Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE)

Vabariigi Valitsus

.06.2025 nr 1-1/15-670/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti

Haugase ja Mati Raidma k.a 4. juunil algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse

eelnõu (670 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjon.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri 28 lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

A l

EELNÖU

Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seadus

Politseijapiirivalve seaduse 3. peatuki l.jagutäiendatakse §-ga 13 järgmises sönastuses:

„§ 131. Numbrituvastuskaamera ja selle andmete töötlemine

(l) Numbrituvastuskaamera on korrakaitseseaduse § 34 löikes l nimetatudjälgimisseadmestik, mis tuvastab automaatselt mootorsöiduki voi haagise ning selle registreerimismargi.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet vöib salvestada numbrituvastuskaameraga foto mootorsöidukist voi haagisest ning selle registreerimismärgist (edaspidi numbrituvastuskaamera salvestis) ning seda käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutadaja säilitada.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet vöib seaduses sätestatud voi välislepingust voi Euroopa Liidu öigusaktist tulenevate ulesannete täitmiseks kasutada numbrituvastuskaamerat voi selle salvestist:

l) kuritegude avastamiseks, tökestamiseksja menetlemiseks; 2) körgendatud voi olulise ohu väljaselgitamiseks, törjumiseks voi korrarikkumise löpetamiseks; 3) tagaotsitavate isikuteja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.

(4) Numbrituvastuskaamera salvestis sisaldabjärgmisi andmeid: l) foto mootorsöidukist voi haagisest ning selle registreerimismärgist; 2) mootorsöidukis voi selle vahetus läheduses viibivad isikud, kui nad on käesoleva löike punktis l nimetatud fotol; 3) mootorsöiduki voi haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber; 4) mootorsöiduki voi haagise fotografeerimise aegja koht.

(5) Numbrituvastuskaamera salvestisele on seaduses sätestatud voi välislepingust voi Euroopa Liidu öigusaktist tulenevate ulesannete täitmiseks juurdepääs lisaks Politsei- ja Piirivalveametile julgeolekuasutusel käesoleva paragrahvi löikes 3 ning julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ulesannete täitmiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi löikes 3 nimetatud eesmärkidel numbrituvastuskaamera salvestise andmete töötlemisel tuleb märkida töötluse aluseks oleva juhtumi, teate voi menetluse number ning andmete töötlemise pöhjendus.

(7) Numbrituvastuskaamera salvestis kantakse ja seda säilitatakse käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud andmekogu ennetava tegevuse andmestikus 45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest. Numbrituvastuskaamera salvestist, mis kantakse teise andmestikku, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja löppemiseni voi vajaduse äralangemisel kustutatakse numbrituvastuskaamera salvestist enne säilitamistähtaja löppemist.

(8) Numbrituvastuskaamera päringu kohta säilitatakse kaks aastat alates päringu tegemisest järgmised logiandmed:

l) salvestise tegemise aeg ja koht; Riigikogu Kantsdei 'ö^. 0&. -^^Kuupäev

viit ^11 ^~-6^P / /

2) mootorsöiduki voi haagise registreerimisnumber; 3) salvestise kustutamise aeg; 4) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood voi asutus, arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut; 5) päringu kuupäevja kellaaeg; 6) päringu liikja pöhjendus, arvestades käesoleva paragrahvi löikes 6 sätestatut.".

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab

P^T£^ ftM^) /^VI^

'^/ T]CMA^O.^

I^AV» P-^<\^>M^

a

^s-

2

Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvöte

Seaduseelnöu eesmärk on kehtestada selge ja öiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) tegevuses, vähendades senist öiguslikku ebaselgust ning tugevdades isikuandmete kaitset. Tänane olukord, kus kaamera, mis jäädvustab köigi mööduvate mootorsöidukite kujutise, kasutamine tugineb uldsönalistele normidele korrakaitseseaduses (edaspidi KorS} ning uksikasjalikum reguleerimine on delegeeritud täitevvöimule määruse tasandil, ei taga piisavat öigusselgust ega vastavust pöhiöiguste piiramiseks vajalikule seadusreservatsioonile. Selline olukord jätab avalikkusele ebaselgeks, millistel juhtudel ning kuidas andmeid kogutakseja kasutatakse.

Numbrituvastuskaamerate kasutamise teema on viimasel ajal töusnud körgendatud avalikkuse tähelepanu keskmesse112'3'4'5, ning diskussiooni käigus on kerkinud esile vajadus vastava valdkonna täpsemaja läbipaistvama regulatsiooni järele seaduse tasandil. Kuna avalikus ruumis salvestatud kaamerapilti, mis vöimaldab isikut vähemalt kaudselt tuvastada (nt söiduki registreerimisnumbri kaudu), loetakse isikuandmeteks, peab nende töötlemine toimuma vastavalt andmekaitsepöhimötetele, milleks on seaduslikkus, eesmärgipärasus, andmete kvaliteet ja öigsus, säilitamise piiratus ning turvalisus. Samuti peab selline töötlus olema reguleeritud seaduse tasandil. Oiguskantsler on selgitanud, et pöhiöigusi piirava tehnoloogia kasutamise puhui peab Riigikogu seadustega kindlaks määrama, millistel eesmärkidel ja tingimustel vöib andmeid koguda ning kuidas tagada kuritarvituste vältimine. Sellele, et PPA kasutatavate numbrituvastuskaamerate öiguslik alus on ebapiisav ning isikuandmete töötlemine nende kaamerate abil ei toimu piisavalt selgel ja konkreetsel öiguslikul alusel, on juhtinud tähelepanu ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI).7 Eeltoodust tulenevalt tegi siseminister 14. mail 2025. aastal otsuse peatada ajutiselt numbrituvastuskaamerate kasutamine PPA poolt kuni öigusliku selguse loomiseni.8 Seaduseelnöu eesmärk ongi tagada numbrituvastuskaamerate paigaldamise ja kasutamise öiguslik selgus ning koosköla pöhiöiguste kaitse nöuetega.

' Öiguskantsleri buroo: PPA peaks numbrituvastuse kasutamise löpetama. 2025. Toim. Aaspöllu, H. - ERR, 13. mai. 2 Politsei iälgimiskaameraid on arvatust mitu korda rohkem. numbrituvastuse körval salvestab enamik neist inimesi. 2025. Pau, A. -Forte. 28. aprill. 3 Öiguskomisjoni liikmete sönul peaks inimene saama pärida, miks tema kohta andmeid kogutakse. 2025. Tooming, M. -ERR, 14. mai. 4 Advokaat: öigusriieis pole sellisele lausjälgimisele kohta. 2025. Toim. Jurman, M-B. - Postimees, 23. aprill. 5 Avalikkust teavitamata: politsei kasutab laiaulatuslikku numbrituvastuskaamerate vörku. 2025. Sarv, H. - Vabaduste Portaal, 23. mai. 6 Öiguskantsleri 03.05.2024 märgukiri nr 7-7/212350/2402585 isikuandmete töötlemisegaja korrakaitsega seotud kusimuste kohta.

7 AKI 13.05.2025 pöördumine nr 2.3-4/25/1521-1 Siseministeeriumile. 8 Siseminister Igor Taro: peatame numbrituvastuskaamerate kasutamise öigusselguse saamiseni. 2025. Sepp, K. - Siseministeerium, 14. mai.

l

Eelnöuga täiendatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) 3. peatuki l. jagu §-ga 13'. Eelnöu toob kaasajärgmised kvalitatiivsed parandused vörreldes kehtiva olukorraga:

Oigusselgus ja läbipaistvus: eelnöuga lisatakse PPVS-i uus paragrahv, mis määratleb PPA kasutatava numbrituvastuskaamera möiste, kasutamise eesmärgid, andmete liigid, juurdepääsu subjektia ning säilitamise ja logimise korra. See tagab, et kaamerate kasutamine toimub selge, avalikult arusaadava ja parlamentaarse kontrolli ali oleva mandaadi alusel.

• Andmetöötluse kvaliteet ja eesmärgipärasus: seaduses sätestatakse selgelt, et andmete kogumine ja hoidmine vöib seaduses sätestatud perioodil. Samas nähakse ette, et andmeid vöib kasutada vaid konkreetseteja öigustatud eesmärkide saavutamiseks (nt kuritegude menetlemine, ohutörje, tagaotsimine), millega maandatakse andmete pöhjendamatu kasutamise riski. Samuti nöuab andmetöötlus selget pöhjendustja viidet aluseks olevale juhtumile, mis suurendab töötluse sihipärasustja auditeeritavust. Turvalisus ja järelevalvevöimalus: seaduses sätestatakse selgelt andmete säilitamise ja kustutamise tähtajad (45 päeva salvestise tegemisest arvates), samuti nähakse ette detailne logiandmete kogumine, mis vöimaldab kontrollida, kes ja milleks on andmeid töödelnud on. Logiandmete säilitamise selge kohustus aitab ennetada kuritarvitusi j a toetab tagantjärele kontrollimehhanisme.

Kokkuvöttes tagab eelnöu, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine politseitöös toimub proportsionaalseltja legitiimselt, vähendades täitevvöimu otsustusöiguse ebaproportsionaalset ulatust ning kindlustades avalikkusele arusaadavaja kontrollitava andmetöötlusraamistiku. See tugevdab avalikku usaldust ning tagab pöhiseaduslike pöhiöiguste parema kaitse.

1.3. Märkused

Eelnöu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnöuga.

Eelnöuga muudetakse PPVS-i 18. aprillil 2025. aastal jöustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 9.

Eelnöu vastuvötmiseks on vajalik Eesti Vabariigi pöhiseaduse (edaspidi PS) § 73 kohaselt Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Kehtiv öigus ja hetkeolukord

Eesti Vabariik uhines Schengeni öigusruumiga 21. detsembril 2007. aastal, millega kaasnes maismaa- ja merepiiride avamine ning sisepiiridelt piirikontrolli kaotamine. Sisepiiridelt piirikontrolli kaotamisega kaasnevate turvariskide leevendamiseks on liikmesriikidel lubatud rakendada erinevaid meetmeid (nn Schengeni kompensatsioommeetmed), millest uheks on numbrituvastuskaamerate kasutuselevött, eesmärgiga töhustadajärelevalvet isikuteja kaupade liiklusvoogude tile, ennetada salakutuseja narkootikumide vedu ning teisi raskeid kuritegusid.

Eestis vöttis esimesena numbrituvastuskaamerad kasutusele Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) 2010. aastal tollialaste ulesannete täitmiseks. MTA kasutab selleks tolliseaduse (edaspidi TS) § 14 löikes l nimetatud automaatset numbrituvastussusteemi (ANTS), mis jäädvustab ja salvestab peamiselt piiripunktides transpordivahendite ning kaubakonteinerite

2

registreerimismärke. Susteem vöimaldab töhusalt jälgida piiriuletusi, kuid ei teosta automaatseid päringuid andmebaasidesse.

PPA numbrituvastuskaamerate andmete töötlemine reguleeriti esmakordselt 2009. aastal, mil kehtestati PPVS-i § 8 löike 3 alusel politsei andmekoeu pöhimääruse (edaspidi POLIS pöhimäärus) uus terviktekst. PPA tootles neid andmeid esmalt kriminaalmenetluse raames, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 152 löikele l . Kuigi öiguslik alus oli olemas juba varem, alustas PPA numbrituvastuskaamerate kasutamist suuteomenetluste toetamiseks aktiivsemalt alles 2016. aastal, kui Eestis tekkis suurem autovarguste laine. Kriminaalmenetluses tulenes öiguslik alus nende andmete saamiseks KrMS-i §215 löigetest l ja 2, mis kohustavad eraöiguslikke isikuid PPA taotlusi andmete saamiseks viivitamata taitma ning teisi uurimisasutusi PPA-le abi osutama.

Kuna autovarguste lahendamisel ilmnes, et tegemist on politseitöös vajaliku ja kasuliku vahendiga, asus PPA aastatel 2017-2018 arendama numbrituvastusvöimekust ka avalikus ruumis, eesmärgiga tugevdada avalikku korda vastavalt PPVS-i § 3 löikes l sätestatud ulesannetele.

Alates 2018. aastast lisandus täiendav öiguslik alus Euroopa Liidu öigusest - Schengeni infosusteemi määrusest9, mis lubab politsei- ja tolliasutustel kasutada numbrituvastuskaameraid automaatseks kontrolliks, tuvastamaks tagaotsitavaid söidukeid Schengeni infosusteemis (SIS II). Tabamuste korral tuleb need edastada otsingu algatanud asutusele.

Numbrituvastuskaamerate paigaldamine ja kasutamine toimub PPA poolt KorS-i § 34 alusel, mis lubab politseil avalikus kohas ohu väljaselgitamiseks, törjumiseks voi korrarikkumise körvaldamiseks kasutada pilti edastavat voi salvestavat jälgimisseadet. Kuna tegemist on korrakaitselise erimeetmega, on numbrituvastuskaamerate kasutamine avalik. Avalikus kohas olevate kaamerate lähedusse peavad KorS-i § 34 löike 3 kohaselt olema paigaldatud teavitussildid, et inimesed oleksid teadlikud toimuvastjälgimistegevusest. Silt sisaldab mustal tausta! videokaamera sumbolit ja söna ,,VIDEOVALVE", mis vastab isikuandmete kaitse pöhimöttele läbipaistvuse tagamise osas. Seda pöhjusel, et numbrituvastuskaamerate salvestised sisaldavad isikuandmeid ehk andmeid, mille kaudu on politseil vöimalik tuvastada mootorsöidukis voi selle vahetus läheduses viibivad isikud. Numbrituvastuskaamerate kontekstis on sellisteks isikuandmeteks - nii koostoimes kui eraldiseisvalt - foto mootorsöidukist voi haagisest koos registreerimismärgiga, mootorsöiduki voi haagise registreerimisnumber, fotografeerimise aeg ja koht. Samuti foto mootorsöidukis voi selle vahetus läheduses viibivatest isikutest, kes voivaa olla äratuntavad. Ehkki KorS-i §-s 34 sätestatud erimeede ei räägi sönaselgelt isikuandmete kogumisest ja töötlemisest, toimub töötlus PPA poolt PPVS §-le 746 tuginedes, mis lubab isikuandmeid töödelda PPVS-i § 3 löikes l sätestatud politsei ulesannete täitmiseks.

