Seisukoht politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

a

Riigikantselei

Meie: 17.07.2025 nr 1-7/187-4

Seisukoht politsei ja piirivalve seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kohta

Seisukoht politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kohta

Riigikogu liikmed Peeter Tali, Ando Kiviberg, Anti Haugas ja Mati Raidma on algatanud

politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 SE (edaspidi eelnõu), mille

eesmärgiks on sätestada seaduse tasandil numbrituvastuskaamerate definitsioon ning nende abil

saadud andmete töötlemise täpsem regulatsioon. Eelnõu osas on Riigikantselei palunud

Siseministeeriumil esitada Vabariigi Valitsusele seisukoht, arvestades Justiits- ja

Digiministeeriumi arvamust.

Toetame muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et numbrituvastuskaamerate süsteem

saaks jätkata toimimist senisel viisil — see tähendab, et kuritegevuse vastase võitluse ja

ohutõrje eesmärgil säilib võimalus salvestada vajadusel kõiki kaamera vaateväljast mööduvaid

mootorsõidukeid. Samuti toetame igati eesmärki tagada senisest parem ja selgem õiguslik

raamistik selliselt andmete saamiseks ja kasutamiseks. Võttes arvesse Justiits- ja

Digiministeeriumi (edaspidi JDM), Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) ning

Andmekaitseinspektsiooni (edaspidi AKI) arvamusi, esitame eelnõule muudatusettepanekud.

Teeme ettepaneku sõnastada eelnõuga politsei ja piirivalve seadusesse (edaspidi PPVS) lisatav

§ 131 järgmiselt:

„§ 131. Numbrituvastuskaamera ja selle andmete töötlemine

(1) Numbrituvastuskaamera on korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 nimetatud jälgimisseadmestik,

mis tuvastab automaatselt mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 sätestatud juhtudel

salvestada numbrituvastuskaameraga foto mootorsõidukist või haagisest ning selle

registreerimismärgist (edaspidi numbrituvastuskaamera salvestis) ning seda käesolevas

paragrahvis sätestatud alustel kasutada ja säilitada.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu

õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks numbrituvastuskaamera salvestist edasi töödelda

kasutades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid ja

numbrituvastuskaamerat reaalajas kasutada järgmistel eesmärkidel:

1) kuritegude menetlemine;

2 (6)

2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või sellise korrarikkumise

kõrvaldamine;

3) tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlaks tegemine.

(4) Numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab järgmisi andmeid:

1) mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi foto;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud fotole jäänud mootorsõidukis või selle vahetus läheduses

viibinud isiku kujutis;

3) mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber;

4) mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.

(5) Numbrituvastuskaamera salvestisele on juurdepääs:

1) Maksu- ja Tolliametil käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel;

2) julgeolekuasutusel seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate

ülesannete täitmiseks julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel numbrituvastuskaamera salvestise

andmete töötlemisel tuleb märkida töötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse number

ning andmete töötlemise põhjendus. Politsei- ja Piirivalveamet koostab ja avalikustab kord

aastas andmekaitseauditi tulemuste kokkuvõtte.

(7) Numbrituvastuskaamera salvestis kantakse politsei andmekogu ennetava tegevuse

andmestikku ja seda säilitatakse seal 45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest.

Numbrituvastuskaamera salvestist, mis kantakse teise andmestikku, säilitatakse vastava

andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.

(8) Numbrituvastuskaamera andmetöötluse logi kohta säilitatakse järgmisi andmeid kaks aastat

päringu tegemisest arvates:

1) salvestise tegemise aeg ja koht;

2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber;

3) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses sätestatut;

4) päringu kuupäev ja kellaaeg;

5) päringu liik ja põhjendus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.“.

Selgitame järgnevalt sätete muudatusettepanekuid.

Lõikes 1 ei ole tehtud muudatusi võrreldes eelnõu tekstiga.

1. Numbrituvastuskaamerate kasutamise alused

Eelnõus sätestatakse objektiivses õiguses esmakordselt sõnaselgelt, et numbrituvastuskaamera

on korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 34 mõistes jälgimisseadmestik ning antakse politseile

õigus selle abil teha ja salvestada mootorsõidukist ja selle registreerimismärgist fotosid.

