Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/25/4573-7
Registreeritud	27.06.2025
Sünkroonitud	30.06.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rae Vallavalitsus
Vastutaja	Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (148963 tm).

Failid

7.2-2254573-7 27.06.2025 Valjaminev kiri.asice

DP0713_pohijoonis.pdf

DP0713_seletuskiri.pdf

DP0713_tehnovorgud.pdf

Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega.pdf

DP0713_pohijoonis.pdf

EK-2

10 krt

EK-2 10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2 10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK -2

10 k

EK -2

10 krt

11114 Jüri - Vaida

R20

Avalikudjäätmekonteinerid

R 20

R10

ø1000

mängu- ja puhkeala

R 20

P30

P14

P30

P10

ja lg

ra tta

pa rk

P50

jalgrattaparkla

4 5

2 7

8 9

229

23 24

2930 31

34 35

19 18

17 21

48 47

61 62

49 50

72 75

82 83

787980 81

91 92

104

105

110

106

113

100 114

103

102

101

100

113

100

111 112

109

108

107

Tee kaitsevöönd (30 m )

Tee kaitsevöönd (30 m )

Tänava kaitsevöönd (10 m)

Tee kaitsevöönd (30 m )

plan.

alajaam

ø1000

P14

P30

P10

P45

P46

P30

P10

jalgratta-

parkla

ja lg

ra tta

pa rk

jalgratta-

parkla

jalgratta-

parkla

P50

jalgratta-

parkla

jalgratta-

parkla

mängu- ja puhkeala

4 4

KS1

V1R20

Pumpla juhtimis- ja liitumiskilp

KS1

D1 D1

D1 D

1 D

1 D1

D1 D1

D1 D

1 D1

D1 D

1 D1

D1 D

1 D1

D1 D

1 D1

D1 D

1 D1

D1 D

1 D1

D1 D1

D1 D1 D1

D1 D1

D 1

K1 K1

K2 K2

K2K2K2K2K2K2

K2 K2

D1 D1

K2K1

K1 K1

V1 V1

K1 K1

V11

K k

K1k

KS1

K2 K2

K2 K2 K2

KS1

V11

sõidutee kitsendus

persp. bussipeatus

mängu- ja puhkeala

AHAH

AH AH

MÄNGUALAD

18 20

17 10

18 19

mängu- ja/või treeningala

ümberpööramisala ca 9x16 m

ajutine

üm ber-

pööram isala

ca 12x14 m

perspektiivne

sõidutee

ümber-

pööramisala

ca 12x14 m

MAJANDUS-

HOOV

4 jalgrattaparkla

jalgrattaparkla

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

24553 2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

22346

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

25341

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

26515

- -

- - HP50/LK50

271735

2(-1)/1 3 (1/2)

8/5 250

EP100

204611

2 (-1) 2

9 3020

ÄK/ÄV/ÄB/TL/HP

755725

2(-1)/1 3 (1/2)

8/5 300

EP100

23759

- -

- - HP/PK100

12 39233

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

27074

2(-1)/1 3 (1/2)

8/5 250

EP100

18068

- -

HP/HM/PK100

21 91136

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

232923

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

234921

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

223322

2(-1)/1 3 (1/2)

10/5 350

EP100

190310

2 (-1) 2

9 3020

ÄK/ÄV/ÄB/TL/HP

754626

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

25162

- -

- - HP50/LK50

360034

- -

- - LT/LK100

32431

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

211913

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

222512

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

28907

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

323115 2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

289214

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

249016

- -

- - LT/LK100

77632

2(-1)/1 7(1/6)

10 3200

ÜL100

800224 2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

272819

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

276718

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

248217

- -

LT100

252130

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

247520

- -

LT100

263627

persp. bussipeatus

12,5

R3 0

R15

R20

orienteeruv olemasoleva

drenaaži ümberühendamine

- -

LT100

426928

- -

LT100

928029

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

306914

1. Planeeringuala suurus on ca 14 ha.

2. Detailplaneeringu alusplaaniks on Geodeesia 24 OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega 1:500 (reg nr 12135099, EEG000265, töö nr 7700-23, juuli 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.

3. Puittaimestiku hinnangu koostaja on Dendro SJ OÜ (30.05.2023), vastutav spetsialist Sulev Järve.

4. Planeeritud liikluslahenduse (sh ristumised riigiteega) kavandamisel on arvestatud

Inseneribüroo Stratum OÜ koostatud Rae vald, Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute detailplaneeringu liiklusuuringuga (töö nr 2023-T053). Olemasolevate ristmike laiendamise vajadus täpsustub edaspidi projekteerimise etapis, mida täpsustatakse teenindava transpordi pöördekoridoridega arvestades samaaegselt toimuvate pöördemanöövritega.

MÄRKUSED

EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

MAAKASUTUSE KOONDTABELLEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Illustratiivne hoonemaht (üksikelamu/ridaelamu)

Planeeritud sõidutee

Planeeritud krundisisene kõnnitee (orienteeruv asukoht)

Orienteeruv juurdepääs krundile

Sõidukite liikumissuunad

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Planeeritud ülekäigurada

Illustratiivne hoonemaht (korterelamu/ärihoone)

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS ca 14 ha

PLANEERITAV KRUNTIDE ARV 36 Elamumaa 23 Ärimaa 2 Ühiskondlike ehitiste maa 1 Üldkasutatav maa 4 Transpordimaa 6

PLANEERITAV ELAMUKRUNTIDE JA ELAMUÜHIKUTE ARV 162 Üksikelamud 4 4 Ridaelamud 6 28 Korterelamud 13 130

KRUNDITAVA MAA BILANSS EP - üksikelamu maa 8130 m² 6% ER - ridaelamu maa 14 092 m² 11% EK - korterelamu maa 28 959 m² 21% ÜL - haridus- ja lasteasutuse maa 8002 m² 6% ÄK/ÄV/ÄB/TL - ärihoonete maa 15 103 m² 11% HP/PK - üldkasututav haljasala 40 620 m² 30% LT - tee ja tänava maa 19 806 m² 15%

Planeeritud krundipiir

EK-2 10 krt

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd/kuja

Planeeritud üldkasutatav haljasala

Planeeritud kõrghaljastus (orienteeruv asukoht)

Olemasolev kraav

Planeeritud kraav

Likvideeritav objekt

Planeeritud pinnasrada (orienteeruv asukoht)

Ristmike peatumisnähtavus

EP - üksikelamu maa ER - ridaelamu maa EK - korterelamu maa

ÜL - haridus- ja lasteasutuse maa

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa

ÄB - kontori- ja büroohoone maa TL - laohoone maa LT - tee ja tänava maa HP - haljasala maa HM - parkmetsa maa PK - kultuuri- ja puhkerajatise maa

KRUNDI KASUTAMISE OTSTARBED

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev kõnni- või kergliiklustee

Olemasolev kruusakattega sõidutee

EHITUSÕIGUSE SELGITUS

Illustratiivne jalgrataste parkimisala

Planeeritud purre (orienteeruv asukoht)

Rohevõrgustik

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS

Asukoht: AAVIKU KÜLA, RAE VALD, HARJU MAAKOND

Huvitatud isik: OÜ FUND EHITUS

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi: AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr: DP-202220

Kuupäev: 05.05.2025

Joonise nr: 4

Mõõtkava: 1:1000

Formaat: A0

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Planeeritud kõnni- või kergliiklustee

PUITTAIMESTIKU HINNANGU LEPPEMÄRGID

2. väärtusklass

3. väärtusklass

4. väärtusklass

geoaluselt puuduolev puu/põõsas/võsa

5. väärtusklass

looduses mitteeksisteeriv puu

1. väärtusklass

krundi suuruskrundi nr

ehitisealune pind

hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

hoonete korruselisus (põhihoone(maa-alune korrus) /abihoone)

krundi kasutamise otstarve

Illustratiivne tõstetud ristmik/künnis

Ristmike liitumisnähtavus

Perspektiivne bussipeatus

Planeeritud haljastatav ala

Geodeetiline märk koos kaitsevööndiga

Illustratiivne prügikonteinerite asukoht

Illustratiivne abihoone asukohtAH

Piirdeaia asukoht ärimaa krundil

1. väärtusklassi puu

hinnatud puu

Avalikud jäätmekonteinerid

(väljaspool rohevõrgustikku)

Reoveepumpla kuja

P30 Illustratiivne parkimiskohtade arv (täpsustada projekteerimisel)

DP0713_seletuskiri.pdf

Väliprojekt OÜ

Sepavälja tn 33, Tartu

50115 Tartumaa

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

I KÖIDE – PLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT: Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

TÖÖ NR: DP-202220

KUUPÄEV: 06.05.2025

PLANEERINGU

KOOSTAMISE

KORRALDAJA

PLANEERINGUST

HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU

KOOSTAJA

Rae Vallavalitsus OÜ Fund Ehitus Liis Alver

Ruumilise keskkonna

planeerija, tase 7

Kutsetunnistus nr 206833

TARTU 2025

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 5 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ................................................................................... 5 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................ 5 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusuuringud ............................................................. 6 4. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ja järeldused ................................................................ 8 5. Olemasolev olukord .............................................................................................................................. 10

5.1. Maakasutus ja hoonestus .............................................................................................................. 10 5.2. Teed ja juurdepääsud ..................................................................................................................... 10 5.3. Keskkond ja haljastus ..................................................................................................................... 11 5.4. Tehnovõrgud ja kitsendused ....................................................................................................... 11

6. Planeeringulahendus ............................................................................................................................ 12 6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid ................................................................................................ 12 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................... 13 6.3. Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................... 13 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ............................................................................................. 14 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ................................................................................ 15 6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 16

6.6.1. Liiklusanalüüs ......................................................................................................................................... 16 6.6.2. Teed ja tänavad ....................................................................................................................................... 16 6.6.3. Ühistransport .......................................................................................................................................... 18 6.6.4. Parkimislahendus .................................................................................................................................. 18

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................................................... 20 6.7.1. Puittaimestiku hinnang ....................................................................................................................... 20 6.7.2. Üldkasutatavad alad ............................................................................................................................. 22 6.7.3. Kruntide haljastus ................................................................................................................................. 22 6.7.4. Tänavahaljastus ...................................................................................................................................... 22 6.7.5. Piirded ........................................................................................................................................................ 23 6.7.6. Heakord ja jäätmete kogumine ........................................................................................................ 23

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 23 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ...................................................................... 24 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ............................................................................... 24

6.10.1. Üldised põhimõtted .............................................................................................................................. 24 6.10.2. Veevarustus .............................................................................................................................................. 24 6.10.3. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................................... 25 6.10.4. Reoveekanalisatsioon .......................................................................................................................... 25 6.10.5. Sademevee eksperthinnang .............................................................................................................. 26 6.10.6. Sademevee lahendus ............................................................................................................................ 28 6.10.7. Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 29 6.10.8. Soojavarustus .......................................................................................................................................... 29 6.10.9. Gaasivarustus .......................................................................................................................................... 30 6.10.10. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 31

6.11. Ehitusgeoloogia .......................................................................................................................... 31 6.12. Maaparandusdrenaaž .............................................................................................................. 32 6.13. Servituutide ja sundvalduse seadmise vajadus ............................................................. 32 6.14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................. 34 6.15. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus ....................................................................................................................... 34 6.16. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded ............................................................................... 34

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

6.16.1. Üldised nõuded ....................................................................................................................................... 34 6.16.2. Rohevõrgustik ......................................................................................................................................... 36 6.16.3. Radooniuuring ........................................................................................................................................ 37 6.16.4. Jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded ............................................................................ 38 6.16.5. Müra- ja vibratsioonitingimusi tagavad nõuded...................................................................... 38 6.16.6. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ...................................................................................... 39 6.16.7. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed .................................................. 40 6.16.8. Keskkonnalubade taotlemise vajadus .......................................................................................... 40

6.17. Planeeringu elluviimise võimalused .................................................................................. 40

JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 43 Joonis 1. Asukohaskeem ............................................................................................................................. 44 Joonis 2. Tugiplaan ........................................................................................................................................ 45 Joonis 3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................................. 46 Joonis 4. Põhijoonis....................................................................................................................................... 47 Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused .................................................................................................. 48 Joonis 6. Ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrgu skeem .................................................................. 49 Joonis 7. Teede ristlõiked ........................................................................................................................... 50 Joonis 8. Etappide skeem ........................................................................................................................... 51 Joonis 9. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................... 52

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse 31.03.2020 korraldus nr 484

„Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ ning 07.02.2023 korraldus nr 280 „Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“.

Planeeringuala moodustavad Aaviku külas asuvad Tamme tee 1, 1a, 2 ning Põllu maaüksused.

Planeeringuala suurus on ca 14 ha.

Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus.

Planeeringust huvitatud isik on OÜ Fund Ehitus.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad. Rae Vallavalitsuse 09.02.2016

korraldusega nr 205 oli algatatud Tamme tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering ning

11.08.2009 korraldusega nr 579 Põllu kinnistu ja lähiala detailplaneering, mille koostamine

lõpetati eespool viidatud korraldusega nr 484. Käesoleva planeeringuala moodustavad

varasemate detailplaneeringutega hõlmatud maa-alad.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringualasse hõlmatud maa-alal, mis hõlmab

maatulundus- ja elamumaa sihtotstarbega kinnistuid, kompleksse elamu- ja ärirajooni

planeerimine, kuhu kuuluvad üksikelamu, ridaelamu ja korterelamu krundid ning ärimaa

sihtotstarbega krundid. Lisaks kavandatakse ühiskondlike ehitiste maa krunt lasteaia

ehitamiseks. Planeeritakse üldkasutatavad haljasalad ja tänavad ning antakse olulisemad liiklus-

ja parkimiskorralduse põhimõtted. Lisaks lahendatakse tehnovõrkudega varustamine, haljastuse

ja heakorra põhimõtted ning näidatakse seadusest tulenevad kitsendused ja servituutide

seadmise vajadus.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Rae Vallavolikogu 20.09.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja sellega

piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala

suures osas väikeelamumaa juhtotstarbega alal, kuhu on lubatud üksikelamute, ridaelamute ja

kuni 2-korruseliste korterelamute kavandamine. Üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaal

lubatud kuni 10% hoonestusest kõrvalfunktsioonina ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve.

Olemasoleva tehnopargi vahetus läheduses asuv planeeringuala edelaserv jääb ärimaa

juhtotstarbega alale. Detailplaneeringuga hõlmatud alale on üldplaneeringuga ette nähtud

rohekoridorid ja haljasalad. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud musta katkendjoonega. Kollane viirutus –

väikeelamumaa; punane viirutus - ärimaa; roheline täisvärv – haljasmaa (rohekoridor))

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusuuringud

 Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering (kehtestatud 20.09.2012 otsusega nr 390);

 Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 61 „Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine“;

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“;

 Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 "Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded";

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024–2035;

 Rae valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016–2026;

 Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrus 100 „Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumisetingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus“;

 Transpordiameti 24.03.2023 kiri nr 7.2-2/23/4573-2 „Seisukohtade väljastamine Rae vald Aaviku küla Tamme tee 1, Tamme tee 1a, Tamme tee 2 ja Põllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks“;

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

 Jüri aleviku ja Aaviku küla liiklusuuring (Inseneribüroo Stratum OÜ, töö nr: 2022-T040);

 Aaviku küla Tamme tee 2 kinnistu geoloogiline uuring (Viru Geoloogia OÜ, oktoober 2017, töö nr HP1221);

 Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu konsultatsioon. Liiklusuuring ja soovitused liiklusskeemi koostamiseks (OÜ Reaalprojekt, juuni 2020, töö nr P19104);

 Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring (Inseneribüroo Stratum OÜ, töö nr 2023-T053);

 Harjumaal Rae vallas Aaviku külas paiknevale Tamme tee 2 (65301:003:0877) kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu alale jõudva liiklusmüra modelleerimine ning ohufaktorite üldparameetrite analüüs (Alkranel OÜ, mai 2016);

 Aaviku küla Põllu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang (Hendrikson&Ko, juuni 2018, töö nr 3073/18);

 Radooniuuring (Radoonitõrjekeskus, juuni 2019);

 Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala puittaimestiku hinnang (Dendro SJ OÜ, mai 2023);

 Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu detailplaneeringu sadevee ärajuhtimise lahenduse hinnang (OÜ T-Model, töö nr 25016, 05.05.2025);

 Rae Vallavolikogu 25.02.2003 otsusega nr 54 kehtestatud Jüri alevik keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering;

 Rae Vallavalitsuse 30.06.2015 korraldusega nr 960 kehtestatud Ülase kinnistu ning Aaviku küla Teeääre kinnistu ja lähiala detailplaneering;

 Rae Vallavolikogu 12.04.2005 otsusega nr 394 kehtestatud Vana-Aaviku 18 ja 19 kinnistute detailplaneering;

 Rae Vallavolikogu 14.02.2006 otsusega nr 78 kehtestatud Vanessa ja Vana-Aaviku III kinnistu detailplaneering;

 Rae Vallavolikogu 15.08.2006 otsusega nr 145 kehtestatud Tamme tee 2 kinnistu detailplaneering;

 Rae Vallavalitsuse 18.09.2012 korraldusega nr 939 kehtestatud Kesk tee 26 ja 26a kinnistute detailplaneering;

 Vana-Aaviku tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks esitatud taotlus (DP1205);

 Lehe tänava arendusala elektriliitumisprojekt (OÜ Stromtec, töö 22‐93, tellija Enefit OÜ, tööprojekt nr LR6588, IP5351);

 Ülase ja Teeääre kinnistu teed ja tehnovõrgud (ESD Solutions OÜ, töö nr 9150);

 AS ELVESO tehnilised üldnõuded (01.07.2020);

 Võrguvaldajate tehnilised tingimused;

 Planeerimisseadus;

 Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“.

Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise

planeerimise leppemärgid“.

Detailplaneeringu alusplaaniks on Geodeesia 24 OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega

1:500 (reg nr 12135099, EEG000265, töö nr 7700-23, juuli 2023). Koordinaadid L-EST 97

süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning

teised dokumendid asuvad lisades.

4. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ja järeldused

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Rae vallas, Aaviku külas, Jüri aleviku lõunapiiril,

riigiteede 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ning 11114 Jüri – Vaida (1,13-1,65 km) vahelisel

alal. Tallinna linnapiir jääb ca 9 km kaugusele.

