AS Eesti Raudtee vastus Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa eelnõule

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

Indrek Oden Teie e-kiri 4.11.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-10 [email protected] Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist Kooskõlastus Aktsiaselts Eesti Raudtee kooskõlastab töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit eelprojekt“ (Roadplan OÜ), mis koosneb:

 eelprojekt töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit eelprojekt. Teedeosa“ (Roadplan OÜ)

 eskiisprojekt töö nr 22P003 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt Lõik 3 - Tartu põhjapoolne ümbersõit. Tähtvere raudtee viadukt“ (Maanteed OÜ)

 eskiisprojekt töö nr 22P003 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Vorbuse raudtee-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt Lõik 3 – Tartu põhjapoolne ümbersõit. Vorbuse raudtee viadukt“ (Maanteed OÜ),

järgmistel tingimustel:

1. Raudteerajatiste (raudteeseadus § 2 punkt 24)) põhiprojektide koostamisel arvestada ehitusseadustikuga, mille §88 kohaselt annab projekteerimistingimused ja § 89 alusel annab ehitusload Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kehtib ka ajutiste raudteerajatiste kohta).

2. Enne raudteerajatiste kasutamiseks võtmist peab olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt antud kasutusluba (ehitusseadustik § 90) ning lähtuvalt raudteeseadus § 142 nõudest on raudteeliikluse korraldamisel keelatud kasutada Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist (kehtib ka ajutiste raudteerajatiste kohta). Põhiprojekti mahus vajalike ajagraafikute koostamisel planeerida piisavad perioodid ehituslubade, kasutulubade, Raudteeliiklusregistri kannete jm toimingute teostamiseks enne uutel, ümber ehitatavatel ja osaliselt muudetavatel raudteerajatistel raudteeliikluse avamist.

3. Põhiprojektide koostamisel võtta arvesse aktsiaselts Eesti Raudtee:

 tehnilised tingimused – 05.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1  märkused eelprojektile – 26.10.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-8 koos

projekteerija vastustega.

4. Põhiprojektides esitada tööde teostamise etapilisus raudteemaa ulatuses ja võimalusel ka eeldatav ehitusperiood võttes arvesse üldosa seletuskirja punkti 5.5.

5. Vastavalt üldosa seletuskirja punktile 5.5 koostada koos Tartu põhjapoolne ümbersõidu põhiprojekt ja kooskõlastada aktsiaseltsiga Eesti Raudtee järgmised põhiprojektid:

 ajutine raudtee ümbersõit (põhiraudtee ja ajutise raudtee ehitus ja demonteerimine);

 Tiksoja ajutine raudteeülesõidukoht ajutisel raudtee ümbersõidul;  Tiksoja alalise ja ajutise raudteeülesõidukoha likvideerimine;  Tähtvere raudteeviadukt ja Vorbuse raudteeviadukt;  raudtee kommunikatsioonide ümberehituse projekt.

5.1. Alatise ja ajutise Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekti koostamisel arvestada:

 Tiksoja raudteeülesõidukoha moderniseerimise projektiga;  kõik raudteeülesõidukoha seadmed tuleb tagastada aktsiaseltsile Eesti

Raudtee.

5.2. Ajutise raudtee ümbersõidu ja ajutise raudteeülesõidukoha projekti koostamiseks tuleb taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused. Raudteeülesõidukoha automaatika kaablite ümbertõstmine ajutise raudteeülesõidukoha rajamiseks ajutisel raudteel tuleb lahendada ajutise raudtee projekti mahtudes. Taotlus koos eskiislahendusega ning ajutiste raudteerajatiste kasutuse perioodidega esitada e-posti aadressil [email protected].

5.3. Tähtvere raudteeviadukti projekti koostamisel:

 võttes arvesse perspektiivset II rööbasteed, valida ilma tugimüürita variant;  gabariidiväravad näha ette eraldiseisva konstruktsioonina vähemalt 6m

kaugusele viaduktist. Kõrgust piiravad liiklusmärgid paigaldada kohta, kus on võimalik sõidukitel tagasi pöörata. Näidata asendiplaanil gabariidiväravate asukoht ja nende konstruktsioon;

 koostada raudtee demonteerimise ja taastamise põhiprojekt.

5.4. Vorbuse raudteeviadukt projekti koostamisel:

 võttes arvesse perspektiivset II rööbasteed, valida ilma tugimüürita variant;  koostada raudtee demonteerimise ja taastamise põhiprojekt.

5.5. Raudtee kommunikatsioonide ümberehituse projekti koostamisel:

 Demonteeritavad mastid ja õhuliinid tuleb märgistada ristidega.  Keskpinge maakaabelliini trass mastide 141 ja 144 vahel projekteerida ainult

raudteemaale. Ajutise raudteeümbersõidu kasutuse perioodil võib osaliselt projekteerida ajutisele asukohale kinnistule 40 Tartu-Tiksoja tee (83101:003:0029).

 FOK1 ümbertõstmine mõlema viadukti juures näha ette ühtse tööna, nähes ette 3 muhvi asemel 1, arvestades Tiksoja ülesõidu juures oleva olemasoleva jätkukaevu/muhviga.

 FOK2 ümbertõstmine Vorbuse viadukti töötsoonis eelduslikult ei ole vajalik - mikrotoru on paigaldatud 8,5 m sügavusele. Kaablivaru on jäetud kaevudesse TRT-2 112 m ja TRT-3 128 m, mida saab arvestada FOK2 ja TRT-4 sidekaevu (muhviga) ümbertõstmisel Tähtvere viadukti juures. Lisamuhve mitte ette näha.

5.6. Raudtee põhiprojektide koostamisel peab olema kaasatud:

 diplomeeritud raudteeinsener, tase 7, spetsialiseerumisega rööbastee ehitamine ja käitamine, kompetentsiga rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine;

 volitatud raudteeinsener, tase 8, spetsialiseerumisega rööbastee ehitamine ja käitamine, kompetentsiga rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine

 või samaväärse pädevusega isik.

6. Põhiprojektid esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis e-posti aadressile [email protected].

7. Antud kooskõlastus on kehtib üks (1) aasta.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor Lisad: 1. aktsiaselts Eesti Raudtee 05.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1

3. aktsiaselts Eesti Raudtee 26.10.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-8 Teadmiseks: Transpordiamet ([email protected]) Kati Kess 5918 3703

Indrek Oden Teie 23.02.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-1 [email protected]

Tartu põhjapoolne ümbersõit Tehnilised tingimused

AS Eesti Raudtee väljastab järgmised tehnilised tingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamiseks vastavalt esitatud taotlusele ja materjalidele:

1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada ASiga Eesti Raudtee.

2. Projekt vormistada vastavuses: a) Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1299/2014 (INF KTK); b) kehtivate seaduste, määruste, normide, standardite (sh EVS ja

Eurokoodeksid) ja juhendite alusel sh Raudteeseadus, Raudtee Tehnokasutuseeskirja (TKE) ning selle lisade nõuetele;

c) AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja ja selle lisades toodud asjakohastest nõuetest.

3. Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

4. Viaduktide teljed tuleb siduda raudtee kilometraažiga, täpsusega kolm kohta pärast koma. Infoks: Tiksoja raudteeülesõidukoha telg asub Tapa-Tartu teelõigul km 423,574.

5. Raudteeviaduktidele anda nimetus. 6. Viaduktide konstruktsiooni kandevõime peab vastama raudtee liikluskoormusele

S14, vastavalt SNiP 2.05.03-84* ja projekteerimist käsitlevatele Eurokoodeksitele. (võttes arvesse, et α=1,46, maksimaalne lubatud kiirus 140 km/h).

7. Arvestada olemasoleva raudtee geomeetria ja rööpapea kõrgustega. 8. Projektis näidata viaduktide pikiteljel geoloogiline läbilõige, sh pinnasevee tase. 9. Tehnilised nõuded viaduktide projekteerimisel:

 Arvestada perspektiivse teise peatee jaoks analoogse viadukti rajamisega olemasolevast raudteest ida poole rööbasteede telgede minimaalse vahekaugusega 4,3m.

 Eelistatav variant on liht- või jätkuvtala skeem (vahetatava kandekonstruktsiooniga).

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

 Viaduktilt näha ette veeäravoolusüsteem, mis ühendada üldise sademeveesüsteemiga.

 Viadukti pikkusel 25m (vastavalt AS Eesti Raudtee tegevuskirja lisa nr 43 „Teerajatiste korrashoiu juhend ЦП-628“) ja enam tuleb ette näha kontranurgikud veeremi mahasõidu vältimiseks.

 Viaduktide ulatuses näha ette ballastiga raudtee konstruktsioon. Minimaalne ballastkihi paksus rööpa asukohas liiprite all 25 cm võimalusega (konstruktsioon ja kandevõime) tõsta tulevikus raudteed 10 cm.

 Ballastkihi ja kandekonstruktsiooni vahele näha ette vähemalt 100mm paksune vahekiht, mis tagab kandekonstruktsiooni hüdroisolatsiooni säilimise ballastkihi vahetamisel mehhanismidega.

 Esitada lõiked, kus näidata projekteeritavad ja perspektiivsed viaduktid koos raudtee pealisehitisega. Näidata kõrgusmärgid ja vahekaugused.

 Ballastiprisma laius ülevalt – vähemalt 3,85 m (vastavat AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 47), graniitkillustik fraktsiooniga 31,5- 63,0 mm.

 Näha ette tehnoloogilised käiguteed laiusega 0,75m, käsipuud, viadukti pikkusel üle 25 m (võttes arvesse reisirongide kiirusega 140-160km/h) läänepoolsele küljele nn „tasku“ töötajatele, nõlvatrepid läänepoolsele küljele, jt vajalikud seadmed ja tarindid vastavalt kehtivatele normidele (vt AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 43). Peab olema tagatud juurdepääs nõlvatreppidele viaduktide aluselt projekteeritavalt sõiduteelt.

 Projekteerida konstruktsioon kommunikatsioonide paigaldamise jaoks tehnoloogiliste käiguteede alla. Projektis määrata kaablite maksimaalne võimalik kogus.

 Seletuskirjas: o kajastada liikluskoormuse tüüp, konstruktsioonide kandevõime hindamine

(arvutused), konstruktsiooni elementide tööiga (viadukti kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100 aastat).

o Peavad olema välja toodud nõuded viadukti kasutusele võtmiseks, nt proovikoormamine (staatiline ja dünaamiline, viited standardile, vastavushindamine, ajutine kasutusluba, jne).

o Hooldus- ja kasutusjuhendid.  Jäikuse muutuse kompenseerimiseks üleminekul muldkehalt jäigale

konstruktsioonile, tuleb konstruktsiooni piires ning vähemalt 15m ulatuses mõlemale poole rööbastee pealisehituse alune täitekiht armeerida geovõrguga, vastavalt «Технические условия для конструкций пути на подходах к искусственным сооружениям» kinnitatud 16.12.2003 kasutamiseks Vene raudtee infrastruktuuril või näha ette pealesõiduplaadid pikkusega vähemalt 6m.

 Näha ette sõidutee ja viadukti sammaste vahel lahendus viadukti sammaste kaitseks.

10.Seoses reisirongide planeeritud kiirusega kuni 140-160km/h näha ette raudtee muldkeha laiendamine üleminekul viaduktile vastavalt raudtee tehnokasutuseeskiri lisa 2 ja SNiP2.05.03- 84*. Esitada:  asendiplaan;  raudtee pikiprofiilid projekteeritavatest viaduktidest mõlemale poole 100m (sh

viaduktidel) ja nende korrigeerimise vajadus mõõdistusest tulenevalt;

 ristlõiked.

11.Esitada sõiduteede pikiprofiilid raudteemaa ulatuses (arvestades perspektiivse raudteega), kus näidata kõrgusgabariit ka perspektiivsete viaduktide all.

12.Esitada kavandatav ehitustööde tehnoloogia. Kirjeldada viaduktide ehitamise võimalusi lähtuvalt projekteeritud konstruktsioonist – kas on vajalik ajutise raudtee rajamine. Kui projekteeritavad viaduktid on realiseeritavad akendes, tuleb lisada ehitamise tehnoloogia kirjeldus koos vajalike akende pikkustega.

13.Raudtee kommunikatsioonidest: 13.1. Arvestada ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti tingimustega: 13.1.1. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni

normidekohastest vahekaugustest. 13.1.2. Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 132 kuni

mastini 134, kaabli ristlõige 3x120mm2:  Mastide 132 ja 134 asemele projekteerida 4 uut ankrumasti (LD-132, LR-

132, LD-134 ja LR-134).  Ankrumastidele LD-132, LR-132, LD-134 ja LR-134 projekteerida

lahklülitid, liigpingepiirikud ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Maakaabelliin kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Maakaabelliini trass valida raudteemaal. Ristumisel sõiduteega

maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.

 Pärast elektripaigaldise väljaehitamist tuleb teostada elektripaigaldise audit.

13.1.3. Kui projekteerimise käigus selgub, et olemasoleva õhuliini post nr 142 takistab teede ehitamist, näha ette olemasoleva õhuliini asendamine maakaabelliiniga mastist nr 141 kuni mastini 144 analoogselt 13.1.2. tingimustega.

13.1.4. Arvestades Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõigu elektrifitseerimise perspektiiviga raudteeviadukti projekteerimisel tuleb näha ette valmidus viadukti metallkonstruktsioonide ühendamiseks elektrifitseeritud raudtee veorööpaga vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirjale. (Raudtee tehnokasutuseeskirja § 26). Olemasoleva raudteeliini kontaktvõrgu mastid paigaldatakse rööbastee läänepoolsele küljele.

13.2. Arvestada ASi Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) tingimustega:

13.2.1. Töötsooni jäävad ida pool raudteed FOK I ning magistraalvaskkaablid (3) ning lääne pool raudteed FOK II mikrotorus. Näha ette ida pool olevate kommunikatsioonide maanteedega ristumised sõidu- ja kergliiklusteede alt (perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades).

13.2.2. Tagada olemasolevate kommunikatsioonide säilimine ja turvangusüsteemi katkematu töö nii ehituse ajal kui pärast rajatiste ehitamist. Olemasolevate side- ja turvangupaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

13.2.3. Kui olemasolevate kommunikatsioonide säilivust tagada ei ole võimalik ja juurdepääs olemasolevatele maakaabelliinidele hooldus- ja remonttöödeks muutub raskendatuks, näha projektis ette side- ja turvanguliinide ümbertõstmine või uue sidekanalisatsiooni ehitus koos kommunikatsioonide ümberpaigaldamisega. Arvestada, et side- ja turvangusüsteemi liinide

katkestused ümbertõstmiseks tuleb viia tehnoloogiliselt võimalikult lühiajaliseks, katkestus antakse ainult kaablite ümberlülitamise ajaks.

13.2.4. Telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) kommunikatsioonide ümbertõstmise või ümberehitamise vajaduse korral taotleda täiendavad tehnilised tingimused, esitades eelnevalt koostatud asendiplaani. Kaablite tüübid, torude arv, paigaldamissügavused täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada:

 Optiliste kaablite trassid peavad jääma raudtee erinevatele pooltele. Fiiberoptilistel kaablitel (FOK) lisamuhvide tegemine on keelatud, vajadusel ümber paigaldada kogu muhvidevaheline lõik. o FOK I: Jätkukaevud muhvidega Tiksoja ülesõidu juures ja Vorbuse tee

lähedal. (vt teostusjoonis Lisa 2) o FOK II mikrotorus: Töötsooni jääb optikakaev TRT-4, näha ette kaitse

või ümbertõstmine, kasutades kaevus olevat kaablivaru. Ümberehituse korral tuleb paigaldada uus mikrotoru töömaa piires ning puhuda uus optiline kaabel muhvide vahel (jätkumuhv M03 kuni M05 Betooni ülesõidu juures). (vt teostusjoonis Lisa 3)

 Magistraalvaskkaablitel tuleb ümberehituse korral paigaldada uued kaablilõigud, arvestades, et magistraalvaskkaablite muhvide vahekaugus ei tohi olla vähem kui 30 m. Olemasolevate muhvide asukohad täpsustada projekteerimise käigus. o Hooldus/remonditööde teostamiseks tagada side- ja turvangurajatiste

ning seadmete juurde ligipääsud, sh optiliste kaablite trassil asuvate mullaga kaetud jätkukaevude juurde.

o Sidekanalisatsioon rajatakse üldjuhul 100 mm PVC torudest, kusjuures kaevudevaheline kaugus ei tohi ületada 70 m sirgetel lõikudel ja 20 m kõverustega lõikudel. Kõverustega lõikudel ei tohi painderaadius olla väiksem kui 2 m.

o FOK ja vaskkaableid samasse kanalisatsioonitorusse paigaldada ei tohi.

o Sidekanalisatsiooni vahekaugus elektrikaablist peab olema minimaalselt 2 m. Samasse kaevikusse paigaldamisel tuleb ehitada kummagi trassi jaoks kaablikanalisatsioon. Sidekaablite ja elektrikaablite jaoks ette nähtud kaitsetorude vahekaugus peab olema vähemalt 0,35 m. Mitte paigaldada elektrikaablitega torusid läbi sidekaevude. Ristumiskohtades elektrikaablid projekteerida ja paigaldada TTA kommunikatsioonide alla.

13.2.5. Ümberehitatavate kommunikatsioonide paigaldamisel maanteede alla esitada ristlõiked projekteeritavate sõidu- ja kergliiklusteede ristumisest TTA kommunikatsioonidega, näidates ära rajatise asukoha säilitatavate ning ümberpaigaldatavate kommunikatsioonide suhtes koos kõigi absoluutsete kõrguste ja vahekaugustega.

13.2.6. Arvestada järgmiste projektidega:  Ülesõitude moderniseerimise (ICF) tööprojektiga, töö nr UL2001 „Tiksoja

raudteeülesõidukoht“, tööde valmimine 2022. aasta lõpp (kontakt: Aleksei Volkov, e-post: [email protected], tel 5866 8525).

 Liiklusjuhtimise moderniseerimise projektiga (CCS), mille kohaselt paigaldatakse uued kommunikatsioonid eeldatavasti ida poole raudteed (paigalduskoridor 2 m). Ehitustööde algus 2023. aasta suvi (kontakt: Argo Liiv, e-post: [email protected]).

14.Koostada Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt. Näidata likvideeritavad ehitised ja seadmed. Tiksoja ülesõidu sulgemisel näha ette ülesõiduseadmete demonteerimine ning üleandmine ASile Eesti Raudtee.

15.Uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele.

16.Projekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja ASile Eesti Raudtee mittekuuluvate tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.

17.Eelprojekt esitada AS Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dng) formaadis aadressil [email protected]. Eelprojekti kooskõlastamisel AS Eesti Raudtee väljastab täpsustatud tehnilised tingimused põhiprojekti koostamiseks.

18.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. Isikliku kasutusõiguse põhitingimused 2. Teostusjoonis FOK I 3. Teostusjoonis FOK II

Olga Gerassimova, 615 8592

Lk: 1 / 3

Kinnitatud AS Eesti Raudtee nõukogu

15.12.2020 otsusega nr 130/8

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE PÕHITINGIMUSED

1. Isikliku kasutusõiguse seadmine

1.1. Käesolevate tüüptingimuste eesmärgiks on pooltevaheliste suhete reguleerimine AS Eesti Raudtee omandis oleva Hoonestusõiguse koormamisel Rajatise omaniku kasuks seatava tasulise isikliku kasutusõigusega.

1.2. Isiklik kasutusõigus kehtib tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni. 1.3. Isikliku kasutusõiguse kohaselt on Rajatise omanikul õigus omada

Hoonestusõiguse koosseisu kuuluval katastriüksusel rajatisi, kasutada rajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Rajatise omanikul on õigus kasutada Hoonestusõigust isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on vajalik rajatise ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda rajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule ja ehitusprojekti kooskõlastamisel Hoonestusõiguse omaniku poolt seatud tingimustele, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

2.2. Rajatise omanik peab viivitamata teavitama Hoonestusõiguse omanikku ehitustööde käigus ilmnenud vajadusest muuta ehitusprojektijärgset rajatise asukohta või füüsilisi parameetreid ning nõuetekohaselt kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse Hoonestusõiguse omanikuga.

2.3. Kui Hoonestusõiguse omanik kooskõlastab ehitusprojekti muudatuse ja selle tõttu erineb rajatise kaitsevöönd juba seatud isikliku kasutusõiguse alast, on rajatise omanik kohustatud sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning kandma sellega seotud kulud.

2.4. Kui Hoonestusõiguse omanik ei kooskõlasta ehitusprojekti muudatust, on Rajatise omanik kohustatud oma kuludega rajatise ümber paigutama Hoonestusõiguse omaniku poolt varasemalt kooskõlastatud asukohta 30 päeva jooksul, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei lepita kokku teisiti.