Seejuures on eelnõus jäetud täpsustamata, millisel alusel fotografeerimine ja fotode

salvestamine toimub. Eeltoodu tähendab, et kaamerate kasutusala võib hõlmata ka ohu

ennetamist. Sellega ei nõustu JDM, kuivõrd kehtiva KorS-i vastuvõtmisel hindas parlament

avalikus kohas jälgimisseadmestiku kasutamise proportsionaalseks eeldusel, et esineb vähemalt

konkreetse ohu kahtlus. JDM on seisukohal, et numbrituvastuskaamerate kasutamine peaks

olema ka edaspidi piiratud KorS-i §-s 34 sätestatud juhtumitega, mistõttu tuleks eelnõus selgelt

välja tuua, et numbrituvastuskaameraid võib politsei (aga ka teised volitatud asutused) lisaks

kriminaalmenetluse läbiviimisele kasutada ohutõrjelisel eesmärgil üksnes kõrgendatud või

3 (6)

olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning sellist ohtu sisaldava korrarikkumise

kõrvaldamiseks. SIM nõustub JDM märkusega, mistõttu teeme ettepaneku muuta ja

sõnastada eelnõukohase politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 131 lõige 2 järgmiselt:

„(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 sätestatud juhtudel

salvestada numbrituvastuskaameraga foto mootorsõidukist või haagisest ning selle

registreerimismärgist (edaspidi numbrituvastuskaamera salvestis) ning seda käesolevas

paragrahvis sätestatud alustel kasutada ja säilitada.“.

2. Numbrituvastuskaamera salvestiste kasutusala

Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõikes 3 sätestatakse alused, mille esinemisel võib Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) numbrituvastuskaamera salvestisi kasutada. Kavandatud

sõnastuse kohaselt on andmetöötlus lubatud kuritegude avastamise, tõkestamise ja

menetlemise, korrarikkumise kõrvaldamise ning tagaotsimise eesmärgil. Leiame, et selline

sõnastus ei pruugi olla kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artikli 5

lõike 1 punktides sätestatud töötlemise põhimõtetega, sealhulgas eesmärgipärasuse,

minimaalsuse ja proportsionaalsuse nõuetega.

Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõike 3 punktis 1 sisalduvad viited kuritegude avastamisele ja

tõkestamisele avavad võimaluse andmete töötlemiseks ka olukorras, kus puudub konkreetne

kriminaalmenetlus või kuriteokahtlus, mistõttu puudub andmetöötluseks piisav vajadus ning

seega riive õigustatus. Leiame, et andmetöötluse mõistlikuks ja kontrollitavaks piiriks on

kuritegude menetlemine, mis eeldab selget seost konkreetse raske õigusrikkumisega. Samuti on

punkt 2 sõnastatud liiga üldiselt, võimaldades andmetöötlust igasuguse korrarikkumise puhul.

Arvestades numbrituvastuskaameraga kogutavate andmete kasutamise ulatust ja tundlikkust,

tuleks piirang kehtestada juhtudele, mis on seotud kõrgendatud või olulise ohuga avalikule

korrale.

Lisaks leiame, et tagaotsimise alus (punkt 3) vajab selgemat otstarbe määratlust. Isikute

tagaotsimine on meie hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud, sest tegemist on

kriminaalmenetluse seadustiku alusel tagaotsimisega. Samas ei pruugi vallasasjade otsimine

alati ulatuslikku isikuandmete töötlemist õigustada. Leiame, et siinkohal tuleb eristada

juhtumeid, kus esemete tagaotsimist tehakse rahvusvahelise koostöö raames üldisest esemete

otsimisest. Sellised olukorrad ei tulene üksnes halduslikust või operatiivsest valikust, vaid

rahvusvahelistest kohustustest, mis põhinevad lepingulistel alusel (nt Interpoli või EL-i

õigusalase koostöö raames). Rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha

kindlakstegemine on tihedalt seotud raskete piiriüleste rikkumiste, sealhulgas organiseeritud

kuritegevuse ja julgeolekuohtude maandamisega. Sellistel juhtudel võib isikuandmete

töötlemist pidada vajalikuks ja õiguspäraseks. Muudel juhtudel peaks vallasasjade otsimiseks

numbrituvastuskaamera kasutamine olema põhjendatud siis, kui tegemist on olulise ohuga.

KorS-i § 5 lõike 8 punkti 1 järgi on varaline kahju olulise väärtusega siis, kui vallasasja väärtus

ületab ühe kuu palga alammäära kümnekordselt. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87

kohaselt on 2025. aasta palga alammäär 886 eurot. See tähendab, et olulise väärtusega varaline

kahju peab olema vähemalt 8 860 eurot.

Oluline on ka see, et kuigi andmetöötlus peab tuginema konkreetsele alusele, ei saa see piirduda

üksnes proaktiivse tegevusega, kus oht on eelnevalt teada. Numbrituvastuskaamerate salvestisi

kasutatakse ka tagantjärele – näiteks teadmata kadunud isiku liikumisteekonna tuvastamiseks

või tõendite kogumiseks toimepandud kuriteo puhul. Selline kasutus peab samuti olema selgelt

piiritletud ja õigustatud, vältimaks andmete laiaulatuslikku kasutust ilma piisava vajaduseta.