Planeeringuala piirneb vahetult Jüri alevikuga (keskus ca 1,2 km), millega on tagatud erinevate

teenuste väga hea kättesaadavus. Jüri alevikus asuvad mitmed toidupoed, lasteaiad, Jüri

Gümnaasium ning tegutsevad huvialakool ja -ringid, spordikeskus ja kultuurikeskus. Septembris

2024 avatakse uus Rae Riigigümnaasium. Tervishoiuteenuseid osutab Jüri Tervisekeskus.

Ala on logistiliselt hästi ühendatud valla keskusega – planeeringuala ümbritseb heas korras

teedevõrgustik, jalgratta- ja jalgteed ning piirkonda teenindavad ühistranspordiliinid. Lähimad

ühistranspordipeatused asuvad planeeringualaga piirneva Aaviku tee (Jüri – Vaida maantee)

ääres, planeeringuala keskosast kagusuunas ca 600 m kaugusel Aaviku külas (peatus „Aaviku“)

ning põhjasuunas ca 1 km kaugusel Jüri alevikus (peatus „Veetorni“). Peatusest „Aaviku“ on

tööpäeviti 6 väljumist ning Tallinna suunas tööle sõitmiseks on ajaliselt sobilik üks väljumine,

kuid õhtul koju tagasi sõitmiseks ei ole Tallinna poolt ühtegi tipptunni väljumist. Õpilaste veoks

on Rae valla liin R4, millega saavad lapsed kooli (üks väljumine) ja peale lõunat koju tagasi (kaks

saabumist).

Kolmandik Rae valla ettevõtetest tegutsevad Jüri alevikus, millest suurem osa paiknevad

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa riigiteega piirneval alal, olles olulisteks tööandjateks piirkonna

elanikele.

Planeeringuala vahetusse kontaktvööndisse jäävad põhjasuunas asuvad olemasolevad rida- ja

üksikelamud ning lõunast piirneb ala üksikelamute elurajooniga ning perspektiivse äri- ja

tootmisaladega, mis on pikenduseks Jüri tehnopargile. Ida- ja kagusuunda jäävad varasemalt

planeeritud elamualad üksik-, kaksik-, rida- ja korterelamute kruntidega, mis on käesoleval

hetkel veel välja ehitamata. Planeeringualast loode- ja läänesuunda, paralleelselt Tallinn–Tartu–

Võru–Luhamaa maanteega, jääb äri- ja tootmispiirkond (Jüri tehnopark), kus ehitusõigus on

suures osas realiseeritud. Lähipiirkonna hoonestus on rajatud valdavalt viimase kümnendi

jooksul. Kontaktvööndi olemasolevat ja varasemalt planeeritud maakasutust ja

hoonestuspõhimõtteid illustreerib kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis (joonis 3).

Kontaktvööndi olemasolevad ridaelamud ning varasemalt planeeritud rida- ja korterelamud kui

ka käesoleva detailplaneeringuga kavandatud elamud on mahult kuni 2-korruselised ning

lubatud on nii lamekatused kui ka erineva kaldega katused. Tiigi tänava äärsed olemasolevad

ridaelamud on 11-14 boksiga, ehitisealuse pinnaga 840–970 m2 ning kõrgusega ca 7 m. Idasse

jääva Jüri aleviku Ülase kinnistu ja Aaviku küla Teeääre kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga

on kavandatud kuni 6-boksilised ridaelamu krundid, lubatud kõrgusega kuni 8 m ja ehitusaluse

pinnaga kuni 900 m2 ning kuni 2-korruselised korterelamud, ehitisealuse pinnaga 550–800 m2.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Lõuna- ja kagusuunas asuvad 1–2-korruselise hoonestusega üksikelamute krundid, suurusega ca

1500 m2.

Lääne- ja loodesuunas paiknevas Jüri aleviku äri- ja tootmispiirkonnas jäävad äri- ja tootmismaa

kruntide pindalad vahemikku 3300–6500 m2. Lubatud ehitisealused pinnad on olenevalt krundi

suurusest ja sihtotstarbest 1600–3900 m2 ning lubatud hoonete arv kuni kaks.

Planeeringuala vahetud piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Tunnus Pindala, m2 Katastriüksuse sihtotstarve

11114 Jüri–Vaida tee 65303:001:0087 96 982 transpordimaa 100%

Tiigi tn L2 65301:003:0313 25 207 transpordimaa 100%

Kesk tee 25a 65301:003:0376 3927 ärimaa 100%

Kesk tee 25 65301:003:0361 3622 ärimaa 100%

Tamme tee 8 65301:003:1360 19 452 elamumaa 100%

Tamme tee 6 65301:003:2730 7911 elamumaa 100%

Tamme tee 3 // 4 65301:003:0071 8636 elamumaa 100%

Tamme tee 5 65301:003:0073 16 773 maatulundusmaa 100%

Heina tn 2a 65302:001:0065 102 tootmismaa 100%

Heina tn 2 65302:001:0064 1508 elamumaa 100%

Heina tn 4 65302:001:0107 1485 elamumaa 100%

Heina tn 6 65302:001:0076 1485 elamumaa 100%

Heina tn 8 65302:001:0082 2922 elamumaa 100%

Heina tn 10 65302:001:0084 11 902 üldkasutatav maa 100%

Vana-Aaviku tee 6 65301:001:4181 43 550 maatulundusmaa 100%

Vanessa 65301:001:4177 13 349 tootmismaa 50%, ärimaa 50%

Kesk tee 42 65301:003:0891 21 483 tootmismaa 80%, ärimaa 20%

Kesk tee 31 65301:003:0884 3538 tootmismaa 80%, ärimaa 20%

Kesk tee 29 65301:003:0882 3681 tootmismaa 80%, ärimaa 20%

Kesk tee 27 65301:003:0879 3569 tootmismaa 80%, ärimaa 20%

Kesk tee 27a 65301:003:0878 68 tootmismaa 100%

Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud maakasutuspõhimõtted (vt skeem 1), olemasoleva

olukorra ning varasema planeerimisalase tegevuse (vt joonis 3, Kontaktvööndi funktsionaalsed

seosed), võib järeldada, et antud piirkonnas on valdavaks tendentsiks tiheasustatud ning

kompleksse äri- ja elamupiirkonna väljaarendamine, mida ilmestavad läbivad haljasalad.

Naabruses asuvate erinevate elamugruppide vahelistele aladele on varasemalt rajatud ning

planeeritud mitmed rohealad ja mänguväljakud.

Planeeringuala lõunaserva läbib maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor, mis ühendab

Aaviku teest idapoole jäävad kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalad – metsased rohealad,

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

kuhu on rajatud terviserajad. Käesoleva detailplaneeringu ja kontaktvööndis asuvate varasemalt

kehtestatud planeeringute realiseerimise tulemusel moodustub tulevikus piirkonnast

madalhoonestusega terviklik ja väärtuslik elukeskkond, mida rikastavad üldkasutatavad

haljasalad ja sidusad haljaskoridorid.

Käesolev detailplaneeringu lahendus arvestab olemasoleva ja varasemalt planeeritud

maakasutuse ja hoonestuse põhimõtetega. Planeeringuala võib käsitleda kui üleminekutsooni

äri- ja tootmispiirkonnalt lõunasuunas asuvale olemasolevale üksikelamute piirkonnale.

Olemasolevate äri- ja tootmismaade vahetusse kontaktvööndisse on kavandatud ärimaad ning

ühiskondlike ehitiste maa. Olemasolevate rida- ja korterelamute ning üksikelamute vahelisele

alale on planeeritud väikesemahulised korter- ja ridaelamud ning üksikelamud. Ruumilises

lahenduses on rakendatud läbivate üldkasutatavate haljasalade ja -koridoride põhimõtet ning

erineva funktsiooniga hoonestatavad alad on eraldatud haljasaladega, mis ühilduvad sujuvalt

kontaktvööndi haljasaladega.

5. Olemasolev olukord

5.1. Maakasutus ja hoonestus

Planeeringuala hõlmab kahte hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksust

(Tamme tee 1a, Põllu) ning kahte üksikelamu ja abihoonetega hoonestatud elamumaa

sihtotstarbega maaüksust (Tamme tee 1, Tamme tee 2). Tamme tee 1 maaüksusel asub 358 m2

suurune eluhoone, Tamme tee 2 maaüksusel 290 m2 suurune eluhoone, 125 m2 suurune

abihoone ja kasvuhoone. Ehitusregistri andmed vajavad Tamme tee 1 ja 2 kinnistute osas

korrastamist.

Teede ja tehnovõrkude planeerimiseks on osaliselt planeeringualasse hõlmatud Kesk tee L3

(65301:003:0876), Tiigi tänav L2 (65301:003:0313) ja riigitee 11114 Jüri-Vaida tee

(65303:001:0087) maaüksused.

Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste näitajad on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Planeeringualasse hõlmatud maaüksused

Lähiaadress

Katastriüksuse

tunnus Kinnistu

registriosa nr

Pindala,

Katastriüksuse

sihtotstarve

Põllu 65301:003:0072 3645302 77 260 maatulundusmaa 100%

Tamme tee 1a 65301:001:5068 15760050 54 602 maatulundusmaa 100%

Tamme tee 1 65301:001:5070 4364902 3949 elamumaa 100%

Tamme tee 2 65301:001:5069 15759950 4181 elamumaa 100%

Kesk tee L3 65301:003:0876 12205202 osaliselt transpordimaa 100%

Tiigi tänav L2 65301:003:0313 8519302 osaliselt transpordimaa 100%

11114 Jüri-Vaida

tee 65303:001:0087 5574150 osaliselt transpordimaa 100%

5.2. Teed ja juurdepääsud

Juurdepääs planeeringualale on alaga piirnevatelt 11114 Jüri–Vaida teelt (Aaviku tee), Tiigi

tänavalt ja Kesk teelt. Tiigi tänava asfalteeritud sõidutee laius on 7 m, Kesk teel 7,5 m ning need

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

on ääristatud jalgratta- ja/või jalgteedega.

Riigitee 11114 Jüri–Vaida keskmine ööpäevane liiklussagedus planeeringualaga piirnevas lõigus

on 614 autot/ööpäevas. Riigitee on 5,5 m laiune, kaetud asfaltkattega ning selle kaitsevööndi

ulatus mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Paralleelselt riigiteega

kulgeb 3 m laiune valgustatud jalgratta- ja jalgtee.

Tamme tee 1a maaüksust läbib ca 3,5 m laiune kruusakattega Tamme tee, mille kaudu on

juurdepääs Tamme tee 1 ja 2 kruntidele ning planeeringualaga piirnevatele Tamme tee 3 // 4, 6

ja 8 elamumaa sihtotstarbega kruntidele ning Tamme tee 5 maatulundusmaa sihtotstarbega

krundile. Tamme teele on eraldi transpordimaa katastriüksus moodustamata.

5.3. Keskkond ja haljastus

Planeeritavat maa-ala iseloomustab ühtlane reljeef (absoluutkõrgused vahemikus 42.25…44.66),

mis on valdavas osas kaetud lageda rohumaaga, mis on hakanud võsastuma (sh kraavide

kaldad). Kõrghaljastust esineb olemasolevate hoonete ümbruses ning planeeringuala lõunaserv

on kaetud tiheda puistuga, kus on valdavaks lehtpuuliigid.

Planeeringualal kasvavale puittaimestikule on koostatud dendroloogiline hinnang (Dendro SJ

OÜ, mai 2023), mille kohaselt on valdav enamus puittaimestikust hinnatud väheväärtuslikuks.

Planeeringualal kasvab üks I väärtusklassi kuuluv hariliku tamme isend (Tamme tee 1 ja 2

kinnistute vahelisel alal). Lõunaservas kasvava puistu näol on tegemist peamiselt lehtpuudest

(arukask, hall lepp, harilik kuusk) koosneva suhteliselt noore metsaga, mis on osa

maakondlikust rohevõrgustikust.

Planeeringuala läbivad põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalised kuivenduskraavid, mille eelvooluks

on idasuunda jääv Vaskjala veehoidla (Pirita jõgi). Kogu ala on kaetud drenaažkuivendusega, mis

on maaparandussüsteemide registrist kustutatud.

5.4. Tehnovõrgud ja kitsendused

Planeeringuala läbivad mitmed elektri maakaabel- ja õhuliinid, sidekaablid, gaasitrass, vee- ja

kanalisatsioonitorustikud, mis muuhulgas teenindavad planeeringualal asuvaid olemasolevaid ja

piirnevaid eluhooneid.

Tamme tee 1 ja 2 kinnistutel on olemasolevad liitumised elektri-, side- ja gaasivõrguga, vee- ja

kanalisatsiooniühendused on lokaalsed (puurkaev, imbväljak).

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 10 kV õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini telge;

 0,4 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1 mõlemale poole liini telge;

 Sideehitise kaitsevöönd 1 m sideehitisest;

 A-kategooria gaasipaigaldise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool gaasitorustikku;

 Puurkaevu (PRK0004934) hooldusala 10 m;

 Alla 250 mm läbimõõduga ühisveevärgi veetorustike kaitsevööndi ulatus 2 m mõlemale poole torustiku telge;

 Alla 250 mm läbimõõduga ühiskanalisatsiooni survetorustike kaitsevöönd 2 m mõlemale poole torustiku telge;

 Reoveepumpla kuja 20 m;

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m äärmisest sõiduraja servast;

 Tänava kaitsevöönd kuni 10 m äärmise sõiduraja servast;

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge

radooniriskiga (50-100 kBq/m3) alale. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge

radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (M 1:400 000) järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud (kõrge

reostusohtlikkus) põhjaveega alal.

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja

loodusalasid.

Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 2).

6. Planeeringulahendus

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Olemasolevatest maaüksustest moodustatakse elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa,

üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid vastavalt üldplaneeringus toodud

maakasutuse üldistele põhimõtetele ning määratakse ehitusõigus üksikelamute, ridaelamute,

korterelamute, ühiskondlike ehitiste (haridus- ja lasteasutus) ning ärihoonete rajamiseks. Lisaks

lahendatakse liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsud kruntidele, tehnovõrkudega

varustamine ning antakse haljastuse ja heakorra põhimõtted. Planeeringulahendus on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

Elamutest on planeeritud 10 korteriga kuni 2-korruselised korterelamud, 4-5 boksiga

ridaelamud ja üksikelamud. Korterelamute üks grupp on kavandatud Tiigi tänava äärde,

paiknedes olemasolevate suuremahuliste ridaelamute, varasemalt planeeritud korterelamute

ning äri- ja toomishoonete vahetus läheduses, ning teine grupp on kavandatud planeeringuala

keskosasse uue läbiva tänavakoridori (Pos 29) ümbrusesse. Ridaelamud on planeeritud Tamme

tee äärde ning planeeringuala lõunaosasse. Planeeringulahendusega moodustuvad väiksemad

eraldiseisvad hoonegrupid, mis on omavahel eraldatud planeeritud teede või haljasaladega.

Olemasolevatest Tamme tee 1 ja 2 maaüksused jagatakse kaheks ning moodustatakse uued

üksikelamu krundid.

Ühiskondlike ehitiste maa krunt lasteaia ehitamiseks on kavandatud planeeringuala keskele,

uue tänavakoridori vahetusse lähedusse. Tegemist on kõigi eelduste kohaselt madala

liikluskoormusega tänavaga, mis teenindab peamiselt planeeritud elamukrunte ja ühiskondlikku

hoonet. Tänavaruumi kujundamise ja liikluskorralduslike meetmete rakendamise teel piiratakse

idasse jääva äri- ja tootmispargi liiklust antud tänava kaudu. Lasteaiale on tagatud hea

juurdepääs sõiduteede ning jalgratta- ja jalgteede võrgustiku kaudu, mille kaudu on kavandatud

ka ühendused ümbritsevate haljasaladega. Samuti on planeeringuga tehtud ettepanek

kavandada Aaviku teele uued ühistranspordipeatused, mis jäävad planeeritud lasteaiast kuni

250 m kaugusele.

Planeeritud ärimaa krundid on kavandatud planeeringuala läänepoolsele alale, piirnedes

varasemalt Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee äärse äri- ja tootmispiirkonnaga. Arvestades, et

planeeritud ärimaa krundid piirnevad ühiskondlike ehitiste krundi ning korter- ja ridaelamute

alaga, on antud kruntidel lubatud tegevus, mis ei põhjusta müra, lõhna jm häiringud. Ärimaa

kruntidele on ette nähtud 25 m laiuse kõrghaljastatava puhverala rajamine, mis jääb vabalt

läbitavaks ja määratakse avalikku kasutusse.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Planeeringualale on läbivalt kavandatud mitmed rekreatiivse väärtusega haljasalad, mis

täidavad muuhulgas üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku ülesannet ning on

puhveralaks erineva funktsiooniga hoonestusele.

Arvestades, et nii ühiskondlikel, elu- kui ka ärihoonetel on lubatud korruselisus kuni 2 ning

kõrgus max 8-10 m, on tegemist madalhoonestusega alaga, mis koos suure üldkasutatavate

haljasalade osakaaluga (30% planeeringualast) loob väärtusliku elukeskkonna.

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Olemasolevatest maaüksustest on planeeritud kokku 36 krunti:

 4 üksikelamu krunti;

 6 ridaelamu krunti;

 13 korterelamu krunti;

 1 ühiskondlike ehitiste maa krunt;

 2 ärimaa krunti (20% üldkasutatava maa kõrvalsihtotstarbega);

 4 üldkasutatava maa krunti;

 6 transpordimaa krunti.

Üksikelamu krundid on planeeritud olemasolevate üksikelamu kruntide jagamise tulemusel

ning moodustatavate kruntide suurus jääb vahemikku 1806 – 2375 m2. Ridaelamu krundid on

suurusega 2151–2890 m2 korterelamu kruntide suurus jääb vahemikku 2234–3435 m2.

Ärimaa kruntide suurused on ca 0,75 ha. Ca 30 % krundi pinnast moodustab rohevõrgustikku

kuuluv haljasala (puhverhaljastus) ning sellest tulenevalt on ärimaa krundile määratud

ehitusõigus 20% väiksem võrreldes maksimaalse lubatuga. Tulenevalt haljasala suurest

osakaalust ja väiksemast ehitusõigusest on põhjendatud suuremate kui 0,7 ha suuruste ärimaa

kruntide moodustamine. Ärimaa kruntidele on planeeritud rohekoridori ulatuses 20%

üldkasutatava maa kõrvalsihtotstarve.

Üldkasutatava haljasalamaa kruntide planeerimisel on lähtutud üldplaneeringus toodud

põhimõtetest (sh rohevõrgustiku asukoht). Samuti on arvestatud, et üldkasutatavad maad

asuksid suurema elanike arvuga rida- ja korterelamute vahetus läheduses ning toimiksid

puhveralana planeeritud korterelamute ja üksikelamute ning planeeritud ja olemasoleva

elamupiirkonna vahel. Samuti on arvestatud vajadusega luua katkematu ning olemasolevate

haljasalade ja naaberaladele rajatavate haljasaladega seotud üldkasutatavate haljasalade

võrgustik. Üldkasutatavate maade osakaal kogu planeeringualast moodustab ca 30%.

Olemasolevatele (reoveepumpla) ja planeeritud tehnorajatistele (alajaam) eraldiseisvaid krunte

ei ole kavandatud, vaid neile nähakse ette servituudi seadmise vajadus isikliku kasutusõiguse

vormis.

6.3. Krundi ehitusõigus

Planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud

krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Planeeritud hoonete hulka loetakse ka ehitusloa- ja ehitusteatise kohustuseta hooned.

Hoonete suurima ehitisealuse pinna sisse arvestatakse ka katuse- ja varjualused.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Üksikelamu kruntide suurim lubatud ehitisealune pind on uutel planeeritud kruntidel 250 m2

ning olemasoleva hoonestusega kruntidel 300–350 m2.

Krundi Pos 10 olemasoleva põhihoone kõrgus on ehitusregistri andmetel 9,4 m.

Ridaelamu krundid on kavandatud 4–5-boksiliste elamute rajamiseks. Ridaelamu kruntide

planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m2.

Korterelamute krundid on kavandatud kuni 2-korruseliste 10 korteriga elamute rajamiseks.

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m2.

Ärimaa kruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 3020 m2. Tulenevalt kruntidele

planeeritud rohekoridori ja puhverhaljastuse osakaalust (ca 30%), on hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind 40% krundist.

Ühiskondlike ehitiste maa krundile on lubatud ehitada kuni 7 ehitusloa- või

ehitusteatisekohustuslikku hoonet/rajatist, ehitisealuse pinnaga kokku 3200 m2.

Üldkasutatava maa kruntidele Pos 33 ja 36 on planeeritud ehitusõigus kuni 100 m2 suuruste

avalikkusele suunatud ehitiste püstitamiseks tulenevalt krundi kasutamise funktsioonist.

Võimalik ehitiste arv ja asukohad täpsustatakse projekteerimisel.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud tehnorajatiste (alajaamad,

reoveepumplad jms) rajamine. Kõikidele hoonestatavatele kruntidele on lubatud põhihoone

kasutamise funktsioonist lähtuvalt rajada täiendavaid rajatisi (prügikonteinerite ja jalgrataste

varjualused, mänguatraktsioonid jms).

Kõikidele planeeritud elu-, äri- ja ühiskondlikele hoonetele on lubatud maa-aluse keldrikorruse

rajamine (sh varjendid), arvestades geoloogilisi tingimusi (vt geoloogiline uuring).

Planeeritud eluhoonete ±0.00 sidumine on planeeritavast maapinnast 0,2–0,6 m kõrgusel,

ühiskondlikel ehitistel ja ärihoonetel 0,1–0,4 m.

6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Hoonestusala minimaalne kaugus naaberkruntide piiridest on üldjuhul

vähemalt 4 m, transpordimaaga piirnevas osas 7 m. Korterelamute ja ridaelamute kruntidel on

kruntide vahelised hoonestusalad planeeritud kuni krundipiirini (v.a transpordimaaga piirnevas

osas), et võimaldada arhitektuurikonkursi raames paindlikuma ja optimaalsema lahenduse

väljatöötamist.

Väljapoole hoonestusala on ehitusõigusega määratud hoonete püstitamine keelatud, kuid

lubatud on maapealsete rajatiste (jalgrataste ja prügikonteinerite varjualused jms) ehitamine.

Ärimaa kruntide Pos 25 ja 26 hoonestusala kaugus vahetult piirnevatest ühiskondlike ehitiste

krundist ja ridaelamu krundist on vähemalt 25 m, kuhu on kohustus rajada kõrghaljastus, et

moodustuks puhverala äri- ja eluhoonete vahele.

Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Ehitusjoone kaugus tuleb vajadusel täpsustada

arhitektuurikonkursi raames, arvestades seejuures vajadusega kujundada ühtse ja loogilise

paigutusega elamu alad. Hoonete paigutamisel erinevale kaugusele tänavamaast, tuleb lähtuda

põhimõttest, et tekiks loogiline ja sidus rütm kogu tänava ulatuses, eriti ridaelamute puhul.

Korterelamute paigutamisel on lubatud ka vabakujuline hoonestusmuster.

Üldkasutatava maa kruntidele Pos 33 ja 36 planeeritud ehitistele tuleb sobilik asukoht leida

projekteerimise käigus (arvestades tuleohutusnõuetega) ning eraldi hoonestusalasid määratud

ei ole.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded

Planeeringuala moodustab tervikuna uue ühtse elurajooni, mis on olemasolevast ümbritsevast

hoonestusest teede ja haljasaladega eraldatud, millest tulenevalt on planeeritud elamute puhul

võimalik järgida olemasolevast hoonestusest erinevaid arhitektuurseid lahendusi ja ehituslikke

võtteid. Planeeringuga on jäetud võimalus kavandada kogu ala ulatuses omanäoline ning ühtse

tervikuna toimiv hoonete ansambel.

Üldised soovituslikud arhitektuurinõuded elamutele, ühiskondlikele ehitistele ja ärihoonetele,

millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus, on näidatud põhijoonisel

ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete tabelis.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike

põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne,

linnaruumi arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Hoonete

projekteerimisel tuleb järgida energiatõhususe miinimumnõudeid, vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada meetmeid radooni kaitseks, et tagada normidele

vastav radoonitase hoones (vt radooniuuring).

Üksikelamute puhul tuleb arhitektuursete lahenduste kavandamisel arvestada, et need sobiksid

kokku olemasolevate üksikelamutega.

Korterelamute puhul on soovitatav rakendada erinevate hoonegruppide lõikes (I grupp: Pos 1–

6; II grupp: Pos 14–16; III grupp: Pos 17–20) eristuvaid arhitektuurseid lahendusi, et vältida

monotoonse ilmega hoonestuse tekkimist. Rida- ja korterelamutel tuleb kombineerida

välisfassaadidel kahte erinevat põhimaterjali ning rakendada fassaadi liigendamist.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid ja atraktiivseid materjale. Abihooned ja

piirdeaed peavad sobima põhihoone arhitektuuriga.

Maa-aluste keldrikorruste projekteerimisel arvestada geoloogilises uuringus toodud ehitus-

geoloogiliste tingimustega.

Ühiskondlikud ehitised:

 Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Hoone fassaadide värvitoonid tuleb

valida heledad, naturaalsed toonid.

 Teenindusõu ja prügimajandus tuleb kavandada krundi varjulisemasse külge ja lasteaia

õuealalt varjatuks. Mängualad on ette nähtud rajada krundi päikeselisemasse ossa.

 Abihooned ja õuealale kavandatavad võimalikud paviljonid, varjualused, aiamajad jm

peavad arhitektuurselt sobima lasteaia hoonega.

 Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada

planeeringualale maksimaalselt sobituvad ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja

visuaalselt väärtustavad hooned.

Ärihoonetele tuleb transpordimaaga (Kesk tee, Pos 27, Pos 29) piirnevatele hooneosadele

projekteerida esinduslikud fassaadid ja suuremad klaaspinnad, mis peavad olema liigendatud nii

vormilt, materjalilt kui toonidelt. Materjalidest võib kasutada betooni, puitu ja klaasi ning

kombineerida tuleks vähemalt kahte erinevat materjali. Pleki kasutamine on lubatud ainult

aktsendina.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Ärihoonete välimus peab kogu hoone ulatuses olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega (sh

ühiskondlike ehitiste maa ja elamualade poolsetel külgedel). Vältida tuleb naturaalseid materjale

imiteerivaid viimistlusmaterjale. Sandwich-paneelide kasutamisel hoonete tagumistel osadel,

tuleb rakendada arhitektuurseid võtteid, mis võimaldavad vältida monotoonsete pindade teket

ning luua elamualade kontaktvööndisse sobivaid lahendusi. Värvilahenduses eelistada

tumedamaid värvitoone. Vältimaks soojussaarte tekkimise riski, on soovitatav kavandada

ärihoonetele heledad katused. Ärihoonete teenindushoove ei ole lubatud kavandada planeeritud

elamualade ja ühiskondlike ehitiste poole.

Planeeringuala ühtse hoonestuse (korter- ja ridaelamud) ja avaliku ruumi parima

linnaehitusliku lahenduse leidmiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Kõikide hoonete ehitusprojektid tuleb eskiisi staadiumis kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

6.6.1. Liiklusanalüüs

Planeeringulahendust ning kavandatavaid mahtusid arvesse võttes on alal teostatud

detailplaneeringu koostamise raames kaks liiklusuuringut ning antud soovitused liiklusskeemi

koostamiseks. Reaalprojekt OÜ koostatud uuring (juuni 2020) on viidud läbi enne Jüri aleviku ja

Aaviku küla liiklusuuringu (september 2022) teostamist. Jüri aleviku liiklusuuringu tulemuste

selgumise järgselt on täiendavalt hinnatud Inseneribüroo Stratum OÜ poolt (aprill 2023)

planeeringu realiseerimisega kaasnevaid liiklusmõjusid.

Planeeringuala piirneb riigiteega 11114 Jüri-Vaida tee (tugimaantee, Aaviku tee), mille

kaitsevöönd ulatub planeeritud kruntidele. Üldplaneeringuga on määratud riigitee

kaitsevööndiks 50 meetrit. Vastavalt ehitusseadustikule (EhS) on avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd mõlemal poolt äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek arvestada riigitee kaitsevööndiks 30 m sõidutee välimisest servast, lähtudes

liiklusmüra modelleerimisest (Alkranel OÜ, 2016; Hendrikson&Ko, 2018), mille kohaselt suurim

müratase, mis jõuab detailplaneeringu alale kavandatud eluhooneteni jääb ka perspektiivse

olukorra (2035) puhul päevasel ajal vahemikku 50-55 dB ja öisel ajal alla 40 dB. Nimetatud

väärtused jäävad madalamaks uutel alade lubatud taotlustasemetest (vt peatükk 5.16.5).

Hoonestusalad on planeeritud riigitee välimisest servast minimaalselt 30 m kaugusele (vt joonis

4).

Planeeringualaga piirneval maanteelõigul on kehtestatud kiiruspiirang 50 km/h. Tee 11114 Jüri-

Vaida olemasolev liiklus planeeringualaga külgneval lõigul on sõltuvalt tipptunnist 118-122 a/h.

Planeeringualaga piirnevas lõigus ei vasta riigitee ristlõige teeklassile ning vajab perspektiivset

rekonstrueerimist.

Mõlema liiklusuuringu tulemustest selgub, et olemasolevat ja planeeritud teedevõrgustikku

kasutades on võimalik teenindada kogu planeeringuala liiklus. Nii planeeringuala kui ka selle

lähiala ristmike (sh Õie ja Lehe tänava arenduse realiseerimisel lisanduv koormus)

läbilaskvusarvutused näitavad, et olenevalt ristmikust jääb nende teenindustase tipptundidel

tasemele „A“ ja „B“.

6.6.2. Teed ja tänavad

Riigimaanteelt 11114 Jüri-Vaida (Aaviku tee) on planeeringualale kolm mahasõitu –

olemasolevad Tiigi tänav ja Tamme tee ning uus planeeritud läbiv tänav (Pos 29), mis ühendab

Kesk teed ja Aaviku teed. Tulenevalt prognoositud liiklussagedusest on liikluse teenindamiseks

sobilikud T-kujulised lihtristmikud, mille lahendused on kantud põhijoonisele vastavalt

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Inseneribüroo Stratum OÜ liiklusanalüüsis toodud ettepanekutele.

Olemasolevate ristmike laiendamise vajadus täpsustub edaspidi projekteerimise etapis, mida

täpsustatakse teenindava transpordi pöördekoridoridega, arvestades samaaegselt toimuvate

pöördemanöövritega.

Põhijoonisele on kantud planeeringu koostamise hetkel asulavälise riigiteega ristuvate

olemasolevate ja planeeritud tänavate peatumis- ja liitumisnähtavused, lähtudes

projektkiirusest 50 km/h ning projekteerimistasemest ’hea’. Nähtavusalas ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel tuleb likvideerida mets, võsa, hekk, aiapiire vms rajatis

(EhS § 72 lg 2) või vajadusel rakendada muid liikluskorralduslikke abimeetmeid ohutuse

tagamiseks.

Planeeritud uute tänavate äärde on kavandatud läbivalt jalgratta- ja/või jalgteed ning need on

ühendatud olemasoleva jalgratta- ja/või jalgteede võrgustikuga. Põhijoonisel on tähistatud

soovituslikud jalakäijate ülekäiguradade asukohad. Planeeritud jalgratta- ja jalgteede

ühendamiseks olemasoleva jalgratta- ja jalgteega teisel pool Aaviku teed (11114 Jüri-Vaida tee)

tuleb projekteerida ohutud ja nõuetekohaselt tähistatud ülekäigukohad. Vastavalt

Transpordiameti seisukohale otsustatakse teeületuse tüüp (teeületuskoht, ülekäigurada)

riigiteel 11114 Jüri-Vaida teeprojekti koostamise käigus. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada

teeületuse ohutud lahendused, sh valgustuse vajadus ja liiklusmärgid.

Uued planeeritud sõiduteed on 5–7 m laiused. Jalgratta- ja jalgteed on planeeritud 3 m laiused

ning kvartalisiseste tänavate (Pos 27–31) äärsed jalgteed 2,5 m laiused. Riigimaantee äärse

planeeritud jalgratta- ja jalgtee vähim kaugus sõidutee teekatte servast on 17 m.

Transpordimaa krunt Pos 28 on kavandatud T-kujulise tupiktänavana, mille lõppu on

kavandatud ümberpööramiskoht. Tamme teele moodustatakse planeeringuala ulatuses eraldi

krunt (Pos 30). Tamme tee pikeneb planeeringuala väliselt üle erakruntide kuni Tamme tee 8

asuva kinnistuni. Planeeringuga on kavandatud ümberpööramiskoha rajamise võimalus (ca

9x16 m), mille asukoht ja mõõtmed tuleb täpsustada projekteerimisel. Tiigi tänavale uute

tehnovõrkude ja tänavahaljastuse rajamiseks on planeeritud 3 m laiune transpordimaa laiendus

(Pos 32).

Teekoridoride täpsemad profiillõiked koos haljastuse ja tehnovõrkude paiknemisega on

näidatud tehnovõrkude joonisel (vt joonis 5).

Planeeritud liiklusalused pinnad (juurdepääsuteed, parklad) ning jalgratta- ja jalgteed tuleb

katta kõvakattega. Katendi liik täpsustatakse projekteerimise käigus. Parkimisaladel ja

krundisisestel liiklusalustel pindadel on soovitatav kombineerida erinevat tüüpi katendeid (sh

sademevett läbilaskvaid). Sõiduteedel kiiruste vähendamiseks on soovitatav kaaluda

pöörderaadiuste äärmiste osade katmist klompkivi kattega (nn kurvilaiendid). Ristmike

piirkonnas tuleks eraldada autoliiklus kergliiklusest, kasutades selleks näiteks munakivist või

klompkivist ohutusribasid.

Juurdepääsud planeeritud elamu- ja ärimaa kruntidele on olemasolevate ja planeeritud teede ja

tänavate kaudu. Planeeringuala põhjapoolsed korterelamukrundid saavad juurdepääsu Tiigi

tänavalt (Tiigi tänav L2). Tänavamaalt kruntidele juurdepääsude vähendamiseks ning ühiste

parkimisalade planeerimiseks on kavandatud kruntide Pos 1, 2, 3, 6, 15, 17 ja 20 juurdepääsud

naaberkruntide kaudu (servituudi alusel).

Planeeringuala keskosasse kavandatud üksik- ja ridaelamud saavad juurdepääsu Tamme teelt

(Pos 30). Rekonstrueeritava ja avalikku kasutusse määratava Tamme tee (Pos 30) kaudu säilib

juurdepääs olemasolevatele Tamme tee äärsetele elamumaa kruntidele.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Krundilt Pos 29 on planeeritud juurdepääsud kolmele korterelamukrundile ja ühiskondlike

ehitiste maa krundile ning sellelt saab alguse lõunapoolseid korter- ja ridaelamuid ning

ühiskondlike ehitiste maad teenindav transpordimaa krunt Pos 28. Põhijoonisel näidatud

kruntide juurdepääsude asukohti on lubatud arhitektuurikonkursi raames ja projekteerimisel

täpsustada.

Ärimaa kruntidele on juurdepääs kavandatud Kesk tee pikenduselt (Kesk tee L3), mille

laienduseks on planeeritud krunt Pos 27. Planeeritud teekoridori lõppu on kavandatud ajutine

ümberpööramiskoht, mille rajamise vajadus, asukoht ja mõõtmed tuleb täpsustada

projekteerimisel ning sealt edasi (krundiga Pos 36 piirnev teelõik) on kavandatud

perspektiivsena, juurdepääsuks Vana-Aaviku tee 6 ning Vanessa, Vanessapõllu ja Vana-Aaviku

tee 6 (osaliselt) kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud äri- ja tootmismaa

maaüksustele. Perspektiivse teelõigu rajamine ei ole eelduseks kruntide Pos 25 ja 26

ehitusõiguse realiseerimiseks.

Juurdepääsu rajamine ärimaa krundile Pos 25 ei ole Pos 29 kaudu lubatud.

Sõidukiiruste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks tuleb projekteerimisel rakendada

vastavaid tehnilisi ja liikluskorralduslikke meetmeid (nt kvartalisisene sõidukiiruse alandamine,

parema käe reegel, tõstetud ristmikud, künnised, teekitsendused, õuealad jms). Põhijoonisel on

tähistatud soovituslikud tõstetud ristmike ja künniste asukohad ning tehtud ettepanek krundile

Pos 29 teekitsenduse rajamiseks, et piirata efektiivsemalt võimalike veokite liiklemist läbi

elamurajooni. Liiklust rahustavate meetmete rakendamist tuleb täpsemalt käsitleda

projekteerimisel.