Numbrituvastuskaamera teadete andmete säilitamist on reguleeritud POLIS pöhimäämse § 24 löike 3 punktis 3, mis sätestab, et numbrituvastuskaamera teadet, mis ei ole seotud POLIS-e teise andmestikuga, säilitatakse kuni kolm kuud teate saabumisest arvates.

9 Euroapa Parlamendi ja nöukogu määrus (EL) 2018/1862, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni infosusteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas öigusalases koostöös ning millega muudetakse nöukogu otsust 2007/533/JSKja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroapa Parlamendija nöukogu määrus (EU) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL -ELT L 312. 7.12.2018. lk 56-106.

3

PPVS-i § 8 löike l kohaselt on POLIS andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse- ja suuteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ning siseturvalisuse tagamise eesmärgil. PPVS-i § 10 järgi koosneb POLIS kaheksast andmestikust, sealhulgas ennetava tegevuse andmestikust, kuhu kuuluvaa ka numbrituvastuskaamerate andmed. Ennetava tegevuse andmestikku kantakse numbrituvastuskaamera teate kohtajärgmised andmed: foto söidukistja selle registreerimismärgist ning söiduki fotografeerimise aegja koht. Kui andmed ei ole seotud menetlusega, säilitatakse neid kuni kolm kuud. Kui teade on seotud suuteomenetlusega, säilitatakse andmed vastava menetluse andmestiku säilitamistähtaja löppemiseni.

Vastavalt POLIS pöhimääruse § 23 löigetele2ja 3 antakse andmekogulejuurdepääs ainult neile ametnikele, kellel on see vajalik oma teenistustilesannete täitmiseks. PPA peadirektori 11. aprilli 2025. aasta käskkiri nr 1.1-1/57 ,,Politsei- ja Piirivalveameti infoturbekorra ja turvaintsidentide lahendamise korra kinnitamine" kehtestab reeglid juurdepääsu taotlemiseks ja sulgemiseks. Käskkirja Iisa l ,Jnfoturbekord" punkt 4.4 näeb ette, et juurdepääsuöigused antakse taotluse alusel voi vastavalt kasutaja pöhitöö öigusgrupile ning et juurdepääsude haldamine toimub infosusteemis. Juurdepääsu ulatus määratakse teadmisvajaduse alusel - nii kasutajagruppide kui isikupöhiselt. Numbrituvastussusteemile juurdepääs määratakse rollipöhiselt ametikohtadele, mis seotud silutegude ennetamise ja menetlemisega voi operatiivse reageerimisega (nt kadunud isikute otsingud). Kui kasutajal ei ole vastavat kasutajarolli ega öigust, siis ei ole tai vöimalik andmetele juurde pääseda.

Kasutajatel on vöimalik susteemis teha uksikpäringuid salvestatud andmete kohta voi lisada söiduki registreerimisnumber jälgimisse, mille korral teavitatakse kasutajat, kui vastava numbriga söiduk ilmub uuesti stisteemi. Andmete turvalise ja eesmärgipärase kasutamise tagamiseks on PPA-s rakendatud organisatsioonilisedja tehnoloogilised kontrollimehhanismid.

2.2. Eelnöu eesmärkja kavandatud lahendus

Eelnöu kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 13 , mis loob selge ja eraldiseisva öigusliku aluse politsei numbrituvastuskaameratega jäädvustatud andmete salvestamiseks ja kasutamiseks. Numbrituvastuskaameraid kasutatakse ka edaspidi ohu väljaselgitamiseks, törjumiseks, korrarikkumise körvaldamiseks ning kuritegude avastamiseks, tökestamiseks ja menetlemiseks, samuti tagaotsitavate isikute voi esemete leidmiseks. Samas sätestatakse PPVS- is selgelt, et andmeid tohib kogudaja säilitada. Eelnöuga sätestatakse seega PPVS-s KorS-i § 34 löigete l ja 2 erisused ning seni vaid POLIS pöhimääruses sätestatud numbrituvastuskaameraregulatsioon.

Numbrituvastuskaamera salvestise andmed on käsitatavad isikuandmetena, sest: - kaamera vaatevälja vöivadjääda mootorsöiduki eest- ja tagantvaate korral autos viibivad voi

selle vahetus läheduses viibivad isikud; - numbrimärgi järgi saab liiklusregistri päringuga teada söiduki omaniku voi vastutava

kasutaja.

Numbrituvastuskaamera salvestise andmeid töödeldakse POLIS-e pöhimääruse § 6 punktis 3 nimetatud ennetava tegevuse andmestikus ning nende isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ia Nöukoeu määruse (EL) 2016/679. 27. aprill 2016, fuusilist^isikyte kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EU kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi IKUM) nöuetest. Sealjuures tuleb tagada IKUM-i artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise pöhimötete järgimine, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, öigluse ja läbipaistvuse pöhimöte (artikkel 5 löige l punkt a) ning eesmärgipärasuse pöhimöte (artikkel 5 löige l punkt b). Nende pöhimötete järgi peab isikuandmete töötlemiseks olema alati öiguslik alus ning andmeid tohib koguda ainult täpselt

4

ja selgelt kindlaksmääratud ning öiguspärastel eesmärkidel. Eelnöuga luuakse selge öiguslik alus numbrituvastuskaamera salvestiste töötlemisele ning määratletakse andmetöötluseesmärgid Eesti siseriiklikus öiguses.

2.3. Eelnöu pöhiseaduspärasus

Eelnöuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused. Tegemist on tehnilise järelevalvemeetme öigusliku regulatsiooniga, mille keskne eesmärk on aidata tökestada ohtlikke olukordi ning avastada kuritegusid, sealhulgas tabada tagaotsitavaid.

Avalikus ruumis salvestatud kaamerapilt, kui see vöimaldab isikut tuvastada (nt söidukinumbriga), on isikuandmed, mille töötlemine peab vastamajärgmistele pöhimötetele:

seaduslikkus ja öiglus; eesmärgikohasus; kvaliteetjaöigsus; säilitamise piiratus; turvalisus.

Isikuandmete töötlemine kujutab endast informatsioonilise enesemääramis(pöhi)öiguse piirangut. Pöhiöiguse piiramise olukorras kohaldub PS § 3 löikest l tulenev seadusreservatsiooni ehk olulisuse pöhimöte, mille kohaselt peab pöhiöiguste seisukohalt olulisi kusimusi reguleerima Riigikogu (viimati RKPJKo 06.04.2021, 5-20-12/9, p 62). Riigikogu vöib täidesaatvat vöimu volitada reguleerima uksnes vähem intensiivseid pöhiöiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega (RKUKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22). Seda pöhimötet tulebjärgida igas olukorras, kus töödeldakse isikuandmeid.

Öiguskantsler10 on väljä toonud, et isikuandme töötlemise korral peab seadus määrama järgmised aspektia: a) töötlemise alused - kogumise ja töötlemise eesmärgid voi olukorrad piisava selgusega, et sellest saaks tuletada, kellele vöib anda andmetele juurdepääsu; b) töödeldavate isikuandmete koosseis. Kui seaduses ei ole vöimalik isikuandmete koosseisu täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetatud uldisema isikuandmete kategooria täpsustamiseks anda täpsema sisuga volitusnorm (seaduses nt kontaktandmed, määruses elukoht, e-posti aadress, telefoninumber); c) töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Seaduses sätestatud piirtähtajast luhemate tähtaegade kehtestamiseks vöib anda selge volitusnormi, mis lubab täpsema regulatsiooni kehtestada pöhimäärusega; d) kas ja kuidas tagatakse PS-i § 44 löikega 3 kaitstav pöhiöigus saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta. Seejuures vöib kaaluda ka teavitamiskohustusest erandi tegemist (vt Riigikohtu otsus 5-19-38/15, punktid 104 ja 105), aga sellisel juhul peaks selle seadusega selgelt sätestama; e) andmetöötluse öiguspärasuse tagamiseks köige olulisema, sh vastutava töötleja (mitme töötleja puhui vastutusejaotuse) ningjärelevalve.

Kavandatavad muudatused riivavad mitmeid isikute pöhiöigusi, eeskätt eraelu puutumatust (PS § 26) ja öigust enda kohta käivatele andmetele (PS § 44). Samuti on asjakohased

10 Öiguskantsler, märgukiri isikuandmete töötlemisegaja korrakaitsega seotud kusimuste kohta, 03.05.2024. a kiri nr 7-7/212350/2402585.

5

pöhioiguste uldpiirangu pöhimotted (PS § 11) ja öigusriigi ning seaduslikkuse pohimöte (PS § 3 lg l).

Eelnöu eesmärk on toetada avaliku korra kaitset ja ohutörjet, vöimaldades tuvastada söidukeid ja nende registreerimismärke avalikus ruumis paigaldatud jälgimisseadmestiku abil. Numbrituvastuskaamera salvestiste kasutusvaldkonnad - kuritegude avastamine ja tökestamine, körgendatud ohu väljaselgitamine ning tagaotsitavate isikute leidmine - teenivad selgelt legitiimseid eesmärke, mis on kooskölas PS-i ja Euroopa inimöiguste konventsiooni (artikli 8 loige 2) lubatud pöhiöiguste piiramise alustega.

PS-i § 3 löike l kohaselt tuleb pöhiöiguste osas olulisemad piirangudja piirangu rakendamise tingimused ning meetmed sätestada seadusega . Avaliku vöimu sekkumine eraöiguslikku sfääri saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses . Seega nöuab pöhiöiguste piiramine demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust, milleks on parlamendi poolt vastu vöetud seadus13.

PS-i § 11 kohaselt vöib pöhiöigusi piirata ainult kooskölas PS-iga, kui piirang on seaduses sätestatud, legitiimse eesmärgiga, vajalik demokraatlikus uhiskonnasja proportsionaalne.

Eelnöu puudutab esmalt eraelu puutumatuse öigust, mis on tagatud PS-i §-s 26. Lisaks riivab eelnöu isikuandmete kaitse öigust, mis tuleneb PS-i § 44 löikest l ja tuleb tölgendada koostoimes Euroopa Liidu pöhiöiguste harta artikliga 8 ja IKUM-iga, samuti Euroopa Parlamendi ia nöukoeu direktiiviga (EL) 2016/680. 27. aprill 2016. mis käsitleb fuusiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega siiutegude tökestamise. uurimise^_avastamise_ja nende eest_vastutusele ^/otmise_voi kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil nine selliste andmete vaba liikumist nine millega tuimistatakse kehtetuks nöukogu raamotsus 2008/977/JSK (edaspidi oiguskaitsedirektuv) ning mis on Eesti öigusesse tile vöetud isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS).

Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse riive väljendub selles, et söiduki registreerimisnumbri kaudu on vöimalik tuvastada konkreetne isik (söiduki omanik voi vastutav kasutaja), kuigi andmete kogumine toimub avalikus ruumis. Euroopa Inimöiguste Kohus on korduvalt märkinud, et ka avalikus ruumis liikumise jälgimine vöib kuuluda isiku eraelu kaitse alla, eriti kui tegemist on siistemaatilise ja automatiseeritud jälgimisega (vt Uzun vs. Saksamaa, EIKo 2.09.2010, nr 35623/05). Ka Euroopa Kohus on röhutanud, et registreerimisnumbrit peetakse isikuandmeteks, kui selle abil saab tuvastada fuusilise isiku (vt Euroopa Kohtu otsus C-582/14, Breyer, p 45^9).

Pöhiöiguste piiramise lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda PS-i §-st 11 ning Euroopa Liidu öiguse kohaselt ka proportsionaalsuse pöhimöttest (öiguskaitsedirektiivi artiklid 4 ja 8). PS- i § 11 kohaselt tohib öigusi ja vabadusi piirata ainult kooskölas PS-iga. Need piirangud peavad olema demokraatlikus uhiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate öiguste ja vabaduste olemust. Pöhiöiguse piiramine, et kaitsta muud pöhiseaduslikku väärtust, on eelköige seadusandja ulesanne, mis ei välistä kitsama kaalutlusöiguse andmist täidesaatvale riigivöimule.

" RKPJKo 111-4/1-1/94. 12 RKHKo 3-3-1-41-00, p 4. ' Narits, R.; Annus, T.; Emits, M.; Kalmo, H,; Lindpere, H.; Madise, L.; Merusk, K..; Mälksoo, L. Pöhiseaduse § 3 kommentaarid, komm 19. lk 57-58. 14 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89-131.

6

Seadusereservatsiooni pöhimötte15 kohaselt on kohustus seadusega sätestada ka need piirangud, mis riivavad pöhiöigusi, kui PS selle otsesönu ette näeb. Sättest tuleneb ka isiku subjektiivne öigus riigi vastu16. Kavandatud regulatsioon sätestab piirangud seaduse tasandil, täites öigusselguseja seadusreservatsiooni pöhimötte nöuded.

Andmetöötlus toimub seaduses sätestatud alustel ja selgelt määratletud eesmärkidel. Andmete kogumise ja töötlemise eesmärk on avaliku korra ja julgeoleku kaitse, kuritegude ennetamineja avastamine ning isikutejaesemete tagaotsimine. Need eesmärgid on tunnustatud legitiimsetena nii Eesti kui ka Euroapa öiguses (vt EIK, S. and Marper vs Uhendkuningriik, 4.12.2008, nr 30562/04 ia 30566/04. p 100 jj).

PS-i § 13 loige 2 näeb ette, et seadus kaitseb igauhte riigivöimu omavoli eest. Määratletuse pöhimötte kohaselt peab seaduses olema täidesaatva riigivöimu tegevus piisavalt täpselt reguleeritud, et kohus saaks töhusalt kontrollida täidesaatva riigivöimu tegevuse vastavust seadusele. Määratlemata öigusmöisted, abstraktsed koosseisud ja kaalutlusöigus pole kuli välistatud, aga mida intensiivsem on pöhiöiguse riive, seda täpsem peab olema seaduse tekst. PS-i §13 löikest 2 tulenev öigusselguse pöhimöte tähendab, et seadusedja muud öigusaktid peavad olema sönastatud selgeltja amsaadavalt ning olema piisavalt ammendavadja täpsed, et igauhel oleks vöimalik moista regulatsiooni ja seada selle kohaselt oma käitumine.