2.5. Rajatise omanik vastutab täies ulatuses nende kahjude eest, mis on tekkinud sellest, kui ehitatud ei ole Hoonestusõiguse omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi.

2.6. Hoonestusõiguse igakordne omanik ei tee takistusi Rajatise omaniku töötajatele ja Rajatise omaniku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.

2.7. Rajatise omanik kohustub kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonttöödest teavitama Hoonestusõiguse igakordset omanikku vähemalt 30 päeva ette ja hoonestusõiguse ala kasutamise Hoonestusõiguse omanikuga eelnevalt igakordselt kirjalikult kooskõlastama.

2.8. Rajatise omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kohustudes sellest teatama esimesel võimalusel Hoonestusõiguse igakordsele omanikule.

Lk: 2 / 3

2.9. Kasutusõiguse teostamine Rajatise omaniku poolt ei tohi takistada Hoonestusõigusest tulenevate õiguste teostamist Hoonestusõiguse omaniku poolt ning seejuures kohustub Rajatise omanik järgima õigusaktidest tulenevaid piiranguid raudteeinfrastruktuuri suhtes, sh mitte takistama raudtee kaitsevööndis raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendama raudtee seisundit ega ohustama liiklust.

2.10. Rajatise omanik peab nõustuma Hoonestusõiguse omaniku ettepanekul rajatise ümberpaigutamisega, kui see on Hoonestusõiguse omanikule vajalik raudteeinfrastruktuuri ümberehitamiseks või uue rajamisel.

2.11. Rajatise omanik on kohustatud rajatise hoidma seisukorras, mis ei ohustaks raudteeliiklust või raudteeinfrastruktuuri. Rajatise omanik peab oma kuludega viivitamata likvideerima raudteeinfrastruktuurile tekitatud avariiolukorra ning rakendama abinõusid, et vältida ohtu raudteeliiklusele.

2.12. Rajatise omanik ei tohi teha takistusi Hoonestusõiguse omanikule raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustöödeks koos vajalike mehhanismidega.

2.13. Pärast kasutusõiguse alal teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Rajatise omanik kohustatud heakorrastama kasutusõiguse ala ning taastama oma kulul Hoonestusõigusega koormatud kinnistu tööde alustamisele eelnenud seisundi.

2.14. Rajatise omanik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule, teatades sellest Hoonestusõiguse omanikku 30 päeva jooksul alates kasutusõiguse üleandmisest.

2.15. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel Hoonestusõigusega koormatud kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndites kehtestatud piirangute järgimist.

2.16. Hoonestusõiguse omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab sellest esimesel võimalusel Rajatise omanikule.

2.17. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Hoonestusõiguse võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

2.18. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik tagavad Hoonestusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Hoonestusõiguse omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele Hoonestusõigus võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Rajatise omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. Kui vastavalt Hoonestusõiguse omanik võõrandab Hoonestusõiguse või Rajatise omanik võõrandab isikliku kasutusõiguse, kohustub ta tagama kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele ta vastavalt lepingu eseme või isikliku kasutusõiguse võõrandab.

3. Poolte vastutus

3.1. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingu rikkumise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju eest.

Lk: 3 / 3

4. Isikliku kasutusõiguse tasu

4.1. Rajatise omanik maksab Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu seitse koma viis protsenti (7,5 %) kasutusõiguse ala maa maksustamishinnast, millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt esitatud arvele.

4.2. Kui kasutusõiguse ala on vajalik avalikule teele (sh jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee), mille osas omaniku ülesandeid täidab riik või kohalik omavalitsus, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Kui kasutusõiguse ala on vajalik tehnovõrgu rajatisele, mille osa kinnisasjal on vajalik ainult Hoonestusõiguse omanikule teenuse tarbimiseks, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta.

5. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada enne tähtaja saabumist koormatud Hoonestusõiguse omaniku ja Rajatise omaniku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses toodud alustel.

6. Rajatise omaniku nõusolek Kinnistu jagamiseks ja koormamiseks

6.1. Rajatise omanik annab Hoonestusõiguse igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku:

6.1.1. Kinnistu jagamiseks selliselt, et Rajatise omaniku kasuks seatud isiklik kasutusõigus jääb koormama, vaid Kinnistu jagamise tulemusena tekkivat kinnistut, kus asub rajatis ja Rajatise omaniku kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei kanta üle Kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele kinnistutele/katastriüksustele, kus rajatis ei asu.

6.1.2. Hoonestusõiguse kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteekidega ja servituutidega, koormamiseks ning Hoonestusõiguse suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ja Rajatise omaniku kasuks seatud servituutidega samale järjekohale kandmiseks tingimustel hoonestusõiguse omaniku enda äranägemisel, samuti Kinnistule ja Hoonestusõigusele enne käesoleva lepinguga seatavat isiklikku kasutusõigust seatud kolmandate isikute õiguste, sh servituutide, muutmiseks ja vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, tingimustel Hoonestusõiguse / Kinnistu omaniku enda äranägemisel.

6.1.3. Hoonestusõiguse lõppemiseni Hoonestusõigust koormava isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tingimusel, et kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks esitatakse üheaegselt ja ühes dokumendis.

6.1.4. Hoonestusõiguse ühendamiseks ja jagamiseks Hoonestusõiguse omaniku äranägemisel.

Indrek Oden Teie 23.02.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-1 [email protected]

Tartu põhjapoolne ümbersõit Tehnilised tingimused

AS Eesti Raudtee väljastab järgmised tehnilised tingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamiseks vastavalt esitatud taotlusele ja materjalidele:

1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada ASiga Eesti Raudtee.

2. Projekt vormistada vastavuses: a) Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1299/2014 (INF KTK); b) kehtivate seaduste, määruste, normide, standardite (sh EVS ja

Eurokoodeksid) ja juhendite alusel sh Raudteeseadus, Raudtee Tehnokasutuseeskirja (TKE) ning selle lisade nõuetele;

c) AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja ja selle lisades toodud asjakohastest nõuetest.

3. Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

4. Viaduktide teljed tuleb siduda raudtee kilometraažiga, täpsusega kolm kohta pärast koma. Infoks: Tiksoja raudteeülesõidukoha telg asub Tapa-Tartu teelõigul km 423,574.

5. Raudteeviaduktidele anda nimetus. 6. Viaduktide konstruktsiooni kandevõime peab vastama raudtee liikluskoormusele

S14, vastavalt SNiP 2.05.03-84* ja projekteerimist käsitlevatele Eurokoodeksitele. (võttes arvesse, et α=1,46, maksimaalne lubatud kiirus 140 km/h).

7. Arvestada olemasoleva raudtee geomeetria ja rööpapea kõrgustega. 8. Projektis näidata viaduktide pikiteljel geoloogiline läbilõige, sh pinnasevee tase. 9. Tehnilised nõuded viaduktide projekteerimisel:

 Arvestada perspektiivse teise peatee jaoks analoogse viadukti rajamisega olemasolevast raudteest ida poole rööbasteede telgede minimaalse vahekaugusega 4,3m.

 Eelistatav variant on liht- või jätkuvtala skeem (vahetatava kandekonstruktsiooniga).

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

 Viaduktilt näha ette veeäravoolusüsteem, mis ühendada üldise sademeveesüsteemiga.

 Viadukti pikkusel 25m (vastavalt AS Eesti Raudtee tegevuskirja lisa nr 43 „Teerajatiste korrashoiu juhend ЦП-628“) ja enam tuleb ette näha kontranurgikud veeremi mahasõidu vältimiseks.

 Viaduktide ulatuses näha ette ballastiga raudtee konstruktsioon. Minimaalne ballastkihi paksus rööpa asukohas liiprite all 25 cm võimalusega (konstruktsioon ja kandevõime) tõsta tulevikus raudteed 10 cm.

 Ballastkihi ja kandekonstruktsiooni vahele näha ette vähemalt 100mm paksune vahekiht, mis tagab kandekonstruktsiooni hüdroisolatsiooni säilimise ballastkihi vahetamisel mehhanismidega.

 Esitada lõiked, kus näidata projekteeritavad ja perspektiivsed viaduktid koos raudtee pealisehitisega. Näidata kõrgusmärgid ja vahekaugused.

 Ballastiprisma laius ülevalt – vähemalt 3,85 m (vastavat AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 47), graniitkillustik fraktsiooniga 31,5- 63,0 mm.

 Näha ette tehnoloogilised käiguteed laiusega 0,75m, käsipuud, viadukti pikkusel üle 25 m (võttes arvesse reisirongide kiirusega 140-160km/h) läänepoolsele küljele nn „tasku“ töötajatele, nõlvatrepid läänepoolsele küljele, jt vajalikud seadmed ja tarindid vastavalt kehtivatele normidele (vt AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 43). Peab olema tagatud juurdepääs nõlvatreppidele viaduktide aluselt projekteeritavalt sõiduteelt.

 Projekteerida konstruktsioon kommunikatsioonide paigaldamise jaoks tehnoloogiliste käiguteede alla. Projektis määrata kaablite maksimaalne võimalik kogus.

 Seletuskirjas: o kajastada liikluskoormuse tüüp, konstruktsioonide kandevõime hindamine

(arvutused), konstruktsiooni elementide tööiga (viadukti kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100 aastat).

o Peavad olema välja toodud nõuded viadukti kasutusele võtmiseks, nt proovikoormamine (staatiline ja dünaamiline, viited standardile, vastavushindamine, ajutine kasutusluba, jne).

o Hooldus- ja kasutusjuhendid.  Jäikuse muutuse kompenseerimiseks üleminekul muldkehalt jäigale

konstruktsioonile, tuleb konstruktsiooni piires ning vähemalt 15m ulatuses mõlemale poole rööbastee pealisehituse alune täitekiht armeerida geovõrguga, vastavalt «Технические условия для конструкций пути на подходах к искусственным сооружениям» kinnitatud 16.12.2003 kasutamiseks Vene raudtee infrastruktuuril või näha ette pealesõiduplaadid pikkusega vähemalt 6m.

 Näha ette sõidutee ja viadukti sammaste vahel lahendus viadukti sammaste kaitseks.

10.Seoses reisirongide planeeritud kiirusega kuni 140-160km/h näha ette raudtee muldkeha laiendamine üleminekul viaduktile vastavalt raudtee tehnokasutuseeskiri lisa 2 ja SNiP2.05.03- 84*. Esitada:  asendiplaan;  raudtee pikiprofiilid projekteeritavatest viaduktidest mõlemale poole 100m (sh

viaduktidel) ja nende korrigeerimise vajadus mõõdistusest tulenevalt;

 ristlõiked.

11.Esitada sõiduteede pikiprofiilid raudteemaa ulatuses (arvestades perspektiivse raudteega), kus näidata kõrgusgabariit ka perspektiivsete viaduktide all.

12.Esitada kavandatav ehitustööde tehnoloogia. Kirjeldada viaduktide ehitamise võimalusi lähtuvalt projekteeritud konstruktsioonist – kas on vajalik ajutise raudtee rajamine. Kui projekteeritavad viaduktid on realiseeritavad akendes, tuleb lisada ehitamise tehnoloogia kirjeldus koos vajalike akende pikkustega.

13.Raudtee kommunikatsioonidest: 13.1. Arvestada ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti tingimustega: 13.1.1. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni

normidekohastest vahekaugustest. 13.1.2. Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 132 kuni

mastini 134, kaabli ristlõige 3x120mm2:  Mastide 132 ja 134 asemele projekteerida 4 uut ankrumasti (LD-132, LR-

132, LD-134 ja LR-134).  Ankrumastidele LD-132, LR-132, LD-134 ja LR-134 projekteerida

lahklülitid, liigpingepiirikud ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Maakaabelliin kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Maakaabelliini trass valida raudteemaal. Ristumisel sõiduteega

maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.

 Pärast elektripaigaldise väljaehitamist tuleb teostada elektripaigaldise audit.

13.1.3. Kui projekteerimise käigus selgub, et olemasoleva õhuliini post nr 142 takistab teede ehitamist, näha ette olemasoleva õhuliini asendamine maakaabelliiniga mastist nr 141 kuni mastini 144 analoogselt 13.1.2. tingimustega.

13.1.4. Arvestades Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõigu elektrifitseerimise perspektiiviga raudteeviadukti projekteerimisel tuleb näha ette valmidus viadukti metallkonstruktsioonide ühendamiseks elektrifitseeritud raudtee veorööpaga vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirjale. (Raudtee tehnokasutuseeskirja § 26). Olemasoleva raudteeliini kontaktvõrgu mastid paigaldatakse rööbastee läänepoolsele küljele.

13.2. Arvestada ASi Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) tingimustega:

13.2.1. Töötsooni jäävad ida pool raudteed FOK I ning magistraalvaskkaablid (3) ning lääne pool raudteed FOK II mikrotorus. Näha ette ida pool olevate kommunikatsioonide maanteedega ristumised sõidu- ja kergliiklusteede alt (perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades).

13.2.2. Tagada olemasolevate kommunikatsioonide säilimine ja turvangusüsteemi katkematu töö nii ehituse ajal kui pärast rajatiste ehitamist. Olemasolevate side- ja turvangupaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

13.2.3. Kui olemasolevate kommunikatsioonide säilivust tagada ei ole võimalik ja juurdepääs olemasolevatele maakaabelliinidele hooldus- ja remonttöödeks muutub raskendatuks, näha projektis ette side- ja turvanguliinide ümbertõstmine või uue sidekanalisatsiooni ehitus koos kommunikatsioonide ümberpaigaldamisega. Arvestada, et side- ja turvangusüsteemi liinide

katkestused ümbertõstmiseks tuleb viia tehnoloogiliselt võimalikult lühiajaliseks, katkestus antakse ainult kaablite ümberlülitamise ajaks.

13.2.4. Telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) kommunikatsioonide ümbertõstmise või ümberehitamise vajaduse korral taotleda täiendavad tehnilised tingimused, esitades eelnevalt koostatud asendiplaani. Kaablite tüübid, torude arv, paigaldamissügavused täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada:

 Optiliste kaablite trassid peavad jääma raudtee erinevatele pooltele. Fiiberoptilistel kaablitel (FOK) lisamuhvide tegemine on keelatud, vajadusel ümber paigaldada kogu muhvidevaheline lõik. o FOK I: Jätkukaevud muhvidega Tiksoja ülesõidu juures ja Vorbuse tee

lähedal. (vt teostusjoonis Lisa 2) o FOK II mikrotorus: Töötsooni jääb optikakaev TRT-4, näha ette kaitse

või ümbertõstmine, kasutades kaevus olevat kaablivaru. Ümberehituse korral tuleb paigaldada uus mikrotoru töömaa piires ning puhuda uus optiline kaabel muhvide vahel (jätkumuhv M03 kuni M05 Betooni ülesõidu juures). (vt teostusjoonis Lisa 3)

 Magistraalvaskkaablitel tuleb ümberehituse korral paigaldada uued kaablilõigud, arvestades, et magistraalvaskkaablite muhvide vahekaugus ei tohi olla vähem kui 30 m. Olemasolevate muhvide asukohad täpsustada projekteerimise käigus. o Hooldus/remonditööde teostamiseks tagada side- ja turvangurajatiste

ning seadmete juurde ligipääsud, sh optiliste kaablite trassil asuvate mullaga kaetud jätkukaevude juurde.

o Sidekanalisatsioon rajatakse üldjuhul 100 mm PVC torudest, kusjuures kaevudevaheline kaugus ei tohi ületada 70 m sirgetel lõikudel ja 20 m kõverustega lõikudel. Kõverustega lõikudel ei tohi painderaadius olla väiksem kui 2 m.

o FOK ja vaskkaableid samasse kanalisatsioonitorusse paigaldada ei tohi.

o Sidekanalisatsiooni vahekaugus elektrikaablist peab olema minimaalselt 2 m. Samasse kaevikusse paigaldamisel tuleb ehitada kummagi trassi jaoks kaablikanalisatsioon. Sidekaablite ja elektrikaablite jaoks ette nähtud kaitsetorude vahekaugus peab olema vähemalt 0,35 m. Mitte paigaldada elektrikaablitega torusid läbi sidekaevude. Ristumiskohtades elektrikaablid projekteerida ja paigaldada TTA kommunikatsioonide alla.

13.2.5. Ümberehitatavate kommunikatsioonide paigaldamisel maanteede alla esitada ristlõiked projekteeritavate sõidu- ja kergliiklusteede ristumisest TTA kommunikatsioonidega, näidates ära rajatise asukoha säilitatavate ning ümberpaigaldatavate kommunikatsioonide suhtes koos kõigi absoluutsete kõrguste ja vahekaugustega.

13.2.6. Arvestada järgmiste projektidega:  Ülesõitude moderniseerimise (ICF) tööprojektiga, töö nr UL2001 „Tiksoja

raudteeülesõidukoht“, tööde valmimine 2022. aasta lõpp (kontakt: Aleksei Volkov, e-post: [email protected], tel 5866 8525).

 Liiklusjuhtimise moderniseerimise projektiga (CCS), mille kohaselt paigaldatakse uued kommunikatsioonid eeldatavasti ida poole raudteed (paigalduskoridor 2 m). Ehitustööde algus 2023. aasta suvi (kontakt: Argo Liiv, e-post: [email protected]).

14.Koostada Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt. Näidata likvideeritavad ehitised ja seadmed. Tiksoja ülesõidu sulgemisel näha ette ülesõiduseadmete demonteerimine ning üleandmine ASile Eesti Raudtee.

15.Uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele.

16.Projekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja ASile Eesti Raudtee mittekuuluvate tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.

17.Eelprojekt esitada AS Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dng) formaadis aadressil [email protected]. Eelprojekti kooskõlastamisel AS Eesti Raudtee väljastab täpsustatud tehnilised tingimused põhiprojekti koostamiseks.

18.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. Isikliku kasutusõiguse põhitingimused 2. Teostusjoonis FOK I 3. Teostusjoonis FOK II

Olga Gerassimova, 615 8592

Lk: 1 / 3

Kinnitatud AS Eesti Raudtee nõukogu

15.12.2020 otsusega nr 130/8

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE PÕHITINGIMUSED

1. Isikliku kasutusõiguse seadmine

1.1. Käesolevate tüüptingimuste eesmärgiks on pooltevaheliste suhete reguleerimine AS Eesti Raudtee omandis oleva Hoonestusõiguse koormamisel Rajatise omaniku kasuks seatava tasulise isikliku kasutusõigusega.

1.2. Isiklik kasutusõigus kehtib tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni. 1.3. Isikliku kasutusõiguse kohaselt on Rajatise omanikul õigus omada

Hoonestusõiguse koosseisu kuuluval katastriüksusel rajatisi, kasutada rajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Rajatise omanikul on õigus kasutada Hoonestusõigust isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on vajalik rajatise ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda rajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule ja ehitusprojekti kooskõlastamisel Hoonestusõiguse omaniku poolt seatud tingimustele, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

2.2. Rajatise omanik peab viivitamata teavitama Hoonestusõiguse omanikku ehitustööde käigus ilmnenud vajadusest muuta ehitusprojektijärgset rajatise asukohta või füüsilisi parameetreid ning nõuetekohaselt kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse Hoonestusõiguse omanikuga.

2.3. Kui Hoonestusõiguse omanik kooskõlastab ehitusprojekti muudatuse ja selle tõttu erineb rajatise kaitsevöönd juba seatud isikliku kasutusõiguse alast, on rajatise omanik kohustatud sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning kandma sellega seotud kulud.

2.4. Kui Hoonestusõiguse omanik ei kooskõlasta ehitusprojekti muudatust, on Rajatise omanik kohustatud oma kuludega rajatise ümber paigutama Hoonestusõiguse omaniku poolt varasemalt kooskõlastatud asukohta 30 päeva jooksul, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei lepita kokku teisiti.

2.5. Rajatise omanik vastutab täies ulatuses nende kahjude eest, mis on tekkinud sellest, kui ehitatud ei ole Hoonestusõiguse omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi.

2.6. Hoonestusõiguse igakordne omanik ei tee takistusi Rajatise omaniku töötajatele ja Rajatise omaniku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.

2.7. Rajatise omanik kohustub kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonttöödest teavitama Hoonestusõiguse igakordset omanikku vähemalt 30 päeva ette ja hoonestusõiguse ala kasutamise Hoonestusõiguse omanikuga eelnevalt igakordselt kirjalikult kooskõlastama.

2.8. Rajatise omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kohustudes sellest teatama esimesel võimalusel Hoonestusõiguse igakordsele omanikule.

Lk: 2 / 3

2.9. Kasutusõiguse teostamine Rajatise omaniku poolt ei tohi takistada Hoonestusõigusest tulenevate õiguste teostamist Hoonestusõiguse omaniku poolt ning seejuures kohustub Rajatise omanik järgima õigusaktidest tulenevaid piiranguid raudteeinfrastruktuuri suhtes, sh mitte takistama raudtee kaitsevööndis raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendama raudtee seisundit ega ohustama liiklust.

