Leping

Pakkumus Sotsiaalministeeriumile vaimse tervise mõõdikute seire jätkamiseks
November 2023
Käesoleva pakkumuse koostamise aluseks on Sotsiaalministeeriumi poolt 27.11.2023 esitatud lähteülesanne ning Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute AS-i vahel 01.11.2023 sõlmitud raamleping nr 1.8-2/2268-1. Pakkumuses kirjeldatud seireuuringute ajakava ja metoodika ühtib riigihankes „Kiiruuringute läbiviimine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 262520) Turu-uuringute AS-i poolt Sotsiaalministeeriumile esitatud pakkumuses kirjeldatud tingimustega.
Ajakava
Hangitavad uuringud kujutavad endast kord kvartalis läbiviidavaid seireid vaimse tervise teemadel. Käesolevaga esitame pakkumuse viie seire (küsitlusvooru) läbiviimiseks järgneva ajakavaga:
Seire
Ankeedi esitamise tähtaeg
Küsitlusperiood
Tulemuste üleandmine
Detsember 2023
11. dets kell 10:00
13. dets–18. dets
20. dets
Märts 2024
18. märts kell 10:00
20. märts–25. märts
27. märts
Juuni 2024
25. juuni kell 10:00
27. juuni–2. juuli
4. juuli
September 2024
23. sept kell 10:00
25. sept–30. sept
2. okt
Detsember 2024
11. dets kell 10:00
13. dets–18. dets
20. dets

Ühe uuringulaine detseilsem ajakava (detsembrikuu seire näitel) oleks järgmine:
• Ankeedi esitamise tähtaeg: esmaspäev, 11. detsember kell 10.00
• Ankeedi korrigeerimine, ettepanekud, suhtlus kliendipoolse töörühmaga ja viimase versiooni kinnitamine: 11. detsember kell 10:00 - 12. detsember kell 14:00 (1,5 päeva)
• Ankeedi tõlge ja programmeerimine: 12. detsember kell 14:00 - 13. detsember kell 12:00 (1 päev)
• Ankeedi testimine ja seadistamine, valimi ettevalmistus ja küsitlejate juhendamine: 13. detsember kell 12:00 – 17:00 (0,5 päeva)
• Küsitlustöö algus (esimesed kontaktivõtud): 13. detsembri õhtu
• Küsitlustöö kestus: 13. detsembri õhtu kuni 18. detsembri hommik (5 päeva)
• Andmetöötlus ja sagedustabelite koostamine: 18. detsember (1 päev)
• Analüüs ja raport: 19. detsember – 20. detsember (2 päeva)
• Töö üleandmine tellijale: 20. detsembri tööpäeva jooksul
Täiendavate analüüsitegevuste tähtajad täpsustatakse jooksvalt, tulenevalt tegevuste mahust.

Seireuuringute maksumus
Seireuuringud viiakse läbi kord kvartalis. Ühe seire läbiviimise maksumus on:
• Hind ilma käibemaksuta: 5 350 EUR
• Hind koos käibemaksuga:
◦ 2023. aastal, mil käibemaksu määr on 20%: 6 420 EUR
◦ 2024. aastal, mil käibemaksu määr on 22%: 6 527 EUR
Seire
Hind ilma käibemaksuta
Hind koos käibemaksuga
Detsember 2023
5 350 EUR
6 420 EUR
Märts 2024
5 350 EUR
6 527 EUR
Juuni 2024
5 350 EUR
6 527 EUR
September 2024
5 350 EUR
6 527 EUR
Detsember 2024
5 350 EUR
6 527 EUR
Kokku:
21 400 EUR
26 001 EUR
Täiendavate analüüsitööde maksumus: 70 EUR/tund + käibemaks.
Metoodika
Planeeritavate küsitlusuuringute sihtrühmaks on Eesti elanikkond vanuses 15 eluaastat ja vanemad.1 Valimi planeeritud minimaalne suurus ühes küsitluslaines on 1250 vastajat. Küsitlusvalim koosneb järgnevatest alamvalimitest:
1. kogu elanikkonna suhtes proportsionaalne põhivalim (suuruses vähemalt 1000 vastajat);
2. Ida-Virumaa elanikkonna suhtes proportsionaalne lisavalim (suuruses vähemalt 250 vastajat).
Põhivalim moodustatakse proportsionaalsena Eesti elanikkonnale vastajate soo, vanuserühma, rahvuse, hariduse ning elukoha lõikes. Ida-Virumaa lisavalim moodustatakse proportsionaalsena Ida-Virumaa elanikkonnale. Valimite mudeli aluseks on Eesti Statistikaameti rahvastikuandmed. Mudelid põhinevad järgnevatel tunnustel (ning tunnuste ristlõigetel): sugu/vanuserühm; regioon/asulatüüp; regioon/rahvus; haridus.