Regulatsioon sisaldab mehhanisme, mis piiravad riivet uksnes vajalikule ulatusele. Andmete säilitamisaeg on piiratud 45 päevaga, mis on kooskölas minimaalsuse pöhimöttega. Samuti on sätestatud juurdepääsuöigus ainult konkreetsetele asutustele ja ainult seadusega määratletud ulesannete täitmiseks (eelnöukohase PPVS-i §13 löiked 3 ja 5). Kuigi andmete salvestamine ja säilitamine toimub köikide söidukite kohta, siis on andmete reaalne kasutamine, see tähendab päringute tegemine jne, piiratud, mis oluliselt vähendab sellega kaasnevat pöhiöiguste riive intensiivsust. Salvestatud andmeid tohib kasutada vaid kuritegude avastamise, tökestamise ja menetlemise eesmärgil, olulise voi körgendatud ohu väljaselgitamiseks, törjumiseks voi korrarikkumise löpetamiseks ning tagaotsitavate isikute voi esemete leidmiseks (eelnöukohase PPVS-i § 131 löiked2ja 3). Lisaks toetab proportsionaalsuse pöhimötte täitmist numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu logimise nöue (eelnöukohase PPVS-i §13 löige 8), mis aitab tagada kontrollitavuseja valtida väärkasutust.

PS-i § 14 järgi on öiguste ja vabaduste tagamine nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvöimu kohustus. Seadusandja peab kehtestama öigusnormid, mis on piisavalt määratletud ja kooskölas PS-iga, täidesaatev vöim järgima kehtestatud Öigusnorme ning kohtuvöim kontrollima öigusnormide pöhiseaduspärasust ja täidesaatva vöimu tegevuse vastavust öigusnormidele.

Kuivörd numbrituvastuskaamera andmeid säilitatakse ja töödeldakse POLIS-es, siis selle pöhimääruses on toodud täpsemad reeglid andmete kaitsmiseks. POLIS pöhimäänise § 23 löike l kohaselt rakendatakse andmete kaitsmiseks organisatsioonilisi, fiiusilisija infotehnoloogilisi turvameetmeid. POLIS-e kasutamise öigus antakse uksnes neile ametnikele ja töötajatele, kellel see on vajalik teenistuskohustustest tulenevalt. Andmete sisestamise j a päringute tegemise öiguste tase määratakse teadmisvajadusest lähtuvalt tööulesannete täitmiseks. Oiguste taseme vöib määrätä kasutajagruppide kaupa voi isikuliselt.

15RKUKo3-4-l-10-00,p31. 16 Lehis, L.; Lind, K. Pöhiseaduse §113 kommentaaria, komm l. - O. Madise jt. (toim). Eesti Vabariigi pöhiseadus. Kommenteeritud valjaanne 4., täiend. Vlj. Tallinn: Juura 2017. lk 754.

7

Söiduki numbrimärgi järgi päringu tegemisel tuleb alati märkida päringu pöhjus - nt kriminaalasja number, dokumendi number, mille alusel paring tehakse. Ametnik peab olema vöimeline ka tagantjärgi pöhjendama, mis alusel ja eesmärgil ta auto numbrit otsis.

POLIS-e kasutamise öiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil. Iga POLIS-esse tehtud päringu voi kande (andmete lisamise, muutmise, sulgemise voi kustutamise) kohta säilitatakse vähemaltjärgmised andmed:

l) kasutaja nimi; 2) päringu voi kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.

Numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu osas täpsustatakse eelnöukohase PPVS-i §13' löikes 8, et nende kohta säilitatakse kaks aastat alates päringu tegemisest järgmised logiandmed: l) salvestise tegemise aegja koht; 2) mootorsöiduki voi haagise registreerimisnumber; 3) salvestise kustutamise aeg; 4) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood voi asutus, arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut; 5) päringu kuupäevja kellaaeg; 6) päringu liikja pöhjendus.

Logiandmete säilitamine on keskne meede isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse tagamisel, vöimaldades kontrollida, kas andmete töötlemine toimub seaduslikult, eesmärgipäraselt ja öiguspäraselt. Logiandmete olemasolu loob vöimaluse tagantjärele tuvastada, kes, millal ja mis eesmärgil andmeid kasutas voi tootles, mis omakorda vöimaldab tuvastada väärkasutustja vötta vajadusel meetmeid selle tökestamiseks.

Selline läbipaistvust ja kontrollitavust vöimaldav stisteem tugevdab pöhiöiguste kaitset, eelköige isikuandmete kaitse öigust (PS-i § 26 ja § 43), aidates ennetada andmete omavolilist voi ebaproportsionaalset kasutamist ning toetades riigi kohustust tagada isikuandmete töötlemise öiguspärasus. Logiandmete olemasolu on ka eelduseks söltumatu järelevalve teostamiseks, sealhulgas AKI ja muude pädevate asutuste poolt.

Eeltoodust tulenevalt on logiandmete säilitamine vajalikja proportsionaalne meede, mis aitab tagada avaliku vöimu läbipaistvuse ning uksikisikute pöhiöiguste kaitse tehnoloogiapöhises öiguskeskkonnas.

Kui PPA tuvastab andmekaitsealase rikkumise, teeb PPA teavituse AKI-le ja vajadusel puudutatud andmesubjektidele. Pöördumine AKI poole on kohustuslik olukorras, kus on aset leidnud isikuandmete töötlemisega seonduv rikkumine, mille iseloomu ning laadi arvestades kujutab see isikute öigusteleja vabadustele suurt ohtu.

Sellised meetmed on kooskölas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohaga, et pöhiöiguste riive lubatavus söltub lisaks eesmärgile ka kasutatavate garantiidejajärelevalve mehhanismide olemasolust (vt RKHK otsus 3-3-1-15-12, p 22).

PS-i § 44 löiked 2 ja 3 näevad ette, et köik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses satestatud korras andma Eesti kodanikule tema noudel informatsiooni oma tegevuse kohta, väljä arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatudja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks möeldud andmed. Eesti kodanikul on öigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigija kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel vöib seda öigust

8

piirata teiste inimeste öiguste ja vabaduste ning lapse pölvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tökestamise, kurjategija tabamise voi kriminaalmenetluses töe väljaselgitamise huvides. PPVS-i § 7 löike 2 kohaselt on PPA-1 öigus piirata andmesubjekti oigusi, kui see on vajalik: l) suuteo tökestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks voi karistuse täideviimiseks; 2) teise isiku voi andmesubjekti öiguste voi vabaduste kaitseks; 3) riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks; 4) avaliku korra kaitseks.

Sellised piirangud peavad alati pöhinema selgelt sätestatud öiguslikul alusel, olema pöhjendatudja proportsionaalsed, arvestades, et pöhiöiguste piiramine ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik legitiimse eesmargi saavutamiseks. Samal ajal peab riik tagama, et isikutel oleks vöimalik kasutada öiguskaitsevahendeid oma öiguste rikkumise korral ning et andmete töötlemise ule toimiks reaalne ja töhus järelevalve.

Kokkuvötlikult on andmesubjekti öiguste piiramine vöimalik vaid selgelt piiritletudjuhtudel ja pöhjendatult, kuid ka sellisel juhul tuleb tagada läbipaistvus, kontrollitavus ning vöimalus öiguste taastamiseks, mis on demokraatliku öigusriigi ja pöhiöiguste tegeliku kaitse aluseks.

Andmekaitse aspektisi on eelnöus arvestatud ka IKUlVI-i ja IKS-i pöhimötetega, eelköige: andmete minimaalsuse (eelnöu § 13' Ig 4), kasutuseesmärgi piirangu (eelnöu § 131 Ig 3ja 5), säilitamisaja (eelnöu § 13 Ig 7)ja läbipaistvuse/logimise (eelnöu § 13 Ig 8) nöuetega.

Eelnöus sätestatud numbrituvastuskaamerate kasutuse regulatsioon kujutab endast eraelu puutumatuseja isikuandmete kaitse öiguste riivet, kuid see on PS-iga kooskölas, kana:

riive on sätestatud seaduses, selle eesmärk on legitiimne, see on vajalikja proportsionaalne, rakendatakse piisavaid garantii-jajärelevalvemehhanisme, andmete säilitamineja kasutamine on piiratud ulatusega.

Need tingimused toetavad seisukohta, et tegemist on mööduka pöhiöiguste riivega, eeldusel, et stisteemi rakendamisel järgitakse rangelt määratud kasutuseeskirju ja j ärelevalvemehhanisme.

Eelnöus sätestatud numbrituvastuskaamerate kasutus kujutab endast eraelu ja isikuandmete kaitse öiguste riivet, kuid see on PS-iga kooskölas, kuna:

piirang on seaduses sätestatud, eesmärk on legitiimne ja vajalik, rakendatakse proportsionaalseidja töhusaid tagatisi, andmetöötlus on piiratud ulatusegaja kontrollitav.

Lisaks tuleb hinnata, kas meetme kasutamine on vältimatult vajalik. Alternatiivsed meetmed (nt patrullimine, manuaalne kontroll) ei pruugi olla piisavalt töhusad ohtude ennetamisel voi kuritegude avastamisel. Kuna jälgimisseadmestik vöimaldab saavutada soovitud eesmärki väiksema ressursikuluga ja suurema töhususega, on selle kasutamine pöhjendatud ja pöhiseaduspärane.

2.4. Andmekaitsealane möjuhinnang

Eelnöu vöimaldab kogudaja töödelda söiduki registreerimisnumbrit, mis on isikuandmed, kui need on seotud kindlakstehtava isikuga. Eelnou reguleerib isikuandmete töötlemist öiguskaitse

9

•

•

eesmärgil ning peab seega olema kooskölas IKS-i ja öiguskaitsedirektiiviga. Osaliselt reguleerib eelnöu isikuandmete töötlemist ka haldusmenetluses, mistöttu tuleb tagada isikuandmete töötlemise öiguspärasus vastavalt IKUM-Ieja PS-i §-le 44.

Eelnöu on seotud isikuandmete töötlemisegajärgnevate kavandatavate muudatuste puhui: l) numbrituvastuskaamera salvestise loomine; 2) numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu andmine ja edasine töötlemine; 3) numbrituvastuskaamera salvestise säilitamine.

Möjutatud sihtmhm on köik Eesti territooriumil mootorsöiduki voi haagisega liikluses osalevad isikud, kes mööduvad numbrituvastuse funktsiooni omavast avaliku ruumi kaamerast ning on jäädvustatud salvestisele.

2.4.1 Numbrituvastuskaamera salvestise loomine

Eelnöukohase PPVS-i § 13 löikes 4 nähakse ette andmekoosseis, mida sisaldab numbrituvastuskaamera salvestis.

Numbrituvastuskaamera on avaliku ruumi kaamera, mis omab vastavat tehnilist funktsiooni, mille abil tehakse piit mootorsöidukist voi haagisest ning selle registreerimismärgile vastavast voi sarnanevast objektist (luuakse foto, kus fookuses on söiduki registreerimismärk). Täiendavalt talletatakse numbrituvastuskaamera poolt ka aeg ja kaamera asukoht, millest mootorsöiduk voi haagis möödus. Lisaks vöivad loodavale salvestisele jäädä ka isikud, kes söidukis viibivad (eelköigejuht ning tema körvalistuja) voi söiduki vahetusläheduses viibivad isikud, näiteks jalakäija ulekäigurajal. See, kas söidukis viibivad isikud on samuti salvestiselt näha, söltub numbrituvastuskaamera resolutsioonist ja teravusest, mis kaamerate löikes varieeruvad. Pildi resolutsiooni ja teravust möjutab uhe tegurina valgustus ja ilmastikuolud - näiteks kas piit on tehtud öösel, udus, vastu päikest, kas kaamera on puhas jne. Samuti on möjutavaks teguriks ka see, millisele körgusele ja millise nurga alla kaamera paigutatud on. Seega söltuvalt ilmastikustja kaamera nurgast vöib olla näha söidukis olevaa isikud, kuid nende tuvastamiseks tuleb salvestist täiendavalt edasi töödelda, et isikud tuvastada, siisteemi poolt isikuid automaatselt ei tuvastata. Numbrituvastuskaameral puudub funktsionaalsus, mis vöimaldaks teostada näotuvastust.

Kokkuvöttes vöib muudatuse andmekaitsealast möju pidada pigem väikseks, kuna esmases isikuandmete töötlemise etapis toimub andmekorje eesmärgiga talletada foto mootorsöidukist voi haagisest ning fookustatakse sealjuures söiduki registreerimise numbrit, eesmärk ei ole tuvastada isikuid. Seega numbrituvastuskaamera salvestise loomine on esmane samm isikuandmete töötlemisel ning see on köige vähem fuiisiliste isikute eraelu puutumatust riivav töötlemistoiming, kuivörd igal möödasöidul numbrituvastuse funktsiooniga avaliku ruumi kaamerast ei pruugi salvestisele talletuda isikud ning automaatselt ei seota registreerimise numbrit isikuga - näiteks söiduki omaniku, vastutava kasutaja voi kasutajaga. Salvestise loomise eesmärk on luua teave, mis vöimaldab eelnöukohase PPVS-i § 13' löike 3 punktide 1- 3 ning sama paragrahvi löike 5 punktides 1-2 nimetatud ulesannete täitmist.

2.4.2 Numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu andmine

Eelnöukohase PPVS-i § 131 löikes 5 sätestatakse asutused, kellel on lisaks PPA-le numbrituvastuskaamerate salvestistele juurdepääs. Numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu saamiseks eelduseks on seadusest tulenev öiguslik alus ning teenistuskohustustest tulenev vajadus.