Raskeveokite juurdepääs ärikruntidele tuleb korraldada Kesk tee kaudu ning piirata nende

liiklemist elamupiirkonda läbivatel tänavatel (Pos 29) vastavate tehniliste ja regulatiivsete

vahenditega (nt läbisõitu keelavad liiklusmärgid, sõidutee kitsendused, tõstetud ristmikud jms).

Planeeringuga tehakse ettepanek anda planeeritud teed ja tänavad üle kohalikule omavalitsusele

ning määrata avalikku kasutusse.

6.6.3. Ühistransport

Lähim olemasolev bussipeatus „Aaviku“ asub DP alast kagu suunas ligikaudu 600 meetri

kaugusel. Jüri aleviku keskuses olev peatus „Veetorni“ on DP ala põhjapoolsest osast (Pos 1 - Pos

7) ligikaudu 1 km kaugusel. Liiklusuuringu tulemused näitavad, et ühistranspordiühendus

Tallinnaga on halb, mis põhjustab igapäevast isikliku auto kasutamist. Ühistranspordi osas on

ettepanek rajada DP alaga külgnevale riigitee (Aaviku tee) lõigule uued bussipeatused ning

tihendada ühistranspordi väljumisgraafikuid. Perspektiivsete bussipeatuste asukohad on

tähistatud põhijoonisel ning need tuleb täpsustada projekteerimisel.

6.6.4. Parkimislahendus

Tabelis 3 on näidatud planeeritud kruntide parkimiskohtade vajadus. Normatiivne

parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Ärimaa ja ühiskondlike ehitiste maa kruntide parkimisnormatiiv on arvestatud vastavalt

maksimaalsele lubatud brutopinnale ning arvestab ärimaa puhul keskuse klass II kuni IV

normatiivi (1/90 sb-m2) ning ühiskondlike ehitiste maa puhul korruselamute ala normatiivi

(1/120 sb-m2). Elamute parkimisnormatiiv lähtub standardis toodud parkimiskohtade arvust

elamu/korteri kohta. Korterelamute parkimisnormatiiviks on arvestatud 1,3–1,5 parkimiskohta

korteri kohta (tulenevalt korteri suurusest), mis sisaldab ka külaliskohti (täpne arv antakse

projekteerimisel). Ridaelamute normatiiviks on arvestatud 2 kohta boksile ning üksikelamu

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

kruntidel 3 kohta.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Krundile Pos 29 on lubatud parkimistaskute rajamine

(nt lühiajaliseks parkimiseks laste lasteaeda toomiseks ja viimiseks).

Lubatud ei ole parkimine ja tagurdamine riigiteel.

Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus

Krunt Ehitise liik Max suletud

brutopind

Planeeritud sõidukite

max parkimiskohtade

arv

Pos 1 korterelamu määramata 15

Pos 2 korterelamu määramata 15

Pos 3 korterelamu määramata 15

Pos 4 korterelamu määramata 15

Pos 5 korterelamu määramata 15

Pos 6 korterelamu määramata 15

Pos 7 ridaelamu määramata 10

Pos 8 üksikelamu määramata 3

Pos 9 üksikelamu määramata 3

Pos 10 üksikelamu määramata 3

Pos 11 üksikelamu määramata 3

Pos 12 ridaelamu määramata 8

Pos 13 ridaelamu määramata 8

Pos 14 korterelamu määramata 15

Pos 15 korterelamu määramata 15

Pos 16 korterelamu määramata 15

Pos 17 korterelamu määramata 15

Pos 18 korterelamu määramata 15

Pos 19 korterelamu määramata 15

Pos 20 korterelamu määramata 15

Pos 21 ridaelamu määramata 10

Pos 22 ridaelamu määramata 10

Pos 23 ridaelamu määramata 10

Pos 24 ühiskondlik ehitis (nt

lasteaed) 6400 m2 53

Pos 25 ärihoone 6040 m2 67

Pos 26 ärihoone 6040 m2 67

Kokku 450

Lubatud on maa-alune ja põhihoone mahus parkimine.

Korterelamu kruntidel on antud võimalus kavandada parkimisalad mitme hoone peale ühiselt, et

koondada kõvakattega alad ning suurendada krundisiseste haljasalade osakaalu. Parkimisalade

rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sõlmitakse vastavad kokkulepped

servituudilepinguga.

Ridaelamu krundi Pos 22 parkimisala on planeeritud tupiktänava äärde põhimõttel, et

parkimiskohad jäävad ridaelamu krundile ning manööverdusala kattub osaliselt

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

juurdepääsuteega. Kuna tegemist on kvartalisisese teega, mida hakkavad kasutama ainult

kohalikud elanikud ning läbiv transiitliiklus puudub, on kirjeldatud parkimislahendus antud

keskkonda sobilik.

Põhijoonisel näidatud parkimislahendus on põhimõtteline ning parkimisalade paiknemine,

kohtade arv ja parkimiskorraldus tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, kui on

selgunud projekteeritavate hoonete täpne suurus (sh korterite arv ja suurus) ja asukohad.

Jalgrataste parkimiskohtade normatiivne vajadus on vastavalt Linnatänavate standardile

1/0,5 krt. Jalgrataste parkimisvajadus, kohtade arv, parkimisalade ja -ruumide asukohad tuleb

lahendada projekteerimise käigus.

 Korterelamute juurde tuleb sissepääsude vahetusse lähedusse rajada vähemalt sama

palju parkimiskohti jalgratastele (jt kergliiklusvahenditele) kui on ette nähtud

parkimiskohti autodele. Parkimisalad peavad võimaldama ka külaliste jalgrataste

parkimist. Soovitatav on rajada kergliikurite parkimisalad katusealusena. Lisaks tuleb

elanike kergliiklusvahendite turvaline hoiustamine lahendada kas hoone mahus

mugavalt juurdepääsetavates abiruumides või eraldiseisvas abihoones. Ruumid peavad

olema lukustatavad ning varustatud laadimisvõimalusega.

 Ridaelamute juures peab olema tagatud vajalik ruum boksiesiste jalgrataste parkimiseks

ning piisava suurusega lukustatavad ja laadimisvõimalusega abiruumid

kergliiklusvahendite hoiustamiseks.

 Üksikelamute juures korraldatakse jalgrataste parkimine ja hoiustamine vastavalt iga

elamu vajadustele.

 Ärihoonete jalgrataste parkimiskohtade vajadus tuleb projekteerimisel lahendada

vastavalt rajatavate ärihoonete kasutusotstarbest ja kasutajate/klientide võimalikust

arvust lähtuvalt. Tuleb tagada reaalsele nõudlusele vastav parkimiskohtade arv nii

töötajatele kui ka külastajatele. Sissepääsude juurde rajatavad parkimisalad on

soovitatav rajada katusealusena. Töötajatele tuleb lisaks võimaldada

kergliiklusvahendite hoiustamine suletud ruumis koos laadimisvõimalusega (hoone

mahus või eraldiseisvas abihoones).

 Ühiskondlike ehitiste krundile (lasteaed) tuleb rajada vähemalt sama palju

kergliiklusvahendite parkimiskohti kui sõidukitele, et oleks tagatud nii töötajate,

külastajate kui ka laste liikumisvahendite parkimisvajadus. Optimaalsema lahenduse

väljatöötamisel tuleb vajadusel lähtuda piirkonnas olemasolevate lasteaedade

kogemusest ja vajadusest. Tuleb rajada turvalised ning ilmastikuolude eest kaitstud

parkimis- ja hoiustamisalad – soovitatavalt eraldi alad töötajate, külaliste ning laste

liikumisvahendite parkimiseks.

Põhijoonisel on tähistatud sümbolina jalgrataste parkimisalade asukohad, mis on illustratiivsed.

Täpne parkimiskohtade arv, parkimisalade asukohad ning hoiustamisruumide lahendus antakse

projekteerimisel. Kergliiklusvahendite parkimise ja hoiustamise lahendus tuleb kooskõlastada

valla liikuvusspetsialistiga.

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

6.7.1. Puittaimestiku hinnang

Planeeringualal on teostatud puittaimestiku hindamine (Dendro SJ OÜ, mai 2023), mille

eesmärgiks oli hinnata planeeringualasse hõlmatud maaüksustel kasvavate puittaimede

haljastuslikku väärtust, tervislikku seisundit ja perspektiivsust (määrata väärtusklass).

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Välitööde käigus hinnati üksikpuud, puude grupid, põõsad, hekid ja põõsaste grupid

(haljastuslikud objektid), mis jäid uuringualale.

Hinnangu tulemuste põhjal on planeeringuala kaetud madala rohttaimestikuga (kõrrelised,

naat). Puittaimedest esinevad mõned marjapõõsad, viljapuud, loodusliku uuendusena paju- ja

toomingapõõsad ning noored remmelgad ja kased – nii üksikult kui ka suuremate rühmadena.

Vanemad puud (peamiselt raagremmelgad ja hallid lepad) kasvavad kraavide ümbruses,

ulatuslikumad puistud on ala kagu- ja lõunaosas.

Enamus puittaimestikust hinnati väheväärtuslikuks (IV väärtusklass). Haljastuslikult oluliseks ja

säilitamisväärseteks (III väärtusklass) hinnati mitmed noored, elujõulised, ala ilmestavad

üksikpuud või dekoratiivsed või mitmekesise elustiku tagamiseks sobivad puude grupid ja

puistud. Tamme tee 1 kinnistu loodenurga juures kasvab põline ja eriti väärtuslik tammepuu,

mis hinnati I väärtusklassi. Võimaliku tänava rekonstrueerimise vm kaevetööde korral tuleb

vältida antud puu (eriti juurestiku) mistahes kahjustamist. II väärtusklassi kuuluvaid puid ja

puittaimede gruppe tuvastati planeeritud kruntidel Pos 9 (arukask, hariliku elupuu hekk) ja Pos

24 (harilik tamm).

Välitöödel ei tuvastatud kaitsealuseid rohttaimi ega invasiivsete võõrliikide isendeid.

Uuringu tulemused väärtusklasside lõikes on kantud tugiplaanile (joonis 2) ja põhijoonisele

(joonis 4).

 Krundil Pos 30 kasvav I väärtusklassi kuuluv harilik tamm tuleb säilitada.

 Kruntidel Pos 9 ja Pos 24 kasvavad II väärtusklassi kuuluvad puud ja hekid tuleb

säilitada, v.a olulise avaliku huvi korral. Vastavalt Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrusele nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded” II

väärtusklassi kuuluva puu raie võimaldatakse erandlikel juhtudel (sh olulise avaliku

huvi korral) ning sellisel juhul tuleb iga raiutava puu asemel istutada vähemalt 6

samaväärset liigiehtsat puuistikut. Asendusistutuse tingimused on toodud Rae

Vallavolikogu 18.10.2022 määruses nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas“. Krundil Pos 24 kasvava hariliku tamme näol on tegemist noore

isendiga, mis on võimalik ümber istutada sobivamasse kasvukohta.

 Planeeringualal kasvavad III väärtusklassi kuuluvad puud ja puudegrupid on lubatud

kogu ulatuses likvideerida ning asendada planeeringuala siseselt sobivas asukohas uue

haljastusega. Sobivas asukohas (hoonestuse, teede ja parklate välistel aladel) on

võimalik ka olemasolevate puude säilitamine. Likvideeritavate III väärtusklassi

kuuluvate isetekkelisete puude arv on hinnanguliselt ca 120 (sisaldab üksikpuid ja

puudegruppides kasvavaid isendeid). Likvideeritavate puude arv ning asendusistutuse

maht tuleb täpsustada edasisel projekteerimisel ehitusprojektis. Vastavalt Rae

Vallavolikogu 18.10.2022 määrusele nr 11 III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga

raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat puuistikut. Arvestades

olemasolevate III väärtusklassi puude ja puudegruppide isetekkelisust ning suhteliselt

madalat osakaalu kogu olemasolevast kõrghaljastusest ning detailplaneeringus

määratud tingimusi uuele rajatavale kõrghaljastusele (sh tänava- ja elamumaa haljastus)

ja üldkasutatavate maade suurt osakaalu, on planeeritud kõrghaljastuse osakaal

märkimisväärselt suurem võrreldes likvideeritavate III väärtusklassi puude arvuga,

millest tulenevalt on tagatud uue rajatava kõrghaljastusega asendusistutuse tingimused.

Istutatavate puude liigid määratakse projekteerimisel.

 IV–V väärtusklassi kuuluvad puud ja puudegrupid on lubatud kogu ulatuses likvideerida.

 Üldkasutatava maa krundile Pos 36 jääv III väärtusklassi puistu tuleb säilitada –

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

heakorrastada ning kujundada sobivaks üldkasutatavaks alaks. Lubatud on puistu

likvideerimine alal, kuhu on kavandatud jalg- ja jalgrattateed, kõnnirajad, mängu- või

treeningväljak, sademeveesüsteem jm rajatised. Täpsem likvideeritavate puude maht

krundil Pos 36 täpsustatakse edasisel projekteerimisel ehitusprojektis.

6.7.2. Üldkasutatavad alad

Planeeringuala kogupindalast moodustavad märkimisväärse osa üldkasutatavad haljasalad (ca

32%), mis on sidusalt ühendatud jalgteede ja -radadega. Krundile Pos 33 on kavandatud

haljasala ning mänguväljakud erinevatele vanusegruppidele suunatud atraktsioonidega.

Vanematele kasutajatele mõeldud mänguväljakud, mille kasutamisega võib kaasneda kõrgem

müratase (nt palliplatsid), tuleb kavandada elamutest kaugemale ning müra summutava

katendiga.

Krundid Pos 34 ja 35 on planeeritud kui visuaalsed puhveralad Aaviku tee äärsete ridaelamute ja

riigitee vahele, kuhu on planeeritud jalgratta- ja jalgtee, vabakujuline kõrghaljastus ning

säilitatav sademeveekraav. Krunt Pos 36 on kaetud noore metsaga, mis suures ulatuses

säilitatakse ning heakorrastatakse. Aaviku tee äärne osa harvendatakse ning sinna on soovitatav

rajada mängu- ja/või tervisespordiala. Läbi metsaala on võimalik rajada kergkatendiga jalgrajad,

mis ühendatakse olemasolevate ja planeeritud jalgratta- ja/või jalgteedega, et tekiks ühtne

kergliiklemist soodustav teedevõrgustik. Avalike haljasalade kujunduslahendused (sh

atraktsioonide, väikeehitiste, välimööbli (sh pingid, prügikastid, rattahoidjad jms) paiknemine ja

arv) antakse edasise projekteerimise käigus maastikuarhitektuurse projektiga. Krundil Pos 36

tuleb projektiga ette näha olemasolevate ja säilivate sademeveekraavide puhastamine ning

hooldusraie teostamine Heina tänava äärsete elamumaa kruntidega piirnevas osas.

Rae vallale üleantavatel aladel peab rajatav haljastus vastama Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määruses nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded” toodud

nõuetele.

Avalikult kasutatavad haljasalad moodustavad tervikuna ühe osa üldplaneeringuga määratud

rohevõrgustikust.

6.7.3. Kruntide haljastus

Elamukrundi iga 300 m2 kohta kavandada üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on vähemalt 6 m.

Ärimaa ja ühiskondlike ehitiste maa krundil peab 20% krundi pinnast olema kaetud

haljastusega. Ärimaa kruntide haljastuse osakaalu hulka arvestatakse puhverhaljastus. Iga 600

m2 kohta tuleb kavandada üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on vähemalt 10 m. Ühiskondlike

ehitiste maa maastikuarhitektuurne lahendus (sh lasteaia mängualad) antakse ehitusprojekti

raames, vastavalt ehitise vajadustele ja kehtivatele normidele.

Ärihoonete ja elamute vahelisele alale on ette nähtud kõrghaljastatava puhverala rajamine, et

eraldada elu- ja ärihooned üksteisest. Puhverala haljastus peab olema kombineeritud erineva

kasvukõrgusega leht- ja okaspuudest, et tagada visuaalne tõke ka vegetatsioonivälisel ajal.

Krundisisene haljastus (sh. asendusistutuse maht, liigid, kogused ja istutuse asukohad)

lahendatakse ehitussprojekti raames. Projekteerimisel tuleb täita tingimus, mille kohaselt

elamualade kontaktvööndis asuva ärimaa krundi haljasalast min 40% peab olema kaetud

kõrghaljastusega.

6.7.4. Tänavahaljastus

Läbivate sõiduteede äärde on planeeritud alleehaljastus ning selle põhimõtteline lahendus on

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

näidatud põhijoonisel. Alleepuude liigiline koosseis antakse projekteerimisel. Liikide valikul on

soovitatav kasutada erinevate tänavakoridoride haljastamisele erinevaid liike, vastavalt

kasvuruumile. Suuremate tänavate äärde projekteerida kõrgemaks kasvavad puuliigid ning

väiksemate kvartalisiseste tänavate äärde madalama kõrgusega ja/või pügamist taluvad liigid.

6.7.5. Piirded

Üksikelamu kruntide piiramiseks on lubatud rajada tänavaga piirnevatele krundipiiridele kuni

1,5 m kõrguseid läbipaistvaid puitpiirdeid (latt- või lippaed) või võrkpiirdeid kombineerituna

hekiga, kinnistute vahele on lubatud kasutada võrkpiirdeid. Piirded peavad haakuma hoonete

arhitektuurse lahendusega ning tänavate lõikes tuleb kasutada ühtse põhimõttega (kõrgus,

materjal, paigutus jms) lahendusi.

Rida- ja korterelamu kruntidele piirete rajamine ei ole lubatud.

Ärimaa krundile on lubatud rajada kuni 1,8 m kõrguseid piirdeid. Rohevõrgustikuga kaetud

haljasala (puhverala) ümbritsemine piiretega ei ole lubatud – ala peab jääma kogu ulatuses

vabalt läbitavaks. Joonisel 4 on tähistatud võimaliku piirdeaia asukoht rohevõrgustiku piiril.

Piirete lahendus peab ühtima hoonete arhitektuuriga ning sobima piirkonna väljakujunenud

lahendustega. Keelatud on avausteta müüride ja plankaedade rajamine.

6.7.6. Heakord ja jäätmete kogumine

Heakorra tagamisel tuleb järgida Rae valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

Projekteerimisel arvestada vajadusega kavandada konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks

vastavalt kehtivatele normidele. Elamumaa kruntidel tuleb liigiti koguda vähemalt

segaolmejäätmed ja biojäätmed. Biojäätmed on lubatud kinnistul ka nõuetekohaselt kompostida,

millest tuleb vallavalitsust teavitada vastava vormi kaudu.

Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele.

Lubatud on paigaldada süvamahuteid.