Andmekogumine viiakse läbi telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud meetodil, sealjuures saadetakse osa veebivalimi uuringukutseid välja SMS-ga. Telefonivalimi suurus ühes kiiruuringus on ca 250 vastajat.
Küsitlustöö läbiviimisel jälgitakse, et järjestikustesse küsitluslainesse ei satuks samad isikud (kui isik vastas 1. seires, siis järgmine kord on lubatud ta uuesti valimisse kaasata 4. seires). Veebivalimite puhul välistatakse eelmistes lainetes vastanud isikud valimivõtul e-maili aadresside alusel; telefonivalimite puhul võetakse juhuvalikuga genereeritud numbrite baasist välja eelmisel korral vastanute numbrid.
Eelpool kirjeldatud tingimustel seirete läbiviimine eeldab rahvastikuregistri andmetest moodustatud valimi kasutamist. Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab hõlmata veebiküsitlusega ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu, ning kuna valim on eripalgelisem, võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid tervikuna paremini peegeldava tulemuseni. Samuti on rahvastikuregistri valim hädavajalik selleks, et moodustada sobiva suurusega ning proportsionaalne Ida-Virumaa lisavalim tellija poolt ette nähtud ajaraamides. Rahvastikuregistri valimi kasutamine tagab ka piisavalt suure valimibaasi, et valimit roteerida (kindlustada, et mitmes järjestikuses seires ei satu valimisse samu vastajaid) - uuringufirmade veebipaneelid pole reeglina piisavalt suured, et hanketingimustes ette nähtud rotatsiooni teostamine kõigis elanikkonnarühmades oleks võimalik (eriti lisavalimite, nt Ida-Virumaa osas). Lisaks rahvastikuregistri valimile kasutatakse küsitlustöös ka Turu-uuringute AS-i veebipaneeli2 ning juhuvalikuga genereeritud telefoninumbreid.3
Valimipäringu teostamine rahvastikuregistrist toimub Sotsiaalministeeriumi antud volikirja alusel. Arvestades seda, et küsitlustöö käigus võib tekkida jooksvalt vajadus madala vastamisaktiivsusega elanikkonnarühmades (noored, muudest rahvustest või madala haridusega elanikud) lisavalimite moodustamiseks, päritakse rahvastikuregistrist valim teatava varuga. Plaanime kavandatavate seirete tarbeks pärida rahvastikuregistrist Ida-Virumaa elanike valimi suurusega 30 000 inimest ja muu Eesti elanike valimi suurusega 70 000 inimest.
Veebiküsitluse valimisse võetud isikutele saadetakse e-mail, mis sisaldab (rahvastikuregistri valimi puhul) lühidat selgitust uuringu kohta ning linki küsitlusankeedile. SMS-küsitluse käigus saadetakse uuringukutsed välja SMS-idega, kus sisaldub lühike teave uuringu läbiviija ning temaatika kohta ning link küsitlusankeedile. Iga valimiisiku link on individuaalne, mis välistab võimaluse samal isikul ankeeti mitu korda täita, kuid võimaldab vajadusel vastamist katkestada ning hiljem jätkata ankeedi täitmist pooleliolevast kohast. Samuti võimaldab individuaalsete linkide kasutamine pidada küsitlustöös arvet selle üle, kes valimiisikutest on ankeedi täitnud, ning saata meeldetuletuskirju ainult neile, kes pole ankeeti veel (lõpuni) täitnud.
