Sotsiaalministeeriumi 2024. aasta tööplaani prioriteetsed projektid

Lisa "2024. aasta tööplaani prioriteetsed projektid"

1. Erihoolekanne 02.01.2024–13.12.2025

Projekti eesmärk on analüüsida

erihoolekandeteenuste korraldamist,

mille põhjalt teha ettepanekud teenuste

jätkusuutlikkuse, kvaliteedi ja

kättesaadavuse tagamiseks nii, et

psüühilise erivajadusega inimeste

toimetulek igapäevaeluga hakkama

saamisel ning kogukonnaelus osalemisel

oleks vajaduspõhiselt toetatud. Muutuste

rakendumise jaoks on vaja selgitada

riigi ja kohaliku tasandi rollid ning

jõuda kulupõhisel mudelil põhineva

piisava rahastuseni.

Pikaajaline tulemus: Riigi ja KOV vahel on rollid kokku

lepitud, teenuste rahastus on kulupõhise mudeli kohane,

teenus on isiku vajadustest lähtuvalt kättesaadav,

erihoolekande asutuste reorganiseerimine on lõpule viidud.

Tulemus 2024. aastal:

• teenuste jätkusuutlikkuse analüüsi põhjal on tehtud SOM

juhtkonnale ettepanekud poliitika muudatusteks;

• investeeringu toetuse andmise tingimused on kinnitatud

ning reorganiseerimiseks vajalikud toetavad meetmed on

Sotsiaalkindlustusametiga kokku lepitud;

• SHS eelnõu on VV poolt kinnitatud, päeva- ja

nädalahoiuteenuse muudatustega seonduvad ministri

määrused on ette valmistatud, kooskõlastatud ja jõustuvad

koos SHS muudatustega;

• isikukeskse teenusmudeli (ISTE) rakendamiseks vajalik

SHS eelnõu kontseptsioon ja seonduvate rakendusaktide

kavandid on puudutatud osapooli kaasates ette valmistatud.

Vastutaja:

hoolekande osakonna

juhataja Ivar Sikk

Projektijuht:

hoolekandeteenuste- ja

toetuste poliitika juht

Tarmo Kurves

Kaasvastutaja:

Sotsiaalkindlustusamet

Ootus kaasvastutajale:

Sotsiaalkindlustusamet kogub analüüsiks

vajalikke andmeid, juhib aktiivselt muutusi

poliitika elluviimisel (sh teenuseosutajate ja

KOVide osas) ning teostab seiret.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame

pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO

ülemaailmsete

säästva arengu

eesmärkidega:

2. Rehabilitatsioonisüsteemi reform 02.01.2024–30.11.2027

Reformi eesmärk on luua

erivajadusega inimestele

tugisüsteem, mis võimaldab

abivajaduse kiirelt tuvastada,

lihtsustab vajadustele vastava abi

saamist ja tagab vajalikud

tugimeetmed. Visioon on

integreerida erivajadustega

inimestele rehabiliteerivate

sekkumiste pakkumine

tervisevaldkonnaga, pakkudes

funktsioonide taastamisele ning

säilitamisele suunatud teenuseid

integreeritud teenustena.

Pikaajaline tulemus: Erivajadusega inimestele on vajalik

abi ja tugi tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult,

ennetades abivajaduse süvenemist. Rehabiliteerivate

teenuste pakkumine on integreeritud sotsiaal- ja

tervisevaldkonda tagades inimesele loogiline teekond abini

ning kaotatud on dubleeriv teenuste pakkumine

eraldiseisvalt erinevate süsteemide kaudu.

Tulemus 2024. aastal:

• valminud on rehabilitatsiooniteenuse sekkumiste

kaardistus ja sekkumiste rakendamiseks tegevuskava;

• kinnitatud on sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas laste

integreeritud vajaduspõhise toe pakkumise ning

hindamiste konsolideerimise ettepanekud;

• rehabilitatsioonisüsteemi muutmise protsessi tegevuskava

on koostatud, sh muutmist vajavad õigusaktid

kaardistatud, edasine õiguslike muudatuste menetlemise

tegevuskava on kokku lepitud.

Vastutaja: laste ja perede

osakonna juhataja Liisa-Lotta

Raag

Projektijuht:

erivajadustega

laste poliitika juht Brit

Tammiste

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu

Instituut, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet pakub analüütilist tuge,

osaleb rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi

käsitlevates aruteludes, tehes ettepanekuid

lahenduste väljatöötamiseks ning annab sisendi

võimalike IT-arenduste kohta.