2.10. Rajatise omanik peab nõustuma Hoonestusõiguse omaniku ettepanekul rajatise ümberpaigutamisega, kui see on Hoonestusõiguse omanikule vajalik raudteeinfrastruktuuri ümberehitamiseks või uue rajamisel.

2.11. Rajatise omanik on kohustatud rajatise hoidma seisukorras, mis ei ohustaks raudteeliiklust või raudteeinfrastruktuuri. Rajatise omanik peab oma kuludega viivitamata likvideerima raudteeinfrastruktuurile tekitatud avariiolukorra ning rakendama abinõusid, et vältida ohtu raudteeliiklusele.

2.12. Rajatise omanik ei tohi teha takistusi Hoonestusõiguse omanikule raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustöödeks koos vajalike mehhanismidega.

2.13. Pärast kasutusõiguse alal teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Rajatise omanik kohustatud heakorrastama kasutusõiguse ala ning taastama oma kulul Hoonestusõigusega koormatud kinnistu tööde alustamisele eelnenud seisundi.

2.14. Rajatise omanik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule, teatades sellest Hoonestusõiguse omanikku 30 päeva jooksul alates kasutusõiguse üleandmisest.

2.15. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel Hoonestusõigusega koormatud kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndites kehtestatud piirangute järgimist.

2.16. Hoonestusõiguse omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab sellest esimesel võimalusel Rajatise omanikule.

2.17. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Hoonestusõiguse võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

2.18. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik tagavad Hoonestusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Hoonestusõiguse omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele Hoonestusõigus võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Rajatise omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. Kui vastavalt Hoonestusõiguse omanik võõrandab Hoonestusõiguse või Rajatise omanik võõrandab isikliku kasutusõiguse, kohustub ta tagama kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele ta vastavalt lepingu eseme või isikliku kasutusõiguse võõrandab.

3. Poolte vastutus

3.1. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingu rikkumise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju eest.

Lk: 3 / 3

4. Isikliku kasutusõiguse tasu

4.1. Rajatise omanik maksab Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu seitse koma viis protsenti (7,5 %) kasutusõiguse ala maa maksustamishinnast, millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt esitatud arvele.

4.2. Kui kasutusõiguse ala on vajalik avalikule teele (sh jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee), mille osas omaniku ülesandeid täidab riik või kohalik omavalitsus, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Kui kasutusõiguse ala on vajalik tehnovõrgu rajatisele, mille osa kinnisasjal on vajalik ainult Hoonestusõiguse omanikule teenuse tarbimiseks, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta.

5. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada enne tähtaja saabumist koormatud Hoonestusõiguse omaniku ja Rajatise omaniku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses toodud alustel.

6. Rajatise omaniku nõusolek Kinnistu jagamiseks ja koormamiseks

6.1. Rajatise omanik annab Hoonestusõiguse igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku:

6.1.1. Kinnistu jagamiseks selliselt, et Rajatise omaniku kasuks seatud isiklik kasutusõigus jääb koormama, vaid Kinnistu jagamise tulemusena tekkivat kinnistut, kus asub rajatis ja Rajatise omaniku kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei kanta üle Kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele kinnistutele/katastriüksustele, kus rajatis ei asu.

6.1.2. Hoonestusõiguse kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteekidega ja servituutidega, koormamiseks ning Hoonestusõiguse suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ja Rajatise omaniku kasuks seatud servituutidega samale järjekohale kandmiseks tingimustel hoonestusõiguse omaniku enda äranägemisel, samuti Kinnistule ja Hoonestusõigusele enne käesoleva lepinguga seatavat isiklikku kasutusõigust seatud kolmandate isikute õiguste, sh servituutide, muutmiseks ja vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, tingimustel Hoonestusõiguse / Kinnistu omaniku enda äranägemisel.

6.1.3. Hoonestusõiguse lõppemiseni Hoonestusõigust koormava isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tingimusel, et kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks esitatakse üheaegselt ja ühes dokumendis.

6.1.4. Hoonestusõiguse ühendamiseks ja jagamiseks Hoonestusõiguse omaniku äranägemisel.

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

Indrek Oden Teie e-kiri 23.08.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-5 [email protected] Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit“ (Roadplan OÜ). Aktsiaseltsile Eesti Raudtee on esitatud teedeosa eelprojekt ning raudteeviaduktide eskiislahendused (kolm varianti), seoses sellega projekti korrigeerimisel arvestada järgmist:

1. Täitmata on aktsiaseltsi Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud tehnilised tingimused kirjas nr 13-8/835-1:  punktis 1, näidata raudteekaitsevöönd;  punktis 4, siduda raudtee kilometraažiga;  punktis 6, seletuskirja lisada normatiivdokumendid;  punktis 9, projekti teede osas näidata perspektiivne peatee nii plaanil kui

lõigetel. Perspektiivse peatee asukoha määramiseks näidata viaduktide ristlõigetel algselt kavandatud viaduktiga analoogne viadukt vahetult esialgse kõrval ja raudteede telgede vahekaugus näidata tulenevalt projekteerija poolt valitud viadukti lahenduse laiusest (mida laiem on viadukti väline laius, seda suurem peab olema raudteede telgede vahe). Raudteeviaduktide osas ei saa kontrollida vastavust tehnilistele tingimustele, kuna puudub valitud lahendus. Kraave sammaste vundamentidele mitte planeerida. Aktsiaselts Eesti Raudtee välistab pakutud variantidest tugimüüriga variandid, kuna see eeldab teise viadukti rajamiseks tugimüüri lammutamise (sambad asuvad tugimüüri asukohas).

 punktis 10, projektis puudub lahendus;  punktis 11, tee pikiprofiil peab arvestama ka perspektiivse peatee viaduktiga;  punktis 13.1, projekti koostamisel pole arvestatud tingimustega;  punktis 13.2,

o Vorbuse viadukti juures ei ole näidatud FOK2 trassi (lääne pool). o Ei ole arvestatud ega näidatud Tiksoja ülesõidu moderniseerimise

projektiga seonduvaid rajatisi (uued kaablid, teljeloendurid, ülesõidukapp jm).

o TL seletuskirjas p 3.9 on kirjas “Antud projekti staadiumis on ette nähtud välja tuua olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamise vajadus ning uute tehnovõrkude rajamise ulatus. Tehnovõrkusid puudutav info on toodud projekti üldosas, vt köide nr 1 „Üldosa“ ja teedeehituslikul asendiplaani

joonistel.“ Ei tuvasta infot AS Eesti Raudtee tehnovõrkude ümberehitamise vajaduse või uute tehnovõrkude rajamise ulatuses osas.

o Näha ette lääne poole viaduktidele konsoolid ning võimalikud käiguteed viaduktini perspektiivsete CCS kommunikatsioonide jaoks. Olemasolevate kaablite ümbertõstmisel maantee alla näha ette täiendav(ad) reservtoru(d).

 punktis 14, täpsustada projekti seletuskirjas, millises projekti etapis koostatakse raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt;

 punktis 15, Vorbuse viadukti piirkonnas puudub juurdepääs uutelt teedelt raudteemaale Päästeameti ja raudteehooldustehnikale (maantee lõikab praegused liikumisteed läbi). Tähtvere viadukti piirkonnas esitada pikilõiked juurdepääsudest raudteemaale.

2. Tähtvere viadukti kõrgusgabariidi 4600mm tõttu näha ette gabariidiväravad mõlemale poole.

3. Konstruktsiooni tugitalale kaitsev metallplaat ette näha mõlemale raudteeviaduktile kogu sõidutee ulatuses.

4. Ajutise raudtee ümbersõidu planeerimiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused ning koostada projekt. Teadmiseks, aktsiaselts Eesti Raudtee planeerib Tapa-Tartu raudteelõigul kontaktvõrgu ehitamist 2024. aastal.

5. Seletuskirja lisada, millistel kaalutlustel on valitud raudteeviadukti laius (aktsiaseltsi Eesti Raudtee poolne nõue on vaid, et käsipuud asuksid raudtee teljest 3100mm kaugusel).

6. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis aadressil [email protected].

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor Lisad: 1. aktsiaselts Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1

2. Tiksoja raudteeülesõidukoha moderniseerimise projekti asendiplaan Kati Kess 5918 3703

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

Indrek Oden Teie e-kirjad 26.09.2022 ja 30.09.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-8 [email protected] Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit“ (Roadplan OÜ). Aktsiaseltsile Eesti Raudtee on esitatud teedeosa eelprojekt ning raudteeviaduktide eskiislahendused (kolm varianti), seoses sellega projekti korrigeerimisel arvestada järgmist:

1. Täitmata on aktsiaseltsi Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud tehnilised tingimused kirjas nr 13-8/835-1:  punktis 1, näidata raudteekaitsevöönd;  punktis 6, seletuskirja lisada normatiivdokumendid;  punktis 9, kuna puudub valitud viaduktide lahendus ei saa aktsiaselts Eesti

Raudtee kontrollida vastavust tehnilistele tingimustele, sh täpsustatud perspektiivse raudtee ja viaduktide asukohad. Aktsiaselts Eesti Raudtee välistab pakutud viaduktide variantidest tugimüüriga variandid, kuna see eeldab perspektiivse teise peatee raudtee ehitamisel viadukti rajamisel tugimüüri lammutamise (sambad asuvad tugimüüri asukohas);

 punktis 9, seletuskirjas puudub Tähtvere viaduktilt vee ärajuhtimise lahendus;  punktis 10, projektis puudub raudtee projekteerimise lahendus. Vastavalt meie

tehniliste tingimuste nõutele esitada rööbastee pikiprofiil, raudtee toppimise/õgvendamise vajadus, kasutavad materjalid, rööbastee lõikamise asukohad. Soovitame tutvuda vajalike töömahtudega põhiprojekti töö nr 20050 „Tondi tänava raudteeülesõidu eritasandilise ristumise projekt“ (Roadplan OÜ) mahus koostatud töö nr ECR-2020-07-01 „Tondi tänava raudteeülesõidu eritasandilise ristumise projekt – Keila-Tallinn raudtee KM 100,734 Viadukt“ (EstConsult Rail OÜ);

 punktis 11, näidata kõrgusgabariit ka perspektiivse peatee viadukti all, sh kõrgusgabariidi arvutuskäik;

 punktis 13.1.1, ankrumastide vahekaugus peab olema 3m;  punktis 13.1.2, pole arvestatud tingimusega „Maakaabelliini trass valida

raudteemaal. Ristumisel sõiduteega maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.“

 punktis 13.1.3 arvestada täpsustatud tehniliste tingimustega:  Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 141

kuni mastini 144, kaabli ristlõige 3x70 mm2.  Masti 141 asemele projekteerida 2 uut ankrumasti (LD-141, LR-141).  Ankrumastidele LD-141 ja LR-141 projekteerida lahklülitid, liigpingepiirikud

ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Masti 144 juures projekteeritud kaablid ühendada olemasolevate maakaabelliinidega.

 Maakaabelliinid kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Olemasolevad mastid 142, 143 ja 144 demonteerida ja utiliseerida,

seadmed tagastada aktsiaseltsi Eesti Raudtee elektrivõrkude ametile. Juhime tähelepanu, et esitatud projektis on maakaabelliin projekteeritud mastist nr 141 kuni mastini 143, mitte 144.

 punktis 13.2.6, asendiplaanile kanda Tiksoja ülesõidu projekt (kaablid, ülesõiduseadmed), vt kirja nr 13-8/835-5 lisa. Kuidas on Tähtvere viadukti juures ette nähtud projekteeritud turvangukaabli ja sidekaevu TRT-4 jooksva optilise kaabli säilitamine (kuni raudteeülesõidukoha liikluse sulgemiseni ja likvideerimiseni)? Töötsooni jäävad ka ülesõiduseadmed. Kuidas on ette nähtud seadmete säilimine ja töö?

 punktis 13.2.6 ja vastusena 26.09.2022 e-kirja teel saadetud küsimusele, maantee alla näha ette 2 reservtoru, 2xOPTO/110, otsad sulgeda korkidega ja paigaldada pallmarkerid.

 punktis 14, lisada seletuskirja, et ajutise raudtee ümbersõidu lahenduse valiku puhul tuleb koostada eraldi projekt Tiksoja ülesõiduseadmete ümbertõstmiseks.

 punktis 15, uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele. Näidata juurdepääsuteed asendiplaanil.

2. Tähtvere viadukti juures olevad gabariidiväravad näha ette eraldiseisva konstruktsioonina, näidata asendiplaanil asukoht ja nende konstruktsioon.

3. Esitada eelprojekti seletuskirjas, millised ja millises projekti staadiumis koostatakse raudteerajatiste projektid (raudtee, raudteeviaduktid, raudtee kommunikatsioonid, raudteeülesõidukoha likvideerimine, ajutine raudtee, ajutine raudteeülesõidukoht, jne).

4. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis aadressil [email protected].

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor Lisad: aktsiaselts Eesti Raudtee 26.09.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-5 Kati Kess 5918 3703

aktsiaselts Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected]

äriregistri kood 11575838 KMKR nr EE101273859

Andres Brakmann Teie 09.01.2024 Skepast&Puhkim OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas 13-8/128-3 [email protected]

Karda-Tartu maanteelõigu projekteerimine. Tähtvere ja Vorbuse raudteeviaduktid Tehnilised tingimused

Vastavalt taotlusele ja eskiislahendusele väljastab aktsiaselts Eesti Raudtee riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koostamiseks järgnevad tehnilised tingimused:

1. Projekti koostamisel arvestada: 1.1. Aktsiaselts Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud kirjas nr 13-8/835-1

väljastatud tehniliste tingimustega. 1.2. Aktsiaselts Eesti Raudtee 18.11.2022 allkirjastatud kirjas nr 13-8/835-10

väljastatud eelprojekti kooskõlastamis tingimustega. 1.3. 29.11.2023 toimunud töökoosoleku memoga. 1.4. Arvestada Tiksoja ja Vorbuse raudteeülesõidukoha tehnovõrkude

teostusjoonistega (vt Lisa 4-6). 2. Täiendavad nõuded: 2.1. Projekteerida olemasoleva, Transpordiametile kuuluva raudtee aluse truubi

pikendamine või selle kõrvale rajada uus truup koos hooldustee lõiguga. Truubi läbimõõdu projekteerimisel arvestada, et truup ei tohi rikkuda olemasolevat veerežiimi.

2.2. Näidata asendiplaanil hooldustee ja mahasõitude asukohad, Tähtvere viadukti juures esitada pikiprofiil ja lõige.

2.3. Kui hooldusteele juurdepääs toimub mööda kergliiklusteed tuleb kergliiklustee konstruktsioon projekteerida koormustele vastavaks, ning samuti lubada liikluskorraldusvahenditega sõidukite liikumine kergliiklusteel.

2.4. Viaduktide vaated, lõiked siduda asendiplaaniga (sh vaadeldav suund). 2.5. Täiendame 25.03.2022 allkirjastatud kirjas nr 13-8/835-1 väljastatud tehnilisi

tingimusi:  punktis 9, alapunktis 7, esitada viaduktidest tõstetud ballastiga ristlõiked,

arvestades ballasti tõstmist 10 cm (vajadusel tõsta tugitala serva kõrgust ilma kandekonstruktsiooni laiendamata). Raudteed kandvate konstruktsioonide ja kaldasammaste lubatud maksimaalne laius on 4250mm, et tagada samasuguse raudteeviadukti rajamine olemasolevast 4300mm kaugusele (rööbasteede telgede vahe jaamavahedel).

 viaduktide projekteerimisel näidata kontaktvõrgu vundamentide asukohad viaduktide läheduses (vahekaugusega 60 meetrit). Kui viadukt ei mahu kontaktvõrgu mastide vahele, tuleb viadukti projekteerimisel projekteerida kontaktvõrgu vundament viadukti konstruktsioonis, et oleks võimalus paigaldada kontaktvõrgu mast viadukti konstruktsioonile. Kontakvõrgu mastid rajatakse perspektiivse II peatee vastasküljele.

 perspektiivse II peatee poolel käiguteed projekteerida demonteeritavatena II peatee rajamise perioodil.

 näidata kommunikatsioonide paigutamise kollektorid viaduktil ja kollektorite asukohad viaduktide otstest kuni kommunikatsioonide säilitatava asukohani väljaspool muldkeha. Kommunikatsioonide projekteerimine II peatee poolse käigutee alla ei ole lubatud.

 näidata pikiprofiilidel säilitatava muldkeha piirjooned kaeviku servades, taastatava muldkeha piirjooned ja tehniline lahendus taastatava muldkeha vajumite välistamiseks säilitatava muldkeha ja viadukti konstruktsiooni vahel.

 lahendada raudtee äärsete kraavide sadevete äravool viaduktide vahelisel alal ja Tähtvere viaduktist Tartu pool (raudtee pikikalle on langusega põhja suunas).

 näidata raudteeviaduktide kandekonstruktsioonide pikikalded.  projekteerida sõiduteede kohale viaduktide kandekonstruktsioonidele metallist

kaitsenurgikud.  näidata valgustite asukohad raudteemaal.  liiklusvahendite joonistel näidata liikluskorraldusvahendid, mis keelavad

raudteemaale suubuvatel juurdepääsuteedel avaliku liikluse.  hooldusteedele projekteerida raudteeviaduktide piirkonnas tagasipöördekohad ja

süvendite servades ohutuse tagamise lahendused.  raudteemaa piiride muutmise korral koostada krundijaotuskava.

Raudteeviaduktide piirkonnas raudteema katkestused ei ole lubatud.  Tähtvere raudteeviadukti piirkonnas näidata raudteemaal likvideeritavad avalikud

teed. 3. Projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn)

formaadis e-posti aadressil [email protected]. 4. Tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda

projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. aktsiaselts Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1 2. aktsiaselts Eesti Raudtee 18.11.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-10 3. töökoosoleku memo (29.11.2023) 4. Tiksoja raudteeülesõidu fooriautomaatika teostusjoonis 5. Tiksoja raudteeülesõidu elektriosa projekt 6. Vorbuse raudteeülesõidu fooriautomaatika teostusjoonis

Kermo Alamaa 5446 0476

Vastavalt kehtivale aktsiaseltsi Eesti Raudtee hinnakirjale (leitav aadressil www.evr.ee) esitatakse Teile arve teenuse „Tehnilised tingimused – Raudteerajatiste projekti koostamiseks“ eest, maksumusega 200€ (kakssada eurot), millele lisandub käibemaks.

Indrek Oden Teie 23.02.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-1 [email protected]

Tartu põhjapoolne ümbersõit Tehnilised tingimused

AS Eesti Raudtee väljastab järgmised tehnilised tingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamiseks vastavalt esitatud taotlusele ja materjalidele:

1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada ASiga Eesti Raudtee.

2. Projekt vormistada vastavuses: a) Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1299/2014 (INF KTK); b) kehtivate seaduste, määruste, normide, standardite (sh EVS ja

Eurokoodeksid) ja juhendite alusel sh Raudteeseadus, Raudtee Tehnokasutuseeskirja (TKE) ning selle lisade nõuetele;

c) AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja ja selle lisades toodud asjakohastest nõuetest.

3. Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

4. Viaduktide teljed tuleb siduda raudtee kilometraažiga, täpsusega kolm kohta pärast koma. Infoks: Tiksoja raudteeülesõidukoha telg asub Tapa-Tartu teelõigul km 423,574.

5. Raudteeviaduktidele anda nimetus. 6. Viaduktide konstruktsiooni kandevõime peab vastama raudtee liikluskoormusele

S14, vastavalt SNiP 2.05.03-84* ja projekteerimist käsitlevatele Eurokoodeksitele. (võttes arvesse, et α=1,46, maksimaalne lubatud kiirus 140 km/h).

7. Arvestada olemasoleva raudtee geomeetria ja rööpapea kõrgustega. 8. Projektis näidata viaduktide pikiteljel geoloogiline läbilõige, sh pinnasevee tase. 9. Tehnilised nõuded viaduktide projekteerimisel:

 Arvestada perspektiivse teise peatee jaoks analoogse viadukti rajamisega olemasolevast raudteest ida poole rööbasteede telgede minimaalse vahekaugusega 4,3m.

 Eelistatav variant on liht- või jätkuvtala skeem (vahetatava kandekonstruktsiooniga).

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

 Viaduktilt näha ette veeäravoolusüsteem, mis ühendada üldise sademeveesüsteemiga.

 Viadukti pikkusel 25m (vastavalt AS Eesti Raudtee tegevuskirja lisa nr 43 „Teerajatiste korrashoiu juhend ЦП-628“) ja enam tuleb ette näha kontranurgikud veeremi mahasõidu vältimiseks.

