateegiline dokument ja selle raames maaomaniku nõusoleku

garantiid ei saa. Kaevandamisloa menetluse raames lepitakse kokku täpne kaugus elamust.

Seetõttu on planeeringu koostamisel võetud lähenemine, et selleks, et omada kindlust

planeeringu realiseeritavuse osas, alustati riigihuviga alade otsimist 100 m kauguselt

tundlikkust objektist. Kui maaomanik on nõus, saab planeeringu lahendusest erinevalt

kaevandamisloa taotlemisel kokku leppida karjääri piiri paiknemise elamule lähemale kui

100 m“ Amet märgib, et kinnistute omanikud ning kasutus võivad muutuda, mistõttu on

oluline, et arvestatakse ka võimalike tulevaste olukordadega. Sõltumata elamute kaugusest

tuleb maa-aladel tagada vastava mürakategooria normtasemed.

 Välja on toodud järgnev: „Kaasamiskoosolekute arutelude tulemusena hinnati esitatud

argumente ja seisukohti. Teemaplaneeringu töörühmas planeeringu korraldajaga otsustati

sotsiaalse aktsepteeritavuse leidmiseks, et lubjakivi kaevandamisalade määramisel

arvestatakse võimalusel 500-meetrise puhvri ulatusega tundlike objektide ümber.“ Amet

nõustub, et 500m või rohkem puhverala lubjakivi kaevandamise puhul on vajalik. Eriti

arvestades, et lubjakivi kättesaamiseks võimalikud kaevandusviisid on väga mürarikkad

ning tekitavad palju vibratsiooni.

 Teemaplaneeringus on märgitud kõrge prioriteediga lubjakivi kaevandamise alad, mis on

võimalik ja vajalik esmajärjekorras kasutusele võtta: Harku 1, Harku 2, Harku 3 ja Harku 4

alad; Väo piirkonna alad, Jägala 3 ja Maardu III (põhjapoolne ala) alad. Amet juhib

tähelepanu, et Harku 1,2,3,4 alade lähiümbrusesse jääb Tammi tee 15 (72701:001:0139)

kinnistu, millele rakenduvad KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria

normtasemed. Arvestades asjaolu, et liiklus hakkaks tõenäoliselt kulgema mööda

Tammi teed ja kavandatavad kaevandamise alad asuvad Tammi tee 15 kinnistu

ümbruses, on amet kahtleval seisukohal, et müra- ja vibratsioonitasemed elamualal on

uute kaevandamisalade olemasolul tagatud. Seetõttu tuleb enne tegevuse kavandamist

veenduda, et elamualal oleksid müra- ja vibratsioonitasemed tagatud või leida muu viis,

kuidas Tammi tee 15 kinnistul elavad inimesed ei peaks taluma kaevandustegevusest

tekkivaid häiringuid.

4 / 5

 Jägala 4 lubjakivi kaevandamise ala kohta on öeldud järgnevat: „Ca 300 m kaugusel, teisel

pool Jägala jõge asub Jägala tiheasustusala. Seega jääb osa tiheasustusalast kaevandamise

mõjualasse. Tiheasustusala põhjaossa, mis jääb kaevandamisalale kõige lähemale, on

koostatava üldplaneeringu järgi kavandatud elamuarendus.“ Ja veel „Kaevandamisloa

menetluses võtta arvesse Kassi tee ääres asuvaid eluhooneid, mille 500 m puhver ulatub

kaevandamisalale. Tagada alal kaevandamisel nende suhtes müranormide järgminine;“

Lisaks veel: „Kaevandamisloa menetluses anda hinnang, kuidas võib kaevandamine

mõjutada tiheasustusala loomist teisele poole Jägala jõge;“ Amet nõustub, et müra- ja

vibratsioonitasemeid tuleb hinnata ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Amet

peab oluliseks, et tegevuse puhul kaalutakse, kas elamualade elluviimine aktiivse

kaevandustöö ajaks on mõistlik ja kas tulevastele elanikele on võimalik nõuetele vastav

elukeskkond tagada. Amet juhib tähelepanu, et ka normidele vastav müra, eriti arvestades

tööstusmüra norme, võib olla häiriv.

