Detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega

POS 1 EP100%

8,5m 300 3 (1/2)

2/1 1592

POS 2 EP100%

8,5m 300 3 (1/2)

2/1 1679

POS 9 LT100%

- - -

- 3204

POS 8 EP100%

550- - --

POS 11 HP100%

6225- - --

POS 7 EP100%

413- - --

POS 6 EP100%

579- - --

POS 5 EP100%

363- - --

POS 4 EP100%

372- - --

Serva tänav

11245 Kiisa-Kohila tee (Kiisa tee)

Ääre tänav

Piiriääre tänav

Se rv

a põ

ik

P3

P3

X

X

X X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

9 10

4

11

8

3

7

6

5

POS 10 HP100%

1609- - --

POS 3 EP100%

8,5m 300 3 (1/2)

2/1 1576

P3

1

2

POS 12 EP100%

57- - --

12

14,9

4,5

6,2

3,2

12,3

6

12

9,14,5 6-6,54

13,3

8,5

5,4 5,7

4

4

4

4

4

7,715,7

12,6

4

4,5 7

6

4

4

13,7

15,5

4

4

4

4

4

min 10

min 4

min 5

1,5-2

Serva põik

6-6,5

8

8

8

Märkused: * Illustreeriv asukoht, täpsustakse projekteerimisel. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ september 2024.a. Töö nr. 0936-24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused ja asukohad tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis. 5. Piiranguga hoonestusalale on lubatud rajada vaid abihooneid, mille maksimaalne kõrgus on 4 m. Piiranguga hoonestusala kehtib kuni kõrgepinge õhuliinide likvideerimiseni, seejärel kehtivad samad tingimused nagu tavalisel hoonestusalal. 6. Joonisele on informatiivsuse mõttes lisatud projekteeritud Kiisa - Kohila kergliiklustee projekt. Koostanud 2023.a ViaVelo Inseneribüroo OÜ, töö nr 8821.

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-7-2024

Aadress Piiriääre haljak ja Piiriääre põik,

Töö nimetus

Huvitatud isik

Piiriääre haljak- ja Piiriääre põik maaüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kohila Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

Kohila alev, Kohila vald

Kohila Vallavalitsus4 1:500

PÕHIJOONIS

26. mai 2025 A1

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Planeeritud haljasala

Leppemärgid

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

S

N

Olemasolev kõrgepingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev kõrgepinge õhuliin Olemasolev sidekaabel

Olemasolev hoonestus

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune pindala (m2) Ehitiste arv krundil

(põhihoone/abi- hoone)

Korruste arv Krundi suurus

(m2)

Määratud ehitusõiguse aken

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1, Pos 2, Pos 3 Pos 4, Pos 5, Pos 6, Pos 7, Pos 8, Pos 12 Pos 9 Pos 10, Pos 11

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Elamumaa 100% Transpordimaa 100%

Üldkasutatav maa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Üksikelamu maa (EP) 100%

Üksikelamu maa (EP) 100%

Tee ja tänava maa (LT) 100%

Haljasala maa (HP) 100%

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

3 (1 põhihoone + 2 abihoone) - - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

300 m2 - - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus

põhihoonel 8,5 m abihoonel 5 m - - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus

3 m - - -

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, Pos 2, Pos 3

Hoonete soovituslik välisviimistlus looduslikud materjalid

(krohv, puit, kivi)

Lubatud katusekalded 30 - 45°

Suurim lubatud maapealne korruselisus põhihoonel 2, abihoonel 1

Suurim lubatud maa-alune korruselisus 1

TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA

Planeeritud maa-ala suurus 18 219 m2

Moodustavate kruntide arv 12

Krunditud maa bilanss 7222 m2 - Elamumaa - 39,6%

7834 m2 - Üldkasutatav maa - 43 % 3163 m2 - Transpordimaa 17,4%

Kavandatud hoonestustihedus

900 4847 => 0,1857 = 18,6%

Soovituslik hoone asukoht*

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud piiranguga hoonestusala (vt märkus 5)

Planeeritud jalakäijate tee*

Likvideeritav objekt

Olemasolev juurdepääs katastriüksusele

Olemasolev tuletõrjehüdrant

Planeeritud juurdepääs*

Võimalik rekratsiooniala (mänguväljak vms)*

Planeeritud/rekonstrueeritav sõidutee (tolmuvaba kattega)*

Tee kaitsevöönd vastavalt EhS §71 lg3

Parkimiskohtade arvP3

Planeeritud krundi piir Likvideeritav katastriüksuse piir

X X X X

Projekteeritud sõidutee künnis

Projekteeritud kergliiklustee

Planeeritud tänavavalgustus*

Olemasolev ehitise tuleohutuskuja

Kontaktvööndis jalakäijate liikumine projekteeritava kergteeni

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Vabaduse tn 1

79804, Rapla maakond, Kohila vald,

Kohila alev

Teie 13.06.2025 nr 7-1/45

Meie 17.06.2025 nr 7.2-2/25/5763-5

Piiriääre haljak ja Piiriääre põik

maaüksuste detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust (korduv) Piiriääre haljak ja Piiriääre põik

maaüksuste (katastritunnused 31701:001:0711 ja 31801:003:0014) detailplaneeringule (edaspidi

planeering).