 Viaduktide ulatuses näha ette ballastiga raudtee konstruktsioon. Minimaalne ballastkihi paksus rööpa asukohas liiprite all 25 cm võimalusega (konstruktsioon ja kandevõime) tõsta tulevikus raudteed 10 cm.

 Ballastkihi ja kandekonstruktsiooni vahele näha ette vähemalt 100mm paksune vahekiht, mis tagab kandekonstruktsiooni hüdroisolatsiooni säilimise ballastkihi vahetamisel mehhanismidega.

 Esitada lõiked, kus näidata projekteeritavad ja perspektiivsed viaduktid koos raudtee pealisehitisega. Näidata kõrgusmärgid ja vahekaugused.

 Ballastiprisma laius ülevalt – vähemalt 3,85 m (vastavat AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 47), graniitkillustik fraktsiooniga 31,5- 63,0 mm.

 Näha ette tehnoloogilised käiguteed laiusega 0,75m, käsipuud, viadukti pikkusel üle 25 m (võttes arvesse reisirongide kiirusega 140-160km/h) läänepoolsele küljele nn „tasku“ töötajatele, nõlvatrepid läänepoolsele küljele, jt vajalikud seadmed ja tarindid vastavalt kehtivatele normidele (vt AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 43). Peab olema tagatud juurdepääs nõlvatreppidele viaduktide aluselt projekteeritavalt sõiduteelt.

 Projekteerida konstruktsioon kommunikatsioonide paigaldamise jaoks tehnoloogiliste käiguteede alla. Projektis määrata kaablite maksimaalne võimalik kogus.

 Seletuskirjas: o kajastada liikluskoormuse tüüp, konstruktsioonide kandevõime hindamine

(arvutused), konstruktsiooni elementide tööiga (viadukti kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100 aastat).

o Peavad olema välja toodud nõuded viadukti kasutusele võtmiseks, nt proovikoormamine (staatiline ja dünaamiline, viited standardile, vastavushindamine, ajutine kasutusluba, jne).

o Hooldus- ja kasutusjuhendid.  Jäikuse muutuse kompenseerimiseks üleminekul muldkehalt jäigale

konstruktsioonile, tuleb konstruktsiooni piires ning vähemalt 15m ulatuses mõlemale poole rööbastee pealisehituse alune täitekiht armeerida geovõrguga, vastavalt «Технические условия для конструкций пути на подходах к искусственным сооружениям» kinnitatud 16.12.2003 kasutamiseks Vene raudtee infrastruktuuril või näha ette pealesõiduplaadid pikkusega vähemalt 6m.

 Näha ette sõidutee ja viadukti sammaste vahel lahendus viadukti sammaste kaitseks.

10.Seoses reisirongide planeeritud kiirusega kuni 140-160km/h näha ette raudtee muldkeha laiendamine üleminekul viaduktile vastavalt raudtee tehnokasutuseeskiri lisa 2 ja SNiP2.05.03- 84*. Esitada:  asendiplaan;  raudtee pikiprofiilid projekteeritavatest viaduktidest mõlemale poole 100m (sh

viaduktidel) ja nende korrigeerimise vajadus mõõdistusest tulenevalt;

 ristlõiked.

11.Esitada sõiduteede pikiprofiilid raudteemaa ulatuses (arvestades perspektiivse raudteega), kus näidata kõrgusgabariit ka perspektiivsete viaduktide all.

12.Esitada kavandatav ehitustööde tehnoloogia. Kirjeldada viaduktide ehitamise võimalusi lähtuvalt projekteeritud konstruktsioonist – kas on vajalik ajutise raudtee rajamine. Kui projekteeritavad viaduktid on realiseeritavad akendes, tuleb lisada ehitamise tehnoloogia kirjeldus koos vajalike akende pikkustega.

13.Raudtee kommunikatsioonidest: 13.1. Arvestada ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti tingimustega: 13.1.1. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni

normidekohastest vahekaugustest. 13.1.2. Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 132 kuni

mastini 134, kaabli ristlõige 3x120mm2:  Mastide 132 ja 134 asemele projekteerida 4 uut ankrumasti (LD-132, LR-

132, LD-134 ja LR-134).  Ankrumastidele LD-132, LR-132, LD-134 ja LR-134 projekteerida

lahklülitid, liigpingepiirikud ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Maakaabelliin kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Maakaabelliini trass valida raudteemaal. Ristumisel sõiduteega

maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.

 Pärast elektripaigaldise väljaehitamist tuleb teostada elektripaigaldise audit.

13.1.3. Kui projekteerimise käigus selgub, et olemasoleva õhuliini post nr 142 takistab teede ehitamist, näha ette olemasoleva õhuliini asendamine maakaabelliiniga mastist nr 141 kuni mastini 144 analoogselt 13.1.2. tingimustega.

13.1.4. Arvestades Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõigu elektrifitseerimise perspektiiviga raudteeviadukti projekteerimisel tuleb näha ette valmidus viadukti metallkonstruktsioonide ühendamiseks elektrifitseeritud raudtee veorööpaga vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirjale. (Raudtee tehnokasutuseeskirja § 26). Olemasoleva raudteeliini kontaktvõrgu mastid paigaldatakse rööbastee läänepoolsele küljele.

13.2. Arvestada ASi Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) tingimustega:

13.2.1. Töötsooni jäävad ida pool raudteed FOK I ning magistraalvaskkaablid (3) ning lääne pool raudteed FOK II mikrotorus. Näha ette ida pool olevate kommunikatsioonide maanteedega ristumised sõidu- ja kergliiklusteede alt (perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades).

13.2.2. Tagada olemasolevate kommunikatsioonide säilimine ja turvangusüsteemi katkematu töö nii ehituse ajal kui pärast rajatiste ehitamist. Olemasolevate side- ja turvangupaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

13.2.3. Kui olemasolevate kommunikatsioonide säilivust tagada ei ole võimalik ja juurdepääs olemasolevatele maakaabelliinidele hooldus- ja remonttöödeks muutub raskendatuks, näha projektis ette side- ja turvanguliinide ümbertõstmine või uue sidekanalisatsiooni ehitus koos kommunikatsioonide ümberpaigaldamisega. Arvestada, et side- ja turvangusüsteemi liinide

katkestused ümbertõstmiseks tuleb viia tehnoloogiliselt võimalikult lühiajaliseks, katkestus antakse ainult kaablite ümberlülitamise ajaks.

13.2.4. Telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) kommunikatsioonide ümbertõstmise või ümberehitamise vajaduse korral taotleda täiendavad tehnilised tingimused, esitades eelnevalt koostatud asendiplaani. Kaablite tüübid, torude arv, paigaldamissügavused täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada:

 Optiliste kaablite trassid peavad jääma raudtee erinevatele pooltele. Fiiberoptilistel kaablitel (FOK) lisamuhvide tegemine on keelatud, vajadusel ümber paigaldada kogu muhvidevaheline lõik. o FOK I: Jätkukaevud muhvidega Tiksoja ülesõidu juures ja Vorbuse tee

lähedal. (vt teostusjoonis Lisa 2) o FOK II mikrotorus: Töötsooni jääb optikakaev TRT-4, näha ette kaitse

või ümbertõstmine, kasutades kaevus olevat kaablivaru. Ümberehituse korral tuleb paigaldada uus mikrotoru töömaa piires ning puhuda uus optiline kaabel muhvide vahel (jätkumuhv M03 kuni M05 Betooni ülesõidu juures). (vt teostusjoonis Lisa 3)

 Magistraalvaskkaablitel tuleb ümberehituse korral paigaldada uued kaablilõigud, arvestades, et magistraalvaskkaablite muhvide vahekaugus ei tohi olla vähem kui 30 m. Olemasolevate muhvide asukohad täpsustada projekteerimise käigus. o Hooldus/remonditööde teostamiseks tagada side- ja turvangurajatiste

ning seadmete juurde ligipääsud, sh optiliste kaablite trassil asuvate mullaga kaetud jätkukaevude juurde.

o Sidekanalisatsioon rajatakse üldjuhul 100 mm PVC torudest, kusjuures kaevudevaheline kaugus ei tohi ületada 70 m sirgetel lõikudel ja 20 m kõverustega lõikudel. Kõverustega lõikudel ei tohi painderaadius olla väiksem kui 2 m.

o FOK ja vaskkaableid samasse kanalisatsioonitorusse paigaldada ei tohi.

o Sidekanalisatsiooni vahekaugus elektrikaablist peab olema minimaalselt 2 m. Samasse kaevikusse paigaldamisel tuleb ehitada kummagi trassi jaoks kaablikanalisatsioon. Sidekaablite ja elektrikaablite jaoks ette nähtud kaitsetorude vahekaugus peab olema vähemalt 0,35 m. Mitte paigaldada elektrikaablitega torusid läbi sidekaevude. Ristumiskohtades elektrikaablid projekteerida ja paigaldada TTA kommunikatsioonide alla.

13.2.5. Ümberehitatavate kommunikatsioonide paigaldamisel maanteede alla esitada ristlõiked projekteeritavate sõidu- ja kergliiklusteede ristumisest TTA kommunikatsioonidega, näidates ära rajatise asukoha säilitatavate ning ümberpaigaldatavate kommunikatsioonide suhtes koos kõigi absoluutsete kõrguste ja vahekaugustega.

13.2.6. Arvestada järgmiste projektidega:  Ülesõitude moderniseerimise (ICF) tööprojektiga, töö nr UL2001 „Tiksoja

raudteeülesõidukoht“, tööde valmimine 2022. aasta lõpp (kontakt: Aleksei Volkov, e-post: [email protected], tel 5866 8525).

 Liiklusjuhtimise moderniseerimise projektiga (CCS), mille kohaselt paigaldatakse uued kommunikatsioonid eeldatavasti ida poole raudteed (paigalduskoridor 2 m). Ehitustööde algus 2023. aasta suvi (kontakt: Argo Liiv, e-post: [email protected]).

14.Koostada Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt. Näidata likvideeritavad ehitised ja seadmed. Tiksoja ülesõidu sulgemisel näha ette ülesõiduseadmete demonteerimine ning üleandmine ASile Eesti Raudtee.

15.Uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele.

16.Projekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja ASile Eesti Raudtee mittekuuluvate tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.

17.Eelprojekt esitada AS Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dng) formaadis aadressil [email protected]. Eelprojekti kooskõlastamisel AS Eesti Raudtee väljastab täpsustatud tehnilised tingimused põhiprojekti koostamiseks.

18.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. Isikliku kasutusõiguse põhitingimused 2. Teostusjoonis FOK I 3. Teostusjoonis FOK II

Olga Gerassimova, 615 8592

Lk: 1 / 3

Kinnitatud AS Eesti Raudtee nõukogu

15.12.2020 otsusega nr 130/8

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE PÕHITINGIMUSED

1. Isikliku kasutusõiguse seadmine

1.1. Käesolevate tüüptingimuste eesmärgiks on pooltevaheliste suhete reguleerimine AS Eesti Raudtee omandis oleva Hoonestusõiguse koormamisel Rajatise omaniku kasuks seatava tasulise isikliku kasutusõigusega.

1.2. Isiklik kasutusõigus kehtib tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni. 1.3. Isikliku kasutusõiguse kohaselt on Rajatise omanikul õigus omada

Hoonestusõiguse koosseisu kuuluval katastriüksusel rajatisi, kasutada rajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Rajatise omanikul on õigus kasutada Hoonestusõigust isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on vajalik rajatise ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda rajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule ja ehitusprojekti kooskõlastamisel Hoonestusõiguse omaniku poolt seatud tingimustele, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

2.2. Rajatise omanik peab viivitamata teavitama Hoonestusõiguse omanikku ehitustööde käigus ilmnenud vajadusest muuta ehitusprojektijärgset rajatise asukohta või füüsilisi parameetreid ning nõuetekohaselt kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse Hoonestusõiguse omanikuga.

2.3. Kui Hoonestusõiguse omanik kooskõlastab ehitusprojekti muudatuse ja selle tõttu erineb rajatise kaitsevöönd juba seatud isikliku kasutusõiguse alast, on rajatise omanik kohustatud sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning kandma sellega seotud kulud.

2.4. Kui Hoonestusõiguse omanik ei kooskõlasta ehitusprojekti muudatust, on Rajatise omanik kohustatud oma kuludega rajatise ümber paigutama Hoonestusõiguse omaniku poolt varasemalt kooskõlastatud asukohta 30 päeva jooksul, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei lepita kokku teisiti.

2.5. Rajatise omanik vastutab täies ulatuses nende kahjude eest, mis on tekkinud sellest, kui ehitatud ei ole Hoonestusõiguse omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi.

2.6. Hoonestusõiguse igakordne omanik ei tee takistusi Rajatise omaniku töötajatele ja Rajatise omaniku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.

2.7. Rajatise omanik kohustub kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonttöödest teavitama Hoonestusõiguse igakordset omanikku vähemalt 30 päeva ette ja hoonestusõiguse ala kasutamise Hoonestusõiguse omanikuga eelnevalt igakordselt kirjalikult kooskõlastama.

2.8. Rajatise omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kohustudes sellest teatama esimesel võimalusel Hoonestusõiguse igakordsele omanikule.

Lk: 2 / 3

2.9. Kasutusõiguse teostamine Rajatise omaniku poolt ei tohi takistada Hoonestusõigusest tulenevate õiguste teostamist Hoonestusõiguse omaniku poolt ning seejuures kohustub Rajatise omanik järgima õigusaktidest tulenevaid piiranguid raudteeinfrastruktuuri suhtes, sh mitte takistama raudtee kaitsevööndis raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendama raudtee seisundit ega ohustama liiklust.

2.10. Rajatise omanik peab nõustuma Hoonestusõiguse omaniku ettepanekul rajatise ümberpaigutamisega, kui see on Hoonestusõiguse omanikule vajalik raudteeinfrastruktuuri ümberehitamiseks või uue rajamisel.

2.11. Rajatise omanik on kohustatud rajatise hoidma seisukorras, mis ei ohustaks raudteeliiklust või raudteeinfrastruktuuri. Rajatise omanik peab oma kuludega viivitamata likvideerima raudteeinfrastruktuurile tekitatud avariiolukorra ning rakendama abinõusid, et vältida ohtu raudteeliiklusele.

2.12. Rajatise omanik ei tohi teha takistusi Hoonestusõiguse omanikule raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustöödeks koos vajalike mehhanismidega.

2.13. Pärast kasutusõiguse alal teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Rajatise omanik kohustatud heakorrastama kasutusõiguse ala ning taastama oma kulul Hoonestusõigusega koormatud kinnistu tööde alustamisele eelnenud seisundi.

2.14. Rajatise omanik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule, teatades sellest Hoonestusõiguse omanikku 30 päeva jooksul alates kasutusõiguse üleandmisest.

2.15. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel Hoonestusõigusega koormatud kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndites kehtestatud piirangute järgimist.

2.16. Hoonestusõiguse omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab sellest esimesel võimalusel Rajatise omanikule.

2.17. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Hoonestusõiguse võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

2.18. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik tagavad Hoonestusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Hoonestusõiguse omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele Hoonestusõigus võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Rajatise omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. Kui vastavalt Hoonestusõiguse omanik võõrandab Hoonestusõiguse või Rajatise omanik võõrandab isikliku kasutusõiguse, kohustub ta tagama kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele ta vastavalt lepingu eseme või isikliku kasutusõiguse võõrandab.

3. Poolte vastutus

3.1. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingu rikkumise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju eest.

Lk: 3 / 3

4. Isikliku kasutusõiguse tasu

4.1. Rajatise omanik maksab Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu seitse koma viis protsenti (7,5 %) kasutusõiguse ala maa maksustamishinnast, millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt esitatud arvele.

4.2. Kui kasutusõiguse ala on vajalik avalikule teele (sh jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee), mille osas omaniku ülesandeid täidab riik või kohalik omavalitsus, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Kui kasutusõiguse ala on vajalik tehnovõrgu rajatisele, mille osa kinnisasjal on vajalik ainult Hoonestusõiguse omanikule teenuse tarbimiseks, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta.

5. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada enne tähtaja saabumist koormatud Hoonestusõiguse omaniku ja Rajatise omaniku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses toodud alustel.

6. Rajatise omaniku nõusolek Kinnistu jagamiseks ja koormamiseks

6.1. Rajatise omanik annab Hoonestusõiguse igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku:

6.1.1. Kinnistu jagamiseks selliselt, et Rajatise omaniku kasuks seatud isiklik kasutusõigus jääb koormama, vaid Kinnistu jagamise tulemusena tekkivat kinnistut, kus asub rajatis ja Rajatise omaniku kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei kanta üle Kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele kinnistutele/katastriüksustele, kus rajatis ei asu.

6.1.2. Hoonestusõiguse kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteekidega ja servituutidega, koormamiseks ning Hoonestusõiguse suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ja Rajatise omaniku kasuks seatud servituutidega samale järjekohale kandmiseks tingimustel hoonestusõiguse omaniku enda äranägemisel, samuti Kinnistule ja Hoonestusõigusele enne käesoleva lepinguga seatavat isiklikku kasutusõigust seatud kolmandate isikute õiguste, sh servituutide, muutmiseks ja vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, tingimustel Hoonestusõiguse / Kinnistu omaniku enda äranägemisel.

6.1.3. Hoonestusõiguse lõppemiseni Hoonestusõigust koormava isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tingimusel, et kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks esitatakse üheaegselt ja ühes dokumendis.

6.1.4. Hoonestusõiguse ühendamiseks ja jagamiseks Hoonestusõiguse omaniku äranägemisel.

Tiit Vunk Teie 28.04.2025, kiri nr 8-1/21-003/6915-1 Transpordiamet [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/128- 12 [email protected]

Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine

Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta ehitusloa andmist põhiprojektile töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla- Tartu lõik. Tähtvere raudteeviadukt ja Vorbuse raudteeviadukt“ (Skepast & Puhkim OÜ) järgmistel põhjustel:

1. Kommunikatsioonide lahendus põhiprojektis puudub. Kui see kavatsetakse esitada eraldi projektina tuleb ka vastav sisuline märge teha seletuskirjas. Ilma kommunikatsioonide projektita raudteemaal ehitustööde alustamiseks aktsiaselts Eesti Raudtee luba ei anna.

2. Põhiprojekt peab sisaldama isikliku kasutusõiguse (IKÕ) alade jooniseid raudteemaa ulatuses (arvestades seniseid kinnistute piire). IKÕ joonised koostada (.pdf ja .dwg formaadis) iga erineva kasutusotstarbega rajatise kohta eraldi vastavalt kooskõlastatud projektlahendusele.

3. Täitmata on 29.11.2023 Töökoosoleku protokolli (vt lisa 1) tingimused: 3.1. Hooldusjuurdepääsud:  Projekteerida hooldusteede juurdepääsuteede pöörderaadiused sellised, mis

võimaldavad Eesti Vabariigis lubatud maksimaalse pikkusega veoautode liikumist (s.h. Tähtvere viadukti piirkond ja tagasipöördekohad hooldusteede katkestuskohtades);

 Vorbuse viadukti ja Vorbuse raudteeülesõidukoha vahelisel raudteelõigul (kuni Tiksojani) puuduvad juurdepääsuteed raudteemaale;

 projekteerida veoautodele ümberpööramise võimalused Vorbuse viaduktiga katkestatavatele hooldusteedele.

3.2. Kui hooldusteele juurdepääs kavandatakse mööda kergliiklusteed, tuleb kergliiklustee konstruktsioon projekteerida Eesti Vabariigis lubatud veoautode koormustele vastavaks ning lisada projekti liikluskorralduse skeem, milles kajastub veoautode lubatud liikumine kergliiklusteel.

4. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg formaadis e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

aktsiaselts Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] äriregistri kood 11575838 KMKR nr EE101273859

Lisa: aktsiaselts Eesti Raudtee 09.02.2024 allkirjastatud kiri nr 13-8/128-3

Rasmus Vaher 5887 8037

Vastavalt kehtivale aktsiaseltsi Eesti Raudtee hinnakirjale (leitav aadressil www.evr.ee) esitatakse Transpordiametile arve teenuse „Projekti kooskõlastused/mitte kooskõlastused- raudteemaal projektile“ eest, maksumusega 150€ (ükssada viiskümmend eurot), millele lisandub käibemaks.