Tervise Arengu Instituut toetab RFK kasutamist

ja rakendamist, osaleb uute sekkumiste

väljatöötamise ja valideerimise protsessides.

Tervisekassa pakub analüütilist tuge

tervishoiuteenuste sihtrühma, teenuste

rahastamise ja teenuste arendamise eelduste

teemal ning kaardistab muudatuste

elluviimiseks vajalikud eeldused ja ressursid.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035"

vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust

ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkidega:

3. Pensionite jätkusuutlikkuse tagamine 02.01.2024–30.11.2025

Rahvastiku vananemine ja

vähenemine paneb üha suurema

koorma tööealistele inimestele

pensionisüsteemi ülalpidamiseks ning

ohustab pensionisüsteemi

jätkusuutlikkust. Tarvilik on täiendada

olemasolevat pensioniskeemi ja

soodustada inimeste harjumust

pensioniks raha koguda. Lisaks on

pensionite väljamaksmine taakvara

probleemide tõttu ebakindel.

Vajalikud on ettevalmistused oodatava

elueaga seotud pensionieale

üleminekuks 2027. aastast.

Pikaajaline tulemus: Eesmärgiks on majanduslikult hästi toimetulevad

inimesed. Samuti on oluline tagada, et pensionite väljamakse on sujuv

ning kõik õigustatud isikud saavad pensioni õigeaegselt. Valmisolek

oodatava elueaga seotud pensionieale üleminekuks on tehtud.

Tulemus 2024. aastal:

• loodud on tööandjapensioni alternatiivide analüüs;

• eesti.ee pensionileht on uuendatud;

• taakvara pensionite maksete osa on osaliselt asendatud kaasaegse

infosüsteemiga;

• vanaduspensioniea muudatuste rakendamiseks on läbi viidud

vajalikud analüüsid;

• välispensionite maksmise korrastamise tegevuskava on kokku lepitud;

• pensionite rahastusvaldkonna tegevuskava on kokku lepitud;

• rakendunud on üks hüvitiste väljamaksuviis;

• isikustatud sotsiaalmaksu arenduse I etapp on valmis.

Vastutaja:

Sotsiaalkindlustusameti

peadirektor Maret Maripuu,

hüvitiste ja pensionipoliitika

osakonna juhataja Kristiina

Selgis

Projektijuht: pensionipoliitika

juht Merle Sumil-Laanemaa;

Sotsiaalkindlustusameti

pensioni valdkonna juht Agne

Kiviselg

Kaasvastutajad:

TEHIK

Ootused kaasvastutajatele:

TEHIK vastutab

infotehnoloogiliste tegevuste

elluviimise eest.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse

G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkidega:

4. Sotsiaal- ja tervisvaldkonna teenuste lõimimine 17.05.2023–27.05.2025

Eesti elanikkond vananeb ning vajadus ja

ootus kvaliteetsete sotsiaal- ja

terviseteenuste järele kasvab. Samal ajal

on sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

mõlemad alarahastatud valdkonnad, kus

on juba praegu oluline tööjõupuudus ning

suured piirkondlikud erinevused teenuste

kättesaadavuses ja kvaliteedis.

Ressursinappuse tingimustes on oluline

pakkuda integreeritud abi, kuid praegune

sotsiaal- ja tervishoiusüsteem on üksteisest

lahus, vähe on terviklikke (ravi)teekondi

ja koordineeritud abi osutamist,

valdkondade töökorraldus ja rahastamine

ei soosi ennetamist ja ühtset tegutsemist,

puudusi on andmevahetuses, spetsialistide

väljaõppes, vastastikuses teadlikkuses ja

usalduses.

Pikaajaline tulemus: Eesmärk on luua integreeritud

sotsiaal- ja tervishoiukorraldus, mis tagab Eesti

elanikele tervikliku ja ennetusele fokusseeritud abi

ning vähendab seeläbi hoolduskoormust ja toetab

tervena elatud eluaastate kasvu.

Tulemus 2024. aastal:

 valminud on meditsiiniseadmete ja abivahendite

lõimitud lahendust kirjeldav

väljatöötamiskavatsus;

 valminud on integreeritud sotsiaal- ja

tervisevaldkonna korraldus- ja rahastusmudeli

esmane analüüs ja ettepanekud.

