Tartumaa Tartu vald Vahi alevik Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatama jätmise kohta seisukoha küsimine

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Greenlife Capital

OÜ

Kaido Zimmer

AB Artes Terrae

OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla XX.07.2025. a nr ...

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Greenlife Capital OÜ (reg. kood 16369813) ning Kaido Zimmer on esitanud Tartu Vallavalitsusele

taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Vahi alevikus asuvatele Janne, Heigo, Pille ja

Juta maaüksustele. Planeeringuala on praegu hoonestamata ning suures osas kasutusel põllumaana.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Tartu põhjapoolse ümbersõidu koosseisu jääva Tartu linna

sissesõidu värava- Vahi liiklussõlme ümbruse piirkonna kvaliteetse linnaehitusliku lahenduse

väljatöötamine. Planeeringualasse jäävate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste baasil kaaluda

ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamist, selgitada välja võimalused elamute ning

piirkonda teenindavad ärihoonete püstitamiseks. Lisaks on vaja näha ette töötavad, liikluskoormuse

kasvu arvestavad ja nõuetele vastavad liikluslahendused, mis tagaksid loogilised juurdepääsud ja

arvestaks Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga ning näha ette vajalikud krundid

liikluspindadele. Lisaks tuleb anda lahendus haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega

varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 20 ha.

Planeeringuala vahetuslähedusse jäävad mitmed väikeelamu piirkonnad ning äri- ja tootmismaad.

Planeeringuala lähipiirkonnas on algatatud ning kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid

väikeelamute ning ridaelamute ehitusõiguse saamiseks. Seega on valdavalt tegemist areneva

väikeelamute piirkonnaga. Planeeringualale ning lähiümbrusesse on Tartu valla üldplaneeringuga

määratud väike-elamu maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmise- ja

logistikakeskuse maa-ala juhtotstarbed. Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt

tiheasustusega alale. Planeeringu eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse 1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise

kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju.

Planeeringuala on praegu hoonestamata ning valdavalt kasutusel põllumaaga. Kavandatava

tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune valdavalt põllumaa ala asendub suures

osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega, mis on tiheasustusega alale omane. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega. Võimalikud mõjud on valdavalt

ehitusaegsed ajutised häiringud. Eeldatavalt kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju,

ega sea ohtu inimeste tervist, vara või kultuuripärandit, kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut

ning maaüksuste igakordsed omanikud peavad kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse

põhimõtetest. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Teatud

määral võib piirkonnas tõusta liikluskoormus ning sellest tulenevalt suureneda ka liiklusmüra. Võttes

kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja

minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset

ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole

vajalik algatada. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada ning järgida KSH eelhinnangus välja

toodud soovitusi.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu Vallavalitsuse

korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks Terviseametile, Transpordiametile,

Tartu Linnavalitsusele ning Keskkonnaametile. Asutused andsid oma seisukohad…………..

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla üldplaneeringust.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid. Tuleb teostada

liiklusuuring, mille eesmärk on hinnata lisanduvat liikluskoormust ning mille alusel on võimalik

otsuseid langetada, kuidas tagada toimiv liikluskorraldus piirkonnas. Samuti tuleb viia läbi müra

uuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk on hinnata olemasolevat liiklusmürast tingitud

mürataset ning planeeringu realiseerimisega kaasnevat müra suurenemist ning vajaduse korral näha

ette vajalikud leevendusmeetmed. KSH eelhinnangu tulemusena toodi välja ka vajadus koostada

avalike teenuste kättesaadavuse analüüs, kus muu hulgas peab välja tooma ka funktsioonid, millede

head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste elukoha läheduses tuleb parandada.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond). Detailplaneeringu

koostaja on AB Artes Terrae OÜ (reg. kood 12978320).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg 1 ja lg

2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2, KeHJS § 33 lg 2, § 35 ning

Tartu valla üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneering.

2. Kinnitada Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringkeskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Greenlife Capital OÜ

Kaido Zimmer

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2025

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2025.a

Korralduse nr xx juurde

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Green Capital Life OÜ (registrikood

16369813) esindaja Kim Allikas ning Kaido Zimmer.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab olema kaasatud ruumilise keskkonna planeerija (tase 7), volitatud arhitekt

(vähemalt tase 7) teedeinsener (minimaalselt tase 7) ning veemajandusalase pädevuse ja

veemajandusehitiste projekteerimise kogemusega insener.

3. Andmed planeeringuala kohta

Planeeritav maa-ala asub Tartu linna ja Tartu valla piiril, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee ääres. Planeeringuala hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Janne, Heigo, Pille ja

Juta kinnistuid. Pille maaüksus on planeeringualasse hõlmatud osaliselt. Samuti jääb planeeringualale

osaliselt transpordimaa sihtotstarbega külgnevad riigiteed (vt. joonis 1). Arvestades planeeringuala

asukohta tuleb planeeringualal arendustegevuse kavandamisel arvestada, et planeeringuala vahetusse

lähedusse jäävate ristmike ümberehitamisega, võib kaasneda täiendav ruumivajadus. Planeeringuala

piir liiklussõlmede ja teelaienduste osas täpsustub planeerimise käigus. Planeeringuala on

hoonestamata, suures osas olnud kasutusel põllumaana ning jääb osaliselt maakondliku tähtsusega

Kardla-Vorbuse väärtuslikule maastikule (vt. joonis 2). Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd ning alale jääb ka geodeetiline märk koos kaitsevööndiga. Eesti radoonikaardi 2020

aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge radooni(Rn)sisaldusega alale. Planeeringuala jääb 50-100

kBq/m3 interpoleeritud alale.

Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävad mitmed väikeelamu piirkonnad ning äri- ja tootmismaad.

Planeeringuala lähipiirkonnas on algatatud ning kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid väikeelamute

ning ridaelamute ehitusõiguse saamiseks. Seega on valdavalt tegemist areneva väikeelamute

piirkonnaga. Planeeringualale ning lähiümbrusesse on Tartu valla üldplaneeringuga määratud väike-

elamu maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-

ala juhtotstarbed.

Detailplaneeringu alasse jäävad terviklikult järgmised maaüksused:

Nimi Kü tunnus Sihtotstarve Pindala

Janne 79401:006:0578 100%

maatulundusmaa

17 291 m 2

Heigo 79401:006:1097 100%

maatulundusmaa

15 664 m 2

Juta 79401:006:1095 100%

maatulundusmaa

77 050 m²

Nõmmiku kergtee L15 79401:006:1096 100% transpordimaa

791 m 2

Nõmmiku kergtee L14 79401:006:1094 100% transpordimaa 589 m 2

Nõmmiku kergtee L13 79401:006:1098 100% transpordimaa 588 m 2

3

Lisaks jäävad planeeringualasse osaliselt:

Nimi Kü tunnus Sihtotstarve Pindala

Pille 79401:006:1093 100%

maatulundusmaa

76 298 m 2

39 Tartu-Jõgeva-

Aravete tee

79401:006:0059 100% transpordimaa 11,42 ha

3 Jõhvi-Tartu-Valga

tee

79401:006:0203 100% transpordimaa 12,1 ha

Mölla tänav L1 79401:006:1024 100% transpordimaa 4 227 m 2

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ja Ruumiameti geoportaal)

Planeeringu koostamise käigus võib vajaduse korral planeeringuala piiri muuta, kui see on

vajalik planeeringulahenduse elluviimiseks.

4. Planeeringu eesmärk ja koostamise vajadus

Planeeringu eesmärgiks on projekteerimisel oleva Tartu põhjapoolse ümbersõidu koosseisu jääva

Tartu linna sissesõidu värava- Vahi liiklussõlme ümbruse piirkonna kvaliteetse linnaehitusliku

lahenduse väljatöötamine. Planeeringualasse jäävate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste baasil

kaaluda ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamist, selgitada välja võimalused elamute

ning piirkonda teenindavad ärihoonete püstitamiseks. Lisaks on vaja näha ette töötavad,

liikluskoormuse kasvu arvestavad ja nõuetele vastavad liikluslahendused, mis tagaksid loogilised

juurdepääsud ja arvestaks Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga, näha ette vajalikud krundid

liikluspindadele. Lisaks tuleb anda lahendus haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ca 20 ha (vt. joonis 1).

4

Planeeringu eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt Janne ja

Heigo maaüksustele ette nähtud väikeelamu maa-ala juhtotstarve. Pille maaüksusele on määratud mitu

juhtotstarvet: liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoone

ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala, mis lubab keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju

mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamist. Juta maaüksusele on samuti määratud mitu otstarvet:

väikeelamu maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse

maa-ala. Väikeelamu maa-alale on lubatud planeerida üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja

ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituvaid muud elamuid teenindava

otstarbega hooneid ja rajatisi. Väikeelamu maa-alale on lubatud kavandada kuni nelja korteriga

ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult

üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad üksikelamutega harmoonilise terviku.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Tartu valla üldplaneeringust ning planeerimisseadusest.

Samuti on kavandatava kaubandus- ja teenindushoonete kompleksi eeldatav ruumiline mõju

ulatuslikum kui maaüksus, millel tegevusi kavandatakse. Sellest tulenevalt võib eeldada suurema

avaliku huvi esinemist. Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse

kaasamise ja teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte.

5. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

- Tartu valla arengukava;

- Tartu valla energia- ja kliimakava;

- Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023-2035;

- Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee)

- Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

- Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

- Vahi alevikus asuva Mölla tänava elamupiirkonna detailplaneeringuga (kehtestatud

09.12.2015 korraldusega nr 582

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_14/

- Vahi alevikus asuvate Janne ja Heigo maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lahendusega

(algatatud 22.08.2019 korraldusega nr 693

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2019_09/, planeering on

koostamisel)

Lisaks arvestada „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere

möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“

projektiga, projekteerija Roadplan OÜ. Edaspidi viidatud kui Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojekti lahendus.

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

6. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

6.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

5

 kontaktvööndi joonisel kajastada ka Tartu linna territooriumile jäävate planeeringute

lahendusi.

6.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

6.3. Ruumilise arengu eesmärgid

 planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

 põhjendada planeeringulahenduse seotust kontaktvööndi alaga;

 planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

6.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Näidata moodustatavate kruntide piirid;

 Krundi kasutamise sihtotstarbed planeeringualal: üksikelamu maa (EP), kaksikelamu maa

(EPk), ridaelamu maa (ER), korterelamu maa (EK), tee ja tänava maa-ala (LT), haljasala maa

(HP), büroohoone maa (ÄB), majutushoone maa (ÄM), kaubandus- toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK), tankla ja teenindushoonemaa (ÄK), kultuuri- ja puhkerajatise maa

(PK).

 Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele. Lubatud on planeerida krundile nii 100% üks sihtotstarve kui

ka mitu sihtotstarvet (elamumaa ja ärimaa). Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus

sihtotstarvete %.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

6.5. Kruntide ehitusõigus

Tabel 1.Kruntide ehitusõigust kirjeldavad näitajad Juta ja Pille maaüksustel

Üldplaneeringu

järgne juhtotstarve Juta kü (juhtotstarve ÄT, EV) Pille kü (juhtotstarve ÄT, L)

Ehitiste kasutamise

otstarbed

määrata planeeringuga

Krundi vähim suurus Elamud

 üksikelamu 1500 m 2

 kaksikelamu üldjuhul 1500 m 2

 ridaelamu 400 m 2 boksi kohta

(lubatud planeerida kuni nelja

korteriga ridaelamuid)

 korterelamu üldjuhul 2000 m 2

(lubatud planeerida kuni nelja

korteriga korterelamuid)

Äri- ja teenindushooned

uute kruntide suurus määrata

Äri- ja teenindushooned

uute kruntide suurus määrata

detailplaneeringuga

6

detailplaneeringuga

hoonete suurim

lubatud ehitisealune

pind krundil

Elamud

 hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind uutel kruntidel

kuni 25% krundi pindalast;

Äri- ja teenindushooned

 hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind kuni 60%

krundi pindalast;

Äri- ja teenindushooned

 hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind kuni 60% krundi pindalast;

hoonete suurim

lubatud arv krundil

lahendada planeeringuga

hoonete suurim

lubatud kõrgus

Elamud

 kõrgus põhihoonel üldjuhul kuni

9 m, abihoonel mitte enam kui

põhihoone kõrgus;

Äri- ja teenindushooned

 hoonete kõrgus põhimahul kuni 14

m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest

tulenevalt;

 Planeeringus anda suurim hoonete

lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena.

Äri- ja teenindushooned

 hoonete kõrgus põhimahul kuni 14

m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest

tulenevalt;

 Planeeringus anda suurim hoonete

lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena.

Hoonete suurim

sügavus

lahendada planeeringuga

Tabel 2. Kruntide ehitusõigust kirjeldavad näitajad janne ja Heigo maaüksustel Üldplaneeringu järgne

juhtotstarve Janne (juhtotstarve EV) Heigo (juhotstarve (EV)

Ehitise kasutamise otstarbed Üksikelamu, kaksikelamu

abihoone

Üksikelamute asemel võib

kaaluda kaksikelamute

ehitamist juhul kui kõikidel

moodustatavatel kruntidel

paiknevad kaksikelamud.

Üksikelamu, kaksikelamu või

kuni nelja korteriga

korterelamu, abihoone

Krundi vähim suurus Üksikelamu min 1500 m 2

Kaksikelamu min 1500 m 2

(kaksikelamute rajamise

võimalikkust on võimalik

planeeringumenetluses kaaluda

tehes koostööd

naaberkinnistute omanikega)

Üksikelamu min 1500 m 2

Kaksikelamu min 1500 m 2

Korterelamu 2000 m 2 (lubatud

planeerida kuni nelja korteriga

korterelamuid)

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundil

Elamutel hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind uutel

kruntidel kuni 25% krundi

pindalast;

Elamutel hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind uutel

kruntidel kuni 25% krundi

pindalast;

Hoonete suurim lubatud arv

krundil

Lahendada planeeringuga

Hoonete suurim lubatud kõrgus 8 m 9 m

Hoonete suurim sügavus Lahendada planeeringuga

7

Elamute kavandamisel tuleb detailplaneeringut koostades arvestada, et teenuste, sh avalike teenuste

hea kättesaadavusega elukoha lähedal. See tähendab, et teenused (sh kool, lasteaed, kaubandus-

teeninduspinnad) peavad üldjuhul olema kättesaadavad elukohast 1 km raadiuses. Kui selgub, et

teenused 1 km raadiuses puuduvad, on vallal õigus nõuda detailplaneeringu lahenduses nende

vajadusega arvestamist.

6.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse ja kvaliteetse

piirkonna kujunemise. Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused peavad olema piisava

detailsusega, et tagada kvaliteetse, kaasaegse ja tervikliku arhitektuurse lahendusega

planeeringuala kujunemine.

 Uus hoonestus ja selle ümber tekkiv avalik ruum peavad olema arhitektuurselt

kõrgetasemelised ja arvestama kaasaegsete nõudmistega keskkonnale.

 Detailplaneeringu lahendusega määratud ehitusõigus peab olema mahus, mis sobib

ümbritsevasse keskkonda ja võimaldab seatud eesmärgi elluviimist.

 Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega ning

tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele. Müra puhul arvestada, et

planeeritav ala jääb II kategooria alale.

 Arvestada tingimuste määramisel maapinna reljeefiga. Kõrguste vahe planeeringualal on

kohati üsna suur.

 Uue keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel arvestada naaberalade tundlikkusega.

Lähtuda tuleb eesmärgist vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses,

eelkõige arvestades kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt vajalikku kaugust

elamupiirkonnast jt tundlikest aladest;

 Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike

mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema

välisilmega hooneid;

 Ärihoonete mahud peavad olema liigendatud ja harmoneeruma ümbrusega;

 Planeerimisel tuleb ette näha piisava suurusega üldmaa krunt või maa-ala mänguväljaku,

puhkekoha vmt rajamiseks

 Planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada

üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või ettevõtlusaladel

puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Looduslikuna

tuleb kavandada/säilitada:

- elamu maa-alast min 15%

- kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min

10%;

 Hoonete välispinnale kavandatavad tehnoseadmed (õhksoojuspumbad, metallkorstnad,

päikesepaneelid, konditsioneerid, ventilatsiooniseadmed, satelliidiantennid jms) peavad

olema üldjuhul paigaldatud avalikust tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta. Seadmed

peavad olema integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse.  Korterelamu mahus tuleb lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms

hoidmiseks. Korterelamu krundile tuleb kavandada laste mänguväljak (eelkõige arvestades

väikelastega) või lahendada korterelamugruppide ühise mänguväljakuna. Kaubandushoone

laadimis- ja jäätmekäitlusalad peavad olema avalikust ruumist mittenähtaval asukohal.

 Arvestada tuleb ka erivajadustega inimestega ehk lähtuda planeerimisel universaaldisaini

põhimõttest.

8

Tabel 3. Kavandatavate hoonete ehituslikud tingimused

Maaüksus (ÜP

juhtfunktsioon) Janne (EV) Heigo (EV) Juta kü (ÄT, EV) Pille kü (ÄT, L)

lubatud

korruselisus

Põhihoonetel

kuni 2

maapealset

korrus, 1

maa-alune

korrus

abihooned 1

korrus

Põhihoonetel

kuni 2

maapealset

korrus, 1

maa-alune

korrus

abihooned 1

korrus

Elamumaa

 üksik- ja

kaksikelamu kuni 2

korrust, abihoonel

1 korrus;

 ridaelamu kuni 2

korrust;

 korterelamu kuni 2

korrust;

 1 maa-alune korrus

Äri ja

teenindushooned

 maksimaalne

korruselisus kuni 3

maapealset korrust

 1 maa-alune korrus

Äri- ja

teenindushooned

 kuni 3

maapealset

korrust

 1 maa-alune

korrus

katusekalded määrata planeeringuga

katusharja

kulgemise suund

määrata planeeringuga

katuse tüüp määrata planeeringuga

katusekatte

materjal

määrata planeeringuga

katusekatte

värvid

määrata planeeringuga

välisviimistluse

materjalid

puit, kivi, krohv, klaas, betoon ja muud kvaliteetsed nõuetele vastavad

välisviimistluse materjalid.

kohustuslik

ehitusjoon

määrata planeeringuga

+/- 0.00

sidumine

määrata planeeringuga

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa,

seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates

etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile

ligipääsetav) võimaluse.

6.7. Kruntide hoonestusala määramine Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ja kuni 20 m² ehitiste rajamise tingimused. Samuti käsitleda

võimalikke erisusi seoses erinevate rajatisega, mis võivad olla väljapool hoonestusala ning kõrgemad.

9

6.8. Liikluskorralduse põhimõtted

Liikluslahendus tuleb planeerida vastavalt planeeritavatele (sh naaberalade planeeringud)

liiklusvoogudele. Arvestada Transpordiameti 11.10.2024. a kirjaga nr 7.2-2/24/16156-3 väljastatud

seisukohtadega.

 Tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

Arvestada Tartu põhjapoolse ümbersõidu projektlahendusega, mis on kavandatud läbima Pille

kinnistut.

 Kavandada 39 Tartu-Jõgeva-Aravete teelt planeeringualale täiendav juurdepääs vastavalt

Transpordiameti poolt väljastatud tingimustele.

 Sõiduteedega sarnaselt planeerida terviklik, sh arendusalade sisene, kergliiklusteede/jalgteede

võrgustik;

Avalikku kasutusse määratud kergliiklusteede laius kavandada minimaalselt 2,5 m.

 Määrata kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või

krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

Arvestada varemplaneeritud kruntidele, mis jäävad planeeringualast välja, juurdepääsude säilimise

vajadusega.

 Liikluskorralduse põhimõtted;

Hinnata muu hulgas ühistranspordi kättesaadavust ning vajaduse korral teha ettepanekud

ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks.

 Rakendada liikluse rahustamise meetmeid planeeringuala siseselt. Meetmed peavad tagavad

ühtlase liikluse, mida iseloomustab madal müratase.

6.8.1. Parkimine

- parkimine elamu-, ühiskondlikel- ja ettevõtlusaladel lahendada omal krundil, vastavalt

Eesti Standard EVS 843 normatiividele.

- Võib kasutada parklate ristkasutuse võimalusi – parkla kasutamine päevasel ajal äri- ja

ühiskondlike pindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt;

- Jalgrattaparklad ja teiste kergliikurite parkimist võimaldavad alad rajada üldkasutatavate

alade ja hoonete korterelamute ning ettevõtlusalade juurde. Need peavad olema kasutajale

lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse

korral ilmastiku eest kaitstud.

- Parkimine liigendada madal- ja/või kõrghaljastusega.

- Mootorsõidukite parkimisala puhul istutada minimaalselt üks puu iga 5 parkimiskoha

kohta, suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised

parkimisalad.

 Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale

(keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga). Kavandada keskkonnasäästlikud

sademeveelahendused.

 Tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

Planeeritavad tänavad kavandada avaliku kasutusega (transpordimaa krundid antakse tasuta üle Tartu

vallale). Avalikele tänavatele tuleb kavandada ka tänavavalgustus. Tartu põhjapoolse ümbersõidu

projektlahenduse kohast lahendust, mis on kavandatud läbima Pille kinnistut välja ehitamise

kohustust antud planeeringust huvitatud isikutele ei panda. Antud detailplaneeringu menetluse raames

tuleb moodustada vastav transpordimaa krunt, et tulevikus oleks võimalik kavandatud tegevus ellu viia

ning leppida kokku transpordimaa krundi võõrandamises.

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

10

Kirjeldada planeeringulahendusega kaasnevaid liiklusvoogusid ning selle mõju piirkonna

teedevõrgule. Kirjeldada ning põhjendada planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust

planeeritavale alale, samuti hinnata ühistranspordi kättesaadavust ning kavandada vajaduse korral

planeeringualale täiendavad võimalikud bussipeatused.

6.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata säilitatav ja likvideeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 planeerida tänavahaljastuse rajamine sõidu- ja kergliiklusteedega samal ajal. Tänavahaljastust

tuleb planeerida tänavaruumi kujundamiseks, hubasuse loomiseks ja tänavatele inimlikuma

mõõtme andmiseks. Samuti mahendab tänavahaljastus liiklusest tekkivat müra ja saastet ning

aitab ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi. Tänavahaljastus võib olla ühe- või

kahepoolne puuderida, põõsasrida, olemasoleva puude- ja/või põõsasrea täiendus või muu

lahendus. Määrata planeeringus tänavahaljastuse täpsed tingimused (tihedus, võimalikud liigid

ja min nõuded istikutele).

 haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule tuleb ette näha ka põõsasistutusalasid. Eelistada liigirikkaid kooslusi;

 planeeringulahenduse koostamisel arvestada kaitsehaljastuse rajamise vajadusega Juta

maaüksusele äri- ja tootmismaade üleminekul elamumaadele. Kaitsehaljastuse peamine

eesmärk on võimaliku tootmistegevusega kaasnevate ja visuaalsete häiringute leevendamine.

 planeeringulahendus peab sisaldama rohetaristu kavandamise põhimõtteid ja konkreetseid

lahendusi, et tagada tasakaalustatud ja looduslähedane elukeskkond võimalikult suures

ulatuses. Rohetaristu alla kuuluvad haljasalad, pargid, ökoloogilised koridorid,

looduslähedased sademeveelahendused ja tänavahaljastus. Planeeringus tuleb määrata nende

asukoht, ulatus ja seotus ümbritsevate aladega, et toetada elurikkust, vähendada üleujutusriske

ning parandada elanike heaolu ja linnaruumi kvaliteeti.

 kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp: avalikku kasutusse jäävat ala mitte piirata aiaga.

Korterelamute krunte üldjuhul ei piirata aiaga. Erandina võib korterelamute kruntide piiramist

aiaga kaaluda juhul, kui planeeringulahendusest ja selle kontseptsioonist tulenevalt on see

põhjendatud ja sobilik. Sel juhul tuleb piirete lahendus planeeringulahenduses täpselt ära

kirjeldada.

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

 Planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada

üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või ettevõtlusaladel

puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Looduslikuna

tuleb kavandada/säilitada:

- elamu maa-alast min 15%;

- kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min 10%;

Näha ette intensiivsema ruumimõjuga äripiirkonna ja privaatsema elamupiirkonna vahele

eraldushaljastust (soovituslikult mitmerindeline).

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega. Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Võimalusel integreerida lahendustesse ka

väheväärtuslike liikidega metsastunud alasid.

6.10. Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringulahendus peab toetama kliimamuutustele vastupidava ruumi loomist, arvestades muutuvaid

ilmastikutingimusi ning nende mõju nii elukeskkonnale kui ka taristule. Planeeringulahenduses

11

kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt

põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega.

Selleks tuleb kavandada efektiivne sademeveesüsteem, piisavalt rohealasid ning haljastust. Samuti

kavandada energiatõhusad hooned ning suurendada keskkonnasõbralike liikumisvõimaluste

osatähtsust.

6.11. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

6.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

 korterelamute ning ridaelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised

lahendused;

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;

Lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud, keelatud on ka keskkonda

kahjustavad küttesüsteemide lahendused. Taotleda tingimused Tartu Vallavolikogu poolt määratud

piirkonna vee-ettevõtjalt.

 maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega;

 näha ette/planeerida/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise tingimused;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt. Igale

kavandatavale hoonestatavale kinnistule kavandada üks liitumispunkt tehnovõrkudega (sh

sademeveele).

6.12.1. Sademevee käitlemine

Planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga

suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi.

Planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid:

 kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste

lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused, lahenduste sobivuste kohta antud

asukohta.

 määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või

suublasse;

 vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleks

hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt

planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt

sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega

sademeveesüsteemi jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade

sademevee puhastamine õlipüüduriga.

 sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul,

vajadusel näha ette servituudid.

12

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee

reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud,

mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav

vertikaali. Sademevee ühendamine sademeveekanalisatsiooni torustikku kavandada maksimaalselt 110

mm läbimõõduga toruga.

Planeeringulahenduse koostamise käigus tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

olemasolevate kraavine ning truupide seisukorda ja läbilaskevõimet. Planeeringualalt väljapoole

juhitava veehulga osas tuleb eelnevalt teha arvutused ja veenduda, et eesvoolud tekkiva veehulga vastu

võtavad. Koostada vajaduse korral eraldi sademevee käitlemise joonis, mis näitaks ära ka väljapoole

planeeringuala jäävad sademeetorustiku osad, lahtised kraavid ning sademevee suublad.

Kaasata vastava ala ekspert (veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise

kogemusega insener).

6.13. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile. Eelistada süvamahuteid. Näha ette võimalike avalikult

kasutatavate konteinerite asukohad.

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks.

 Kirjeldada võimalikke keskkonnamõjusid ning planeeritud leevendusmeetmeid

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud.

 Kirjeldada müra, heitgaaside jm leviku probleeme, anda võimalikud lahendused.

6.14. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

6.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

6.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

6.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

Määratleda planeeringulahenduses ära planeeringu elluviimise etapid ning kirjeldada võimalikke

ehitusjärjekordi.

7. Lähteseisukohtade muutmine

13

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

8. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

9. Vajalikud uuringud

 Tuleb läbi viia liiklusuuring, mille eesmärk on hinnata lisanduvat liikluskoormust ning mille

alusel on võimalik otsuseid langetada, kuidas tagada toimiv liikluskorraldus piirkonnas.

Liiklusuuring peab hõlmama planeeringuala ja selle mõjuala ning sisaldama mh auto- ja

jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja

prognoositavat liikluskoormust

 Viia läbi müra uuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk on hinnata olemasolevat

liiklusmürast tingitud mürataset ning planeeringu realiseerimisega kaasnevat müra

suurenemist. Vastavalt tulemustele näha ette vajalikud leevendusmeetmed ning kajastada neid

planeeringulahenduses. Müra hindamisel tuleb arvestada, et Janne, Heigo ning Juta

maaüksustele kavandatavatele elamupiirkondadele rakenduvad II kategooria normid.

 Teostada avalike teenuste kättesaadavuse analüüs, kus muu hulgas peab välja tooma ka

funktsioonid, millede head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste elukoha läheduses tuleb

parandada

 Koostada sademevee käitluse analüüs mille eesmärk on välja töötada terviklik ja

tasakaalustatud sademevee lahendus planeeringualale, kombineerides looduslikke lahendusi ja

sademeveekanalisatsiooni võimalusi. Uuringus analüüsida sademevee ärajuhtimise ja

immutamise võimalusi, hinnata üleujutusriskide leevendamist ning koostatakse lahendus, mis

tagab sademeveesüsteemi tõhususe.

10. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

11. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Terviseametiga;

 Transpordiametiga;

 Tartu Linnavalitsusega.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

14

12. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus koos lisadega digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja

pdf failina) ja paberkandjal.

13. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kogu mahus koos

lisadega digitaalsel kujul (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 ning üks eksemplar paberkandjal.

Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

1 Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute DP KSH eelhinnang Alkranel OÜ, 2019.

Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja

Janne maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

Võimaliku DP menetluse algataja: Tartu Vallavalitsus

Tööga seotud arendaja esindaja: Green Life Capital OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2025

2 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldandmed:  Töö vormistatud – 04.06.2025. a.

 Koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ);

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ......................................... 10

2.1 Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis- ja

arengudokumentidega .......................................................................................................... 10

2.2 Kavandatava tegevuse seosed ümbruskonna keskkonna ja sotsiaal-majanduslike (sh

tehnovõrgud) parameetritega ................................................................................................ 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 17

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17

3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 19

3.4.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 19

3.4.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21

3.4.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ........... 22

3.4.5 Piiriülene mõju ja katastroofid ......................................................................... 23

3.5 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................ 23

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised .......................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 27

4 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Tartu linna ja

Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi alevikus, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3

Jõhvi-Valga-Tartu tee ääres asuv maa-ala. Ligi 18,6 hektari suurune planeeringu kava ala

hõlmab endas maatulundusmaa sihtotstarbega Pille (79401:006:1093; 7,7 ha), Juta

(79401:006:1095; 7,6 ha), Heigo (79401:006:1097; 1,6 ha) ja Janne (79401:006:0578; 1,7 ha)

kinnistuid. Käesoleva detailplaneeringu (DP) kavaga soovitakse piirkonda kvaliteetse linnalise

keskkonna ehitusliku lahenduse väljatöötamist. Eesmärk on seega olemasolevatele

maatulundusmaadele rajada piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja büroohooneid ning kaubandus-

ja teenindushooneid. DP kava eesmärgid on seejuures kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Eelhinnanguga hõlmatud ala arendaja esindajaks on käesoleval juhul Green Life Capital OÜ ja

töö koostaja Alkranel OÜ. Eelhinnangu aluseks on DP kava materjalid. Koostatavat

eelhinnangut saab eelkõige Tartu Vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina DP-ga

seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise

vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse ka juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud) ja

eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Kavandatav planeeritav ala asub Tartu linna ja Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi

alevikus, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3 Jõhvi-Valga-Tartu tee ääres. Planeeringu kava ala

hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Pille (79401:006:1093; 7,7 ha), Juta (79401:006:1095;

7,6 ha), Heigo (79401:006:1097; 1,6 ha) ja Janne (79401:006:0578; 1,7 ha) kinnistuid (vt joonis

1). Planeeringu kava ala suurus kokku on ligikaudu 18,6 hektarit. Detailplaneeringu kava ala ei

hõlma kogu Pille maaüksust, vaid selle lõunapoolne osa (Kvissentali silla teekoridorist lõunas)

on väljaspool praegust planeeringuala. Vastava osa kohta tuleb teadaolevalt teha eraldi

üldplaneeringut muutev detailplaneering (tulevikus).

Joonis 1. Planeeringu kava ala (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Käesoleva DP kavaga soovitakse piirkonda kvaliteetse linnalise keskkonna ehitusliku

lahenduse väljatöötamist. Eesmärk on seega olemasolevatele maatulundusmaadele rajada

piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja büroohooneid ning kaubandus- ja teenindushooneid. DP kava

eesmärgid on seejuures kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Varasemalt ehk enne DP kava eelhinnangut on kohalik omavalitsus mh 2025. a välja töötanud

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

6 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

lähteülesande eelnõu. Vastavast eelnõust johtuvalt võib siinkohal välja tuua järgnevat (loend

võimalike DP menetluse tingimuste osas siinkohal kokkuvõtlik ehk valikuline):

 detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Tartu valla üldplaneeringust ning

planeerimisseadusest. Samuti on kavandatava kaubandus- ja teenindushoonete

kompleksi eeldatav ruumiline mõju ulatuslikum kui maaüksus, millel tegevusi

kavandatakse. Sellest tulenevalt võib eeldada suurema avaliku huvi esinemist.

Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja

teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte.

 uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega

ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele. Müra puhul arvestada,

et planeeritav ala jääb II kategooria alale.

 arvestada tingimuste määramisel maapinna reljeefiga. Kõrguste vahe planeeringualal on

kohati üsna suur.

 uue keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel arvestada naaberalade

tundlikkusega. Lähtuda tuleb eesmärgist vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult

suures ulatuses, eelkõige arvestades kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt

vajalikku kaugust elamupiirkonnast jt tundlikest aladest;

 suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete

maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid;

 planeerimisel tuleb ette näha piisava suurusega üldmaa krunt või maa-ala

mänguväljaku, puhkekoha vmt rajamiseks;

 planeeritavast maa-alast osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada

üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või

ettevõtlusaladel puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka

kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse

immutamiseks. Looduslikuna tuleb kavandada/säilitada elamu maa-alast min 15% ning

kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min

10%;

 planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate

sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi

sademeevee lahendusi;

 lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine on keelatud, keelatud on

ka keskkonda kahjustavate küttesüsteemide lahendused;

 käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks

– ehitamiseks;

 tuleb läbi viia liiklusuuring, mille eesmärk on hinnata lisanduvat liikluskoormust ning

mille alusel on võimalik otsuseid langetada, kuidas tagada toimiv liikluskorraldus

piirkonnas. Liiklusuuring peab hõlmama planeeringuala ja selle mõjuala ning sisaldama

mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades

olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust;

 viia läbi müra uuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk on hinnata

olemasolevat liiklusmürast tingitud mürataset ning planeeringu realiseerimisega

kaasnevat müra suurenemist. Vastavalt tulemustele näha ette vajalikud

leevendusmeetmed ning kajastada neid planeeringulahenduses. Müra hindamisel tuleb

arvestada, et Janne, Heigo ning Juta maaüksustele kavandatavatele elamupiirkondadele

rakenduvad II kategooria normid;

 koostada sademevee käitluse analüüs mille eesmärk on välja töötada terviklik ja

tasakaalustatud sademevee lahendus planeeringualale, kombineerides looduslikke

7 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

lahendusi ja sademeveekanalisatsiooni võimalusi. Uuringus analüüsida sademevee

ärajuhtimise ja immutamise võimalusi, hinnata üleujutusriskide leevendamist ning

koostatakse lahendus, mis tagab sademeveesüsteemi tõhususe.

Lisateabena tuuakse siinkohal välja, et Transpordiameti ja Pille kinnistu omaniku vahel käis

kohtuprotsess (haldusasja nr 3-22-755), kuna kinnistu omaniku hinnangul polnud mh Tartu

Põhjapoolse ümbersõidu varasemate projekteerimistingimustega tagatud kinnistule vajalikud

juurdepääsuvõimalused avalikult teelt. Tallinna halduskohtu 2.12.2022 otsus, millega rahuldati

Pille kinnistu omaniku kaebus, tühistati Tallinna Ringkonnakohtus 22.02.2024, millega

seejuures rahuldati Transpordiameti apellatsioonkaebus. Kohtuprotsessis menetletavad

küsimused seonduvad projektiga, millele on koostatud ka KMH aruanne – „Riigitee 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7

asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju

hindamine“ (Alkranel OÜ, 2022). Nimetatud projektiga ettenähtud ümbersõidu

väljaehitamisega ühendataks omavahel Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

põhimaanteed. Vastava dokumentatsiooni koostamisel teostati mh müralevi modelleerimised,

millede andmeid on võimalik kasutada ka DP menetlusel, kui DP menetlus algatatakse.

Kavandatava tegevuse kirjeldus on antud eskiislahendusest ning detailplaneeringu

lähteülesandest ning mis täpsustub edasise planeerimise käigus. DP kava alal nähakse suurt

potentsiaali ning kinnistutele on ettenähtud erinevad esialgsed funktsioonid korter- ja

paarismajadest äri- ja teenindushooneteni (vt ka tabel 1, joonis 2).

Tabel 1. DP kava ala eskiislahenduse lühiülevaade lähtuvalt detailplaneeringu lähteülesande eelnõust

(Tartu Vallavalitsus, mai 2025)

Kinnistud ning nende peamised

funktsioonid

Kruntide ehitusõigust ning ehituslikke tingimusi

kirjeldavad näitajad

Pille (79401:006:1093) kinnistule

äri- ja teenindushooned  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 60% krundi

pindalast;

 hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;

 planeeringus anda suurim hoonete lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena;

 ehitiste kasutamise otstarbed, hoonete suurim lubatud arv

krundil ning nende suurim sügavus lahendada

planeeringuga.

Juta (79401:006:1095) kinnistule

üksik-, kaksik-, rida- või

korterelamud ning äri- ja

teenindushooned

 Kruntide vähim suurus:

Elamud:

o üksikelamu 1500 m2;

o kaksikelamu üldjuhul 1500 m2;

o ridaelamu 400 m2 boksi kohta (lubatud planeerida kuni

nelja korteriga ridaelamuid);

o korterelamu üldjuhul 2000 m2 (lubatud planeerida kuni

nelja korteriga korterelamuid).

Äri- ja teenindushooned: uute krundite suurus määrata

detailplaneeringuga.

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel

elamukruntidel kuni 25% ning äri- ja teenindushoonetel kuni

60% krundi pindalast;

 suurim lubatud kõrgus eluhoonetel üldjuhul kuni 9 m ning

abihoonel mitte enam kui põhihoone kõrgus, äri- ja

8 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kinnistud ning nende peamised

funktsioonid

Kruntide ehitusõigust ning ehituslikke tingimusi

kirjeldavad näitajad

teenindushoonetel kuni 14 m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;

 planeeringus anda suurim hoonete lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena;

 ehitiste kasutamise otstarbed, hoonete suurim lubatud arv

krundil ning nende suurim sügavus lahendada

planeeringuga.

Janne (79401:006:0578) kinnistule

üksik- või kaksikelamud

abihoonega

 Kruntide vähim suurus:

o üksikelamu min 1500 m2;

o kaksikelamu min 1500 m2 (kaksikelamute rajamise

võimalikkust on võimalik planeeringumenetluses kaaluda

tehes koostööd naaberkinnistute omanikega).

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel kruntidel

kuni 25% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud kõrgus 8 m;

 hoonete suurim lubatud arv krundil ning nende suurim

sügavus lahendada planeeringuga.

Heigo (79401:006:1097)

kinnistule üksik-, kaksikelamu või

kuni nelja korteriga korterelamu

abihoonega

 Kruntide vähim suurus:

o üksikelamu min 1500 m2;

o kaksikelamu min 1500 m2;

o korterelamu 2000 m2 (lubatud planeerida kuni nelja

korteriga korterelamuid).

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel kruntidel

kuni 25% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m;

 hoonete suurim lubatud arv krundil ning nende suurim

sügavus lahendada planeeringuga.

9 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2. Potentsiaalne kavandatav tegevus DP kava alal. Ala lõunapoolse osa ida-läänesuunaline

transpordikoridor (roosaga) ilmestab Tartu põhjapoolset ümbersõitu, mida kavandatakse väljaspool

antud DP kava (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; AB Artes Terrae, 2025).

10 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö peatükis 1, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 30.05.2025), Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Käesoleva ptk sissejuhatavale osale järgneb kaks alamptk, millest esimene (ptk 2.1) kirjeldab

omavalitsuse arengut suunavaid strateegilisi parameetreid ja teine (ptk 2.2) käesoleval juhul

olulisemaid keskkonnaaspekte jms, mh ulatuses, mida ptk 2.1 ei katnud.

Planeeringu kava ala asub Tartu vallas Vahi alevikus. Statistikaameti andmetel elab 2025. aasta

seisuga vallas 13 256 elanikku, valla asustustihedus on 17,9 elanikku km2 kohta (Statistikaamet,

2025). Vaadeldav ala asub Tartu valla ja Tartu linna piiril, mh piirnedes Tartu linna Kvissentali

linnaosaga, kus Tartu linna andmetel oli 2021. aasta seisuga 729 elanikku.