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

Indrek Oden Teie e-kiri 4.11.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-10 [email protected] Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist Kooskõlastus Aktsiaselts Eesti Raudtee kooskõlastab töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit eelprojekt“ (Roadplan OÜ), mis koosneb:

 eelprojekt töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit eelprojekt. Teedeosa“ (Roadplan OÜ)

 eskiisprojekt töö nr 22P003 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt Lõik 3 - Tartu põhjapoolne ümbersõit. Tähtvere raudtee viadukt“ (Maanteed OÜ)

 eskiisprojekt töö nr 22P003 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Vorbuse raudtee-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt Lõik 3 – Tartu põhjapoolne ümbersõit. Vorbuse raudtee viadukt“ (Maanteed OÜ),

järgmistel tingimustel:

1. Raudteerajatiste (raudteeseadus § 2 punkt 24)) põhiprojektide koostamisel arvestada ehitusseadustikuga, mille §88 kohaselt annab projekteerimistingimused ja § 89 alusel annab ehitusload Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kehtib ka ajutiste raudteerajatiste kohta).

2. Enne raudteerajatiste kasutamiseks võtmist peab olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt antud kasutusluba (ehitusseadustik § 90) ning lähtuvalt raudteeseadus § 142 nõudest on raudteeliikluse korraldamisel keelatud kasutada Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist (kehtib ka ajutiste raudteerajatiste kohta). Põhiprojekti mahus vajalike ajagraafikute koostamisel planeerida piisavad perioodid ehituslubade, kasutulubade, Raudteeliiklusregistri kannete jm toimingute teostamiseks enne uutel, ümber ehitatavatel ja osaliselt muudetavatel raudteerajatistel raudteeliikluse avamist.

3. Põhiprojektide koostamisel võtta arvesse aktsiaselts Eesti Raudtee:

 tehnilised tingimused – 05.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1  märkused eelprojektile – 26.10.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-8 koos

projekteerija vastustega.

4. Põhiprojektides esitada tööde teostamise etapilisus raudteemaa ulatuses ja võimalusel ka eeldatav ehitusperiood võttes arvesse üldosa seletuskirja punkti 5.5.

5. Vastavalt üldosa seletuskirja punktile 5.5 koostada koos Tartu põhjapoolne ümbersõidu põhiprojekt ja kooskõlastada aktsiaseltsiga Eesti Raudtee järgmised põhiprojektid:

 ajutine raudtee ümbersõit (põhiraudtee ja ajutise raudtee ehitus ja demonteerimine);

 Tiksoja ajutine raudteeülesõidukoht ajutisel raudtee ümbersõidul;  Tiksoja alalise ja ajutise raudteeülesõidukoha likvideerimine;  Tähtvere raudteeviadukt ja Vorbuse raudteeviadukt;  raudtee kommunikatsioonide ümberehituse projekt.

5.1. Alatise ja ajutise Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekti koostamisel arvestada:

 Tiksoja raudteeülesõidukoha moderniseerimise projektiga;  kõik raudteeülesõidukoha seadmed tuleb tagastada aktsiaseltsile Eesti

Raudtee.

5.2. Ajutise raudtee ümbersõidu ja ajutise raudteeülesõidukoha projekti koostamiseks tuleb taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused. Raudteeülesõidukoha automaatika kaablite ümbertõstmine ajutise raudteeülesõidukoha rajamiseks ajutisel raudteel tuleb lahendada ajutise raudtee projekti mahtudes. Taotlus koos eskiislahendusega ning ajutiste raudteerajatiste kasutuse perioodidega esitada e-posti aadressil [email protected].

5.3. Tähtvere raudteeviadukti projekti koostamisel:

 võttes arvesse perspektiivset II rööbasteed, valida ilma tugimüürita variant;  gabariidiväravad näha ette eraldiseisva konstruktsioonina vähemalt 6m

kaugusele viaduktist. Kõrgust piiravad liiklusmärgid paigaldada kohta, kus on võimalik sõidukitel tagasi pöörata. Näidata asendiplaanil gabariidiväravate asukoht ja nende konstruktsioon;

 koostada raudtee demonteerimise ja taastamise põhiprojekt.

5.4. Vorbuse raudteeviadukt projekti koostamisel:

 võttes arvesse perspektiivset II rööbasteed, valida ilma tugimüürita variant;  koostada raudtee demonteerimise ja taastamise põhiprojekt.

5.5. Raudtee kommunikatsioonide ümberehituse projekti koostamisel:

 Demonteeritavad mastid ja õhuliinid tuleb märgistada ristidega.  Keskpinge maakaabelliini trass mastide 141 ja 144 vahel projekteerida ainult

raudteemaale. Ajutise raudteeümbersõidu kasutuse perioodil võib osaliselt projekteerida ajutisele asukohale kinnistule 40 Tartu-Tiksoja tee (83101:003:0029).

 FOK1 ümbertõstmine mõlema viadukti juures näha ette ühtse tööna, nähes ette 3 muhvi asemel 1, arvestades Tiksoja ülesõidu juures oleva olemasoleva jätkukaevu/muhviga.

 FOK2 ümbertõstmine Vorbuse viadukti töötsoonis eelduslikult ei ole vajalik - mikrotoru on paigaldatud 8,5 m sügavusele. Kaablivaru on jäetud kaevudesse TRT-2 112 m ja TRT-3 128 m, mida saab arvestada FOK2 ja TRT-4 sidekaevu (muhviga) ümbertõstmisel Tähtvere viadukti juures. Lisamuhve mitte ette näha.

5.6. Raudtee põhiprojektide koostamisel peab olema kaasatud:

 diplomeeritud raudteeinsener, tase 7, spetsialiseerumisega rööbastee ehitamine ja käitamine, kompetentsiga rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine;

 volitatud raudteeinsener, tase 8, spetsialiseerumisega rööbastee ehitamine ja käitamine, kompetentsiga rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine

 või samaväärse pädevusega isik.

6. Põhiprojektid esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis e-posti aadressile [email protected].

7. Antud kooskõlastus on kehtib üks (1) aasta.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor Lisad: 1. aktsiaselts Eesti Raudtee 05.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1

3. aktsiaselts Eesti Raudtee 26.10.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-8 Teadmiseks: Transpordiamet ([email protected]) Kati Kess 5918 3703

Indrek Oden Teie 23.02.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-1 [email protected]

Tartu põhjapoolne ümbersõit Tehnilised tingimused

AS Eesti Raudtee väljastab järgmised tehnilised tingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamiseks vastavalt esitatud taotlusele ja materjalidele:

1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada ASiga Eesti Raudtee.

2. Projekt vormistada vastavuses: a) Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1299/2014 (INF KTK); b) kehtivate seaduste, määruste, normide, standardite (sh EVS ja

Eurokoodeksid) ja juhendite alusel sh Raudteeseadus, Raudtee Tehnokasutuseeskirja (TKE) ning selle lisade nõuetele;

c) AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja ja selle lisades toodud asjakohastest nõuetest.

3. Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

4. Viaduktide teljed tuleb siduda raudtee kilometraažiga, täpsusega kolm kohta pärast koma. Infoks: Tiksoja raudteeülesõidukoha telg asub Tapa-Tartu teelõigul km 423,574.

5. Raudteeviaduktidele anda nimetus. 6. Viaduktide konstruktsiooni kandevõime peab vastama raudtee liikluskoormusele

S14, vastavalt SNiP 2.05.03-84* ja projekteerimist käsitlevatele Eurokoodeksitele. (võttes arvesse, et α=1,46, maksimaalne lubatud kiirus 140 km/h).

7. Arvestada olemasoleva raudtee geomeetria ja rööpapea kõrgustega. 8. Projektis näidata viaduktide pikiteljel geoloogiline läbilõige, sh pinnasevee tase. 9. Tehnilised nõuded viaduktide projekteerimisel:

 Arvestada perspektiivse teise peatee jaoks analoogse viadukti rajamisega olemasolevast raudteest ida poole rööbasteede telgede minimaalse vahekaugusega 4,3m.

 Eelistatav variant on liht- või jätkuvtala skeem (vahetatava kandekonstruktsiooniga).

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

 Viaduktilt näha ette veeäravoolusüsteem, mis ühendada üldise sademeveesüsteemiga.

 Viadukti pikkusel 25m (vastavalt AS Eesti Raudtee tegevuskirja lisa nr 43 „Teerajatiste korrashoiu juhend ЦП-628“) ja enam tuleb ette näha kontranurgikud veeremi mahasõidu vältimiseks.

 Viaduktide ulatuses näha ette ballastiga raudtee konstruktsioon. Minimaalne ballastkihi paksus rööpa asukohas liiprite all 25 cm võimalusega (konstruktsioon ja kandevõime) tõsta tulevikus raudteed 10 cm.

 Ballastkihi ja kandekonstruktsiooni vahele näha ette vähemalt 100mm paksune vahekiht, mis tagab kandekonstruktsiooni hüdroisolatsiooni säilimise ballastkihi vahetamisel mehhanismidega.

 Esitada lõiked, kus näidata projekteeritavad ja perspektiivsed viaduktid koos raudtee pealisehitisega. Näidata kõrgusmärgid ja vahekaugused.

 Ballastiprisma laius ülevalt – vähemalt 3,85 m (vastavat AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 47), graniitkillustik fraktsiooniga 31,5- 63,0 mm.

 Näha ette tehnoloogilised käiguteed laiusega 0,75m, käsipuud, viadukti pikkusel üle 25 m (võttes arvesse reisirongide kiirusega 140-160km/h) läänepoolsele küljele nn „tasku“ töötajatele, nõlvatrepid läänepoolsele küljele, jt vajalikud seadmed ja tarindid vastavalt kehtivatele normidele (vt AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 43). Peab olema tagatud juurdepääs nõlvatreppidele viaduktide aluselt projekteeritavalt sõiduteelt.

 Projekteerida konstruktsioon kommunikatsioonide paigaldamise jaoks tehnoloogiliste käiguteede alla. Projektis määrata kaablite maksimaalne võimalik kogus.

 Seletuskirjas: o kajastada liikluskoormuse tüüp, konstruktsioonide kandevõime hindamine

(arvutused), konstruktsiooni elementide tööiga (viadukti kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100 aastat).

o Peavad olema välja toodud nõuded viadukti kasutusele võtmiseks, nt proovikoormamine (staatiline ja dünaamiline, viited standardile, vastavushindamine, ajutine kasutusluba, jne).

o Hooldus- ja kasutusjuhendid.  Jäikuse muutuse kompenseerimiseks üleminekul muldkehalt jäigale

konstruktsioonile, tuleb konstruktsiooni piires ning vähemalt 15m ulatuses mõlemale poole rööbastee pealisehituse alune täitekiht armeerida geovõrguga, vastavalt «Технические условия для конструкций пути на подходах к искусственным сооружениям» kinnitatud 16.12.2003 kasutamiseks Vene raudtee infrastruktuuril või näha ette pealesõiduplaadid pikkusega vähemalt 6m.

 Näha ette sõidutee ja viadukti sammaste vahel lahendus viadukti sammaste kaitseks.

10.Seoses reisirongide planeeritud kiirusega kuni 140-160km/h näha ette raudtee muldkeha laiendamine üleminekul viaduktile vastavalt raudtee tehnokasutuseeskiri lisa 2 ja SNiP2.05.03- 84*. Esitada:  asendiplaan;  raudtee pikiprofiilid projekteeritavatest viaduktidest mõlemale poole 100m (sh

viaduktidel) ja nende korrigeerimise vajadus mõõdistusest tulenevalt;

 ristlõiked.

11.Esitada sõiduteede pikiprofiilid raudteemaa ulatuses (arvestades perspektiivse raudteega), kus näidata kõrgusgabariit ka perspektiivsete viaduktide all.

12.Esitada kavandatav ehitustööde tehnoloogia. Kirjeldada viaduktide ehitamise võimalusi lähtuvalt projekteeritud konstruktsioonist – kas on vajalik ajutise raudtee rajamine. Kui projekteeritavad viaduktid on realiseeritavad akendes, tuleb lisada ehitamise tehnoloogia kirjeldus koos vajalike akende pikkustega.

13.Raudtee kommunikatsioonidest: 13.1. Arvestada ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti tingimustega: 13.1.1. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni

normidekohastest vahekaugustest. 13.1.2. Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 132 kuni

mastini 134, kaabli ristlõige 3x120mm2:  Mastide 132 ja 134 asemele projekteerida 4 uut ankrumasti (LD-132, LR-

132, LD-134 ja LR-134).  Ankrumastidele LD-132, LR-132, LD-134 ja LR-134 projekteerida

lahklülitid, liigpingepiirikud ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Maakaabelliin kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Maakaabelliini trass valida raudteemaal. Ristumisel sõiduteega

maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.

 Pärast elektripaigaldise väljaehitamist tuleb teostada elektripaigaldise audit.

13.1.3. Kui projekteerimise käigus selgub, et olemasoleva õhuliini post nr 142 takistab teede ehitamist, näha ette olemasoleva õhuliini asendamine maakaabelliiniga mastist nr 141 kuni mastini 144 analoogselt 13.1.2. tingimustega.

13.1.4. Arvestades Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõigu elektrifitseerimise perspektiiviga raudteeviadukti projekteerimisel tuleb näha ette valmidus viadukti metallkonstruktsioonide ühendamiseks elektrifitseeritud raudtee veorööpaga vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirjale. (Raudtee tehnokasutuseeskirja § 26). Olemasoleva raudteeliini kontaktvõrgu mastid paigaldatakse rööbastee läänepoolsele küljele.

13.2. Arvestada ASi Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) tingimustega:

13.2.1. Töötsooni jäävad ida pool raudteed FOK I ning magistraalvaskkaablid (3) ning lääne pool raudteed FOK II mikrotorus. Näha ette ida pool olevate kommunikatsioonide maanteedega ristumised sõidu- ja kergliiklusteede alt (perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades).

13.2.2. Tagada olemasolevate kommunikatsioonide säilimine ja turvangusüsteemi katkematu töö nii ehituse ajal kui pärast rajatiste ehitamist. Olemasolevate side- ja turvangupaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

13.2.3. Kui olemasolevate kommunikatsioonide säilivust tagada ei ole võimalik ja juurdepääs olemasolevatele maakaabelliinidele hooldus- ja remonttöödeks muutub raskendatuks, näha projektis ette side- ja turvanguliinide ümbertõstmine või uue sidekanalisatsiooni ehitus koos kommunikatsioonide ümberpaigaldamisega. Arvestada, et side- ja turvangusüsteemi liinide

katkestused ümbertõstmiseks tuleb viia tehnoloogiliselt võimalikult lühiajaliseks, katkestus antakse ainult kaablite ümberlülitamise ajaks.

13.2.4. Telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) kommunikatsioonide ümbertõstmise või ümberehitamise vajaduse korral taotleda täiendavad tehnilised tingimused, esitades eelnevalt koostatud asendiplaani. Kaablite tüübid, torude arv, paigaldamissügavused täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada:

 Optiliste kaablite trassid peavad jääma raudtee erinevatele pooltele. Fiiberoptilistel kaablitel (FOK) lisamuhvide tegemine on keelatud, vajadusel ümber paigaldada kogu muhvidevaheline lõik. o FOK I: Jätkukaevud muhvidega Tiksoja ülesõidu juures ja Vorbuse tee

lähedal. (vt teostusjoonis Lisa 2) o FOK II mikrotorus: Töötsooni jääb optikakaev TRT-4, näha ette kaitse

või ümbertõstmine, kasutades kaevus olevat kaablivaru. Ümberehituse korral tuleb paigaldada uus mikrotoru töömaa piires ning puhuda uus optiline kaabel muhvide vahel (jätkumuhv M03 kuni M05 Betooni ülesõidu juures). (vt teostusjoonis Lisa 3)

 Magistraalvaskkaablitel tuleb ümberehituse korral paigaldada uued kaablilõigud, arvestades, et magistraalvaskkaablite muhvide vahekaugus ei tohi olla vähem kui 30 m. Olemasolevate muhvide asukohad täpsustada projekteerimise käigus. o Hooldus/remonditööde teostamiseks tagada side- ja turvangurajatiste

ning seadmete juurde ligipääsud, sh optiliste kaablite trassil asuvate mullaga kaetud jätkukaevude juurde.

o Sidekanalisatsioon rajatakse üldjuhul 100 mm PVC torudest, kusjuures kaevudevaheline kaugus ei tohi ületada 70 m sirgetel lõikudel ja 20 m kõverustega lõikudel. Kõverustega lõikudel ei tohi painderaadius olla väiksem kui 2 m.

o FOK ja vaskkaableid samasse kanalisatsioonitorusse paigaldada ei tohi.

o Sidekanalisatsiooni vahekaugus elektrikaablist peab olema minimaalselt 2 m. Samasse kaevikusse paigaldamisel tuleb ehitada kummagi trassi jaoks kaablikanalisatsioon. Sidekaablite ja elektrikaablite jaoks ette nähtud kaitsetorude vahekaugus peab olema vähemalt 0,35 m. Mitte paigaldada elektrikaablitega torusid läbi sidekaevude. Ristumiskohtades elektrikaablid projekteerida ja paigaldada TTA kommunikatsioonide alla.

13.2.5. Ümberehitatavate kommunikatsioonide paigaldamisel maanteede alla esitada ristlõiked projekteeritavate sõidu- ja kergliiklusteede ristumisest TTA kommunikatsioonidega, näidates ära rajatise asukoha säilitatavate ning ümberpaigaldatavate kommunikatsioonide suhtes koos kõigi absoluutsete kõrguste ja vahekaugustega.

13.2.6. Arvestada järgmiste projektidega:  Ülesõitude moderniseerimise (ICF) tööprojektiga, töö nr UL2001 „Tiksoja

raudteeülesõidukoht“, tööde valmimine 2022. aasta lõpp (kontakt: Aleksei Volkov, e-post: [email protected], tel 5866 8525).

 Liiklusjuhtimise moderniseerimise projektiga (CCS), mille kohaselt paigaldatakse uued kommunikatsioonid eeldatavasti ida poole raudteed (paigalduskoridor 2 m). Ehitustööde algus 2023. aasta suvi (kontakt: Argo Liiv, e-post: [email protected]).

14.Koostada Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt. Näidata likvideeritavad ehitised ja seadmed. Tiksoja ülesõidu sulgemisel näha ette ülesõiduseadmete demonteerimine ning üleandmine ASile Eesti Raudtee.

15.Uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele.

16.Projekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja ASile Eesti Raudtee mittekuuluvate tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.

17.Eelprojekt esitada AS Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dng) formaadis aadressil [email protected]. Eelprojekti kooskõlastamisel AS Eesti Raudtee väljastab täpsustatud tehnilised tingimused põhiprojekti koostamiseks.

18.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. Isikliku kasutusõiguse põhitingimused 2. Teostusjoonis FOK I 3. Teostusjoonis FOK II

Olga Gerassimova, 615 8592

Lk: 1 / 3

Kinnitatud AS Eesti Raudtee nõukogu

15.12.2020 otsusega nr 130/8

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE PÕHITINGIMUSED

1. Isikliku kasutusõiguse seadmine

1.1. Käesolevate tüüptingimuste eesmärgiks on pooltevaheliste suhete reguleerimine AS Eesti Raudtee omandis oleva Hoonestusõiguse koormamisel Rajatise omaniku kasuks seatava tasulise isikliku kasutusõigusega.

1.2. Isiklik kasutusõigus kehtib tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni. 1.3. Isikliku kasutusõiguse kohaselt on Rajatise omanikul õigus omada

Hoonestusõiguse koosseisu kuuluval katastriüksusel rajatisi, kasutada rajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Rajatise omanikul on õigus kasutada Hoonestusõigust isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on vajalik rajatise ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda rajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule ja ehitusprojekti kooskõlastamisel Hoonestusõiguse omaniku poolt seatud tingimustele, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

2.2. Rajatise omanik peab viivitamata teavitama Hoonestusõiguse omanikku ehitustööde käigus ilmnenud vajadusest muuta ehitusprojektijärgset rajatise asukohta või füüsilisi parameetreid ning nõuetekohaselt kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse Hoonestusõiguse omanikuga.

2.3. Kui Hoonestusõiguse omanik kooskõlastab ehitusprojekti muudatuse ja selle tõttu erineb rajatise kaitsevöönd juba seatud isikliku kasutusõiguse alast, on rajatise omanik kohustatud sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning kandma sellega seotud kulud.

2.4. Kui Hoonestusõiguse omanik ei kooskõlasta ehitusprojekti muudatust, on Rajatise omanik kohustatud oma kuludega rajatise ümber paigutama Hoonestusõiguse omaniku poolt varasemalt kooskõlastatud asukohta 30 päeva jooksul, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei lepita kokku teisiti.

2.5. Rajatise omanik vastutab täies ulatuses nende kahjude eest, mis on tekkinud sellest, kui ehitatud ei ole Hoonestusõiguse omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi.

2.6. Hoonestusõiguse igakordne omanik ei tee takistusi Rajatise omaniku töötajatele ja Rajatise omaniku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.

2.7. Rajatise omanik kohustub kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonttöödest teavitama Hoonestusõiguse igakordset omanikku vähemalt 30 päeva ette ja hoonestusõiguse ala kasutamise Hoonestusõiguse omanikuga eelnevalt igakordselt kirjalikult kooskõlastama.