Telefoniküsitlus toimub Turu-uuringute AS-i küsitluskeskuses. Valimisse võetud telefoninumbril kontakti saades tutvustab küsitleja uuringut, kontrollib, kas valimisse sattunud isik kuulub sihtrühma ning küsib nõusolekut küsitluses osalemiseks. Nõusoleku saamisel viib küsitleja läbi intervjuu. Vajadusel lepitakse intervjuu läbiviimiseks kokku vastajale sobivam aeg (võimalus on ka pooleliolev intervjuu katkestada ning leppida selle jätkamiseks kokku uus aeg). Vastavad kokkulepped talletuvad küsitluskeskkonda ning teavitused kokkulepitud aja saabumisest kuvatakse küsitlejatele automaatselt, mis tagab küsitlustöö sujuva toimimise. Samuti on küsitluskeskkonnas võimalik määrata korduskõnede vahelist aega ning korduskõnede arvu. Iga kontaktivõtu puhul märgib küsitleja üles tulemi (kas vastajaga keeldus, lepiti kokku uus aeg, kõnele ei vastatud vms). Intervjuu viiakse läbi kas eesti või vene keeles, vastavalt vastaja soovile.
Telefoniküsitluses rakendatakse järgnevaid põhimõtteid:
• Igale telefoninumbrile helistatakse minimaalselt 3 korda;
• Number jäetakse enne uue korduskõne toimumist kõrvale vaid siis, kui vastaja uuringus osalemisest kindlasõnaliselt keeldub;
• Kontaktnumbri maksimaalseks ärakasutamiseks püütakse helistada ühele telefoninumbrile erinevatel päevadel ja eri aegadel – vähemalt 50% kõnedest tehakse pärast kella 17.00. ja/või nädalavahetustel;
• Töötelefonile helistades võib küsitleja uuesti kontakti saamiseks küsida inimese isiklikku telefoninumbrit.
Kuna andmekogumiseks ette nähtud aeg on napp, tuleb veebis vastajatele saata meeldetuletused suhteliselt lühikese aja jooksul ning telefoniküsitluses korduskõned teha paari päeva jooksul. Tagamaks õigeaegne vastuste laekumine piisavalt arvult vastajatelt, on vajalik uuringukutseid välja saata piisavas mahus. Väljasaadetavate uuringukutsete arv määratletakse lähtuvalt varasematest kogemustest samalaadsete küsitluste läbiviimisel. Juhul, kui andmekogumine viia läbi 4-5 päevaga, on vastamisaktiivsus eeldatavasti ca 20%.
Kokkuvõtvalt, tulemuste esinduslikkuse tagab:
• Telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud metoodika kasutamine andmekogumisel, sh küsitluseks osaliselt rahvastikuregistri valimi kasutamine, mis võimaldab: 1) valimisse kaasata ka neid inimesi, kes internetti ei kasuta või veebipaneelidesse ei kuulu; 2) valimit roteerida;
• Veebiküsitluse valimi moodustamine stratifitseeritud juhuvalikuga, mis tagab valimi proportsionaalsuse;
• Telefoniküsitluses kasutatava kontaktibaasi moodustamine juhuvalikuga (tüvenumbrile lisatakse juhuslikult valitud lõpunumbrid);
• Meeldetuletuskirjade saatmine veebiküsitluses ning korduskõnede tegemine telefoniküsitluses (kokku vähemalt kolm kõnet), samuti ka korduskõnede jaotamine erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele (et vastajaga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur). See võimaldab kaasata lõppvalimisse ka vähemaktiivseid vastajaid;
• Valimi proportsioonide jälgimine küsitlustöö vältel ning vajadusel proportsionaalsuse tagamiseks kvootide rakendamine või madala vastamisaktiivsusega rühmades lisavalimi kasutuselevõtt;
• Lõppvalimi kaalumine vastavusse üldkogumi proportsioonidega (et teha üldistusi kogu Eesti elanikkonna suhtes).
Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMARi avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste konfidentsiaalsus on tagatud.
Küsitlusankeet
Küsitlusuuringutes kasutatavate ankeetide algversioonid esitab tellija. Töövõtja vaatab ankeedid üle ning esitab oma ettepanekud ankeedi täiendamiseks (nt teeb soovitusi küsimuste ja vastusevariantide sõnastuse või teemade järgnevuse osas). Peale võimalike muudatuste kooskõlastamist viib töövõtja muudatused ankeeti sisse ning edastab ankeedi lõpliku versiooni tellijale. Peale seda, kui tellija on andnud ankeedi lõppversioonile (sh venekeelsetele tõlgetele) omapoolse kinnituse, jätkatakse küsitlustööde ettevalmistustega (ankeetide programmeerimine küsitluskeskkonda).