Vastutaja:

innovatsiooni asekantsler

Nele Labi

Projektijuht:

sotsiaal- ja tervisevaldkonna

integratsiooni juht Anneli

Taal

Kaasvastutajad: Tervisekassa,

Tervise Arengu Instituut, Terviseamet,

Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet,

TEHIK,

Ootused kaasvastutajatele:

Tervisekassa koostab analüüsiks vajalikke

andmeülevaateid, osaleb VV memorandumi

koostamises, panustab abivahendite ja

meditsiiniseadmete VTK lahenduste

väljatöötamisse ning osaleb jätkutegevustes.

Tervise Arengu Instituut koostab analüüsiks

vajalikke andmeülevaateid ja osaleb VV

memorandumi koostamises.

Terviseamet panustab VV memorandumi

koostamisse ning annab sisendi tegevuslubasid

ja järelevalvet puudutava osas.

Ravimiamet panustab VV memorandumi

koostamisse ja abistab vajalike andmetega.

Sotsiaalkindlustusamet koostab analüüsiks

vajalikke andmeülevaateid, osaleb VV

memorandumi koostamises, panustab

abivahendite ja meditsiiniseadmete VTK

lahenduste väljatöötamisse ning osaleb

jätkutegevustes.

TEHIK panustab andmeintegratsiooniprojekti.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkidega:

5. Vähi ennetamine 02.01.2024–31.12.2030

Vähki haigestumine on Eestis tõsine

probleem. Alates 2000. aastast on

vähisuremus vähenenud nii meestel

kui ka naistel, kuid see on jätkuvalt

surmapõhjustest teisel kohal.

Teadaolevalt on 40% vähijuhtudest

ennetatavad. Eesmärgiks on säästva

vähiennetuse arendamine, vähi

varajase avastamise tõhustamine

sõeluuringute ja vähiteekondade

kaudu, vähiravi kättesaadavuse

parandamine ja andmekasutuse

tõhustamine.

Pikaajaline tulemus: Eesmärgiks on tagada, et vähki

haigestub vähem inimesi, inimesed elavad peale

vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning vähiga elavate

inimeste elukvaliteet on parem. Rahvastiku tervise

arengukavas 2020–2030 on eesma ̈rgiks seatud va ̈hendada

vähisurmade arvu aastas poole võrra.

Tulemus 2024. aastal:

• Sotsiaalministeeriumi ja loodava vähikeskuse koostöös on

kokku lepitud strateegilised prioriteedid, mis on aluseks

rahvusvaheliste koostööprojektide rahastustaotluseks;

• loodud on valmisolek käivitada geneetilise riskiga

rinnavähi arvutamise teenuse piloteerimine 40 a naiste

vanuserühmale;

• alanud on eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu

teostatavusuuring;

• kokku on lepitud põhimõtted maovähi skriiningu

algatamiseks Eestis;

• läbi on viidud kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekti

meditsiinikiirituse kliiniline audit;

• loodud on kopsuvähi patsiendi raviteekonna standard.

Vastutaja:

tervisesüsteemi arendamise

osakonna juhataja Kersti

Esnar

Projektijuht:

peaspetsialist Made

Bambus

Kaasvastutajad: Tervisekassa

Tervise Arengu Instituut, Terviseamet

Ootused kaasvastutajatele:

Tervise Arengu Instituut viib läbi

eluviisiteguritele suunatud vähiennetust ja osaleb

teadusuuringutes vähitõrje tulemuslikkuse ja uute

lahenduste loomiseks.

Tervisekassa tagab rahastuse ja valmisoleku

sõeluuringute pakkumiseks ja laiendamiseks.,

piloteerib uusi sõeluuringuprogramme, korraldab

kommunikatsiooni, uuendab vähisõeluuringute

korraldus- ja tegevusjuhendeid.

Terviseamet tegeleb laste ja noorte HPV-vastase

vaktsineerimise kommunikatsiooni sisuloomega ja

osaleb meditsiinikiirituse auditi läbiviimisel.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda

hoidvaks ning vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkidega:

6. Rahvastiku terviseriskide vähendamine 02.01.2024–31.12.2024

Peamised surmapõhjused Eestis on

vereringeelundite haigused, pahaloomulised

kasvajad ja õnnetusjuhtumid/vigastused.