2.8. Rajatise omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kohustudes sellest teatama esimesel võimalusel Hoonestusõiguse igakordsele omanikule.

Lk: 2 / 3

2.9. Kasutusõiguse teostamine Rajatise omaniku poolt ei tohi takistada Hoonestusõigusest tulenevate õiguste teostamist Hoonestusõiguse omaniku poolt ning seejuures kohustub Rajatise omanik järgima õigusaktidest tulenevaid piiranguid raudteeinfrastruktuuri suhtes, sh mitte takistama raudtee kaitsevööndis raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendama raudtee seisundit ega ohustama liiklust.

2.10. Rajatise omanik peab nõustuma Hoonestusõiguse omaniku ettepanekul rajatise ümberpaigutamisega, kui see on Hoonestusõiguse omanikule vajalik raudteeinfrastruktuuri ümberehitamiseks või uue rajamisel.

2.11. Rajatise omanik on kohustatud rajatise hoidma seisukorras, mis ei ohustaks raudteeliiklust või raudteeinfrastruktuuri. Rajatise omanik peab oma kuludega viivitamata likvideerima raudteeinfrastruktuurile tekitatud avariiolukorra ning rakendama abinõusid, et vältida ohtu raudteeliiklusele.

2.12. Rajatise omanik ei tohi teha takistusi Hoonestusõiguse omanikule raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustöödeks koos vajalike mehhanismidega.

2.13. Pärast kasutusõiguse alal teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Rajatise omanik kohustatud heakorrastama kasutusõiguse ala ning taastama oma kulul Hoonestusõigusega koormatud kinnistu tööde alustamisele eelnenud seisundi.

2.14. Rajatise omanik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule, teatades sellest Hoonestusõiguse omanikku 30 päeva jooksul alates kasutusõiguse üleandmisest.

2.15. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel Hoonestusõigusega koormatud kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndites kehtestatud piirangute järgimist.

2.16. Hoonestusõiguse omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab sellest esimesel võimalusel Rajatise omanikule.

2.17. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Hoonestusõiguse võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

2.18. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik tagavad Hoonestusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Hoonestusõiguse omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele Hoonestusõigus võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Rajatise omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. Kui vastavalt Hoonestusõiguse omanik võõrandab Hoonestusõiguse või Rajatise omanik võõrandab isikliku kasutusõiguse, kohustub ta tagama kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele ta vastavalt lepingu eseme või isikliku kasutusõiguse võõrandab.

3. Poolte vastutus

3.1. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingu rikkumise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju eest.

Lk: 3 / 3

4. Isikliku kasutusõiguse tasu

4.1. Rajatise omanik maksab Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu seitse koma viis protsenti (7,5 %) kasutusõiguse ala maa maksustamishinnast, millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt esitatud arvele.

4.2. Kui kasutusõiguse ala on vajalik avalikule teele (sh jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee), mille osas omaniku ülesandeid täidab riik või kohalik omavalitsus, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Kui kasutusõiguse ala on vajalik tehnovõrgu rajatisele, mille osa kinnisasjal on vajalik ainult Hoonestusõiguse omanikule teenuse tarbimiseks, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta.

5. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada enne tähtaja saabumist koormatud Hoonestusõiguse omaniku ja Rajatise omaniku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses toodud alustel.

6. Rajatise omaniku nõusolek Kinnistu jagamiseks ja koormamiseks

6.1. Rajatise omanik annab Hoonestusõiguse igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku:

6.1.1. Kinnistu jagamiseks selliselt, et Rajatise omaniku kasuks seatud isiklik kasutusõigus jääb koormama, vaid Kinnistu jagamise tulemusena tekkivat kinnistut, kus asub rajatis ja Rajatise omaniku kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei kanta üle Kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele kinnistutele/katastriüksustele, kus rajatis ei asu.

6.1.2. Hoonestusõiguse kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteekidega ja servituutidega, koormamiseks ning Hoonestusõiguse suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ja Rajatise omaniku kasuks seatud servituutidega samale järjekohale kandmiseks tingimustel hoonestusõiguse omaniku enda äranägemisel, samuti Kinnistule ja Hoonestusõigusele enne käesoleva lepinguga seatavat isiklikku kasutusõigust seatud kolmandate isikute õiguste, sh servituutide, muutmiseks ja vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, tingimustel Hoonestusõiguse / Kinnistu omaniku enda äranägemisel.

6.1.3. Hoonestusõiguse lõppemiseni Hoonestusõigust koormava isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tingimusel, et kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks esitatakse üheaegselt ja ühes dokumendis.

6.1.4. Hoonestusõiguse ühendamiseks ja jagamiseks Hoonestusõiguse omaniku äranägemisel.

Indrek Oden Teie 23.02.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-1 [email protected]

Tartu põhjapoolne ümbersõit Tehnilised tingimused

AS Eesti Raudtee väljastab järgmised tehnilised tingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamiseks vastavalt esitatud taotlusele ja materjalidele:

1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada ASiga Eesti Raudtee.

2. Projekt vormistada vastavuses: a) Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1299/2014 (INF KTK); b) kehtivate seaduste, määruste, normide, standardite (sh EVS ja

Eurokoodeksid) ja juhendite alusel sh Raudteeseadus, Raudtee Tehnokasutuseeskirja (TKE) ning selle lisade nõuetele;

c) AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja ja selle lisades toodud asjakohastest nõuetest.

3. Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

4. Viaduktide teljed tuleb siduda raudtee kilometraažiga, täpsusega kolm kohta pärast koma. Infoks: Tiksoja raudteeülesõidukoha telg asub Tapa-Tartu teelõigul km 423,574.

5. Raudteeviaduktidele anda nimetus. 6. Viaduktide konstruktsiooni kandevõime peab vastama raudtee liikluskoormusele

S14, vastavalt SNiP 2.05.03-84* ja projekteerimist käsitlevatele Eurokoodeksitele. (võttes arvesse, et α=1,46, maksimaalne lubatud kiirus 140 km/h).

7. Arvestada olemasoleva raudtee geomeetria ja rööpapea kõrgustega. 8. Projektis näidata viaduktide pikiteljel geoloogiline läbilõige, sh pinnasevee tase. 9. Tehnilised nõuded viaduktide projekteerimisel:

 Arvestada perspektiivse teise peatee jaoks analoogse viadukti rajamisega olemasolevast raudteest ida poole rööbasteede telgede minimaalse vahekaugusega 4,3m.

 Eelistatav variant on liht- või jätkuvtala skeem (vahetatava kandekonstruktsiooniga).

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

 Viaduktilt näha ette veeäravoolusüsteem, mis ühendada üldise sademeveesüsteemiga.

 Viadukti pikkusel 25m (vastavalt AS Eesti Raudtee tegevuskirja lisa nr 43 „Teerajatiste korrashoiu juhend ЦП-628“) ja enam tuleb ette näha kontranurgikud veeremi mahasõidu vältimiseks.

 Viaduktide ulatuses näha ette ballastiga raudtee konstruktsioon. Minimaalne ballastkihi paksus rööpa asukohas liiprite all 25 cm võimalusega (konstruktsioon ja kandevõime) tõsta tulevikus raudteed 10 cm.

 Ballastkihi ja kandekonstruktsiooni vahele näha ette vähemalt 100mm paksune vahekiht, mis tagab kandekonstruktsiooni hüdroisolatsiooni säilimise ballastkihi vahetamisel mehhanismidega.

 Esitada lõiked, kus näidata projekteeritavad ja perspektiivsed viaduktid koos raudtee pealisehitisega. Näidata kõrgusmärgid ja vahekaugused.

 Ballastiprisma laius ülevalt – vähemalt 3,85 m (vastavat AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 47), graniitkillustik fraktsiooniga 31,5- 63,0 mm.

 Näha ette tehnoloogilised käiguteed laiusega 0,75m, käsipuud, viadukti pikkusel üle 25 m (võttes arvesse reisirongide kiirusega 140-160km/h) läänepoolsele küljele nn „tasku“ töötajatele, nõlvatrepid läänepoolsele küljele, jt vajalikud seadmed ja tarindid vastavalt kehtivatele normidele (vt AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 43). Peab olema tagatud juurdepääs nõlvatreppidele viaduktide aluselt projekteeritavalt sõiduteelt.

 Projekteerida konstruktsioon kommunikatsioonide paigaldamise jaoks tehnoloogiliste käiguteede alla. Projektis määrata kaablite maksimaalne võimalik kogus.

 Seletuskirjas: o kajastada liikluskoormuse tüüp, konstruktsioonide kandevõime hindamine

(arvutused), konstruktsiooni elementide tööiga (viadukti kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100 aastat).

o Peavad olema välja toodud nõuded viadukti kasutusele võtmiseks, nt proovikoormamine (staatiline ja dünaamiline, viited standardile, vastavushindamine, ajutine kasutusluba, jne).

o Hooldus- ja kasutusjuhendid.  Jäikuse muutuse kompenseerimiseks üleminekul muldkehalt jäigale

konstruktsioonile, tuleb konstruktsiooni piires ning vähemalt 15m ulatuses mõlemale poole rööbastee pealisehituse alune täitekiht armeerida geovõrguga, vastavalt «Технические условия для конструкций пути на подходах к искусственным сооружениям» kinnitatud 16.12.2003 kasutamiseks Vene raudtee infrastruktuuril või näha ette pealesõiduplaadid pikkusega vähemalt 6m.

 Näha ette sõidutee ja viadukti sammaste vahel lahendus viadukti sammaste kaitseks.

10.Seoses reisirongide planeeritud kiirusega kuni 140-160km/h näha ette raudtee muldkeha laiendamine üleminekul viaduktile vastavalt raudtee tehnokasutuseeskiri lisa 2 ja SNiP2.05.03- 84*. Esitada:  asendiplaan;  raudtee pikiprofiilid projekteeritavatest viaduktidest mõlemale poole 100m (sh

viaduktidel) ja nende korrigeerimise vajadus mõõdistusest tulenevalt;

 ristlõiked.

11.Esitada sõiduteede pikiprofiilid raudteemaa ulatuses (arvestades perspektiivse raudteega), kus näidata kõrgusgabariit ka perspektiivsete viaduktide all.

12.Esitada kavandatav ehitustööde tehnoloogia. Kirjeldada viaduktide ehitamise võimalusi lähtuvalt projekteeritud konstruktsioonist – kas on vajalik ajutise raudtee rajamine. Kui projekteeritavad viaduktid on realiseeritavad akendes, tuleb lisada ehitamise tehnoloogia kirjeldus koos vajalike akende pikkustega.

13.Raudtee kommunikatsioonidest: 13.1. Arvestada ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti tingimustega: 13.1.1. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni

normidekohastest vahekaugustest. 13.1.2. Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 132 kuni

mastini 134, kaabli ristlõige 3x120mm2:  Mastide 132 ja 134 asemele projekteerida 4 uut ankrumasti (LD-132, LR-

132, LD-134 ja LR-134).  Ankrumastidele LD-132, LR-132, LD-134 ja LR-134 projekteerida

lahklülitid, liigpingepiirikud ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Maakaabelliin kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Maakaabelliini trass valida raudteemaal. Ristumisel sõiduteega

maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.

 Pärast elektripaigaldise väljaehitamist tuleb teostada elektripaigaldise audit.

13.1.3. Kui projekteerimise käigus selgub, et olemasoleva õhuliini post nr 142 takistab teede ehitamist, näha ette olemasoleva õhuliini asendamine maakaabelliiniga mastist nr 141 kuni mastini 144 analoogselt 13.1.2. tingimustega.

13.1.4. Arvestades Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõigu elektrifitseerimise perspektiiviga raudteeviadukti projekteerimisel tuleb näha ette valmidus viadukti metallkonstruktsioonide ühendamiseks elektrifitseeritud raudtee veorööpaga vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirjale. (Raudtee tehnokasutuseeskirja § 26). Olemasoleva raudteeliini kontaktvõrgu mastid paigaldatakse rööbastee läänepoolsele küljele.

13.2. Arvestada ASi Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) tingimustega:

13.2.1. Töötsooni jäävad ida pool raudteed FOK I ning magistraalvaskkaablid (3) ning lääne pool raudteed FOK II mikrotorus. Näha ette ida pool olevate kommunikatsioonide maanteedega ristumised sõidu- ja kergliiklusteede alt (perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades).

13.2.2. Tagada olemasolevate kommunikatsioonide säilimine ja turvangusüsteemi katkematu töö nii ehituse ajal kui pärast rajatiste ehitamist. Olemasolevate side- ja turvangupaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

13.2.3. Kui olemasolevate kommunikatsioonide säilivust tagada ei ole võimalik ja juurdepääs olemasolevatele maakaabelliinidele hooldus- ja remonttöödeks muutub raskendatuks, näha projektis ette side- ja turvanguliinide ümbertõstmine või uue sidekanalisatsiooni ehitus koos kommunikatsioonide ümberpaigaldamisega. Arvestada, et side- ja turvangusüsteemi liinide

katkestused ümbertõstmiseks tuleb viia tehnoloogiliselt võimalikult lühiajaliseks, katkestus antakse ainult kaablite ümberlülitamise ajaks.

13.2.4. Telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) kommunikatsioonide ümbertõstmise või ümberehitamise vajaduse korral taotleda täiendavad tehnilised tingimused, esitades eelnevalt koostatud asendiplaani. Kaablite tüübid, torude arv, paigaldamissügavused täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada:

 Optiliste kaablite trassid peavad jääma raudtee erinevatele pooltele. Fiiberoptilistel kaablitel (FOK) lisamuhvide tegemine on keelatud, vajadusel ümber paigaldada kogu muhvidevaheline lõik. o FOK I: Jätkukaevud muhvidega Tiksoja ülesõidu juures ja Vorbuse tee

lähedal. (vt teostusjoonis Lisa 2) o FOK II mikrotorus: Töötsooni jääb optikakaev TRT-4, näha ette kaitse

või ümbertõstmine, kasutades kaevus olevat kaablivaru. Ümberehituse korral tuleb paigaldada uus mikrotoru töömaa piires ning puhuda uus optiline kaabel muhvide vahel (jätkumuhv M03 kuni M05 Betooni ülesõidu juures). (vt teostusjoonis Lisa 3)

 Magistraalvaskkaablitel tuleb ümberehituse korral paigaldada uued kaablilõigud, arvestades, et magistraalvaskkaablite muhvide vahekaugus ei tohi olla vähem kui 30 m. Olemasolevate muhvide asukohad täpsustada projekteerimise käigus. o Hooldus/remonditööde teostamiseks tagada side- ja turvangurajatiste

ning seadmete juurde ligipääsud, sh optiliste kaablite trassil asuvate mullaga kaetud jätkukaevude juurde.

o Sidekanalisatsioon rajatakse üldjuhul 100 mm PVC torudest, kusjuures kaevudevaheline kaugus ei tohi ületada 70 m sirgetel lõikudel ja 20 m kõverustega lõikudel. Kõverustega lõikudel ei tohi painderaadius olla väiksem kui 2 m.

o FOK ja vaskkaableid samasse kanalisatsioonitorusse paigaldada ei tohi.

o Sidekanalisatsiooni vahekaugus elektrikaablist peab olema minimaalselt 2 m. Samasse kaevikusse paigaldamisel tuleb ehitada kummagi trassi jaoks kaablikanalisatsioon. Sidekaablite ja elektrikaablite jaoks ette nähtud kaitsetorude vahekaugus peab olema vähemalt 0,35 m. Mitte paigaldada elektrikaablitega torusid läbi sidekaevude. Ristumiskohtades elektrikaablid projekteerida ja paigaldada TTA kommunikatsioonide alla.

13.2.5. Ümberehitatavate kommunikatsioonide paigaldamisel maanteede alla esitada ristlõiked projekteeritavate sõidu- ja kergliiklusteede ristumisest TTA kommunikatsioonidega, näidates ära rajatise asukoha säilitatavate ning ümberpaigaldatavate kommunikatsioonide suhtes koos kõigi absoluutsete kõrguste ja vahekaugustega.

13.2.6. Arvestada järgmiste projektidega:  Ülesõitude moderniseerimise (ICF) tööprojektiga, töö nr UL2001 „Tiksoja

raudteeülesõidukoht“, tööde valmimine 2022. aasta lõpp (kontakt: Aleksei Volkov, e-post: [email protected], tel 5866 8525).

 Liiklusjuhtimise moderniseerimise projektiga (CCS), mille kohaselt paigaldatakse uued kommunikatsioonid eeldatavasti ida poole raudteed (paigalduskoridor 2 m). Ehitustööde algus 2023. aasta suvi (kontakt: Argo Liiv, e-post: [email protected]).

14.Koostada Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt. Näidata likvideeritavad ehitised ja seadmed. Tiksoja ülesõidu sulgemisel näha ette ülesõiduseadmete demonteerimine ning üleandmine ASile Eesti Raudtee.

15.Uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele.

16.Projekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja ASile Eesti Raudtee mittekuuluvate tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.

17.Eelprojekt esitada AS Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dng) formaadis aadressil [email protected]. Eelprojekti kooskõlastamisel AS Eesti Raudtee väljastab täpsustatud tehnilised tingimused põhiprojekti koostamiseks.

18.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. Isikliku kasutusõiguse põhitingimused 2. Teostusjoonis FOK I 3. Teostusjoonis FOK II

Olga Gerassimova, 615 8592

Lk: 1 / 3

Kinnitatud AS Eesti Raudtee nõukogu

15.12.2020 otsusega nr 130/8

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE PÕHITINGIMUSED

1. Isikliku kasutusõiguse seadmine

1.1. Käesolevate tüüptingimuste eesmärgiks on pooltevaheliste suhete reguleerimine AS Eesti Raudtee omandis oleva Hoonestusõiguse koormamisel Rajatise omaniku kasuks seatava tasulise isikliku kasutusõigusega.

1.2. Isiklik kasutusõigus kehtib tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni. 1.3. Isikliku kasutusõiguse kohaselt on Rajatise omanikul õigus omada

Hoonestusõiguse koosseisu kuuluval katastriüksusel rajatisi, kasutada rajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Rajatise omanikul on õigus kasutada Hoonestusõigust isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on vajalik rajatise ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda rajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule ja ehitusprojekti kooskõlastamisel Hoonestusõiguse omaniku poolt seatud tingimustele, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

2.2. Rajatise omanik peab viivitamata teavitama Hoonestusõiguse omanikku ehitustööde käigus ilmnenud vajadusest muuta ehitusprojektijärgset rajatise asukohta või füüsilisi parameetreid ning nõuetekohaselt kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse Hoonestusõiguse omanikuga.

2.3. Kui Hoonestusõiguse omanik kooskõlastab ehitusprojekti muudatuse ja selle tõttu erineb rajatise kaitsevöönd juba seatud isikliku kasutusõiguse alast, on rajatise omanik kohustatud sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning kandma sellega seotud kulud.

2.4. Kui Hoonestusõiguse omanik ei kooskõlasta ehitusprojekti muudatust, on Rajatise omanik kohustatud oma kuludega rajatise ümber paigutama Hoonestusõiguse omaniku poolt varasemalt kooskõlastatud asukohta 30 päeva jooksul, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei lepita kokku teisiti.

2.5. Rajatise omanik vastutab täies ulatuses nende kahjude eest, mis on tekkinud sellest, kui ehitatud ei ole Hoonestusõiguse omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi.

2.6. Hoonestusõiguse igakordne omanik ei tee takistusi Rajatise omaniku töötajatele ja Rajatise omaniku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.

2.7. Rajatise omanik kohustub kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonttöödest teavitama Hoonestusõiguse igakordset omanikku vähemalt 30 päeva ette ja hoonestusõiguse ala kasutamise Hoonestusõiguse omanikuga eelnevalt igakordselt kirjalikult kooskõlastama.

2.8. Rajatise omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kohustudes sellest teatama esimesel võimalusel Hoonestusõiguse igakordsele omanikule.

Lk: 2 / 3

2.9. Kasutusõiguse teostamine Rajatise omaniku poolt ei tohi takistada Hoonestusõigusest tulenevate õiguste teostamist Hoonestusõiguse omaniku poolt ning seejuures kohustub Rajatise omanik järgima õigusaktidest tulenevaid piiranguid raudteeinfrastruktuuri suhtes, sh mitte takistama raudtee kaitsevööndis raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendama raudtee seisundit ega ohustama liiklust.

2.10. Rajatise omanik peab nõustuma Hoonestusõiguse omaniku ettepanekul rajatise ümberpaigutamisega, kui see on Hoonestusõiguse omanikule vajalik raudteeinfrastruktuuri ümberehitamiseks või uue rajamisel.

