Siseministeeriumi vastus taotlusele Neeme tn 50 kinnistu enampakkumismenetluse tühistamiseks, asjaolude selgitamiseks ja kinnistute jaotamiseks

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Tiia-Liis Jürgenson

Neeme tn 50 elanike volitatud esindaja

Teie: 13.10.2022 nr

Meie: 09.11.2022 nr 7-10/85-4

Siseministeeriumi vastus taotlusele Neeme tn 50

kinnistu enampakkumismenetluse tühistamiseks,

asjaolude selgitamiseks ja kinnistute jaotamiseks

Austatud proua Jürgenson Olete esitanud Rahandusministeeriumile, Riigi Kinnisvara AS-ile ja Siseministeeriumile

taotluse Neeme tn 50 kinnistu enampakkumismenetluse tühistamiseks, asjaolude selgitamiseks ja kinnistute jaotamiseks.

Siseministeeriumi poolt saame selgitada asjaolusid, mis jäävad ajaperioodi enne 27. detsembrit 2013. a, kui Siseministeerium andis Riigi Kinnisvara AS-ile üle Tallinnas

Neeme tn 50, endine Neeme tn 33 kinnistu (edaspidi ka Neeme 33).

Neeme 33 kinnistu jäi Siseministeeriumi valitsemisele pärast Vene vägede Eesti Vabariigist lahkumist. Esialgu kasutati kinnistut (kinnistul asusid kolm elamut, juurviljahoidla, kasarmu, ladu, saun) piirivalveametnike majutamiseks ja teenistusruumidena. Hiljem kasutasid

piirivalveametnikud kinnistut üürilepingute alusel. Kinnistul asunud ehitised olid kantud riigivara registrisse 1997. a ja ehitiste alune maa oli jäetud riigi omandisse. Vastavalt tol ajal

kehtinud eluruumide erastamise seadusele (edaspidi EES) ei olnud nimetatud eluruumid erastamise objektiks, kuna olid kantud riigivara registrisse ega kuulunud erastamisele, sest tegemist oli tööandja eluruumiga (EES § 3 lg 5 p 1).

2010. aasta alguses otsustas Vabariigi Valitsus kinnitada riigile kinnisvarateenuse osutajaks Riigi Kinnisvara AS-i. Riigivara valitsejad said ülesande anda üle nende valitsemisel olevad

kinnisasjad. Sellest ajast saadik ei ole Siseministeerium ise kinnisvaraga seotud võõrandamistehinguid teinud.

3. mail 2011. a andis Siseministeeriumi kantsler käskkirja nr 1-5/64 „Erastamise le mittekuuluvad tööandja eluruumid“, millega kinnitas 18 korteriomandit ja korterit tööandja

eluruumideks, mis ei kuulu erastamisele. Nende seas ka Neeme 33, mille elanikud Ago Aalde ja Peeter Klausen, vaidlustasid kohtus nimetatud käskkirja. Selguse Neeme 33 üüripindade

suhtes tõi 21. märtsi 20113. a Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-12-122, millega leidis kinnitamist, et Siseministeeriumi kantsleri 3. mai 2011. a käskkiri nr 1-5/64 on õiguspärane haldusakt.

27. detsembrit 2013. a andis Siseministeerium Riigi Kinnisvara AS-ile üle Tallinnas Neeme 33

asuva kinnistu põhjusel, et riik ei vajanud seda avalikuks ega riigivõimu teostamise otstarbeks.

2 (3)

Eeltoodule asjaoludele tuginedes on alusetu ja väär väita, justkui oleks Ago Aaldel ja Peeter Klausenil olnud ka pärast 2013. aastat õigustatud ootus, et Siseministeerium tagab neile

Neeme 33 üüripindade otsustuskorras võõrandamise erastamise hinna eest.

Mööname, et Siseministeeriumi kantsleri poolt 25. mail 2010. a ja varade asekantsleri poolt 8. augustil 2011. a saadetud kirjades on Siseministeeriumi esindajad lubanud, et Riigi Kinnisvara AS moodustab peale kinnistu jagamist iseseivad kinnistud, mis seejärel

võõrandatakse üürnikele otsustuskorras erastamise hinna eest. Kuid juhime tähelepanu, et need kirjad on saadetud üürnikele ajal, kui nimetatud kinnistu üüripindade suhtes valitses segadus ja

vaidlused. Selguse vaidlusalaste üüripindade suhtes tõi 2013. aastal haldusasjas nr 3-12-112 jõustunud kohtuotsus, kus kohus on leidnud, et Neeme 33 kinnistu määramine erastamise le mittekuuluvaks tööandja eluruumiks oli õiguspärane ning Ago Aaldel ja Peeter Klausenil

puudub õigus enda kasutamisel olevaid tööandja eluruume erastada.

Väidate oma taotluses: Kohtuotsuse kohaselt vormistusvea ja puuduse tõttu ei saa riik maju sealsetele elanikele otse erastada ja puudub kohustus seda teha odavama hinnaga. Tegemist on meelevaldse tõlgendusega, sest sellisele järeldusele ei ole Tallinna Halduskohus oma

13. aprilli 2012. a ega Tallinna Ringkonnakohus oma 21. märtsi 2013. a haldusasja nr 3-12-113 otsustes jõudnud. Olete oma kirjas viidanud Tallinna Ringkonnakohtu

21. märtsi 2013. a otsusele haldusasjas nr 3-12-113, kus punktis 15 on märgitud, et juhul kui riik ei ole kinnistut koormanud ega võõrandanud, on võimalik leida olukorra lahendamiseks mitmeid võimalusi. Samas olete jätnud tähelepanuta järgmised laused nimetatud kohtuotsuse

punktis 15, kus kohus on sedastanud, et kaebajatel puudub õigus nõuda nii kinnistu jagamist kui ka kaebajatele ositi võõrandamist. Olukorra lahendamine on võimalik vaid kokkuleppel,

kuid kohus ei saa vastutajat sellise kokkuleppe sõlmimiseks kohustada.1 Jõustunud Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2012. a lahendis nr 3-12-113 leidis kohus, et riigivaraseadusest ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda, et riik neile nende kasutuses olevad eluruumid

otsustuskorras või muul riigivaraseaduses sätestatud viisil võõrandaks. Veel on kohus märkinud, et asjaolu, et riik ei vaja mingisugust konkreetset vara riigivõimu teostamiseks või

muul avalikul eesmärgil, ei tingi mistahes moel selle vara müümist, iseäranis mitte turuväärtusest väiksema hinna eest.2

Kõiki neid asjaolusid arvestades, puudusid Siseministeeriumil õiguspärased võimalused teisit i käitumiseks.

Palusite viia läbi menetlus, et selgitada õiguslikud ja tegelikud asjaolud, mis on päädinud olemasoleva olukorra tekkimiseni. Esmalt selgitame, et asjaolude väljaselgitamine peaks

toimuma teenistusliku järelevalve menetluse raames, kuid kolmandad isikud ei saa taotleda selle algatamist, sest otsuse teeb minister või kantsler ise neile selgunud asjaolude pinnalt. Kuna

Siseministeeriumile ei ole teada, et Neeme 33 kinnistuga seotud asjaolud oleks muutunud või sellega seoses oleks selgunud täiendavad asjaolud, ei saa Siseministeerium algatada ka menetlust õiguslike asjaolude tuvastamiseks, sest seda on juba hinnanud kaks erinevat

kohtuinstantsi. Teiseks ei pea Siseministeerium mõistlikuks ega otstarbekaks alustada menetlust ametnike suhtes, kes on nimetatud ametist lahkunud juba enam kui kümme aastat

tagasi. Järelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada asjaolud ja tuua välja puudused, mida on võimalik kõrvaldada, et muuta kehtivat olukorda, mis ei ole õiguspärane. Selline võimalus tänases olukorras puudub. Isegi kui Siseministeerium algataks järelevalvemenetluse ja selle

tulemusena selguks, et Siseministeeriumi kantsleri poolt 25. mail 2010. a ja Siseministeer iumi

1 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-113 punkt 15 2 Tallinna Halduskohtu 13.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-113 punkt 11

3 (3)

varade asekantsleri poolt 8. augustil 2011. a saadetud kirjades on antud lubadusi, millel puudus õiguslik alus, ei muudaks see praeguse Neeme tn 50 elanike jaoks kehtivat olukorda. Kuna tegemist on kirjaga, mille eesmärgiks oli tõenäoliselt lahendada olukorda elanike jaoks

soodsamal suunal, kuid kuna kohus on hiljem leidnud, et see ei ole võimalik, siis ei olnud võimalik antud lubadustest ka kinni pidada. Tegemist ei ole olnud haldusakti või toiminguga,

millele võiks kohalduda avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesanne te täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord (riigivastutus). Siinkohal soovime veel kord toonitada, et selline teadmatu olukord ei ole

kestnud Neeme 33 elanike jaoks kakskümmend aastat, vaid Neeme 33 elanikud said oma erastamise õiguse puudumisest teada hiljemalt 21. märtsil 2013. a. Pärast nimetatud kuupäeva

ega ka Neeme 33 kinnistu Riigi Kinnisvarale AS-ile üleandmist 27. detsembril 2013. a, ei ole pöördunud Ago Aalde ega Peeter Klausen olukorra lahendamiseks või selgituste saamiseks Siseministeeriumi poole enne kui alles nüüd. Isikud on oma tegevusetusega olnud ilmselge lt

passiivsed ja oodanud riigilt lahendust, mida ei ole neile võimalik pakkuda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

Teadmiseks:

Rahandusministeerium Riigi Kinnisvara AS

Jaana-Helen Luik 6125050 [email protected]