10

POLIS pöhimääruse § 23 löike 2 kohaselt antakse infosusteemi kasutamise öigus tiksnes neile teenistujatele, kellel see on vajalik teenistuskohustustest tulenevalt. Tulenevalt sama paragrahvi löikest 3 määratakse andmete sisestamiseja päringute tegemise öiguste tase teadmisvajadusest lähtuvalt tööulesannete täitmiseks. Oiguste taseme vöib määrätä kasutajagruppide kaupa voi isikuliselt. Numbrituvastuse susteemi juurdepääs on lisatud kasutajarollidele. Kasutajaroll antakse teenistuskohustustest tulenevalt. Kui kasutajale on antud kasutajaroll, millele ei ole lisatud numbrituvastuskaamera salvestiste andmetele ligipääsu vöimaldavat öigust, siis kasutaja nendele andmetelejuurdepääsu ei oma. PPA kasutajatele antakse nimetatud ulesannete täitmiseks juurdepääs numbrituvastuskaamera andmetele rollipöhiselt. Teistele eelnöukohase PPVS-i §13' löikes 5 nimetatud asutustele on loodud eraldi rollia, mis vöimaldavad neile juurdepääsu enda seadusest tulenevate ulesannete täitmiseks - MTA-1 TS-i §-ga 4 sätestatu ning julgeolekuasutustel julgeolekuasutuste seaduses (edaspidi JAS) sätestatud ulesannete täitmiseks.

Numbrituvastsuskaameraga loodud salvestisele juurdepääsu omamine vöimaldab teha POLIS- est päringuid erinevatel öiguslikel alustel alljärgnevalt:

Jälitustesevuse raames:

^ PPVS § 3 löige l punkt 7 (PPA ulesanneteks on suiitegude menetlemine); ^ KrMS §212 löige l (kohtueelset menetlust toimetavad PPA ning Kaitsepolitseiamet, kui

KrMS-i §212 löikes 2 ei ole sätestatud teisiti); v^ KrMS §15 löige l (kriminaalmenetluses on menetlejal öigus töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluseja kohtumenetluse läbiviimiseks, töendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks voi muu KrMS-is sätestatud eesmärgi saavutamiseks);

•^ KrMS § 1262 löige l (PPA, Kaitsepolitseiamet, MTA, Söjaväepolitsei ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidijälitusasutus) vöivad teha j alitusta imingu järgmistel alustel: l) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise voi tökestamise

eesmärgil; 2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine; 3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt KrMS-i 16'. peatukis

sätestatule; 4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta).

^ KrMS § 126' löige 8 (jälitusasutusel on Öigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kai jälitustoimingud);

^ KrMS § 63 löige l (töend on kahtlustatava, suudistatava, kannatanu, tunnistaja voi asjatundja utlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud utlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitöend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja j alitusta imingu protokoll voi videosalvestis, samuti muu dokument ning foto voi film voi muu teabetalletus).

•

•/ Tagaotsimise raames:

PPVS-i § 3 löige l punkt 7; KrMS-i § 140 löige 3 (tagaotsitavaks kuulutamise määrus edastatakse täitmiseks jälitusasutusele, kelle menetluses on voi kelle menetluses oli tagaotsimise aluseks olev kriminaalasi. Kui kriminaalasi on voi oli jälitusasutuseks mitteoleva uurimisasutuse menetluses, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus täitmiseks PPA-le); KrMS-i § 152 löige l, § 1261 löige 8, § 1262 löige l.

11

Isikute asukoha tuvastamise raames: ^ PPVS-i § 3 löige l punkt l (politsei ulesandeks on avaliku korra kaitse KorS-is sätestatud

aluseljakorras).

• Rahvusvahelise koostöö raames: ^ PPVS-i § 3 löige l punkt 7, KrMS-i §212 löige l; KrMS-i § 152 löige l, § 12621öige l,

§ 126' löige 8; PPVS § 746 löige 2 (politseil on seaduse, välislepingu voi Euroopa Liidu öigusakti täitmiseks öigus edastada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, välisriigile voi rahvusvahelisele organisatsioonile.), Kr]V[S-i 19. ptk (rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses).

Avaliku ko rra kaitseks: ^ PPVS-i§31öigelpunktl.

Juurdepääsuöiguse omamine ei suurenda igaljuhul köikide andmesubjektide pöhiöiguste riivet, paring käivitatakse uksnes pöhjendatult, menetleja igakordse otsusega, selleks vajaliku öigusliku aluse olemasolul. Juurdepääsuöigust omav isik on kohustatud omama piisavaid teadmisi isikuandmete töötlemise nöuetest ning isikuandmete kaitset reguleerivate öigusaktide nöudeid ka körvalekaldumatultjärgima.

Päringu käivitamise puhui ei töödelda eriliiki isikuandmeid. Töödeldavateks isikuandmeteks on mootorsöiduki voi haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber, liikluses osalenud söiduki fotografeerimise aeg ja koht ning mootorsöidukis viibinud voi selle vahetus läheduses viibinud isikud (eeldusel, et nad on fotol näha). Hilisemate isikuandmete töötlemistoimingute puhui töödeldakse ka söiduki omaniku, vastutava kasutaja ning kasutaja isiku uldandmeid. Tuvastamaks vöimalikke väärkasutusi, kus numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsuöigust omav teenistuja käivitab päringu omamata selleks öiguslikku alust, on PPA rakendanud sisekontrollilised meetmed. Eelnoukohases PPVS-i §13 löikes 8 tuuakse logiandmed, mis säilitatakse numbrituvastuskaamera salvestise kande ning päringu kohta. Eelnöukohase PPVS-i §13 löikes 5 nimetatud asutused peavad samuti tagama, et nende teenistujad omaksid piisavaid teadmisi isikuandmete kaitset reguleerivatest ning konkreetse isikuandmete töötlemistoimingu puhui kohalduvatest öigusaktidest ning rakendama samuti asutusesiseseid sisekontrollilisi meetmeid, mis aitaksid tuvastada vöimalikke väärkasutusi.

Kuigi juurdepääsuöiguse realiseerimine toob kuli kaasa suurema pöhiöiguste riive, sealhulgas eraelu puutumatuse riive, ei puuduta see köiki isikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse eelnöuga kavandatud satte (PPPVS § 13' Ig 4) kohaselt numbrituvastuskaamera salvestise abil. Edasine isikuandmete töötlemine toimub menetluste raames, mille puhui on seadusandja juba varasemalt ette näinud suurema riive isiku eraelule.

2.4.3 Numbrituvastuskaamera salvestiste säilitamine

Kokkuvöttes vöib muudatuse andmekaitsealast möju himiata väikeseks, kuna numbrituvastuskaamera poolt ei toimu automaatset isikute tuvastamist ning registreerimisnumbri sidumist mootorsöiduki voi haagise omaniku, vastutava kasutaja voi kasutajaga. Suurema riivega isikuandmete töötlemise toimingud toimuvad erinevate asutuste seadusest tulenevate ulesannete täitmise raames, mille puhui on seadusandja poolt lubatud suurem privaatsuse riive. Numbrituvastuskaamera salvestisega seotud isikuandmete töötlemistoimingud on kontrollitavad ning piiritletud seadusest tulenevate oiguslike alustega.

12

3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis

Seaduseelnöu eesmärk on selgelt reguleerida numbrituvastuskaamerate kasutamistja nendega salvestamist ning tagada nende vastavus pöhiöiguste kaitse nöuetele PPVS-i kontekstis. Eelnöuga täiendatakse PPVS-i sätteid, vöimaldades PPA-1 rakendada kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi uhiskonna turvalisuse tagamiseks selgelt määratletud ja uhiskonnale vastuvöetava mandaadi alusel.

Eelnöuga täiendatakse PPVS-i 3. peatuki l. jagu §-ga 131, numbrituvastuskaamerate definitsioonja selle andmete töötlemine:

milles sätestatakse

Löike l kohaselt on numbrituvastuskaamera KorS-i § 34 löikes l nimetatud jälgimisseadmestik, mis tuvastab automaatselt mootorsoiduki voi haagise ning selle registreerimismärgi. See tähendab, et numbrituvastuskaamerat käsitletakse avalikus kohas toimuva jälgimiseks piki edastava voi salvestava jälgimisseadmestikuna, millel on tehnoloogiline vöimekus automaatselt tuvastada mootorsöidukit voi haagist ning selle registreerimismärki. Käesoleva löikega saab numbrituvastuskaamera selge legaaldefinitsiooni, mis piiritleb selle kaamera olemuse kuid samuti kasutamise ulatuse. Viimane tuleneb asjaolust, et numbrituvastuskaamera on endiselt avalikus kohas paiknev avalikjälgimisseadmestik. Seega allub ka numbrituvastuskaamera KorS-i §-s 34 sätestatud regulatsioonidele, sealhulgas tähistamise nöuetele.

Löige 2 näeb ette, et PPA vöib salvestada numbrituvastuskaameraga foto mootorsöidukist voi haagisest ning selle registreerimismärgist ning seda käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutada ja säilitada. Numbrituvastuskaamera salvestab automaatsel fotosid köikidest söidukitest, mis asuvad tema vaateväljas, ning töötleb automaatselt salvestise pinnalt nende registreerimismärke selliselt, et esmalt leitakse kaadrist söiduki registreerimismärk, seejärel eraldatakse registreerimismärgi tähemärgid uksteisest ning löpuks tuvastatakse ja muudetakse need tähed tekstiks. Saadud andmeid kasutatakse käesoleva paragrahvi löike 3 alusel vördlemiseks erinevates andmebaasides märgitud huvipakkuvate registreerimisnumbritega, näiteks nendega, mis teadaolevalt on tagaotsitavate, kahtlustatavate voi ohus olevate isikute kasutuses.

Fotode salvestamine on vajalik, sest sellega lahendatakse käesolevalt regulatsioonide tölgendamises tekkinud öigusselgusetus. Kui kehtiv öigus vöimaldab KorS-i § 34 löike l alusel kasutada ohu väljaselgitamiseks ja törjumiseks voi korrarikkumise körvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuvajälgimiseks pilti edastavat voi salvestavat jälgimisseadmestikku, kuid jätab osaliselt lahtiseks salvestiste säilitamise, siis lisatav sate peaks selle ebaselguse löplikult lahendama. Löike sisuks on köigi kaamera vaateväljas olevate söidukite registreerimismärkide automaatne salvestamine. Ehkki löige vöimaldab köikide söidukite salvestamist, on salvestiste kasutamine oluliselt piiratud eelnöu löikes 3 sätestatud tingimustega. See tähendab, et kuigi salvestis on andmebaasis, on selle kasutamine lubatud uksnesjuhtudel, kus selleks esineb vaga kaalukas öiguskaitseline vajadus, näiteks seoses raske kuriteo uurimisega, tagaotsitava isiku asukoha kindlakstegemisega voi teadmata kadunud isiku otsimisega.

Numbrituvastuskaamera paigaldamise aluseks on ohuhinnang. PPA-1 on salvestamise pöhjendamiseks kohustus koostada ohuhinnang, mis peab pöhinema faktidel voi korrakaitseorgani teaduslikel voi tehnilistel teadmistel voi Euroopa Liidu öigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma vördse kohtlemise pöhimottest. Numbrituvastuskaamera paigaldamise vajadus ohuhinnangu alusel vöib tuleneda näiteks sellest, et kaamera möjupiirkonnas asuvat magistraalteed kasutavad kurjategijad oma liikumisel kuriteopaikadele voi sealt lahkudes. Sellisel juhul on vöimalik objektiivse teabe pöhjal järeldada, et könealuses

13

piirkonnas esineb oht, mida on vajalik jälgimisseadmestiku abil salvestada. Selline järeldus vöib pöhineda ka loogilisel järeldusel, mis vötab arvesse riigi geograafilist asukohtaja taristut ning rahvusvahelise kuritegevuse trende.

Kuivörd andmete analuusimine on vöimalik uksnes olemasolevate andmete piires, piiraks salvestamise selge puudumine oluliselt politsei suutlikkust tuvastada konkreetsete öigusrikkumiste toimepanijaid. Seda eriti olukorras, kus Eesti kohtupraktikas on kujunenud uldtuntud teadmiseks asjaolu, et raskete kuritegude toimepanijate tegevust iseloomustavad reeglina konspireeritusja varjatud tegutsemisviisid ning Euroopa Liidu raskeja organiseeritud kuritegevuse pöhjustatud ohtude 2021. aasta hinnangu (SOCTAV7 kohaselt tegutseb 70 % kuritegelikest vörgustikest enam kui kolmes liikmesriigis ning ule 80 % neist on seotud peamiste piiriiileste kuritegudega nagu uimastikaubandus, varavastased kuriteod, inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik ale piiri toimetamine18.

Löikes 3 määratakse andmete kasutamise eesmärgid. Säte näeb ette, et PPA vöib seaduses sätestatud voi välislepingust voi Euroapa Liidu öigusaktist tulenevate ulesannete täitmiseks kasutada numbrituvastuskaameratja selle salvestist: l) kuritegude avastamiseks, tökestamiseksja menetlemiseks; 2) körgendatud voi olulise ohu väljä selgitamiseks, törjumiseks voi korrarikkumise löpetamiseks; 3) tagaotsitavate isikuteja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.

Kuigi löike 2 kohaselt teeb numbrituvastuskaamera foto igast tema vaateväljas olevast söidukist ning PPA-1 on Euroapa Liidu öigusaktidest, välislepingutest ja PPVS-i §-st 3 tulenevalt lai ulesannete ring, piirab käesolev eelnöu oluliselt numbrituvastuskaamerate kasutamist politsei ulesannete täitmisel. Salvestiste töötlemine on lubatud ainult selgelt määratletud eesmärkidel.

Esiteks, tohib PPA eelnöu kohaselt kasutada numbrituvastuskaamera salvestist ainult kuritegude avastamiseks, tökestamiseks ja menetlemiseks. Numbrituvastuskaamera salvestise kasutamine väärtegude voi distsiplinaarsuutegude, kui vähem raskete rikkumiste uurimisel, on keelatud, sest niivörd invasiine ja ulatuslik riive oleks pöhiöiguste kaitse seisukohast ebaproportsionaalne.