Küsitlustöös kasutatakse programmeeritud ankeeti, kus küsimuste filtrid toimivad automaatselt ning sisestatavad andmed salvestuvad automaatselt töövõtja serverisse. Tehniliste vigade ennetamiseks testivad programmeeritud ankeedi küsitluskeskkonnas läbi nii projektijuhid kui uuringujuht. Soovi korral võib ankeeti töövõtja poolt saadetud linkide kaudu testida ka tellija.
Küsitlusele vastamisel on võimalik valida eesti- ja venekeelse ankeedi vahel (ankeet algab keelevaliku küsimusega). Ka telefoniküsitluses on vastajal võimalik vastata kas eesti või vene keeles. Ankeedi täitmise eeldatav kestus on keskmiselt 15 minutit.
Andmetöötlus ja tulemuste esitamine
Peale küsitlustööde lõppu kontrollib töövõtja andmeid. Viiakse läbi ajatemplite kontroll (et välistada liiga kiirelt/pealiskaudselt täidetud ankeedid), vastuste struktuuri kontroll (läbivalt „ei oska öelda“-vastuse või ja järjest ühte tüüpi vastuste andnute kustutamine) ning suletud küsimuste juures asuvate vabade vastuste lahtritesse (nn „Muu“-vastused) kirjutatud vastuste kontroll (et liigitada need võimalusel ankeedis toodud vastusevariantide alla).
Peale andmete puhastamist kaalutakse lõppvalim vastavusse üldkogumi (vähemalt 15-aastased Eesti elanikud) proportsioonidega. Kaalumisel võetakse aluseks Statistikaameti rahvastikuandmed seisuga 01.01.2022 (värskemate andmete olemasolul kasutatakse uuemaid andmeid). Peale andmete kaalumist koostatakse taustatunnuste (sugu, rahvus, vanuserühm, elukoht vms) lõikes sagedustabelid. Sagedustabelite lõiked ning tabelitesse lisatavad koondtunnused kooskõlastatakse iga kiiruuringu käigus tellijaga eraldi.
Tulemused esitatakse tellijale järgnevas vormis:
• Küsitluses kasutatud eesti- ja venekeelne ankeet .doc formaadis;
• Täielikult kirjeldatud ja korrastatud andmefail .sav formaadis (edastatakse tellijale krüpteeritud kujul või Turu-uuringute AS-i turvalises failide jagamise keskkonnas Extranet). Andmefailis sisalduvad kõik küsitlusankeedis sisalduvad tunnused nende algsel kujul, samuti ka andmetöötluse käigus moodustatud agregeeritud tunnused (mis sisalduvad kas risttabelites või aruandes) ning kaalutunnus;
• Kujundatud sagedustabelid .xls formaadis. Kujundamise käigus lisatakse tabelitesse veapiirid igale konkreetsele lõikele ning küsimuse vastusevariandile ja märgistatakse värviliselt üldkogumi keskväärtusest oluliselt erinevad tulemused;
• Analüüsiraport .ppt formaadis (ca 40 slaidi). Raporti struktuur on järgnev: 1. Uuringu taust ning metoodika; 2. Ülevaade uuringu tulemustest illustreerituna joonisdiagrammidega või tabelitega; 3. Kokkuvõte. Raportis esitatakse ülevaade kõigist ankeedis esitatud küsimustest peamiste demograafiliste tunnuste lõikes, sh korduvate küsimuste puhul trend võrreldes eelnevate küsitlusvoorudega;
• Uuringute andmed kasutajanime ja parooliga kaitstud veebikeskkonnas minuuuring.eu, kus kasutajal on võimalik ise andmetest teha väljavõtteid, luua graafikuid ja sagedustabeleid ja tutvuda avatud vastustega originaalkujul. Samuti on võimalik korduvalt erinevates lainetes küsitud küsimuste lõikes luua trendivaade.
Kõik tulemused, sh küsitlusandmete fail esitatakse tellijale anonümiseeritud kujul, st. kaitsmaks vastajate privaatsust ei viidata andmetes konkreetsetele isikutele. Uuringu läbiviimise tulemusel kogutud anonümiseeritud andmed, koostatud raportid ning nende varalised õigused kuuluvad peale tööde üleandmis-vastuvõtuaktide allkirjastamist tellijale.
Täiendavate analüüsitööde osas lepitakse kokku jooksvalt ning need fikseeritakse eraldi lähteülesandes ja lepingus.