KSH aruande eelnõu:

 Välja on toodud järgnev: „Praktikas on müra allikale lähimad eluhooned tihti sellised, mille

maa juhtotstarve on üldplaneeringu järgi maatulundusmaa või üldse määramata ning seega

seaduse mõistes seal müranormtasemed ei kehti.“ Amet juhib tähelepanu, et üldiselt on

kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatud, milline mürakategooria rakendub

alale, millele juhtotstarvet ei ole määratud. Näiteks käsitletakse hajaasutuse juhtostarbeta ala

tavaliselt II mürakategooria alana.

 Välja on toodud järgnev: „Kaevandamistegevustest tuleneva müra osas kehtivas

seadusandluses ühest ja selget piirnormi ei ole.“ Ja veel: „Siiski tuleb rõhutada, et inimeste

tervise kaitseks on vajalik müra alase seadusandluse korrastamine selliselt, et

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a

määruses nr 42 toodud piirväärtused oleksid üheselt mõistetavad ja rakendatavad ka siis

kui üldplaneeringuga on maa juhtotstarve kas maatulundusmaa või üldse määramata ning

koosmõjude hindamisel võetakse arvesse ka transpordi- ja tööstusmüra omavahelist

kumuleerumist“ Ameti hinnangul tuleks praegu kehtiva seadusandluse järgi

kaevandusalal levivat müra (sh transpordimüra) käsitleda kui tööstusmüra, väljaspool

kaevandusalal teedel liikuvate sõidukite (kaevandustegevuse transpordi) müra kui

liiklusmüra.

 Välja on toodud järgnev: „Lisaks joonisel kuvatutele asub üks eluhoonena registreeritud

hoone (Kadaja tee 12) ala sees, kuid hoone ei ole kasutuses eluhoonena (mõju hindamise

aruande koostamise ajaks juba hävitatud“ Amet juhib tähelepanu, et KeM määruses nr 71

toodud normtasemed on mõeldud müratundlike hoonetega aladele. Kui 100% elamumaa

sihtotstarbega kinnistul praegu ei asu elamuid, siis ei tähenda, et seal ka tulevikus ei

saa elamuid olema. Seega on amet seisukoha, et Kadaja tee 12 kinnistul peavad olema

müratasemed tagatud vastavalt KeM määrusele nr 71 või olukorrani kui otsustatakse

maakasutust selliselt muuta, et tegemist ei ole enam müratundliku alaga.

 Harku 4 karjääri kohta on kirjutatud järgnevat: „Alast u 170 m kaugusel asub lastehoid. ÜP

järgi kavandatud pere- ja ridaelamumaa asub alast u 200 m kaugusel edelas. Umbes 100 m

kaugusel kirdes on ühiskondlike hoonete maa-ala - ühiskondliku funktsiooni täitmist häirib

karrjääri lähedus tõenäoliselt oluliselt.“ Ja veel: „Kuigi kvantitatiivsel hindamisel sai

kõrgeprioriteedi, siis maakasutust ja elufunktsiooni analüüsides võiks sotsiaalsete mõjude

poolest pigem saada madala prioriteedi, sest võrreldes teiste aladega on Harku 4 ala

tunduvalt lähemal elurajoonidele ning sotsiaalsele taristule. Sotsiaalsete mõjude vaates

oleks loogilisem arendada Harku karjääri pigem põhja ja loode, mitte lõuna suunas, kus on

ruumiliselt planeeritud tihedam inimasustus ning kuhu tundub, et KOV suunab uut elu- ja

ärifunktsiooni tekitamist.“ Amet nõustub, et Harku 4 karjäär tuleks hinnata madalaks

prioriteediks, kuna alasse jäävad mitmed müratundlike hoonetega aladel, kus ameti

hinnangul võib olla raskendatud müra- ja vibratsioonitasemete tagamine.

 Jägala 4 karjääri koha on kirjutatud järgnevat: „Alal ega selle läheduses ei ole kehtivaid ega

menetluses DP-sid, kuid uue ÜP eskiisi järgi on kaevandamisalale suhteliselt lähedale

planeeritud uus elamuala. Umbes 300 m kaugusel, teisel pool Jägala jõge asub Jägala

tiheasustusala. Seega jääb osa tiheasustusalast kaevandamise mõjualasse. Tiheasustusala

põhjaossa, mis jääb kaevandamisalale kõige lähemale, on uue ÜP eskiislahenduse järgi

kavandatud elamuarendus“ ja veel: „Ala sai kvantitatiivsel hindamisel kõrge prioriteedi,

5 / 5

kuid kuna kaevandamisala mõjualasse kavandatakse elukondliku funktsiooniga

tiheasustusala, võiks võimalike sotsiaalsete mõjude tõttu prioriteeti madaldada

keskmiseks.“ Amet nõustub, et Jägala 4 karjäär tuleks hinnata madalamaks

prioriteediks kui seda on kõrge prioriteet, sest ala lähedusse planeeritakse uut elamuala

ning ala läheduses asub tiheasustusala, kus võimalikud kaevandusest levivad müra- ja

vibratsioonihäiringud võivad muret tekitada.

 Väo ala kohta on välja toodud järgnev: „Alast u 750 m idas asub kortermajade kompleks.

Üksikud kortermajad asuvad ka u 700 m kaugusel loodes, tootmishoonete vahel. Idas asub

Tallinna vangla, mis jääb eeldatavast mõjualast välja“ Amet juhib tähelepanu, et kui

müratundlike hoonetega alad jäävad kaevandamisala ja tootmishoonete vahele, siis

tasuks kaaluda hinnata, millised on nende koosmõjul tekitatavat müratasemed,

vajadusel ka vibratsioonitasemed. Mõlema tekitatavat müra saab hinnata KeM määruses

nr 71 toodud tööstusmüra alusel.

 Välja toodud on järgnev „Männiku 3 alast 250 m raadiuses asub 1 eluhoone, 250–500 m

raadiuses eluhooneid ei asu (vt ka joonis 24)“ Ja siis: „Maakonna planeeringu tasandil läbi

viidud mõjuhinnang ei näita, et olulist negatiivset mõju võiks avalduda. Ainsana tuleb

praegu välja võimalik negatiivne mõju discgolfi raja kasutamisele.“ Ameti hinnangul võib

kavandatav tegevus mõjutada 250m raadiuses asuva elamuala normtasemeid. Seetõttu

tuleks ka seal hinnata, millised müratasemed sinna levivad ja vajadusel kavandada

leevendavaid meeteid.

 Välja toodud on järgnev: „Peamine meede inimeste heaolu tagamiseks on, et seadusandja

korrastab müraalase seadusandluse lähtuvalt piirkonna elanike huvidest. Kui

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a

määruses nr 42 toodud piirväärtused oleksid üheselt mõistetavad ja rakendatavad ka siis

kui üldplaneeringuga on maa juhtotstarve kas maatulundusmaa või üldse määramata ning

koosmõjude hindamisel võetakse arvesse ka transpordi- ja tööstusmüra omavahelist

kumuleerumist, siis on üheselt selge, kui tugev on müratase ning kus ja milliseid

leevendavaid meetmeid (nt müratõkked, ajalised piirangud, kiirusepiirangud vms)

rakendada tuleb.“ Amet nõustub, et seadusandlus tuleks kõigile arusaadavamaks teha. Siiski

juhib amet tähelepanu, et seni kuni pole muutunud seadusandlus, kehtib praegu

seaduses sätestatu ja seda tuleb ka tagada.

 KSH aruande eelnõus viidatakse sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Amet juhib tähelepanu, et eelnimetatud määrused ei ole täna enam kehtivad. Edaspidi tuleb

lähtuda rahvatervishoiu seaduses sätestatust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]