2.11. Rajatise omanik on kohustatud rajatise hoidma seisukorras, mis ei ohustaks raudteeliiklust või raudteeinfrastruktuuri. Rajatise omanik peab oma kuludega viivitamata likvideerima raudteeinfrastruktuurile tekitatud avariiolukorra ning rakendama abinõusid, et vältida ohtu raudteeliiklusele.

2.12. Rajatise omanik ei tohi teha takistusi Hoonestusõiguse omanikule raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustöödeks koos vajalike mehhanismidega.

2.13. Pärast kasutusõiguse alal teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Rajatise omanik kohustatud heakorrastama kasutusõiguse ala ning taastama oma kulul Hoonestusõigusega koormatud kinnistu tööde alustamisele eelnenud seisundi.

2.14. Rajatise omanik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule, teatades sellest Hoonestusõiguse omanikku 30 päeva jooksul alates kasutusõiguse üleandmisest.

2.15. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel Hoonestusõigusega koormatud kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndites kehtestatud piirangute järgimist.

2.16. Hoonestusõiguse omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab sellest esimesel võimalusel Rajatise omanikule.

2.17. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Hoonestusõiguse võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

2.18. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik tagavad Hoonestusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Hoonestusõiguse omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele Hoonestusõigus võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Rajatise omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. Kui vastavalt Hoonestusõiguse omanik võõrandab Hoonestusõiguse või Rajatise omanik võõrandab isikliku kasutusõiguse, kohustub ta tagama kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele ta vastavalt lepingu eseme või isikliku kasutusõiguse võõrandab.

3. Poolte vastutus

3.1. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingu rikkumise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju eest.

Lk: 3 / 3

4. Isikliku kasutusõiguse tasu

4.1. Rajatise omanik maksab Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu seitse koma viis protsenti (7,5 %) kasutusõiguse ala maa maksustamishinnast, millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt esitatud arvele.

4.2. Kui kasutusõiguse ala on vajalik avalikule teele (sh jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee), mille osas omaniku ülesandeid täidab riik või kohalik omavalitsus, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Kui kasutusõiguse ala on vajalik tehnovõrgu rajatisele, mille osa kinnisasjal on vajalik ainult Hoonestusõiguse omanikule teenuse tarbimiseks, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta.

5. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada enne tähtaja saabumist koormatud Hoonestusõiguse omaniku ja Rajatise omaniku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses toodud alustel.

6. Rajatise omaniku nõusolek Kinnistu jagamiseks ja koormamiseks

6.1. Rajatise omanik annab Hoonestusõiguse igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku:

6.1.1. Kinnistu jagamiseks selliselt, et Rajatise omaniku kasuks seatud isiklik kasutusõigus jääb koormama, vaid Kinnistu jagamise tulemusena tekkivat kinnistut, kus asub rajatis ja Rajatise omaniku kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei kanta üle Kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele kinnistutele/katastriüksustele, kus rajatis ei asu.

6.1.2. Hoonestusõiguse kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteekidega ja servituutidega, koormamiseks ning Hoonestusõiguse suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ja Rajatise omaniku kasuks seatud servituutidega samale järjekohale kandmiseks tingimustel hoonestusõiguse omaniku enda äranägemisel, samuti Kinnistule ja Hoonestusõigusele enne käesoleva lepinguga seatavat isiklikku kasutusõigust seatud kolmandate isikute õiguste, sh servituutide, muutmiseks ja vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, tingimustel Hoonestusõiguse / Kinnistu omaniku enda äranägemisel.

6.1.3. Hoonestusõiguse lõppemiseni Hoonestusõigust koormava isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tingimusel, et kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks esitatakse üheaegselt ja ühes dokumendis.

6.1.4. Hoonestusõiguse ühendamiseks ja jagamiseks Hoonestusõiguse omaniku äranägemisel.

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

Indrek Oden Teie e-kiri 23.08.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-5 [email protected] Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit“ (Roadplan OÜ). Aktsiaseltsile Eesti Raudtee on esitatud teedeosa eelprojekt ning raudteeviaduktide eskiislahendused (kolm varianti), seoses sellega projekti korrigeerimisel arvestada järgmist:

1. Täitmata on aktsiaseltsi Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud tehnilised tingimused kirjas nr 13-8/835-1:  punktis 1, näidata raudteekaitsevöönd;  punktis 4, siduda raudtee kilometraažiga;  punktis 6, seletuskirja lisada normatiivdokumendid;  punktis 9, projekti teede osas näidata perspektiivne peatee nii plaanil kui

lõigetel. Perspektiivse peatee asukoha määramiseks näidata viaduktide ristlõigetel algselt kavandatud viaduktiga analoogne viadukt vahetult esialgse kõrval ja raudteede telgede vahekaugus näidata tulenevalt projekteerija poolt valitud viadukti lahenduse laiusest (mida laiem on viadukti väline laius, seda suurem peab olema raudteede telgede vahe). Raudteeviaduktide osas ei saa kontrollida vastavust tehnilistele tingimustele, kuna puudub valitud lahendus. Kraave sammaste vundamentidele mitte planeerida. Aktsiaselts Eesti Raudtee välistab pakutud variantidest tugimüüriga variandid, kuna see eeldab teise viadukti rajamiseks tugimüüri lammutamise (sambad asuvad tugimüüri asukohas).

 punktis 10, projektis puudub lahendus;  punktis 11, tee pikiprofiil peab arvestama ka perspektiivse peatee viaduktiga;  punktis 13.1, projekti koostamisel pole arvestatud tingimustega;  punktis 13.2,

o Vorbuse viadukti juures ei ole näidatud FOK2 trassi (lääne pool). o Ei ole arvestatud ega näidatud Tiksoja ülesõidu moderniseerimise

projektiga seonduvaid rajatisi (uued kaablid, teljeloendurid, ülesõidukapp jm).

o TL seletuskirjas p 3.9 on kirjas “Antud projekti staadiumis on ette nähtud välja tuua olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamise vajadus ning uute tehnovõrkude rajamise ulatus. Tehnovõrkusid puudutav info on toodud projekti üldosas, vt köide nr 1 „Üldosa“ ja teedeehituslikul asendiplaani

joonistel.“ Ei tuvasta infot AS Eesti Raudtee tehnovõrkude ümberehitamise vajaduse või uute tehnovõrkude rajamise ulatuses osas.

o Näha ette lääne poole viaduktidele konsoolid ning võimalikud käiguteed viaduktini perspektiivsete CCS kommunikatsioonide jaoks. Olemasolevate kaablite ümbertõstmisel maantee alla näha ette täiendav(ad) reservtoru(d).

 punktis 14, täpsustada projekti seletuskirjas, millises projekti etapis koostatakse raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt;

 punktis 15, Vorbuse viadukti piirkonnas puudub juurdepääs uutelt teedelt raudteemaale Päästeameti ja raudteehooldustehnikale (maantee lõikab praegused liikumisteed läbi). Tähtvere viadukti piirkonnas esitada pikilõiked juurdepääsudest raudteemaale.

2. Tähtvere viadukti kõrgusgabariidi 4600mm tõttu näha ette gabariidiväravad mõlemale poole.

3. Konstruktsiooni tugitalale kaitsev metallplaat ette näha mõlemale raudteeviaduktile kogu sõidutee ulatuses.

4. Ajutise raudtee ümbersõidu planeerimiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused ning koostada projekt. Teadmiseks, aktsiaselts Eesti Raudtee planeerib Tapa-Tartu raudteelõigul kontaktvõrgu ehitamist 2024. aastal.

5. Seletuskirja lisada, millistel kaalutlustel on valitud raudteeviadukti laius (aktsiaseltsi Eesti Raudtee poolne nõue on vaid, et käsipuud asuksid raudtee teljest 3100mm kaugusel).

6. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis aadressil [email protected].

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor Lisad: 1. aktsiaselts Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1

2. Tiksoja raudteeülesõidukoha moderniseerimise projekti asendiplaan Kati Kess 5918 3703

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

Indrek Oden Teie e-kirjad 26.09.2022 ja 30.09.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-8 [email protected] Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta töö nr 20085-3 „Tartu põhjapoolne ümbersõit“ (Roadplan OÜ). Aktsiaseltsile Eesti Raudtee on esitatud teedeosa eelprojekt ning raudteeviaduktide eskiislahendused (kolm varianti), seoses sellega projekti korrigeerimisel arvestada järgmist:

1. Täitmata on aktsiaseltsi Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud tehnilised tingimused kirjas nr 13-8/835-1:  punktis 1, näidata raudteekaitsevöönd;  punktis 6, seletuskirja lisada normatiivdokumendid;  punktis 9, kuna puudub valitud viaduktide lahendus ei saa aktsiaselts Eesti

Raudtee kontrollida vastavust tehnilistele tingimustele, sh täpsustatud perspektiivse raudtee ja viaduktide asukohad. Aktsiaselts Eesti Raudtee välistab pakutud viaduktide variantidest tugimüüriga variandid, kuna see eeldab perspektiivse teise peatee raudtee ehitamisel viadukti rajamisel tugimüüri lammutamise (sambad asuvad tugimüüri asukohas);

 punktis 9, seletuskirjas puudub Tähtvere viaduktilt vee ärajuhtimise lahendus;  punktis 10, projektis puudub raudtee projekteerimise lahendus. Vastavalt meie

tehniliste tingimuste nõutele esitada rööbastee pikiprofiil, raudtee toppimise/õgvendamise vajadus, kasutavad materjalid, rööbastee lõikamise asukohad. Soovitame tutvuda vajalike töömahtudega põhiprojekti töö nr 20050 „Tondi tänava raudteeülesõidu eritasandilise ristumise projekt“ (Roadplan OÜ) mahus koostatud töö nr ECR-2020-07-01 „Tondi tänava raudteeülesõidu eritasandilise ristumise projekt – Keila-Tallinn raudtee KM 100,734 Viadukt“ (EstConsult Rail OÜ);

 punktis 11, näidata kõrgusgabariit ka perspektiivse peatee viadukti all, sh kõrgusgabariidi arvutuskäik;

 punktis 13.1.1, ankrumastide vahekaugus peab olema 3m;  punktis 13.1.2, pole arvestatud tingimusega „Maakaabelliini trass valida

raudteemaal. Ristumisel sõiduteega maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.“

 punktis 13.1.3 arvestada täpsustatud tehniliste tingimustega:  Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 141

kuni mastini 144, kaabli ristlõige 3x70 mm2.  Masti 141 asemele projekteerida 2 uut ankrumasti (LD-141, LR-141).  Ankrumastidele LD-141 ja LR-141 projekteerida lahklülitid, liigpingepiirikud

ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Masti 144 juures projekteeritud kaablid ühendada olemasolevate maakaabelliinidega.

 Maakaabelliinid kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Olemasolevad mastid 142, 143 ja 144 demonteerida ja utiliseerida,

seadmed tagastada aktsiaseltsi Eesti Raudtee elektrivõrkude ametile. Juhime tähelepanu, et esitatud projektis on maakaabelliin projekteeritud mastist nr 141 kuni mastini 143, mitte 144.

 punktis 13.2.6, asendiplaanile kanda Tiksoja ülesõidu projekt (kaablid, ülesõiduseadmed), vt kirja nr 13-8/835-5 lisa. Kuidas on Tähtvere viadukti juures ette nähtud projekteeritud turvangukaabli ja sidekaevu TRT-4 jooksva optilise kaabli säilitamine (kuni raudteeülesõidukoha liikluse sulgemiseni ja likvideerimiseni)? Töötsooni jäävad ka ülesõiduseadmed. Kuidas on ette nähtud seadmete säilimine ja töö?

 punktis 13.2.6 ja vastusena 26.09.2022 e-kirja teel saadetud küsimusele, maantee alla näha ette 2 reservtoru, 2xOPTO/110, otsad sulgeda korkidega ja paigaldada pallmarkerid.

 punktis 14, lisada seletuskirja, et ajutise raudtee ümbersõidu lahenduse valiku puhul tuleb koostada eraldi projekt Tiksoja ülesõiduseadmete ümbertõstmiseks.

 punktis 15, uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele. Näidata juurdepääsuteed asendiplaanil.

2. Tähtvere viadukti juures olevad gabariidiväravad näha ette eraldiseisva konstruktsioonina, näidata asendiplaanil asukoht ja nende konstruktsioon.

3. Esitada eelprojekti seletuskirjas, millised ja millises projekti staadiumis koostatakse raudteerajatiste projektid (raudtee, raudteeviaduktid, raudtee kommunikatsioonid, raudteeülesõidukoha likvideerimine, ajutine raudtee, ajutine raudteeülesõidukoht, jne).

4. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis aadressil [email protected].

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor Lisad: aktsiaselts Eesti Raudtee 26.09.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-5 Kati Kess 5918 3703

aktsiaselts Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected]

äriregistri kood 11575838 KMKR nr EE101273859

Andres Brakmann Teie 09.01.2024 Skepast&Puhkim OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas 13-8/128-3 [email protected]

Karda-Tartu maanteelõigu projekteerimine. Tähtvere ja Vorbuse raudteeviaduktid Tehnilised tingimused

Vastavalt taotlusele ja eskiislahendusele väljastab aktsiaselts Eesti Raudtee riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koostamiseks järgnevad tehnilised tingimused:

1. Projekti koostamisel arvestada: 1.1. Aktsiaselts Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud kirjas nr 13-8/835-1

väljastatud tehniliste tingimustega. 1.2. Aktsiaselts Eesti Raudtee 18.11.2022 allkirjastatud kirjas nr 13-8/835-10

väljastatud eelprojekti kooskõlastamis tingimustega. 1.3. 29.11.2023 toimunud töökoosoleku memoga. 1.4. Arvestada Tiksoja ja Vorbuse raudteeülesõidukoha tehnovõrkude

teostusjoonistega (vt Lisa 4-6). 2. Täiendavad nõuded: 2.1. Projekteerida olemasoleva, Transpordiametile kuuluva raudtee aluse truubi

pikendamine või selle kõrvale rajada uus truup koos hooldustee lõiguga. Truubi läbimõõdu projekteerimisel arvestada, et truup ei tohi rikkuda olemasolevat veerežiimi.

2.2. Näidata asendiplaanil hooldustee ja mahasõitude asukohad, Tähtvere viadukti juures esitada pikiprofiil ja lõige.

2.3. Kui hooldusteele juurdepääs toimub mööda kergliiklusteed tuleb kergliiklustee konstruktsioon projekteerida koormustele vastavaks, ning samuti lubada liikluskorraldusvahenditega sõidukite liikumine kergliiklusteel.

2.4. Viaduktide vaated, lõiked siduda asendiplaaniga (sh vaadeldav suund). 2.5. Täiendame 25.03.2022 allkirjastatud kirjas nr 13-8/835-1 väljastatud tehnilisi

tingimusi:  punktis 9, alapunktis 7, esitada viaduktidest tõstetud ballastiga ristlõiked,

arvestades ballasti tõstmist 10 cm (vajadusel tõsta tugitala serva kõrgust ilma kandekonstruktsiooni laiendamata). Raudteed kandvate konstruktsioonide ja kaldasammaste lubatud maksimaalne laius on 4250mm, et tagada samasuguse raudteeviadukti rajamine olemasolevast 4300mm kaugusele (rööbasteede telgede vahe jaamavahedel).

 viaduktide projekteerimisel näidata kontaktvõrgu vundamentide asukohad viaduktide läheduses (vahekaugusega 60 meetrit). Kui viadukt ei mahu kontaktvõrgu mastide vahele, tuleb viadukti projekteerimisel projekteerida kontaktvõrgu vundament viadukti konstruktsioonis, et oleks võimalus paigaldada kontaktvõrgu mast viadukti konstruktsioonile. Kontakvõrgu mastid rajatakse perspektiivse II peatee vastasküljele.

 perspektiivse II peatee poolel käiguteed projekteerida demonteeritavatena II peatee rajamise perioodil.

 näidata kommunikatsioonide paigutamise kollektorid viaduktil ja kollektorite asukohad viaduktide otstest kuni kommunikatsioonide säilitatava asukohani väljaspool muldkeha. Kommunikatsioonide projekteerimine II peatee poolse käigutee alla ei ole lubatud.

 näidata pikiprofiilidel säilitatava muldkeha piirjooned kaeviku servades, taastatava muldkeha piirjooned ja tehniline lahendus taastatava muldkeha vajumite välistamiseks säilitatava muldkeha ja viadukti konstruktsiooni vahel.

 lahendada raudtee äärsete kraavide sadevete äravool viaduktide vahelisel alal ja Tähtvere viaduktist Tartu pool (raudtee pikikalle on langusega põhja suunas).

 näidata raudteeviaduktide kandekonstruktsioonide pikikalded.  projekteerida sõiduteede kohale viaduktide kandekonstruktsioonidele metallist

kaitsenurgikud.  näidata valgustite asukohad raudteemaal.  liiklusvahendite joonistel näidata liikluskorraldusvahendid, mis keelavad

raudteemaale suubuvatel juurdepääsuteedel avaliku liikluse.  hooldusteedele projekteerida raudteeviaduktide piirkonnas tagasipöördekohad ja

süvendite servades ohutuse tagamise lahendused.  raudteemaa piiride muutmise korral koostada krundijaotuskava.

Raudteeviaduktide piirkonnas raudteema katkestused ei ole lubatud.  Tähtvere raudteeviadukti piirkonnas näidata raudteemaal likvideeritavad avalikud

teed. 3. Projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn)

formaadis e-posti aadressil [email protected]. 4. Tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda

projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. aktsiaselts Eesti Raudtee 25.03.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-1 2. aktsiaselts Eesti Raudtee 18.11.2022 allkirjastatud kiri nr 13-8/835-10 3. töökoosoleku memo (29.11.2023) 4. Tiksoja raudteeülesõidu fooriautomaatika teostusjoonis 5. Tiksoja raudteeülesõidu elektriosa projekt 6. Vorbuse raudteeülesõidu fooriautomaatika teostusjoonis

Kermo Alamaa 5446 0476

Vastavalt kehtivale aktsiaseltsi Eesti Raudtee hinnakirjale (leitav aadressil www.evr.ee) esitatakse Teile arve teenuse „Tehnilised tingimused – Raudteerajatiste projekti koostamiseks“ eest, maksumusega 200€ (kakssada eurot), millele lisandub käibemaks.

Indrek Oden Teie 23.02.2022 Roadplan OÜ [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/835-1 [email protected]

Tartu põhjapoolne ümbersõit Tehnilised tingimused

AS Eesti Raudtee väljastab järgmised tehnilised tingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamiseks vastavalt esitatud taotlusele ja materjalidele:

1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada ASiga Eesti Raudtee.

2. Projekt vormistada vastavuses: a) Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1299/2014 (INF KTK); b) kehtivate seaduste, määruste, normide, standardite (sh EVS ja

Eurokoodeksid) ja juhendite alusel sh Raudteeseadus, Raudtee Tehnokasutuseeskirja (TKE) ning selle lisade nõuetele;

c) AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja ja selle lisades toodud asjakohastest nõuetest.

3. Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

4. Viaduktide teljed tuleb siduda raudtee kilometraažiga, täpsusega kolm kohta pärast koma. Infoks: Tiksoja raudteeülesõidukoha telg asub Tapa-Tartu teelõigul km 423,574.

5. Raudteeviaduktidele anda nimetus. 6. Viaduktide konstruktsiooni kandevõime peab vastama raudtee liikluskoormusele

S14, vastavalt SNiP 2.05.03-84* ja projekteerimist käsitlevatele Eurokoodeksitele. (võttes arvesse, et α=1,46, maksimaalne lubatud kiirus 140 km/h).

7. Arvestada olemasoleva raudtee geomeetria ja rööpapea kõrgustega. 8. Projektis näidata viaduktide pikiteljel geoloogiline läbilõige, sh pinnasevee tase. 9. Tehnilised nõuded viaduktide projekteerimisel:

 Arvestada perspektiivse teise peatee jaoks analoogse viadukti rajamisega olemasolevast raudteest ida poole rööbasteede telgede minimaalse vahekaugusega 4,3m.

 Eelistatav variant on liht- või jätkuvtala skeem (vahetatava kandekonstruktsiooniga).

AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859

 Viaduktilt näha ette veeäravoolusüsteem, mis ühendada üldise sademeveesüsteemiga.

 Viadukti pikkusel 25m (vastavalt AS Eesti Raudtee tegevuskirja lisa nr 43 „Teerajatiste korrashoiu juhend ЦП-628“) ja enam tuleb ette näha kontranurgikud veeremi mahasõidu vältimiseks.

 Viaduktide ulatuses näha ette ballastiga raudtee konstruktsioon. Minimaalne ballastkihi paksus rööpa asukohas liiprite all 25 cm võimalusega (konstruktsioon ja kandevõime) tõsta tulevikus raudteed 10 cm.