Rohkem kui pooled Eesti enneaegse suremuse ja

haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest tulenevad

riskiteguritest või riskikäitumisest, mille eesotsas

on toitumisega seotud riskid ja legaalsete

uimastite (alkoholi ja nikotiini, sh tubaka)

tarvitamine. Viimastel aastatel on tõusmas noorte

illegaalsete uimastite korduvtarvitamine, samuti

on 2022. aastast hüppeliselt kasvanud

üledoosisurmad. Projekti eesmärk on ennetada ja

vähendada uimastite tarbimist ning vähendada

ülemäärast kehakaalu, mis on põhilised

ennetatavate haiguste ja surmade riskitegurid.

Pikaajaline tulemus (aastaks 2030): Eesti elanike seas

vähenevad nii riskikäitumine kui ka ennetatavad surmad

ning suureneb tervena elada jäänud aastate arv.

Tulemus 2024 aastal:

• valminud on analüüsid mudelite koostamiseks, mis

võimaldavad ennetada ja vähendada alkoholi,

narkootikumide ja toitumisega seotud terviseriske;

• valminud on toitumise ja liikumise roheline raamat

ning sõlmitud koostöölepe ettevõtjatega lisatud

suhkrute, soolade ja küllastunud rasvhapete

vähendamiseks toiduainetes;

• valminud on alkoholipoliitika roheline raamat ning

alkoholi müügipiirangutele järelevalve tegemise

juhendmaterjal;

• koostatud on tubakaseaduse muudatuse eelnõu, mis

vähendab alternatiivsete nikotiini ja tubakatoodete

atraktiivsust noortele;

• loodud on uudsete nikotiini (sh tubaka) toodete

hindamise ja turule lubamise süsteem.

Vastutaja:

terviseala asekantsler

Anniki Lai

Projektijuht:

rahvatervise osakonna

juhataja Heli Laarmann

Kaasvastutajad: Tervise Arengu

Instituut, Terviseamet,

Ravimiamet, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele:

Tervise Arengu Instituut toetab

tõenduspõhist poliitikakujundamist ja

viib ellu ESF tegevusi.

Ravimiamet tegeleb naloksooni

tootja(tega) läbirääkimistega.

Terviseamet panustab järelevalve

teemade toetamisse ja

poliitikakujundamise.

Tervisekassa toetab

poliitikakujundamist.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse

B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks ning

vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO

ülemaailmsete

säästva arengu

eesmärkidega:

7. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine 01.06.2020–24.12.2039

Projekti eesmärk on tagada inimeste

tervisevajadustele vajalike

tervishoiuteenuste olemasolu ja

kättesaadavus ning selleks vajalikud

inim- ja rahalised ressursid ning

toetavad digilahendused ja

tehnoloogiad.

Pikaajaline tulemus: Tervisesüsteemi arengusuunad aastaks

2040 arvestavad elanikkonna tervisevajadustega ning

tervisevaldkonna arengute ja võimalustega ning integreeritust

sotsiaalvaldkonnaga. Kokku on lepitud ravikindlustussüsteemi

jätkusuutlikkust tagav tervishoiu rahastamise mudel ja

üleminekuks vajalik elluviimisplaan.

Tulemus 2024. aastal:

• arengusuundade dokumendid on heaks kiidetud, rakenduskavade

alusel on planeeritud lähiaastate jätkutegevused;

• tervisesüsteemi toimivuse esimene hindamine on läbi viidud;

• vastu on võetud õenduse määrus, millega määratletakse eriõe roll

ning ellu on viidud õenduse arendusnõukogus kokkulepitud

prioriteedid;

• koostatud on residentuurikorralduse arendamise tegevuskava;

kokku on lepitud residentuuritellimus ja rakenduskõrghariduse

koolitustellimus 2024/2025. aastaks ning praktikakorraldus;

• tervishoiutöötajate tööjõuvajaduse prognoosimudeli kirjeldus on

loodud, minimaalne andmekogum on määratletud ning

tervishoiutööjõu planeerimisega seotud kompetentsid on

kaardistatud;

• tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vastavalt

valitsuse otsusele vajalikud tegevused ellu viidud.

Vastutaja:

terviseala asekantsler

Anniki Lai

Projektijuht:

tervisesüsteemi

arendamise osakonna

juhataja Kersti Esnar

Kaasvastutaja: Tervise Arengu Instituut,

Terviseamet, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused viivad rakenduskavade

valmimisel kokkulepitud tegevused ellu

ning panustavad teistes alaprojektides

eelnevalt kokku lepitud tegevuste ellu

viimisel.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi .

Seosed ÜRO

ülemaailmsete

säästva arengu

eesmärkidega:

8. Elukaareülene vaimse tervise tugi 03.01.2022–24.12.2027

Vaimse tervise probleemid on aasta-aastalt

kasvanud. Arenguhüpet vajavad mitmed

süsteemi alustalad – andmetega tagatus

teadmistepõhise poliitika kujundamiseks,

vaimse tervise teenuste ja psühholoogilise

abi kättesaadavus (eriti vähesema

intensiivsusega ja madala lävendiga abi

suunal), spetsialistide kvalifikatsiooni

tõstmine ja spetsialistide piisavus,

kogukonnatoe ja -teenuste tutvustamine ja

arendamine. Häirete tekke ärahoidmiseks

tuleb tegeleda edendus- ja ennetustööga ja

stigma vähendamisega ühiskonnas. 2024.

aastal on eritähelepanu all laste ja noorte

vaimne tervis.

Pikaajaline tulemus: Vaimse tervise käsitlus on samaväärne

füüsilise tervise käsitlusega ning välja on kujundatud

enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis toetab inimeste

heaolu, aitab ära hoida vaimse tervise probleemide teket või

probleemide süvenemist ning pakub inimestele õigeaegset ja

kvaliteetset abi.

Tulemus 2024. aastal:

• Vabariigi Valitsusele on esitatud analüüs ja ettepanekud laste

ja noorte vaimse tervise parandamise lahenduste kohta;

• valminud on suitsiidiennetuse tegevuskava ja ellu on viidud

kiireid lahendusi;

• KOV toetusfondi on antud üle meetmed, mis aitavad neil

kohalikul tasemel teenust pakkuda;

• tervishoiuteenuste alusseaduses on tervishoiuteenuste hulka

hõlmatud psühhosotsiaalsed teenused;

• vaimse tervise valdkonna spetsialiste on koolitatud

väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi rakendama;

• olemas on õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste

koolituse mõjuanalüüsi tulemused.

Vastutaja:

terviseala asekantsler Anniki

Lai

Projektijuht:

vaimse tervise poliitika juht

Anne Randväli

Kaasvastutajad: Tervise Arengu

Instituut, Sotsiaalkindlustusamet,

TEHIK

Ootused kaasvastutajatele:

Tervise Arengu Instituut tegeleb

õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete

oskuste parandamisega, VIPSide

rakendamisega, seiresüsteemiga.

Sotsiaalkindlustusamet rakendab

suitsiidiennetuse kava.

TEHIK arendab seiresüsteemi ja

andmete juhtimislauda.

Tervisekassa kaalub võimalust

hakata eest vedama vaimse tervise

digilahenduste arendustegevusi.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse C.

Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda.

Seosed ÜRO

ülemaailmsete

säästva arengu

eesmärkidega:

9. Palliatiivne ravi, geriaatria ja patsienditestament 02.01.2024–31.12.2030

Elanikkond vananeb, progresseeruvate krooniliste

haigustega inimeste ja mitmikhaigustega eakate

arvukus tõuseb ja kasvab vajadus palliatiivse ja

geriaatrilise ravi järele. Riiklik strateegia nende

ravikäsitluste süsteemseks korraldamiseks puudub

ning teenuste kättesaadavus, integratsioon ja

rahastamine on ebapiisav. Puudu on vastava

ettevalmistusega tervishoiutöötajaid ja spetsialiste.

Teadlikkus on tervishoius ja ühiskonnas madal.

Palliatiivse ravi ja elulõpu raviotsuste teema on

omavahel seotud ja neid tuleb käsitleda

kompleksselt. Seadustes on sätestatud, et enne

raviteenuse osutamist otsustusvõimetule patsiendile

peab välja selgitama tema tahte. Täna puudub ühtne

süsteem, mida usaldaksid ja saaksid kasutada nii

teenuseosutajad kui ka inimesed.

Otsustusvõimetuks jäänud patsientide autonoomia

tervishoiusüsteemis pole kaitstud ja inimesed

võivad saada ravi, mida nad otsustusvõimelisena ei

sooviks.

Pikaajaline tulemus: Palliatiivne ja geriaatriline ravi on

tervishoiusüsteemi osad, on integreeritud sotsiaalteenusega

ja kättesaadavad kõigis Eesti piirkondades. Välja on

töötatud palliatiivse ja geriaatrilise ravi poliitiline

raamistik, ravikorraldus, teenuste standardid ning rahastus.

Vastav väljaõpe on tagatud baas- ning täiendõppes.