4 (6)

Selleks on oluline, et kaamerate paigutamise aluseks oleks PPA koostatud kirjalik ja konkreetne

ohuhinnang, millest nähtub ülim ehk ultima ratio vajadus salvestiste kogumiseks konkreetses

asukohas. See tagab, et andmete kogumine ja seega ka põhiõiguste riive, ei põhine üksnes

oletuslikul või abstraktsel ohul. Varasem teenistuslik järelevalve on näidanud, et kaameraid on

kohati paigaldatud ebapiisava kaalutlusmaterjali alusel või sootuks selleta. Schengeni

kompensatsioonimeetmete rakendamisel peeti põhjendatud sekkumiseks samuti vältimatut

vajadust, mis pidi tulenema hinnatud ja dokumenteeritud turvariskist. Samasugune lähenemine

peab kehtima ka siseriiklikus õiguskorras.

Peame oluliseks eelnõukohase PPVS-i § 131 lõike 3 täpsustamist, et see oleks kooskõlas

isikuandmete töötlemise põhimõtetega ning tagaks nii õiguspärase kui proportsionaalse

andmekasutuse. Teeme ettepaneku muuta ja sõnastada eelnõukohase PPVS-i § 131 lõige 3

järgmiselt:

„(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu

õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks numbrituvastuskaamera salvestist edasi töödelda

kasutades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid ja

numbrituvastuskaamerat reaalajas kasutada järgmistel eesmärkidel:

1) kuritegude menetlemine;

2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või sellise korrarikkumise

kõrvaldamine;

3) tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlaks

tegemine.“.

3. Numbrituvastuskaamera salvestise andmed

Teeme ettepaneku täpsustada eelnõukohase PPVS-i § 131 lõike 4 punktide 1 ja 2 sõnastust

järgmiselt:

„1) mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi foto;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud fotole jäänud mootorsõidukis või selle vahetus läheduses

viibinud isiku kujutis;“.

Tegemist on keeleliste täpsustustega, millega sätte sisu ei muudeta.

4. Numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu omavate asutuste ringi laiendamine

Eelnõu kohaselt on politsei numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääs tagatud üksnes

PPA-le ning julgeolekuasutustele. Samas leiame, et Maksu- ja Tolliametil (edaspidi MTA), kes

oli esimene uurimisasutus Eestis, kellele anti õigus kasutada automaatseid

numbrituvastuskaameraid peamiselt piirialadel Schengeni kompensatsioonimeetmete

täitmiseks, tuleks säilitada juurdepääs ka politsei kaamerate andmetele, mis keskenduvad

riigisisesele liiklusele.

Leiame, et erinevatel uurimisasutustel ei peaks olema oma eraldiseisvaid

numbrituvastuskaamerate võrgustikke, vaid süsteem peaks olema ühtne ning jagatud. Seejuures

juurdepääs andmetele peaks olema võimaldatud üksnes seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks ning ainult objektiivse vajaduse korral. Seda seisukohta on toetanud ka Euroopa

Komisjon.

MTA vajadus kasutada politsei kaamerate andmeid ka sisemaa territooriumil, on praktikas

juhtumite lahendamisel korduvalt kinnitust leidnud, kuna lisaks maksukuritegudele tegeleb

5 (6)

MTA ka piiriüleste narkootikumide ebaseadusliku sisse- ja väljaveo ning rahvusvaheliste

sanktsioonide rikkumiste uurimisega. Selliste keerukate kuritegude uurimine nõuab tõhusaid

tööriistu, mis võimaldavad analüüsida kaubavoogudes kahtlasi veoseid, tuvastada ja jälgida

kahtlasi sõidukeid ning mõista kuritegelike võrgustike tegutsemisviise.

Eeltoodust tulenevalt toonitame, et on oluline, et MTA-l oleks võimalus kasutada ka politsei

numbrituvastussüsteemi andmeid, järgides seejuures mõistagi rangelt seadusest tulenevaid

nõudeid. Andmete kasutamine ja juurdepääsutingimused peaksid olema samasugused, kui need,

mis kehtivad ka politseile ning on sätestatud eelnõu § 131 lõikes 3. Seetõttu teeme ettepaneku

täiendada eelnõukohase PPVS-i § 131 lõiget 5, lisades numbrituvastuskaamera salvestisele

juurdepääsu omavate asutuste hulka ka MTA.