Andmete turvaline töötlemine
Turu-uuringute AS tagab andmete turvalise töötlemise igas uuringu etapis, välistades andmete sattumise kolmandate isikute valdusesse. Tundlikele andmebaasidele omavad ligipääsu vaid selleks volitatud isikud. Andmeturvet rakendatakse kõikidele elektroonilisel kujul hoitavatele andmetele (muul kujul olevaid andmeid Turu-uuringute AS ei hoiusta, varunda ega töötle).
Andmetöötlusseadmetele on ligipääs vaid selleks volitatud isikutel. Andmetöötlusseadmed on kaitstud paroolidega (BIOS password arvuti sisselülitamisel, Windowsi password arvutis loodud kasutajakontol tööd alustades ning ekraanilukk, mis aktiveerub 1 minuti möödumisel). Kõik tundlikud andmefailid on krüpteeritud.
Sisevõrgu kaitse on tagatud ruuteri ja tulemüüri kasutamisega. Andmefailide varundamine ja arhiveerimine toimub lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS-i kontrolli all asuvates tööruumides – toimub regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse (Incremental backup koos erinevate versioonide haldusega, Amazon Iirimaal asuvates serverites).
Projektirühm
Turu-uuringute AS projektimeeskonna tuumik koosneb kolmest inimesest:
• Projektijuht / analüütik Vaike Vainu
• Projektijuht / uuringujuht Irina Strapatšuk
• Uuringujuht Kaja Södor
Projektijuht / analüütik Vaike Vainu osaleb tegevuste korraldust tagava isikuna vahekohtumistel ning vastutab kõigi väljundite korrektse vormistamise, sisulise õigsuse, keelelise korrektsuse ja tellijale õigeaegse üleandmise eest. Projektijuhina omab Vaike terviklikku ülevaadet uuringu eesmärkidest, metoodikatest ja soovitud tulemustest, mis on kooskõlastatud kliendi soovidega. Projektijuhina on Vaike tellija peamiseks kontaktisikuks lepingu täitmise osas ja nõustab tellijat ankeedi küsimuste korrektse sõnastuse osas. Samuti korraldab projektijuht lisaanalüüside ajagraafikute kinnitamise kliendi ja Turu-uuringute AS vahel. Analüütikuna vastutab Vaike andmete puhastuse ja korrastamise ning tulemuste standardtabelite koostamise eest, teostab arvandmete analüüsi (koos kirjeldavate tabelite ja joonistega) ning koostab uuringuraporti.
Projektijuht / uuringujuht Irina Strapatšuk kaasvastutab eelseisvate uuringute raames kõigi tegevuste korralduse ja osapoolte koostöö sujuvuse eest, sealhulgas küsitlustöö toimimise ning vene keelt puudutavate tõlgete ja juhendmaterjalide eest. Irina suhtleb venekeelseid töölõike puudutava materjali osas teiste projektimeeskonna liikmetega, juhendab venekeelseid küsitlejaid ning vastab venekeelsete vastajate päringutele (Irina emakeel on vene keel). Samuti aitab Irina koordineerida ajagraafikuid ja erinevaid töölõike puudutavaid küsimusi erinevate osakondade vahel Turu-uuringute AS-i sees ning osaleb vajadusel vahekohtumistel tellijaga.
Uuringujuht Kaja Södori ülesandeks käesolevas projektis on andmekogumise tehniline korraldamine (s.h valimi ettevalmistamine, elektrooniliselt programmeeritud ankeetide ülevaatamine) ning küsitlustööde juhtimine (sh küsitlejate koolitus, küsitlustöö jooksev kontroll (sh erinevate sihtrühmade täituvuse jälgimine ning küsitlustöö kvaliteedikontroll)). Samuti annab uuringujuht küsitlustöid puudutava sisendi uuringuraportisse (või eraldi küsitlustöö raportisse) ning osaleb vajadusel ka vahekohtumistel.

Pakkumus on jõus 60 kalendripäeva alates 28.11.2023.
Pakkumuse koostasid:

Vaike Vainu
Projektijuht-analüütik
Tel: +372 585 29 709
E-mail: [email protected]

Tõnis Stamberg
Tegevjuht ja juhatuse liige
Tel: +372 566 000 49
E-mail: [email protected]

Turu-uuringute AS
Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn
Üldtelefon: +372 585 29 700, üldine e-mail: [email protected]

Pakkumus on digitaalselt allkirjastatud Turu-uuringute AS-i juhatuse liikme Tõnis Stambergi poolt.