 Ballastkihi ja kandekonstruktsiooni vahele näha ette vähemalt 100mm paksune vahekiht, mis tagab kandekonstruktsiooni hüdroisolatsiooni säilimise ballastkihi vahetamisel mehhanismidega.

 Esitada lõiked, kus näidata projekteeritavad ja perspektiivsed viaduktid koos raudtee pealisehitisega. Näidata kõrgusmärgid ja vahekaugused.

 Ballastiprisma laius ülevalt – vähemalt 3,85 m (vastavat AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 47), graniitkillustik fraktsiooniga 31,5- 63,0 mm.

 Näha ette tehnoloogilised käiguteed laiusega 0,75m, käsipuud, viadukti pikkusel üle 25 m (võttes arvesse reisirongide kiirusega 140-160km/h) läänepoolsele küljele nn „tasku“ töötajatele, nõlvatrepid läänepoolsele küljele, jt vajalikud seadmed ja tarindid vastavalt kehtivatele normidele (vt AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 43). Peab olema tagatud juurdepääs nõlvatreppidele viaduktide aluselt projekteeritavalt sõiduteelt.

 Projekteerida konstruktsioon kommunikatsioonide paigaldamise jaoks tehnoloogiliste käiguteede alla. Projektis määrata kaablite maksimaalne võimalik kogus.

 Seletuskirjas: o kajastada liikluskoormuse tüüp, konstruktsioonide kandevõime hindamine

(arvutused), konstruktsiooni elementide tööiga (viadukti kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100 aastat).

o Peavad olema välja toodud nõuded viadukti kasutusele võtmiseks, nt proovikoormamine (staatiline ja dünaamiline, viited standardile, vastavushindamine, ajutine kasutusluba, jne).

o Hooldus- ja kasutusjuhendid.  Jäikuse muutuse kompenseerimiseks üleminekul muldkehalt jäigale

konstruktsioonile, tuleb konstruktsiooni piires ning vähemalt 15m ulatuses mõlemale poole rööbastee pealisehituse alune täitekiht armeerida geovõrguga, vastavalt «Технические условия для конструкций пути на подходах к искусственным сооружениям» kinnitatud 16.12.2003 kasutamiseks Vene raudtee infrastruktuuril või näha ette pealesõiduplaadid pikkusega vähemalt 6m.

 Näha ette sõidutee ja viadukti sammaste vahel lahendus viadukti sammaste kaitseks.

10.Seoses reisirongide planeeritud kiirusega kuni 140-160km/h näha ette raudtee muldkeha laiendamine üleminekul viaduktile vastavalt raudtee tehnokasutuseeskiri lisa 2 ja SNiP2.05.03- 84*. Esitada:  asendiplaan;  raudtee pikiprofiilid projekteeritavatest viaduktidest mõlemale poole 100m (sh

viaduktidel) ja nende korrigeerimise vajadus mõõdistusest tulenevalt;

 ristlõiked.

11.Esitada sõiduteede pikiprofiilid raudteemaa ulatuses (arvestades perspektiivse raudteega), kus näidata kõrgusgabariit ka perspektiivsete viaduktide all.

12.Esitada kavandatav ehitustööde tehnoloogia. Kirjeldada viaduktide ehitamise võimalusi lähtuvalt projekteeritud konstruktsioonist – kas on vajalik ajutise raudtee rajamine. Kui projekteeritavad viaduktid on realiseeritavad akendes, tuleb lisada ehitamise tehnoloogia kirjeldus koos vajalike akende pikkustega.

13.Raudtee kommunikatsioonidest: 13.1. Arvestada ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti tingimustega: 13.1.1. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni

normidekohastest vahekaugustest. 13.1.2. Olemasolev õhuliin asendada maakaabelliiniga 12/24 kV mastist nr 132 kuni

mastini 134, kaabli ristlõige 3x120mm2:  Mastide 132 ja 134 asemele projekteerida 4 uut ankrumasti (LD-132, LR-

132, LD-134 ja LR-134).  Ankrumastidele LD-132, LR-132, LD-134 ja LR-134 projekteerida

lahklülitid, liigpingepiirikud ning tõmmitsad. Maakaabelliin ühendatakse olemasoleva õhuliiniga lahklüliti kaudu.

 Maakaabelliin kaitsta kaablikaitsetoruga D160 kogu trassi ulatuses.  Maakaabelliini trass valida raudteemaal. Ristumisel sõiduteega

maakaabelliinid perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades paigaldada viadukti projekteeritavasse läänepoolsesse kommunikatsioonide konstruktsiooni (käiguteede all), vt. punkt 9.

 Pärast elektripaigaldise väljaehitamist tuleb teostada elektripaigaldise audit.

13.1.3. Kui projekteerimise käigus selgub, et olemasoleva õhuliini post nr 142 takistab teede ehitamist, näha ette olemasoleva õhuliini asendamine maakaabelliiniga mastist nr 141 kuni mastini 144 analoogselt 13.1.2. tingimustega.

13.1.4. Arvestades Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõigu elektrifitseerimise perspektiiviga raudteeviadukti projekteerimisel tuleb näha ette valmidus viadukti metallkonstruktsioonide ühendamiseks elektrifitseeritud raudtee veorööpaga vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirjale. (Raudtee tehnokasutuseeskirja § 26). Olemasoleva raudteeliini kontaktvõrgu mastid paigaldatakse rööbastee läänepoolsele küljele.

13.2. Arvestada ASi Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) tingimustega:

13.2.1. Töötsooni jäävad ida pool raudteed FOK I ning magistraalvaskkaablid (3) ning lääne pool raudteed FOK II mikrotorus. Näha ette ida pool olevate kommunikatsioonide maanteedega ristumised sõidu- ja kergliiklusteede alt (perspektiivse II peatee raudteeviaduktide asukohti arvestades).

13.2.2. Tagada olemasolevate kommunikatsioonide säilimine ja turvangusüsteemi katkematu töö nii ehituse ajal kui pärast rajatiste ehitamist. Olemasolevate side- ja turvangupaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

13.2.3. Kui olemasolevate kommunikatsioonide säilivust tagada ei ole võimalik ja juurdepääs olemasolevatele maakaabelliinidele hooldus- ja remonttöödeks muutub raskendatuks, näha projektis ette side- ja turvanguliinide ümbertõstmine või uue sidekanalisatsiooni ehitus koos kommunikatsioonide ümberpaigaldamisega. Arvestada, et side- ja turvangusüsteemi liinide

katkestused ümbertõstmiseks tuleb viia tehnoloogiliselt võimalikult lühiajaliseks, katkestus antakse ainult kaablite ümberlülitamise ajaks.

13.2.4. Telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) kommunikatsioonide ümbertõstmise või ümberehitamise vajaduse korral taotleda täiendavad tehnilised tingimused, esitades eelnevalt koostatud asendiplaani. Kaablite tüübid, torude arv, paigaldamissügavused täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada:

 Optiliste kaablite trassid peavad jääma raudtee erinevatele pooltele. Fiiberoptilistel kaablitel (FOK) lisamuhvide tegemine on keelatud, vajadusel ümber paigaldada kogu muhvidevaheline lõik. o FOK I: Jätkukaevud muhvidega Tiksoja ülesõidu juures ja Vorbuse tee

lähedal. (vt teostusjoonis Lisa 2) o FOK II mikrotorus: Töötsooni jääb optikakaev TRT-4, näha ette kaitse

või ümbertõstmine, kasutades kaevus olevat kaablivaru. Ümberehituse korral tuleb paigaldada uus mikrotoru töömaa piires ning puhuda uus optiline kaabel muhvide vahel (jätkumuhv M03 kuni M05 Betooni ülesõidu juures). (vt teostusjoonis Lisa 3)

 Magistraalvaskkaablitel tuleb ümberehituse korral paigaldada uued kaablilõigud, arvestades, et magistraalvaskkaablite muhvide vahekaugus ei tohi olla vähem kui 30 m. Olemasolevate muhvide asukohad täpsustada projekteerimise käigus. o Hooldus/remonditööde teostamiseks tagada side- ja turvangurajatiste

ning seadmete juurde ligipääsud, sh optiliste kaablite trassil asuvate mullaga kaetud jätkukaevude juurde.

o Sidekanalisatsioon rajatakse üldjuhul 100 mm PVC torudest, kusjuures kaevudevaheline kaugus ei tohi ületada 70 m sirgetel lõikudel ja 20 m kõverustega lõikudel. Kõverustega lõikudel ei tohi painderaadius olla väiksem kui 2 m.

o FOK ja vaskkaableid samasse kanalisatsioonitorusse paigaldada ei tohi.

o Sidekanalisatsiooni vahekaugus elektrikaablist peab olema minimaalselt 2 m. Samasse kaevikusse paigaldamisel tuleb ehitada kummagi trassi jaoks kaablikanalisatsioon. Sidekaablite ja elektrikaablite jaoks ette nähtud kaitsetorude vahekaugus peab olema vähemalt 0,35 m. Mitte paigaldada elektrikaablitega torusid läbi sidekaevude. Ristumiskohtades elektrikaablid projekteerida ja paigaldada TTA kommunikatsioonide alla.

13.2.5. Ümberehitatavate kommunikatsioonide paigaldamisel maanteede alla esitada ristlõiked projekteeritavate sõidu- ja kergliiklusteede ristumisest TTA kommunikatsioonidega, näidates ära rajatise asukoha säilitatavate ning ümberpaigaldatavate kommunikatsioonide suhtes koos kõigi absoluutsete kõrguste ja vahekaugustega.

13.2.6. Arvestada järgmiste projektidega:  Ülesõitude moderniseerimise (ICF) tööprojektiga, töö nr UL2001 „Tiksoja

raudteeülesõidukoht“, tööde valmimine 2022. aasta lõpp (kontakt: Aleksei Volkov, e-post: [email protected], tel 5866 8525).

 Liiklusjuhtimise moderniseerimise projektiga (CCS), mille kohaselt paigaldatakse uued kommunikatsioonid eeldatavasti ida poole raudteed (paigalduskoridor 2 m). Ehitustööde algus 2023. aasta suvi (kontakt: Argo Liiv, e-post: [email protected]).

14.Koostada Tiksoja raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt. Näidata likvideeritavad ehitised ja seadmed. Tiksoja ülesõidu sulgemisel näha ette ülesõiduseadmete demonteerimine ning üleandmine ASile Eesti Raudtee.

15.Uute teede piirkonnas tagada raudteemaale juurdepääs Päästeameti ja raudtee sõidukitele.

16.Projekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja ASile Eesti Raudtee mittekuuluvate tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.

17.Eelprojekt esitada AS Eesti Raudteele kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dng) formaadis aadressil [email protected]. Eelprojekti kooskõlastamisel AS Eesti Raudtee väljastab täpsustatud tehnilised tingimused põhiprojekti koostamiseks.

18.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

Lisad: 1. Isikliku kasutusõiguse põhitingimused 2. Teostusjoonis FOK I 3. Teostusjoonis FOK II

Olga Gerassimova, 615 8592

Lk: 1 / 3

Kinnitatud AS Eesti Raudtee nõukogu

15.12.2020 otsusega nr 130/8

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE PÕHITINGIMUSED

1. Isikliku kasutusõiguse seadmine

1.1. Käesolevate tüüptingimuste eesmärgiks on pooltevaheliste suhete reguleerimine AS Eesti Raudtee omandis oleva Hoonestusõiguse koormamisel Rajatise omaniku kasuks seatava tasulise isikliku kasutusõigusega.

1.2. Isiklik kasutusõigus kehtib tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni. 1.3. Isikliku kasutusõiguse kohaselt on Rajatise omanikul õigus omada

Hoonestusõiguse koosseisu kuuluval katastriüksusel rajatisi, kasutada rajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Rajatise omanikul on õigus kasutada Hoonestusõigust isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on vajalik rajatise ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda rajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule ja ehitusprojekti kooskõlastamisel Hoonestusõiguse omaniku poolt seatud tingimustele, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

2.2. Rajatise omanik peab viivitamata teavitama Hoonestusõiguse omanikku ehitustööde käigus ilmnenud vajadusest muuta ehitusprojektijärgset rajatise asukohta või füüsilisi parameetreid ning nõuetekohaselt kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse Hoonestusõiguse omanikuga.

2.3. Kui Hoonestusõiguse omanik kooskõlastab ehitusprojekti muudatuse ja selle tõttu erineb rajatise kaitsevöönd juba seatud isikliku kasutusõiguse alast, on rajatise omanik kohustatud sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning kandma sellega seotud kulud.

2.4. Kui Hoonestusõiguse omanik ei kooskõlasta ehitusprojekti muudatust, on Rajatise omanik kohustatud oma kuludega rajatise ümber paigutama Hoonestusõiguse omaniku poolt varasemalt kooskõlastatud asukohta 30 päeva jooksul, kui Hoonestusõiguse omanikuga ei lepita kokku teisiti.

2.5. Rajatise omanik vastutab täies ulatuses nende kahjude eest, mis on tekkinud sellest, kui ehitatud ei ole Hoonestusõiguse omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi.

2.6. Hoonestusõiguse igakordne omanik ei tee takistusi Rajatise omaniku töötajatele ja Rajatise omaniku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.

2.7. Rajatise omanik kohustub kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonttöödest teavitama Hoonestusõiguse igakordset omanikku vähemalt 30 päeva ette ja hoonestusõiguse ala kasutamise Hoonestusõiguse omanikuga eelnevalt igakordselt kirjalikult kooskõlastama.

2.8. Rajatise omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kohustudes sellest teatama esimesel võimalusel Hoonestusõiguse igakordsele omanikule.

Lk: 2 / 3

2.9. Kasutusõiguse teostamine Rajatise omaniku poolt ei tohi takistada Hoonestusõigusest tulenevate õiguste teostamist Hoonestusõiguse omaniku poolt ning seejuures kohustub Rajatise omanik järgima õigusaktidest tulenevaid piiranguid raudteeinfrastruktuuri suhtes, sh mitte takistama raudtee kaitsevööndis raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendama raudtee seisundit ega ohustama liiklust.

2.10. Rajatise omanik peab nõustuma Hoonestusõiguse omaniku ettepanekul rajatise ümberpaigutamisega, kui see on Hoonestusõiguse omanikule vajalik raudteeinfrastruktuuri ümberehitamiseks või uue rajamisel.

2.11. Rajatise omanik on kohustatud rajatise hoidma seisukorras, mis ei ohustaks raudteeliiklust või raudteeinfrastruktuuri. Rajatise omanik peab oma kuludega viivitamata likvideerima raudteeinfrastruktuurile tekitatud avariiolukorra ning rakendama abinõusid, et vältida ohtu raudteeliiklusele.

2.12. Rajatise omanik ei tohi teha takistusi Hoonestusõiguse omanikule raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustöödeks koos vajalike mehhanismidega.

2.13. Pärast kasutusõiguse alal teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Rajatise omanik kohustatud heakorrastama kasutusõiguse ala ning taastama oma kulul Hoonestusõigusega koormatud kinnistu tööde alustamisele eelnenud seisundi.

2.14. Rajatise omanik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule, teatades sellest Hoonestusõiguse omanikku 30 päeva jooksul alates kasutusõiguse üleandmisest.

2.15. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel Hoonestusõigusega koormatud kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndites kehtestatud piirangute järgimist.

2.16. Hoonestusõiguse omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab sellest esimesel võimalusel Rajatise omanikule.

2.17. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Hoonestusõiguse võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

2.18. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Rajatise omanik tagavad Hoonestusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Hoonestusõiguse omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele Hoonestusõigus võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Rajatise omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. Kui vastavalt Hoonestusõiguse omanik võõrandab Hoonestusõiguse või Rajatise omanik võõrandab isikliku kasutusõiguse, kohustub ta tagama kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele ta vastavalt lepingu eseme või isikliku kasutusõiguse võõrandab.

3. Poolte vastutus

3.1. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingu rikkumise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju eest.

Lk: 3 / 3

4. Isikliku kasutusõiguse tasu

4.1. Rajatise omanik maksab Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu seitse koma viis protsenti (7,5 %) kasutusõiguse ala maa maksustamishinnast, millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt esitatud arvele.

4.2. Kui kasutusõiguse ala on vajalik avalikule teele (sh jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee), mille osas omaniku ülesandeid täidab riik või kohalik omavalitsus, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Kui kasutusõiguse ala on vajalik tehnovõrgu rajatisele, mille osa kinnisasjal on vajalik ainult Hoonestusõiguse omanikule teenuse tarbimiseks, siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta.

5. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada enne tähtaja saabumist koormatud Hoonestusõiguse omaniku ja Rajatise omaniku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses toodud alustel.

6. Rajatise omaniku nõusolek Kinnistu jagamiseks ja koormamiseks

6.1. Rajatise omanik annab Hoonestusõiguse igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku:

6.1.1. Kinnistu jagamiseks selliselt, et Rajatise omaniku kasuks seatud isiklik kasutusõigus jääb koormama, vaid Kinnistu jagamise tulemusena tekkivat kinnistut, kus asub rajatis ja Rajatise omaniku kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei kanta üle Kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele kinnistutele/katastriüksustele, kus rajatis ei asu.

6.1.2. Hoonestusõiguse kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteekidega ja servituutidega, koormamiseks ning Hoonestusõiguse suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ja Rajatise omaniku kasuks seatud servituutidega samale järjekohale kandmiseks tingimustel hoonestusõiguse omaniku enda äranägemisel, samuti Kinnistule ja Hoonestusõigusele enne käesoleva lepinguga seatavat isiklikku kasutusõigust seatud kolmandate isikute õiguste, sh servituutide, muutmiseks ja vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, tingimustel Hoonestusõiguse / Kinnistu omaniku enda äranägemisel.

6.1.3. Hoonestusõiguse lõppemiseni Hoonestusõigust koormava isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tingimusel, et kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks esitatakse üheaegselt ja ühes dokumendis.

6.1.4. Hoonestusõiguse ühendamiseks ja jagamiseks Hoonestusõiguse omaniku äranägemisel.

Tiit Vunk Teie 28.04.2025, kiri nr 8-1/21-003/6915-1 Transpordiamet [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/128- 12 [email protected]

Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine

Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta ehitusloa andmist põhiprojektile töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla- Tartu lõik. Tähtvere raudteeviadukt ja Vorbuse raudteeviadukt“ (Skepast & Puhkim OÜ) järgmistel põhjustel:

1. Kommunikatsioonide lahendus põhiprojektis puudub. Kui see kavatsetakse esitada eraldi projektina tuleb ka vastav sisuline märge teha seletuskirjas. Ilma kommunikatsioonide projektita raudteemaal ehitustööde alustamiseks aktsiaselts Eesti Raudtee luba ei anna.

2. Põhiprojekt peab sisaldama isikliku kasutusõiguse (IKÕ) alade jooniseid raudteemaa ulatuses (arvestades seniseid kinnistute piire). IKÕ joonised koostada (.pdf ja .dwg formaadis) iga erineva kasutusotstarbega rajatise kohta eraldi vastavalt kooskõlastatud projektlahendusele.

3. Täitmata on 29.11.2023 Töökoosoleku protokolli (vt lisa 1) tingimused: 3.1. Hooldusjuurdepääsud:  Projekteerida hooldusteede juurdepääsuteede pöörderaadiused sellised, mis

võimaldavad Eesti Vabariigis lubatud maksimaalse pikkusega veoautode liikumist (s.h. Tähtvere viadukti piirkond ja tagasipöördekohad hooldusteede katkestuskohtades);

 Vorbuse viadukti ja Vorbuse raudteeülesõidukoha vahelisel raudteelõigul (kuni Tiksojani) puuduvad juurdepääsuteed raudteemaale;

 projekteerida veoautodele ümberpööramise võimalused Vorbuse viaduktiga katkestatavatele hooldusteedele.

3.2. Kui hooldusteele juurdepääs kavandatakse mööda kergliiklusteed, tuleb kergliiklustee konstruktsioon projekteerida Eesti Vabariigis lubatud veoautode koormustele vastavaks ning lisada projekti liikluskorralduse skeem, milles kajastub veoautode lubatud liikumine kergliiklusteel.

4. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg formaadis e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor

aktsiaselts Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] äriregistri kood 11575838 KMKR nr EE101273859

Lisa: aktsiaselts Eesti Raudtee 09.02.2024 allkirjastatud kiri nr 13-8/128-3

Rasmus Vaher 5887 8037

Vastavalt kehtivale aktsiaseltsi Eesti Raudtee hinnakirjale (leitav aadressil www.evr.ee) esitatakse Transpordiametile arve teenuse „Projekti kooskõlastused/mitte kooskõlastused- raudteemaal projektile“ eest, maksumusega 150€ (ükssada viiskümmend eurot), millele lisandub käibemaks.