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja § 17 lõikele 7 tuleb korterelamute ja ridaelamute

territooriumil ning äri- ja tootmismaa ning ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kinnistutel

väiksemad kui 2,5 m3 mahuga jäätmemahutid (välja arvatud süvakogumismahutid) paigutada

selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse, aedikutesse või piirata muul moel

kohtkindlalt eesmärgiga ära hoida jäätmete lendumine ja tagada kogumiskoha korrastatud

välisilme.

Põhijoonisel näidatud prügikonteinerite asukohad on illustratiivsed.

Kesk tee 27 lähedusse (krundile Pos 29) on kavandatud ala avalike jäätmemahutite

paigaldamiseks, mille alla tuleb rajada kõvakattega plats (min 2 x 8 m).

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida planeeritud teedel, juurdepääsuteedel ja

parkimisaladel ning selleks, et oleks tagatud isevoolsete kanalisatsiooni- ja

sademeveesüsteemide toimimine. Maapinna tõstmine võib osutuda vajalikuks planeeringuga

kavandatud isevoolse reoveekanalisatsiooni lahenduse korral Kesk tee L3 ning teemaa kruntide

Pos 27 ja 29 ristumisalal ja selle lähialadel, olenevalt isevoolse reoveetorustiku sügavusest.

Planeeritud elamu- ja ärimaa kruntide maapinna kõrguse olulist muutmist ette ei nähta.

Vertikaalplaneerimine (sh maapinna tõstmise vajadus isevoolse kanalisatsiooni toimimiseks)

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonevaheliste

kujadega. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui hoonetevahelise kuja

laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud elamud on I kasutusviisiga, ärihooned V kasutusviisi (kontorid) ja VI kasutusviisiga

(laohooned) ning ühiskondlikud ehitised liigituvad IV kasutusviisi (haridus- või teadushoone)

alla. Vähim lubatud tulepüsivusklass on elamute ja ärihoonetel TP3 ning ühiskondlikel hoonetel

TP2. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoone täpsed mahud, tuleb vastavalt

kehtivatele tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele tulepüsivusklassi täpsustada.

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

6.10.1. Üldised põhimõtted

Planeeringuga on antud planeeritud kruntide vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni

lahendus, elektri- ja sidelahendus ning soojavarustuse põhimõtted. Planeeritud tehnovõrkude

lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh trasside

ja rajatiste asukohad ja ühendused olemasolevate võrkudega).

Tulenevalt kavandatud krundistruktuurist on tehnovõrkude planeerimisel arvestatud

vajadusega planeerida ümber planeeringualasse hõlmatud ning selle vahetus läheduses asuvaid

üksikelamuid teenindavad võrgud (elekter, side, gaas). Põhimõttelised lahendused on näidatud

tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Erakruntidel paiknevatele tehnovõrkudele ja -rajatistele, mis teenindavad naaberkrunte, on ette

nähtud servituudi seadmise vajadus.

Veetorustike, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja drenaažisüsteemi

põhimõtteline lahendus on kavandatud koostöös VP Projekt OÜ inseneridega.

Sademevee lahenduse mõju hindamiseks riigitee püsivusele ja riigitee aluse truubi

läbilaskvusele on koostatud T-Model OÜ poolt sadevee ärajuhtimise lahenduse hinnang.

Kesk tee pikendusele (sh Pos 27) planeeritud tehnovõrkude kaudu on võimalik tagada

ühendused lõunapoolsetele varasemalt planeeritud ja planeeritavatele äri- ja tootmisaladele.

Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil ja kaitsetorus,

lähtudes Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

toodud põhimõtetest.

6.10.2. Veevarustus

Veevarustuse planeerimisel on tuginetud AS ELVESO 26.04.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr VK-TT 029, mille kohaselt on võrguvaldaja vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arengukavale nõus lubama detailplaneeringu alale kuni 55,7 m3/d (1671

m3/kuus).

Detailplaneeringu alale lubatud veevarustuse mahud on võimalik pärast olemasoleva Aaviku VTJ

puurkaev-pumpla rekonstrueerimist.

Iga üksikelamu krundi veevajadus on keskmiselt kuni 0,4 m3/d (4 krunti – 1,6 m3/d), ridaelamu

boksil kuni 0,3 m3/d (6 krunti, 28 boksi – 8,4 m3/d), korteril kuni 0,25m3/d (13 krunti, 130

korterit – 32,5 m3/d), ärihoonetel ca 3 m3/d (2 krunti – 6 m3/d), ühiskondlikel ehitistel

(lasteaed) ca 7,2 m3/d. Kruntide veevajadus tuleb täpsustada projekteerimisel.

Planeeringuga on ette nähtud kruntide Pos 9 ja 10 olemasoleva lokaalse veevarustuse

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

(puurkaev) asendamine ühisveevärgiga liitumisega. Olemasolev puurkaev säilib (nt kastmisvee

ammutamiseks).

Planeeringualale kavandatud veetorustikud ühendatakse ja ringistatakse planeeringualaga

piirnevate olemasolevate ühisveevärgi piirkondade ÜPV-1, ÜPV-2, ÜPV-3, ÜPV-4, ÜPV-5, ÜPV-6

vahel (vt tehnovõrkude joonis). ÜPV-2 piirkonnaga ühendamiseks on veetorustik kavandatud

üle Kesk tee 31 maaüksuse (65301:003:0884), kuhu on kehtiva Tamme tee 2 kinnistu

detailplaneeringuga planeeritud veetorustiku trassikoridor ning servituudiala. ÜPV-3

piirkonnaga ühendamine on planeeritud Heina tn 10 kaudu võrguvaldaja kasuks seatava

servituudi alusel.

Planeeritud torustikud ja ühenduskohad olemasoleva ühisveevõrguga on näidatud

tehnovõrkude joonisel.

Igale krundile nähakse ette eraldi liitumispunkt (krundipiirile, avalikule teemaale), mille

asukoht tuleb täpsustada projekteerimisel. Liitumispunktid ühisveevärgiga tuleb kavandada

võimalikult kinnistule planeeritud hoone lähedale ja mõõdusõlmed peavad asuma hoone

liitumispunkti poolses välisseinas.

6.10.3. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud

määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tuletõrjeveega varustatavad hooned võivad paikneda veevõtukohast kuni 200 m kaugusel,

mõõdetuna ehitise sissepääsust.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud vähemalt 10 l/s 3 tunni jooksul. Tuletõrjeveega

varustamine toimub ühisveevärgi torustikule paigaldatud olemasolevate ja planeeritud

hüdrantide abil. Võrguvaldaja tagab torustikele paigaldatavatest hüdrantidest tulekustutusvett

korruselamute ning äri- ja tootmishoonete piirkonnas kuni 15 l/s. Suurema veevajaduse korral

tuleb kustutusvee normvooluhulga täitmiseks paigaldada täiendavad mahutid.

Hüdrantide ja ärimaadele kavandatud perspektiivsete mahutite orienteeruvad asukohad on

näidatud tehnovõrkude joonisel ning täpsed lahendused (sh mahutite vajadus ja suurus) tuleb

anda edasisel projekteerimisel.

6.10.4. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on tuginetud AS ELVESO 26.04.2024 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr VK-TT 029, mille kohaselt on võrguvaldaja vastavalt Rae valla

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett

koguses kuni 55,7 m3/d (1671 m3/kuus).

Detailplaneeringu ala ühendus ühiskanalisatsiooniga ning ärajuhitava reovee mahu

vastuvõtmine ühiskanalisatsiooni on võimalik pärast:

1. Ülase kinnistu ning Aaviku küla Teeääre kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga

planeeritud ÜVK rajatiste projekteerimist ja ehitamist.

2. Eelvooluks olevate Võsa tänav L5 (65301:001:3429) kinnistul asuva olemasoleva "Võsa"

reoveepumpla rekonstrueerimist ja Võsa tn 26b (65301:001:3379) kinnistul asuva

„Musta“ reoveepumpla ümberehitamist (betoonist, mitmekambriliseks, hoonega,

betoonist avariimahutiga ning kuivasetusega pumpadega pumplaks).

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Iga üksikelamu krundi ärajuhitava reovee kogus on keskmiselt kuni 0,4 m3/d (4 krunti – 1,6

m3/d), ridaelamu boksil kuni 0,3 m/d (6 krunti, 28 boksi – 8,4 m3/d), korteril kuni 0,25 m3/d (13

krunti, 130 korterit – 32,5 m3/d), ärihoonetel ca 3 m3/d (2 krunti – 6 m3/d), ühiskondlikel

ehitistel (lasteaed) ca 7,2 m3/d. Toodud mahud tuleb täpsustada projekteerimisel.

Planeeringuga on ette nähtud kruntide Pos 9 ja 10 olemasoleva lokaalse reoveekäitluse

asendamine ühiskanalisatsiooniga liitumisega.

Planeeringualalt kokkukogutav reovesi on võimalik juhtida olemasolevasse ühiskanalisatsiooni,

piirkondades ÜPK-1 ja ÜPK-2 (vt Tehnovõrgud, joonis 5).

Tiigi tänava äärde planeeritud korterelamute (Pos 1-6) reovesi suunatakse olemasolevasse Tiigi

tänava kanalisatsioonitorustikku. Teiste planeeritud kruntide reovesi kogutakse isevoolsete

kanalisatsioonitorustike abil kokku ning suunatakse Õie tn 10a maaüksusele (kü tunnus

65301:001:4056) varasemalt projekteeritud reoveepumplasse ning sealt edasi varem

projekteeritud survekanalisatsiooni kaudu Ristiku ja Lehe tänaval asuvasse olemasolevasse

ühiskanalisatsiooni.

Planeeritud kanalisatsioonilahendus (sh planeeringualavälised ühendused) on toodud

tehnovõrkude joonisel (joonis 5) ja ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrkude skeemil (vastavalt VP

Projekt OÜ koostatud planeeritud reovee- ja sademeveekanalisatsiooni kõrguslikule

lahendusele, joonis 6).

Igale krundile nähakse ette eraldi liitumispunkt (krundipiirile, avalikule teemaale), mis tuleb

täpsustada projekteerimisel. Liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga tuleb kavandada võimalikult

kinnistule planeeritud hoone lähedale ja mõõdusõlmed peavad asuma hoone liitumispunkti

poolses välisseinas.

Vajadusel tuleb Kesk tee L3, Pos 27 ja Pos 29 ristumiskohas korrigeerida olemasolevat reljeefi

ning maapinda tõsta, et tagada isevoolse kanalisatsiooni normidekohane sügavus. Maapinna

tõstmise vajadus ja ulatus tuleb täpsustada edasisel projekteerimisel. Arvestades piirinaabrite

Kesk tee 27, 29 ja 31 olemasolevaid absoluutkõrguseid, ei mõjuta planeeringualal reljeefi

korrigeerimine naabermaaüksuseid.

6.10.5. Sademevee eksperthinnang

Planeeringuala piirneb riigiteega 11114 Jüri–Vaida tee, mida ääristavad planeeringualal asuvad

sademeveekraavid. Lisaks läbib planeeringuala Volbremäe kraav, millel on riigitee all 1000 mm

truup, mille kaudu juhitakse ca 101,4 m2 suuruselt valgaalalt valguv sademevesi teisel pool

riigiteed jätkuva Volbremäe kraavi kaudu Vaskjala veehoidlasse ning sealt edasi Pirita jõkke.

Planeeritud sademeveelahendusega (sh kraavide ümbertõstmine, sademeveekoguste

lisandumine) kaasnevat mõju riigitee püsivusele ja riigitee aluse truubi läbilaskvusele on

hinnatud eksperthinnanguga ( T-Model OÜ, töö nr 25016, 05.05.2025) (vt lisad). Hinnangu

aluseks on käesolev detailplaneeringu lahendus, geoloogiline uuring (Viru Geoloogia OÜ, töö nr

1221) ning Rae valla Jüri aleviku eesvoolude rekonstrueerimise eelprojekt (Maa ja Vesi OÜ, töö

nr 10851).

Planeeritava ala sademevee eelvooluks on Volbremäe kraav ja Tiigi tänava sademeveetorustik

(torustiku eelvool Volbremäe kraav).

Planeeritavalt alalt juhitakse eelvoolu kokku hinnanguliselt kuni 386 l/s (piiratud vooluhulkade

korral). Orienteeruvad sademevee kogused on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Sademevee kogused

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Krundi

Kasutamise

sihtotstarve

Maksimaalne

katusepind (m2)

Liiklusalune

pind (m2)

Vooluhulk

(l/s)

Piiratud

vooluhulk (l/s)

Kogus

(m3/a)

POS 1 korterelamu 500 480 38 9 980

POS 2 korterelamu 500 480 38 9 970

POS 3 korterelamu 500 480 38 9 950

POS 4 korterelamu 500 480 39 9 1000

POS 5 korterelamu 500 480 39 9 1020

POS 6 korterelamu 500 480 36 9 860

POS 7 ridaelamu 500 400 39 9 1110

POS 8 eramu 250 70 19 9 700

POS 9 eramu 300 70 24 9 910

POS 10 eramu 350 70 22 9 730

POS 11 eramu 250 70 20 9 790

POS 12 ridaelamu 500 350 33 9 860

POS 13 ridaelamu 500 350 32 9 820

POS 14 korterelamu 500 480 41 9 1180

POS 15 korterelamu 500 480 44 9 1320

POS 16 korterelamu 500 480 39 9 1030

POS 17 korterelamu 500 480 38 9 960

POS 18 korterelamu 500 480 39 9 1070

POS 19 korterelamu 500 480 39 9 1050

POS 20 korterelamu 500 480 38 9 950

POS 21 ridaelamu 500 400 36 9 900

POS 22 ridaelamu 500 400 35 9 860

POS 23 ridaelamu 500 400 35 9 880

POS 24 ühiskondlik

ehitis 3200 1000 150

9 3080

POS 25 ärihoone 3020 1500 153 9 2910

POS 26 ärihoone 3020 1500 153 9 2910

POS 27 teemaa - 1900 53 34 1010

POS 28 teemaa - 1100 48 31 1640

POS 29 teemaa - 2600 104 67 3310

POS 30 teemaa - 850 32 20 970

POS 31 teemaa - 200 6 - 170

POS 32 teemaa - - 5 - 110

386 l/s

Arvutusele vastavalt on Volbremäe kraavi Aaviku tee aluse 1000 mm truubi vooluhulk 741 l/s.

Veetase truubis on selle vooluhulga juures 0,8 m. Arvestades kraavi juhitavaid piiratud

vooluhulkasid, kogu sademete mahtu ning äravoolu on valgala kraavides arvutuslikult teise

tunni lõpuks kokku 3240 m3 vett, mille järel veetase hakkab langema. Aaviku tee aluse truubi 0,8

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

m täituvuse korral on valgala kraavide maht kokku 3474 m3. Seega on tagatud

planeeringualalt lisanduva sademevee äravool Volbremäe kraavi ja Aaviku tee aluse

truubi kaudu. Truubi läbilaskevõime säilib. Kraavide maht peaks olema võrdne või suurem

käesolevas uuringus antud arvutusliku mahuga. Kraavide projekteerimisel arvestada hinnangu

tabelis 6 toodud näitajatega.

Riigitee 11114 Jüri-Vaida tee muldkeha konstruktsiooni püsivuse hindamiseks on aluseks

geoloogiline uuring. Vastavalt geoloogilisele profiilile ja maapinna absoluutkõrgustele on Tiigi

tänava ristmiku piirkonnas võimalik riigitee mulde paksus 1,59 m ja pinnasevee kaugus katte

pinnast 1,99 m ning Õie tänava ristmiku piirkonnas võimalik rajatud riigitee mulde paksus 2,44

m ja pinnasevee kaugus katte pinnast 3,51 m. Geoloogilisele pikiprofiilile ( vt hinnangu Lisa T2

Geoprofiil) on kantud olemasoleva riigitee kõrgused ning kavandatava ja osaliselt olemasoleva

kraavi põhja kõrgused.

Olemasolevad riigitee äärsed rekonstrueeritavad kraavid säilivad olemasolevate

dimensioonidega (sh sügavus) kas olemasolevas asukohas või tõstetakse need ümber tulenevalt

kavandatavatest maakasutuse põhimõtetest. Vastavalt kraavi arvutusele (vt hinnangu Tabel 6) ei

tõuse veetase Volbremäe kraavis Õie tn ristmiku piirkonnas üle 80cm. Sellisel juhul jääb

pinnasevee tase 150 cm kaugusele katte pinnast. Tagatud on piisav katte pinna ja <30 päeva ja

>30 päeva seisuvee tasemetest.

Vastavalt geoloogilistele andmetele, Volbremäe peakraavi arvutuslikule veetasemele (0,8 m)

ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid”

tabelis 3.9 toodud normidele ei ole tee konstruktsioon ohustatud võimalikust lisanduvatest

veekogustest riigiteega piirnevates kraavides.

Katendiarvutusprogrammiga KAP on kontrollitud külmakerke ohutust (vt hinnangu Lisa T3, T4).

Vastavalt katendiarvutuseks püstitatud eeldustele ja katendiarvutusele külmakerke ohtu ei

ole.

Sademevee eksperthinnangu materjalid koos aruande ja lisadega (sh skeemid ja arvutuskäigud)

on toodud detailplaneeringu lisades.

6.10.6. Sademevee lahendus

Planeeringualal kogunev sademevesi on üksik- ja ridaelamukruntidel ette nähtud krundisiseselt

immutada. Korterelamute, ühiskondlike ehitiste ja ärimaa kruntidel kogutakse sademevesi

kokku ning suunatakse sademeveetorustike abil planeeringualal ja sellega piirnevatel aladel

asuvatesse olemasolevatesse ja ümbertõstetavatesse kraavidesse või Tiigi tänava L2 ja Kesk tee

L3 asuvasse sademeveekanalisatsiooni. Kraavidesse juhitav sademevesi suunatakse Volbremäe

kraavi, mis suubub omakorda Vaskjala veehoidlasse ning sealt edasi Pirita jõkke.

Planeeringualal asuvad olemasolevad kuivenduskraavid tuleb kogu ulatuses puhastada (sh Pos

29 ja Pos 36 asuv kraavitus) ning truubid vajadusel rekonstrueerida enne vastavate kruntide

üleandmist vallale. Kruntidel Pos 34–36 asuvad kraavid on planeeritud osaliselt ümber tõsta.

Kuivenduskraavide asendamine torustikuga ei ole lubatud.

Planeeringualasisese kraavituse projekteerimisel lähtuda sadevee eksperthinnanguga antud

suunistest kraavide vähimatele dimensioonidele, et tagada vajalik mahutavus.

Ümberpaigutatavate kraavide puhul, mis teenindavad ka naaberalasid, arvestada kraavi

projekteerimisel olemasolevate mõõtudega (st mitte vähendada), et tagada ka naaberaladelt

pealevalguva liigvee mahutavus.

Kruntide Pos 1-6 sademevesi on planeeritud juhtida Tiigi tänav L2 sademeveetorustikku. Tiigi

tänav L2 kinnistul asuvasse olemasolevasse sademeveetorustikku on võimalik sademevett

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

juhtida pärast Jüri tehnopargi sademeveepumpla rajamist.

Parklatest kokkukogutav sademevesi tuleb enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist puhastada

õli- ja liivapüüduris. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama kehtivatele normatiividele, mis

on seatud sademevee puhastamisele ja saasteainesisalduse piirväärtustele.

Sademeveesüsteemiga ärajuhitav vooluhulk (sh tippvooluhulk) peab olema minimaalne

(täpsustub projekteerimisel). Kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk tuleb piirata De 110

isevoolse torustiku läbilaskevõimega (max 9 l/s).

Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Välistada tuleb vee valgumine

naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele.

Planeeringu realiseerimisel tuleb tagada olemasoleva maaparandusdrenaaži- ja

sademeveesüsteemi toimimine.

6.10.7. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 25.05.2023 tehnilised tingimused

nr 450825. Kogu planeeringuala kruntide perspektiivne elektrivarustuse vajadus on ca 2250 A.

Planeeringuala keskmesse on planeeritud uus komplektalajaam, mis saab oma toite Ülase,

Teeääre, Ühistu tee 1 detailplaneeringu ala liitumisprojekti (projekti nr LR6588) mahus

projekteeritavast 10 kV keskpinge maakaablist nr 20718 (sisselõige). Antud projektiga on

nähtud muuhulgas ette planeeringuala läbiva olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimine.

Olemasolevate kinnistute liitumised (Tamme tee 1, 2, 3//4, 6, 8) ühendatakse Tamme teele

projekteeritud uue võrguga.

Kruntide elektrivarustus on ette nähtud krundipiirile planeeritud (teemaale) mitmekohalistest

liitumiskilpidest, mis peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad. Liitumiskilpide toide

on nähtud ette ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaablitega planeeritud alajaamast. Erakruntidele

jäävatele elektripaigaldistele on näidatud servituudi seadmise vajadus.

Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada

projekteerimise käigus (tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid).

Tänavavalgustus on planeeritud kõikidele avalikele tänavatele. Projekteerimisel tuleb arvestada,

et jalg- ja jalgrattateed oleksid valgustatud – määrata sobivaim asukoht valgustuspostidele ning

vajadusel kasutada kahesuunalist valgustamist.

Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult katustele. Maapinnale on paneelide

paigaldamine keelatud.

6.10.8. Soojavarustus

Planeeringuala jääb Jüri aleviku perspektiivsesse kaugküttepiirkonda, millest tulenevalt on

soojavarustus planeeritud lahendada kaugkütte abil. Alternatiivse võimalusena on lubatud kõik

alternatiivsed keskkonnasäästlikud lokaalsed küttelahendused (sh maaküte – horisontaalne

kollektor ja vertikaalsed puuraugud). Keelatud on keskkonda saastavad küttelahendused (sh

kütmine õlide ja kivisöega).

Kaugküttele alternatiivsete kütteviiside kasutamine kaugküttepiirkonnas on võimalik Rae

Vallavolikogu 21.04.2013 määruse nr 10 Lisas 1 seatud tingimustel, mille korral

kaugküttepiirkonnas ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui

kaugküte:

 ajutised ehitised;

 ühel kinnistul paiknevad ehitised, mille summaarne soojuskoormus planeeritava

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

kaugkütte soojustrassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,3 kW;

 ühel kinnistul paiknevad ehitised, mille summaarne projekteeritud maksimaalne

soojuskoormus on alla 40 kW;

 ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku

ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;

 ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest ja taastuvatest

allikatest muundatud soojusenergiat.

Planeeritud kruntide täpne kütteliik selgub projekteerimisel.

Kaugküttevõrgu planeerimiseks on AS ELVESO väljastanud 22.04.2024 tehnilised tingimuse nr

SO-TT-00/24. Ühendus kaugküttevõrguga on kavandatud kõikidele uutele planeeritud

hoonetele, et varustada kavandatavaid hooneid soojusenergiaga, vastavalt kavandatavate

hoonete projekteeritavatele summaarsetele maksimaalsele hetkevõimsusele küttele,

ventilatsioonile ja soojale tarbeveele. Kavandatavate hoonete maksimaalsete hetkevõimsuste

vähendamiseks projekteerida ventilatsioonile soojustagastus ja soojale tarbeveele mahtboilerid.

Planeeritud küttetorustiku ühendustorustik tuleb projekteerida vastavalt kaugkütte kehtivatele

projekteerimisnormidele, hargnemisega varem projekteeritud ning 2024. a valmivast Jüri

aleviku Õie tänava kaugküttevõrgu torust DN 125 (ühenduskoht vt joonis 5). Torustik on

kavandatud gaasitõkkekilega, teise isolatsiooniklassiga, terasest paaristorust.

Liitumispunktid kaugküttevõrguga tuleb projekteerimisel täpsustada ning kavandada kinnistule

projekteeritavale hoonele võimalikult lähedale ning mõõdusõlmed peavad asuma hoone

liitumispunkti poolses välisseinas.

Jüri katlamajast väljastatava soojuskandja parameetrid, soojussõlme ruumi ja mõõtesüsteemi

asukohad ning muud tehnilised näitajad küttetorustiku projekteerimiseks on antud tehnilistes

tingimustes.

Projekteerimise käigus, enne ehitustööde algust, tuleb sõlmida kõikidele võrguvaldajale üle

antavatele kaugküttevõrkude alustele maadele notariaalsed servituudilepingud isikliku

kasutusõiguse vormis, vastavalt õigusaktidele ja kokkulepetele AS-ga ELVESO (kasutajaks AS

ELVESO).

Kaugküttevõrguga liitumiseks Liituja kohustub sõlmima AS-ga ELVESO liitumislepingu ja tasuma

liitumistasu. AS ELVESO projekteerib ja ehitab liitumistasu eest liitumiseks vajaliku

kaugküttetorustiku.

Lokaalkütte kavandamisel tuleb arvestada, et juhul, kui kasutatakse maakütte horisontaalset

kollektorit, peab see jääma vähemalt 2 m kaugusele naaberkinnistu piirist, et mitte halvendada

naabermaaüksuse kasutamist (maaküttekollektori paigaldamine, kõrghaljastuse rajamine jms).

Samuti peab jääma krundisisene vaba ruum detailplaneeringuga ette nähtud kõrghaljastuse

rajamiseks. Kõrghaljastuse rajamine kollektori peale ei ole võimalik.

Vertikaalsete soojuspuuraukude rajamisel tuleb lähtuda soojuspuuraukude projekteerimist ja

rajamist reguleerivatest kehtivatest õigusaktidest.

6.10.9. Gaasivarustus

Krunte Pos 9 ja Pos 10 teenindav olemasolev gaasitrass on näidatud ümbertõstetavana, mille

vajadus ja uus asukoht tuleb täpsustada projekteerimisel. Juhul, kui olemasolev gaasitoru jääb

projekteeritavate hoonete alt välja, on lubatud see säilitada olemasolevas asukohas.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Planeeritud kruntidele gaasiühendust ei ole kavandatud.

Kesk tee L3 kinnistule on näidatud perspektiivne B-kategooria gaasitoru alates olemasolevast B-

kategooria gaasitorustikust kuni Kesk tee L4 kinnistuni vajadusel naaberalade ühendamiseks

gaasivõrguga.

6.10.10. Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuala ühendamiseks sidevõrguga, on planeeritud kogu ala ulatuses uus

operaatorineutraalne sidevõrk ning sideühendused planeeritud kruntidele.

Operaatorineutraalsed ühendused on võimalik planeerida nii olemasoleva ELASA kui ka Telia

sidevõrgu kaudu. Planeeringuga on näidatud võimalikud alternatiivsed ühenduskohad erinevate

sidevõrkudega ning planeeringualasisesed trassikoridorid. Täpsed lahendused (sh ühendused

sidevõrguga) antakse projekteerimisel.

Vastavalt ELASA 06.03.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT2756, asub liitumispunkt

ELASA sidevõrguga sidekaevus 094K16, milles on kaablimuhv 094M12 (vt tehniliste tingimuste

skeemi). Riigiteel 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (65301:001:0593) asuvale ELASA

sidetrassile tuleb paigaldada pealt paigaldatav sidekaev 085YK23 ning sealt edasi rajada

sidekanalisatsioon planeeringualale. Sideühenduse rajamiseks erinevatele kinnistutele tuleb

paigaldada kliendikaevud või kapid koos muhviga, kust saab teha hargnemised erinevatele

kinnistutele.

ELASA sidekaevude asukoht, detailsemad tehnilised näitajad sidevõrgu projekteerimiseks ning

tingimused liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on toodud tehniliste tingimustes (vt Lisad).

Eraomandisse kuuluvate maaüksuste läbimiseks (Vanessa, Kesk tee L4) on ette nähtud

servituudi seadmise vajadus võrguvaldaja kasuks või vajadusel sundvaldus.

Telia Eesti AS on väljastanud 29.11.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

39304461, mille alusel on sidevõrguga ühinemine võimalik Tiigi tänaval asuvast sidekaevust nr

JRI-225 (vt joonis 5). Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte all 1 m.

Projekteerimisel tuleb arvestada, et sidekaevud ei jääks sõidutee alla ning näha ette kõik

vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada

normatiivsed sügavused ja vahekaugused. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi

sidekaevusid. Planeeritud kruntidele on nähtud ette individuaalse sidekanalisatsiooni sisestused

põhitrassist.

Planeeringualal asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad olemasolevad sidekaablid, mis muuhulgas

teenindavad Tamme tee äärseid olemasolevaid üksikelamuid ning jäävad planeeritud kruntide

hoonestusaladele. Olemasolevad sidekaablid on planeeritud osaliselt ümber tõsta ning ühendada

uue Telia sidevõrguga (lahendus täpsustatakse projekteerimisel). Siderajatiste ümbertõstmisel

tuleb projekti koosseisus esitada eraldi kaustana olemasolevate sidekaablite

ümberlülitusprojekt. Ümberpaigaldavatele liinirajatistele, mis jäävad erakruntidele, on näidatud

servituudi seadmise vajadus.

6.11. Ehitusgeoloogia

Planeeringuala moodustava Tamme tee 1a maaüksuse osas on teostatud geoloogiline uuring

(Viru Geoloogia OÜ, HP1221, oktoober 2017. a), mille käigus puuriti 29 puurauku kuni

sügavuseni 6 m ning teotati puursüdamiku läbilõike kirjeldus. Pinnase läbilõike moodustavad:

 Muldpinnas: 0,1–0,9 m

 Täitepinnas (veeriskivi, kruus, liiv, saviliiv): 0,6–1,0 m

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

 Saviliiv (kollakaspruun plastne): 0,55–3,2 m

 Saviliiv (hall plastne, väikeste laikudena kruus 25-30% ja laiguti karbonaatkivim

30-40%): 0,3–3,0 m

 Dolomiitne lubjakivi: kihi paksus max = 0,55 m

Põhjavee sügavus varieerus vahemikus 0,1–1,95 m. Vesi on saviliivane ja keskmiseteralise paksu

liivakihi all. Maapinnalähedase pinnasevee tõttu on võimalik territooriumi osaline üleujutus

sesoonselt.

Soovitused (täpsemalt vt uurimustöö aruannet):

 Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada pinnasevee äravooluga kraavidesse,

kaevudesse. Kraavi toestamine on vajalik, et ei saaks rikutud hüdrodünaamiline teede

režiim ümbritseval maa-alal, milleks võivad olla teede deformatsioonid ja ka

ümbruskonna hoonete vundamentide kahjustused mõranemiste/pragunemiste näol.

 Kaevetöödel tuleb pinnasevee äravooluks võtta kasutusele meetmed kaeveseinte

tugevdamiseks.

 Vundamendi sügavuse projekteerimisel tuleb arvestada sessoonset maapinna

külmumistemperatuuride sügavust.

 Kaevetööde ajal soovituslik jälgida pinnasekihtide muutusi (hulgipragude tekkimist

kaeviku seintel, maapinnal, pragude levimise suunda ja sügavust, saviosakeste

paisumist, kuivamist). Kindlasti jälgida ja arvestada peeneteralise pinnasekihi tursumist,

paisumist ja kokkutõmbumist.

 Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvesse võtta mulla- ja kivimikihtide

pundumiskoefitsente.

 Vundamendi põhjaks võib võtta kiht 3 - saviliiv hall, pooltahke, tihe ja/või kiht 4 –

lubjakivi.

6.12. Maaparandusdrenaaž

Planeeringuala asub endisel Lehmja II maaparandusehitisel, mis on maaparandussüsteemide

registrist kustutatud. Kogu maa-ala on kaetud maa-aluste drenaažitorustikega, mis suubuvad

planeeringualal ning sellega piirnevatesse olemasolevatesse kraavidesse, mis omakorda juhivad

vee ida suunas asuvasse Vaskjala veehoidlasse (Pirita jõgi).

Planeeringu realiseerimisel planeeringualasisene drenaažisüsteem likvideeritakse ning maa-

alale rajatakse vastavalt vajadusele uus kuivendus- ja sademeveesüsteem. Projekteerimisel tuleb

arvestada läbilõigatavate drenaažitorustikega ning näha ette meetmed naaberkinnistutel säiliva

drenaažisüsteemi toimimiseks. Põhimõttelised ühenduskollektorid on näidatud tehnovõrkude

joonisel. Lahendus täpsustada projekteerimisel.

6.13. Servituutide ja sundvalduse seadmise vajadus

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks eraomandisse

jäävatele kruntidele (tabel 5). Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud planeeringu

tehnovõrkude ja kitsenduste joonisel, mille ulatus tuleb täpsustada projekteerimise järgselt.

Transpordimaale ja üldkasutatavatele maadele (antakse üle kohalikule omavalitsusele ja

määratakse avalikku kasutusse) planeeritud tehnovõrkudele seatakse vajadusel servituudid

võrguvaldaja kasuks kaitsevööndite ulatuses. Servituudialade ulatus ja seadmise vajadus tuleb

täpsustada võrkude projekteerimise järgselt.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Olemasolevatele võrkudele jääb kehtima asjaõigusseadusest tulenev võrgu talumise kohustus.

Tabelis 5 on täpsemalt näidatud servituutide seadmise vajadus, mis on seotud erakruntidele

seatava õigusega juurdepääsude, jalgteede, parkimisalade või tehnovõrkude rajamiseks ja

kasutamiseks.

Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks (nt piirkonda teenindava

operaatorineutraalse sidevõrgu ehitamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga ette

nähtud veetorustike ringistamine) eraomandis olevatele maaüksustele, tuleb vajadusel seada

sundvaldus, juhul kui maaomanikega ei saavutada kokkuleppeid servituutide seadmiseks.

Heina tn 10 kinnistule tuleb vajadusel seada sundvaldus ÜVK taristu kaitsevööndi ulatuses.

Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi sisu

Pos 1, 2 Pos 1, 2

Vastastikune õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed ja sellega seotud muid rajatisi (jalgteed, tehnovõrgud, prügikonteinerid jm).

Pos 5, 6 Pos 5, 6

Vastastikune õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed ja sellega seotud muid rajatisi (jalgteed, tehnovõrgud, prügikonteinerid jm).

Pos 4 Pos 3 Õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed ja sellega seotud muid rajatisi (jalgteed, tehnovõrgud, prügikonteinerid jm).

Pos 14, 15, 16 Pos 14, 15, 16

Vastastikune õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed ja sellega seotud muid rajatisi (jalgteed, tehnovõrgud, prügikonteinerid jm).

Pos 17, 18 Pos 17, 18

Vastastikune õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed ja sellega seotud muid rajatisi (jalgteed, tehnovõrgud, prügikonteinerid jm).

Pos 19, 20 Pos 19, 20

Vastastikune õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed ja sellega seotud muid rajatisi (jalgteed, tehnovõrgud, prügikonteinerid jm).

Pos 8 Sidevõrgu valdaja Sidevõrgu valdajal on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat sidetrassi.

Pos 9 (puurkaevu

omanik) Pos 10

Valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus hooldada ja kasutada puukaevu ning läbi teeniva kinnisasja kulgevat veetorustikku.

Heina tn 10 (65302:001:0084)

Kesk tee L4 (65301:001:6282)

Kesk tee 31 (65301:003:0884)

Veevõrgu valdaja Veevõrgu valdajal on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat veetrassi.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Vanessa (65301:001:4177)

Kesk tee L4 (65301:001:6282)

Sidevõrgu valdaja Sidevõrgu valdajal on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid siderajatisi.

6.14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“.

 Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist;

 Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid

prügianumaid.

6.15. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga; Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

 tegevuspiirangud elektripaigaldise, sideehitise, gaasipaigaldise ja kaugküttetrassi kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud reoveepumpla kujas, mis on kookõlas määruses „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud põhjaveehaarde hooldusalas, mis on kooskõlas veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud geodeetilise märgi kaitsevööndis, mis on reguleeritud määruses „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ sätestatuga.

6.16. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

6.16.1. Üldised nõuded

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Detailplaneeringu algatamise eelselt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang, vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud

määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis

10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt

tuleb keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse eelhinnang anda KeHJS § 6 lõikes 1 ning

käesolevas määruses nimetamata juhul muuhulgas elurajooni arendamisel; sama määruse § 13

punkti 8 kohaselt tee rajamisel.

Eelhinnangu koostamise eesmärk oli selgitada välja detailplaneeringu lahenduse elluviimisega

kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Selleks on hinnatud võimalikke mõjusid

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Eelhinnangu

tulemustele tuginedes saab kokkuvõtvalt väita, et detailplaneeringu realiseerimisel ei ole näha

kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või

valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.

Planeeringualal ja sellega vahetult piirneval alal ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte

ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala, ohtlike ainete ladestuskohti ega

teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning muinsuskaitsealuseid objekte ja muid mälestisi. Seega

mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 alale ja kultuurimälestistele puudub.

Planeeringu realiseerimise tulemusel hävitatakse paratamatult senised põllukultuurid ning

elukeskkonna muutmise läbi avaldub teatav mõju loomastikule ja linnustikule, vähendades

elutegevuseks sobilikku keskkonda. Negatiivse mõju vähendamiseks kasvupinnasele on

soovitatav kasvupinnas eemaldada, ladustada ning kasutada seda hilisemalt haljastustöödel.

Planeeringuala läbivad haljasalad, teeäärsed puudealleed, haljasribad ja rohekoridor, mis on

jätkuvalt siduvaks elemendiks planeeringuala ümbritsevate rohealadega (nt idasuunda jäävad

rohealad) ning pakuvad lisaks rekreatsioonilisele väärtusele sobilikke elupaikasid lindudele ja

loomadele.

Eeldatavalt ei too kavandatav tegevus kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist ning valguse,

soojuse ja kiirguse reostust.

Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega

alale. Planeeritavate hoonete olmeveega varustamine ning reovee ärajuhtimine toimub uute

rajatavate ühisvõrkude kaudu (sh olemasolevate lokaalsete süsteemide likvideerimine). Reovesi

kogutakse planeeringualalt kokku kinnises süsteemis ning suunatakse ühiskanalisatsioonivõrku,

mis aitab vältida pinnase- või põhjaveereostuse riski. Sademevesi kogutakse korterelamute,

ühiskondlike ehitiste ning ärihoonete katustelt ja parklatest kokku ning puhastatakse enne

kanalisatsiooni ja kraavidesse juhtimist õli- ja liivapüüduris. Katustelt ärajuhitavat sademevett

on soovitatav koguda ning kasutada kastmiseks. Sademevee käitlemiseks tuleb eelistada

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist (nt rohealad, viibetiigid, imbkraavid jms).

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Krundil Pos 9 asuv olemasolev puurkaev säilib (nt kastmisvee ammutamiseks). Puukaevu

hooldusalasse jääva kõvakatendiga ala näol on tegemist krundisisese liikumisalaga, mis on

muuhulgas kasutusel juurdepääsuks puukaevule ning ei põhjusta kõigi eelduste kohaselt

põhjavee saastumise ohtu. Planeeringuga on välistatud veehaarde hooldusalal keelatud

tegevused (veeseadus § 154), mis võivad ohustada põhjaveekihi omadusi.

6.16.2. Rohevõrgustik

Planeeringuala ida- ja lõunaserva läbib maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor K9, mis

ühendab Aaviku teest idapoole jäävad kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalad. Lisaks

asub alal üldplaneeringu järgne rohevõrgustik, mis on näidatud allpool toodud skeemil 2.

Skeem 2. Väljavõte üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardist (planeeringuala musta punktiirina)

Rohevõrgustiku skeemilt nähtub, et detailplaneeringu ala ulatuses on rohevõrgustik osaliselt

katkendlik ning ei moodusta läbivalt seotud tervikut. Planeeringuga on vähesel määral

üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire korrigeeritud, et moodustuks sidus ja toimiv

rohealade võrgustik (vt skeem 3). Rohekoridorina on lisandunud Aaviku tee äärne vöönd ning

Tiigi tänava ja Tamme tee äärsete elamute vahele jääv üldkasutatav ja kõrghaljastatav roheala,

mis ühenduvad Aaviku teest ida poole varasemalt planeeritud rohealadega. Võrreldes

üldplaneeringuga kavandatule on rohealade osakaal detailplaneeringu ala ulatuses ca 0,5 ha

suurem. Aaviku tee äärsete detailplaneeringute realiseerimisel moodustub riigiteed ääristav

ühtne rohekoridor, mida ilmestavad sademeveekraavid, mis on planeeritud osaliselt ümber tõsta

ning kujundada looklevaks. Loodusliku ilmega kraavitus on visuaalne lisaväärtus elukeskkonna

rikastamisel.

Skeem 3. Üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile kantud detailplaneeringuga kavandatud rohevõrgustik

(tähistatud rohelise ruudustikuna, planeeringuala musta punktiirina)

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

6.16.3. Radooniuuring

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“ lisa 1 kohaselt ning Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel asub Rae vald

kõrgendatud radooniriskiga alal. Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaardi kohaselt

jääb planeeringuala samuti kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega (>50 kBq/m³) piirkonda,

kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega (Rn) pinnaseid. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on

riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb

radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes

piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks

mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent,

maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine,

küttekolded jne.

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla

300 Bq/m³. Ehitusprojektides tuleb rakendada nõuetekohaseid radoonivastaseid ehituslikke

meetmeid, et tagada hoonetes normidele vastav radoonitase.

Kuna radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni

sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade ulatuses varieeruda üsna oluliselt, on kogu

planeeringuga hõlmatud maa-alale koostatud radooniuuring (Radoonitõrjekeskus, juuni 2019),

et selgitada välja projekteerimisel vajalikud radooniohjemeetmed.

Radooni mõõtmised teostati kogu planeeringuala ulatuses, neljal uuringualal. Tulemustest

selgub, et maa-ala asub kõrge radooniriskiga piirkonnas, mille piires jääb radooni sisaldus

pinnaseõhus piiridesse 50-250 kBq/m3. Erinevate uuringualade kõrgeimad tasemed jäid

vahemikku 66-108 kBq/m3. Selleks, et tagada normidele vastav radoonitase hoones, tuleb

hoonete projekteerimisel arvestada radooni kaitsega – kasutada radoonikilet ja vundamendi

tuulutust (radoonikaevud) ning tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Kõik vundamenti läbivad

kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida, ning arvestada, et radoonitõkkekilest oleks

võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei mitte projekteerida).

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

6.16.4. Jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded

Pinnasereostuse vältimiseks tuleb ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed ladestada või suunata

taaskasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjast.

Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustegevusel tuleb

kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid.

Tehnoloogilised ja sorteeritud olmejäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse ning need tuleb

anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs.

Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Rae valla

jäätmehoolduseeskirjale.

6.16.5. Müra- ja vibratsioonitingimusi tagavad nõuded

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel arvestatud

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud võimalike häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste).

Transpordiamet kui riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest

ning ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid võimalike häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik vajalikud leevendusmeetmetega seotud

kulud kannab igakordne krundi omanik/arendaja.

Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise

kohta esitatavad nõuded“. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

kohaselt on tegemist suures osas II kategooria uue planeeritava alaga (sh elamu-alad, rohealad),

kus peavad olema tagatud liiklusmüra taotlustasemed päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 50 dB.

Planeeringuala Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee poolsesse osasse on kavandaud

ärihooned, mida otseselt müratundlikeks ei loeta.

Varasema planeerimisprotsessi käigus on koostatud käesoleva planeeringuala põhja- ja

lõunapoolsele osale mürahinnangud. Arvestades, et maakasutuse põhimõtted ning

planeeritavad mahud ei ole võrreldes varasemalt kavandatud mahtudega oluliselt muutunud, on

mürauuringutes antud hinnangud jätkuvalt asjakohased.

1. DP ala põhjapoolne osa. Tamme tee 1, Tamme tee 2 ja Tamme tee 1a kinnistuid

hõlmaval alal on viidud läbi detailplaneeringualale jõudva autoliiklusest tulenevate

müratasemete modelleerimine (koostaja Alkranel OÜ, mai 2016) nii olemasoleva kui ka

perspektiivse olukorra kohta. Olemasoleva olukorra (2016) modelleerimisel on arvestatud, et

müraallikateks on Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Jüri–Vaida maanteede ning Kesk tee ja Tiigi

tänavate liiklus (aluseks Liikluslahendus OÜ (2016) töö) ning perspektiivse olukorra (2035)

modelleerimisel on täiendavalt arvestatud detailplaneeringualalt lähtuva liiklusega.

Modelleerimise tulemused näitasid, et liiklusest elamuteni kanduvad olemasolevad mürataseme

väärtused ning detailplaneeringu realiseerimisel lisanduvast liikluskoormusest mõnevõrra

suurenev piirkonna mürataseme väärtus jäävad madalamaks uutel aladel lubatud

taotlustasemetest.

2. DP ala lõunapoolne osa. Põllu maaüksust hõlmaval alal on mürahinnangu koostanud

Hendrikson&Ko (2018). Müra modelleerimisel on lähtutud Maanteeameti 2017. a

liiklusloenduse tulemustest ja prognoositavast liikluskoormuse suurenemisest. Ala

mõjutavateks teguriteks on autoliiklus Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel ning alaga

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

vahetult piirneval Aaviku teel. Analüüsi tulemusel vastab kavandatavate eluhoonete fassaadide

müratase sihtväärtuse nõuetele nii ehitusjärgses olukorras (olemasolevad liikluskoormused) kui

valdavalt ka perspektiivses olukorras (liikluskoormuste suurenemine 50%). Samuti on hoonete

hoovipoolsel alal ning kavandatud mänguväljakute ja spordiplatside piirkonnas tagatud head

tingimused välisõhus viibimiseks ehk välisõhu müratase vastab samuti sihtväärtuse nõuetele.

Kokkuvõtvalt näitab mõlema ala müratasemete modelleerimine, et piirkonna teede (sh

tänavate) liiklusega kaasnev müra mõjutab müraolukorda detailplaneeringu alal, kuid nii

olemasoleva kui ka perspektiivse olukorra puhul ei ole näha ette olulisi häiringuid ja

normtasemete ületamisi, millest tulenevalt puudub otsene vajadus leevendavate meetmete

seadmiseks.

Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse

standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt.

Hendrikson&Ko mürahinnangus on kokkuvõtvalt toodud, et hoonete siseruumides heade

tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel

arvestada järgnevaga:

 Kavandades eluruume (elu ja magamisruumid korteris) Ld<55 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB, kuid võttes arvesse võimalikku suuremat mürataset tipptunnil (hinnanguliselt kuni ca 2…3 dB kõrgem müratase) või suurema liiklusega perioodil (samuti üksikute mürarikaste masinate möödasõidul) on soovitatav rakendada mõnevõrra rangemaid nõudeid ehk minimaalne soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni väärtus on 35…40 dB;

 Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Kõrgema mürafooniga küljed on korterite rajamisel üldjuhul soovitatav jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele.

 Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel õigusaktides kehtestatud näitajate normtasemeid.

Alkranel OÜ koostatud täiendav ohufaktorite üldparameetrite analüüs (2016) näitab, et ei ole

ette näha autoliiklusest tuleneva vibratsioonitaseme ülenormatiivset esinemist, piirkonna

õhukvaliteedi halvenemist ning vastavate piirväärtuste ületamist planeeringualal ning puudub

vajadus vastavate leevendavate meetmete seadmiseks. Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja

vibratsioon on lühiajalised ning nende ulatus piirneb planeeringuala ning selle lähialaga,

kahjustamata elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei ületaks

seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid.

6.16.6. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded

Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis

EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi alusel tuleb planeeringute

koostamisel hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et eluruumides oleks tagatud

vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

Lisaks peab kuni kolmetoaliste korterite puhul 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas. Elamute põhja-lõunasuunalise orientatsiooni

puhul, kus päike saab paista kõikidesse tubadesse, võib rahuldava insolatsiooni piirinormi

vähendada 2,5 tunnini. Planeeritud krundistruktuur ja hoonestustihedus võimaldavad paigutada

hooneid üksteisest piisavalt kaugele, et vältida naaberhoonestuse olulist varjutamist. Samuti on

oluliseks teguriks insolatsiooninõuete täitmisel hoonete kõrgus, millest tulenevalt madalad 2-

korruselised hooned varjutavad naaberhooneid oluliselt vähem võrreldes kõrghoonetega.

6.16.7. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed

Detailplaneeringu realiseerimise tulemusel ei ole ette näha avariiolukordade tekkimist.

Võimalikke avariiolukordi ehitamise käigus võivad põhjustada kasutatava tehnika rikked või

tööõnnetused, mis on ennetatavad kvaliteetsete masinate ja õigete töövõtete kasutamisega.

Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru

purunemine, kütuseleke vms). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning

tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusperioodil vastutab

keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal töövõtja. Ehitiste kasutamisel

võivad avariiolukordi põhjustada torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral

pöörduda võrguvaldaja poole ning tulekahjude ennetamiseks tuleb ehitised varustada nõuetele

vastavate tulekustutusvahenditega.

6.16.8. Keskkonnalubade taotlemise vajadus

Keskkonnalubade taotlemise vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel täpselt teada.

Keskkonnalubadena käsitletakse jäätmeluba, veeluba, õhusaasteluba ja kompleksluba.

Elamute püstitamisel ei ole eeldatavasti vajalik keskkonnalubade taotlemine. Erinevate

keskkonnalubade taotlemise vajadus ärihoonete püstitamisel selgub projekteerimise käigus, kui

on selgunud kavandatavate hoonete täpne kasutusotstarve ja tegevusvaldkond. Seejuures tuleb

juhinduda õhusaasteloa, veeloa, jäätmeloa ja kompleksloa kohustust reguleerivatest

õigusaktidest.

Kokkukogutav sademevesi puhastatakse liiva- ja õlipüüduris ning juhitakse planeeringualal

asuvatesse kraavidesse. Sademevee eelvooluks on Pirita jõgi. Veeloa taotlemise vajadus

sademevee suublasse juhtimiseks tuleb selgitada välja edasisel projekteerimisel ning ehitusloa

menetlusprotsessi käigus, kui on selgunud täpsed sademevee kogused, pindade suurused, õli- ja

liivapüüdurite andmed jms.

6.17. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või

ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb

vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu

ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Koostatavad projektid peavad olema koostatud vastavalt

kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle

osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku

poolt.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Planeeritud teede, juurdepääsuteede, parklate, jalgratta- ja jalgteede, haljastuse, välisvalgustuse

ja teiste tehnovõrkude (edaspidi Rajatised) rajamine toimub arendaja ja Rae valla vahel juba

sõlmitud ning võimalike tulevikus sõlmitavate lepingute alusel.

Arendaja tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike Rajatiste

väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus sätestatud viisil, mahus

ja ulatuses. Rajatiste välja ehitamine on planeeritud hoonete rajamise tingimuseks.

Transpordiameti tingimused:

1. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

2. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

3. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Planeeringu realiseerimise tegevuskava:

Planeering viiakse ellu vastavalt etappidele, mis on kajastatud joonisel 8 (Etappide skeem).

1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt kehtestatud maakasutusele ning vajalike servituutide seadmine.

2. Krundi Pos 24 (ühiskondlike ehitiste maa) tasuta võõrandamine kohalikule omavalitsusele. Arendajal ei ole krundi Pos 24 hoonestamiskohustust.

3. Rajatiste ja üldkasutatavate aladele avaliku ruumi terviklik projekteerimine ning eraomandis olevate kinnistute (sh planeeringuala väliste) omanikega notariaalsete lepingutega maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis vastavalt õigusaktidele. Vajadusel sundvalduse seadmine avaliku huviga tehnorajatiste ehitamiseks.

Etapiliselt:

4. Ehituslubade väljastamine rajatiste ehitamiseks vastavalt etappidele.

5. Rajatiste (sh teed koos haljastusega, tänavavalgustus, tehnovõrgud, sademeveesüsteemid kuni eelvooluni) väljaehitamine kuni liitumispunktideni ja kasutuslubade väljastamine ning olemasolevate sademeveekraavide puhastamine.

6. Kasutusloaga transpordimaade tasuta võõrandamine Rae vallale.

7. Ehituslubade väljastamine hoonetele.

8. Hoonete ehitamine ja üldkasutatavatele maadele avaliku ruumi (vastavalt maastikuarhitektuursele projektile) rajamine (sh olemasolevate sademeveekraavide puhastamine) vastavalt etappidele.

9. Väljaehitatud ning kasutusloaga üldkasutatavate maade tasuta võõrandamine Rae vallale.

10. Kasutuslubade väljastamine hoonetele. Hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks

on, et kõik muud kohustused on täidetud (sh vajalikus mahus vastavalt etappidele

väljaehitatud rajatised ja avalik ruum).

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Planeeringu etapiviisiline realiseerimine:

Detailplaneeringu realiseerimine on lubatud etapiviisiliselt (vt joonis 8). Etapiviisilise

realiseerimise eelduseks on kogu arendusala ulatuses terviklikult läbi projekteeritud rajatiste

(sh teed, jalg- ja/või jalgrattateed, sademeveesüsteem, tehnovõrgud ja -rajatised kuni

liitumispunktideni) ja üldkasutatavate alade projektlahendused.

Järgnevalt on antud etappideks jaotus, mida on lubatud realiseerimise käigus täpsustada

kokkuleppes vallaga.

I etapp: Kruntide Pos 1-6 ehitusõiguse realiseerimine ning Pos 24 tasuta üleandmine vallale.

Vastavalt huvitatud isiku ja valla vahel sõlmitud kokkuleppele on Pos 24 välja ehitamise

kohustus vallal ning Pos 24 väljaehitamine võib toimuda edasiste etappidega paralleelselt.

Planeeritud taristust rajatakse:

- Kruntidele Pos 31 ja 32 planeeritud tänavaruum (sh jalg- ja/või jalgrattatee,

kõrghaljastus, tehnovõrgud);

- Pos 1-6 teenindamiseks vajalikud tehnovõrkude ühendused;

- Kruntidele Pos 33 ja 34 planeeritud avalik ruum (sh mängu- ja/või puhkealad, jalg- ja

jalgrattateed, valgustus, haljastus, sademeveesüsteem);

II etapp: Kruntide Pos 7-23 ehitusõiguse realiseerimine

Planeeritud taristust rajatakse:

- Kruntidele Pos 28-30 ja Kesk tee L3 maaüksusele (alates Pos 29 kuni Kesk teel asuva

olemasoleva taristuni) planeeritud tänavaruum (sh sõidutee, jalg- ja/või jalgrattateed,

haljastus, tänavavalgustus, sademeveesüsteem, tehnovõrgud);

- Pos 7-24 teenindamiseks vajalikud tehnovõrkude ühendused;

- Kruntidele Pos 35 ja 36 planeeritud avalik ruum (sh mängu-, treening ja/või puhkealad,

jalg- ja jalgrattateed, valgustus, haljastus, sademeveesüsteem);

III etapp: Kruntide Pos 25 ja 26 ehitusõiguse realiseerimine

Planeeritud taristust rajatakse:

- Krundile Pos 27 ja Kesk tee L3 maaüksusele (krundiga Pos 27 piirnevas lõigus)

planeeritud tänavaruum (sh sõidutee, jalg- ja/või jalgrattateed, haljastus,

tänavavalgustus, sademeveesüsteem, tehnovõrgud)

- Pos 25 ja 26 teenindamiseks vajalikud tehnovõrkude ühendused;

- Kruntidele Pos 25 ja 26 planeeritud puhverhaljastus

Arendaja kohustus on olemasolevate võrkude ümberehitamise järgselt taastada

naabermaaüksusi teenindavate tehnovõrkude ühendused ning ehituseelne olukord (sh

haljastus). Kruntide Pos 9 ja 10 olemasolevate tehnovõrkude ühenduste ümberehitamisega ning

kruntide Pos 8 ja 11 planeeritud tehnovõrkude rajamisega seotud erisused ja kulude kandmine

on kokku lepitud 16.07.2018 sõlmitud võlaõigusliku lepinguga eelmainitud kruntide omanike

ning käesoleva detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku vahel.

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

JOONISED (eraldi failidena)

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Joonis 1. Asukohaskeem

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Joonis 2. Tugiplaan

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Joonis 3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Joonis 4. Põhijoonis

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Joonis 6. Ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrgu skeem

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Joonis 7. Teede ristlõiked

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa DP-202220

Joonis 8. Etappide skeem

AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

DP-202220

Joonis 9. Illustratsioon (koostamisel)

DP0713_tehnovorgud.pdf

15.5

Kr un

di pi

SõiduteeHaljasriba

Kr un

di pi

Haljasriba

LÕIGE A-A'

Veetoru Isevoolne kanalisatsioon

1.51.8

Valgustuskaabel

52.5

LÕIGE E-E'

Kr un

di pi

Jalg- ja jalgrattateeHaljasriba Haljasriba

Kr un

di pi

S idekanalisatsioon

0,4 kV kaabel

7.1

O l. veetoru

O l. survekanal

Olemasolev kraav Haljasriba

Jalg- ja jalgrattatee SõiduteeAlleehaljastus

Kr un

di pi

Haljasriba

LÕIGE B-B'

varem proj.

Valgustuskaabel

S ide-

kanalisatsioon

Veetoru

6 4

kanalisatsioon Isevoolne

34.4

1.5

20 kV kaabel

Kr un

di pi

S oojatorustik

Kraav + juurdepääs krundile (truup)

Kr un

di pi

Jalg- ja jalgrattatee Sõidutee 3.5

Alleehaljastus

Kr un

di pi

Haljasriba

LÕIGE C-C'

0,4 kV kaabel Valgustuskaabel

S ide-

kanalisatsioon

Veetoru

5 4

kanalisatsioon S

adem evee-

kanalisatsioon

Isevoolne

17.5

1.5

Kr un

di pi

Kr un

di pi

LÕIGE D-D'

Sõidutee

7 HaljasribaHaljasriba Jalgtee Haljasriba

Valgustuskaabel

2.53.5

Veetoru

kanalisatsioon Isevoolne

1.5

O l.sadem

evee- kanalisatsioon

B -kat gaasitoru

S oojatorustik

20 kV kaabel

S ide-

kanalisatsioon

4 Haljasriba

1:1,75 1:1,75

S oojatorustik

Valgustuskaabel

1. 8

2. 5

Isevoolne kanalisatsioon

2. 4 1.5

9.4 2 3

S oojatorustik

1. 91. 4

1. 4

1. 8

Tamme tee (Pos 30)

2.51.5 Haljasriba Jalgtee

S oojatorustik

varem proj.

0,4 kV kaabel

Kergliikluskoridor (Pos 35) koos perspektiivselt rekonstrueeritava riigiteega

4 4.4

28.2

9.7

Pos 29

5 Haljasriba

Pos 28

2.5 2.5 Haljasriba

Kesk tee (Pos 27) P

ersp. surveline

0,4 kV kaabel

kanalisatsioon

1. 4

1.5

P ersp.

D renaažitoru

S ide-

kanalisatsioon (S 2)

S ide-

kanalisatsioon (S 1)

D renaažitoru

1.5

1. 7

3 3.2

1. 8

3.2

LÕIGE F-F'

Kr un

di pi

Jalg- ja jalgrattateeHaljasriba Haljasriba

Kr un

di pi

S idekanalisatsioon

0,4 kV kaabel

9.8

O l. veetoru

O l. survekanal

Rekonstrueeritav Haljasriba

S oojatorustik

Valgustuskaabel

Isevoolne kanalisatsioon

2. 4 1.5

Kergliikluskoridor (Pos 35) koos perspektiivse rekonstrueritava riigiteega

21.7

5.4

Kr un

di pi

2. 71.

81.5

Veetoru kanalisatsioon Isevoolne

Veetase 0,7 m

Põhja laius 0,5 m

1:21:2

3.9 0.8 5.5 0.8 SõiduteeTeepeenar Teepeenar

70.5 0.5

1:2 1:2

Perspektiivne laiendatav riigitee (tähistatud sinise katkendjoonega)

SõiduteeTeepeenar Teepeenar

5.9 Kraavi kaugus

1 Haljasriba

4.4

16.9

kraav

Veetase 0,7 m

Põhja laius 1,0 m

1:2 1:2

Perspektiivne laiendatav riigitee (tähistatud sinise katkendjoonega) Kr

un di

pi ir

70.5 0.5 SõiduteeTeepeenar Teepeenar

13.8 Kraavi kaugus

Haljasriba 4.5 0.8 5.5 0.8

SõiduteeTeepeenar Teepeenar 4.4

Haljasriba Haljasriba

1:21:2

Veetase 0,8 m

Põhja laius 3,0 m

EK-2

10 krt

EK-2 10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2 10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK-2

10 krt

EK -2

10 k

EK-2 10 krt

E1 E1

E 1

E1 E1

S 1

EV1 EV1

EV1

EV1 EV1EV1EV1EV1

EV1

EV1 EV1 EV1 EV1

EV1

EV1EV1 EV1

EV1 EV1

EV1

EV1 EV1

EV1

EV1 EV1EV1

EV1

EV1 EV1

EV1

EV1 EV1

EV1 EV1 EV1

EV1

11114 Jüri - Vaida

R20

EV1

2T1

2T1 2T1

2T1

2T1 E2

E2 E2

EV 1

EV1 EV1

EV1

EV 1

K2 K2

2T1

K2 K2

D1 D1 D1 D1 D1

D1 D1

2T1

2T1 S1

2T1

EV1

EV1 EV1

EV1

2T1

G2 G 2

G 2

E1 E1

E2 E2

V1 V1

Avalikudjäätmekonteinerid

R 20

R10

Tuletõrje ve emahutite

ala

Olemasoleva ja varem projekteeritud keskpingekaabli ühenduskoht

Varem projekteeritud ja planeeritud 10 kV elektrikaabli ühenduskoht

Olemasoleva ja planeeritud sademeveekanalisatsiooni ühenduskoht

Telia sidekaev nr JRI-225

Pos 9 ja Pos 10 ümbertõstetava gaasitorustiku liitumispunkt

Varem projekteeritud alajaam

Maapinna tõstmise vajadus tulenevalt

isevoolse kanalisatsiooni kõrgusest. NB!

Täpsustada projekteerimisel

Olemasoleva ja planeeritud B-kat gaasitrassi ühenduskoht

M aapinna tõstm

ise vajadus tulenevalt

isevoolse kanalisatsiooni kõrgusest. NB!

Täpsustada projekteerim isel

Olemasoleva ja ümbertõstetava gaasitorustiku ühenduskoht

ø1000

R 20

Tee kaitsevöönd (30 m )

Tee kaitsevöönd (30 m )

Tänava kaitsevöönd (10 m)

Tee kaitsevöönd (30 m )

plan.

alajaam

2T1

S1 S1 S1

2T 1

2T1

EV1 EV1 EV1 EV1

EV1

2T1

2T1 2T1

2T1

V1 V1

< KS1 <

KS1

KS1 <

KS1

EV1

2T1

EV1

E V1

EV 1

E V1

EV1 EV1

EV1

2T1

2T1 2T1

2T1

ø1000

K2 K2

EV1

EV1 K2

K2 K2

Tuletõrje veemahutite ala

Olemasolev hüdrant

KS1

V1R20

Pumpla juhtimis- ja liitumiskilp

D1 D1

D 1

D1 D1

D 1

D1 D1

D 1

D1 D1

D 1

D1 D1

D 1

D1 D1

D 1

D1 D1 D1

D1 D1

D 1

K1 K1

K2 K2

K2K2K2K2K2K2

K2 K2

D1 D1

K2K1

K1 K1

V1 V1

K1 K1

V11

K k

K1k

KS1

K2 K2

K2 K2 K2

KS1

V11

EV1 EV1

EV1

sõidutee kitsendus

persp. bussipeatus

Ülase ja Teeääre kinnistu teed ja tehnovõrgud (ESD Solutions OÜ, töö nr 9150)

AHAH

AH AH

rajada kinnisel meetodil

ajutine

üm ber-

pööram isala

ca 12x14 m

perspektiivne

sõidutee

ümber-

pööramisala

ca 12x14 m

MAJANDUS-

HOOV

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

24553 2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

22346

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

25341

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

26515

- -

- - HP50/LK50

271735

2(-1)/1 3 (1/2)

8/5 250

EP100

204611

2 (-1) 2

9 3020

ÄK/ÄV/ÄB/TL/HP

755725

2(-1)/1 3 (1/2)

8/5 300

EP100

23759

- -

- - HP/PK100

12 39233

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

27074

2(-1)/1 3 (1/2)

8/5 250

EP100

18068

- -

HP/HM/PK100

21 91136

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

232923

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

234921

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

223322

2(-1)/1 3 (1/2)

10/5 350

EP100

190310

2 (-1) 2

9 3020

ÄK/ÄV/ÄB/TL/HP

754626

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

25162

- -

- - HP50/LK50

360034

- -

- - LT/LK100

32431

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

211913

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

222512

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

ER100

28907

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

323115 2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

289214

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

249016

- -

- - LT/LK100

77632

2(-1)/1 7(1/6)

10 3200

ÜL100

800224 2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

272819

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

276718

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

248217

- -

LT100

252130

2(-1)/1 2(1/1)

8/5 500

EK100

247520

- -

LT100

263627

Planeeritud ELASA sidekaev nr 085YK23

persp. bussipeatus

12,5

18 R3

R15

R20

orienteeruv olemasoleva

drenaaži ümberühendamine

ÜPV-4 ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga

ÜPV-5 ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga

ÜPV-6, ÜPK-2 ühenduskoht olemasoleva ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga

ÜPV-1 ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga

Varem projekteeritud ja planeeritud isevoolse kanalisatsiooni ühenduskoht

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni suubumiskoht kraavi

ÜPV-3 ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga

varem projekteeritud reoveepumpla

Olemasolev hüdrant

Planeeritud drenaažitorustiku suubumiskoht kraavi

Olemasolev hüdrant

Planeeritud läbipesukaev

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni suubumiskoht kraavi

Planeeritud drenaažitorustiku suubumiskoht kraavi

ÜPV-2 ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga (varem planeeritud trassikoridor ja servituudiala)

K2 K2

- -

LT100

426928 2T

2T1

2T 1

2T1

- -

LT100

928029

2T1

Olemasoleva ja ümbertõstetava sidekaabli ühenduskoht

Planeeritud soojatrassi ühenduskoht varem projekteeritud DN125 soojatrassiga.

E1 EV1

EV1

11114 Jüri - Vaida

2T1

V1 V1

Kaugküttetorustiku ühenduskoht olemasoleva võrguga

Rekonstrueeritav Võsa reoveepumpla

2T1

EV1

V1 V1

KS1 KS1

KS1

Ühendus olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga

Ühendus olemasoleva veetorustikuga

V V1

V1 V1

KS1

D1 D

1 D1

D1 D

1 D1

D1 D1

D1 D

1 D1 D1

D1 D1

K1 K1

K2 K2

K1 K1

V1 V1

V1 KS1

KS1

V11

rajada kinnisel meetodil

Planeeritud soojatrassi ühenduskoht varem projekteeritud ning 2024. a rajatava DN125 soojatrassiga.

ÜPK-1 ühenduskoht olemasoleva ühiskanalisatsioonivõrguga

1) 41.96 de160 2) 41.96 de160

K2-3343.20 1) 42.10 de200 2) 42.17 de200 Planeeritud õli- ja liivapüüdur

Planeeritud soojatrassi ühenduskoht varem projekteeritud DN125 soojatrassiga.

1. Planeeringuala suurus on ca 14 ha.

3. Elektrivõrgu planeerimisel on arvestatud Ülase, Teeääre, Ühistu tee 1 detailplaneeringu ala elektriliitumise projektiga (töö nr LR6588), millega on ette nähtud olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimine ja asendamine maakaabliga uues asukohas;

4. Kanalisatsioonivõrgu ja keskküttelahenduse planeerimisel on arvestatud Ülase ja Teeääre

kinnistu teed ja tehnovõrgud projektiga (ESD Solutions OÜ, töö nr 9150);

5. Detailplaneeringu ala sisene vee- ja kanalisatsioonilahendus on planeeritud koostöös VP

Projekt OÜ-ga (veevarustuse ja kanalisatsiooni insener Silver Paas). Kokkukogutav reovesi

juhitakse Tiigi tänava olemasolevasse kanalisatsiooni ning Ülase ja Teeääre kinnistute projektalale projekteeritud reoveepumpla ja kanalisatsioonitorustike kaudu Jüri aleviku olemasolevasse ühiskanalisatsioonivõrku.

6. Sademevee lahenduse aluseks on Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu detailplaneeringu sadevee

ärajuhtimise lahenduse hinnang (OÜ T-Model, töö nr 25016, 05.05.2025)

MÄRKUSED

LEPPEMÄRGID

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud sõidutee

Planeeritud kõnni- või kergliiklustee

Planeeritud juurdepääs krundile

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Planeeritud krundipiir

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd/kuja

Planeeritud üldkasutatav haljasala

Olemasolev kraav

Planeeritud/säiliv kraav

Likvideeritav objekt

Planeeritud pinnasrada

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev kõnni- või kergliiklustee

Olemasolev kruusakattega sõidutee

Planeeritud purre

Servituudi seadmise vajadus (erakrundile)

Olemasolevad tehnovõrgud

Varem projekteeritud veetorustik

K1 K1

Varem projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik

Varem projekteeritud surveline kanalisatsioonitorustik

Varem projekteeritud sademeveekanalisatsioon

Varem projekteeritud keskpingekaabel

Varem projekteeritud madalpingekaabel

Varem projekteeritud tehnovõrgud

Varem projekteeritud kaugküttetrass

Skeem 1. PLANEERINGUALAVÄLISED TRASSIDE ÜHENDUSKOHAD

Maapinna tõstmise vajadus (täpsustada projekteerimisel)

Joonise nimetus: TEHNOVÕRGUD JA KITSENDUSED

Asukoht: AAVIKU KÜLA, RAE VALD, HARJU MAAKOND

Huvitatud isik: OÜ FUND EHITUS

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi: AAVIKU KÜLA TAMME TEE 1, 1A, 2 JA PÕLLU KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr: DP-202220

Kuupäev: 05.05.2025

Joonise nr: 5

Mõõtkava: 1:1000

Formaat: A0

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Planeeringuala piir

Projektala piir (naaberarendus)

Planeeritud drenaaž

E2 E2 Planeeritud keskpinge maakaabel

E1 E1 Planeeritud madalpinge maakaabel/liitumiskilp

EV1 EV1 Planeeritud tänavavalgustuskaabel/valgustuspost

V1 Planeeritud veetorustik/liitumispunkt

K1 Planeeritud isevoolne kanalisatsioon/liitumispunkt

S1 Planeeritud sidekanalisatsioon/liitumispunkt

Illustratiivne tuletõrje veemahutite ala

Planeeritud tehnovõrgud

2T1 2T1 Planeeritud kaugküttetorustik/liitumispunkt

Planeeritud sademeveekanalisatsioon

Planeeritud alajaam

Planeeritud hüdrant

PLANEERITUD TEEDE JA TÄNAVATE PROFIILLÕIKED KOOS TEHNOVÕRKUDEGA M 1:250

Planeeritud kõrghaljastus (orineteeruv paiknemine)

Planeeritud õli- ja liivapüüdur

K2 K2

KS1 KS1

K1 K1

V1 V1

Persp. isevoolne kanalisatsioon

Persp. surveline kanalisatsioon

Persp. soojatorustik

Persp. gaasitorustik

Persp. madalpingekaabel

Perspektiivsed tehnovõrgud (naaberalade ühendused)

E2 E2 Persp. keskpingekaabel

E1 E1

2T1 2T1

< KS1

S1 Persp. sidekaabel

S2 Ümbertõstetav sidetrass

Olemasolev drenaaž

Olemasolev gaasitrass

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev isevoolne kanalisatsioon

Olemasolev surveline kanalisatsioon

Olemasolev veetrass

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev hüdrant

Reoveepumpla kuja

Geodeetiline märk koos kaitsevööndiga

Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 28.05.2025 nr 6-1/3380

Meie 27.06.2025 nr 7.2-2/25/4573-7

Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine märkusega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae vald Tamme tee 1 (65301:001:5070), Tamme

tee 1a (65301:001:5068), Tamme tee 2 (65301:001:5069) ja Põllu (65301:003:0072) kinnistute

ning lähiala detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on ärihoonete,

elamute (üksik-, rida- ja korterelamud), lasteaia ning teenindava taristu kavandamine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

Väliprojekt OÜ töö nr DP-202220 „Aaviku küla Tamme tee 1, 1A, 2 ja Põllu kinnistute ja lähiala

detailplaneering“ märkusega seletuskirja : Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72

lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist (tegemist ei ole üksikelamu

rajamisega vaid arendusala rajamisega).

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

2 (2)

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa Rae vald Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu esitamine korduvaks kooskõlastamiseks	28.05.2025	1	7.2-2/25/4573-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	21.11.2024	4	7.2-2/24/4573-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	21.11.2024	4	7.2-2/24/4573-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneering esitamine kooskõlastamiseks	31.10.2024	4	7.2-2/24/4573-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneering esitamine kooskõlastamiseks	31.10.2024	4	7.2-2/24/4573-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneering	15.05.2024	6	7.2-2/24/4573-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Väliprojekt OÜ
Harjumaa Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneering	24.03.2023	424	7.2-2/23/4573-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneering	27.02.2023	449	7.2-2/23/4573-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus

Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

Failid

Digiallkirjad

Seosed