Patsienditestamendi koostamine on inimestele ja

tervishoiutöötajatele selgelt arusaadav ja lihtsalt

kättesaadav. Patsiendi ja tervishoiutöötaja õigused ja

kohustused on sätestatud õiguskindlalt ja õigusselgelt ning

õiguste kuritarvitamise riskid on maandatud.

Tulemus 2024. aastal:

• Vabariigi Valitsusele on esitatud analüüs ja ettepanekud

palliatiivse ravi korraldamiseks ning patsienditestamendi

koostamise õigusliku võimaluse lihtsustamise ja elulõpu

otsuste määratlemise kohta;

• koostöös Tervisekassaga on välja töötatud palliatiivse ja

geriaatrilise ravi kompleksse korralduse suunised.

Vastutaja:

terviseala asekantsler

Anniki Lai

Projektijuht:

nõunik-peakaplan Katri

Aaslav-Tepandi

Kaasvastutajad: Tervisekassa,

TEHIK

Ootused kaasvastutajatele:

Tervisekassa töötab välja ja

rakendab palliatiivse ja geriaatrilise

ravi raviprotsessi kompleksse

korralduse; kujundab vastavate

teenuste sisukirjeldused, standardid

ja hinnad; teeb koostööd ja

konsulteerib erinevate ekspertidega,

partnerite ning teenuseosutajatega.

TEHIK pakub patsienditestamendi

rakendamisel TIS tehniliste

küsimuste tuge.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse G.

Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt.

Seosed ÜRO

ülemaailmsete

säästva arengu

eesmärkidega:

10. Rohepöörde edendamine 02.01.2024–31.12.2030

Inimtekkelise süsihappegaasi

atmosfääri paiskamine on

põhjustanud äkilise atmosfääri

temperatuuri kasvamise ning

kliimamuutused, mis toovad

endaga kaasa äärmuslikke

ilmastikuolusid, suureneva

õhusaaste, puhta toidu ja vee

kättesaadavuse probleemi ning

ohtlike haigustekitajate ja haiguste

suurema leviku.

Kliimamuutused põhjustavad

inimeste vaimse ning füüsilise

heaolu halvenemise ja võivad

põhjustada surma. Kliimamuutused

toovad kaasa ka märkimisväärse

julgeolekuohu, sest suurenevad

konkurents piiratud ressurssidele

ning massiline ränne eluks

jätkusuutlikemasse piirkondadesse.

Pikaajaline tulemus (aastaks 2030):

• Kasvuhoonegaaside (KHG) netoheide on 70% vähem kui 1990.a.

• Kliimariske teadvustavaid ja vastavaid meetmeid võtnud inimesi on 35%

elanikkonnast (2015.a 28%) (Eurobaromeetri uuring).

• Suvekuude suremus on alla 22,5% (% aastasest kogusuremusest) (2015.a 22,7%)

(Statistikaameti andmetel).

• 100% elektritarbimisest, 65% energiatarbimisest ja 63% soojuse lõpptarbimisest

põhineb taastuvatel allikatel.

• Ühistranspordi, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaal elanikkonnast on 55%.

• Korduvkasutatava pakendi osakaal moodustab 10%.

Tulemus 2024. aastal:

• SOMi valitsemisala asutused on hinnanud kasvuhoonegaaside (KHG) heite mahud

ning leppinud kokku KHG vähendamise eesmärgid ja tegevuskava;

• loodud on kliimaeesmärkide seire ja kliimamõjude näidikulaud;

• tervishoiu- ja hoolekandesektori KHG vähendamiseks on kaardistatud Eesti sisesed

ning rahvusvahelised initsiatiivid/kogemused ja sektori esindajatega lepitud kokku

KHG vähendamise eesmärgid ning tegevuskava;

• vastu on võetud rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid, millega on loodud

alus tervise ning kliima heaolule ja ravimiregulatsiooni pakett, millega

lihtsustatakse kõlbmatute ravimite käitlemise korda ja vähendatakse ravimijäätmete

sattumise ohtu keskkonda;

• valminud on antimikroobse resistentsuse tervise, keskkonna ja maaelu valdkondade

ülene ohjekava;

• Terviseamet on töötanud välja teaduspõhise riikliku seire metoodika veekvaliteedi

näitajate osas kui ka siirutajate kaudu levivate haigustekitajate kohta.

