KAHOS muutmine

1

Eelnõu

03.07.2023

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise

seadus

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandi või kaasomandis oleva elamu

mõttelise osa omandamiseks, kui loobutud on korterite või kaasomandite kasutamisest, mis

moodustavad rohkem kui poole korterelamu või elamu üldpinnast, ning korterelamut või

kaasomandis olevat elamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida ;“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Korteriomandi või kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamisel käesoleva

paragrahvi lõike 1 punkti 10 alusel peavad nimetatud punktis sätestatud tingimused olema

täidetud ainult kinnisasja omandamise menetluse algatamisel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud aluse esinemise hindamiseks on

menetluse läbiviijal õigus koguda ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas elektritarbimise ja

kommunaalteenuste tarbimise andmeid.“;

3) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel elamumajanduse ümberkorraldamisel võib

omandatava eluotstarbelise vara hindaja olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja

kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse.“;

4) paragrahvi 12 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud nõudeid ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandatava

kinnisvara puhul.“;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandatavate korteriomandite hindamisel

võib sama korterelamu kolme korteri hindamise alusel saadud keskmist ruutmeetrihinda

rakendada ka samas korterelamus ülejäänud samaväärsete korteriomandite hindamisel.“;

6) paragrahvi 16 täiendatakse pärast sõna „tasust“ tekstiosaga „, kuid mitte vähem kui on 0,4-

kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk“;

7) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 1 või 2“;

8) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

2

„.Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel kinnisasja omandamisel vahetamise teel võib

vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus erineda ka rohkem kui 30 protsenti.“;

9) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tasu ja käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud hüvitis kantakse Rahandusministeeriumi

hallatavale deposiitkontole või deponeeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse hallataval eraldi

kontol juhul, kui see tuleb välja maksta isikule, kelle asukoht või arvelduskonto number ei ole

teada, või kui menetlusosaline ei ole teada.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2023. a

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2023. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses avalikes huvides

elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil korteriomandi omandamiseks vajalikku

regulatsiooni.

Elamumajanduse ümberkorraldamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse

kontekstis tähendab kahaneva rahvastikuga piirkondades eluasemeturu tasakaalustamist

selliselt, et tühjenevates kortermajades, mille rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, luuakse

võimalus pakkuda elanikele sobiv elamispind mujal ja võimaldada tühjade kasutusest

väljalangenud korterelamute lammutamist ning maa-ala kasutamist muul otstarbel.

Regulatsiooni muutmise eesmärk on kõrvaldada senised mitmetimõistetavused ja takistused

eelnimetatud regulatsioonist. Lisaks korteriomandi omandamisele elamumajanduse

ümberkorraldamisel lisatakse regulatsiooni ka kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, sest

vahel on kortermajadega seotud analoogsed probleemid ka elamutes, mis on kasutuses

kaasomanditena.

Eelnõu kohaselt muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust järgmiselt:

1. Muudetakse elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandite avalikes huvides

omandamise alust, vähendades piiranguid ja laiendades võimalust lisaks korteriomandite

omandamisele ka kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamiseks. Lisatakse

õiguslik alus saada andmeid kriteeriumide täitumise kohta, et oleks võimalik õigeaegselt

reageerida tühjeneva korterelamu või kaasomandis oleva elamu probleemi lahendamiseks,

et see ei eskaleeruks ja ei tooks kaasa lisaks sotsiaalsetele probleemidele elukeskkonna

halvenemist või lausa ohtlikke olukordi.

2. Muudetakse tasude arvestuse, hindamispõhimõtete, hüvitiste maksmise ja kinnisasjade

vahetustehingu väärtuste vahe ülempiiri viisil, mis toetab loogiliselt korteriomandite ja

kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamise eesmärki tühjenevas korterelamus või

kaasomandis olevas elamus.

3. Täiendatakse seadust kinnisasja omandamise otsustamiseks kohaliku huvi korral, mis

võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel operatiivselt tegeleda mistahes probleemi

lahendamisega, milleks on vaja omandada avalikes huvides kinnisasju.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil

(tel: 5885 1353, e-post: [email protected]).

2

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel: 5885 1493, e-post [email protected]).

Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 5885

1468, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust (RT I, 17.03.2023, 59).

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (edaspidi KAHOS) on kehtinud 2018. aasta 1.

juulist ja sellest ajast on selles ka alus korteriomandi omandamiseks elamumajanduse

ümberkorraldamise eesmärgil (KAHOS § 4 lõike 1 punkt 10). Sätte mõtteks on luua eelkõige

tühjenevates kortermajades, mille rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, võimalus pakkuda

elanikele sobiv elamispind mujal ja võimaldada tühjade kasutusest väljalangenud korterelamute

lammutamist ning maa-ala kasutamist muul otstarbel.

Nimetatud aluse lisamise vajadus tulenes suurenevast tendentsist, et kahaneva rahvastikuga

piirkondades, eelkõige Ida-Viru, Valga, Jõgeva ja Järva maakondades, hakkasid mitmed

kortermajad tühjenema, mis tõid kaasa selles piirkonnas kinnisvara väärtuse vähenemise,

korterite müümine neis kortermajades oli väga keeruline ning sellest tekkis allakäiguspiraal –

langes nii elukeskkonna atraktiivsus kui piirkonna majanduslik käekäik.