Planeeringu eesmärgiks on jagada Piiriääre haljak ja Piiriääre põik katastriüksused 12 krundiks,

millele üheksale määratakse elamumaa sihtotstarve, ühele transpordimaa sihtotstarve ja kahele

üldkasutatava maa sihtotstarve. Lisaks määratakse kruntidele Pos 1-3 hoonestusalad ja ehitusõigus

üksikelamute, abihoonete rajamiseks koos hoone toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja

juurdepääsude võimalike asukohtadega. Transpordimaa sihtotstarbega krundi (Pos 9) abil seotakse

kaks tupikteed (Serva põik ja Piiriääre põik) ühiseks sõiduteeks. Lisaks moodustatakse kuus

elamumaa krunti, et need võõrandada soovi korral piirinaabritele – nende alade puhul on tegemist

juba suuremal või vähemal määral eraisikute kasutuses/hoolduses olevate aladega. Planeeringut

on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et enne planeeringu vastuvõtmist korrigeeritakse ja täiendatakse planeeringut

järgnevalt.

1. Joonistel korrigeeritakse riigitee nähtavuskolmnurka – kaugust 7 m arvestatakse sõidutee katte

servast, mitte sõidutee teljest.

2 (2)

2. Kuna Kiisa tee 2b kinnistu piiril asuv hekk takistab nähtavust, tuleb standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad“ nõuete täitmiseks paigaldada Piiriääre tänavalt riigiteele väljasõidul

liiklusmärk „Peatu ja anna teed“. Lisada see märkus joonistele 4 ja 5 ning seletuskirja osasse

7.4.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Planeeringu seletuskiri

2. Planeeringu põhijoonis

58581095, [email protected]

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-7-2024

RAPLA MAAKOND, KOHILA VALD, KOHILA ALEVIK

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK

MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kohila Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kohila Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor

magistrikraad maastikuarhitektuuris

Diplomi nr MB007187

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja

Volitatud maastikuarhitekt (tase 7)

kutsetunnistuse nr 220626

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 9 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 10

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 11 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 11 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 13 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 14 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 16 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 16 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 18 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….……………..…...22

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500

● Joonis 5 – Tehnovõrgud ja kitsendused M 1:500

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 korraldus nr 2-2/185 Piiriääre haljak- ja Piiriääre põik

maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevi loode servas (skeem 1).

Planeeringuala moodustavad Piiriääre haljak- ja Piiriääre põik katastriüksused. Planeeringuala

suurus ca 1,9 ha. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Piiriääre haljak- ja Piiriääre põik maaüksuse:

• kruntideks jagamine;

• kavandatud kruntide sihtotstarvete määramine;

• hoonestusalade määramine;

• ehitisealusepinna määramine;

• ehitusõiguse määramine;

• ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste

põhimõtete määramine;

• tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ning

liikluskorralduse põhimõtete määramine.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 korraldus nr 2-2/185 „Detailplaneeringu koostamise

algatamine“ koos lisadega; ● Kohila Vallavalitsuse eskiis detailplaneeringu algatamiseks;

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Kohila valla üldplaneering (Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsus nr 40);

● Kohila valla jäätmehoolduseeskiri (Kohila Vallavolikogu 31.03.2022 määrus nr 3);

● Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Kohila Vallavolikogu

27.05.2014 määrus nr 15);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; siseministri määrus 18.02.2021 nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS

809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja/või nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ poolt septembris

2024.a. Töö nr. 0936-24. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule asub planeeritav ala osaliselt elamu maa-alal ja

osaliselt loodusliku haljasala ja parkmetsa maa-alal. Üldplaneeringuga kavandatud elamualade

realiseerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega

varustatus. Elamupiirkondade väljaarendamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele

sotsiaalse taristu osade, ühistranspordivõimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

Elamute liitumine ühiveevärgi ja -kanalisatsiooniga on kohustuslik. Detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Kohila valla üldplaneeringu eesmärkidega.

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringust

Lisaks üldtingimustele tuleb hoonete kavandamisel lähtuda jaotises ÜP seletuskirjas ptk 2

toodud üldtingimustest, väärtusi kandvatest ning piiranguid põhjustavatest objektidest (ÜP

seletuskiri ptk 3) ja transpordivõrgustiku ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud

tingimustest (ÜP seletuskiri ptk 4).

6.2 Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Kohila vallas Kohila alevi loode servas. Planeeringu ümbruskonnas on

peamiselt elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused ning

üksikud tootmismaa ning ärimaa sihtotstarbega katastriüksused. Põhja, suunalt piirneb

planeeringuala transpordimaaga (Serva tänav). Ida suunal piirneb planeeringuala

elamumaadega (Serva tänav 4, Serva põik 1, 2, 4 ja Ääre tn 4) ning transpordimaa Ääre tänav

katastriüksusega. Teisel pool Ääre tänavat asub üldkasutatav maa (Raudteeääre), mis on

kasutusel kohalike elanike aiamaadena. Lõuna suunalt piirneb planeeringuala elamumaadega

(Ääre tn 2, Piiriääre tn 1, 1a, 3a) ja transpordimaaga (Piirääre tänav). Lääne suunalt piirneb

planeeringuala elamumaadega (Kiisa tee 4, 6, 8 ja 10) ning transpordimaaga (Kiisa tee), millel

asub riigi kõrvalmaantee 11245 Kiisa – Kohila tee. Teisel pool riigiteed asub samuti

üldkasutatav maa (Mastimetsa), mis on kaetud kõrghaljastusega.

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeritav ala koosneb Piiriääre haljak maaüksusest (kü 31701:001:0711, ruumikuju pindala

14758 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%) ja Piiriääre põik maaüksusest (kü

31801:003:0014, ruumikuju pindala 3461 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%).

Juurdepääs Piiriääre haljak ja Piiriääre põik katastriüksustele on tagatud riigiteelt 11245 Kiisa-

Kohila tee (liikluspind Kiisa tee) Serva tänava (kü 31707:001:0514) ja Serva põik (kü

31801:003:0015) kaudu.

Planeeringuala üldiseloomustus: ala on üldiselt tasase reljeefiga ja vähese kõrghaljastusega,

peamiselt rohumaa (kõlvikuline koosseis: Piiriääre haljak – looduslik rohumaa 8627 m2,

õuemaa 5550 m2, muu maa 580 m2; Piiriääre põik – haritav maa 1030 m2, loodulik rohumaa

1479 m2, õuemaa 448 m2, muu maa 504 m2). Maaüksused on ehitusregistri andmetel

hoonestamata. Osaliselt asub Piiriääre haljak katastriüksusel Ääre tn 2 kõrvalhoone külge

rajatud kuur. Alal paiknevad mitmed elektripaigaldiste transiit kaablid ja kandepostid.

Planeeringuala kasutavad eelkõige piirnevate katastriüksuste omanikud (sh mõnel juhul ka

juurdepääsuna tagahoovi), puhkeotstarbelisi rajatisi pole rajatud.

Foto 1. Vaade planeeringualale (Maa-amet mai 2024)

Serva tän av

Kiisa tee

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade planeeringualale (september 2024)

Foto 1. Vaade planeeringualale (september 2024)

,

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade Piiriääre põik tänavale (september 2024)

Foto 3. Vaade Serva põik tänavale (september 2024)

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 3 10 m (11245 Kiisa-Kohila tee)

• Elektrikõrgepingeliini kaitsevöönd 25 m (Kiisa – Kohila ja 35kv AS-70)

• Elektri madalpingekaablite kaitsevööndid 1 m

• Elektri õhuliini kaitsevöönd 2 m

• Sidekaabli kaitsevöönd 1 m

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub hoonestatud elamumaade piirkonnas. Kontaktvööndis asuvad peamiselt

hoonestatud elamumaa katastriüksused, ida suunal asub planeeringuala läheduses üldkasutatava

maa sihtotstarbega katastriüksus, kus asuvad aiamaad, lääne asub läheduses üldkasutatava maa

sihtotstarbega katastriüksus, mis on kaetud kõrghaljastusega. Planeeringuala kontaktvööndis

paiknevate hoonete asukohad ja lisainfo on kajastatud joonisel 2.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kontaktvööndis asuvad peamiselt eluhooned, millel on valdavalt

kaldkatused (peamiselt viilkatused ja kelpkatused). Välisfassaadis on kasutatud puitu, kivi ja

krohvi. Hooned on nii 1- kui ka 2-korruselised. Planeeringualaga piirnevate üksikelamute

ehitisealused pinnad jäävad ehitisregistri andmetel 76 - 191 m2 vahemikku. Planeeringualaga

piirnevate üksikelamutega katastriüksuste suurused jäävad vahemikku 1100 – 2393 m2.

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 6. Kontaktvööndi hoonestus (Maa-amet mai 2024.a)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Vastavalt Planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev detailplaneering

planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud kehtiva ja koostamisel oleva Kohila valla

üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas ja koostamisel olevas

üldplaneeringutes välja toodud nõudeid. Planeeringuala asub tiheasustusalal. Liikluskorralduse

seisukohast asub planeeringuala väga hea ligipääsuga kohas. Planeeringulahenduse koostamisel

on aluseks võetud koostatava Kohila valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.1 tingimused ja

Kohila vallavalitsuse poolt väljastatud lähtetingimused.

Samuti on arvestatud detailplaneeringu koostamisel Planeerimisseaduse § 8-ga, mis toob välja,

et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja

kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning

esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Olemasolev haljasala ei ole

aktiivselt kasutatav valla elanike poolt ja ei näe välja ülemäära esteetiline. Kohalikud elanikud

on kasutanud Piiriääre haljak katastriüksust enda vajadusi silmas pidades. Kohalikul

omavalitsusel ei ole sellises suures ulatuses haljasala võimalik tihti heakorrastada (näiteks niita

iganädalaselt) ning ala vajab uut hingamist. Elukeskkonda parandatakse detailplaneeringuga

läbi selle, et olemasolev pooleldi kasutusest väljas olevale platsile leitakse uusi

kasutusvõimalusi. Kuna planeeringuala asub üksikelamute piirkonnas, siis antud lahendus

sobitub keskkonda. Detailplaneeringu elluviimisel luuakse turvaline ja kasutajasõbralik

keskkond. Lisaks korrastatakse piirkond ja ühendatakse kaks tupikteed, et oleks tagatud

mugavam liikumine. Detailplaneeringuga on välja pakutud lahendus, mis ei riku olemasolevaid

väärtusi. Olemasolevad tehnovõrgud on lisanduva hoonestusega võimelised toime tulema.

Piiriääre põik Piiriääre

haljak

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Planeeringuga jagatakse Piiriääre haljak ja Piiriääre põik katastriüksused 12 krundiks, millele

üheksale määratakse elamumaa sihtotstarve, ühele transpordimaa sihtotstarve ja kahele

üldkasutatava maa sihtotstarve. Lisaks määratakse kruntidele Pos 1-3 hoonestusalad ja

ehitusõigus üksikelamute, abihoonete rajamiseks koos hoone toimimiseks vajalike

tehnovõrkude ja juurdepääsude võimalike asukohtadega. Transpordimaa sihtotstarbega krunt

(Pos 9) abil seotakse kaks tupikteed (Serva põik ja Piiriääre põik) ühiseks sõiduteeks. Lisaks

moodustatakse kuus elamumaa krunti, et need võõrandada soovi korral piirinaabritele – nende

alade puhul on tegemist juba suuremal või vähemal määral eraisikute kasutuses/hoolduses

olevate aladega.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 määratud hoonestusalad, mis asuvad

katastriüksuse piiridest 4 m kaugusel. Nendel aladel, mis kattuvad kõrgepingeliini

kaitsevööndiga on määratud piiranguga hoonestusala, mis kehtib seni kuni kõrgepingeliinid

kitsendusi põhjustavad. Neile aladele on määratud ka lisatingimus, et sinna on lubatud rajada

vaid abihooneid maksimaalse kõrgusega 4 m. Pärast elektri õhuliinide likvideerimist kehtivad

piiranguga hoonestusalale samad nõuded nagu n-ö tavalisele hoonestusalale. Hoonestusalast

välja on lubatud rajada hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke,

parkimisalasid, juurdepääsuteid ja haljastust. Elamumaa kruntidele Pos 4 - Pos 8 ja Pos 12

hoonestusalasid ei määrata.

Hoonestusalad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“ tabelis 1 „Krundi määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes.

Ehitusõiguse määramisel on lähtutud Kohila valla poolt väljastatud lähtetingimustest.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve //

katastriüksuse

sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud arv või

nende puudumine

maa-alal

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 300 m2 8,5 m / 5 m

2

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 300 m2 8,5 m / 5 m

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised (sh ka alla 20 m2

pindalaga mitteehitusloa kohustuslikud ehitised). Detailplaneeringuga on määratud

hoonestusõigusega kruntidel hoonete suurimad lubatud arvud krundi kohta, mis sisaldavad nii

ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu (va kuni 20 m² mitteehitusloa

kohustuslike ehitised). Kuni 20 m2 pinnaga mitteehitusloa kohustuslike ehitiste maksimaalset

arvu ei määrata, kuid silmas tuleb pidada, et maht jääks lubatud ehitisealuse pinna sisse

(ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja

ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

3

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 300 m2 8,5 m / 5 m

4

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

- - -

5

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

- - -

6

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

- - -

7

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

- - -

8

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

- - -

9

Tee ja tänava maa

(LT) 100% //

Transpordimaa

100%

- - -

10

Haljasala maa

(HP) 100% //

Üldkasutatav maa

100%

- - -

11

Haljasala maa

(HP) 100% //

Üldkasutatav maa

100%

- - -

12

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

- - -

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Kui soovitakse rajada

keldrikorruseid, siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Joonisel 4 näidatud planeeritud elamute ja abihoonete asukohad on illustratiivse tähendusega

ning need täpsustakse projekteerimise staadiumis hoonestusala ulatuses.

Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on lubatud

ehitada planeeringualale järgnevate otstarvetega hooneid: üksikelamu (kood 11101) ning

abihoone (kood 12744).

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata katastriüksuste lähiaadressid järgnevalt:

Pos nr või

olemasolev

katastriüksuse

lähiaadress

Lähiaadressi ettepanek

detailplaneeringu

realiseerimise järgselt

Märkused

Pos 1 Serva põik 6 -

Pos 2 Serva põik 3 -

Pos 3 Serva tänav 2 -

Pos 4 Ääre tn 4a Võimalik liita Ääre tn 4 katastriüksusega

Pos 5 Serva põik 7b Võimalik liita Piiriääre tn 1a (aadressi

ettepanekuga Serva põik 7) või Piiriääre tn 1

katastriüksusega

Pos 6 Serva põik 9 Võimalik liita Piiriääre tn 1 katastriüksusega

Pos 7 Kiisa tee 4a Võimalik liita Kiisa tee 4 katastriüksusega

Pos 8 Serva tänav 2b Võimalik liita Kiisa tee 10 katastriüksusega

Pos 9 Serva põik L2 -

Pos 10 Serva põik 5 -

Pos 11 Piiriääre haljak -

Pos 12 Serva põik 7a Võimalik liita Piiriääre tn 1a (aadressi

ettepanekuga Serva põik 7) katastriüksusega

Piiriääre tn 1a Serva põik 7 Ettepanek on tehtud kuna juurepääs

sõidukitega toimub planeeritud sõiduteelt

Serva põik, mitte Piiriääre tänavalt.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Lubatud katuse tüüp

4. Maksimaalne hoonete korruselisus

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Pos nr Pos 1, Pos 2, Pos 3

Hoone lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv

Lubatud katusekalded 30 - 45°

Maksimaalne hoone korruselisus 2

Transpordimaale ja üldkasutatavatele aladele arhitektuurseid tingimusi ei määrata.

Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse

võetud sobivust kontaktvööndisse ja tänapäevaseid arhitektuurisuundi. Arhitektuurseid

tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühtset

arhitektuurset stiili ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata hea ja

kena hoonestuse rajamist. Katuse tüüpe ja katusekattematerjale detailplaneeringuga ei määrata.

Seda seetõttu, et kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad (näiteks on üha

populaarsemad päikesepaneelide funktsiooniga katusekatted, mis võivad peagi olla laialdaselt

kasutusel). Selleks, et oleks tulevikus võimalik kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga

täpselt määrata katuse ja välisviimistluse materjale. Hoone tonaalsus peab sobima lähipiirkonna

hoonetega – st ei tohi rajada väga eristuva ja silmatorkava (erksa) tooniga üksikelamuid.

Hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav.

Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoonete arhitektuurilahendusega

ja välisilmega.

Hoone projekti eskiislahendus tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsusega.

Piirded

Kruntidele Pos 1 – Pos 3 on lubatud rajada krundi piiridele piirdeaedu. Piirdeaia rajamisel

järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont.

Haljasala

Kruntidele Pos 10 ja Pos 11 on planeeritud sihtotstarve üldkasutatava maa ja alasid on

planeeritud kasutada avalike haljasaladena. Kohila valla üldplaneeringus näidatud

juhtotstarbega „looduslik haljasmaa ja parkmetsa ala“ (vt skeem 2) väheneb küll Pos 3 võrra,

kuid seda tasakaalustab krunt Pos 10, mis üldplaneeringu järgselt on määratud elamu maa-ala

juhtotstarbega. Selline asukohtade vahetamine ei oma negatiivset mõju Kohila alevi arengule.

Pos 10 on planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbeks haljasala maa 100%. Krundil Pos 10

tuleb haljasala üldilmet kahjustavad hooned jms heakorrastamata objektid korrastada,

kasutusele võtta või likvideerida. Ala on planeeritud jätta avatud platsiks ja ekstensiivse

niitmise asemel võib jätta selle osaliselt ka niidulikuks. Krundile Pos 11 on planeeritud rajada

valgustatud mänguväljak vms rekreatsiooni ala, mis teenindaks lisaks planeeringuala ja selle

lähiala elanikele ka kõiki teisi selles piirkonnas elavaid elanikke. Mänguväljakule või muu

rekreatsiooni alale tuleb rajada juurdepääsutee ja paigaldada sinna valgustus, et valgustada ala

ka pimedal ajal ja samal ajal minimeerida võimalused pimedal ajal heakorda rikkuda.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11245 Kiisa–Kohila. Riigitee 2023.a keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 983 sõidukit. Riigitee kaitsevööndi ulatus on EhS § 71 lg 3 alusel 10 m.

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeritud on juurdepääsud kruntidele Pos 1 – Pos 3 olemasolevatelt avalikelt tänavatelt.

Kruntide Pos 1 ja Pos 2 juurdepääs on võimalik rajada rajatavalt Serva põik sõiduteelt ning Pos

3 juurdepääs on võimalik rajada Serva tänavalt.

Detailplaneeringuga moodustatakse üks transpordimaa krunt (Pos 9), millele määratakse

transpordimaa sihtotstarve. Pos 9 krunt on vajalik, et oleks võimalik tagada juurdepääs Pos 1 ja

Pos 2 kruntidele ning lisaks parema liiklusmugavuse tagamiseks ühendatakse see olemasoleva

Piiriääre põik tänavaga. Ühise tänava nimetuseks jääb Serva põik, sest Piiriääre põik tänava

järgi piirnevatele katastriüksustele lähiaadresse pole määratud. Planeeritud juurdepääsutee

rajatakse tolmuvaba kattega, mis on minimaalselt 4,5 m laiune. Lisaks on planeeritud tee äärde

tänavavalgustus ja kõvakattega jalakäijate tee, (st asfalteeritud või sillutiskividega), sest see on

piirkonda sobilik ja lähtuvalt kasutusotstarbest ka vajalik. Jalakäijate tee on planeeritud rajada

sõiduteest põhja poole, kuna see võimaldab paremini selle ühendamist projekteeritud Kiisa-

Kohila kergliiklusteega (Kohila valla arengukava 2023-2035 tegevuskava p2.4.2 on

kergliiklustee Kiisa Kohila ehitamine kavandatud vahemikus 2025-2035 a.). Selline lahendus

loob sujuvama liikumisvõimaluse ja parema ühenduse piirkonna teiste liiklusteedega. Lisaks

olemasolev Piiriääre tänav ja Piiriääre põik ristmiku lahendus ei võimalda Serva põik tänavalt

tuleval sõidukil enne riigiteele pööramist Piiriääre tänaval korralikult reastuda. Selle tõttu on

oht, et vasakpööre riigiteele tehakse teega diagonaalselt ning parempööre riigiteele osaliselt läbi

vastassuunavööndi. Riigiteelt Kiisa poolt tuleva sõiduki juhile ei pruugi olla Serva põik tänavalt

tulevate sõidukite kavandatavad manöövrid nähtavad ja etteaimatavad. Ohutute manöövrite

tagamiseks tuleb Serva põik tänava ristumiskoht Piiriääre tänavaga viia riigitee ristmikust

kaugemale (soovituslik asukoht joonistel 4 ja 5, täpne asukoht ja kuju määratakse

projekteerimisel).

Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas riigitee 11245 Kiisa-Kohila tee osas on 50 km/h.

Munitsipaalomandis olevatel Piiriääre tänaval ja Serva tänaval on kiirusepiirang 30 km/h.

Joonisel 5 „Tehnovõrgud ja kitsendused“ kujutatud nähtavuskolmnurgad vastavad

kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteeriimise normid“. Peatee

peatumisnähtavust (PN1) ei ole nimatetud määruse § 24 lõige 3 alusel määratud, kuna liituva

tee liikumissagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Riigitee ristmiku puhul on peatee

liitumisnähtavus (LN1) 80 m ning liituva tee liitumisnähtavus (LN2) 7 m, munitsipaalteedel on

liitusmisnähtavus (LN1) 40 m ning liituva tee liitumisnähtavus 7 m. Liitumisnähtavus on

vahemaa, mida peab nägema ristmikule saabuv juht teise tee suunas, et oleks võimalik hinnata

olukorda, mil ta saab ohutult pöörduda teisele teele või ületada seda, nii et teisel teel liikuv

sõiduk ei pea oma kiirust vähendama ja juht liitub peatee liiklusvoogu ilma seda häirimata.

Serva põik (31801:003:0015) sõidutee teekate on käesoleval hetkel vaid 3,5 m laiusega, Serva

põik sõidutee hea läbitavuse nimel tuleks lisaks planeeritud sõiduteele ka laiendada Serva põik

katastriüksusel asuvat olemasolevat sõiduteed samale laiusele nagu planeeritud sõidutee. Serva

põik teekatte laiendamise projekteerimise ja ehitustööd on rangelt soovituslik teha koos ja

kooskõlas Pos 9 planeeritud sõiduteega.

Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Kohila valla koostamisel oleva

üldplaneeringu raames koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise keskkonnamüra

hinnangu (koostas Kajaja Acoustics OÜ). Perspektiivse mürahinnangu järgselt vastab müratase

planeeringualal normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 40…50 dB.

Seega välisõhu müratasemed on normtasemetel.

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55

dB, öösel 50 dB). III kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 60 dB, öösel 50 dB).

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides.

Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada

müratõkestavaid aknaid. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Kruntide Pos 1 - Pos 3 puhul

tuleb lahendada parkimine krundisiseselt parkimisala näol. Parkimiskohtade arv krundil on

planeeritud 3 tk.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud

ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada

materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 %

ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud, mis

kuuluvad piirkonna vee-ettevõtjale OÜ Kohila Maja. Vee-ettevõtja väljastas detailplaneeringu

koostamise alguses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt

täpsemalt lisade kaustas). Liitumine on planeeritud olemasolevatest torustikest Serva tänaval ja

Serva põik tänaval. Vee-ettevõtte poolt tagatavad olmevee kogused planeeringualale on 1,8

m³/d.

Veevarustus

Liitumispunktid ja torustikud (võimalikud asukohad on näidatud Joonisel 5) olemasolevatest

tänavatorudest rajatavate maakraanideni näha ette DN 32, PE plasttorud, nominaalrõhule PN16,

ühendusena keevispuursadul, markeerida kontrolltraadiga varustatud märklindiga. Kõikidele

planeeritud elamukinnistutele on nähtud ette maakraani DN25 rajamine kuni 1 m kaugusele

elamumaa kinnistu piirist avalikult kasutatavale (tee)maale. Ühele kinnistule mitme

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

liitumispunkti rajamine on keelatud. Täpsemad tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks on

leitavad OÜ Kohila Maja kodulehelt. Tööprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused

täiendavalt.

Peale detailplaneerimisprojekti kehtestamist, kogu ala liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu

tasumist projekteerib ja ehitab Arendaja välja planeeringuala ehitusprojekti kohase veetaristu

(käesoleval juhul torulõigud olemasolevast taristust koos liitumispunktidega (maakraanid,

kanalisatsiooni liitumiskaevud), kui osapooled ei lepi kokku teisiti.

Kanalisatsioon

Vee-ettevõtte poolt tagatavad reovee kogused planeeringualale on 1,8 m³/d.

Liitumispunktide planeeritud asukohad (kaevud K-6-4a, K-6-13, K-6-12) on näidatud joonisel

5. Vajadusel tuleb eelpool nimetatud kaevud välja vahetada. Kanalisatsioonitorustik

liitumispunktidest kuni kinnistute piirile rajatava liitumiskaevuni näha ette DN 160 PVC SN8

plasttorudest. Igale planeeritud elamukrundile tuleb rajada liitumiskaev kuni 1 m väljaspool

kinnistu piiri reovete ärajuhtimiseks. Liitumiskaevu mõõdud - min DN põhitorule on 160 mm

ja tõusutorule 200 mm. Liitumiskaevud ühiskanalisatsiooniga projekteerida avalikult

kasutatavale maale. Ühele kinnistule mitme liitumiskaevu rajamine on keelatud. Maksimaalne

lubatud paisutuskõrgus liitumispunktis on liitumiskaevu kaane kõrgusmärk. Täpsemad

tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks on leitavad OÜ Kohila Maja kodulehelt.

Tööprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused täiendavalt.

7.6.2 Sademevesi

Kruntidel Pos 1, 2 ja 3 on võimalik lahendada sademevesi krundi sisese kogumismahutiga

kastmisvee võtmiseks ja mahuti täitumisel täiendav vesi immutada krundi siseselt

vertikaalplaneerimise abil. Sademevee kogumine (mahuti) on oluline, et vähendada kvaliteetse

joogivee ebamõistlikku tarbimist näiteks kastmiseks. Silmas tuleb pidada, et üleliigsed

sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe-

ja lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega teele. Ühist sademeveetorustikku

planeeritud ei ole kuna katastriüksustel on võimalik tagada sademevee ärajuhtimine pinnasesse.

Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on

pikendada sademevee äravoolu aega. Viibeaega suurendavad looduslähedased

sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend (parklate rajamisel paigaldada

vahedega sillutuskivid), kasvukast või vihmapeenar. Sademevee lahenduse projekteerimisel on

soovituslik arvesse võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse

sobivad sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja

Viimsi Vallavalitsus).

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus läheduses olemasolevatest

tuletõrje hüdrantidest. Planeeringuala läheduses paiknevate maapealsete hüdrantide asukoht on

näidatud joonisel 3, 4 ja 5. Pos 3 tuletõrje veevarustuse tagab Serva tänav ja Kiisa tee ristmiku

vahetus läheduses asuv tuletõrjehüdrant ning Pos 1 ja Pos 2 tuletõrje veevarustuse tagab

Piiriääre tänav ja Kiisa tee ristmikul asuv tuletõrjehüdrant.

7.6.4 Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustus on nähtud ette lähiala olemasolevatest elektrirajatistest. Krundi

Pos 3 toide on nähtud ette Masti:(Kohila) AJ fiidrist F4. Kruntide Pos 1 ja Pos 2 toide on nähtud

ette Ääre:(Kohila) AJ fiidrist F1, sisselõikega maakaablist AXPK.4x70, mis kulgeb pikki läbi

Piiriääre haljaku kinnistut. Tänavavalgustuse elekter on võimalik saada olemasolevast

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tänavavalgustuse liitumisest Serva põik tänaval. Liitumised uutele objektidele tuleb rajada 0,4

kV maakaabelliinist. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele

ühekohalisena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Liitumispunktide ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 5

„Tehnovõrgud ja kitsendused“ ning nende konkreetne asukoht määratakse

ehitusprojekteerimisel. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele. Lubatud on kasutada päikseenergia

tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise või ettevõtte tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoone soojavarustus lahendatakse projekteerimise staadiumis. Lubatud kütteallikad on

elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (mh on

lubatud paigaldada päiksepaneele nii hoonete fassaadile kui ka katustele). Vertikaalne maaküte

on lubatud vaid juhul kui enne projekteerimist tellitakse eksperthinnang kus on näidatud ala

geoloogiline ehitus, kui sügavad võivad puuraugud olla ja mitu puurauku võib rajada ning

nende järgi projekteeritakse.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik tagada mobiilselt, samas ei ole keelatud ka liituda sidekaablitega kui

selleks lähialal võimalus tekib. Hetkel asuvad lähimad võimalikud liitumiskohad liiga kaugel

(liitumine on võimalik Põllu tänaval asuvast sidekanalisatsioonist). Detailplaneeringus ei ole

näidatud perspektiivseid sidekaablite asukohti, kuna hinnanguliselt on kulud kaabli rajamiseks

kolmele elamumaa krundile ebaproportsionaalselt suured ning piirkonnas on võimalik

normaalsel kiirusel sideühendus saavutada ka läbi õhu. Kui sidekaablid siiski lähipiirkonda (nt

Serva tänav, Piiriääre tänav, Ääre tänav või Kiisa tee äärde) rajatakse, siis lahendatakse nende

paiknemine planeeringualal projekteerimise staadiumis.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asuvad üksikud puud ja põõsad. Olemasolev kõrghaljastus, milleks on

peamiselt kõrged leht- ja okaspuud, on lubatud likvideerida vaid mahus, mis jääb ette

planeeritud ehitiste ehitusele hoonestusalal ning lubatud on likvideerida võsa. Planeeringualaga

piirnevatele ja planeeritud kruntidele on soovituslik rajada hekk Pos 11 ja 10 poolsetele piirile,

et tagada privaatsus elamumaal. Sademevee immutamiseks on vajalik vähemalt 50% krundist

katta haljastusega (muruga), sh rajada parkimisalad jms kõvakattega alad nii suured kui vajalik

ja nii väiksed kui võimalik. Iga krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

Kruntide haljastuse planeerimisel antakse järgmised soovitused:

• haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks

puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“

üheülbaline haljastus ei ole soovituslik;

• ekstensiivse niitmise asemel võib jätta haljasalad osaliselt ka niidulikeks (niita hooajal

1-2 korda). Eriti soovituslik on see Pos 10 avalikul haljasalal;

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• säilitada tuleb olemasolev terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega)

kõrghaljastus;

• liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks

rajada teepoolsele piirile haljastust (väiksemad puud, põõsad).

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise

põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest kaugemale ja immutada krundi

piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoone vahetus läheduses

3) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine

4) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kvaliteetse tehnika kasutamine (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja

nende funktsioneerimise tagamine.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et

vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad

jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud

tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

7.8.2 Jäätmehooldus

Kohila valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks,

korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, nõuded jäätmete liigiti kogumiseks, ehitus- ja

lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise

korra, järelevalve korralduse ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Kohila valla

haldusterritooriumil. Eeskirja nõuded on täitmiseks kõigile Kohila vallas tegutsevatel

juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Hoone projektis tuleb jäätmete ladustamine ja sorteerimine

lahendada krundi piires ja näidata asendiplaanil. Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.3 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks) ja naabruses elavaid inimesi.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestised ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Lisanduvate hoonete rajamine planeeritud asukohas on

kooskõlas üldplaneeringuga, mis suunab asustusstruktuuri. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada,

et hoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol ja tiheasustusala tihendamine, mitte laiendamine.

Välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse

suurendamise näol. Lisaks korrastatakse haljasala ning antakse sellele uus hingamine ning

rajatakse uus tolmuvaba kattega sõidutee ja jalgteed. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna planeeringuala on

juba hoonestatud ja keskkond on inimtegevuse poolt mõjutatud. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoone rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee,

pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava

tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid

oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist.

Planeeringualal asub metsloomade ehk ulukite (kitsede, rebaste, jäneste, siilide) liikumistee

rohekoridor (ulukid liiguvad planeeringualast lääne poole jäävast metsast läbi avaliku ala ja

aiamaade planeeringualast kirdesuunas asuvale põllule), mille trajektooriga on

PIIRIÄÄRE HALJAK- JA PIIRIÄÄRE PÕIK MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

detailplaneeringu koostamisel arvestatud ning selles asukohas ei ole kavandatud piirdeaedu ega

muid liikumist piiravad elemente (liikumistee on võimalik läbides krunte Pos 11, ületades

krundil Pos 9 asuva sõidutee, ning liikudes läbi Pos 10 aiamaade suunas). Sellest tulenevalt

võib öelda, et metsloomadele planeeringualal kavandatud tegevus ülemäära negatiivseid

mõjusid ei põhjusta.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline ulatuslik negatiivne mõju looduskeskkonnale

puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadus on tehnovõrkudele. Servituutide/isiklike kasutusõiguste alade

võimalikud asukohad on näidatud joonisel 5. Servituudid tuleb seada nii elektrikaablitele

Elektrilevi OÜ kasuks, kui ka vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktideni OÜ Kohila

Maja kasuks.

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,

kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima detailplaneeringust huvitatud isik või

katastriüksuse igakordne omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama

ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Tehnovõrgud rajatakse koostöös nende haldajatega (side, vesi

ja kanalisatsioon, elekter). Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete ja parklate

asukohad ja mahud, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti

koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3)

tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Kui kohalik omavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee

kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.

Planeering viiakse ellu ühes etapis. Esimesena moodustatakse krundid ja rajatakse valgustatud

tolmuvaba kattega sõidutee, seejärel või paralleelselt rajatakse tehnovõrkude liitumispunktid

planeeritud kruntideni Pos 1-3. Viimasena rajatakse kruntidele Pos 1-3 hooned, krundisisesed

tehnovõrgud ja haljastus ning teostatakse Pos 10 krundil kuuri likvideerimistööd koostöös

kuuride kasutajatega ja rajatakse planeeritud rekratsiooniala krundile .