Vastutaja:

kantsler Maarjo

Mändmaa

Projektijuht:

Toomas Jõgeva

Kaasvastutajad: Terviseamet,

Tervise Arengu Instituut,

Ravimiamet,

Sotsiaalkindlustusamet,

Tervisekassa, TEHIK

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused hindavad KHG

jalajälje ja lepivad kokku KHG

vähendamise eesmärgid.

Terviseamet töötab välja

teaduspõhise riikliku seire

metoodika veekvaliteedi

näitajate kui ka siirutajate

(haigustekitajaid kandvate

putukate – eelkõige puugid ja

sääsed) kaudu levivate tekitajate

osas.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B.

Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame

riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkidega:

11. Andmed otsuste tegemiseks 02.01.2024–31.12.2025

Läbi aastate on kogutud väga palju

digitaalseid andmeid, aga nende

kasutamine otsuste tegemiseks on

minimaalne ning andmete

kasutamiseks tuleb läbi teha pikk ja

kohmakas protsess. See ei vasta

kasutajate ootustele ega

Digiühiskonna arengukava 2030

ühele strateegilisele eesmärgile

„Andmepõhine riigivalitsemine ja

andmete taaskasutus“. Samuti on see

andmeesitajatele koormav, kuna tihti

küsitakse andmeid mitu korda,

erineval moel ja erinevatesse

kanalitesse.

Pikaajaline tulemus: SOMi valitsemisala üleselt on võimalik

kasutada erinevate andmekogude andmeid vajalike poliitilise

otsuste ja juhtimisotsuste tegemiseks ning toetatud on kiire

operatiivinfo väljastamine kiireloomuliste otsuste tegemiseks.

Andmete väljastamise protsess on optimeeritud. Andmete

omamise ja töötlemise juriidiline korraldus on viidud

mõistlikule, väikseima bürokraatia tasemele.

Tulemused 2024. aastal:

• koostatud on ülevaade kogutavatest andmetest ning andmetest,

mida vajatakse; andmevajadused on prioriseeritud; analüüsitud

ja tuvastatud on andmete topeltkogumised ning SOM VA

juhtkonnale on esitatud kogumise optimeerimiseks

lahendusettepanekud;

• koostatud on ülevaade andmeväljastusprotsessi probleemidest

ning sidusrühmade ootustest, esitatud on muudatusettepanekud

andmeväljastusprotsessi protsessi tõhustamiseks ning

õigusaktide muudatusettepanekud andmeväljastusprotsessi

takistuste kõrvaldamiseks ja süsteemi selguse ja lihtsuse

toetamiseks;

• andmeladude kasutuselevõtu eeltööd ja esimesed praktilised

sammud laiaulatuslikuks TEHIK hallatud andmeladudele

üleminekuks on tehtud.

Vastutaja:

TEHIKu direktor

Margus Arm

Projektijuht:

Epp Immato

Kaasvastutajad: Sotsiaalministeerium,

Tervisekassa, Terviseamet, Tervise

Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalministeerium valmistab ette

õigusmuudatused ning teeb ettepanekud,

kuidas muuta andmeväljastusprotsessi

lihtsamaks ja kiiremaks.

Teised rakendusasutused teostavad

analüüsi enda kogutavatest andmetest ja

andmevajadustest ning prioriseerivad

andmevajadused; kannavad oma

andmekogudekohased metaandmed

Teabekeskusesse või RIHAKEsse;

juurutavad andmekvaliteedi tagamise

tegevused ja parandavad andmekvaliteeti

vastavalt kokkulepitud reeglitele.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkidega:

12. Säästva innovatsiooni projekt 01.04.2023–29.12.2024

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

osutavate teenuste (sh toetuste)

struktuur ja pakkumine on killustunud

ning vajab uuendamist, ühtlustamist ja

tänapäevastele alustele toomist.

Sotsiaalministeerium on võtnud

eesmärgiks liikuda üle teenuspõhisele

juhtimisele. Vabariigi Valitsuse üheks

prioriteediks on laiapõhjalise

riigieelarve revisjon, mille peamiseks

oodatavaks tulemiks on eelarveliste

vahendite tõhusam ja tulemuslikum

kasutamine valdkondlike eesmärkide

saavutamiseks ning riigi kulubaasi

vähendamiseks.

Pikaajaline tulemus: Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on

tegevused läbimõeldud kliendikeskselt, teenuseid pakutakse

efektiivselt ja ollakse paindlikumad leidma ja rakendama

innovaatilisi lahendusi. Teenused ja valitsemisala struktuurid on

korrastatud, teenuspõhist juhtimist rakendatakse põimitult nii

ministeeriumis kui valitsemissala rakendusasutustes.

