Pöördumine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 28.07.2023 11:04

Adressaat: <"RAM Info">

Koopia: <=?iso-8859-1?Q?Helje_P=E4ivil?=>

Teema: KAHOS

Manused: KAHOS-e täiendamine.asice

Rahandusministeerium Käesolevaga esitame ettepaneku KAHOS-e muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks. Lugupidamisega Jaanus Aun Eesti Erametsaliit

Lp rahandusminister Mart Võrklaev 27.07.2023

Rahandusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse (KAHOS) muutmise seaduse. Eelnõu käsitleb küll avalikes huvides

elamumajanduse ümberkorraldamise valdkonda, aga arvestades, et KAHOS vajab olulist täiendamist ka

looduskaitsealuste maade omandamise regulatsiooni osas, esitame Eesti Erametsaliidu poolt

ettepaneku eelnõu täiendada.

Tuhandeid maaomanikke puudutab nende omandi kasutamise piiramine looduskaitselistel põhjustel.

Kui leebemad piirangud (näiteks looduskaitsealade piiranguvööndid) jätavad maaomanikule siiski

teatud võimaluse enda maa kasutamiseks, siis ranged piirangud (näiteks kaitsealade sihtkaitsevööndid)

faktiliselt välistavad maaomaniku võimaluse tunda end maa peremehena. Kui ühiskonna huvides

kinnisasja kasutamist kitsendatakse, on ühiskonna poolt aus maaomaniku panust ka vääriliselt hinnata

– piirangud peavad eramaa omanikule olema õiglaselt ja koheselt kompenseeritud. Paraku näeme

maaomanike ebavõrdset kohtlemist lähtudes kitsendamise põhjustest. Nimelt võimaldatakse KAHOS-

e alusel piiratava eramaa vahetamist riigile kuuluva maaga, kui tegemist on KAHOS § 4 lg 1 nimetatud

juhtudega. Looduskaitselistel põhjustel riigi poolt eramaa omandamine sinna loetelusse aga ei kuulu,

mistõttu ei ole võimalik vahetada rangete looduskaitseliste piirangutega eramaad riigile kuuluva maa

vastu. Looduskaitseseaduse säte, mis selliste maade vahetamist võimaldas tunnistati kehtetuks

2008.a.

Neile maaomanikele, kes soovivad enda elukohas jätkata traditsioonilise eluviisiga (nt metsamajandus)

ei ole lahenduseks looduskaitselise maa riigile võõrandamine. Küll võiks neile olla piisavaks

leevenduseks piirangutega eramaa vahetamine riigile kuuluva maa vastu.

Maaomanikke ei saa hüvitiste pakkumisel kohelda erinevalt lähtudes piiramise põhjustest. Maaomaniku

jaoks ei ole vahet, kas tema maa võetakse sisuliselt ära riigikaitse, infrastruktuuri objektide rajamise või

looduskaitseliste piirangute tõttu. Omandist jääb ta ilma kõigil nimetatud juhtudel. Ka hüvitis peab

olema kõigil juhtudel samane. Teistpidine käsitlus on ebaõiglane.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse

muutmise seadust lisades sinna järgmise punkti:

Paragrahv 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 202) järgmises sõnastuses:

„202) kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks“

Looduskaitseliste piirangutega maade vahetamise võimaldamine vähendab ka survet riigieelarvele,

kuna kaob vajadus maade väljaostmiseks või iga-aastase hüvitise maksmiseks (hinnanguliselt on

vahetuspotentsiaaliga maade väärtus kuni 100 miljonit eurot)

Lugupidamisega,

Jaanus Aun

Eesti Erametsaliit

tegevjuht