Teiseks, korrakaitselisel eesmärgil on numbrituvastuskaamera salvestise kasutamine lubatud vaid körgendatud voi olulise ohu väljaselgitamiseks, törjumiseks voi korrarikkumise löpetamiseks. KorS-i § 5 löike 3 kohaselt tähendab oluline oht ohtu isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele huvele19, keskkonnale voi kuriteo toimepanemise ohtu. Näiteks ei ole lubatud numbrituvastuskaamera abil tuvastada tehnoulevaatuseta söiduki osalemist teeliikluses, kuivörd sellise rikkumisega ei pöhjustata töenäoliselt olulist ohtu. Kull aga vöib olla lubatav numbripäringu teostamine hädaabiköne järgselt söiduki kohta, mille juht käitub liikluses ebaadekvaatselt voi millest pudeneb lasti. Körgendatud oht tähendab KorS-i § 5 löike 4 kohaselt ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, fuusilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele

17 Vt lähemalt: https://www.euroDol.eurooa.eu/publication-events/main-reDorts/euroDean-union-serious-and- oreanised-crime-threat-assessment-socta-2021 18 Europol (2021), European Union serious and organised crime threat assessment, a corrupting influence: the infiltration and undermining of Europe's economy and society by organised crime, Euroapa Liidu Valjaannete Talitus, Luksemburg. 19 KorS § 5 löike 8 punkt l sätestab, et olulise väärtusega varalise huve kvalifitseerimiseks peab see uletama kehtivat palga alammäära uhes kuus kumnekordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87 ,,Töötasu alammäära kehtestamine" §-le l on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab, et olulise väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 8 860 eurot.

14

huvele20, suure keskkonnakahju tekkimise voi raskete kuritegude toimepanemise ohtu. Körgendatud ohu tuvastamiseks on numbrituvastuskaamera kasutamine lubatud näiteks siis, kui politseile laekub teade suitsiidse isiku kohta. Sellisel juhul on pöhjendatud tema kasutuses oleva söiduki asukoha väljaselgitamine, et oleks vöimalik järgnevalt väljä selgitada oht tema elule. Selline selge rahaline ja sisuline eristus tagab, et numbrituvastuskaamerate kasutamine on proportsionaalneja suunatud uhiskonnale ohtlike olukordade ennetamiseleja lahendamisele, kaitstes samal ajal isikute eraelu puutumatust.

Kolmandaks nähakse eelnöuga PPVS-is eraldi vöimalus kasutada numbrituvastuskaamera salvestisi tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi see eesmärk ei pruugi alati olla seotud kuriteo menetlemise voi olulise voi körgendatud ohuga, kaalutakse indiviidi huve riigi huvidega avaliku korra tagamisel ja öiguskaitse töhusal korraldamisel. Riigi huvi prevaleerib, kuna riik peab suutma kehtestatud reegleidjöustada ning tagama teiste isikute öiguste kaitse, olles seeläbi vöimeline säilitama oma autoriteedi ja uhiskonna turvalisuse.

Numbrituvastuskaamera rakendamine käesoleva eelnöuja KorS-i § 34 löike l tähenduses vöib seega toimuda kahel viisil: proaktiivselt ehk etteulatuvaltja reaktiivselt ehk tagantjärele.

Proaktiivse kasutuse puhui sisestatakse numbrituvastussusteemi eelnevalt konkreetne registreerimismärk, mis on seotud mone uurimistoimingu, tagaotsimise voi muu öiguskaitseasutuse öiguspärase huviga, sealhulgas Schengeni infosusteemi (SIS II) hoiatusteadetega. Kui vastava registreerimismärgiga söiduk satub möne numbrituvastusfunktsiooniga varustatud kaamera vaatevälja, edastatakse teade tabamuse kohta automaatselt pädevale öiguskaitseasutusele, kes on registreerimismärgi susteemi sisestanud. Selline proaktiivne seiremehhanism on kasutusel alates 2018. aastast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nöukogu määrusele (EL) 2018/1862, millega kehtestatakse Schengeni infosusteemi (SIS II) kasutamise öiguslik raamistik. Määruse kohaselt on politsei- ja piirivalveasutustel vöimalik automaatselt vörrelda söidiikite registreerimismärke SIS II andmebaasis sisalduvate hoiatusteadetega ning edastada tuvastatud vasted otsingut teostavale liikmesriigi asutusele. Selline vöimekus toetab nii kriminaalmenetluses kui ka halduskorras tehtavate toimingute töhusust, sh vara tagasi saamist voi isikute asukoha kindlakstegemist.

Reaktiivne kasutus tähendab andmete töötlemist juba toimunud sundmuse voi olemasoleva teabe pöhjal. Arvestades, et numbrituvastuskaamerate salvestisi säilitatakse eelnöu kohaselt 45 päeva, on nimetatud ajavahemiku jooksul uurimisasutustel voimalik kasutada salvestatud andmeid juhtumite tagantjärele analuusimiseks. Kui uurimise käigus selgub konkreetne registreerimisnumber, on vöimalik kontrollida, kas vastav söiduk on nimetatud perioodijooksul möne kaamera vaateväljast möödunud, ning määrätä kindlaks selle liikumise aeg ja asukoht.

Lisaks vöimaldavad salvestatud pildid tuvastada söidukeid ka olukorras, kus registreerimismärk ei ole esialgu teada. Näiteksjuhul, kui on teada, et söiduk vois liikuda teatud ajavahemikul kindla numbrituvastuskaamera vaateväljas, saab läbi vaadata selle ajavahemiku salvestised. Visuaalse teabe alusel on vöimalik tuvastada konkreetne tuvastamist vajav söiduk (nt punast varvi, kindlat marki söiduk) ning sellel nähtav registreerimismärk. Registreerimismärgil oleva registreerimisnumbri alusel on vöimalik teha päringuid riiklikesse andmekogudesse, et saada teavet söiduki omaniku voi vastutava kasutaja kohta. See omakorda vöimaldab menetlustoimingu raames kusitleda söiduki omanikku voi vastutavat kasutajat, et väljä selgitada, kes söidukit könealusel ajal nendele teadaolevalt kasutas. Reaktiivne kasutus

20 KorS § 5 löike 8 punkt 2 sätestab, et suure väärtusega varalise huve kvalifitseerimiseks peab see uletama kehtivat palga alammäära uhes kuus sajakordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87 ,,Töötasu alammäära kehtestamine" §-le l on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab, et olulise väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 88 600 eurot.

15

vöimaldab seeläbi kasutada salvestatud teavet öiguskaitselistel eesmärkidel ka hilisema menetluse raames.

Seadusandja on KorS-i seletuskirjas21 selgitanud, et videokaamerate (sh pildi salvestamise vöimekusega kaamerate) kasutamine peab olema sisuliselt paindlikja avatud, et vöimaldada nende rakendamist vastavalt olukorrale nii reaalajas kui ka tagantjärele. Salvestisi vöib kasutada mitte ainult vahetuks ohu törjumiseks, vaid ka hilisemaks analuusiks, sealhulgas rikkumiste tuvastamiseksja menetluste läbiviimiseks. Seetöttu ei ole KorS-i §-s 34 ette nähtud kinnist loetelu salvestiste kasutusotstarvetest. Numbrituvastuskaamerad kuuluvaa sellesse raamistikku kui pildi salvestamise ja edastamise vöimekusega jälgimisseadmed, mille kasutamine toetub samale loogikale - nii ennetavale kui töendite kogumise eesmärgile. Eesti kohtupraktikas on automaatsete numbrituvastuskaamerate salvestiste kasutamine kriminaalmenetluses korduvalt tunnistatud lubatavaks ja usaldusväärseks töendiks. Näiteks selgitas Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2022 otsuses nr 1-20-9456, et susteemist kogutud andmed, mis kajastavaa söiduki liikumistja kasutamist, on olulised stiudistatavate kuritegelikus tegevuses osalemise töendamiseks ning vöimaldavad jälgida söiduki teekondaja luua seoseid toimepandud kuriteoga. Varasemat seisukohta kinnitas Tartu Ringkonnakohus ka 31.10.2023 otsuses nr 1-22-8040, tunnistades nii PPA kui ka MTA automaatse numbrituvastussusteemi andmed usaldusväärseteks ja lubatavateks töenditeks varguse uurimisel, sealhulgas söiduki liikumise töendamisel ule riigipiiri, kuivörd kohtu hinnangul olid andmed korrektselt vormistatud ning nende usaldusväärsus piisavalt töendatud. Seda, et PPA numbrituvastuskaamerate salvestised on kriminaalmenetluses lubatavad ja usaldusväärsed töendid, mille kasutamine ei riku menetlusosaliste pöhiöigusi ega andmekaitsenöudeid, on leidnud ka Harju Maakohus 25.04.2023 otsuses nr 1-21-6018.

Löikes 4 on sätestatud andmekooseis, mida töödeldakse numbrituvastuskaamera salvestise raames. Salvestis sisaldabjärgmisi andmeid:

l. foto mootorsöidukist voi haagisest ning selle registreerimismärgist; 2. mootorsöidukis voi selle vahetus läheduses viibivad isikud, kui nad on nimetatud fotol; 3. mootorsöiduki voi haagise registreerimismärgilt automaatselt tuvastatud

registreerimisnumber; 4. mootorsöiduki voi haagise fotografeerimise aeg ja koht.

Satte eesmärk on selgelt määratleda, millised andmed kuuluvaa numbrituvastuskaamera salvestise koosseisu. See tagab nii andmete kogumise öigusliku selguseja läbipaistvuse kui ka isikute pöhiöiguste kaitse, vältides liigset andmekogumist. Samuti kindlustab see tehniliste susteemide toimimise koosköla kehtivate öigusnormidega.

Punktis l nimetatud foto on keskne element automaatse tuvastusprotsessi toimimises, kuna see vöimaldab susteemil registreerimismärgi kaadrilt kindlaks teha ja seejärel selle sisu masinloetavalt väljä vötta. Protsessi käigus tuvastab susteem esmalt pildilt registreerimismärgi asukoha, seejärel jagab märgil olevaa tähemärgid eraldi uksusteks ning löpuks tuvastab iga märgi tähenduslikult ja teisendab selle tekstiks. Kuna andmebaasidesse on registreerimisnumbrid salvestatud tekstinä, on see samm vajalik, et teha automaatne vördlus - pildilist infot ei ole vöimalik otseselt tekstipöhise infoga vörrelda. Lisaks tehnilisele otstarbele vöimaldab foto teha vajadusel ka visuaalset kontrolli. Näiteks vöib pildi pöhjal ilmneda, et konkreetne registreerimisnumber on kinnitatud söidukile, mille välimus ei vasta sellele, mida otsitakse.

21 Korrakaitseseadus 49 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b- bd9ella940c4/

16

Punkti 2 eesmärk on kirjeldada fotol kajastuvaid taiendavaid olulisi asjaolusid, eelkoige konkreetses liiklussituatsioonis viibivaid fuusilisi isikuid. Kuigi seaduse eesmärk ei ole isikute teadlik jäädvustamine ega tuvastamine, vöivad fotole jäädä mootorsöidukis voi selle vahetusläheduses viibivad isikud -peamiseltjuhtja eesmine kaasreisija.

Eelnöukohased muudatused ei luba ega nöua isikute sihipärastjäädvustamist. Arvestatakse aga, et isikutejuhuslikjäädvustumine on kaamera töö eripära töttu vöimalik. Isikute tuvastamise ali peetakse silmas olukorda, kus isikut vöib fotolt visuaalselt ära tunda - näiteks juhul, kui tegemist on avalikkusele tuntud isikuga, isiku valimus on eelnevalt teada voi on olemas vördluspilt. Samas ei ole automaatne isikutuvastus stisteemi eesmärk ega funktsioon. Salvestatud kujutist ei töödelda selleks, et automaatselt isikuid tuvastada voi seostada neid muude isikuandmetega, nagu nimi voi isikukood. Isikuandmete sidumine toimub uksnes siis, kui selleks on eraldi öiguslik alus (nt kriminaalmenetluses tehtävä päringu raames). Seega ei ole tegemist sihipärase isikuandmete töötlemisega, vaid tehnilise paratamatusega, mis on seotud kaamera tööpöhimöttega.

Eraelu puutumatuse riivet on tulevikus vöimalik vähendada tehniliste lahendustega, näiteks rakendades automaatset hägustamist numbrituvastuskaamera salvestisel neis piirkondades, kus isikud vöivad olla tuvastatavad - eeskätt söiduki esiklaasi piirkonnas. Selline tehniline lahendus raskendaks söidukis viibivate isikute tuvastamist ning vähendaks isikuandmete töötlemisega kaasnevaid riske. Sarnaseid lahendusi kasutatakse avalikus sektorisjuba tänä, näiteks vanglates ja arestimajades, kus kaamerate salvestusaladel hägustatakse visuaalselt tundlikke piirkondi, nagu kambrite sanitaaralad.

Kuna PPA on numbrituvastuskaamerate kasutamise praegu peatanud ning sobivate tehniliste lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevötmine vöib vötta arvestatavat aega, siis ei ole vöimalik käesoleva eelnöuga pakkuda tehnilist lahendust salvestiste hägustamiseks vms. Kui PPA ei saa numbrituvastuskaameraidja nende salvestisi kasutada, suureneb oluliselt nii raskete kuritegude toimepanemise kui ka nende avastamataja tökestamatajäämise risk. Seetöttu ei ole ka pöhjendatud keelata kaamerate kasutamist kogu perioodiks, kui sobiva tehnilise lahenduse väljatöötamine voi leidmine kestab. Käesoleva eelnöuga tagatakse isikuöiguste kaitse oluliselt paremini ja selgemalt kui seni, mistöttu vöimaldab see kaamerate kasutamist piiratud kujul öiguspäraseltjätkata ka uleminekuperioodil.

Uhe tulevikulahendusena vöiks kaaluda susteemi, kus tundlik ala (nt esiklaas voi konkreetselt isiku kujutis) oleks salvestisel vaikimisi kaetud ning selle nähtavaks muutmine oleks lubatud ainult pöhjendatud taotlusel ja kohtu loal. See vöimaldaks kasutada salvestisi töendina kriminaalmenetluses, kus on vajalik isikutuvastus, kuid kaitseks muul ajal asjassepuutumatute isikute privaatsust. Selline lahendus tagaks köige tugevama tasakaalu öiguskaitselise eesmärgi ja eraelu kaitse vahel, kuid ei ole tehnoloogiliselt ega menetluslikult praegu kiireloomuliselt rakendatav. Avaliku korra kaitsel Ohutörjumisel ei ole kohtu loale allutamine siiski möistlik, kuna need olukorrad on tihti ajakriitilised.

Kuna eelnöu vajab kiireloomulist vastuvötmist, ei ole sellise tehnilise lahenduse rakendamine praeguses etapis vöimalik. See eeldaks pöhjalikku tooteanaluusi, tehnilist piloteerimist ning täiendavaid investeeringuid. Eriti keeruliseks muudab lahenduse leidmise asjaolu, et söidukite möötmed ja kaamerapiltide vaatenurgad on väga erinevad, mistöttu universaalse ja usaldusväärse lahenduse arendamine on tehniliselt keeruline.

Punktis 3 loetletud mootorsöiduki voi haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber on automaatselt loetud tekstiline teave, mis voimaldab andmeid vorrelda registrite voi keelunimekirjadega. Registreerimismärgilt (piit) tuvastatud

17

registreerimisnumbrite (tekst) pöhjal tehakse automaatne vördlus erinevates andmekogudes sisalduvate huvipakkuvate numbritega, sealhulgas näiteks nende söidukitega, mis on seotud tagaotsitavate, kahtlustatavate voi ohus olevate isikutega. Selline vördlus vöimaldab öigeaegset reageerimist ja vajalike toimingute algatamist öiguspärasel alusel. Registreerimisnumber kui tekst on peamine identifikaator, mille abil on vajadusel voimalik seostada soiduk tema omaniku voi vastutava kasutajaga.

Punktis 4 sätestatakse, et lisaks sisaldab salvestis metaandmeid, mis määratlevad, millalja kus söiduk on jäädvustatud. Aeg ja asukoht on olulised hilisema kontrolli voi töendusmaterjali kasutamiseks, sealhulgas kohtumenetluses, ning andmete töötlemise ja kasutamise öiguspärasuse tagamiseks.

Kui inimene soovib teada, milliseid isikuandmeid, sealhulgas kaamerasalvestised millelt isik on tuvastatav, tema kohta PPA töötleb, siis on isikul tulenevalt IKUM-i artiklist 15 (Andmesubjekti juurdepääsuöigus) öigus saada kinnitust selle kohta, kas tema isikuandmeid töödeldakse. Kui andmeid töödeldakse, on inimesel öigus tutvuda nende andmetega ning saada lisateavet, sealhulgas töötlemise eesmärkide, andmete allikate, saajate ja säilitustähtaegade kohta.

PPVS-i § 7 löike 2 kohaselt on PPA-1 öigus piirata andmesubjekti oigusi, kui see on vajalik:

suuteo tökestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks voi karistuse täideviimiseks; teise isiku voi andmesubjekti öiguste voi vabaduste kaitseks;

• riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks; avaliku korra kaitseks.

Kuigi numbrituvastuskaameraid kasutatakse uksnes avalikes kohtades ning kaamerate olemasolu ja asukohad ei ole salajased, tuleb arvestada, et ka sellistes kohtades salvestatud andmed vöivad sisaldada tundlikku teavet isikute asukohaja liikumise kohta. Sellest tulenevalt vöib nende andmete avaldamine seada ohtu teiste isikute öigused, eeskätt eraelu puutumatuse ja turvalisuse.

Andmesubjektiks käesoleva satte tähenduses loetakse iga isik, kelle isikuandmed sisalduvad numbrituvastuskaamera salvestises. Nendeks on:

söiduki juht, kui ta on salvestisel nähtav ja seega ka tuvastatav; kaasreisija, kes vöib samuti olla salvestisel nähtav ja seega ka tuvastatav voi söiduki vahetus läheduses viibiv isik; söiduki omanik voi vastutav kasutaja, kelle isiku tuvastamine on vöimalik registreerimismärgi alusel.

Oluline on märkida, et söiduki omanik voi registreerimistunnistusele kantud kasutaja ei pruugi olla see isik, kes tegelikult soidukit kasutas. Riigil puudub voimalus igas olukorras kindlaks teha, kes konkreetsel ajahetkel söidukit kasutas.

Kui riik oleks kohustatud igal juhul söiduki omanikule valjastama teavet söiduki liikumise kohta, kaasneks sellega oht rikkuda söiduki tegeliku kasutaja ning vöimalike kaasreisijate öigust privaatsusele. Samuti suureneks risk, et sellist teavet kasutatakse eraviisiliseks jälitustegevuseks voi muuks andmekaitse ja eraelu puutumatuse pöhimötetega vastuolus olevaks tegevuseks.

18

Löike 5 eesmärgiks on sätestada selgelt, millistel teistel asutustel lisaks PPA-le on öigus kasutada PPA numbrituvastuskaamerate salvestisi ning millistel seaduslikel alustel seejuures tegutsetakse. Selline regulatsioon on vajalik riigi sisejulgeoleku terviklikuks tagamiseks.

Löike kohaselt on juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestistele julgeolekuasutusel JAS-is sätestatud ulesannete täitmiseks.

Julgeolekuasutused, s.o JAS-i § 5 kohaselt Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet, tegevuse eesmärk JAS § 2 löike l kohaselt on tagada riigi julgeolek pöhiseadusliku korra pusimisega mittesöjaliste ennetavate vahendite abil. Lisaks on nende ulesandeks kogudaja töödelda teavet, mis on vajalikjulgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks. Selle ulesande taitmiseks on seadusandja andnud neile andmetele juurdepääsuks laiad volitused. JAS § 3 löike l alusel on neil öigus töödelda isikuandmeid, JAS-i § 31 alusel saada isikuandmeid ja muud teavet riigiasutustelt ning JAS-i § 31' alusel tasuta juurdepääs avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogudele. Nimetatud volitused loovad öigusliku aluse ka numbrituvastuskaamera salvestiste kasutamiseks, tingimusel et see on seotud neile seaduse alusel pandud ulesannete täitmisega. Näiteks vöimaldab numbrituvastuskaamera salvestistelejuurdepääs neil töhusamalt jälgida isikute liikumist, kelle tegevus vöib ohustada riigijulgeolekut, koguda teavet salastatud teabehangete raames ning avastada voi ennetada ohtusid, näiteks relva- ja löhkeainevedu voi terrorismi ettevalmistamist. Selline andmekasutus toetab ennetusmeetmete rakendamist ja operatiivset sekkumist riigi julgeolekut ohustavates olukordades. Kuivörd Kaitsepolitseiametil on lisaks JAS-is satestatud julgeolekuasutuse ulesannetele JAS-i § 6 punkti 4 kohaselt ulesandeks seadusega ettenähtud juhtudel ka kuritegude kohtueelne menetlemine, tuuakse käesolevas sättes sönaselgelt väljä, et numbrituvastuskaamera salvestise kasutamine on Kaitsepolitseiametile lubatud mitte uksnes JAS-ist tulenevate ulesaiinete täitmisel, vaid ka KrMS-is sätestatud juhul22 kuritegude uurimise eesmärgil ning nende ulesannete täitmiseks, mis tulenevad välislepingust voi Euroopa Liidu öigusaktist.

Oluline on röhutada, et juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestistele ei ole otsene. Andmetele ligipääs toimub kaudselt POLIS-e kaudu, mis tagab, et salvestiste kasutamine on kontrollitudjavastab andmekaitse ning infoturbe nöuetele.

Löike 6 kohaselt peab PPA, kuritegude avastamise, tökestamise ja menetlemise voi körgendatud voi olulise ohu väljaselgitamisel, törjumisel voi korrarikkumise löpetamisel voi tagaotsitavate isikuteja esemete asukoha kindlaks tegemisel numbrituvastuskaamera salvestise abil märkima andmetöötluse aluseks oleva juhtumi, teate voi menetluse numbri ning andmete töötlemise pöhjenduse. Julgeolekuasutused pea neid andmeid märkima, kui nende tegevus ei ole seotud konkreetse juhtumi voi teatega, vaid pohineb muudel seadusest tulenevatel ulesannetel. Sellegipoolest on nad aruandluskohuslased ning peavad suutma hilisematel päringutel andmetöötluse pöhjendust esitada.

Eeltoodu on vajalik selleks, et tagada andmetöötluse läbipaistvusjajälgitavus, eritijärelevalve teostamisel. Selline kohustus vöimaldab hiljem seostada konkreetse päringu kindlajuhtumi voi menetlusega ning moista, miksjust selle menetluse raames oli salvestise kasutamine öigustatud. See aitab vältida andmete pöhjendamatut voi ebavajalikku töötlemist ning toetab järelevalvet ja aruandlust. Samuti tugevdab see menetluse usaldusväärsust ja öiguspärasust, vöimaldades vajadusel andmetöötluse aluseid kontrollida.

22 Selgitus: ICrMS-i § 212 löike l kohaselt on kohtueelse menetluse läbiviijateks Politsei-ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, väljä arvatudjuhtudel, kui uurimisalluvus on PCrMS-i §212 lo ike 2 alusel määratud möne muu uurimisasutuse pädevusse. Kaitsepolitseiameti uurimispädevust täpsustab Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013. aasta määrus nr 60 Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus, milles on kindlaks määratud kuriteoliigid, mille kohtueelse menetluse viib läbi Kaitsepolitseiamet

19

Kriminaalmenetluse puhui vöib andmetöötluse aluseks olla kriminaalasja, jälitustoimiku voi infoteate number, mille kontrollimiseks paring tehakse. Samuti vöib see number pärineda teise riigi dokumendist, näiteks Euroapa uurimis- voi vahistamismäärusest voi rahvusvahelisest vahistamismäärusest.

Korrakaitselise tegevuse raames, näiteks körgendatud voi olulise ohu väljaselgitamiseks, törjumiseks voi korrarikkumise löpetamiseks, tuleks märkida vastavajuhtumi, hädaabiteate voi infoteate number, kuna teave voib laekuda ka PPVS-i § 7 löike l alusel salajasele koostööle kaasatud isikult. Teadmata kadunud isiku otsimise puhui tuleb märkida haldustoimiku number.

Tagaotsimiste puhui tuleks märkida haldustoimiku voi jälitustoimiku number (kahtlustatava, suudistava, suudimöistetu, tunnista] a, tsiviilkostja voi kannatanu tagaotsimistoimiku number) voi Schengeni infosusteemis (SIS) olev viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati.

Vabas vormis sisestatava pöhjenduse eesmärgiks on täiendavalt sisustada päringu tegemise eesmärki ehk seda, milline seos peaks otsitaval registreerimisnumbriljuhtumi voi menetlusega olema. Näiteks, kas tegemist on korrakaitselise tegevuse raames ohus oleva isikuga, kriminaalmenetluses kahtlustatavaga voi laekunud infoteate kontrollimiseks tehtävä päringuga.

Satte eesmärk on sätestada andmete minimaalne ulatus ja koosseis, mis peab olema esitatud öigustatud päringu teostamiseks ning mis vöimaldab tagada andmetöötluse öiguspärasuse ja läbipaistvuse.

Löikes 7 sätestatakse numbrituvastuskaamera salvestiste säilitamise kord, tähtajad ning nende alusel toimuvate andmetöötlustoimingute piiriä. Nagu kehtiva öiguse kohaselt, kantakse numbrituvastuskaamera salvestised POLIS-e ennetava tegevuse andmestikku.

Kui seni säilitati neid POLIS-e pöhimääruse § 24 löike 3 punkti 3 alusel kuni kolm kuud, siis löike esimeses lauses sätestatakse, et ennetava tegevuse andmestikus säilitatakse salvestist 45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest. Tähtaja luhendamine tuleneb vajadusest tagada isikuandmete töhusam kaitse ja suurendada andmetöötluse läbipaistvust, piirdudes ajamääraga, mis vastab politsei praegusele operatiivsele voimekusele ning on samas eesmärgipärane. Tuleb asuda seisukohale, et eelnöuga ette nähtav senisega vörreldes poole luhem säilitamistähtaeg vöimaldab politseil endiselt läbi viia köik vajalikud toimingud, kuna PPA on avaldanud, et seni on foto kujul salvestisi salvestusmahtude töttu maksimaalselt kuni poolteist kuud säilitatud, misjärel on andmed ille kirjutatud. Seejuures tuleb röhutada, et kuivörd eelnöuga nähakse ette, et numbrituvastuskaamerate salvestised säilitatakse täpselt 45 päeva, tuleb need selle tähtaja saabumisel kustutada. Kui salvestisi ei kustutata säilitustähtaja löppedes, tähendab see andmete edasist töötlemist ilma seadusest tuleneva öigusliku aluseta, mis ei ole lubatud.

Kuivörd osa salvestistest vöib omada menetluslikku tähendust, siis vöidakse need sidudaja ule kanda teise POLIS andmestikku. Näiteks menetlusliku tähenduse ilmnemisel, kui salvestis omab kriminaalmenetluses töenduslikku tähendust voi on oluline tagaotsimisel, kantakse see tile teise POLIS-e andmestikku. Sellisel juhul ei kohaldu enam 45-paevane uldtahtaeg, vaid salvestist säilitatakse vastavalt selle POLIS-e andmestiku säilitamistähtajale, millesse see kanti. Salvestis kantakse teise POLIS-e andmestikku uksnes vastava menetluse raames ning andmete edasinetöötleminetoimubjubakonkreetsemenetluseeesmärkidel. Vastavalt PPVS-i § 10 löike l punktile 2 vöib selleks andmestikuks olla suuteomenetluse andmestik, sest POLIS pöhimääruse § 9 löike l kohaselt kuuluvaa kriminaalmenetluse andmed sellesse andmestikku. Samuti voib olla vajalik salvestise kandmine PPVS-i § 10 löike l punktis 8 sätestatud jälitusmenetluse andmestikku, kuhu POLIS-e pöhimääruse § 14 kohaselt kantakse

20

jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlevat teave.

Kui numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab teavet otsitava isiku voi objekti kohta - näiteks juhul, kui salvestisel on tuvastatav tagaotsitav söiduk voi tagaotsitava kasutuses olev söiduk - kantakse teave PPVS-i § 10 löike l punktis 7 nimetatud otsimise andmestikku. Sellisel juhul kajastub salvestis POLIS-e pöhimääruse § 13 löike l punkti l alusel täiendava teabena, mille lisamine on andmestikus ette nähtud mitmes kontekstis, sealhulgas tagaotsitavate isikute, teadmata kadunute ja otsitavate objektide puhui. Selline andmete uleviimine ja säilitamine toimub menetlusliku vajaduse alusel ning eesmärgiga toetada politsei tööd öigusrikkumiste ennetamisel ja lahendamisel, täites andmekogule seatud ulesannet tuvastada ning leida otsitavad isikud voi objektid.

Selline lähenemine vöimaldab selgelt eristada kahte tuupi andmetöötlust: l. ennetav andmetöötlus, mille eesmärk on uldine riskihindamine ja turvalisuse

tagamine, ning

2. menetluslik andmetöötlus, mida tehakse konkreetse öigusrikkumise voi muu määratletud juhtumi raames.

Menetlusliku andmetöötluse korral lähtutakse vastava andmestiku kasutamise pöhimötetest ja säilitustähtaegadest, mis on kehtestatud vastavalt menetluse olemuseleja andmete tahtsusele.

Selline diferentseeritud käsitlus vastab andmekaitseöiguse pöhimötetele, mille kohaselt vöib isikuandmeid töödelda ainult ulatuses, mis on vajalik selgelt määratletud eesmärgi saavutamiseks. See aitab vältida ulemäärastja ajaliselt piiramata andmete kogumist.

Löike teise lause osa, mis räägib salvestise säilitamisest kuni ,,vajaduse äralangemiseni" tähendab olukorda, kus andmete edasine säilitamine ei ole enam pöhjendatud seadusest tuleneva tilesande täitmise vaates. Näiteks, kui salvestis on algselt seotud konkreetse kuriteokahtlusega, kuid menetluse käigus selgub, et tegemist oli tehnilise veaga voi kui salvestis kantakse suiiteomenetluse andmestikku, kuid hiljem selgub, et see ei oma töendamisväärtustja seda menetluses ei kasutata, vöib andmevajadus ära langedajuba enne ette nähtud maksimaalset säilitustähtaega. Samamoodi, kui andmed on olnud vajalikud kadunud isiku otsingul, kuid isik leitakse ja andmeid pole enam vaja, tuleb need kustutada.

Sellise paindliku lähenemise eesmärk on vältida olukorda, kus isikuandmeid säilitatakse ilma tegeliku vajaduseta, rikkudes isikuandmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise pöhimötteid (IKUM artiklid 5(l)(c) ja (e)). Samal ajal tagatakse, et andmeid saab kasutada nii kaua, kui see on vajalik seaduslike eesmärkide täitmiseks. Selline sönastus loob öiguslikult selge ja proportsionaalse raamistiku andmete töötlemiseks, vältides ulemäärast andmekogumist voi säilitamist.

Löige 8 sätestab logimisnöude, mille eesmärk on tugevdada isikuandmete kaitset ning tagada andmetöötluse läbipaistvus ja selle ule teostatav järelevalve. Logiandmete kogumise ja säilitamise kohustus loob mehhanismi, mis vöimaldab hilisemat kontrolli andmetele juurdepääsu öiguspärasuse ning eesmärgipärasuse ule, ennetades ja tuvastades vöimalikku andmete väärkasutust ning vöimaldades vajaduse korral vötta vastutusele andmekaitsenöudeid rikkunud isikud.

Logimisnöude kohaselt tul eb iga numbrituvastuskaamera salvestise kande ja sellele tehtud päringu kohta säilitada kaks aastat alates päringu tegemisestjärgmised andmed:

21

salvestise tegemise aeg ja asukoht - logitakse kuupäev, kellaaeg ning asukoht, kus vastav salvestis koostati. Asukohaandmed märgitakse geograafilise viitenä voi objekti nimetuse kaudu. Antud andmeväli vöimaldab vajaduse korral rekonstrueerida andmete kogumise konteksti ning hinnata salvestise vastavust seadusest tulenevatele tingimustele. Näide: 15.05.2025 keli 13:45, Tartu maanteeja Järvevana tee ristmikul asuv kaamera.

mootorsöiduki voi haagise registreerimisnumber - registreerimisnumber on salvestise sisuline pöhielement, mille logimine on vältimatu, et seostada paring konkreetse menetlustoimingu, juhtumi voi andmesubjektiga. Ilma nende andmeteta ei ole vöimalik hinnata, kas paring oli seotud konkreetse öiguspärase eesmärgiga ning kas juurdepääs andmetele toimus seaduslikult. Samuti ei vöimaldaks registreerimisnumbri puudumine tuvastada, kas paring vastas tööillesannetele voi kas päringu teinud isik kasutas andmeid omavoliliselt. Seega on tegemist vötmetähtsusega andmetega ametniku tegevuse öiguspärasuse hindamisel ja vastutuse kohaldamisel.

salvestise kustutamise aeg - logitakse kuupäevja kellaaeg, mil salvestis andmekogust eemaldati. Kustutamine vöib toimuda automaatselt seaduses sätestatud säilitustähtaja möödumisel voi käsitsi haldusotsuse alusel. See teave on vajalik, et kontrollida, kas andmete säilitamine vastas seadusest tulenevatele tähtaegadele ning kas andmesubjekti öigused on kaitstud.

päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood voi asutus - logitakse isikuandmed voi asutuse nimetus, kelle voi mille nimel paring tehti. Kui paring on seotud salastatud teabega, kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenevaid piiranguid ning logisse kantakse vastavalt pseudonuum voi salastatud viide. Selle andmevälja olemasolu on vältimatu, et oleks vöimalik päringuid seostada konkreetsete isikute voi asutustega ning vajaduse korral kontrollida volituste olemasolu.

päringu kuupäev ja kellaaeg - märgitakse päringu tegemise täpne aeg, mis on oluline auditeerimisvöimaluse tagamiseks ning andmetele juurdepääsu aja ja sageduse jälgimiseks. See teave on samuti oluline juhul, kui on vaja tuvastada voimalikud rikkumised voi andmete väärkasutus konkreetse ajaperioodi vältel.

päringu liik ja pöhjendus - logitakse päringu liik (nt kriminaalmenetlus, haldusmenetlus, operatiivtegevus, tehniline kontroll), mis vöib olla tuletatav menetluse numbri alusel ning selle tegemise pöhjendus ehk miks päringu tegemine on vajalik (nt infoteate X kohaselt kahtlustatava Y kasutuses olev söiduk). Selle andmevälja kaudu on vöimalik hinnata, kas andmetöötlus oli kooskölas seadusega ning kas see vastas konkreetsele öigustatud eesmärgile. Näide: päringu liik: kriminaalmenetlus; eesmärk: tuvastada söiduk, mis lahkus sundmuskohalt liiklusönnetusejärel.

Logimisnöude kehtestamine toetab öigusriigi pöhimötet, et iga andmetöötlustoiming peab olema jälgitav, pöhjendatud ja läbipaistev. Selline lähenemine tugevdab andmesubjektide öiguste kaitset, suurendab usaldust öiguskaitseasutuste tegevuse vastu ning loob eeldused järelevalveasutuste töhusaks tööks.

Numbrituvastuskaamera salvestise kandeja päringu logiandmeid säilitatakse kaks aastat, vöttes arvesse vaj adust tagada potentsiaalsete isikute, kelle öigusi andmete väärkasutus vöib kahjustada, töhus öiguskaitse. Säilitamisperiood on ette nähtud, lähtudes avaliku teenistuse seaduse (edaspidi AvTS) § 77 löikest l, mis reguleerib distsiplinaarmenetluse aegumistähtaega.

•

22

AvTS-i § 77 löike l kohaselt vöib distsiplinaarkaristuse määrätä distsiplinaarsuuteo toimepanemise päevast arvates kahe aasta jooksul, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, mil distsiplinaarsuiiteost sai teada isik, kellele suudlane teenistusalaselt allub. Seetottu on distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks vajalik sailitada vastavad andmed vähemalt kaks aastat.

Numbrituvastuskaamera logiandmed sisaldavad olulist teavet salvestise tegemise ajaja koha, söiduki registreerimisnumbri, päringu tegija isikuandmete ning päringu kuupäeva, keilaaja, liigi ja eesmärgi kohta. Kui neid andmeid ei säilitataks vähemalt kaks aastat, oleks vöimatu tuvastada vöimalikku väärkasutust ja seda menetluses töhusalt käsitleda peale 45 päeva salvestise tegemisest arvates, mil foto on kustutatud. See omakorda seaks ohtu kannatanute öiguste kaitse, kuna puuduksid vajalikud töendid väärteo voi kuriteo asjaolude kindlakstegemiseks. Seega on kaheaastane säilitamisperiood suunatud eeskätt ametnike potentsiaalsete öigusrikkumiste ennetamisele ja menetlemisele, vöimaldades öigusrikkujaid vastutusele vötta ning kannatanutel oma öigusi kaitsta.

3.1 Numbrituvastuskaamerate kasutamise praktika teistes riikides

Numbrituvastust kasutavad mitmed riigid avaliku korra tagamiseks ja kuritegude lahendamiseks:

Uhendkuningriik on uksjuhtivaid riike automaatsete numbrituvastusstisteemide (ANPR - Automatic Number Plate Recognition) kasutamisel. Politsei kasutab seda laialdaselt söidukite liikumisejälgimiseks, varastatud söidukite tuvastamiseks, kuritegude uurimiseks ning terrori smivastase vöitluse raames. ANPR-susteem on Uhendkuningriigis pikaajaliseja arenenud kasutuspraktikaga ning selle rakendamine aitab parandada avalikku turvalisustja töhustada politseitööd. 3

Hollandis on ANPR kasutusel politseis alates 1998. aastast ning lisaks saavad seda, kasutada maksuamet ja piirivalve. Susteem vöimaldab kiiresti tuvastada otsitavaid söidukeid ning toetab efektiivset kuritegevuse ennetamistja uurimist.

Samuti kasutab susteemi aktiivselt Soome. Soome politsei patrullautod on uldjuhul varustatud automaatse numbrimärgi tuvastussusteemiga, mis skaneerib lähenevate söidukite numbrimärke. Susteem teavitab ametnikke juhul, kui söiduki andmetes ilmnevad ebatäpsused voi söiduk voi selle kasutaja on seotud rikkumisega. Lisaks kasutab Soome politsei tiheää liiklusega teedel ja linnapiirkondades automaatset liikluskontrolli tehnoloogiat, mis peale kiiruse möötmise teostab kontrolli ka näiteks liiklusmärkide järgimise ja söidu ajal mobiiltelefoni kasutamise ule. Teedele on paigaldatud märgid, mis annavad märku fikseeritud automaatsete liikluskaamerate olemasolust, ent mobiilsete jälgimisseadmete kasutamisel märke ei paigaldata.26

4. Eelnöu terminoloogia

23 National Crime Agency. National ANPR standards for policing and law enforcement (accessible version). 2024. Kättesaadav: httDS://www.gov.uk/govemment/Dublications/national-anDr-standards/national-anpr-standards-for- policins-and-law-enforcement-accessible-version 24 Automatic Numer Plate Recognition (ANPR) - a study on effects in street level police work. Bantema, W., Kerstens, J. Stenden University of Applied Sciences. 2018. Kättesadav: https://www.researchgate.net/publication/336891191_Automatic_Numer_Plate_Recoenition_ANPR_-

a_study_on_effects_in_street_level_police_work_Dutch_publication 25 Soome politsei. Politsei söidukid. Kättesaadav: httDS://poliisi.fi/en/vehicles 26 Soome politsei. Automaatne liiklusjärelevalve. Kättesaadav: https://poliisi.fi/en/automatic-traffic-surveillance

23

Eelnöuga vöetakse PPVS-is kasutusele uus termin ,,numbrituvastuskaamera", mida on selgitatud seletuskirjas eelnevalt.

5. Eelnöu vastavus EL-i öigusele

Eelnöu ei ole seotud EL-i öigusega.

6. Seaduse möjud

6.1 Sotsiaalne möju

Sihtriihm I: isikud, kelle suhtes kasutatakse numbrituvastuskaamerate salvestisi konkreetse menetlustoimingu kateus.

Sihtruhm H: isikud, kelle kohta kogutakse ia hoitakse andmeid liihiaialiselt vaikimisi ilma edasise töötlemiseta.

Möjutatud sihtruhma suurus: liiklusregistris registreeritud söiduautode arv on l 014 22827 kuid nendest kasutusel olevaid söidukeid on vähem. See arv sisaldab köiki kategooriaid mootorsöidukitest. Arvestades liikluses osalejate hulka (juhid, kaasreisijadjalakäijadjne), vöib pidada möjutatud sihtruhmaks kogu Eesti elanikkonda ning riiki kiilastavaid välismaalasi.

Mölema sihtruhma puhui saadakse andmed uksnes juhul, kui nad osalevad liikluses söidukijuhi voi kaasreisijana. On vöimalik, et tänavaolukorras jäävää lisaks söidukile numbrituvastuskaamera salvestisele ka muud isikud, kes osalevad liikluses, näiteksjalakäijana. Sotsiaalne möju on peamiselt puutumuses isikuandmete kaitse pöhimötete rakendamisega. Seetöttu keskendub sotsiaalne möju andmekaitsealase möjuhinnangule.

Möjude hindamisel lähtuti sellest, et edaspidi töödeldakse olemasolevate numbrituvastuskaamerate kogutavaid andmeid. Isikuandmete kogumine toimub piiratud ulatuses ja eesmärgistatult, lähtudes konkreetsest menetlusvajadusest. Numbrituvastuskaamerate esialgseid fotosid ja nendest tekkinud andmeid ei seostata automaatselt muude riiklikult kogutud isikuandmetega, kuid neid vöidakse menetluses siduda täiendava teabeja isikuga. PPA andmete kasutamine eelnöus sätestatud eesmärkide täitmiseks on proportsionaalne eesmärgi suhtes, milleks on mootorsoidukite ning haagiste numbrituvastussiisteemi rakendamine.

Positiivne möju avaldub avaliku korra ja turvalisuse paranemises, sealhulgas on edaspidi töhusam reageerimine ohule voi kuritegevusele. Reaalajas voi tagantjärele salvestiste alusel toimiv susteem vöimaldab politseil tegutseda kiiremini ja täpsemalt. Tavapärases olukorras vöib näiteks tagaotsitava söiduki voi isiku leidmine vötta päevi voi isegi nädalaid. Numbrituvastuskaamerate vörgustik aga annab vöimaluse teha kindlaks söiduki viimased liikumised tundide, mönikord isegi minutitejooksul.

Negatiivne möju avaldub pöhiöiguste (eeskätt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse) riivele, kuid neid riiveid vähendatakse ning maandatakse riskide maandamise meetmete kaudu. Eelnöu tagab piisava öigusselguse ning jätab ruumi kohtuliku kontrolli jaoks, kui öigusi rikutakse.

27 Transpordiamet. Söidukite statistika. Söidukite liiklusregistris olevaa andmed registreerimise aja, kategooria, margi, mudeli, maakonnajmjärgi. Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika

24

Möju ulatus on suur. Numbrituvastuskaamerad salvestavad keskmiselt ligikaudu 20 miljonit pilti kuus, mis teeb umbes 666 000 pilti ööpäevas. Tuleb arvestada, et uks ja sama söiduk vöib liikluses osaledes jäädä mitme erineva kaamera vaatevälja ning sellest voivaa tekkida mitmed salvestised. Samuti vöib uks kaamerajäädvustada uhest olukorrast mitu pilti - näiteks söiduki eest- ja tagantvaates. Näiteks vöib linnaliinibuss, mis söidab päeva jooksul läbi mitmetest numbrituvastuskaameratega varustatud teelöikudest, sattuda salvestamisele kumneid kordi. Seega ei tähenda 20 miljonit unikaalsetjuhtumit voi söidukit, vaid mitmekordselt kattuvaidja sageli sama söidukit kujutavaidjäädvustusi.

Möju avaldumise sagedus on suur, sest numbrituvastuskaamerad salvestavad ööpäevringi. Isikute pöhiöiguste riivamise riski maandamiseks nähakse eelnöus ette andmete säilitamise tähtaeg ning logimise pöhimötted. Reaalselt kasutatakse fotosid ning sellest tekkinud andmeid uksnes väga konkreetsetel ja pöhjendatud juhtudel ning piiratud ulatuses.

Ebasoovitavate möjude kaasnemise riskiä

Risk 1: Andmetele ligipääs volitamata isikutel Esinemise töenäosus: madal. Mo j u: väike.

Maandamine: juurdepääs on rangelt reguleeritud, kasutusel on logid, säilitatakse andmeid vaid kindlaks määratud ajaks ja selgelt kirjeldatud eesmärkidel. Sisekontrolli ja AKI järelevalve tagavad lisakaitse.

Risk 2: Isikuandmete töötlemine puuduliku öigusliku alusega Esinemise toenäosus: madal. Mo j u: väike. Maandamine: numbrituvastuskaamera andmete töötlemine toimub arvestades IKUM- i ja IKS-i pöhimötteid järgides ning eelnöus toodud öiguslikel alustel. Tagatud on piisavad meetmed kaasneda vöivate negatiivsete möjude maandamiseks. Kokku on lepitud turvaline viis andmete edastamiseks, piiratakse andmetele juurdepääsu, andmetel on säilitustähtajad, eesmärgid on kirjeldatud eelnöus ning toimib järelevalve. Vastutav töötleja peab tagama andmete töötlemise öiguspärasuse ja korrektsuse.

6.2 möju siseturvalisusele

Sihtruhm: hosu Eesti elanikkond ja riiki kiilastavad välismaalased

Möju on positiivne, kuna kuritegude kiire avastamine, tokestamineja menetlemine suurendab inimeste turvatunnet. Numbrituvastuskaamerate kasutamine on peamiselt suunatud tösiste ja uhiskonnale ohtlike kuritegude (nt isikuvastased kuriteod, uimastikuriteod, laste vastu suunatud suuteod) avastamisele, tökestamisele ja menetlemisele. Tehnoloogia vöimaldab töödelda mahukaid andmehulkasid märksa töhusamalt kai manuaalsed meetodid.

PPA kontrollis 2025. aasta märtsis tehtud numbrituvastuskaamerate salvestiste päringuid Kontrollitud 4576-st päringust:

-65% ehk 2974 päringut olid seotud raske ja raske peitkuritegevusega (sh isikuvastased suuteod, narkokuriteod, majanduskuriteod, korruptsioonikuriteod, seksuaalkuriteod (sh laste vastu suunatud) ning muud laste vastu toime pandud kuriteod); -32% moodustasid muu kriminaalmenetluse (pöhiliselt varavastased kuriteod) ja info kontrollimisega seotud päringud - vastavalt 1171 ja 274 päringut;

•

25

~ 3% moodustasid väärteomenetlustejatagaotsimistega seotud päringud - vastavalt 142 ja 15 päringut.

13. mai 2025. aasta seisuga oli PPA poolt seiresse lisatud 139-st söiduki registreerimisnumbrist 114 ehk 82% seotud raskeja raske peitkuritegevusega.

Numbrituvastuskaamerate kasutamise tulemused on positiivsed ning vastavad ootustele - tegemist on väga töhusa abivahendiga kuritegude avastamiseks ja tökestamiseks, kuna see tehnoloogiline lahendus suudab töödelda andmeid sellises mahus ning kiirusega, milleks inimene ei ole suuteline.

Möju ulatus on keskmine voi väike, sest numbrituvastuskaamera kasutamine vöimaldab kiiremini ja tulemuslikumalt lahendada kuritegusid. See ei puuduta kogu elanikkonda igapäevaselt, kuli aga suurendab uldist turvatunnet.

Ebasoovitav möju: kuivörd kavandatava muudatuse kohaselt välistatakse päringute tegemine väärteomenetluses, siis vöivad möned väärteod jäädä lahendamata, mis omakorda vöib pöhjustada elanikkonnas rahulolematust. Möju on väike.

6.3 Möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtriihm I: PPA

Möju PPA-le on positiivne, kuna numbrituvastuskaamera tehnoloogiline lahendus suurendab PPA suutlikkust reageerida kiiresti ja töhusalt öiguskaitse vajadustele. Tehnoloogia kasutamine vöimaldab:

kiiremini tuvastada tagaotsitavaid söidukeid, sealhulgas varastatud söidukeid; tuvastada kuritegude vahelisi seoseid, näiteks korduvate sarnaste numbrimärkide esinemine kuriteopaikade läheduses; toetada reageerimist körgendatud voi olulise ohu korral, sageli olukordades, kus ohus on isiku elu voi tervis. Seda naiteks teadmata kadunud isikute voi eksinud seeneliste ja marjuliste leidmisel nende söiduki asukoha pöhjal.

PPA-s on 884 teenistujal öigus teha POLIS-es paring numbrituvastuskaamera salvestise kohta. Neist teenistujatest 442 ehk 50% on seda öigust kasutanud ja päringuid teinud. Seega on tegemistjuba olemasoleva töövahendiga, mille kasutusaste näitab praktilist vajadust.

Möju ulatus on keskmine. Kuigi PPA töökorraldus tervikuna ei muutu oluliselt, vöimaldab tehnoloogia oluliselt paremat tööjaotustja ressursside sihipärasemat kasutamist, kuna suur osa andmetöötlusest automatiseeritakse. Tehnoloogilise lahenduse abil on vöimalik saada ja töödelda andmeid sellises mahus ning kiirusega, milleks inimene ei ole suuteline.

Kavandatava muudatusega tuuakse numbrituvastuskaamerate kasutamise regulatsioon siseministri määruse tasandilt seaduse tasandile, mis tagab parema öigusselguse ja koosköla isikuandmete kaitse reeglitega. Kuivörd PPA on numbrituvastuskaameraid kasutanud, toob muudatus kaasa eelköige vajaduse täpsustada sisemisi juhiseid ja koolitada teenistujaid, mitte olulisi struktuurseid umberkorraldusi.

26

Sihtrilhm II fulgeolekuasutused

Möju on positiivne, kuna julgeolekuasutused saavad kasutada numbrituvastuskaamera andmeid täiendava tööriistana kriminaalmenetluste läbiviimisel, riskianaluusil ning rahapesu tökestamisel.

Praktilised kasutusnäited:

Kaitsepolitseiamet saab numbrituvastuskaamerate abil avastada ja törjuda vöimalikke julgeolekuohte märksa kiiremini. Näiteks on vöimalik jälgida kahtlaste söidukite liikumist riigi pöhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks kriitiliste objektideja sundmuste läheduses. Samuti vöimaldab see tuvastadajajälgida söidukeid, mis vöivad olla seotud terrorismiaktide ettevalmistamise voi toimepanemisega, sealhulgas avastadajuba riiki sisenemisel ningjälgidaja kontrollida söidukeid, millele SIS-i on tehtud terrorismimärkega hoiatusteade, aidates takistada nende liikumist j a tegutsemist riigis. Numbrituvastustehnoloogia abil saab töhusamalt uurida ka muid Kaitsepolitseiameti menetluspädevuses olevaid kuritegusid, vöimaldades kahtlustatavate söidukite liikumise analuusi ning parandades kohtueelse uurimise töhusustjakiirust.

Julgeolekuasutustel on kokku ligi 400 teenistujat, kellel on öigus päringuid teha. Neist 104 ehk ligikaudu 23% on seda öigust ka tegelikult kasutanud. See näitab, et töövahendit kasutatakse selektiivselt, kindlates valdkondades.

Möju ulatus on keskmine. Numbrituvastuskaamera kasutamine vöimaldab kokku hoida ressursse, kuna tehnoloogilise lahenduse abil on vöimalik saada ja töödelda andmeid sellises mahus ning kiirusega, milleks inimene ei ole suuteline.

Kuna julgeolekuasutustel on ka praegu juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestise andmetele, siis nende töökorralduses olulisi muudatusi ei kaasne. Kuna tegemist on isikuandmete töötlemisega, tuleb pöörata tähelepanu kasutusöiguste piiritlemisele ja väljaöppele, et vältida väärkasutust. Soovitatav on kehtestada sisemised andmepäringute logide auditeerimise protseduurid, et tagada läbipaistvus jajälgitavus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Käesoleva eelnöu rakendamine ei too kaasa olulist täiendavat koormust riigiasutustele ega eelda uusi investeeringuid tehnoloogiasse. PPA-1 ning julgeolekuasutustel on juba olemas ligipääs POLIS-ele, sealhulgas numbrituvastuskaamerate salvestistele, ja vastavad tööprotsessid on uldjoontes väljä kujunenud. Kavandatud muudatused korrastavad olemasolevat praktikat ning töstavad andmete töötlemise läbipaistvust ja öiguspärasust, viies regulatsiooni siseministri määruse tasandilt seaduse tasandile.

PPA ulesandeks on jätkata numbrituvastuskaamerate susteemi igapäevast haldamist, andmete kogumist, töötlemist ja päringute logimist. Seaduse rakendamisel tuleb PPA-1 uuendada sisemisi juhiseid ja tööprotsesse, mis puudutavad andmete säilitamise tähtaegu, ligipääsuöiguste määratlemist ning päringute pöhjendatuse kontrolli. Eelnöu alusel sätestatud 45-päevane säilitustähtaeg POLIS-e ennetavas andmestikus ning eesmärgipöhise säilitamiseja kustutamise pöhimötted eeldavad täpsustatud tehnilisi lahendusi andmehalduses, kuid nende elluviimine toimub olemasoleva IT-taristu piires.

27

Julgeolekuasutused saavad jätkata senist andmekasutust seaduses sätestatud eesmärkidel. Kuna tööprotsessid ja juurdepääs numbrituvastusandmetele on juba olemas, ei kaasne muudatusega olulisi uusi tegevusi ega vaj adust personal!- voi tehniliste ressursside suurendamiseks.

Seaduse rakendamine ei eelda täiendavaid eelarvelisi vahendeid riigieelarvest. Kulud piirduvad uksnes töökorralduslike ja tehniliste kohandustega, mis tehakse PPA ja julgeolekuasutuste olemasolevate eelarvete ja töökorralduse raames. Täiendavaid investeeringuid (nt uute kaamerate soetamist voi suuremahulist andmehoidla arendamist) eelnöu ei eelda. Kuna eelnöu ei laienda kaameravörku ega suurenda säilitatavate andmete mahtu vörreldes praeguse olukorraga, ei kaasne olulist IT-siisteemide koormuse kasvu voi personalikulu suurenemist.

Eelnöu rakendamisest otseseid rahalisi tulusid ei teki. Kaudsed tulud vöivad avalduda ressursside säästus (nt menetluste kiirem lahendamine, sihitum päringute susteem), samuti avaliku korra ja turvatunde paranemises. Kiirem reageerimine ohuolukordadele ja raskete kuritegude avastamine vähendab kulusid, mis riigil tekiks pikemate ja keerukamate uurimiste korral. Lisaks vöib eelnöu aidata vältida andmekaitsealaste rikkumiste eest tulenevaid vöimalikke haldussanktsioone voi kahjunöudeid, korrastades andmetöötluse öiguslikku alustja vastavust IKUM-ile.

8. Rakendusaktid

Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Muuta on vaja siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 92 ,,Politsei andmekogu pöhimäärus" avaldamismärkega RT 1,01.04.2025,9.

9. Seaduse jöustumine

Seaduseelnöu on kavandatudjöustuma uldises korras.

Algatab

P^£T^^ T^( ^AA) ^[ViS't^ Al/7/ ^^ H/5^ ^<\\

28

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 09.06.2025 / 1-1/15-670; Riigikantselei / 09.06.2025 / 2-5/25-01127

Resolutsiooni teema: Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 03.07.2025

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 26.06.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.7.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0640.

Kontroll: Epp Hannus

Teadmiseks riigiasutustes: Kliimaministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 09.06.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.