Nn tühjenevate korterelamute probleemi juurpõhjuseks on viimaste aastakümnete jooksul aset

leidnud rahvastiku vananemine, inimeste koondumine suurematesse linnadesse ning ulatuslik

väljaränne maapiirkondadest. See on tekitanud teatud Eesti piirkondades mitmeid

sotsiaalmajanduslikke probleeme, sh on selle tendentsi tagajärjel elanikest tühjenenud hulk

kortereid ja samas majas elavatele teistele korteriomanikele on aina kasvavate

kommunaalmaksete tasumine ülejõukäiv, tekivad võlad, varade väärtus langeb.

Probleemi lahendamise süsteemseks eesmärgiks on kahaneva rahvastikuga piirkondades

elamumajanduse ümberkorraldamine ja eluasemeturu tasakaalustamine selliselt, et

vähendatakse alakasutatud ja väheväärtusliku kinnisvara hulka ning tasakaalustatakse

eluasemeturgu. Selleks omandab KOV suures ulatuses tühjaks jäänud korterelamud, mida ei

ole korterelamu auditi kohaselt otstarbekas renoveerida ning neis elavad leibkonnad aidatakse

kolida elamiskõlblikusse või rekonstrueerimisele kuuluvasse korterelamusse. Seejärel

lammutab KOV tühjaks jäänud kortermajad. Vabanenud ja omandatud maade arvelt saab KOV

kasvatada enda käsutuses olevat maaressurssi, mis on Eestis ajaloolistel põhjustel väga väike

ning seejärel kasutada neid alasid elukeskkonna ja ettevõtluse arendamisel. Koos

3

korteriomandite omandamisega ja korterelamu lammutamisega tuleb aga lahendada

omandiprobleemid, kinnistusraamatusse kantud õiguste ja kohustustega seotud probleemid

ning lõpuks kustutada korteriomandid kinnistusraamatust ja korteriühistu korteriühistute

registrist.

KAHOS § 4 lõike 1 punkt 10 sellist lahendust võimaldab, kuid seda sätet praktikas mõnda aega

ei kasutatud.

2019. aastal käivitas Rahandusministeerium projekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades

probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud

korterelamute lammutamine“ (edaspidi pilootprojekt). Pilootprojekti käigus testiti koos Kohtla-

Järve linna, Lüganuse valla ja Valga vallaga õiguslikke ning praktilisi lahendusi KOVi poolt

tühjenevates korterelamutes elanikelt korteriomandite omandamiseks.

Eelpoolnimetatud pilootprojekti käigus koostati mitmeid uuringuid ja analüüse1, mis andsid

sisendi KAHOS rakendamisel selgunud probleemkohtade lahendamise vajadusest ja

võimalustest.

Eelnõu eesmärgiks on täpsustada ja täiendada pilootprojekti läbiviimise käigus tuvastatud

KAHOS regulatsiooni õiguslikke probleeme. Eelnõu koostamisele eelnes seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsuse2 koostamine ja selle kooskõlastamise menetlus. Eelnõus on võetud

arvesse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel esitatud märkuseid ja ettepanekuid. Eelnõu

järgib väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleeme ja nende lahendusettepanekuid.

Käesolevas eelnõus käsitatavad probleemid ja nende lahendused on võimalik tinglikult jaotada

kolmeks:

Probleem 1

KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 toodud alus on põhjendamatult piirav, selles toodud kriteeriumid

võivad menetluse ajal muutuda ning KOVidel puudub selge õiguslik alus saada andmeid

kriteeriumide täitumise kohta.

Probleemi lahendamiseks muudetakse elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandite

avalikes huvides omandamise alust, vähendades piiranguid ja laiendades võimalust lisaks

korteriomandite omandamisele ka kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamiseks.

Lisatakse õiguslik alus saada andmeid kriteeriumide täitumise kohta, et oleks võimalik

õigeaegselt reageerida tühjeneva korterelamu või kaasomandis oleva elamu probleemi

lahendamiseks, et see ei eskaleeruks ja ei tooks kaasa lisaks sotsiaalsetele probleemidele

elukeskkonna halvenemist või lausa ohtlikke olukordi.

1 Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks. 2020. aasta, Tallinna

Tehnikaülikool.

Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest, läbiviija Tallinna

Tehnikaülikool, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

KAHOS-e rakendamise õigusanalüüs tühjenevate korterelamute suhtes ja menetluse läbiviimise juhend 2020

aasta, Advokaadibüroo LEXTAL.

Õigusanalüüs ja menetluse läbiviimise juhend 2022. aasta, Advokaadibüroo LEXTAL

2 EIS toimik nr 22-1613

4

Probleem 2

Kõik KAHOSes ettenähtud tasud, hüvitised ning tasude arvutamise reeglid ei sobi § 4 lõike 1

punktis 10 nimetatud alusel omandamisele.

Probleemi lahendamise tulemuseks on selge regulatsioon tasude arvestuse,

hindamispõhimõtete, hüvitiste maksmise ja kinnisasjade vahetustehingu väärtuste vahe

ülempiiri osas, mis toetab loogiliselt korteriomandite omandamise eesmärki tühjenevas

korterelamus.

Probleem 3

KOVile ei kohaldu kõik samasuguseid võimalused kui riigile.

Probleemi lahendamise tulemuseks on süsteemne ja arusaadav regulatsioon kinnisasja

omandamise otsustamiseks kohaliku huvi korral, mis võimaldab KOVil operatiivselt tegeleda

mistahes probleemi lahendamisega, milleks on vaja omandada avalikes huvides kinnisasju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast punktist.

Punktiga 1 täiendatakse ja täpsustatakse KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10, mis annab aluse

omandada kinnisasja avalikes huvides elamumajanduse ümberkorraldamisel.

Kehtiva KAHOS § 4 lõike 1 punkt 10 seab avalikes huvides omandamisel elamumajanduse

ümberkorraldamisel järgmised kriteeriumid:

1) loobutud on alates 18 korteriga korterelamus rohkem kui poolte korterite kasutamisest;

2) muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest;

3) korterelamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida.

Vastavalt KAHOS seletuskirjale tulenesid osakaalud Rahandusministeeriumi poolt koostatud

korterelamute ülevaatusest Kohtla-Järvel, kus paiknevad riigile 2017. aastal loovutatud

korterid. Need olid esimesed riigile loovutatud korterid ning selleaegne parim teadmine. Alates

sellest ajast on tühjenevate korterelamute probleemi põhjalikumalt uuritud ning pilootprojekti

käigus analüüsitud ka KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 rakendamist erinevate korterelamute

suhtes.

Pilootprojekti käigus sai kinnitust, et alla 18 korteritega korterelamute kasutusest loobutud

korterite piirmäär on põhjendamatult kõrge, muutes väiksemate kortermajade puhul sätte

rakendamise praktikas peaaegu võimatuks. Korterelamute suurus ei ole aga antud küsimuses

oluline, kuna rohkem kui poolte korterite kasutamisest loobumisel ei ole korterelamu korras

hoidmine ja majandamine enam korralikult võimalik ega jätkusuutlik nii väiksemas kui ka

suuremas hoones.

5

Alla 18 korteriga tühjeneva korterelamu puhul peab haldusorgan aga täiendavalt ootama kuni

probleemid piisavalt suurenevad, kuigi hoones on kasutuses vähem kui pool korteriomanditest.

Näiteks 12 korteriga maja puhul oleks tingimus „rohkem kui kolm neljandikku“ täidetud alles

siis kui on loobutud 10 korteri kasutamisest. Kui sätte rakendamiseks peab ootama, kuni maja

on juba nii suures ulatuses kasutusest välja langenud, kannatavad korterelamu viimased

elanikud ja kohalik elukeskkond, kuna hoone võib olla tehnilise seisukorra tõttu ohtlik.

Kuid ka alates 18-korteriga kortermajades ei ole oluline niivõrd loobutud korteriomandite arv,

kuivõrd kasutusest väljalangenud pinna suurus.

Tuleb arvestada, et korterid ei ole hoones ühesuurused ja alati ei pruugi tegemist olla

tüüpelamutega (tüüp-korruselamud, barakid, endised ühiselamud, kööktubadega puithooned

jne). Väikeasulates on korterelamutena kasutusel ka endised meiereihooned, endised elamu-

ärihooned jne, mistõttu pooled korterid ei pruugi moodustada poolt korteriomandite

kogupinnast. Tihti on kortereid kokku ehitatud ja esinevad muud eristuvad olukorrad. Ka

omanike kulud on korteriomandite puhul enamasti seotud nii hoone kui terviku suuruse kui ka

korteri pinnaga.

Seetõttu muudetakse avalikes huvides korteriomandite omandamiseks elamumajanduse

ümberkorraldamisel piirmäära, et kasutusest peab olema välja langenud rohkem kui pool

kortermaja korteriomandite üldpinnast, mitte aga korterite arvust.

Samuti võimaldab kehtiv sõnastus omandada üksnes korteriomandeid, mistõttu ei ole võimalik

sellel alusel omandada kaasomandisse kuuluvat elamu osa, mis ei ole korteriomanditeks

jagatud. Juhul, kui kaasomandis olev elamu ei ole ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav

või ohtlik, ei ole omandamine KAHOS § 4 lõike 1 punkti 9 alusel samuti võimalik.

Vastasel juhul peaks KOV enne KAHOS menetluse algust veenma omanikke kaasomandit

lõpetama ja kinnistu korteriomanditeks jagama. Enne sellise muutuse tegemist oleks tarvilik

selgitada välja, kui palju on selliseid korterelamuid, kus pole korteriomandeid moodustatud.

Seetõttu lisatakse võimalus omandada ka kaasomandis oleva elamu, mille osas kehtib samuti

aluse rakendamiseks tingimus, et kasutusest peab olema välja langenud rohkem kui pool elamu

üldpinnast.

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab omandipõhiõiguse, selle lõike 1 kohaselt on igaühe

omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandipõhiõigus on küll täielikult ja tervikuna kaitstav,

kuid tegemist ei ole siiski piiramatu õigusega: omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada

ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.

Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning

vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.

Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tähendab, et omaniku nõusolekuta võõrandamine eeldab

seaduslikku alust. Ilma seadusliku aluseta toime pandud omanikupositsioonist ilmajätmine on

6

PS-ga keelatud.3 KAHOS § 4 lõige 1 näeb ette juhud, millal on kinnisasja omandamine,

sealhulgas sundvõõrandamine lubatav. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse § 4 lõike 1 punktis 10

nimetatud alust, et kinnisasjade (korteriomandite ja elamu mõttelise osa) omandamine

elamumajanduse ümberkorraldamisel teeniks selgemalt ja eesmärgipärasemalt üldiseid huve.

Üldise huvi olemasolu tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Seetõttu tuleb ka selliste

kortermajade ja kaasomandis oleva elamu osas läbi viia vastav audit, millega oleks tõendatud,

et korterelamut või kaasomandis olevat elamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida ning selle

lammutamise eesmärgil korteriomandite või kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade

omandamine on vajalik üldistes huvides vältimaks elukeskkonna halvenemist või ohtlikult

lagunevaid hooneid.

Hüvitise õiglus sõltub konkreetsest situatsioonist. KAHOS näeb ette, et kinnisasja hindamine

viiakse läbi hüvitamise eesmärgil. Tasu kinnisasja eest peab sisaldama kinnisasja väärtust,

otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäänud tulu.

Hüvitus peab olema kohene. Hüvituse kohesuse nõudest tuleneb, et isikul on õigus saada hüvitis

hiljemalt samal ajal omaniku nõusolekuta võõrandamise menetluse lõpuleviimisega.4 KAHOSe

kohaselt makstakse isikutele tasu ja täiendavad hüvitised välja pärast sundvõõrandamise otsuse

tegemist. Kinnisasja valduse ülevõtmine ja omandi ülekandmine on võimalik alles pärast tasu

ja hüvitiste maksmist või väljamaksmise võimatuse korral pärast raha deponeerimist.

Käesolev eelnõu järgib eelnimetatud põhimõtteid ja kokkuvõttes võib öelda, et eelnõu on

põhiseadusega kooskõlas.

Punktiga 2 täiendatakse § 4 lõigetega 5 ja 6.

Lõige 5 sätestab, et piirmäärad peavad olema täidetud ainult menetlust alustades, kuna eeldus,

et loobutud on vajalikul määral korterite kasutusest, võib menetluse kestel muutuda. Seega võib

tekkida olukord, kus menetlus on õiguspäraselt algatatud, aga omandamise otsuse tegemise

hetkel ei ole kinnisasja avalikes huvides omandamise alused enam täidetud. HMS § 54 alusel

peab haldusakt olema andmise hetkel kehtiva õigusega kooskõlas. Eelnevalt kirjeldatud

olukorras ei oleks KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusel korterite omandamine enam võimalik.

Kirjeldatud probleemi ei tekiks, kui kõik korterid omandatakse KOVi asemel ühe omaniku (nt

arendaja) poolt eesmärgiga teostada maja rekonstrueerimine või lammutamine. Sellisel puhul

saavutaks KOV oma eesmärgi korrastada elamufondi ning eemaldada sealt tühjenevad ja

lagunevad kortermajad.

Korterite kasutusele võtmine on aga probleem, kui maja rekonstrueerimist või lammutamist ei

teostata või see tegevus on pelgalt näilik. Selliselt jääb lagunev ja tühjana seisev kortermaja

3 RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 27. 4 RKPJKo 08.11.1996, 3-4-1-2-96, p 5.

7

elamufondi alles ning sellest tulenevaid ohtusid ja negatiivseid mõjusid ei likvideerita. Ühtlasi

on menetluse ajal korterite kasutusele võtmine probleemiks juhul, kui mõni üksik elanik soovib

kogu menetlust takistada või venitada väites, et on endale kuuluva korteri kasutusse võtnud.

Seega on mõistlik sätestada, et kasutusest välja langenud korterite määra ja rekonstrueerimise

otstarbekuse tingimused peavad olema täidetud üksnes menetlust algatades.

Lõikega 6 antakse avalikes huvides omandamise menetluse läbiviijale õigus § 4 lõike 1 punktis

10 nimetatud aluse esinemise hindamiseks koguda ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas

elektritarbimise kohta võrguettevõtjalt ja kommunaalteenuste tarbimist korteriühistult.

KOVil puudub praegu selge õiguslik alus saada korterelamute ja elanike/omanike kohta

andmeid, et uurida korterelamu vastavust KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusele. Kuna

tarbimisandmed on teave, mida on võimalik seostada korteri omanikuks oleva füüsilise isikuga,

siis on tegemist isikuandmetega, mille kogumiseks peab olema seaduslik alus5, mistõttu

haldusmenetluses ettenähtud haldusorgani uurimispõhimõte ei ole antud juhul piisav.

Kuigi kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 6 lõige 1 paneb KOVile ülesandeks

korraldada vallas või linnas elamumajandust ning KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusel, toimub

kinnisasja omandamine elamumajanduse ümberkorraldamise raames, ei tulene neist sätetest, et

näiteks elektri tarbimisandmete ja korteriühistu (edaspidi KÜ) majandusnäitajate töötlemine on

taolise seadusest tuleneva kohustuse tarbeks vajalik. Mõistlik lahendus on, et KAHOSt

täiendatakse paragrahviga, milles sätestatakse, et menetluse läbiviijal on õigus eelmainitud

isikuandmeid koguda ja töödelda eesmärgiga tuvastada KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10

nimetatud kasutusest välja langenud korterite arvu.

Pilootprojekti raames läbiviidud menetluste puhul sai selgeks, et elektri tarbimisandmed on hea

sisend tuvastamaks tühjenevaid kortermaju. Samuti saab elektri tarbimisandmete pinnalt

sisustada kasutusest väljalangenud korterite määra. Pilootprojekti raames osutusid

kortermajade tühjenemise hindamisel ühtlasi kasulikuks KÜ majandusnäitajad (sh

korteriomandiga seotud sissenõutavaks muutunud kohustused KÜ ees).

Hinnatava korteriga seotud elektri tarbimisandmed on isikuandmed Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse üldmääruse6 (edaspidi IKÜM) artikli 4 mõistes, sest tarbimisandmed on

teave, mida on võimalik seostada korteri omanikuks oleva füüsilise isikuga. Isegi kui elektri

tarbimisandmed oleksid kortermaja peale koondatud, näiteks ühe kortermaja kohta oleks teada

mitmes korteris on aktiivne võrguleping või viimase 12 kuu jooksul tarbimine väiksem kui 100

kWh, oleks tegu isikuandmetega, kuna hilisemal analüüsil on siiski võimalik andmeid kokku

viia konkreetse korteriga. Veelgi enam – menetluse käigus need andmed paratamatult ka

viidaks kokku. Konkreetse korteriomandiga seotud sissenõutavaks muutunud kohustuste info

on samuti isikuandmed, sest ka seda teavet on võimalik seostada konkreetse korteri omanikuga.

5 Isikuandmete kaitse seadus § 10 lg 2 6 Isikuandmete kaitse üldmäärus

8

KOVil peab seega eeltoodud isikuandmete töötlemiseks esinema õiguslik alus IKÜM artiklist

6 johtuvalt.

KAHOS menetluste iseloomu arvestades on sobilik IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti c

kohaldamine (isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse

täitmiseks).

Pakutud sõnastuse juures pole nende andmete kogumine KOVi jaoks kohustuslik, sest see ei

pruugi iga kortermaja puhul olla vajalik, kuid annab siiski õigusliku aluse selliste andmete

töötlemiseks, olles piiratud väga konkreetse eesmärgiga. Sellise sätte jõustumise korral saaks

öelda, et KOVil on IKÜM artikli 6 lõike 1 punktides c ja e sätestatud õiguslik alus isikuandmete

töötlemiseks olemas.

Ühtlasi loodaks sedasi seadusesse loetelu andmetest, mida on asjakohane koguda selleks, et

sisustada konkreetsete korterite kasutusest välja langemist. Sealjuures ei määratleta kasutusest

välja langemist üheselt üksnes elektri tarbimisandmete või KÜ majandusnäitajate pinnalt.

Näiteks jääb võimalus, et korter, kus tarbimine on alla 100 kWh viimase 12 kuu jooksul,

loetakse siiski kasutuses olevaks.

Sealjuures ei piisa KAHOS menetlust ettevalmistavas etapis tuginemine eranditult KÜ

majandusaasta aruandes sisalduvatele andmetele. Kuigi KÜ majandusaasta aruanded on

äriregistris olemas ja KOVile ligipääsetavad, ei ole tühjeneva kortermaja puhul alati KÜ juhatus

aktiivne, mistõttu majandusaasta aruanded ei pruugi olla õigeaegselt esitatud. Sellest tulenevalt

ei saa eeldada, et KOV saab KAHOS menetlust ettevalmistades alati KÜ majandusnäitajate

osas tugineda äriregistri andmetele (andmed võivad olla puudulikud või vananenud).

Samuti ei ole KAHOS menetlust ettevalmistavas etapis võimalik tugineda HMS § 38 lõikes 1

sätestatud menetlusosalise ning muu isiku poolt tõendite ja andmete esitamise kohustusele,

mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud, sest säte reguleerib

juba algatatud haldusmenetluse käiku.

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 26 teine lause sätestab eraelu piiriklausli. Teise lause kohaselt võib

sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja

vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvi 26 teises

lauses on seega sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes

seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. PS koosmõjus

IKÜM art 6 lõike 1 punktiga e kannab mõtet, et isikuandmete töötlemine on võimalik seadusega

või seadusel alusel antud õigusaktiga, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande või

avaliku võimu teostamiseks.

Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõiget 2 lausega, millega sätestatakse, et käesoleva seaduse § 4

lõike 1 punkti 10 alusel elamumajanduse ümberkorraldamisel omandatava eluotstarbelise vara

hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6.

taseme kutse.

9

KAHOS § 12 lõikes 2 sätestatud kinnisasja ja piiratud asjaõiguse väärtuse ning varalise kahju

hindamiseks 7. taseme hindaja nõue pole tühjenevate kortermajade puhul põhjendatud.

Kuigi KAHOS § 12 lõige 2 sätestab, et kutseline hindaja kaasatakse vaid vajadusel, siis

tulenevalt KOVide pigem piiratud kogemusest ja pädevusest ei ole praktikas muud võimalust

korteriomandite väärtuse määramiseks, kui kaasata kutseline hindaja. KAHOS § 12 lõige 2

sätestab, et sellisel juhul peab kaasama 7. taseme vara hindaja kutsega kutselise hindaja.

Praktikas on nii kõrge kutsetaseme nõue tekitanud KAHOS menetluse läbiviimisel mitmeid

raskusi.

Esiteks tegutsevad 7. taseme vara hindaja kutsega kutselised hindajad ainult Tallinnas ja Tartus,

mistõttu nende kaasamine kaugemates väikelinnades ja -valdades on keeruline. Kõrgelt

kvalifitseeritud hindajad ei soovi väikelinnades hindamist teostada kuna töötasu ning aja- ja

transpordikulu ei ole korrelatsioonis. Määratud kutsetasemega hindaja kaasamise nõue on

oluliseks lisakuluks menetlust läbiviivale KOVile.

Kutsetaseme sisu kohaselt on 6. taseme hindajad samuti kvalifitseeritud koostama

hindamisaruannet korteriomanditele. See oleks kooskõlas maa hindamise seaduse § 4 lõikes 1

antud maa hindaja määratlusega, mille järgi eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik,

kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse.

Punktiga 4 täiendatakse§ 12 lõiget 5 kolmanda lausega, mille kohaselt samas sättes eelnevalt

kehtestatud nõue ei kehti käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandatava kinnisvara,

s.o korteriomandi või kaasomandis oleva elamu mõttelise osa avalikes huvides omandamise

puhul.

KAHOS § 12 lõige 5 sätestab, et kui hoonestatud kinnisvara asendamise kulu ületab vara

hüvitusväärtust, lähtutakse väärtuse määramisel kulust, mis katab vara asendamise ning kui

ehitise asendamine ei ole võimalik lähtutakse kulust, mis katab vara ülesehitamise. KAHOS

väljatöötamise eelnõu seletuskirja kohaselt on säte mõeldud selliste olukordade jaoks, kus

avalikes huvides on vajalik omandada kinnistu (st maatükk) ning sellel asub hoone. Seega ei

peaks kasutusest väljalangenud korteriomandite omandamisel kohalduma põhimõte, et kui

asendamise kulu ületab vara hüvitusväärtust, lähtutakse väärtuse määramisel kulust, mis katab

vara asendamise.

KAHOS § 12 lõike 5 sätte kohaldamine KAHOS § 4 lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud

kinnisasja omandamise puhul ei ole põhjendatud ja pigem motiveerib omanikke oma vara

korrashoidmisest loobuma.

Punktiga 5 täiendatakse § 12 lõikega 61, mis annab võimaluse käesoleva seaduse § 4 lõike 1

punkti 10 alusel omandatavate korteriomandite hindamisel piirduda kolme korteri hindamisega

ning nende alusel saadud keskmist ruutmeetrihinda rakendada ka samas kortermajas ülejäänud

samaväärsete korteriomandite hindamisel. Üldine põhimõte on küll, et iga kinnisasi tuleks

10

hinnata eraldi, kuid KAHOS menetluses on korterite hindamine KOVi jaoks oluline kulu, eriti

olukorras, kus tuleks kasutada 7. taseme hindajat.

KAHOS menetlust läbiviiva KOVi jaoks teeks olukorra täiendavalt lihtsamaks see, kui

seaduses oleks sätestatud täpsemalt, millisel tingimusel võib KOV eeldada, et tühjeneva ja

laguneva kortermaja korterite väärtus on alla 0,3 keskmise brutokuupalga. Üldjuhul võib

eeldada, et kõik majas olevad kasutusest välja langenud korterid on võrreldavas seisukorras

ning seega võrreldava väärtusega. Sellisel juhul ei peaks kõiki korteriomandeid ükshaaval

hindama ja piisaks mõnest kasutusest välja langenud korteri hindamisest, mille järgselt teiste,

sama maja kasutusest välja langenud korterite puhul võiks eeldada samaväärset väärtust. See

aitaks ühtlasi lahendada mitmeid praktilisi probleeme olukorras, kus menetlusosaline ei ole

teada või temaga ei ole võimalik kontakti saada, mis teeb korteri hindamise võimatuks, kuivõrd

puudub juurdepääs või luba sisenemiseks. Võib eeldada, et iga kortermaja puhul leidub

vähemalt kolm sellist kasutusest välja langenud korteri omanikku, keda on võimalik kaasata

hindamise teostamisel.

Punktiga 6 täiendatakse § 16.

KAHOS § 16 sätestatud täiendav hüvitis eluruumi kaotuse eest sõltub omandatava kinnisasja

väärtusest (KAHOS § 11 lõikes 2 nimetatud tasust 10 protsenti). Seega olukorras, kus isik elab

lagunevas ja tühjenevas kortermajas ning tema korteri väärtuseks hinnatakse 1 euro (kuivõrd

korter ei ole turul realiseeritav), muutub sellise korteri kaotusel säte enamasti sisutühjaks, sest

selliselt ei ole võimalik saavutada sätte eesmärki, mis seletuskirja kohaselt on emotsionaalse

kahju korvamine.

Kui lähtuda kehtivatest määradest, siis peaks see olema 0,4 keskmist brutokuupalka. KAHOS

§ 15 lõike 3 alusel on motivatsioonitasu 20 protsenti kinnisasja väärtusest, kuid mitte vähem

kui 0,8 keskmist brutokuupalka. KAHOS § 16 alusel on täiendav hüvitis eluruumi kaotuse eest

10 protsenti kinnisasja väärtusest, seega peaks alammäär olema pool motivatsioonitasu

alammäärast ehk 0,4 keskmist brutokuupalka.

Seetõttu lisatakse sättesse täiendava hüvitise alammäär, milleks on mitte vähem kui 0,4-kordne

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk.

Punktiga 7 tehakse § 23 lõikes 5 täiendus viitena § 3 lõikele 2, et ka KOV võib juhul, kui

kiirmenetluses 30 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, otsustada kinnisasja

sundvõõrandamise.

Kehtivas seaduses kohaliku huvi korral ei ole antud menetluse läbiviijale kiirmenetluse

luhtumise korral õigust koheselt sundvõõrandamise otsustamiseks. KAHOS § 23 lõike 5

sätestab, et kui kiirmenetluses ei saavutata 30 päeva jooksul kokkulepet, võib alustada

läbirääkimisi kokkuleppel omandamiseks või KAHOS § 3 lõikes 1 nimetatud isik otsustada

asja sundvõõrandamise. See tähendab, et kui KOV algatab kiirmenetluse ning ei saavuta seal

30 päeva jooksul kokkulepet, siis pole kehtiva sätte kohaselt kohaliku omavalitsuse üksusel

võimalik koheselt sundvõõrandamise üle otsustada, vaid tuleb esmalt läbida

kokkuleppemenetlus.

11

Juhul, kui kiirmenetluses on selge, et omanikuga ei oleks võimalik kokkuleppele jõuda ka

kokkuleppemenetluse käigus, siis tähendaks järgneva puhtformaalse kokkuleppemenetluse

läbiviimine asjaosalistele menetluse ebamõistlikku venimist. Seega tuleks KAHOS § 23 lõiget

5 täiendada selliselt, et kohaliku huvi korral oleks kiirmenetluse ebaõnnestumisel ka kohaliku

omavalitsuse üksusel võimalik sundvõõrandamine otsustada koheselt peale kiirmenetluse

läbiviimist.

Punktiga 8 täiendatakse § 24 lõiget 4, tuues välja erisuse, et käesoleva seaduse § 4 lõike 1

punkti 10 alusel kinnisasja omandamisel vahetamise teel võib vahetatavate kinnisasjade harilik

väärtus erineda ka rohkem kui 30%.

KAHOS § 24 lõikes 4 sätestatud vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe ülempiir ei võimalda

KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandamisel vahetustehinguid teha. KAHOS § 24 lõige

4 sätestab, et erineva väärtusega kinnisasjade vahetamisel peab väärtuslikuma kinnisasja

omandaja hüvitama väärtuste vahe ning väärtuste vahe ei või olla rohkem kui 30%, kui

väärtuslikuma kinnisasja saab isik, kelle kinnisasi avalikes huvides omandatakse. Teiste

sõnadega, KOV võib tühjenevas kortermajas asuva korteri omandada vahetamise teel, andes

vastu väärtuslikuma korteri, mille järgselt omanik kohustub KOVile tasuma korterite väärtuste

vahe, mis ei või olla suurem kui 30%.

Arvestades KAHOS menetluses menetletavate korterite väärtusi, ei ole vahetustehingud

sisuliselt võimalikud. Isegi kui KOVi poolt omandatava korteri väärtus hinnatakse kõrgemaks

kui 1 euro, on väärtus siiski nii väike, et maksimaalselt 30 protsenti kallimat, kuid

elamiskõlblikku korterit ei ole võimalik KOVil vahetusena pakkuda. Seega olukorras, kus

KOVi omandis on elamiskõlblikke kortereid, mida isikutele vahetuseks pakkuda, ei ole

võimalik väärtuse piirmäära tõttu KAHOS menetluse kohast vahetust teha.

Seetõttu on lahenduseks sätestada erand, et kui omandamine toimub KAHOS § 4 lõike 1 punkti

10 alusel oleks lubatud väärtuste vahe näiteks kuni 50 protsenti või ei ole üldse väärtuste vahe

ülempiiri või kohaldatakse vahetustehingule KOVi vara valitsemise korda. Samuti oleks

võimalik sätestada väärtuste vahe ülempiir kindla summana.

Punktiga 9 muudetakse § 30 lõiget 2 nii, et kui tasu ja hüvitis tuleb välja maksta isikule, kelle

asukoht või arvelduskonto number ei ole teada, või kui menetlusosaline ei ole teada, kantakse

see KOV hallatavale eraldi kontole, mitte aga deposiitkontole, nagu see on kehtivas seaduses.

Kuivõrd KOVidele deposiitkonto teenust ei osutata, siis ei ole võimalik KOVidel formaalselt

seda tasu väljamaksmise kohustust täita. Praktikas on KOVid määranud ühele oma kontodest

deposiitkonto funktsiooni ning deponeerinud vajadusel tasu ja hüvitise sellele kontole.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

12

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus 1: Muudetakse elamumajanduse ümberkorraldamisel

avalikes huvides omandamise alust ja aluse täitumise kriteeriume

Mõju regionaalarengule, elukeskkonnale ja sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus: muudetakse elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandite avalikes

huvides omandamise alust, vähendades kriteeriume, kui suur osa kortermaja korteritest peab

olema kasutusest välja langenud, et tekiks avalikes huvides omandamise alus ja laiendades

võimalust lisaks korteriomandite omandamisele ka kaasomandis oleva elamu mõttelise osa

omandamiseks.

Sihtrühm ja selle suurus: kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVid, eelduslikult umbes

kolmandik kõigist omavalitsustest (ligi 26 79st) ja nimetatud KOVide elanikkond. Mõjutatud

sihtrühmade suurus keskmine.

Mõju avaldumise sagedus on väike ja ulatus väike. Mõju avaldumise ulatus piirdub peamiselt

kahaneva elanikkonnaga piirkondadega ja avaldub elanike sotsiaalsete probleemide (töötuks

jäämine, makseraskused, võlgade kuhjumine jms) kiiremas lahendamise, elanike elukeskkonna

parandamise nende ümberkolimise ning tühjenenud kortermajade ohutuse tagamise ja vajadusel

ka lammutamise kaudu. Laiemas mõttes on mõju ka regionaalarengule, kui vajalikud

muudatused võimaldavad kiiremini ja tulemuslikumalt tegeleda probleemsete piirkondade

korrastamisega, mõjutades piirkonna atraktiivsust ja külgetõmmet.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, kuna muudetud regulatsiooni tõttu on võimalik

efektiivsemalt ja kiiremini lahendada eskaleeruvaid sotsiaalprobleeme ja tasakaalustada

eluasemeturu toimimist.

Mõju majandusele

Mõju kirjeldus

Muudatus soodustab probleemiga tegelemist kohalikul tasemel ning hoiab olemasolevate

varade väärtust ja võimaldab teadlikumalt kasutada investeeringuid, mis mõjutab positiivselt

kohalikku elukeskkonda ja vähendab elanike otsust piirkonnast lahkuda. Kaudne mõju

kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVi tulubaasile ja elanikkonnale laiemalt.

Sihtrühm ja selle suurus: kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVid, eelduslikult umbes

kolmandik kõigist omavalitsustest (ligi 26 79st). Võlgades kinnisasjade, eelkõige korterite nii

13

füüsilisest isikust kui ka ettevõtjatest omanikud, eelkõige korterites elavad elanikud, ligi 23 000

korteriühistut. Mõjutatud sihtrühmade suurus keskmine.

Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kunakavandatavad muudatused täpsustavad

regulatsiooni, kuid ei tekita KOVidele ja korteriomanikele täiendavaid kohustusi ega kehtesta

uusi nõudeid võrreldes kehtiva olukorraga. Mõju majandusele on kaudne.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju majandusele on ebaoluline, kuna see puudutab vaid

spetsiifilist sihtrühma ja regulatsiooni positiivne mõju võlgade kuhjumise vältimiseks ning

KOVi tulubaasi suurendamiseks on kaudne.

6.2. Kavandatav muudatus 2: Lisatakse õiguslik alus andmete saamiseks

Mõju kirjeldus: Lisatakse õiguslik alus saada andmeid kriteeriumide täitumise kohta, et oleks

võimalik õigeaegselt reageerida tühjeneva korterelamu või kaasomandis oleva elamu mõttelise

osa probleemi lahendamiseks, et see ei eskaleeruks ja ei tooks kaasa lisaks sotsiaalsetele

probleemidele elukeskkonna halvenemist või lausa ohtlikke olukordi.

Sihtrühm ja selle suurus: kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVid, eelduslikult umbes

kolmandik kõigist omavalitsustest (ligi 26 79st) ja tühjenevate kortermajade korteriomanikud.

Mõjutatud sihtrühmade suurus keskmine.

Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, sest kuigi puudutab praktiliselt kõiki kahaneva

rahvastikuga piirkondade KOVe, kes peaksid jälgima tühjenevate kortermajade või

laasomandis oleva elamu kasutamist ja võimalikku tühjenemist, tuleb selliseid olukordi ette

siiski jaokaupa, mitte korraga.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Andmed kasutatakse ainult sihipäraselt võimaliku

ohuolukorra õigeaegse märkamise ning lahendamise eesmärgil.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.

6.3. Kavandatav muudatus 3: Muudetakse tasude ja hüvitiste maksmise reegleid, et need

sisuliselt sobiksid KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel omandamisele

Mõju kirjeldus: sätestatakse elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil korteriomandite ja

kaasomandis oleva elamu mõttelise osa avalikes huvides omandamise menetluses erisused:

 mis lubaks korteriomandite hindamisel madalama tasemega hindajaid;

 täpsustatakse, et kolme korteri hindamise järgselt on lubatud eeldada teise samas

seisukorras kinnisasja väärtust;

 sätestatakse eluruumi kaotuse hüvitise alammäär, sarnaselt motivatsioonitasu

alammääraga;

 vahetustehingul ei rakendata väärtuste vahe ülempiiri.

14

Sihtrühm ja selle suurus: kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVid, eelduslikult umbes

kolmandik kõigist omavalitsustest (ligi 26 79st) ja tühjenevate kortermajade elanikud.

Mõjutatud sihtrühmade suurus keskmine.

Mõju avaldumise sagedus on väike ja ulatus väike. Mõju avaldumise ulatus piirdub peamiselt

kahaneva elanikkonnaga piirkondadega ja avaldub elukeskkonna parandamises, võimaldades

tõsta elamiskõlbmatu kortermaja elanike rahalist motivatsiooni nende ümberkolimisel, et

teostada tühjenenud ohtlike kortermajade lammutus ning kokku hoida KOVide ebamõistlikult

suuri kulusid sellekohaste menetluste läbiviimisel.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid, kuivõrd sellega ei teki kohustust

kinnisasju omandada.

KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusel avalikes huvides omandamisel tekkivate kulude

hüvitamiseks on riik ette näinud KOVide toetamise järgmiste tühjenevate korterelamute

probleemistiku lahendamisega seotud programmide ja projektide raames:

1) toetusmeede tühjenevate kortermajade probleemiga tegelemisel Ida-Viru maakonnas7–

suunatud ainult Ida-Viru maakonna KOVidele. Rahalised vahendid toetusmeetmele

eraldatakse 1 000 000 euro ulatuses Ida-Viru programmist.

2) Üleriigiline toetusmeede KOVidele tühjenevate kortermajade probleemistiku

lahendamiseks (korterite omandamiseks ja lammutamiseks). Koostatakse analoogne

määrus punktis 1 nimetatud Ida-Viru maakonna meetme määruse põhjal. Rahalised

vahendid 3 000 000 eurot eraldatud ORFist Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2022. a

korraldusega nr 96 (meedet rakendatakse pärast AÕS § 126 muutmist)

3) Toetusmeede KOVile asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 126 alusel loovutatud vara

ülalpidamiskulude ajutiseks katmiseks 2 aasta jooksul. Rahalised vahendid 660 000

eurot eraldatud omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) Vabariigi Valitsuse 23.

märtsi 2022. a korraldusega nr 96 (meedet rakendatakse pärast AÕS § 126 muutmist).

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust.

9. Seaduse jõustumine

7 Riigihalduse ministri määrus "Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise

toetusmeede"

15

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

Algatab Vabariigi Valitsus 2023

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse muutmise seaduse.

Eelnõu käsitleb avalikes huvides elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil

korteriomandi omandamiseks vajaliku regulatsiooni muutmist ja täpsustamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa(d): eelnõu

seletuskiri

Helje Päivil 58851353

[email protected]

Meie 11.07.2023 nr 1.1-10.1/4925-1