2.1 Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis- ja

arengudokumentidega

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) – DP kava ala asub Tartu valla Vahi alevikus,

mis koos Tartu linna ja teiste ümbruses asuvate tiheasumitega moodustab maakonna olulisima

linnapiirkonna. Piirkonna kestliku asustuse edasise arendamise kavandamisel parima võimaliku

lahenduse saavutamiseks tuleb tasakaalustatult arvestada asustusala geograafilisi ja looduslikke

eeliseid, vahetu ümbruse asustustihedust ja hoonestusviisi, peamiste tõmbekeskuste paiknemist,

transpordiühendusi ning kehtivaid kitsendusi. DP kava ala asub Tartu linna siirdevööndis, kus

on vajalik tagada kohane liikumisvõimalus, sh kergliiklusteede võrgustik, mille vajadus on

maakonnaplaneeringuga mööda DP kava ala läänepoolset külge (paralleelselt maanteega) ka

ette nähtud ja Maa-ameti andmete alusel põhilahendusena väljagi ehitatud. DP kava alal ei

paikne vähemalt riikliku tähtsusega väärtuslikku maastikku ega ka rohevõrgustikku.

Tartu valla üldplaneering (2022) – DP kava ala asub tiheasustusalal, kus üldplaneeringuga

on seatud liikluse ja liiklust korraldava ehitise, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning

tootmise- ja logistikakeskuse ning väikeelamu maa-ala juhtotstarbed (vt joonis 3). Seejuures

paikneb kogu ala detailplaneeringu kohustusega alal. Lähtuvalt üldplaneeringuga seatud

maakasutuse juhtotstarvetest, on DP kava ala planeerimisel vaja silmas pidada mh järgnevat:

 Liikluse ja liiklust korraldava ehitiste maa-alad (L) – olemasolev ja planeeritav

taristu (teed / tänavad, sh kergliiklus). Uute taristuobjektide projekteerimisel arvestada

liikluse mõjudega ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele.

 Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-

alad (ÄT) – suunaks on keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri- ja

tootmistegevuse arendamine. Mh järgnevatel tingimustel:

o Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 60% krundist, hoonete kõrgus

põhimahul kuni 14 m (erandid lubatud tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest);

o Kasutada kaitsehaljastust (vt ka joonis 3) tootmisalade üleminekul tundlikuks

maakasutuseks (nt elamud). Kaitsehaljastus (vähemalt 30-50 m puhvrid) on

vajalik tootmistegevusega kaasnevate ning visuaalsete häiringute

leevendamiseks (võimalusel kasutada olemasolevat kõrghaljastust).

Kaitsehaljastust täiendab vajadusel kulisshaljastus - ühe- või kahepoolset puude

ja/või põõsaste rida (sh ökoloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagamiseks).

 Väikeelamu maa-alad (EV) – lubatud kavandada kuni nelja korteriga ridaelamuid

ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult

11 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad nendega harmoonilise terviku. Mh

järgnevatel tingimustel (tiheasustuses):

o Uute kruntide vähim lubatud suurus kaksikelamutel 1500 m2, korterelamul 2000

m2 (mh koormusindeksiga vähemalt 150) ning ridaelamul 400 m2 boksi kohta

(lubatud maksimaalselt 8 korteriga ridaelamud). Erandid on lubatud vaid

põhjendatud juhul, nt piirkonna väljakujunenud krundistruktuur, olemasoleva

hoonestuse vahel tühja krundi hoonestamine, kui see ei muuda piirkonna

üldilmet, kaksikelamu rajamine (järgides piirkonna üksikelamute mahtu),

arhitektuurikonkursi läbiviimine vms.

o Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel kruntidel on kuni 25% krundist.

o Üksik- ja kaksikelamu põhihoone maksimaalne kõrgus kuni 9 m ning abihoonel

mitte enam kui põhihoone kõrgus, ridaelamul maksimaalselt kuni 2 korrust ning

korterelamul kuni 3 korrust. Kõrgemate hoonete kavandamisel enne DP

algatamist koostada täpsem lahendus ja 3D mudel kavandatu visualiseerimiseks.

o Linna lühialal elamute kavandamisel arvestada, et peab olema tagatud teenuste,

sh avalike teenuste (sh kool, lasteaed, kaubandus-teeninduspinnad), hea

kättesaadavus elukoha lähedal, st üldjuhul 1 km raadiuses. Vastasel juhul on

vallal õigus nõuda nende vajadustega arvestamist DP lahenduses.

o Arendamisel hoida ühtset ehitusjoont, hoonete mahtu, paigutust ja arvu krundil,

katusekallet, välisviimistlust ning hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused peavad vastama piirkonna hoonestusele. Korterelamu

krundile pole kõrvalotstarbelise eraldiseisva hoonestuse rajamine lubatud (va

prügimajad, jalgrattaparklad jms). Korterelamu esimese korruse pindasid võib

aga kasutusele võtta ärilisel või ühiskondlikul eesmärgil.

o Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25% (va

haljaspiirete puhul) ning on soovitav kasutada haljaspiirdeid. Seejuures

korterelamute krunte piiretega ei piirata (va majandushoovid jmt).

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt, arvestades rahvastikuprotsesse ja -prognoose, hõlmatakse

uusehitistega eelkõige piirneva omavalitsuse ehk Tartu linna lähiala. Äri- ja tootmistegevus

suunatakse eelkõige vastava juhtotstarbega maa-aladele, mis on juba toimivad

ettevõtluspiirkonnad koos olemasoleva tehnilise taristuga või asuvad need logistiliselt soodsas

asukohas, siinjuures asub DP kava logistiliselt soodsas kohas, kuid alal puudub veel asjakohane

tehniline taristu. Mitmekülgne maakasutus linna lähialal tagab erinevate teenuste ning

töökohtade kättesaadavuse, kvaliteetse avaliku ruumi, sh rohe- ja puhkealade olemasolu

elukohtade läheduses.

DP kava ala pole määratletud väärtusliku põllumajandusmaana, mis tähendab, et selle boniteet

(mulla suhteline viljelusväärtus) on madalam Eesti keskmisest boniteedist (40). Planeeringu ala

asub aga varasema (enne Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) kehtestamist)

maakondliku tähtsusega Kardla-Vorbuse väärtuslikul maastikul, mis on nüüd

maastikuväärtusena valla üldplaneeringusse (vt joonis 4) kantud. Üldplaneeringuga täiendavaid

tingimusi selle osas aga ei määratud ning järgnevad üldmeetmed lähtuvad ajaloolisest Tartu

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (2001–2006):

 jõeni viivate teede määramine avalikult kasutatavaks ning avaliku juurdepääsu

säilitamine maade ümberkruntimisel;

 põllumajandusliku maaharimise jätkamine ning maakasutuse mitte muutmine.

12 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 3. Tartu valla üldplaneeringuga seatud maakasutuse juhtotstarbed ning planeeritud kaitse- ja

kulisshaljastuse asukohad DP kava ning sellega piirneval alal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; Tartu

valla üldplaneering, 2022).

Märkus – väärtuslik maastik ei ulatu

joonisel näidatud viisil lõunasse ehk

Tartu linna (toetudes mh

kaardirakendusele -

https://gis.tartulv.ee/

portal/apps/webappviewer/

index.html?id=

322f0ec0f3f94b68bf59ffc9a7702592

(viide seisuga 2023)). Tartu linna

näidatud väärtusliku maastiku piir

järgib maakonnaplaneeringus

sätestatut (st vastaval kaldal vahetult

jõe äärne ala).

Joonis 4. DP kava alale jääv Kardla-Vorbuse väärtuslik maastik (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; Tartu

valla üldplaneering, 2022).

13 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Tartu linna üldplaneering 2040+ (2021) – DP kava ala piirneb lõunapoolses otsas Tartu linna

piiriga (vt joonis 5), seejuures on külgnevate, Tartu linnas asuvate, maaüksuste juhtotstarbed

tee ja tänava maa-ala (osa Tartu põhjapoolse ümbersõidu trassikoridorist), ärihoone maa-ala

(menetluses oleva Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringu ala) ning väikeelamu

maa-ala.

Joonis 5. DP kava ala paiknemine Tartu linna suhtes (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; Tartu linna

üldplaneering 2040+, 2021).

Strateegiliste planeerimisdokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. DP kava

ala piirneb eelnevast tulenevalt lõunast kehtiva Tartu linnas asuva Kvissentali tee 15 krundi ja

lähiala detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kvissentali tee 15 krundi

jagamiseks, kruntide Kvissentali tee 1 ja 1a liitmiseks ning moodustatavatele kruntidele

ehitusõiguste (üksikelamud või kahe korteriga elamud, äriotstarbelised hooned) määramiseks.

Tartu valla areng lähtub valla arengukavas 2022-2030 (2022) kokkulepitud visioonist ning

ruumilise arengu vajadused lähtuvad keskkonnaväärtuste ja mitmekesise looduskeskkonna

säilitamise, inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomise ning eriilmeliste piirkondade

jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Seejuures on olulisemate ruumiliste vajadustena

toodud mh:

 säilitada ja jätkusuutlikult edasi arendada väljakujunenud asustusstruktuuri;

 soodustada ettevõtluse teket ja elamuehitust valla erinevates piirkondades;

 kujundada kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond kooskõlas looduskeskkonnaga.

Tartu valla visioon aastaks 2030 on sõnastatud järgnevalt: „Tartu vald on nutikas, terve,

roheline, põnev ja targalt planeeritud edukas omavalitsus“. Visiooni elluviimiseks on seatud

erinevaid eesmärke ning eesmärkide täitmiseks tegevussuundasid, mh:

 parkide, haljasalade ja muu avaliku ruumi arendamine liikumisharjumusi soodustavaks

tegevuskeskkonnaks;

 kaitsehaljastuse arendamine häiringute leevendamiseks;

 arendustegevuse puhul tolmu, müra, lõhnade, radooni levikuga arvestamine;

 olemasolevate kompaktse hoonestusega alade ja uute arendusalade liitmine ÜVK-ga

Vahi alevikus;

14 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

 piirkondade eripära esile toovate tegevuste toetamine, mh uuenduslike tegevuste

toetamine piirkondades;

 tiheasustusalade tark planeerimine;

 uute turismiteenuste (majutus- ja toitlustuskohad, koguperekeskused, mängumaad,

spaad jms) soodustamine.

Tartu valla visioone viiakse ellu toetudes mh Tartu valla energia- ja kliimakavale (2022).

Vastavas kavas antakse ülevaade kliimamuutustega seotud probleemidest ja väljakutsetest, mis

Tartu valla kodanikke, ettevõtteid ning avalikku sektorit võivad mõjutada. Kliima- ja

energiakava panustab sh valla arengukava visiooni saavutamisse. Võimalike kliimaaspektidega

on planeeringu kavas, st ptk 1 järgselt, juba arvestatud, mh ei sea valla energia- ja kliimakava

antud planeeringu kava kontekstis lisatingimusi/-meetmeid.

Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 (2019) – Vahi

aleviku Emajõe-äärsetes elamupiirkondades (sh planeeringualal) käesoleval ajal ühisveevärk ja

-kanalisatsioon puudub. Piirkonnas ei ole kehtestatud reoveekogumisala. Piirkond kuulub AS

Emajõe Veevärk tööpiirkonda. Eskiisi kohaselt on piirkonda planeeritud vee- ja kanalisatsiooni

survetorustik. Kanalisatsioonitorustik ühendab Emajõe äärsed arendusalad ja olemasolevad

süsteemid (Nõmmiku tn piirkond, Leiu tn piirkond, Taaramäe tn piirkond, Müta-Mölla tn

piirkond ja vajadusel teised piirkonna süsteemid) Erala puhastiga.

2.2 Kavandatava tegevuse seosed ümbruskonna keskkonna ja sotsiaal-

majanduslike (sh tehnovõrgud) parameetritega

DP kava alal esineb valdavalt kvaternaari ajastul ladestunud moreen ning osaliselt, Pille ja Juta

kinnistute läänepoolsel alal, esineb ka jõesetteid. Seejuures esinevad peamiselt kahkjad

leetunud mullad, leetjas mullad ning leostunud gleimullad. DP kava alal on maapind kaldega

Emajõe suunas (vt joonis 6) – maapind on vaadeldaval alal kõrgeim maantee ääres (45 m) ning

langeb kohati 35 meetrini. Seejuures on vaadeldaval alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. DP kava

alal asub või sellele ulatuvad kitsendusi põhjustavaid objekte ja/või nende mõjualasid (vt joonis

7). DP kava ala vahetus ümbruses asub 14 töötavat puurkaevu, planeeringualal ei asu aga ühtegi

(vt tabel 2 ja joonis 8).

Looduskaitselistest aspektidest saab välja tuua, et DP kava ala ei asu Natura 2000 võrgustiku

loodus- või linnualal ega ka kaitse- või hoiualal. Samuti ei asu DP kava alal ühtegi kaitstavat

objekti. Vaadeldava ala vahetus ümbruses (kuni 300 m raadiuses, käsitledes antud raadiuses

asjakohaseid aspekte) asuvad III kaitsekategooria kahepaiksete (liigini määramata)

rändepeatuspaik (maanteel, vähem kui 10 m kaugusel), III kaitsekategooria taimeliigi

ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) leiualad (lähim ala piirist 40 m kaugusel) ning I

kaitsekategooria seene limatünniku (Sarcosoma globosum) leiuala (ala piirist 90 m kaugusel).

DP kava alast ligikaudu 155 m kaugusele jääb laialehiste metsade vääriselupaik (VEP nr.

000035; mõjutegurid kuivendus ning raie ja puidu eemaldamine).

Planeeringu kava alast läänes, ca 600 m kaugusel, asub Emajõgi (VEE1023600). Emajõgi saab

alguse Võrtsjärvest (VEE2083800) ning suubub Peipsi järve (VEE2075600). Jõe kogupikkus

(koos lisaharudega) on 147,4 km ning valgala pindala on 9628,1 km2. Keskkonnaagentuuri

pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi andmetel oli Emajõe 2023. a koondseisund halb,

keemiline seisund halb ning ökoloogiline seisund hea. Emajõe halva keemilise seisundi

põhjusteks on elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus elustikus ning varasemalt (varasematest

aastatest) heptakloor vees. Lähtuvalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast 2022-2027 on

15 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

veekogumile seatud eesmärk saavutada 2027. a erandiga määratud leebem seisund (st mitte veel

hea tase; erandi võimalus lähtub EL veedirektiivi artikli 4 lõikest 51). Emajõe üleujutusohuga

ala planeeringu kava alale ei ulatu.

Joonis 6. Maapinna kõrgus DP kava alal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Lisateave:

 Elekter – Mölla tee elektrimaakaabelliin.

 Geodeesia – geodeetiline märk (2517).

 Side – Telia Eesti AS sideehitis.

 Transport – Tartu-Jõgeva-Aravete

tugimaantee (nr 39). Maantee osas saab

täiendavalt välja tuua, et 2024. aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus oli

7509, millest sõidu- ja pakiautod

moodustasid 96%, veoautod ja autobussid

2% ning autorongid 2%.

Joonis 7. Kitsendusi põhjustavate objektide mõjualad DP kava ning sellega piirneval alal (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025).

1 Vt lähemalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 ptk-st 6.3.2.

16 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Tabel 2. DP kava ala vahetus ümbruses asuvad puurkaevud (EELIS, 30.05.2025)

Registrikood Tüüp Ligikaudne kaugus DP kava ala piirist

PRK0021987 Olmevesi 10 m

PRK0063243 Kinnise soojussüsteemi puurauk 140 m

PRK0063201

PRK0060521 Olmevesi 200 m

PRK0070093

Kinnise soojussüsteemi puurauk

265 m PRK0070089

PRK0070092 270 m

PRK0070088

PRK0070091

280 m PRK0070087

PRK0070086

PRK0019455 Olmevesi

PRK0070090 Kinnise soojussüsteemi puurauk 285 m

PRK0007885 Olmevesi 290 m

Joonis 8. DP kava ala vahetus ümbruses asuvad puurkaevud (alus: Maa- ja Ruumiamet, EELIS,

30.05.2025).

17 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel. Seejuures on käsitletud ka planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5

mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus:

KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

a. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

b. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond);

c. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus;

d. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

e. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.4) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.5 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.6

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kava ala paikneb Tartu linna ja Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi alevikus, kus

maakasutust suunab Tartu valla üldplaneering (2022). DP kava eesmärk on olemasolevatele

maatulundusmaadele rajada piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja teenindushooneid. Kehtiva ÜP

järgi on DP kava ala määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja

logistikakeskuse, väikeelamu ning liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-alaks. DP kava

eesmärgid on seejuures kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Oluline on siinkohal ka

märkida, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt hõlmatakse uusehitistega eelkõige piirneva

omavalitsuse ehk Tartu linna lähiala, mistõttu on planeeringu kava ala logistiliselt soodsas

kohas.

18 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ptk 1 järgselt on DP kavale ligipääsude võimalikud lahendused täpsustumas DP menetluse

käigus. Siinkohal võib välja tuua, et kõige kriitilisem nii maakasutuslikult kui ka ligipääsude

kontekstis on Pille maaüksuse lõunapoolse osa arenduskava, kuivõrd selle tulevased

maakasutusfunktsioonid on surutud üsnagi kitsasse tsooni. Vastavasse piirkonda arendusideed

võivad tulevaste protsesside käigus luua sünergiat Tartu linna jäävate

maakasutusfunktsioonidega, kuid sobilike ligipääsukoridoride puudumisel võivad need

arendused olla linna elanikele ka koormavateks. Vastuseid tasakaalustatud

maakasutusfunktsioonide tulevaseks ja põhjendatud valikuteks võimaldab mh Tartu

Vallavalitsuse plaan tellida planeeringu menetlusse sisendinfot pakkuv liikluskoormusuuring

(vt ka ptk 1).

DP kava ala edasise võimaliku menetlusega tuleb täiendavat tähelepanu pöörata just ka soovile

nö segada elamumaid eelkõige ärimaadega. Planeeringu kava alale, täpsemalt Juta kinnistule,

on kava eelnõu kohaselt plaanis rajada üksik-, kaksikelamud või kuni nelja korteriga rida- või

korterelamud (vt ka ptk 1). Eluhooned on planeeritud ÜP järgselt väikeelamu maa-alale. Juta

kinnistule, maantee poolsesse otsa, on planeeritud ka kuni kaheksa äri- ja teenindushoonet, mis

asuvad ÜP järgselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse

maa-alal. DP kava eelnõu järgselt eraldavad elamuhooneid ning äri- ja teenindushooneid

haljasala. Maakasutuslikus vaates sobib planeering piirkonda. Samas peaks edasine

planeerimismenetlus arvestama nö segafunktsioonidega alades potentsiaalsete konfliktide

ennetamise vajadusega (meetmeid ja suuniseid edasisse võimalikku planeerimisprotsessi vt ka

ptk 3.4.2).

Kokkuvõtlikult – tuginedes eelnevale, ptk-des 1 ja 2 esitatud ümbritsevale maakasutuslikule

situatsioonile, ptk-s 2 toodud strateegilistele planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP

kavaga kavandatava (vt ptk 1) kirjeldustele, ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis

ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda. DP kava on ambitsioonikas, kuid asudes Tartu

linna piiri ääres (potentsiaalne tõmbekeskus juba teisel poolt Tartut toimivale Lõunakeskusele

(https://astri.ee/lounakeskus/)), perspektiivse liikluse tuiksoone (Transpordiamet kavandab

omavahel ühendada Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed) kõrval,

siis selle arendus ei vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt

takistavaks teguriks. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad põhimõtteliselt ptk-s 2.1 esile toodud

planeerimis- ja arengudokumentide arengusuundi. Toetudes ka juba ptk 3.1 esitatud teabele,

siis kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega loo

eeldusi negatiivse olustiku tekkeks (st võimalikul planeerimismenetlusel on piisavad eeldused

koondamaks vajalikku sisendteavet tasakaalustatud maakasutuslike otsuste tegemiseks). KSH

eelhinnangu koostamise raames kogutud teave ei toonud välja selliseid strateegilisi kavasid,

millede elluviimist edaspidi täpsustuv kavandatav tegevus võiks eelkõige oluliselt negatiivselt

mõjutada.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed

seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2; mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

19 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest ÜP

maakasutuslike eesmärkidega). Võimaliku DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.4.

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) edasine

võimalik DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud

tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja ptk 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja

raamistikule.

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev ptk — strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) — jaotub

omakorda viieks alampeatükiks.

3.4.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse elluviimine vaadeldaval alal on arvestades ümbruskonna maakasutust ja

üldiseid funktsioone soositud, kuid sellegipoolest uueneks piirkonna maastikuilme selle

uushoonestamisel. Positiivsete mõju eelduste suurendamiseks (uusehitiste edasine sobitamine

piirkonda) on ptk-s 2.1 käsitletud Tartu valla üldplaneeringus toodud väikeelamu maa-aladele

kohalduvad tingimused, sh et arendamisel tuleb hoida ühtset ehitusjoont, hoonete mahtu,

paigutust ja arvu krundil, katusekallet, välisviimistlust ning hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud tingimused peavad vastama piirkonna hoonestusele.

20 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest

ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. See-

eest on DP kava ala kaldega Emajõe poole, kus maapinna kõrguste vahe on kohati kuni 10 m,

millest kõige järsem langus toimub planeeritud elumajade piirkonnas Juta kinnistul.

Planeeringu kavas ehitiste kavandamisel on vastavat asjaolu, mis seondub maapinna reljeefiga,

samas piisavalt teadvustatud, mistõttu ehitus- ja kasutusaegsete ohtude (sh varisemise)

esinemise tõenäosus on teadaolevalt võimalik viia edasises võimalikus planeerimisprotsessis ja

sellele järgneda võivates protsessides miinimumini. Seega siinkohal täiendavaid tingimusi ei

seata.

Planeeringu kava ala asub Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardi põhjal

küll normaalse radooniriskiga alal, kuid sellegipoolest võib esineda lokaalseid kohti, kus

radoonisisaldus pinnases on kõrgem. Radooniohu vältimise nüanssidega on DP kava ptk 1

alusel (juhised DP menetlusse, vastava protsessi alustamisel) juba arvestatud, seega ka

siinkohal täiendavaid meetmeid või tingimusi ei seata.

DP kava ala on seotud AS Emajõe Veevärk poolt hallatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

tegevuspiirkonnaga, kuid alale pole rajatud vajalikku taristut, kuid Tartu valla ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 (2019) kohaselt on planeeringuala piirkonda

planeeritud vee- ja kanalisatsiooni survetorustik – kanalisatsioonitorustik ühendab Emajõe

äärsed arendusalad ja olemasolevad süsteemid. Lähtuvalt DP lähteülesande eelnõus toodud

tingimustest (ptk 1), on lokaalsete veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine alale

keelatud, seega tuleb alale rajada vajalik taristu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks

(sh sademevee ärajuhtimiseks). Veevarustamise tagamise ning reo- ja heitveevee ärajuhtimise

tehnilised parameetrid annab sellistel puhkudel tavapäraselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

toimimise eest hea seisev vee-ettevõte ehk siinkohal AS Emajõe Veevärk. Vastav sisendinfo

aitab omakorda suunata planeerimisprotsessiga ette nähtud maakasutusfunktsioone (vajadusel

mh mahte), kui ptk 1 esitatud DP kava alusel alustatakse detailplaneeringu menetlust.

Sademevee osas saab veel esile tuua, et Tartu vallavalitsuse poolt on DP menetluse tingimusena

ette nähtud koostada sademevee käitluse analüüs, mille eesmärk on välja töötada terviklik ja

tasakaalustatud sademevee lahendus planeeringualale, kombineerides looduslikke lahendusi ja

sademeveekanalisatsiooni võimalusi. Uuringus tuleb seejuures analüüsida sademevee

ärajuhtimise ja immutamise võimalusi, hinnata üleujutusriskide leevendamist ning koostatakse

lahendus, mis tagab sademeveesüsteemi tõhususe.

Toetudes ptk-des 1 ja 2 esitatud teabele, pole kavandatud tegevuse elluviimisega vaadeldavas

asupaigas ette näha negatiivseid mõju eelduseid õhule ning kliimale laiemalt. Mh võib välja

tuua, et DP kava alusel on kohalik omavalitsus andnud suunise koostada ka liikuvuskoormuse

analüüsid, mis omakorda võimaldab paremini suunata ka nt ühistranspordi ja kergliikluse

korraldust.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivsete mõjude eelduseid ja otsest KSH protsessi

algatamise vajadust. Eelhinnangu eelselt (st DP kava alusmaterjalidest tulenevad meetmed)

juba teadaolnud meetmed (käesoleva eelhinnangu ptk kontekstis asjakohasemad), lühidalt olid:

 sätestatud pinnase radooniohuga arvestamise tingimus;

 sätestatud liikluskoormuse analüüsi vajadus;

 sätestatud sademevee käitluse analüüs.

21 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.4.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 2 sissejuhatavast osast nähtub, et planeeringu kava ala asub 13 256 elanikuga Tartu vallas,

Vahi alevikus. Vaadeldav ala on omakorda Tartu linna piiril, mh piirnedes Tartu linna

Kvissentali linnaosaga (< 800 elanikku). Tartu valla asustustihedus on 17,9 ning Tartu linnas

653,7 elanikku km2 kohta. Ptk 1 alusel läbib planeeringu kava ala ka planeeringukavast eraldi

kavandatav liiklussõlm, ühendamaks omavahel Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa põhimaanteed. Valla üldplaneeringu järgne maakasutus vastavas piirkonnas arvestab

mh soodsat tiheasustatud logistilist asupaika. St üldises printsiibis on tegevus paikkonda sobiv

ning eeldused mh ümbruskonna maakasutuse olulise negatiivse mõjutamise (silmas pidades ka

käesoleva ptk teemavaldkonda) suhtes puuduvad. Siinkohal on arvesse võetud ka nii ptk 3.1,

3.2, 3.4.1 toodut kui ka alljärgnevalt esitatud aspekte ja suuniseid.

DP kava ala jääb Tartu linna lühialale ning lähtuvalt sellest on kehtiva valla üldplaneeringuga

seatud tingimus — linna lühialale elamute kavandamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud

(avalike) teenuste (sh koolid, lasteaiad) hea kättesaadavus elukoha lähedal, mis üldjuhul

tähendab 1 km raadiust. Seejuures asub planeeringu kava ala piirist lähim lasteaed (Tartu

Lasteaed Klaabu) linnulennult ca 1,5 km kaugusel ning lähim kool (Tartu Kroonuaia kool)

linnulennult ca 2,5 km kaugusel. Seejuures on ümbruskonnas juba väljakujunenud

üksikelamute piirkond. Planeeringu menetluse algatamisel on soovitatav planeeringumenetluse

sisenduuringuks määratleda avalike teenuste määratlemiste analüüs, fikseerimaks, kas vastavas

paikkonnas on seni teadaolevatele funktsioonidele vaja lisada avalikke teenuseid (sh koolid,

lasteaiad) võimaldavaid maakasutusvõimalusi. Analüüs peab määrama ka funktsioonid, millede

head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste elukoha läheduses tuleb parandada.

Planeeringu kava näeb ette rajada elamuhooneead Janne ja Heigo kinnistutele ning osaliselt

Juta kinnistule. Oluline on märkida, et Heigo kinnistu külgneb Tartu-Jõgeva-Aravete

tugimaanteega (tee nr 39), mille 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 7509,

millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 96%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 2%.

Juta kinnistul asuvate eluhoonete jaoks toimib osaliselt puhvrina kavandatavad äri- ja

teenindushooned. Siiski on alust eeldada, et ümbruskond on üpriski mürarikas. DP menetluse

ühe tingimusena on seatud läbi viia mürauuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk

on hinnata olemasolevat liiklusmürast tingitud mürataset ning planeeringu realiseerimisega

kaasnevat müra suurenemist, seega siinkohal täiendavaid tingimusi ei seata.

Planeeringu kava alale, täpsemalt Juta kinnistule, on potentsiaalselt kavandatud rajada üksik-,

kaksikelamud või kuni nelja korteriga rida- või korterelamud (vt ka ptk 1). Eluhoonete ja Tartu-

Jõgeva-Aravete tugimaantee vahele jääks ka äri ja teenindushoonete vöönd, mis moodustaks

elamute jaoks müratõkke. Seejuures on ärikinnistute vööndi otstesse planeeringu kava alusel

kavandatud roheala, mis saaks samuti toimida osaliselt müratõkkena. Tartu valla

üldplaneeringu (2022) kohaselt on Juta kinnistule planeeritud kaitsehaljastus, mis jookseb

mööda piiri, kus maakasutuse juhtotstarve läheb üle kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning

tootmise- ja logistikakeskuse maa-alalt väikeelamu maa-alaks, kuid mis hõlmab ka äri- ja

teenindushoonete kinnistute põhjapoolset otsa. Seejuures on üldplaneeringu kohaselt

kaitsehaljastus vajalik tootmistegevusega kaasnevate ning visuaalsete häiringute

leevendamiseks. Võimalusel ja olemasolu korral kasutada selleks olemasolevat kõrghaljastust.

Kõrghaljastatud haljasriba laius toimimiseks kaitsehaljastusena peab olema üldjuhul vähemalt

30–50 m. Planeeringu kavaga pole tootmistegevust välistatud, kuid millega võib kaasneda

elamupiirkondades müra normtasemete ületamine. Samas on praegune haljasala märgitud vaid

10 m laiusena Juta kinnistul paiknevate eluhoonete ja äri- ja teenindushoonete vahel, kuid

22 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

haljasala pole märgitud Heigo ja Janne kinnistute suunal, kuhu on samuti planeeritud

eluhooned. Seetõttu tuleks negatiivse mõju eelduste leevendamiseks/ärahoidmiseks

planeeringu edasistes protsessides kaaluda täiendavaid kaitsehaljastuse tsoone.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja otsest KSH protsessi

algatamise vajadust. KSH EH koostaja seab eelneva alusel järgnevad täiendavad

tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida

edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):

 planeeringu menetluse algatamisel on soovitatav planeeringumenetluse

sisenduuringuks määratleda avalike teenuste määratlemiste analüüs, fikseerimaks, kas

vastavas paikkonnas on seni teadaolevatele funktsioonidele vaja lisada avalikke

teenuseid (sh koolid, lasteaiad) võimaldavaid maakasutusvõimalusi. Analüüs peab

määrama ka funktsioonid, millede head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste

elukoha läheduses tuleb parandada;

 planeeringu edasistes protsessides kaaluda täiendavaid kaitsehaljastuse tsoone;

 DP kava alusmaterjalidest tulenev meede: viia läbi mürauuring (müra leviku

modelleerimine), eesmärgiga hinnata olemasolevat liiklusmürast tingitud mürataset

ning planeeringu realiseerimisega kaasnevat müra suurenemist kavandatava tegevuse

alal.

3.4.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ajalooliselt on olnud DP kava ala osaliselt väärtuslikul maastikul, kuid ptk 2 järgselt on ka juba

Tartu valla üldplaneeringus (2022) seatud maakasutusfunktsioonid seda klassikalisel moel

(säilitada senine maakasutus) säilitatavat keskkonda reforminud. Eelnevate ptk järgselt on see

ka loogiline ehk igati aktsepteeritav areng vastavas piirkonnas. Sellest lähtuvalt pole

planeeringu kava elluviimisega olulise negatiivse mõju eelduseid ette näha.

Toetudes ptk-des 1 ja 2 esitatud teabele, pole kavandatud tegevuse elluviimisega vaadeldavas

asupaigas ette näha negatiivseid mõju eelduseid kultuuripärandile, samuti pole ette näha

arendusalasse mitte sobivat intensiivset maakasutust (mh eeldusega, et planeerimisprotsessis

leitakse optimaalsed lahendused ka ala teenindavatele transpordikoridoridele, vt ka ptk 3.4.2).

Piirkonna looduslikke iseärasusi, eelkõige maapinna reljeefi, ning olemasolevate maakasutuse

juhtotstarvete muutmist on käsitletud ptk-s 3.1, 3.4.1 ning ka 3.4.4. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringu kava ala piirneb (planeeringuala vähem kui 10 m kaugusel) Tartu-Jõgeva-Aravete

tugimaanteega (tee nr 39), mis on mh vaadeldavas lõigus märgitud III kaitsekategooria

kahepaiksete (liigini määramata) rändepeatuspaigana. Eestimaa Looduse Fondi kahepaiksete

vaatluse kaardirakenduse kohaselt on vaadeldaval lõigus kohatud III kaitsekategooria

rabakonna (Rana arvalis), kelle lähim sigimispaik planeeringualast asub ligikaudu 2 km

kaugusel kirdesuunas. Liigi üheks ohuteguriks on hukkumine autoteedel, mida kevadise

sigimisrände ajal toimub massiliselt. Eelhinnangu koostamise ajal on planeering alles eelnõu

faasis ning detailid, nagu nt transpordikoridorid planeeringualal ja sellest väljaspool, on alles

täpsustumas. Transpordikoridorid määratakse koostöös Transpordiametiga, kes saab vajadusel

seada lisatingimusi elustiku liikumiseks. Kui vaadeldav ala on hoonestamisel plaanis tarastada,

on võimalik seda teha selliselt, et oleks säilitatud võimalus kahepaiksete sigimisrändeks ka läbi

23 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

planeeringu kava ala. Selleks saab nt jätta tara/aed maapinnast kõrgemale, et kahepaiksed

tara/aia alt läbi pääseksid, samuti on võimalik kasutada aia või tara rajamisel läbivalt või teatud

maa tagant suurema silmaga piirdeaeda.

Ptk ülesehitamisel on arvestatud ptk 1 ja 2 ning ptk 3 juba esitatut (eelkõige ptk 3.4.1 ja 3.4.3).

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava ala ei asu Natura 2000 võrgustikus ega muudel looduskaitselistel

aladel. Seega lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning kogunenud teabest pole

planeeringu kava edasise menetlusega (DP algatamisel) ebasoodsa negatiivse mõju eelduseid

ette näha vastava ptk fookuselementidele. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse

mõjuga eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4.5 Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei ole põhjust eeldada, et kaasneksid ohtlikud olukorrad

(suurõnnetused/katastroofid). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid

tavapärasesse keskkonda. Planeeringu kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi

negatiivse riigipiiriülese mõju osas.

3.5 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Tegevuse kava elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja

ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning

õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (koos muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse

vajadusel) on seotud järgmiste teemadega:

 maa ja maakasutus;

 märgalad;

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

 maavarade kasutus;

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

 maastik (sh pinnavormid);

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad ka eraldi lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – kajastatud peatükkides 1, 2, 3.1, 3.2, 3.4.1-3.4.4. Kogutud teabe põhjal

oluliste negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk-

des 3.4.1 ja 3.4.2 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

24 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Märgalad – ptk-des 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed

puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk-des 1 ja 2 kogutud andmed näitavad,

et jõeäärsete aladega, jõesuudmetega ning randade ja/või kallastega kui sellistega seosed

puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – veestikuga

seonduvat on peamiselt käsitletud ptk-s 2.2 ja 3.4.1, seejuures merekeskkonnaga seosed

puuduvad. Kogutud teabe põhjal oluliste negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna

osas puudub. Siiski järgida ptk-s 3.4.1 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – kajastatud ptk-des 2.2 ja 3.4.1.

Kogutud teabe alusel negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski

järgida ptk-s 3.4.1 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

Maavarade kasutus – kavandatav DP kava ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt

maavararessurssidel. Arendustegevuse alal vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,

põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid soovida.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – kavandatav tegevus ei

mõjuta eelnevalt nimetatud teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt mh

ptk-st 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.4.2). Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav

jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

olulist ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1, 3.4.1 ja

3.4.2). Siiski järgida ptk-des 3.4.1 ja 3.4.2 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh

Natura 2000 võrgustiku alad) – kajastatud ptk-des 2.2, 3.4.1, 3.4.3, 3.4.4. Kogutud teabe põhjal

ebasoodsate negatiivsete mõjude eeldus kaitstavate loodusobjektide ja loodusliku

mitmekesisuse osas puudub.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – kajastatud ptk-des

1-2, ning 3.1 – 3.4. Negatiivsete mõjude eeldused vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja

lõhna osas puuduvad. Müra osas tuleks negatiivsete mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks järgida ptk-s 3.4.2 seatud meetmeid/suuniseid.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – kajastatud ptk-s 3.4.5. Kogutud teabe

põhjal negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

25 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes peatükkides 3.1–3.5 esitatud teabest, ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist

strateegilise dokumendi kava edasisel menetlemisel (DP algatamisel) ja rakendamisel (DP

kehtestamisel) ette näha. Seejuures oli vastavates ptk-s käsitletud ka planeerimisseaduse § 4 lg

2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole otsest

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-des 3.4.1 ja 3.4.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks suunamiseks). Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Tartu Linnavalitsuse ja Transpordiameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh

asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses

(arvestades ka varasemat koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/soovituste

parameetrite ehk suuniste rakendamise üle.

26 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Tartu linna ja Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi

alevikus, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3 Jõhvi-Valga-Tartu tee ääres asuv maa-ala. Ligi

18,6 hektari suurune planeeringu kava ala hõlmab endas maatulundusmaa sihtotstarbega Pille

(79401:006:1093; 7,7 ha), Juta (79401:006:1095; 7,6 ha), Heigo (79401:006:1097; 1,6 ha) ja

Janne (79401:006:0578; 1,7 ha) kinnistuid. Käesoleva DP kavaga soovitakse piirkonda

kvaliteetse linnalise keskkonna ehitusliku lahenduse väljatöötamist. Eesmärk on seega

olemasolevatele maatulundusmaadele rajada piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja büroohooneid

ning kaubandus- ja teenindushooneid. DP kava eesmärgid on seejuures ja enamjaolt (va

ettepanek lisada täiendav elamumaa osakaal Juta maaüksusele) kooskõlas Tartu valla

üldplaneeringuga.

Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi kava edasisel menetlemisel (DP algatamisel) ja

rakendamisel (DP kehtestamisel) ette näha. Seejuures oli vastavates ptk-s käsitletud ka

planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid

ja looduskeskkonna aspekte. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole otsest vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.4.1 ja 3.4.2 välja toodud tingimusi/suuniseid

(eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks ning planeerimise protsessi (DP

algatamisel) efektiivseks suunamiseks). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Tartu Linnavalitsuse ja Transpordiameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh

asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses

(arvestades ka varasemat koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/soovituste

parameetrite ehk suuniste rakendamise üle.

27 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (08.03.2023).

 Maa-ameti kaardirakendused (2023).

 Tartu linna üldplaneering 2040+ (2021).

 Tartu valla arengukava 2022-2030 (2022).

 Tartu valla energia- ja kliimakava (2022).

 Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031 (2019).

 Tartu valla üldplaneering (2022).

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Tartu vallavalitsus

Juurdepääsupiirang alates:12.06.2025

Juurdepääsupiirang kuni:31.12.2025

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Terviseamet

[email protected]

Keskkonnaamet Meie: 12.06.2025 nr 7-1/114-1

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise

ja KSH algatama jätmise kohta seisukoha küsimine

Tartu Vallavalitsusele on esitatud Greenlife Capital OÜ (reg. kood 16369813) ning Kaido Zimmeri poolt

taotlus Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on Tartu põhjapoolse ümbersõidu koosseisu jääva

Tartu linna sissesõidu värava- Vahi liiklussõlme ümbruse piirkonna kvaliteetse linnaehitusliku lahenduse

väljatöötamine. Planeeringualasse jäävate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste baasil soovitakse kaaluda

ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamist ning selgitada välja võimalused elamute ning

piirkonda teenindavad ärihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele,

haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 20 ha.

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 33 lg 6

alusel seisukoha andmiseks Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks

koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu lähteülesande eelnõu. Palume väljastada oma

seisukohad Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 11.07.2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa: 1. Pille, Juta, Janne, Heigo DP algatamise korraldus EELNÕU

2. Pille Juta Janne ja Heigo DP LÜ EELNÕU 12.06.2025

Pille_Juta_Janne_Heigo_DP_KSH eelhinnang

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Greenlife Capital

OÜ

Kaido Zimmer

AB Artes Terrae

OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla XX.07.2025. a nr ...

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Greenlife Capital OÜ (reg. kood 16369813) ning Kaido Zimmer on esitanud Tartu Vallavalitsusele

taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Vahi alevikus asuvatele Janne, Heigo, Pille ja

Juta maaüksustele. Planeeringuala on praegu hoonestamata ning suures osas kasutusel põllumaana.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Tartu põhjapoolse ümbersõidu koosseisu jääva Tartu linna

sissesõidu värava- Vahi liiklussõlme ümbruse piirkonna kvaliteetse linnaehitusliku lahenduse

väljatöötamine. Planeeringualasse jäävate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste baasil kaaluda

ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamist, selgitada välja võimalused elamute ning

piirkonda teenindavad ärihoonete püstitamiseks. Lisaks on vaja näha ette töötavad, liikluskoormuse

kasvu arvestavad ja nõuetele vastavad liikluslahendused, mis tagaksid loogilised juurdepääsud ja

arvestaks Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga ning näha ette vajalikud krundid

liikluspindadele. Lisaks tuleb anda lahendus haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega

varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 20 ha.

Planeeringuala vahetuslähedusse jäävad mitmed väikeelamu piirkonnad ning äri- ja tootmismaad.

Planeeringuala lähipiirkonnas on algatatud ning kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid

väikeelamute ning ridaelamute ehitusõiguse saamiseks. Seega on valdavalt tegemist areneva

väikeelamute piirkonnaga. Planeeringualale ning lähiümbrusesse on Tartu valla üldplaneeringuga

määratud väike-elamu maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmise- ja

logistikakeskuse maa-ala juhtotstarbed. Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt

tiheasustusega alale. Planeeringu eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse 1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise

kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju.

Planeeringuala on praegu hoonestamata ning valdavalt kasutusel põllumaaga. Kavandatava

tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune valdavalt põllumaa ala asendub suures

osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega, mis on tiheasustusega alale omane. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega. Võimalikud mõjud on valdavalt

ehitusaegsed ajutised häiringud. Eeldatavalt kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju,

ega sea ohtu inimeste tervist, vara või kultuuripärandit, kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut

ning maaüksuste igakordsed omanikud peavad kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse

põhimõtetest. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Teatud

määral võib piirkonnas tõusta liikluskoormus ning sellest tulenevalt suureneda ka liiklusmüra. Võttes

kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja

minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset

ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole

vajalik algatada. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada ning järgida KSH eelhinnangus välja

toodud soovitusi.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu Vallavalitsuse

korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks Terviseametile, Transpordiametile,

Tartu Linnavalitsusele ning Keskkonnaametile. Asutused andsid oma seisukohad…………..

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla üldplaneeringust.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid. Tuleb teostada

liiklusuuring, mille eesmärk on hinnata lisanduvat liikluskoormust ning mille alusel on võimalik

otsuseid langetada, kuidas tagada toimiv liikluskorraldus piirkonnas. Samuti tuleb viia läbi müra

uuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk on hinnata olemasolevat liiklusmürast tingitud

mürataset ning planeeringu realiseerimisega kaasnevat müra suurenemist ning vajaduse korral näha

ette vajalikud leevendusmeetmed. KSH eelhinnangu tulemusena toodi välja ka vajadus koostada

avalike teenuste kättesaadavuse analüüs, kus muu hulgas peab välja tooma ka funktsioonid, millede

head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste elukoha läheduses tuleb parandada.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond). Detailplaneeringu

koostaja on AB Artes Terrae OÜ (reg. kood 12978320).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg 1 ja lg

2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2, KeHJS § 33 lg 2, § 35 ning

Tartu valla üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneering.

2. Kinnitada Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringkeskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Greenlife Capital OÜ

Kaido Zimmer

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2025

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2025.a

Korralduse nr xx juurde

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Green Capital Life OÜ (registrikood

16369813) esindaja Kim Allikas ning Kaido Zimmer.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab olema kaasatud ruumilise keskkonna planeerija (tase 7), volitatud arhitekt

(vähemalt tase 7) teedeinsener (minimaalselt tase 7) ning veemajandusalase pädevuse ja

veemajandusehitiste projekteerimise kogemusega insener.

3. Andmed planeeringuala kohta

Planeeritav maa-ala asub Tartu linna ja Tartu valla piiril, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee ääres. Planeeringuala hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Janne, Heigo, Pille ja

Juta kinnistuid. Pille maaüksus on planeeringualasse hõlmatud osaliselt. Samuti jääb planeeringualale

osaliselt transpordimaa sihtotstarbega külgnevad riigiteed (vt. joonis 1). Arvestades planeeringuala

asukohta tuleb planeeringualal arendustegevuse kavandamisel arvestada, et planeeringuala vahetusse

lähedusse jäävate ristmike ümberehitamisega, võib kaasneda täiendav ruumivajadus. Planeeringuala

piir liiklussõlmede ja teelaienduste osas täpsustub planeerimise käigus. Planeeringuala on

hoonestamata, suures osas olnud kasutusel põllumaana ning jääb osaliselt maakondliku tähtsusega

Kardla-Vorbuse väärtuslikule maastikule (vt. joonis 2). Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd ning alale jääb ka geodeetiline märk koos kaitsevööndiga. Eesti radoonikaardi 2020

aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge radooni(Rn)sisaldusega alale. Planeeringuala jääb 50-100

kBq/m3 interpoleeritud alale.

Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävad mitmed väikeelamu piirkonnad ning äri- ja tootmismaad.

Planeeringuala lähipiirkonnas on algatatud ning kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid väikeelamute

ning ridaelamute ehitusõiguse saamiseks. Seega on valdavalt tegemist areneva väikeelamute

piirkonnaga. Planeeringualale ning lähiümbrusesse on Tartu valla üldplaneeringuga määratud väike-

elamu maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-

ala juhtotstarbed.

Detailplaneeringu alasse jäävad terviklikult järgmised maaüksused:

Nimi Kü tunnus Sihtotstarve Pindala

Janne 79401:006:0578 100%

maatulundusmaa

17 291 m 2

Heigo 79401:006:1097 100%

maatulundusmaa

15 664 m 2

Juta 79401:006:1095 100%

maatulundusmaa

77 050 m²

Nõmmiku kergtee L15 79401:006:1096 100% transpordimaa

791 m 2

Nõmmiku kergtee L14 79401:006:1094 100% transpordimaa 589 m 2

Nõmmiku kergtee L13 79401:006:1098 100% transpordimaa 588 m 2

3

Lisaks jäävad planeeringualasse osaliselt:

Nimi Kü tunnus Sihtotstarve Pindala

Pille 79401:006:1093 100%

maatulundusmaa

76 298 m 2

39 Tartu-Jõgeva-

Aravete tee

79401:006:0059 100% transpordimaa 11,42 ha

3 Jõhvi-Tartu-Valga

tee

79401:006:0203 100% transpordimaa 12,1 ha

Mölla tänav L1 79401:006:1024 100% transpordimaa 4 227 m 2

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ja Ruumiameti geoportaal)

Planeeringu koostamise käigus võib vajaduse korral planeeringuala piiri muuta, kui see on

vajalik planeeringulahenduse elluviimiseks.

4. Planeeringu eesmärk ja koostamise vajadus

Planeeringu eesmärgiks on projekteerimisel oleva Tartu põhjapoolse ümbersõidu koosseisu jääva

Tartu linna sissesõidu värava- Vahi liiklussõlme ümbruse piirkonna kvaliteetse linnaehitusliku

lahenduse väljatöötamine. Planeeringualasse jäävate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste baasil

kaaluda ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamist, selgitada välja võimalused elamute

ning piirkonda teenindavad ärihoonete püstitamiseks. Lisaks on vaja näha ette töötavad,

liikluskoormuse kasvu arvestavad ja nõuetele vastavad liikluslahendused, mis tagaksid loogilised

juurdepääsud ja arvestaks Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga, näha ette vajalikud krundid

liikluspindadele. Lisaks tuleb anda lahendus haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ca 20 ha (vt. joonis 1).

4

Planeeringu eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt Janne ja

Heigo maaüksustele ette nähtud väikeelamu maa-ala juhtotstarve. Pille maaüksusele on määratud mitu

juhtotstarvet: liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoone

ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala, mis lubab keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju

mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamist. Juta maaüksusele on samuti määratud mitu otstarvet:

väikeelamu maa-ala ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse

maa-ala. Väikeelamu maa-alale on lubatud planeerida üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja

ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituvaid muud elamuid teenindava

otstarbega hooneid ja rajatisi. Väikeelamu maa-alale on lubatud kavandada kuni nelja korteriga

ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult

üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad üksikelamutega harmoonilise terviku.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Tartu valla üldplaneeringust ning planeerimisseadusest.

Samuti on kavandatava kaubandus- ja teenindushoonete kompleksi eeldatav ruumiline mõju

ulatuslikum kui maaüksus, millel tegevusi kavandatakse. Sellest tulenevalt võib eeldada suurema

avaliku huvi esinemist. Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse

kaasamise ja teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte.

5. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

- Tartu valla arengukava;

- Tartu valla energia- ja kliimakava;

- Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023-2035;

- Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee)

- Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

- Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

- Vahi alevikus asuva Mölla tänava elamupiirkonna detailplaneeringuga (kehtestatud

09.12.2015 korraldusega nr 582

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_14/

- Vahi alevikus asuvate Janne ja Heigo maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lahendusega

(algatatud 22.08.2019 korraldusega nr 693

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2019_09/, planeering on

koostamisel)

Lisaks arvestada „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere

möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“

projektiga, projekteerija Roadplan OÜ. Edaspidi viidatud kui Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojekti lahendus.

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

6. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

6.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

5

 kontaktvööndi joonisel kajastada ka Tartu linna territooriumile jäävate planeeringute

lahendusi.

6.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

6.3. Ruumilise arengu eesmärgid

 planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

 põhjendada planeeringulahenduse seotust kontaktvööndi alaga;

 planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

6.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Näidata moodustatavate kruntide piirid;

 Krundi kasutamise sihtotstarbed planeeringualal: üksikelamu maa (EP), kaksikelamu maa

(EPk), ridaelamu maa (ER), korterelamu maa (EK), tee ja tänava maa-ala (LT), haljasala maa

(HP), büroohoone maa (ÄB), majutushoone maa (ÄM), kaubandus- toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK), tankla ja teenindushoonemaa (ÄK), kultuuri- ja puhkerajatise maa

(PK).

 Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele. Lubatud on planeerida krundile nii 100% üks sihtotstarve kui

ka mitu sihtotstarvet (elamumaa ja ärimaa). Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus

sihtotstarvete %.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

6.5. Kruntide ehitusõigus

Tabel 1.Kruntide ehitusõigust kirjeldavad näitajad Juta ja Pille maaüksustel

Üldplaneeringu

järgne juhtotstarve Juta kü (juhtotstarve ÄT, EV) Pille kü (juhtotstarve ÄT, L)

Ehitiste kasutamise

otstarbed

määrata planeeringuga

Krundi vähim suurus Elamud

 üksikelamu 1500 m 2

 kaksikelamu üldjuhul 1500 m 2

 ridaelamu 400 m 2 boksi kohta

(lubatud planeerida kuni nelja

korteriga ridaelamuid)

 korterelamu üldjuhul 2000 m 2

(lubatud planeerida kuni nelja

korteriga korterelamuid)

Äri- ja teenindushooned

uute kruntide suurus määrata

Äri- ja teenindushooned

uute kruntide suurus määrata

detailplaneeringuga

6

detailplaneeringuga

hoonete suurim

lubatud ehitisealune

pind krundil

Elamud

 hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind uutel kruntidel

kuni 25% krundi pindalast;

Äri- ja teenindushooned

 hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind kuni 60%

krundi pindalast;

Äri- ja teenindushooned

 hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind kuni 60% krundi pindalast;

hoonete suurim

lubatud arv krundil

lahendada planeeringuga

hoonete suurim

lubatud kõrgus

Elamud

 kõrgus põhihoonel üldjuhul kuni

9 m, abihoonel mitte enam kui

põhihoone kõrgus;

Äri- ja teenindushooned

 hoonete kõrgus põhimahul kuni 14

m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest

tulenevalt;

 Planeeringus anda suurim hoonete

lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena.

Äri- ja teenindushooned

 hoonete kõrgus põhimahul kuni 14

m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest

tulenevalt;

 Planeeringus anda suurim hoonete

lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena.

Hoonete suurim

sügavus

lahendada planeeringuga

Tabel 2. Kruntide ehitusõigust kirjeldavad näitajad janne ja Heigo maaüksustel Üldplaneeringu järgne

juhtotstarve Janne (juhtotstarve EV) Heigo (juhotstarve (EV)

Ehitise kasutamise otstarbed Üksikelamu, kaksikelamu

abihoone

Üksikelamute asemel võib

kaaluda kaksikelamute

ehitamist juhul kui kõikidel

moodustatavatel kruntidel

paiknevad kaksikelamud.

Üksikelamu, kaksikelamu või

kuni nelja korteriga

korterelamu, abihoone

Krundi vähim suurus Üksikelamu min 1500 m 2

Kaksikelamu min 1500 m 2

(kaksikelamute rajamise

võimalikkust on võimalik

planeeringumenetluses kaaluda

tehes koostööd

naaberkinnistute omanikega)

Üksikelamu min 1500 m 2

Kaksikelamu min 1500 m 2

Korterelamu 2000 m 2 (lubatud

planeerida kuni nelja korteriga

korterelamuid)

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundil

Elamutel hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind uutel

kruntidel kuni 25% krundi

pindalast;

Elamutel hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind uutel

kruntidel kuni 25% krundi

pindalast;

Hoonete suurim lubatud arv

krundil

Lahendada planeeringuga

Hoonete suurim lubatud kõrgus 8 m 9 m

Hoonete suurim sügavus Lahendada planeeringuga

7

Elamute kavandamisel tuleb detailplaneeringut koostades arvestada, et teenuste, sh avalike teenuste

hea kättesaadavusega elukoha lähedal. See tähendab, et teenused (sh kool, lasteaed, kaubandus-

teeninduspinnad) peavad üldjuhul olema kättesaadavad elukohast 1 km raadiuses. Kui selgub, et

teenused 1 km raadiuses puuduvad, on vallal õigus nõuda detailplaneeringu lahenduses nende

vajadusega arvestamist.

6.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse ja kvaliteetse

piirkonna kujunemise. Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused peavad olema piisava

detailsusega, et tagada kvaliteetse, kaasaegse ja tervikliku arhitektuurse lahendusega

planeeringuala kujunemine.

 Uus hoonestus ja selle ümber tekkiv avalik ruum peavad olema arhitektuurselt

kõrgetasemelised ja arvestama kaasaegsete nõudmistega keskkonnale.

 Detailplaneeringu lahendusega määratud ehitusõigus peab olema mahus, mis sobib

ümbritsevasse keskkonda ja võimaldab seatud eesmärgi elluviimist.

 Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega ning

tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele. Müra puhul arvestada, et

planeeritav ala jääb II kategooria alale.

 Arvestada tingimuste määramisel maapinna reljeefiga. Kõrguste vahe planeeringualal on

kohati üsna suur.

 Uue keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel arvestada naaberalade tundlikkusega.

Lähtuda tuleb eesmärgist vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses,

eelkõige arvestades kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt vajalikku kaugust

elamupiirkonnast jt tundlikest aladest;

 Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike

mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema

välisilmega hooneid;

 Ärihoonete mahud peavad olema liigendatud ja harmoneeruma ümbrusega;

 Planeerimisel tuleb ette näha piisava suurusega üldmaa krunt või maa-ala mänguväljaku,

puhkekoha vmt rajamiseks

 Planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada

üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või ettevõtlusaladel

puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Looduslikuna

tuleb kavandada/säilitada:

- elamu maa-alast min 15%

- kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min

10%;

 Hoonete välispinnale kavandatavad tehnoseadmed (õhksoojuspumbad, metallkorstnad,

päikesepaneelid, konditsioneerid, ventilatsiooniseadmed, satelliidiantennid jms) peavad

olema üldjuhul paigaldatud avalikust tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta. Seadmed

peavad olema integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse.  Korterelamu mahus tuleb lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms

hoidmiseks. Korterelamu krundile tuleb kavandada laste mänguväljak (eelkõige arvestades

väikelastega) või lahendada korterelamugruppide ühise mänguväljakuna. Kaubandushoone

laadimis- ja jäätmekäitlusalad peavad olema avalikust ruumist mittenähtaval asukohal.

 Arvestada tuleb ka erivajadustega inimestega ehk lähtuda planeerimisel universaaldisaini

põhimõttest.

8

Tabel 3. Kavandatavate hoonete ehituslikud tingimused

Maaüksus (ÜP

juhtfunktsioon) Janne (EV) Heigo (EV) Juta kü (ÄT, EV) Pille kü (ÄT, L)

lubatud

korruselisus

Põhihoonetel

kuni 2

maapealset

korrus, 1

maa-alune

korrus

abihooned 1

korrus

Põhihoonetel

kuni 2

maapealset

korrus, 1

maa-alune

korrus

abihooned 1

korrus

Elamumaa

 üksik- ja

kaksikelamu kuni 2

korrust, abihoonel

1 korrus;

 ridaelamu kuni 2

korrust;

 korterelamu kuni 2

korrust;

 1 maa-alune korrus

Äri ja

teenindushooned

 maksimaalne

korruselisus kuni 3

maapealset korrust

 1 maa-alune korrus

Äri- ja

teenindushooned

 kuni 3

maapealset

korrust

 1 maa-alune

korrus

katusekalded määrata planeeringuga

katusharja

kulgemise suund

määrata planeeringuga

katuse tüüp määrata planeeringuga

katusekatte

materjal

määrata planeeringuga

katusekatte

värvid

määrata planeeringuga

välisviimistluse

materjalid

puit, kivi, krohv, klaas, betoon ja muud kvaliteetsed nõuetele vastavad

välisviimistluse materjalid.

kohustuslik

ehitusjoon

määrata planeeringuga

+/- 0.00

sidumine

määrata planeeringuga

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa,

seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates

etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile

ligipääsetav) võimaluse.

6.7. Kruntide hoonestusala määramine Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ja kuni 20 m² ehitiste rajamise tingimused. Samuti käsitleda

võimalikke erisusi seoses erinevate rajatisega, mis võivad olla väljapool hoonestusala ning kõrgemad.

9

6.8. Liikluskorralduse põhimõtted

Liikluslahendus tuleb planeerida vastavalt planeeritavatele (sh naaberalade planeeringud)

liiklusvoogudele. Arvestada Transpordiameti 11.10.2024. a kirjaga nr 7.2-2/24/16156-3 väljastatud

seisukohtadega.

 Tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

Arvestada Tartu põhjapoolse ümbersõidu projektlahendusega, mis on kavandatud läbima Pille

kinnistut.

 Kavandada 39 Tartu-Jõgeva-Aravete teelt planeeringualale täiendav juurdepääs vastavalt

Transpordiameti poolt väljastatud tingimustele.

 Sõiduteedega sarnaselt planeerida terviklik, sh arendusalade sisene, kergliiklusteede/jalgteede

võrgustik;

Avalikku kasutusse määratud kergliiklusteede laius kavandada minimaalselt 2,5 m.

 Määrata kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või

krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

Arvestada varemplaneeritud kruntidele, mis jäävad planeeringualast välja, juurdepääsude säilimise

vajadusega.

 Liikluskorralduse põhimõtted;

Hinnata muu hulgas ühistranspordi kättesaadavust ning vajaduse korral teha ettepanekud

ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks.

 Rakendada liikluse rahustamise meetmeid planeeringuala siseselt. Meetmed peavad tagavad

ühtlase liikluse, mida iseloomustab madal müratase.

6.8.1. Parkimine

- parkimine elamu-, ühiskondlikel- ja ettevõtlusaladel lahendada omal krundil, vastavalt

Eesti Standard EVS 843 normatiividele.

- Võib kasutada parklate ristkasutuse võimalusi – parkla kasutamine päevasel ajal äri- ja

ühiskondlike pindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt;

- Jalgrattaparklad ja teiste kergliikurite parkimist võimaldavad alad rajada üldkasutatavate

alade ja hoonete korterelamute ning ettevõtlusalade juurde. Need peavad olema kasutajale

lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse

korral ilmastiku eest kaitstud.

- Parkimine liigendada madal- ja/või kõrghaljastusega.

- Mootorsõidukite parkimisala puhul istutada minimaalselt üks puu iga 5 parkimiskoha

kohta, suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised

parkimisalad.

 Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale

(keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga). Kavandada keskkonnasäästlikud

sademeveelahendused.

 Tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

Planeeritavad tänavad kavandada avaliku kasutusega (transpordimaa krundid antakse tasuta üle Tartu

vallale). Avalikele tänavatele tuleb kavandada ka tänavavalgustus. Tartu põhjapoolse ümbersõidu

projektlahenduse kohast lahendust, mis on kavandatud läbima Pille kinnistut välja ehitamise

kohustust antud planeeringust huvitatud isikutele ei panda. Antud detailplaneeringu menetluse raames

tuleb moodustada vastav transpordimaa krunt, et tulevikus oleks võimalik kavandatud tegevus ellu viia

ning leppida kokku transpordimaa krundi võõrandamises.

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

10

Kirjeldada planeeringulahendusega kaasnevaid liiklusvoogusid ning selle mõju piirkonna

teedevõrgule. Kirjeldada ning põhjendada planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust

planeeritavale alale, samuti hinnata ühistranspordi kättesaadavust ning kavandada vajaduse korral

planeeringualale täiendavad võimalikud bussipeatused.

6.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata säilitatav ja likvideeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 planeerida tänavahaljastuse rajamine sõidu- ja kergliiklusteedega samal ajal. Tänavahaljastust

tuleb planeerida tänavaruumi kujundamiseks, hubasuse loomiseks ja tänavatele inimlikuma

mõõtme andmiseks. Samuti mahendab tänavahaljastus liiklusest tekkivat müra ja saastet ning

aitab ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi. Tänavahaljastus võib olla ühe- või

kahepoolne puuderida, põõsasrida, olemasoleva puude- ja/või põõsasrea täiendus või muu

lahendus. Määrata planeeringus tänavahaljastuse täpsed tingimused (tihedus, võimalikud liigid

ja min nõuded istikutele).

 haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule tuleb ette näha ka põõsasistutusalasid. Eelistada liigirikkaid kooslusi;

 planeeringulahenduse koostamisel arvestada kaitsehaljastuse rajamise vajadusega Juta

maaüksusele äri- ja tootmismaade üleminekul elamumaadele. Kaitsehaljastuse peamine

eesmärk on võimaliku tootmistegevusega kaasnevate ja visuaalsete häiringute leevendamine.

 planeeringulahendus peab sisaldama rohetaristu kavandamise põhimõtteid ja konkreetseid

lahendusi, et tagada tasakaalustatud ja looduslähedane elukeskkond võimalikult suures

ulatuses. Rohetaristu alla kuuluvad haljasalad, pargid, ökoloogilised koridorid,

looduslähedased sademeveelahendused ja tänavahaljastus. Planeeringus tuleb määrata nende

asukoht, ulatus ja seotus ümbritsevate aladega, et toetada elurikkust, vähendada üleujutusriske

ning parandada elanike heaolu ja linnaruumi kvaliteeti.

 kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp: avalikku kasutusse jäävat ala mitte piirata aiaga.

Korterelamute krunte üldjuhul ei piirata aiaga. Erandina võib korterelamute kruntide piiramist

aiaga kaaluda juhul, kui planeeringulahendusest ja selle kontseptsioonist tulenevalt on see

põhjendatud ja sobilik. Sel juhul tuleb piirete lahendus planeeringulahenduses täpselt ära

kirjeldada.

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

 Planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada

üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või ettevõtlusaladel

puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Looduslikuna

tuleb kavandada/säilitada:

- elamu maa-alast min 15%;

- kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min 10%;

Näha ette intensiivsema ruumimõjuga äripiirkonna ja privaatsema elamupiirkonna vahele

eraldushaljastust (soovituslikult mitmerindeline).

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega. Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Võimalusel integreerida lahendustesse ka

väheväärtuslike liikidega metsastunud alasid.

6.10. Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringulahendus peab toetama kliimamuutustele vastupidava ruumi loomist, arvestades muutuvaid

ilmastikutingimusi ning nende mõju nii elukeskkonnale kui ka taristule. Planeeringulahenduses

11

kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt

põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega.

Selleks tuleb kavandada efektiivne sademeveesüsteem, piisavalt rohealasid ning haljastust. Samuti

kavandada energiatõhusad hooned ning suurendada keskkonnasõbralike liikumisvõimaluste

osatähtsust.

6.11. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

6.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

 korterelamute ning ridaelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised

lahendused;

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;

Lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud, keelatud on ka keskkonda

kahjustavad küttesüsteemide lahendused. Taotleda tingimused Tartu Vallavolikogu poolt määratud

piirkonna vee-ettevõtjalt.

 maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega;

 näha ette/planeerida/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise tingimused;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt. Igale

kavandatavale hoonestatavale kinnistule kavandada üks liitumispunkt tehnovõrkudega (sh

sademeveele).

6.12.1. Sademevee käitlemine

Planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga

suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi.

Planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid:

 kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste

lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused, lahenduste sobivuste kohta antud

asukohta.

 määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või

suublasse;

 vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleks

hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt

planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt

sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega

sademeveesüsteemi jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade

sademevee puhastamine õlipüüduriga.

 sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul,

vajadusel näha ette servituudid.

12

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee

reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud,

mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav

vertikaali. Sademevee ühendamine sademeveekanalisatsiooni torustikku kavandada maksimaalselt 110

mm läbimõõduga toruga.

Planeeringulahenduse koostamise käigus tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

olemasolevate kraavine ning truupide seisukorda ja läbilaskevõimet. Planeeringualalt väljapoole

juhitava veehulga osas tuleb eelnevalt teha arvutused ja veenduda, et eesvoolud tekkiva veehulga vastu

võtavad. Koostada vajaduse korral eraldi sademevee käitlemise joonis, mis näitaks ära ka väljapoole

planeeringuala jäävad sademeetorustiku osad, lahtised kraavid ning sademevee suublad.

Kaasata vastava ala ekspert (veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise

kogemusega insener).

6.13. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile. Eelistada süvamahuteid. Näha ette võimalike avalikult

kasutatavate konteinerite asukohad.

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks.

 Kirjeldada võimalikke keskkonnamõjusid ning planeeritud leevendusmeetmeid

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud.

 Kirjeldada müra, heitgaaside jm leviku probleeme, anda võimalikud lahendused.

6.14. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

6.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

6.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

6.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

Määratleda planeeringulahenduses ära planeeringu elluviimise etapid ning kirjeldada võimalikke

ehitusjärjekordi.

7. Lähteseisukohtade muutmine

13

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

8. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

9. Vajalikud uuringud

 Tuleb läbi viia liiklusuuring, mille eesmärk on hinnata lisanduvat liikluskoormust ning mille

alusel on võimalik otsuseid langetada, kuidas tagada toimiv liikluskorraldus piirkonnas.

Liiklusuuring peab hõlmama planeeringuala ja selle mõjuala ning sisaldama mh auto- ja

jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja

prognoositavat liikluskoormust

 Viia läbi müra uuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk on hinnata olemasolevat

liiklusmürast tingitud mürataset ning planeeringu realiseerimisega kaasnevat müra

suurenemist. Vastavalt tulemustele näha ette vajalikud leevendusmeetmed ning kajastada neid

planeeringulahenduses. Müra hindamisel tuleb arvestada, et Janne, Heigo ning Juta

maaüksustele kavandatavatele elamupiirkondadele rakenduvad II kategooria normid.

 Teostada avalike teenuste kättesaadavuse analüüs, kus muu hulgas peab välja tooma ka

funktsioonid, millede head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste elukoha läheduses tuleb

parandada

 Koostada sademevee käitluse analüüs mille eesmärk on välja töötada terviklik ja

tasakaalustatud sademevee lahendus planeeringualale, kombineerides looduslikke lahendusi ja

sademeveekanalisatsiooni võimalusi. Uuringus analüüsida sademevee ärajuhtimise ja

immutamise võimalusi, hinnata üleujutusriskide leevendamist ning koostatakse lahendus, mis

tagab sademeveesüsteemi tõhususe.

10. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

11. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Terviseametiga;

 Transpordiametiga;

 Tartu Linnavalitsusega.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

14

12. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus koos lisadega digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja

pdf failina) ja paberkandjal.

13. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kogu mahus koos

lisadega digitaalsel kujul (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 ning üks eksemplar paberkandjal.

Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

1 Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute DP KSH eelhinnang Alkranel OÜ, 2019.

Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja

Janne maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

Võimaliku DP menetluse algataja: Tartu Vallavalitsus

Tööga seotud arendaja esindaja: Green Life Capital OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2025

2 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldandmed:  Töö vormistatud – 04.06.2025. a.

 Koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ);

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ......................................... 10

2.1 Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis- ja

arengudokumentidega .......................................................................................................... 10

2.2 Kavandatava tegevuse seosed ümbruskonna keskkonna ja sotsiaal-majanduslike (sh

tehnovõrgud) parameetritega ................................................................................................ 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 17

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17

3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 19

3.4.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 19

3.4.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21

3.4.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ........... 22

3.4.5 Piiriülene mõju ja katastroofid ......................................................................... 23

3.5 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................ 23

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised .......................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 27

4 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Tartu linna ja

Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi alevikus, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3

Jõhvi-Valga-Tartu tee ääres asuv maa-ala. Ligi 18,6 hektari suurune planeeringu kava ala

hõlmab endas maatulundusmaa sihtotstarbega Pille (79401:006:1093; 7,7 ha), Juta

(79401:006:1095; 7,6 ha), Heigo (79401:006:1097; 1,6 ha) ja Janne (79401:006:0578; 1,7 ha)

kinnistuid. Käesoleva detailplaneeringu (DP) kavaga soovitakse piirkonda kvaliteetse linnalise

keskkonna ehitusliku lahenduse väljatöötamist. Eesmärk on seega olemasolevatele

maatulundusmaadele rajada piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja büroohooneid ning kaubandus-

ja teenindushooneid. DP kava eesmärgid on seejuures kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Eelhinnanguga hõlmatud ala arendaja esindajaks on käesoleval juhul Green Life Capital OÜ ja

töö koostaja Alkranel OÜ. Eelhinnangu aluseks on DP kava materjalid. Koostatavat

eelhinnangut saab eelkõige Tartu Vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina DP-ga

seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise

vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse ka juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud) ja

eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Kavandatav planeeritav ala asub Tartu linna ja Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi

alevikus, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3 Jõhvi-Valga-Tartu tee ääres. Planeeringu kava ala

hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Pille (79401:006:1093; 7,7 ha), Juta (79401:006:1095;

7,6 ha), Heigo (79401:006:1097; 1,6 ha) ja Janne (79401:006:0578; 1,7 ha) kinnistuid (vt joonis

1). Planeeringu kava ala suurus kokku on ligikaudu 18,6 hektarit. Detailplaneeringu kava ala ei

hõlma kogu Pille maaüksust, vaid selle lõunapoolne osa (Kvissentali silla teekoridorist lõunas)

on väljaspool praegust planeeringuala. Vastava osa kohta tuleb teadaolevalt teha eraldi

üldplaneeringut muutev detailplaneering (tulevikus).

Joonis 1. Planeeringu kava ala (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Käesoleva DP kavaga soovitakse piirkonda kvaliteetse linnalise keskkonna ehitusliku

lahenduse väljatöötamist. Eesmärk on seega olemasolevatele maatulundusmaadele rajada

piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja büroohooneid ning kaubandus- ja teenindushooneid. DP kava

eesmärgid on seejuures kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Varasemalt ehk enne DP kava eelhinnangut on kohalik omavalitsus mh 2025. a välja töötanud

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

6 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

lähteülesande eelnõu. Vastavast eelnõust johtuvalt võib siinkohal välja tuua järgnevat (loend

võimalike DP menetluse tingimuste osas siinkohal kokkuvõtlik ehk valikuline):

 detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Tartu valla üldplaneeringust ning

planeerimisseadusest. Samuti on kavandatava kaubandus- ja teenindushoonete

kompleksi eeldatav ruumiline mõju ulatuslikum kui maaüksus, millel tegevusi

kavandatakse. Sellest tulenevalt võib eeldada suurema avaliku huvi esinemist.

Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja

teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte.

 uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega

ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele. Müra puhul arvestada,

et planeeritav ala jääb II kategooria alale.

 arvestada tingimuste määramisel maapinna reljeefiga. Kõrguste vahe planeeringualal on

kohati üsna suur.

 uue keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel arvestada naaberalade

tundlikkusega. Lähtuda tuleb eesmärgist vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult

suures ulatuses, eelkõige arvestades kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt

vajalikku kaugust elamupiirkonnast jt tundlikest aladest;

 suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete

maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid;

 planeerimisel tuleb ette näha piisava suurusega üldmaa krunt või maa-ala

mänguväljaku, puhkekoha vmt rajamiseks;

 planeeritavast maa-alast osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada

üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või

ettevõtlusaladel puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka

kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse

immutamiseks. Looduslikuna tuleb kavandada/säilitada elamu maa-alast min 15% ning

kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min

10%;

 planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate

sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi

sademeevee lahendusi;

 lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine on keelatud, keelatud on

ka keskkonda kahjustavate küttesüsteemide lahendused;

 käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks

– ehitamiseks;

 tuleb läbi viia liiklusuuring, mille eesmärk on hinnata lisanduvat liikluskoormust ning

mille alusel on võimalik otsuseid langetada, kuidas tagada toimiv liikluskorraldus

piirkonnas. Liiklusuuring peab hõlmama planeeringuala ja selle mõjuala ning sisaldama

mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades

olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust;

 viia läbi müra uuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk on hinnata

olemasolevat liiklusmürast tingitud mürataset ning planeeringu realiseerimisega

kaasnevat müra suurenemist. Vastavalt tulemustele näha ette vajalikud

leevendusmeetmed ning kajastada neid planeeringulahenduses. Müra hindamisel tuleb

arvestada, et Janne, Heigo ning Juta maaüksustele kavandatavatele elamupiirkondadele

rakenduvad II kategooria normid;

 koostada sademevee käitluse analüüs mille eesmärk on välja töötada terviklik ja

tasakaalustatud sademevee lahendus planeeringualale, kombineerides looduslikke

7 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

lahendusi ja sademeveekanalisatsiooni võimalusi. Uuringus analüüsida sademevee

ärajuhtimise ja immutamise võimalusi, hinnata üleujutusriskide leevendamist ning

koostatakse lahendus, mis tagab sademeveesüsteemi tõhususe.

Lisateabena tuuakse siinkohal välja, et Transpordiameti ja Pille kinnistu omaniku vahel käis

kohtuprotsess (haldusasja nr 3-22-755), kuna kinnistu omaniku hinnangul polnud mh Tartu

Põhjapoolse ümbersõidu varasemate projekteerimistingimustega tagatud kinnistule vajalikud

juurdepääsuvõimalused avalikult teelt. Tallinna halduskohtu 2.12.2022 otsus, millega rahuldati

Pille kinnistu omaniku kaebus, tühistati Tallinna Ringkonnakohtus 22.02.2024, millega

seejuures rahuldati Transpordiameti apellatsioonkaebus. Kohtuprotsessis menetletavad

küsimused seonduvad projektiga, millele on koostatud ka KMH aruanne – „Riigitee 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7

asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju

hindamine“ (Alkranel OÜ, 2022). Nimetatud projektiga ettenähtud ümbersõidu

väljaehitamisega ühendataks omavahel Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

põhimaanteed. Vastava dokumentatsiooni koostamisel teostati mh müralevi modelleerimised,

millede andmeid on võimalik kasutada ka DP menetlusel, kui DP menetlus algatatakse.

Kavandatava tegevuse kirjeldus on antud eskiislahendusest ning detailplaneeringu

lähteülesandest ning mis täpsustub edasise planeerimise käigus. DP kava alal nähakse suurt

potentsiaali ning kinnistutele on ettenähtud erinevad esialgsed funktsioonid korter- ja

paarismajadest äri- ja teenindushooneteni (vt ka tabel 1, joonis 2).

Tabel 1. DP kava ala eskiislahenduse lühiülevaade lähtuvalt detailplaneeringu lähteülesande eelnõust

(Tartu Vallavalitsus, mai 2025)

Kinnistud ning nende peamised

funktsioonid

Kruntide ehitusõigust ning ehituslikke tingimusi

kirjeldavad näitajad

Pille (79401:006:1093) kinnistule

äri- ja teenindushooned  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 60% krundi

pindalast;

 hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;

 planeeringus anda suurim hoonete lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena;

 ehitiste kasutamise otstarbed, hoonete suurim lubatud arv

krundil ning nende suurim sügavus lahendada

planeeringuga.

Juta (79401:006:1095) kinnistule

üksik-, kaksik-, rida- või

korterelamud ning äri- ja

teenindushooned

 Kruntide vähim suurus:

Elamud:

o üksikelamu 1500 m2;

o kaksikelamu üldjuhul 1500 m2;

o ridaelamu 400 m2 boksi kohta (lubatud planeerida kuni

nelja korteriga ridaelamuid);

o korterelamu üldjuhul 2000 m2 (lubatud planeerida kuni

nelja korteriga korterelamuid).

Äri- ja teenindushooned: uute krundite suurus määrata

detailplaneeringuga.

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel

elamukruntidel kuni 25% ning äri- ja teenindushoonetel kuni

60% krundi pindalast;

 suurim lubatud kõrgus eluhoonetel üldjuhul kuni 9 m ning

abihoonel mitte enam kui põhihoone kõrgus, äri- ja

8 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kinnistud ning nende peamised

funktsioonid

Kruntide ehitusõigust ning ehituslikke tingimusi

kirjeldavad näitajad

teenindushoonetel kuni 14 m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;

 planeeringus anda suurim hoonete lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena;

 ehitiste kasutamise otstarbed, hoonete suurim lubatud arv

krundil ning nende suurim sügavus lahendada

planeeringuga.

Janne (79401:006:0578) kinnistule

üksik- või kaksikelamud

abihoonega

 Kruntide vähim suurus:

o üksikelamu min 1500 m2;

o kaksikelamu min 1500 m2 (kaksikelamute rajamise

võimalikkust on võimalik planeeringumenetluses kaaluda

tehes koostööd naaberkinnistute omanikega).

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel kruntidel

kuni 25% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud kõrgus 8 m;

 hoonete suurim lubatud arv krundil ning nende suurim

sügavus lahendada planeeringuga.

Heigo (79401:006:1097)

kinnistule üksik-, kaksikelamu või

kuni nelja korteriga korterelamu

abihoonega

 Kruntide vähim suurus:

o üksikelamu min 1500 m2;

o kaksikelamu min 1500 m2;

o korterelamu 2000 m2 (lubatud planeerida kuni nelja

korteriga korterelamuid).

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel kruntidel

kuni 25% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m;

 hoonete suurim lubatud arv krundil ning nende suurim

sügavus lahendada planeeringuga.

9 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2. Potentsiaalne kavandatav tegevus DP kava alal. Ala lõunapoolse osa ida-läänesuunaline

transpordikoridor (roosaga) ilmestab Tartu põhjapoolset ümbersõitu, mida kavandatakse väljaspool

antud DP kava (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; AB Artes Terrae, 2025).

10 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö peatükis 1, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 30.05.2025), Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Käesoleva ptk sissejuhatavale osale järgneb kaks alamptk, millest esimene (ptk 2.1) kirjeldab

omavalitsuse arengut suunavaid strateegilisi parameetreid ja teine (ptk 2.2) käesoleval juhul

olulisemaid keskkonnaaspekte jms, mh ulatuses, mida ptk 2.1 ei katnud.

Planeeringu kava ala asub Tartu vallas Vahi alevikus. Statistikaameti andmetel elab 2025. aasta

seisuga vallas 13 256 elanikku, valla asustustihedus on 17,9 elanikku km2 kohta (Statistikaamet,

2025). Vaadeldav ala asub Tartu valla ja Tartu linna piiril, mh piirnedes Tartu linna Kvissentali

linnaosaga, kus Tartu linna andmetel oli 2021. aasta seisuga 729 elanikku.

2.1 Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis- ja

arengudokumentidega

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) – DP kava ala asub Tartu valla Vahi alevikus,

mis koos Tartu linna ja teiste ümbruses asuvate tiheasumitega moodustab maakonna olulisima

linnapiirkonna. Piirkonna kestliku asustuse edasise arendamise kavandamisel parima võimaliku

lahenduse saavutamiseks tuleb tasakaalustatult arvestada asustusala geograafilisi ja looduslikke

eeliseid, vahetu ümbruse asustustihedust ja hoonestusviisi, peamiste tõmbekeskuste paiknemist,

transpordiühendusi ning kehtivaid kitsendusi. DP kava ala asub Tartu linna siirdevööndis, kus

on vajalik tagada kohane liikumisvõimalus, sh kergliiklusteede võrgustik, mille vajadus on

maakonnaplaneeringuga mööda DP kava ala läänepoolset külge (paralleelselt maanteega) ka

ette nähtud ja Maa-ameti andmete alusel põhilahendusena väljagi ehitatud. DP kava alal ei

paikne vähemalt riikliku tähtsusega väärtuslikku maastikku ega ka rohevõrgustikku.

Tartu valla üldplaneering (2022) – DP kava ala asub tiheasustusalal, kus üldplaneeringuga

on seatud liikluse ja liiklust korraldava ehitise, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning

tootmise- ja logistikakeskuse ning väikeelamu maa-ala juhtotstarbed (vt joonis 3). Seejuures

paikneb kogu ala detailplaneeringu kohustusega alal. Lähtuvalt üldplaneeringuga seatud

maakasutuse juhtotstarvetest, on DP kava ala planeerimisel vaja silmas pidada mh järgnevat:

 Liikluse ja liiklust korraldava ehitiste maa-alad (L) – olemasolev ja planeeritav

taristu (teed / tänavad, sh kergliiklus). Uute taristuobjektide projekteerimisel arvestada

liikluse mõjudega ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele.

 Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-

alad (ÄT) – suunaks on keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri- ja

tootmistegevuse arendamine. Mh järgnevatel tingimustel:

o Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 60% krundist, hoonete kõrgus

põhimahul kuni 14 m (erandid lubatud tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest);

o Kasutada kaitsehaljastust (vt ka joonis 3) tootmisalade üleminekul tundlikuks

maakasutuseks (nt elamud). Kaitsehaljastus (vähemalt 30-50 m puhvrid) on

vajalik tootmistegevusega kaasnevate ning visuaalsete häiringute

leevendamiseks (võimalusel kasutada olemasolevat kõrghaljastust).

Kaitsehaljastust täiendab vajadusel kulisshaljastus - ühe- või kahepoolset puude

ja/või põõsaste rida (sh ökoloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagamiseks).

 Väikeelamu maa-alad (EV) – lubatud kavandada kuni nelja korteriga ridaelamuid

ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult

11 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad nendega harmoonilise terviku. Mh

järgnevatel tingimustel (tiheasustuses):

o Uute kruntide vähim lubatud suurus kaksikelamutel 1500 m2, korterelamul 2000

m2 (mh koormusindeksiga vähemalt 150) ning ridaelamul 400 m2 boksi kohta

(lubatud maksimaalselt 8 korteriga ridaelamud). Erandid on lubatud vaid

põhjendatud juhul, nt piirkonna väljakujunenud krundistruktuur, olemasoleva

hoonestuse vahel tühja krundi hoonestamine, kui see ei muuda piirkonna

üldilmet, kaksikelamu rajamine (järgides piirkonna üksikelamute mahtu),

arhitektuurikonkursi läbiviimine vms.

o Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel kruntidel on kuni 25% krundist.

o Üksik- ja kaksikelamu põhihoone maksimaalne kõrgus kuni 9 m ning abihoonel

mitte enam kui põhihoone kõrgus, ridaelamul maksimaalselt kuni 2 korrust ning

korterelamul kuni 3 korrust. Kõrgemate hoonete kavandamisel enne DP

algatamist koostada täpsem lahendus ja 3D mudel kavandatu visualiseerimiseks.

o Linna lühialal elamute kavandamisel arvestada, et peab olema tagatud teenuste,

sh avalike teenuste (sh kool, lasteaed, kaubandus-teeninduspinnad), hea

kättesaadavus elukoha lähedal, st üldjuhul 1 km raadiuses. Vastasel juhul on

vallal õigus nõuda nende vajadustega arvestamist DP lahenduses.

o Arendamisel hoida ühtset ehitusjoont, hoonete mahtu, paigutust ja arvu krundil,

katusekallet, välisviimistlust ning hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused peavad vastama piirkonna hoonestusele. Korterelamu

krundile pole kõrvalotstarbelise eraldiseisva hoonestuse rajamine lubatud (va

prügimajad, jalgrattaparklad jms). Korterelamu esimese korruse pindasid võib

aga kasutusele võtta ärilisel või ühiskondlikul eesmärgil.

o Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25% (va

haljaspiirete puhul) ning on soovitav kasutada haljaspiirdeid. Seejuures

korterelamute krunte piiretega ei piirata (va majandushoovid jmt).

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt, arvestades rahvastikuprotsesse ja -prognoose, hõlmatakse

uusehitistega eelkõige piirneva omavalitsuse ehk Tartu linna lähiala. Äri- ja tootmistegevus

suunatakse eelkõige vastava juhtotstarbega maa-aladele, mis on juba toimivad

ettevõtluspiirkonnad koos olemasoleva tehnilise taristuga või asuvad need logistiliselt soodsas

asukohas, siinjuures asub DP kava logistiliselt soodsas kohas, kuid alal puudub veel asjakohane

tehniline taristu. Mitmekülgne maakasutus linna lähialal tagab erinevate teenuste ning

töökohtade kättesaadavuse, kvaliteetse avaliku ruumi, sh rohe- ja puhkealade olemasolu

elukohtade läheduses.

DP kava ala pole määratletud väärtusliku põllumajandusmaana, mis tähendab, et selle boniteet

(mulla suhteline viljelusväärtus) on madalam Eesti keskmisest boniteedist (40). Planeeringu ala

asub aga varasema (enne Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) kehtestamist)

maakondliku tähtsusega Kardla-Vorbuse väärtuslikul maastikul, mis on nüüd

maastikuväärtusena valla üldplaneeringusse (vt joonis 4) kantud. Üldplaneeringuga täiendavaid

tingimusi selle osas aga ei määratud ning järgnevad üldmeetmed lähtuvad ajaloolisest Tartu

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (2001–2006):

 jõeni viivate teede määramine avalikult kasutatavaks ning avaliku juurdepääsu

säilitamine maade ümberkruntimisel;

 põllumajandusliku maaharimise jätkamine ning maakasutuse mitte muutmine.

12 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 3. Tartu valla üldplaneeringuga seatud maakasutuse juhtotstarbed ning planeeritud kaitse- ja

kulisshaljastuse asukohad DP kava ning sellega piirneval alal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; Tartu

valla üldplaneering, 2022).

Märkus – väärtuslik maastik ei ulatu

joonisel näidatud viisil lõunasse ehk

Tartu linna (toetudes mh

kaardirakendusele -

https://gis.tartulv.ee/

portal/apps/webappviewer/

index.html?id=

322f0ec0f3f94b68bf59ffc9a7702592

(viide seisuga 2023)). Tartu linna

näidatud väärtusliku maastiku piir

järgib maakonnaplaneeringus

sätestatut (st vastaval kaldal vahetult

jõe äärne ala).

Joonis 4. DP kava alale jääv Kardla-Vorbuse väärtuslik maastik (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; Tartu

valla üldplaneering, 2022).

13 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Tartu linna üldplaneering 2040+ (2021) – DP kava ala piirneb lõunapoolses otsas Tartu linna

piiriga (vt joonis 5), seejuures on külgnevate, Tartu linnas asuvate, maaüksuste juhtotstarbed

tee ja tänava maa-ala (osa Tartu põhjapoolse ümbersõidu trassikoridorist), ärihoone maa-ala

(menetluses oleva Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringu ala) ning väikeelamu

maa-ala.

Joonis 5. DP kava ala paiknemine Tartu linna suhtes (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; Tartu linna

üldplaneering 2040+, 2021).

Strateegiliste planeerimisdokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. DP kava

ala piirneb eelnevast tulenevalt lõunast kehtiva Tartu linnas asuva Kvissentali tee 15 krundi ja

lähiala detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kvissentali tee 15 krundi

jagamiseks, kruntide Kvissentali tee 1 ja 1a liitmiseks ning moodustatavatele kruntidele

ehitusõiguste (üksikelamud või kahe korteriga elamud, äriotstarbelised hooned) määramiseks.

Tartu valla areng lähtub valla arengukavas 2022-2030 (2022) kokkulepitud visioonist ning

ruumilise arengu vajadused lähtuvad keskkonnaväärtuste ja mitmekesise looduskeskkonna

säilitamise, inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomise ning eriilmeliste piirkondade

jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Seejuures on olulisemate ruumiliste vajadustena

toodud mh:

 säilitada ja jätkusuutlikult edasi arendada väljakujunenud asustusstruktuuri;

 soodustada ettevõtluse teket ja elamuehitust valla erinevates piirkondades;

 kujundada kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond kooskõlas looduskeskkonnaga.

Tartu valla visioon aastaks 2030 on sõnastatud järgnevalt: „Tartu vald on nutikas, terve,

roheline, põnev ja targalt planeeritud edukas omavalitsus“. Visiooni elluviimiseks on seatud

erinevaid eesmärke ning eesmärkide täitmiseks tegevussuundasid, mh:

 parkide, haljasalade ja muu avaliku ruumi arendamine liikumisharjumusi soodustavaks

tegevuskeskkonnaks;

 kaitsehaljastuse arendamine häiringute leevendamiseks;

 arendustegevuse puhul tolmu, müra, lõhnade, radooni levikuga arvestamine;

 olemasolevate kompaktse hoonestusega alade ja uute arendusalade liitmine ÜVK-ga

Vahi alevikus;

14 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

 piirkondade eripära esile toovate tegevuste toetamine, mh uuenduslike tegevuste

toetamine piirkondades;

 tiheasustusalade tark planeerimine;

 uute turismiteenuste (majutus- ja toitlustuskohad, koguperekeskused, mängumaad,

spaad jms) soodustamine.

Tartu valla visioone viiakse ellu toetudes mh Tartu valla energia- ja kliimakavale (2022).

Vastavas kavas antakse ülevaade kliimamuutustega seotud probleemidest ja väljakutsetest, mis

Tartu valla kodanikke, ettevõtteid ning avalikku sektorit võivad mõjutada. Kliima- ja

energiakava panustab sh valla arengukava visiooni saavutamisse. Võimalike kliimaaspektidega

on planeeringu kavas, st ptk 1 järgselt, juba arvestatud, mh ei sea valla energia- ja kliimakava

antud planeeringu kava kontekstis lisatingimusi/-meetmeid.

Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 (2019) – Vahi

aleviku Emajõe-äärsetes elamupiirkondades (sh planeeringualal) käesoleval ajal ühisveevärk ja

-kanalisatsioon puudub. Piirkonnas ei ole kehtestatud reoveekogumisala. Piirkond kuulub AS

Emajõe Veevärk tööpiirkonda. Eskiisi kohaselt on piirkonda planeeritud vee- ja kanalisatsiooni

survetorustik. Kanalisatsioonitorustik ühendab Emajõe äärsed arendusalad ja olemasolevad

süsteemid (Nõmmiku tn piirkond, Leiu tn piirkond, Taaramäe tn piirkond, Müta-Mölla tn

piirkond ja vajadusel teised piirkonna süsteemid) Erala puhastiga.

2.2 Kavandatava tegevuse seosed ümbruskonna keskkonna ja sotsiaal-

majanduslike (sh tehnovõrgud) parameetritega

DP kava alal esineb valdavalt kvaternaari ajastul ladestunud moreen ning osaliselt, Pille ja Juta

kinnistute läänepoolsel alal, esineb ka jõesetteid. Seejuures esinevad peamiselt kahkjad

leetunud mullad, leetjas mullad ning leostunud gleimullad. DP kava alal on maapind kaldega

Emajõe suunas (vt joonis 6) – maapind on vaadeldaval alal kõrgeim maantee ääres (45 m) ning

langeb kohati 35 meetrini. Seejuures on vaadeldaval alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. DP kava

alal asub või sellele ulatuvad kitsendusi põhjustavaid objekte ja/või nende mõjualasid (vt joonis

7). DP kava ala vahetus ümbruses asub 14 töötavat puurkaevu, planeeringualal ei asu aga ühtegi

(vt tabel 2 ja joonis 8).

Looduskaitselistest aspektidest saab välja tuua, et DP kava ala ei asu Natura 2000 võrgustiku

loodus- või linnualal ega ka kaitse- või hoiualal. Samuti ei asu DP kava alal ühtegi kaitstavat

objekti. Vaadeldava ala vahetus ümbruses (kuni 300 m raadiuses, käsitledes antud raadiuses

asjakohaseid aspekte) asuvad III kaitsekategooria kahepaiksete (liigini määramata)

rändepeatuspaik (maanteel, vähem kui 10 m kaugusel), III kaitsekategooria taimeliigi

ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) leiualad (lähim ala piirist 40 m kaugusel) ning I

kaitsekategooria seene limatünniku (Sarcosoma globosum) leiuala (ala piirist 90 m kaugusel).

DP kava alast ligikaudu 155 m kaugusele jääb laialehiste metsade vääriselupaik (VEP nr.

000035; mõjutegurid kuivendus ning raie ja puidu eemaldamine).

Planeeringu kava alast läänes, ca 600 m kaugusel, asub Emajõgi (VEE1023600). Emajõgi saab

alguse Võrtsjärvest (VEE2083800) ning suubub Peipsi järve (VEE2075600). Jõe kogupikkus

(koos lisaharudega) on 147,4 km ning valgala pindala on 9628,1 km2. Keskkonnaagentuuri

pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi andmetel oli Emajõe 2023. a koondseisund halb,

keemiline seisund halb ning ökoloogiline seisund hea. Emajõe halva keemilise seisundi

põhjusteks on elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus elustikus ning varasemalt (varasematest

aastatest) heptakloor vees. Lähtuvalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast 2022-2027 on

15 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

veekogumile seatud eesmärk saavutada 2027. a erandiga määratud leebem seisund (st mitte veel

hea tase; erandi võimalus lähtub EL veedirektiivi artikli 4 lõikest 51). Emajõe üleujutusohuga

ala planeeringu kava alale ei ulatu.

Joonis 6. Maapinna kõrgus DP kava alal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Lisateave:

 Elekter – Mölla tee elektrimaakaabelliin.

 Geodeesia – geodeetiline märk (2517).

 Side – Telia Eesti AS sideehitis.

 Transport – Tartu-Jõgeva-Aravete

tugimaantee (nr 39). Maantee osas saab

täiendavalt välja tuua, et 2024. aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus oli

7509, millest sõidu- ja pakiautod

moodustasid 96%, veoautod ja autobussid

2% ning autorongid 2%.

Joonis 7. Kitsendusi põhjustavate objektide mõjualad DP kava ning sellega piirneval alal (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025).

1 Vt lähemalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027 ptk-st 6.3.2.

16 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Tabel 2. DP kava ala vahetus ümbruses asuvad puurkaevud (EELIS, 30.05.2025)

Registrikood Tüüp Ligikaudne kaugus DP kava ala piirist

PRK0021987 Olmevesi 10 m

PRK0063243 Kinnise soojussüsteemi puurauk 140 m

PRK0063201

PRK0060521 Olmevesi 200 m

PRK0070093

Kinnise soojussüsteemi puurauk

265 m PRK0070089

PRK0070092 270 m

PRK0070088

PRK0070091

280 m PRK0070087

PRK0070086

PRK0019455 Olmevesi

PRK0070090 Kinnise soojussüsteemi puurauk 285 m

PRK0007885 Olmevesi 290 m

Joonis 8. DP kava ala vahetus ümbruses asuvad puurkaevud (alus: Maa- ja Ruumiamet, EELIS,

30.05.2025).

17 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel. Seejuures on käsitletud ka planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5

mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus:

KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

a. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

b. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond);

c. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus;

d. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

e. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.4) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.5 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.6

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kava ala paikneb Tartu linna ja Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi alevikus, kus

maakasutust suunab Tartu valla üldplaneering (2022). DP kava eesmärk on olemasolevatele

maatulundusmaadele rajada piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja teenindushooneid. Kehtiva ÜP

järgi on DP kava ala määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja

logistikakeskuse, väikeelamu ning liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-alaks. DP kava

eesmärgid on seejuures kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Oluline on siinkohal ka

märkida, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt hõlmatakse uusehitistega eelkõige piirneva

omavalitsuse ehk Tartu linna lähiala, mistõttu on planeeringu kava ala logistiliselt soodsas

kohas.

18 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ptk 1 järgselt on DP kavale ligipääsude võimalikud lahendused täpsustumas DP menetluse

käigus. Siinkohal võib välja tuua, et kõige kriitilisem nii maakasutuslikult kui ka ligipääsude

kontekstis on Pille maaüksuse lõunapoolse osa arenduskava, kuivõrd selle tulevased

maakasutusfunktsioonid on surutud üsnagi kitsasse tsooni. Vastavasse piirkonda arendusideed

võivad tulevaste protsesside käigus luua sünergiat Tartu linna jäävate

maakasutusfunktsioonidega, kuid sobilike ligipääsukoridoride puudumisel võivad need

arendused olla linna elanikele ka koormavateks. Vastuseid tasakaalustatud

maakasutusfunktsioonide tulevaseks ja põhjendatud valikuteks võimaldab mh Tartu

Vallavalitsuse plaan tellida planeeringu menetlusse sisendinfot pakkuv liikluskoormusuuring

(vt ka ptk 1).

DP kava ala edasise võimaliku menetlusega tuleb täiendavat tähelepanu pöörata just ka soovile

nö segada elamumaid eelkõige ärimaadega. Planeeringu kava alale, täpsemalt Juta kinnistule,

on kava eelnõu kohaselt plaanis rajada üksik-, kaksikelamud või kuni nelja korteriga rida- või

korterelamud (vt ka ptk 1). Eluhooned on planeeritud ÜP järgselt väikeelamu maa-alale. Juta

kinnistule, maantee poolsesse otsa, on planeeritud ka kuni kaheksa äri- ja teenindushoonet, mis

asuvad ÜP järgselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse

maa-alal. DP kava eelnõu järgselt eraldavad elamuhooneid ning äri- ja teenindushooneid

haljasala. Maakasutuslikus vaates sobib planeering piirkonda. Samas peaks edasine

planeerimismenetlus arvestama nö segafunktsioonidega alades potentsiaalsete konfliktide

ennetamise vajadusega (meetmeid ja suuniseid edasisse võimalikku planeerimisprotsessi vt ka

ptk 3.4.2).

Kokkuvõtlikult – tuginedes eelnevale, ptk-des 1 ja 2 esitatud ümbritsevale maakasutuslikule

situatsioonile, ptk-s 2 toodud strateegilistele planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP

kavaga kavandatava (vt ptk 1) kirjeldustele, ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis

ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda. DP kava on ambitsioonikas, kuid asudes Tartu

linna piiri ääres (potentsiaalne tõmbekeskus juba teisel poolt Tartut toimivale Lõunakeskusele

(https://astri.ee/lounakeskus/)), perspektiivse liikluse tuiksoone (Transpordiamet kavandab

omavahel ühendada Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed) kõrval,

siis selle arendus ei vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt

takistavaks teguriks. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad põhimõtteliselt ptk-s 2.1 esile toodud

planeerimis- ja arengudokumentide arengusuundi. Toetudes ka juba ptk 3.1 esitatud teabele,

siis kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega loo

eeldusi negatiivse olustiku tekkeks (st võimalikul planeerimismenetlusel on piisavad eeldused

koondamaks vajalikku sisendteavet tasakaalustatud maakasutuslike otsuste tegemiseks). KSH

eelhinnangu koostamise raames kogutud teave ei toonud välja selliseid strateegilisi kavasid,

millede elluviimist edaspidi täpsustuv kavandatav tegevus võiks eelkõige oluliselt negatiivselt

mõjutada.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed

seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2; mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

19 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest ÜP

maakasutuslike eesmärkidega). Võimaliku DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.4.

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) edasine

võimalik DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud

tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja ptk 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja

raamistikule.

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev ptk — strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) — jaotub

omakorda viieks alampeatükiks.

3.4.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse elluviimine vaadeldaval alal on arvestades ümbruskonna maakasutust ja

üldiseid funktsioone soositud, kuid sellegipoolest uueneks piirkonna maastikuilme selle

uushoonestamisel. Positiivsete mõju eelduste suurendamiseks (uusehitiste edasine sobitamine

piirkonda) on ptk-s 2.1 käsitletud Tartu valla üldplaneeringus toodud väikeelamu maa-aladele

kohalduvad tingimused, sh et arendamisel tuleb hoida ühtset ehitusjoont, hoonete mahtu,

paigutust ja arvu krundil, katusekallet, välisviimistlust ning hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud tingimused peavad vastama piirkonna hoonestusele.

20 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest

ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. See-

eest on DP kava ala kaldega Emajõe poole, kus maapinna kõrguste vahe on kohati kuni 10 m,

millest kõige järsem langus toimub planeeritud elumajade piirkonnas Juta kinnistul.

Planeeringu kavas ehitiste kavandamisel on vastavat asjaolu, mis seondub maapinna reljeefiga,

samas piisavalt teadvustatud, mistõttu ehitus- ja kasutusaegsete ohtude (sh varisemise)

esinemise tõenäosus on teadaolevalt võimalik viia edasises võimalikus planeerimisprotsessis ja

sellele järgneda võivates protsessides miinimumini. Seega siinkohal täiendavaid tingimusi ei

seata.

Planeeringu kava ala asub Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardi põhjal

küll normaalse radooniriskiga alal, kuid sellegipoolest võib esineda lokaalseid kohti, kus

radoonisisaldus pinnases on kõrgem. Radooniohu vältimise nüanssidega on DP kava ptk 1

alusel (juhised DP menetlusse, vastava protsessi alustamisel) juba arvestatud, seega ka

siinkohal täiendavaid meetmeid või tingimusi ei seata.

DP kava ala on seotud AS Emajõe Veevärk poolt hallatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

tegevuspiirkonnaga, kuid alale pole rajatud vajalikku taristut, kuid Tartu valla ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 (2019) kohaselt on planeeringuala piirkonda

planeeritud vee- ja kanalisatsiooni survetorustik – kanalisatsioonitorustik ühendab Emajõe

äärsed arendusalad ja olemasolevad süsteemid. Lähtuvalt DP lähteülesande eelnõus toodud

tingimustest (ptk 1), on lokaalsete veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine alale

keelatud, seega tuleb alale rajada vajalik taristu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks

(sh sademevee ärajuhtimiseks). Veevarustamise tagamise ning reo- ja heitveevee ärajuhtimise

tehnilised parameetrid annab sellistel puhkudel tavapäraselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

toimimise eest hea seisev vee-ettevõte ehk siinkohal AS Emajõe Veevärk. Vastav sisendinfo

aitab omakorda suunata planeerimisprotsessiga ette nähtud maakasutusfunktsioone (vajadusel

mh mahte), kui ptk 1 esitatud DP kava alusel alustatakse detailplaneeringu menetlust.

Sademevee osas saab veel esile tuua, et Tartu vallavalitsuse poolt on DP menetluse tingimusena

ette nähtud koostada sademevee käitluse analüüs, mille eesmärk on välja töötada terviklik ja

tasakaalustatud sademevee lahendus planeeringualale, kombineerides looduslikke lahendusi ja

sademeveekanalisatsiooni võimalusi. Uuringus tuleb seejuures analüüsida sademevee

ärajuhtimise ja immutamise võimalusi, hinnata üleujutusriskide leevendamist ning koostatakse

lahendus, mis tagab sademeveesüsteemi tõhususe.

Toetudes ptk-des 1 ja 2 esitatud teabele, pole kavandatud tegevuse elluviimisega vaadeldavas

asupaigas ette näha negatiivseid mõju eelduseid õhule ning kliimale laiemalt. Mh võib välja

tuua, et DP kava alusel on kohalik omavalitsus andnud suunise koostada ka liikuvuskoormuse

analüüsid, mis omakorda võimaldab paremini suunata ka nt ühistranspordi ja kergliikluse

korraldust.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivsete mõjude eelduseid ja otsest KSH protsessi

algatamise vajadust. Eelhinnangu eelselt (st DP kava alusmaterjalidest tulenevad meetmed)

juba teadaolnud meetmed (käesoleva eelhinnangu ptk kontekstis asjakohasemad), lühidalt olid:

 sätestatud pinnase radooniohuga arvestamise tingimus;

 sätestatud liikluskoormuse analüüsi vajadus;

 sätestatud sademevee käitluse analüüs.

21 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.4.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 2 sissejuhatavast osast nähtub, et planeeringu kava ala asub 13 256 elanikuga Tartu vallas,

Vahi alevikus. Vaadeldav ala on omakorda Tartu linna piiril, mh piirnedes Tartu linna

Kvissentali linnaosaga (< 800 elanikku). Tartu valla asustustihedus on 17,9 ning Tartu linnas

653,7 elanikku km2 kohta. Ptk 1 alusel läbib planeeringu kava ala ka planeeringukavast eraldi

kavandatav liiklussõlm, ühendamaks omavahel Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa põhimaanteed. Valla üldplaneeringu järgne maakasutus vastavas piirkonnas arvestab

mh soodsat tiheasustatud logistilist asupaika. St üldises printsiibis on tegevus paikkonda sobiv

ning eeldused mh ümbruskonna maakasutuse olulise negatiivse mõjutamise (silmas pidades ka

käesoleva ptk teemavaldkonda) suhtes puuduvad. Siinkohal on arvesse võetud ka nii ptk 3.1,

3.2, 3.4.1 toodut kui ka alljärgnevalt esitatud aspekte ja suuniseid.

DP kava ala jääb Tartu linna lühialale ning lähtuvalt sellest on kehtiva valla üldplaneeringuga

seatud tingimus — linna lühialale elamute kavandamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud

(avalike) teenuste (sh koolid, lasteaiad) hea kättesaadavus elukoha lähedal, mis üldjuhul

tähendab 1 km raadiust. Seejuures asub planeeringu kava ala piirist lähim lasteaed (Tartu

Lasteaed Klaabu) linnulennult ca 1,5 km kaugusel ning lähim kool (Tartu Kroonuaia kool)

linnulennult ca 2,5 km kaugusel. Seejuures on ümbruskonnas juba väljakujunenud

üksikelamute piirkond. Planeeringu menetluse algatamisel on soovitatav planeeringumenetluse

sisenduuringuks määratleda avalike teenuste määratlemiste analüüs, fikseerimaks, kas vastavas

paikkonnas on seni teadaolevatele funktsioonidele vaja lisada avalikke teenuseid (sh koolid,

lasteaiad) võimaldavaid maakasutusvõimalusi. Analüüs peab määrama ka funktsioonid, millede

head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste elukoha läheduses tuleb parandada.

Planeeringu kava näeb ette rajada elamuhooneead Janne ja Heigo kinnistutele ning osaliselt

Juta kinnistule. Oluline on märkida, et Heigo kinnistu külgneb Tartu-Jõgeva-Aravete

tugimaanteega (tee nr 39), mille 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 7509,

millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 96%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 2%.

Juta kinnistul asuvate eluhoonete jaoks toimib osaliselt puhvrina kavandatavad äri- ja

teenindushooned. Siiski on alust eeldada, et ümbruskond on üpriski mürarikas. DP menetluse

ühe tingimusena on seatud läbi viia mürauuring (müra leviku modelleerimine), mille eesmärk

on hinnata olemasolevat liiklusmürast tingitud mürataset ning planeeringu realiseerimisega

kaasnevat müra suurenemist, seega siinkohal täiendavaid tingimusi ei seata.

Planeeringu kava alale, täpsemalt Juta kinnistule, on potentsiaalselt kavandatud rajada üksik-,

kaksikelamud või kuni nelja korteriga rida- või korterelamud (vt ka ptk 1). Eluhoonete ja Tartu-

Jõgeva-Aravete tugimaantee vahele jääks ka äri ja teenindushoonete vöönd, mis moodustaks

elamute jaoks müratõkke. Seejuures on ärikinnistute vööndi otstesse planeeringu kava alusel

kavandatud roheala, mis saaks samuti toimida osaliselt müratõkkena. Tartu valla

üldplaneeringu (2022) kohaselt on Juta kinnistule planeeritud kaitsehaljastus, mis jookseb

mööda piiri, kus maakasutuse juhtotstarve läheb üle kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning

tootmise- ja logistikakeskuse maa-alalt väikeelamu maa-alaks, kuid mis hõlmab ka äri- ja

teenindushoonete kinnistute põhjapoolset otsa. Seejuures on üldplaneeringu kohaselt

kaitsehaljastus vajalik tootmistegevusega kaasnevate ning visuaalsete häiringute

leevendamiseks. Võimalusel ja olemasolu korral kasutada selleks olemasolevat kõrghaljastust.

Kõrghaljastatud haljasriba laius toimimiseks kaitsehaljastusena peab olema üldjuhul vähemalt

30–50 m. Planeeringu kavaga pole tootmistegevust välistatud, kuid millega võib kaasneda

elamupiirkondades müra normtasemete ületamine. Samas on praegune haljasala märgitud vaid

10 m laiusena Juta kinnistul paiknevate eluhoonete ja äri- ja teenindushoonete vahel, kuid

22 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

haljasala pole märgitud Heigo ja Janne kinnistute suunal, kuhu on samuti planeeritud

eluhooned. Seetõttu tuleks negatiivse mõju eelduste leevendamiseks/ärahoidmiseks

planeeringu edasistes protsessides kaaluda täiendavaid kaitsehaljastuse tsoone.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja otsest KSH protsessi

algatamise vajadust. KSH EH koostaja seab eelneva alusel järgnevad täiendavad

tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida

edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):

 planeeringu menetluse algatamisel on soovitatav planeeringumenetluse

sisenduuringuks määratleda avalike teenuste määratlemiste analüüs, fikseerimaks, kas

vastavas paikkonnas on seni teadaolevatele funktsioonidele vaja lisada avalikke

teenuseid (sh koolid, lasteaiad) võimaldavaid maakasutusvõimalusi. Analüüs peab

määrama ka funktsioonid, millede head kättesaadavust vastava piirkonna inimeste

elukoha läheduses tuleb parandada;

 planeeringu edasistes protsessides kaaluda täiendavaid kaitsehaljastuse tsoone;

 DP kava alusmaterjalidest tulenev meede: viia läbi mürauuring (müra leviku

modelleerimine), eesmärgiga hinnata olemasolevat liiklusmürast tingitud mürataset

ning planeeringu realiseerimisega kaasnevat müra suurenemist kavandatava tegevuse

alal.

3.4.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ajalooliselt on olnud DP kava ala osaliselt väärtuslikul maastikul, kuid ptk 2 järgselt on ka juba

Tartu valla üldplaneeringus (2022) seatud maakasutusfunktsioonid seda klassikalisel moel

(säilitada senine maakasutus) säilitatavat keskkonda reforminud. Eelnevate ptk järgselt on see

ka loogiline ehk igati aktsepteeritav areng vastavas piirkonnas. Sellest lähtuvalt pole

planeeringu kava elluviimisega olulise negatiivse mõju eelduseid ette näha.

Toetudes ptk-des 1 ja 2 esitatud teabele, pole kavandatud tegevuse elluviimisega vaadeldavas

asupaigas ette näha negatiivseid mõju eelduseid kultuuripärandile, samuti pole ette näha

arendusalasse mitte sobivat intensiivset maakasutust (mh eeldusega, et planeerimisprotsessis

leitakse optimaalsed lahendused ka ala teenindavatele transpordikoridoridele, vt ka ptk 3.4.2).

Piirkonna looduslikke iseärasusi, eelkõige maapinna reljeefi, ning olemasolevate maakasutuse

juhtotstarvete muutmist on käsitletud ptk-s 3.1, 3.4.1 ning ka 3.4.4. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringu kava ala piirneb (planeeringuala vähem kui 10 m kaugusel) Tartu-Jõgeva-Aravete

tugimaanteega (tee nr 39), mis on mh vaadeldavas lõigus märgitud III kaitsekategooria

kahepaiksete (liigini määramata) rändepeatuspaigana. Eestimaa Looduse Fondi kahepaiksete

vaatluse kaardirakenduse kohaselt on vaadeldaval lõigus kohatud III kaitsekategooria

rabakonna (Rana arvalis), kelle lähim sigimispaik planeeringualast asub ligikaudu 2 km

kaugusel kirdesuunas. Liigi üheks ohuteguriks on hukkumine autoteedel, mida kevadise

sigimisrände ajal toimub massiliselt. Eelhinnangu koostamise ajal on planeering alles eelnõu

faasis ning detailid, nagu nt transpordikoridorid planeeringualal ja sellest väljaspool, on alles

täpsustumas. Transpordikoridorid määratakse koostöös Transpordiametiga, kes saab vajadusel

seada lisatingimusi elustiku liikumiseks. Kui vaadeldav ala on hoonestamisel plaanis tarastada,

on võimalik seda teha selliselt, et oleks säilitatud võimalus kahepaiksete sigimisrändeks ka läbi

23 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

planeeringu kava ala. Selleks saab nt jätta tara/aed maapinnast kõrgemale, et kahepaiksed

tara/aia alt läbi pääseksid, samuti on võimalik kasutada aia või tara rajamisel läbivalt või teatud

maa tagant suurema silmaga piirdeaeda.

Ptk ülesehitamisel on arvestatud ptk 1 ja 2 ning ptk 3 juba esitatut (eelkõige ptk 3.4.1 ja 3.4.3).

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava ala ei asu Natura 2000 võrgustikus ega muudel looduskaitselistel

aladel. Seega lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning kogunenud teabest pole

planeeringu kava edasise menetlusega (DP algatamisel) ebasoodsa negatiivse mõju eelduseid

ette näha vastava ptk fookuselementidele. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse

mõjuga eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4.5 Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei ole põhjust eeldada, et kaasneksid ohtlikud olukorrad

(suurõnnetused/katastroofid). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid

tavapärasesse keskkonda. Planeeringu kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi

negatiivse riigipiiriülese mõju osas.

3.5 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Tegevuse kava elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja

ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning

õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (koos muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse

vajadusel) on seotud järgmiste teemadega:

 maa ja maakasutus;

 märgalad;

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

 maavarade kasutus;

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

 maastik (sh pinnavormid);

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad ka eraldi lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – kajastatud peatükkides 1, 2, 3.1, 3.2, 3.4.1-3.4.4. Kogutud teabe põhjal

oluliste negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk-

des 3.4.1 ja 3.4.2 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

24 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Märgalad – ptk-des 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed

puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk-des 1 ja 2 kogutud andmed näitavad,

et jõeäärsete aladega, jõesuudmetega ning randade ja/või kallastega kui sellistega seosed

puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – veestikuga

seonduvat on peamiselt käsitletud ptk-s 2.2 ja 3.4.1, seejuures merekeskkonnaga seosed

puuduvad. Kogutud teabe põhjal oluliste negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna

osas puudub. Siiski järgida ptk-s 3.4.1 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – kajastatud ptk-des 2.2 ja 3.4.1.

Kogutud teabe alusel negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski

järgida ptk-s 3.4.1 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

Maavarade kasutus – kavandatav DP kava ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt

maavararessurssidel. Arendustegevuse alal vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,

põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid soovida.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – kavandatav tegevus ei

mõjuta eelnevalt nimetatud teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt mh

ptk-st 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.4.2). Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav

jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

olulist ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1, 3.4.1 ja

3.4.2). Siiski järgida ptk-des 3.4.1 ja 3.4.2 seatud meetmeid/suuniseid väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh

Natura 2000 võrgustiku alad) – kajastatud ptk-des 2.2, 3.4.1, 3.4.3, 3.4.4. Kogutud teabe põhjal

ebasoodsate negatiivsete mõjude eeldus kaitstavate loodusobjektide ja loodusliku

mitmekesisuse osas puudub.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – kajastatud ptk-des

1-2, ning 3.1 – 3.4. Negatiivsete mõjude eeldused vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja

lõhna osas puuduvad. Müra osas tuleks negatiivsete mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks

suunamiseks järgida ptk-s 3.4.2 seatud meetmeid/suuniseid.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – kajastatud ptk-s 3.4.5. Kogutud teabe

põhjal negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

25 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes peatükkides 3.1–3.5 esitatud teabest, ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist

strateegilise dokumendi kava edasisel menetlemisel (DP algatamisel) ja rakendamisel (DP

kehtestamisel) ette näha. Seejuures oli vastavates ptk-s käsitletud ka planeerimisseaduse § 4 lg

2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole otsest

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-des 3.4.1 ja 3.4.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks ning planeerimise protsessi (DP algatamisel) efektiivseks suunamiseks). Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Tartu Linnavalitsuse ja Transpordiameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh

asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses

(arvestades ka varasemat koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/soovituste

parameetrite ehk suuniste rakendamise üle.

26 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Tartu linna ja Tartu valla piiril, täpsemalt Tartu vallas Vahi

alevikus, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning 3 Jõhvi-Valga-Tartu tee ääres asuv maa-ala. Ligi

18,6 hektari suurune planeeringu kava ala hõlmab endas maatulundusmaa sihtotstarbega Pille

(79401:006:1093; 7,7 ha), Juta (79401:006:1095; 7,6 ha), Heigo (79401:006:1097; 1,6 ha) ja

Janne (79401:006:0578; 1,7 ha) kinnistuid. Käesoleva DP kavaga soovitakse piirkonda

kvaliteetse linnalise keskkonna ehitusliku lahenduse väljatöötamist. Eesmärk on seega

olemasolevatele maatulundusmaadele rajada piirkonda sobivaid elamu-, äri- ja büroohooneid

ning kaubandus- ja teenindushooneid. DP kava eesmärgid on seejuures ja enamjaolt (va

ettepanek lisada täiendav elamumaa osakaal Juta maaüksusele) kooskõlas Tartu valla

üldplaneeringuga.

Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi kava edasisel menetlemisel (DP algatamisel) ja

rakendamisel (DP kehtestamisel) ette näha. Seejuures oli vastavates ptk-s käsitletud ka

planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid

ja looduskeskkonna aspekte. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole otsest vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.4.1 ja 3.4.2 välja toodud tingimusi/suuniseid

(eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks ning planeerimise protsessi (DP

algatamisel) efektiivseks suunamiseks). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Tartu Linnavalitsuse ja Transpordiameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh

asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses

(arvestades ka varasemat koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/soovituste

parameetrite ehk suuniste rakendamise üle.

27 Tartu vallas Vahi alevikus asuvate Pille, Juta, Heigo ja Janne

maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (08.03.2023).

 Maa-ameti kaardirakendused (2023).

 Tartu linna üldplaneering 2040+ (2021).

 Tartu valla arengukava 2022-2030 (2022).

 Tartu valla energia- ja kliimakava (2022).

 Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031 (2019).

 Tartu valla üldplaneering (2022).

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Tartu vallavalitsus

Juurdepääsupiirang alates:12.06.2025

Juurdepääsupiirang kuni:31.12.2025

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Terviseamet

[email protected]

Keskkonnaamet Meie: 12.06.2025 nr 7-1/114-1

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise

ja KSH algatama jätmise kohta seisukoha küsimine

Tartu Vallavalitsusele on esitatud Greenlife Capital OÜ (reg. kood 16369813) ning Kaido Zimmeri poolt

taotlus Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on Tartu põhjapoolse ümbersõidu koosseisu jääva

Tartu linna sissesõidu värava- Vahi liiklussõlme ümbruse piirkonna kvaliteetse linnaehitusliku lahenduse

väljatöötamine. Planeeringualasse jäävate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste baasil soovitakse kaaluda

ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamist ning selgitada välja võimalused elamute ning

piirkonda teenindavad ärihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele,

haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 20 ha.

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 33 lg 6

alusel seisukoha andmiseks Vahi alevikus asuvate Janne, Heigo, Pille ja Juta maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks

koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu lähteülesande eelnõu. Palume väljastada oma

seisukohad Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 11.07.2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa: 1. Pille, Juta, Janne, Heigo DP algatamise korraldus EELNÕU

2. Pille Juta Janne ja Heigo DP LÜ EELNÕU 12.06.2025

Pille_Juta_Janne_Heigo_DP_KSH eelhinnang