5. Andmekaitseauditi kohustuse sisseviimine

Palume täiendada eelnõuga PPVS-i lisatava § 131 lõiget 6 teise lausega järgmises

sõnastuses:

„Politsei- ja Piirivalveamet koostab ja avalikustab kord aastas andmekaitseauditi tulemuste

kokkuvõtte.“.

Vastav auditeerimise nõue isikuandmete töötlemisel tuleneb nii õiguskaitseasutuste

andmekaitse-direktiivi artiklist 34 kui IKÜM-i artiklist 39. Regulaarne andmekaitseauditite

läbiviimine ja nende tulemuste avalikustamine tagab läbipaistvuse ning aitab kindlustada, et

isikuandmete töötlemine vastab kehtivatele õigusaktidele ja andmekaitsenõuetele. Samuti

suurendab see PPA vastutust ning tugevdab usaldust ameti andmetöötlusprotsesside suhtes. Et

selle kohustuse täitmine oleks püsiv ning haldusorganil ei oleks võimalust ressursisäästu või

muude kaalutluste tõttu sellest seadusest tulenevast nõudest aja jooksul oma aktiga loobuda,

palume see sätestada seaduse tasandil.

6. Numbrituvastuskaamera andmete säilitamistähtaja kohustuslikkus ja ennetähtaegse

kustutamise välistamine

Palume jätta välja eelnõukohase PPVS-i § 131 lõike 7 lõpust tekstiosa: „või vajaduse

äralangemisel kustutatakse numbrituvastuskaamera salvestis enne säilitamistähtaja

lõppemist“. Seda põhjusel, et isikuandmete säilitamistähtaeg on konkreetne ajavahemik, mille

jooksul andmeid säilitada tuleb ning mis tuleb määrata kindlaks juba enne andmete kogumist.

Andmete säilitustähtaeg on ühtlasi mõeldud garantiiks andmesubjektile, et tal oleks teada,

millise aja jooksul tal on võimalik esitada taotlus enda andmetega tutvumiseks. Seda kinnitab

ka IKÜM-i artikli 14 lõike 2 punkt a, mis ütleb, et kui andmed ei ole kogutud andmesubjektilt,

tuleb viimase suhtles õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks teatada, mis on isikuandmete

säilitamise tähtaeg. Järelikult ei ole säilitamistähtaeg mõeldud rakenduma selliselt, et

sätestatakse maksimaalne aeg, aga andmed võidakse kustutada ka varem – andmete säilitamise

kohustus eksisteerib kuni säilitamistähtaja lõpuni. Eeltoodud põhjustel palume lõike 7 viimane

tekstiosa eelnõust välja jätta.

7. Logide säilitamine

Teeme ettepaneku sõnastada eelnõukohane PPVS-i § 131 lõige 8 järgmiselt:

„(8) Numbrituvastuskaamera andmetöötluse logi kohta säilitatakse järgmisi andmeid kaks

aastat päringu tegemisest arvates:

6 (6)

1) salvestise tegemise aeg ja koht;

2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber;

3) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses sätestatut;

4) päringu kuupäev ja kellaaeg;

5) päringu liik ja põhjendus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.“.

Pakutud sõnastus on keeleliselt õigem, kuna andmetöötluse kohta tuleb pidada erinevaid

logisid, mitte logida ainult päringut. Praegune sõnastus ei kajasta täielikult andmetöötluse

logide olemust numbrituvastuskaamerate kontekstis. Logid ei hõlma üksnes volitatud ametnike

poolt kaamerasalvestiste päringute tegemist, vaid ka seda, et salvestis üldse tehti – logitud peab

olema info ka selle kohta, kus ja mis ajal sõidukit pildistati. Kui aga volitatud isik on konkreetse

andme kohta päringu esitanud, peab vastav logi säilima kaks aastat päringu tegemisest arvates.

Selline sõnastus tagab andmetöötluse läbipaistvuse ja auditeeritavuse ning on kooskõlas

andmekaitse nõuetega, võimaldades adekvaatselt dokumenteerida nii andmete tekkimist kui ka

nende kasutamist.

Lisaks teeme ettepaneku eelnõust välja jätta kohustus logida salvestise kustutamise aega.

Arvestades, et andmete säilitustähtaeg on seadusega selgelt määratletud ja imperatiivne, tuleb

andmed tähtaja jooksul säilitada ning tähtpäeva saabumisel kustutada. Seetõttu on salvestise

kustutamise aja eraldi logimine sisuliselt dubleeriv ega lisa täiendavat väärtust andmekaitse

tagamisele ega auditeeritavusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks:

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium