Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kaitseministeerium

[email protected]

Sakala tn 1

15094, Tallinn, Harju maakond

Teie 27.05.2025 nr 12-1/25/219

Meie 20.06.2025 nr 7.2-2/25/3657-11

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

avalikul väljapanekul tehtud ettepanekutest

Olete palunud meilt seisukohta kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi planeering)

avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele, mis puudutavad riigiteede ümberehitust või avaliku

huviga ehitiste ehitamist riigitee kaitsevööndisse. Oleme andnud esmase tagasiside ettepanekutele

26.05 koosolekul. Esitame täpsustatud seisukohad ettepanekutele järgnevalt.

1. Riigitee nr 19108 Kihlepa-Lepaspea tee rekonstrueerimine koos kergliiklusteega Kihlepa küla

tiheasustusalal.

1.1. Kõnealuse riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) on 661 sõidukit,

millest autoronge 1%. See tähendab keskmiselt seitset autorongi ööpäeva kohta, mis koos

kaitsetööstuspargi kasutusaegse raskeliiklusega ei muuda oluliselt riigitee

liikluskoosseisu. Samuti ei muutu planeeringu rakendamisega kaasnev liiklussagedus

sedavõrd, et tooks endaga kaasa tee projekteerimise normide rangemate nõuete

kohaldamise: ka tänase liiklussageduse kasvamisel kahekordseks ei kaasne vajadust

laiendada riigitee ristlõiget, ehitada kanaliseeritud ristmikke vms. Ohtu riigiteele ja selle

korrakohasele kasutamisele näeme peamiselt ehitusaegsete massvedude ajal, aga see risk

on nüüdseks maandatud planeeringuga võetava kohustusena katete taastamiseks.

1.2. Meil ei ole vastuväiteid km 11–14,5 lõigu õgvendamisele, kuid arvestades asjaolu, et

peavärav hakkab meile teadaolevalt paiknema Soomra külas, siis saab kaitsetööstuspark

toimida ka ilma teelõiku õgvendamata: pikemad veosed saab suunata marsruutidele (nt

Paldiski – Papsaare – Soomra), mis ei tingi kõnealuse lõigu läbimist. Õgvendamine oleks

otstarbekas koos riigitee nr 131 tolmuvabaks muutmisega (vt kirja punkti 2) ning sel juhul

on ootuspärane, et riigiteele reserveeritakse uus koridor kõnealuse planeeringuga.

Planeeringu töögruppi oleks vaja kaasata teedeinsener ning menetlusse 7–8 puudutatud

maaomanikku. Riigitee rekonstrueerimise ehitusloa menetlus toimuks kehtestatud

planeeringu alusel.

1.3. Meil ei ole vastuväiteid kergliiklustee rajamisele Kihlepa küla kompaktse asustusega ala

ohutuse tõstmiseks, mis on ennekõike seotud Pärnus või Pärnu suunal elavate

kaitsetööstuspargi töötajate töö ja kodu vahel liikumisega. Eelistatult võiks kergliiklustee

kulgeda riigiteest põhja pool, sest seal elab enamus kogukonnast, keda saab

teeületuskohtade kaudu ühendada 1-2 tõmbepunktiga tee vastasküljel. Kuna kergliiklustee

jääks tõenäoliselt kohaliku omavalitsuse omandusse, siis peame õigeks, et ühendamist

2 (2)

vajavad tõmbepunktid ning ühes sellega kergliiklustee pikkus jääksid Pärnu

Linnavalitsuse määrata. Oleme Teile juba saatnud hinnangu kergliiklustee ligikaudse

maksumuse kohta.

2. Riigitee nr 19131 Kalli-Tõstamaa-Värati tee rekonstrueerimine. Riigitee km 0–11

kruusakattega lõigu rekonstrueerimine tolmuvabaks oleks meie ootus, kui Teil oleks kavatsus

võtta kasutusele kõige lühem ja privaatsem marsruut kaitsetööstuspargi ja Paldiski sadama

vahel. Saame aru, et selle lõigu massipiiranguid on silmas pidanud ka kohalikud ettevõtjad.

Märgime ühtlasi ära, et tegemist oleks logistiliselt sobiva ühendusega Kiska külas riigiteel

nr 16180 paikneva varulennuväljaga. Oleme Teile juba saatnud hinnangu kõnealuse teelõigu

rekonstrueerimise ligikaudse maksumuse kohta. Tolmuvaba katte paigaldamiseks ei oleks

tarvis läbi viia loamenetlust ega kaasata töögruppi teedeinseneri. Tõstamaa suunal riigitee

rekonstrueerimise kohta kehtib sama kaalutlus, mida oleme kirjeldanud punktis 1.1:

liiklussageduse kasv ei too kaasa rangemaid nõudeid.

3. Riigitee nr 19136 Tõstamaa-Lõuka-Tõstamaa tee rekonstrueerimine. Näeme kõnealuse tee

puhul eelkõige väärtust kergliiklejate jaoks, sest ca 6 km kaugus Tõstamaast ei ole küll enam

mugav distants läbimiseks jalgrattal (mugavuspiiriks loetakse 5 km) ning sellega jõutaks alles

väravani, kuid piisavalt tõenäoline alternatiiv Tõstamaa piirkonnas elavatele kaitsetööstuspargi

töötajatele, eriti elektrirataste ajastul. Lähtume hinnangu andmisel eeldusest, et läänepoolne

väiksema tähtsusega (varu)värav hakkab olema kergliiklejatele läbipääsetav. Kuna sellest

riigiteest ei saa peamist ega eelistatud liikumissuunda kaitsetööstuspargi ja Tõstamaal

osutatavate teenuste vahel, siis oleks meie hinnangul mõõdukas meede kergliiklejatele

paremate tingimuste loomiseks, kui riigitee äärde rajatakse kuivenduskraav ning tõstetakse

mõnevõrra tee muldkeha. Tee rekonstrueerimine 8-tonnisele kandevõimele vastavaks on

küsitav, sest mootorsõidukite peavärav hakkab meile teadaolevalt paiknema Soomra küla

ristmikul, mille suhtes riigitee nr 19136 koos Suurmetsa teega (metsatee nr 1590726) ei paku

toimivat alternatiivi: Tõstamaa piirilt kuni riigitee nr 19108 km 15,13 ristmikuni on mööda

tolmuvaba riigiteed ca 8 km, samal ajal kui mööda kruusakattega metsateed 7,5 km.

4. Riigitee nr 19135 Tõhela-Alu-Murru tee rekonstrueerimine asfaltkattega teeks. Ettepaneku

seos kaitsetööstuspargi ehitamise või kasutamisega jääb arusaamatuks, kuna on

vähetõenäoline, et põldudevaheline kitsas tee hakkaks saama märkimisväärseid mõjutusi

kaitsetööstuspargist.

5. Riigitee nr 19101 seisukorra parendamine km 28–53,5 lõigul. Ettepaneku seos

kaitsetööstuspargi ehitamise või kasutamisega jääb arusaamatuks, sest kõnealune teelõik võiks

Tõstamaa – Virtsu suunalist logistikat toetavana tulla kõne alla siis, kui Virtsu sadam

teenindaks sellist tüüpi kaubalaevu, mis võiksid varustada kaitsetööstusparki. Meile

teadaolevalt Virtsu sadam kaitsetööstuspargi varustamiseks täna ei sobi. On vähetõenäoline, et

km 28–53,5 teelõik hakkaks saama märkimisväärseid mõjutusi kaitsetööstuspargist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

54501752, [email protected]