Tulemus 2024. aastal:

• laiapõhjalise riigieelarverevisjoni (nullbaasilise eelarve)

projekt on läbiviidud ja tõhustamisettepanekud kaardistatud;

• Teenuspõhisele juhtimisele üleminekuks on loodud

valitsemisala teenuste ülevaade ja ühetaoliselt korrastatud

teenuste struktuur ning alustatud on teenusepõhise juhtimise

juurutamisega;

• riigireformi raames on meditsiiniseadmete valdkond viidud

Terviseametist üle Ravimiametisse.

Vastutaja:

kantsler Maarjo

Mändmaa

Projektijuht:

innovatsiooni

vastutusvaldkonna

asekantsler Nele Labi

Kaasvastutajad: Terviseamet,

Ravimiamet, Tervisekassa, Tervise Arengu

Instituut, TEHIK,

Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused korraldavad koostöövõrgustikus

vajaliku infovahetuse, annavad vajaliku

sisendinfo erinevates projekti tegevustes ning

rakendavad tehtud otsuseid oma asutuses.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu

eesmärkidega:

13. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kriisivalmiduse suurendamine 01.10.2022–15.12.2024

Viimaste aastate sündmused (COVID-

19 ja Vene-Ukraina sõda) on näidanud

Sotsiaalministeeriumi ja tema

valitsemisala ebaühtlast valmisolekut

tsiviilkriisideks ja riigikaitseks.

Senine õigusruum on muutumises –

valmivast tsiviilkriisi ja riigikaitse

seadusest (paralleelselt menetluses ka

hädaolukorra seaduse muudatused) on

tulemas uued nõuded, milleks peame

arendama oma olukorrateadlikkust,

kriisijuhtimist ja -võimeid ning

koostööd.

Pikaajaline tulemus: Ministeeriumi ja valitsemisala

asutuste töötajad on teadlikud oma kriisirollist ja oskavad

ohu ilmnedes tuginedes organisatsioonisisestele juhenditele

reageerida.

Tulemus 2024. aastal:

• määratletud on SOM valitsemisala riigikaitselised

ülesanded, valminud Riigi kaitsetegevuskava ja SOM

alamkava;

• CER direktiivi ülevõtmiseks on HOS eriseadused ja

rakendusaktid SOM valitsemisalas valminud, sh uutele

ETO-dele on kriteeriumid määratud;

• valminud on koostöös KOV-dega vältimatu sotsiaalabi

rakenduskava;

• uuendatud on tervishoiualase hädaolukorra plaan;

• loodud on riigi tervishoiuvaru mudel;

• koostatud on SOM valitsemisala ulatusliku küberründe

kriisiplaan.

Vastutaja:

kantsler Maarjo Mändmaa

Projektijuht:

kriisireguleerimis- ja

toimepidevuse juht Häli

Tarum

Kaasvastutajad: Terviseamet, Tervise

Arengu Instituut, Ravimiamet,

Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet

TEHIK

Ootus kaasvastutajatele:

Kõik asutused seavad projekti raames oma

vastutada olevatele tegevustele eesmärgid ja

etapid, koostavad ajakava ja meeskonna

ning raporteerivad tegevuste täitmist

igakuiselt PlanProsse.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkidega:

MINISTRI KÄSKKIRI

04.01.2024 nr 7

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2024. aasta tööplaani prioriteetsed projektid Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 7 alusel. 1. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala 2024. aasta tööplaanis on 13 prioriteetset

projekti (käskkirja lisa), mille planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes arengukavades „Heaolu arengukava 2023–2030“ ja „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest.

2. Tööplaani täitmist kajastatakse infosüsteemis PlanPro ja edenemist seiratakse infosüsteemi sisestatud projektiplaani alusel. Vajaduse korral kutsutakse kokku nõupidamine tööplaani täitmise ülevaatamiseks.

3. Asekantslerite ja haldusala asutuste juhtide määratud projektijuhid täidavad iga kuu 3. kuupäevaks infosüsteemis projekti ja selle tegevuse edenemise seisu.

4. Sotsiaalministeeriumi juhtkond vaatab iga kuu alguses üle projektide ja nende tegevuste edenemise seisu ning teeb vajaduse korral ettepaneku plaanide täpsustamiseks või muutmiseks.

Lisa. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2024. aasta tööplaani prioriteetsed projektid (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister