Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tööplaan

MINISTRI KÄSKKIRI

19.12.2022 nr 173

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tööplaan

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 7 alusel. 1. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala 2023. aasta tööplaan koosneb 16 prioriteetsest projektist (käskkirja lisa), mille planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes arengukavades „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest. 2. Tööplaani täitmist jälgitakse pidevalt tööplaani infosüsteemis PlanPro infosüsteemi sisestatud projektiplaani alusel. Vajaduse korral kutsutakse kokku nõupidamine tööplaani täitmise ülevaatamiseks. 3. Asekantslerite ja haldusala asutuste juhtide poolt määratud projektijuhid täidavad iga kuu 3. kuupäevaks infosüsteemis projekti ja selle tegevuse edenemise seisu. 4. Sotsiaalministeeriumi juhtkond vaatab iga kuu alguses üle projektide ja nende tegevuste edenemise seisu ning teeb vajaduse korral ettepaneku plaanide täpsustamiseks või muutmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Lisa – „Projektide nimekiri“

Sisukord 1. Erivajadusega inimeste tugisüsteemi reform ....................................................................................................................................................................................................... 3

2. Pikaajalise hoolduse korralduse reform ............................................................................................................................................................................................................... 4

3. Perehüvitiste seaduse muutmine ......................................................................................................................................................................................................................... 5

4. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ................................................................................................................................................................................................... 6

5. Ravimipoliitika ....................................................................................................................................................................................................................................................... 7

6. Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine ........................................................................................................................ 8

7. Elukaareülese vaimse tervise süsteemi arendused ............................................................................................................................................................................................. 9

8. Töövõimetuse ennetusprojekt ............................................................................................................................................................................................................................ 11

9. Pensioninõustamine ............................................................................................................................................................................................................................................ 12

10. Tööhõiveprogrammi (THP) 2024–2029 koostamine ........................................................................................................................................................................................ 13

11. Sooduspensionide reform ................................................................................................................................................................................................................................. 13

12. COVID kriisiga toimetulek ................................................................................................................................................................................................................................. 14

13. Ukraina sõjapõgenike toetamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas 2023. aastal .................................................................................................................................... 15

14. Sotsiaalministeeriumi haldusala kriisivalmiduse suurendamine .................................................................................................................................................................... 16

15. Tehnoloogilise võla vähendamine .................................................................................................................................................................................................................... 19

16. Perioodi 2021+ struktuurivahendite ja RRFi vahendite kasutamise käivitamine ........................................................................................................................................... 19

3

1. Erivajadusega inimeste tugisüsteemi reform

01.01.2023–31.12.2023

Reformi eesmärk on luua erivajadusega inimestele tugisüsteem, mis võimaldab abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustab vajadustele vastava abi saamist ja tagab vajalikud tugimeetmed.

Pikaajaline tulemus: Erivajadusega inimestele on vajalik abi ja tugi tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades abivajaduse süvenemist. Tulemus 2023. aastal:

 rakendub puudega inimeste andmevahetus, mis kiirendab ja lihtsustab inimeste abistamist esmatasandil;

 puude tuvastamine on inimese jaoks selgem ja lihtsam iseteeninduskeskkonna kasutamise kaudu;

 erivajadusega laste abivajaduse hindamise konsolideerimise kokkulepped Haridus- ja Teadusministeeriumiga on saavutatud;

 valminud on rehabilitatsiooniteenust puudutav väljatöötamiskavatsus;

 valitsuses on SHS-i eelnõu (erihoolekanne) heaks kiidetud ja asjakohased määruste muudatused on valminud.

Vastutaja: sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov Projektijuht: (kuni uue inimese leidmiseni) sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Rehabilitatsiooniteenust puudutav väljatöötamiskavatsus Sotsiaalministeerium Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Marge Hindriks

Muutumatu diagnoosiga lapsele tugiteenuste proaktiivse pakkumise ärianalüüs ja prototüüp Sotsiaalkindlustusamet arendusosakonna juhataja Kristina Pähkel

Erivajadusega inimeste teemal SHS-i jt õigusaktide muutmine ja muudatuste rakendamisega seotud tegevused (sh rakendusaktide ettevalmistamine, digiarendused)

Sotsiaalministeerium Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Elen Preimann

Õendusabiteenuse arendamine erihoolekandes koostöös Eesti Haigekassaga Sotsiaalministeerium Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Elen Preimann

Erihoolekandeteenuste rahastamise mudeli ülevaatamine koostöös Sotsiaalkindlustusametiga, sh määruse "Erihoolekandeteenuste rahastamine" muutmine

Sotsiaalministeerium Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Elen Preimann

Abivahendite määruse (sotsiaalkaitseministri määrus nr 74) muudatused Sotsiaalministeerium Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Berit Rohtjärv

4

ELi otsustusprotsess: avalik konsultatsioon Euroopa puudega inimese kaardi loomiseks, sh õiguslik algatus Sotsiaalministeerium Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Kadri Mets

Puudega lapse ja vanaduspensioniealise klienditeekonna redisaini I etapp Sotsiaalkindlustusamet Ekspertiisitalituse nõunik Kalev Härk

RFK-põhise hindamisinfo kasutusele võtmise arenduse I etapp Sotsiaalkindlustusamet Ekspertiisitalituse nõunik Kalev Härk

Puude raskusastme tuvastamise aluste täpsustamine ja täiendusettepanekute koostamine (PISTS-i VTK) Sotsiaalkindlustusamet Ekspertiisitalituse nõunik Kalev Härk

Rehabilitatsiooniteenuste reform Sotsiaalkindlustusamet Erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg

Erihoolekande reform + ISTE projektitegevused ja üleminek pikaajaliseks teenuseks Sotsiaalkindlustusamet Erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse projektijuht Viktooria Iljin

Erihoolekande reform - PKT ja PNH Sotsiaalkindlustusamet Erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse arendusnõunik Anu Hall

Tõlketeenus kuulmispuudega inimestele Sotsiaalkindlustusamet Erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg

Abivahendite vajaduspõhine võimaldamine Sotsiaalkindlustusamet Abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski

2. Pikaajalise hoolduse korralduse reform

01.01.2023–31.12.2023

Pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamine eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, toetada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ja leevendada lähedaste hoolduskoormust.

Pikaajaline tulemus: Pikaajalist hooldust vajavatele inimestele on tagatud kvaliteetne ja taskukohane abi ning vähenenud on lähedaste hoolduskoormus. Tulemus 2023. aastal:

 rakendub ööpäevaringse üldhooldusteenuse reform, sh on kehtestatud täpsustatud nõuded üldhooldusteenuse sisule ja töötajate arvule ning nõuded koduteenuse sisule;

 SHS-i muudatuste eelnõu on valitsuses heaks kiidetud ja muudatuste rakendamisega seotud tegevused on ellu viidud või planeeritud;

Vastutaja: sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper

5

 alustatud on pikaajalise hoolduse tegevuskava koostamist;

 abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamise vahendid on KOV-idele kättesaadavad.

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) jt õigusaktide muutmine ja muudatuste rakendamisega seotud tegevused (sh digiarendused)

Sotsiaalministeerium Pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper

ELi otsustusprotsess: Euroopa hooldusstrateegiale tegevuskava koostamine ja pikaajalise hoolduse riigipõhised soovitused Euroopa semestri raames

Sotsiaalministeerium Pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper

Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine

Sotsiaalministeerium Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Kadri Mets

Üldhoolduse reformi jõustamine Sotsiaalkindlustusamet Õiguse ja järelevalve osakonna juhataja Leila Siiroja

3. Perehüvitiste seaduse muutmine

01.09.2022–01.07.2024

Perehüvitiste seaduse muudatuste rakendamine eesmärgiga vähendada lastega perede vaesust ja toetada perede kindlustunnet, säilitades perehüvitiste reaalväärtuse ja seose palga- ja elukalliduse tõusuga.

Pikaajaline tulemus: Peredele on tagatud senisest parem majanduslik toimetulek ning suhtelises vaesuses elavate laste ja perede osakaal on vähenenud. Tulemus 2023. aastal:

 peretoetused on inimestele õiges suuruses ja õigel ajal välja makstud;

 infosüsteemi muudatused on välja arendatud ja need on kasutatavad;

 inimesed on peretoetuste väljamakseid puudutavatest olulistest asjaoludest informeeritud.

Vastutaja: sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Merlin Murumets

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse muudatuste rakendamine, sh peretoetuste otsuste toomine uude otsuste moodulisse automaatika sisselülitamiseks

Sotsiaalkindlustusamet Äriteenuste talituse teenusejuht Regina Multram

6

Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muudatuste rakendamine Sotsiaalkindlustusamet Äriteenuste talituse teenusejuht Regina Multram

Olemasoleva IT-süsteemi vigade parandamine Sotsiaalkindlustusamet Äriteenuste talituse teenusejuht Regina Multram

Kommunikatsioonitegevused koostöös Sotsiaalkindlustusametiga Sotsiaalministeerium Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Merlin Murumets

Rakendusliku toe pakkumine Sotsiaalkindlustusametile muudatuste tõlgendamisel Sotsiaalministeerium Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Merlin Murumets

4. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine

01.06.2020–24.12.2027

Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine eesmärgiga tagada inimeste tervisevajadustele vajalike tervishoiuteenuste olemasolu ja kättesaadavus ning selleks vajalikud inim- ja rahalised ressursid ning toetavad digilahendused ja tehnoloogiad.

Pikaajaline tulemus: tervisesüsteemi arengusuunad on 2040 aastaks seatud nii, et arvestavad elanikkonna tervisevajaduste ja tervisevaldkonna arengute ning võimalustega. Tulemus 2023. aastal:

 esmatasandi, kiirabisüsteemi ja haiglavõrgu arengusuundade dokumentide

mustandid on valmis ja arvestavad tervisevaldkonna arengutega,

 tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik on valmis ning alustatud on

hindamise läbiviimisega,

 tervishoiutöötajate tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi arendamiseks on läbi

viidud tegevused vastavalt HEROS projekti plaanile;

 kokku on lepitud e-tervise korralduse ja andmevahetuse aluspõhimõtted,

ligipääsude korraldus, VTK on koostatud, tehniline alustaristu toetab uue

põlvkonna teenuseid.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp Projektijuht: Tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

7

Haiglavõrgu arengusuundade koostamine Sotsiaalministeerium Tervisesüsteemi arendamise osakonna haiglate projektijuht

Esmatasandi arengukava koostamine Sotsiaalministeerium Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaily Susi

Esmatasandi võrgustike TSI projekti toetavad tegevused Sotsiaalministeerium Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaily Susi

Kiirabisüsteemi arengusuundade koostamine Sotsiaalministeerium Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Nikita Panjuškin

Tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistiku loomine Sotsiaalministeerium Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Eleri Lapp

Tervishoiutöötajate ressursi planeerimine Sotsiaalministeerium Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ruth Karolin

Tervisevaldkonna e-teenuste ja tehnoloogiate ning e-tervise korralduse uuendamise programm (uue põlvkonna tervise infosüsteem ehk upTIS)

Sotsiaalministeerium Tervisesüsteemi arendamise osakonna upTISi tiimi juht Taavi Annus

5. Ravimipoliitika 2030

03.01.2023-31.12.2030

Ravimipoliitika alusdokumendis „Ravimipoliitika 2030“ on kaardistatud valdkonna probleemkohad, rakenduskavas kokku lepitavate tegevuste eesmärk on aidata kaasa ravimite kättesaadavuse parandamisele ja ravimite ratsionaalse kasutamisele.

Pikaajaline tulemus: Efektiivsed, kvaliteetsed, ohutud ja taskukohased ravimid on järjepidevalt kättesaadavad ning neid kasutatakse ratsionaalselt, toetades sellega patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Tulemus 2023. aastal: Ravimipoliitika 2030 rakendamise protsessi juhtimiseks on kokku kutsutud ravimite kättesaadavuse ja ratsionaalse kasutamise töörühmad, kelle koostööl lepitakse valdkonnas kokku rakenduskava tegevused ning jälgitakse rakenduskava täitmist. Alustatakse rakenduskavas kokku lepitud tegevuste ellu viimisega. Rakenduskava tegevused ajakohastatakse vajadusel iga aasta lõpuks:

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp Projektijuht: Ravimiosakonna nõunik Laura Viidik

8

 jätkuvad arutelud apteegiteenuse kontseptsiooni laiendamise osas,

kaardistatakse täiendavate teenuste pakkumiseks vajalikud õigusruumi

muudatused, hinnatakse nende mõjusid ning tehakse vastavad

muudatusettepanekud;

 ravimite hinnaregulatsiooni olukorra analüüs on teostatud, jälgides trende nii

Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, esitatud vajadusel ettepanekud täiendavate

uuringute ja analüüside läbi viimiseks või õigusaktide muutmiseks.

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Ravimipoliitika 2030 rakenduskava tegevuste kokku leppimine ja ajakohastamine Sotsiaalministeerium Ravimiosakonna nõunik Laura Viidik

Kaasaegse ravimivaldkonna ja paindliku ravimiregulatsiooni kujundamise toetamine Ravimiamet Ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk

Ravimite hinnaregulatsiooni valdkonna kujundamine Sotsiaalministeerium Ravimiosakonna nõunik Tairi Täht

Apteegiteenuse kontseptsiooni laiendamine Sotsiaalministeerium Ravimiosakonna nõunik Laura Viidik

6. Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine

01.06.2020–24.12.2023

Kehtivad tervishoiu rahastamise ja ravikindlustussüsteemi põhimõtted ei ole jätkusuutlikud ja vajavad muutmist, et tagada Eesti elanikele tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus.

Pikaajaline tulemus: Kokku on lepitud tervishoiu rahastamise mudel, mis tagab ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse, ning koostatud on mudelile üleminekuks vajalik elluviimisplaan. Muudatused on viidud ellu vastavalt VV otsusele. Tulemus 2023. aastal: Valminud on perioodi 2024–2060 rahastamisvajaduse prognoosi ja lahenduste valikuid koondav mudel ja analüüs. Lähtuvalt analüüsist on VV-le esitatud lahendusettepanekud otsustamiseks ja elluviimisplaan heakskiitmiseks.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Analüüsi vahetulemuste valideerimine ja analüüsi vastuvõtmine Sotsiaalministeerium Tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

Lahenduste kokkulepped ja elluviimiskava ettepanekute koostamine töörühmas Sotsiaalministeerium Tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

9

Memorandumi esitamine VV-le otsustamiseks Sotsiaalministeerium Tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

7. Elukaareülese vaimse tervise süsteemi arendused

01.06.2020–24.12.2027

Vaimse tervise probleemid on aasta-aastalt kasvanud ja üha teravamalt ühiskonna tähelepanu all. Eelnevail kümnendeil suhteliselt tagasihoidliku osa tervise- ja sotsiaalvaldkonna tähelepanust ja ressurssidest pälvinud valdkond ei suuda enam vastata ühiskonna kiirelt kasvanud ootustele ja vajadustele ning selgelt on tulnud välja peamised kitsaskohad: Eestis puudub terviklik, eri valdkondi ja tasandeid hõlmav vaimse tervise süsteem.

Pikaajaline tulemus: Vaimse tervise käsitlus on samaväärne füüsilise tervise käsitlusega ning välja on kujundatud enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis toetab inimeste heaolu, aitab ära hoida vaimse tervise probleemide teket või probleemide süvenemist ning pakub inimestele õigeaegset ja kvaliteetset abi. Tulemus 2023. aastal:

 vaimse tervise seiresüsteemi indikaatorite paketis on kokku lepitud;

 väiksema intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste arendusprojekt on käivitunud ning psühholoogilise ravi muudatused on rakendunud;

 suitsiidiennetuse quick wins (kiiresti rakendatavad tegevused) on ellu viidud;

 stigma vähendamise raamistik ja tegevused on koos vaimse tervise probleeme kogenud inimestega loodud.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Rahvastiku vaimse tervise seire süsteemi väljaarendamine Sotsiaalministeerium Vaimse tervise poliitika juht Anne Randväli

Laste vaimse tervise uuring Sotsiaalministeerium

Vaimse tervise osakonna ennetus- ja edendus- poliitika koordinaator Triinu Täht

Suitsiidiennetuse tegevuskava koostamine Sotsiaalministeerium

Vaimse tervise osakonna ennetus- ja edendus- poliitika projektijuht Zinka Laido

Ühtse raamistiku kasutuselevõtmine psüühikahäirega inimeste võimestamiseks Sotsiaalministeerium

Vaimse tervise osakonna ennetus- ja edendus- poliitika koordinaator Triinu Täht

10

Psühholoogilise ravi tegevusloa nõuete kehtestamine ja rakenduste ettevalmistamine Sotsiaalministeerium Vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre

Väiksema intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste valik, arendused ja testimine Sotsiaalministeerium Vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai

Vaimse tervise spetsialistide kvalifikatsiooni ja karjääriteekondade analüüs ja ettepanekud Sotsiaalministeerium Vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre

Väljatöötamiskavatsus KOV-i vaimse tervise teenuste jätkusuutliku rahastamismudeli kohta Sotsiaalministeerium Vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama

Psühhosotsiaalsete tugiteenuste kättesaadavust parandavate õiguslike muudatuste ettevalmistamine Sotsiaalministeerium Vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre

Psühholoogilise ravi tegevuslubade rakendamine Terviseamet

Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Katrin Roosipuu

Eesti tervishoiuteenuse osutajate (ETO) personali vaimse tervise toetamise miinimumstandardite väljatöötamine Terviseamet

Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Katrin Roosipuu

Alusanalüüs 0–2-aastaste laste vanematele sekkumise valikuks Tervise Arengu Instituut

Perede ja vanemahariduse valdkonna peaspetsialist Eve-Mai Rao

Uue programmi väljaarendamine 2–12-aastaste laste vanematele Tervise Arengu Instituut

Perede ja vanemahariduse valdkonna juht Ly Kasvandik

VEPA metoodika arendamine ja laiendamine Tervise Arengu Instituut

Laste ja noorte valdkonna ekspert Anita Baumbach

Lastevanemate kogukonna projekti arendus laste ja perede vaimse tervise toetamiseks Tervise Arengu Instituut

Laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Karin Lillemaa

Vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise ennetus haridusasutuses, sh uimastiennetus Tervise Arengu Instituut

Laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Karin Lillemaa

11

Ennetusnõukogu ja valdkonnaülese ennetuse tegevuskava ja ennetuse teadusnõukogu tegevuste koordineerimine Tervise Arengu Instituut

Tervise ja heaolu edendamise keskuse vanemspetsialist Triin Vilmas

Seikluste laegas – sõpradega liikumise ja maitsete maailmas Tervise Arengu Instituut

Laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav

Uimastitarvitamise häire raviteenust ning uimastitarvitamise varajase avastamise ja nõustamise teenust osutava personali (sh perearstid ja -õed, kooliõed) kompetentsuse arendamine koolitustel, sh alaealiste käsitluse koostamine uimastitest loobumise nõustamiseks

Tervise Arengu Instituut

Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova

KOV-i võimestamine legaalsete uimastite (alkohol, nikotiin) kättesaadavuse piiramise ja järelevalve tugevdamisel Tervise Arengu Instituut

Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova

8. Töövõimetuse ennetusprojekt

01.01.2021–01.01.2029

Eestis puudub praegu hästitoimiv süsteem pikaajalise haigusega ajutiselt töövõimetute inimeste püsiva töövõimetuse tekke ennetamiseks ja tööhõives püsimise toetamiseks. Näiteks ei ole haiguslehel olemise ajal lubatud osalise koormusega töötamine; inimesel ei ole õigust töötamist toetavatele tööturuteenustele, mis raviga kombineerituna toetaksid kiiremat tööle naasmist; töökeskkonnast tulenevatele terviseriskidele on vähe tähelepanu pööratud ja töötervishoiuarste ei kaasata ravi ajal. Kõige selle tulemusel kujuneb pikaajalisel haiguslehel olijal suure tõenäosusega välja püsiv töövõime langus ning ta jääb tööturult eemale – ca 40% ajutisest töövõimetusest kujuneb püsivaks töövõimekaoks ja töövõimekaoga inimeste gruppi lisandub igal aastal 8–9 tuhat inimest ning see trend on ajas kasvav.

Pikaajaline tulemus: Pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste tööhõives püsimise toetamiseks on loodud toetussüsteem ja püsiva töövõimekaoga inimeste arvu kasv on pidurdunud. Tulemus 2023. aastal:

 süsteemi kasutuselevõtuks vajalikud eelnõud on koostatud ja need on läbinud EIS-i kooskõlastuse;

 IT-arendused on töös;

 töötervishoiuarsti ja raviarsti vahelise koostöö põhimõtted on välja töötatud ning juhendid on koostatud;

 alustatud on arstidele koolitusmaterjalide koostamise ja koolituste korraldamisega;

 kommunikatsiooniplaan on koostatud ja alustatud on teavitustegevustega vastavalt plaanile.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Eelnõu on koostatud ja läbinud kooskõlastusringi Sotsiaalministeerium

Tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

12

IT-arendused süsteemi kasutuselevõtuks on töös ja tehtud TEHIK Krõõt Kaldma

Töötervishoiuarsti kaasamise ja koostöö põhimõtted on välja töötatud ning koolitused on korraldatud Sotsiaalministeerium

Tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

Juhendmaterjalid on koostatud Sotsiaalministeerium

Tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

Muudatused on kommunikeeritud Sotsiaalministeerium

Tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

9. Pensioninõustamine

01.01.2021–01.01.2029

Pensioninõustamise teenuse näol on tegu usaldusväärse riikliku pensioniinfo kättesaadavuse allikaga, mis eeskätt tähendab valmisolekut jagada pensioniga seonduvat informatsiooni, kuid ka vastata pöördujate pensioniga seonduvatele küsimustele. Nõustamisteenus on I, II ja III pensionisamba ülene ning seda osutatakse pensioninõustajate vahendusel. Nõustatakse kõigi pensionisammaste võimalustest ja kaasnevatest üldistest tingimustest, vajaduse korral antakse nõu selle kohta, kust saada asjakohast lisainfot. Selgitatakse, kuidas kogumine pensionisammastesse võib pensioni kogupilti mõjutada. Tegeletakse tulevaste pensionile jääjate teadlikkuse suurendamisega ennetavalt, kuid tutvustatakse ka võimalusi juba pensionil olijatele. Inimesi julgustatakse pensionile mõtlema lähtuvalt enda pensionile jäämise ajast, võimalustest ja ootustest.

Pikaajaline tulemus: Tegevuse tulemusel on pensioniinfo kättesaadav ja inimeste pensioniteadlikkus on paranenud. Tulemus 2023. aastal:

 pensioninõustamise strateegia on välja töötatud;

 esimene laiemale avalikkusele mõeldud Pensionipäev on korraldatud;

 pensioninõustamiseks vajalik pensioniplaani tööriist on välja töötatud.

Vastutaja: tööala asekantsler Ulla Saar Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Pensioninõustamise toetuse andmise tingimuste elluviimise toetamine, sh Pensionipäeva korraldamine Sotsiaalkindlustusamet Pensioninõustaja Gunnar Gabriel Einlo

Pensioni kolme samba kalkulaatori arendamise toetamine Sotsiaalministeerium Pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa

Pensioni ja nõustamise teemaline kommunikatsioon Sotsiaalministeerium Pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa

Pensioniiga: arendus Sotsiaalkindlustusamet Pensioni arendusjuht Kristiina Haiba

13

10. Tööhõiveprogrammi (THP) 2024–2029 koostamine

01.01.2021–01.01.2023

Seaduse tasandil on paika pandud meetmed, mille rakendusaktina paneb THP paika töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste sisu ning teenuste osutamise ja toetuste maksmise tingimused ja korra. THP raames süstematiseeritakse ja vastavalt vajadusele ajakohastatakse teenused, ühendades nii sihtkapitalist kui ESFist rahastatavad teenused. Kehtiv THP lõppeb aastal 2023 ning töötukassa kaudu tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise jätkamiseks aastal 2024 on vaja koostada uus THP.

Pikaajaline tulemus: THP-ga luuakse tööturumeetmete pakett, mis arvestab olemasolevate rahaliste vahendite, tööturu arengusuundade ja erinevate sihtrühmade vajadustega ning aitab saavutada TÖMS-i eesmärke: vähendada töötust ja selle kestust, ennetada töötust, toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ja majanduse struktuurimuutusi. Tulemus 2023. aastal: THP on jõustunud ning teenuste osutamise jätkupidevus on tagatud.

Vastutaja: tööala asekantsler Ulla Saar Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

THP teenuste ja toetuste tingimuste kujundamine ja partneritega läbirääkimine ning THP esitamine töötukassa nõukogule

Sotsiaalministeerium Tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp

Eelnõu ja seletuskirja koostamine, sh mõjude hindamine Sotsiaalministeerium

Tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp

Eelnõu kooskõlastamine eelnõude infosüsteemis Sotsiaalministeerium

Tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp

THP eelnõu on töötukassa nõukogule ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks valmis Sotsiaalministeerium

Tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Sotsiaalministeerium

Tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp

11. Sooduspensionide reform

01.01.2021–01.01.2029

Soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pensionid alandavad nii pensioni määramise kui tööturult lahkumise keskmist vanust, pärsivad tööturu paindlikkust ning ei taga pensioniskeemides õiglast tasakaalu panuse ja tulu vahel. Jätkub eelnõu menetlemine Riigikogus eesmärgiga seadus vastu võtta.

Pikaajaline tulemus: Sooduspensionid reformitakse. Töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille tulemusel saab sooduspensioniks vajaminevat staaži koguda vastavalt staažinõude pikkusele kuni 2030. aasta või 2036. aasta lõpuni.

Vastutaja: tööala asekantsler Ulla Saar Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse

14

Tulemus 2023. aastal: Riigikogu on eelnõu vastu võtnud.

osakonna nõunik Liidia Soontak

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Eelnõu menetlus Riigikogus Sotsiaalministeerium

Pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak

Kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeerium

Pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak

12. COVID kriisiga toimetulek

01.01.2021–01.01.2029

COVID kriisist väljumiseks vajalikud tegevused Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas kõikides valdkondades.

Pikaajaline tulemus: COVID kriisist väljumine. Tulemus 2023. aastal:

 edukas ja jätkusuutlik toimetulek COVID-19 kriisiga;

 COVID-19 valmisolekukava 2022/2023 on koostöös partneritega õigel ajal

täidetud.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri vastutusvaldkonna nõunik Katrin Idla

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Testimine Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann

COVID IT-arendused Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna juhataja Kristiina Hunt

Rahvusvaheline andmevahetus: ECDC, WHO, EODS Terviseamet Nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber

Seire korraldamine Terviseamet Nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber

15

COVID-19 teadus-arendustegevuse planeerimine, korraldamine ja elluviimine Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakonna teadusnõunik Mari Teesalu

Hoolekandeasutuste infektsioonikontrollialane nõustamine Terviseamet Nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber

COVID-19 järelevalve tööandjate juures Tööinspektsioon Järelevalveosakonna juhataja Silja Soon

2023. aastal COVID-19 kriisi tegevustele raha tagamine Sotsiaalministeerium Finantsosakonna nõunik Ave Scultz

13. Ukraina sõjapõgenike toetamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas 2023. aastal

01.01.2021–01.12.2023

Peamine probleem, millele projekt keskendub, on võimalikud sõjapõgenike iseseisva toimetuleku ja lõimumise raskused. Oluline on, et Sotsiaalministeeriumi valitsemiseala oleks teadlik nii oma teenuste võimalikest võimelünkadest kui ka sõjapõgenike raskustest iseseisva toimetuleku saavutamisel ning oskaks muutustele paindlikult reageerida.

Pikaajaline tulemus: Luuakse sobilikud tingimused, et Eestisse jäävad ukrainlased oleksid osa Eesti ühiskonnast. Tulemus 2023. aastal: Saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele on tagatud esmase vastuvõtu teenused ja Eestisse jäävad sõjapõgenikud tulevad iseseisvalt toime, on leidnud endale püsiva elukoha ning osalevad Eesti tööturul.

Vastutaja: kantsler Maarjo Mändmaa Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Häli Tarum

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Alaprojekt: sõjapõgenike esmase vastuvõtu ja lühiajalise majutuse korraldamine Sotsiaalkindlustusamet Rände tiimi teenuse juht Liis Paloots

Alaprojekt: sõjapõgenikele vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe korraldamine

Sõjapõgenikele psühhosotsiaalse kriisiabi osutamine Sotsiaalkindlustusamet Psühhosotsiaalse toe teenuste arendustiimi juht Kadri-Ann Lee

Sõjapõgenikele mõeldud vaimse tervise poliitikate kujundamine Sotsiaalministeerium Vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai

Alaprojekt: sõjapõgenikele sotsiaalteenuste ja -hüvitiste pakkumine

Sotsiaalkindlustusamet, töötukassa ja haigekassa maksavad riiklikke hüvitisi Sotsiaalministeerium Piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo

16

Alaprojekt: sõjapõgenikele tervishoiuteenuste tagamine Terviseamet

Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemets

Alaprojekt: sõjapõgenikest laste heaolu ja kaitse ning vanemluse toetamine

Vanemlusprogrammi "Imelised aastad" pakkumine Tervise Arengu Instituut

Perede ja vanema- hariduse valdkonna vanemspetsialist Eve-Mai Rao

KOV-ide nõustamine ja lasteabiteenuse tagamine Ukraina sõjapõgenikele Sotsiaalkindlustusamet Laste heaolu osakonna juhataja Ebeli Berkman

Alaprojekt: sõjapõgenike tööturul osalemise toetamine

Sõjapõgenikele tööturupoliitika kujundamine Sotsiaalministeerium Tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp

Tööturuteenuste korraldamine Sotsiaalministeerium Tööala asekantsler Ulla Saar

Sõjapõgenikest tervishoiutöötajate kutse ja kvalifikatsiooni korraldamine Terviseamet Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Liina Saar

Alaprojekt: sõjapõgenike vastuvõtuga seotud strateegilised tugitegevused

Sotsiaalteenuste andmeregistri (STAR) arendused Sotsiaalministeerium Hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas finantstegevuste koordineerimine Sotsiaalministeerium Finantsosakonna nõunik Monika Pertel

Alaprojekt: sõjapõgenike abistamisega seotud rahvusvaheline infovahetus Sotsiaalministeerium Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Triin Uusberg

14. Sotsiaalministeeriumi haldusala kriisivalmiduse suurendamine

01.10.2022–01.02.2024

Sotsiaalministeeriumi ja tema haldusala asutuste kriisivalmidus on ebaühtlane. Senine õigusruum on muutumises – valmivast kriisideks valmisoleku seadusest on tulemas uued nõuded, milleks peame

Pikaajaline tulemus: Ministeerium ja valitsemisala asutused tulevad kriisides toime.

Vastutaja: kantsler Maarjo Mändmaa

17

arendama olukorrateadlikkust, toimepidevust, kriisjuhtimist ja võimeid ning koostööd.

Tulemus 2023. aastal:

 kõigil asutustel on kehtestatud toimepidevuse plaan, mis on

testitud;

 ministeeriumi ja valitsemisala asutuste töötajad on teadlikud

oma kriisirollist ja organisatsiooni toimimisest kriisi ajal;

 CREVEX23 õppus on korraldatud ja õpikogemused koondatud;

 KVOS-ist tulenevad Sotsiaalministeeriumi vastutada olevad

eriseadused on muudetud.

Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Häli Tarum

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Alaprojekt: asutuste valmisolek ja toimepidevus

Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisala toimepidevuse ja kriisivalmiduse edendamine Sotsiaalministeerium Kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Häli Tarum

Terviseameti toimepidevuse suurendamine Terviseamet Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna nõunik Kristian Sirp

Toimepidevus ja kriisideks valmistumine Tervise Arengu Instituudis Tervise Arengu Instituut

Tugikeskuse juht Marlen Piskunov

Toimepidevuse ja kriisideks valmistumise edendamine Sotsiaalkindlustusametis Sotsiaalkindlustusamet Kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Vadim Ivanov

Toimepidevuse ja kriisideks valmistumise edendamine Ravimiametis Ravimiamet Peadirektor Katrin Kiisk

TEHIKu toimepidevuse edendamine ning kriitiliste teenuste toimepidevuse ja riskianalüüsi plaani loomine, sh kriitiliste teenuste tehnilise arhitektuuri ja uuendatud taasteplaanide loomine

TEHIK IT halduse osakonna juhataja Kaido Plovits

Toimepidevuse tagamise ja kriisiolukordade lahendamise plaani edendamine Astangul Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Direktori asetäitja Veronika Kaska

Toimepidevuse edendamine Tööinspektsioonis Tööinspektsioon Peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu

CREVEX23 õppuse ettevalmistus ja Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimise ja kriisikommunikatsiooni testimine Sotsiaalministeerium Kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Häli Tarum

CREVEX23 õppuse ettevalmistus ning kriisistruktuuride ja staapide testimine Ravimiamet Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna nõunik Kristian Sirp

18

CREVEX23 õppuse ettevalmistus, hooldekodude evakuatsiooni juhendi loomine ja Sotsiaalkindlustusameti rolli testimine hooldekodu evakuatsiooni korral

Sotsiaalkindlustusamet Kriisireguleerimise osakonna nõunik Ivar Mall

Alaprojekt: teenuste toimepidevus kriisides

Sotsiaalvaldkonna teenuste toimepidevuse plaanide koostamine, kriisideks valmisoleku seaduse (KVOS) ja sotsiaalvaldkonna eriseaduste muutmine

Sotsiaalministeerium Sotsiaalala toimepidevuse juht Tea Varrak

KVOS-ist tulenevate tervishoiuvaldkonna eriseaduste muutmine Sotsiaalministeerium Tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste

Tervishoiu toimepidevuse edendamine ja koolituste korraldamine Terviseamet Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Liina Henn

Alaprojekt: kriisidele reageerimise võimekuse loomine

Energiahinna kallinemisest tingitud toetusmeetme elluviimine Sotsiaalministeerium Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Maarja Seppel

Tervishoiuteenuste korraldajate energiajulgeoleku edendamine Terviseamet

Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemets

Sotsiaalteenuste osutajate energiajulgeoleku edendamine: olukord, teenuseosutajate võimestamine ja lisavajaduste kaardistus

Sotsiaalkindlustusamet Kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Vadim Ivanov

Katastroofimeditsiini plaani rakenduskava tegevuste kirjeldamine Sotsiaalministeerium Terviseala asekantsleri vastutusvaldkonna nõunik Kersti Lea

Katastroofimeditsiini plaani rakendamine Terviseamet Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemets

Kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni uuendamine Sotsiaalministeerium Terviseala asekantsleri vastutusvaldkonna nõunik Kersti Lea

Riigi kaitsetegevuse kava Sotsiaalministeeriumi alamkava uuendamine Sotsiaalministeerium Kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Häli Tarum

19

15. Tehnoloogilise võla vähendamine

01.01.2023–01.07.2024

Kriisideks valmisoleku võime suurendamiseks on oluline tagada IT-süsteemide toimivus (turvalisus, töökindlus) ning resilientsuse saavutamiseks arendada võimet teha kiirelt mahukaid muudatusi ettearvamatutes oludes. Pensionide väljamaksmises on kasutusel IT mõttes väga vana SKAIS1 süsteem, mis ei ole töökindel, mistõttu on muudatuste tegemine väga ajamahukas. Aegunud süsteem eeldab ka väga palju käsitööd, mis omakorda on kulu ning vigade allikas. Tervisevaldkonna tehnoloogilise võla vähendamise teemad kajastuvad upTIS-i projektis, Tööinspektsiooni teemad vastavas SF-i projektis, käesolev projekt tegeleb pensioni ja sotsiaalvaldkonna arendustega.

Pikaajaline tulemus: Tuua aegunud infosüsteemist SKAIS1 ära kõik pensionidega seonduvad tegevused. Vähendada käsitööd, et tagada muutuste kiirus, andmete korrektsus ja võime tegeleda arendustega. Tulemus 2023. aastal: Pensionide maksetega seonduv on infosüsteemist SKAIS1 ära toodud.

Vastutaja: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi Projektijuht: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Alategevused Vastutav asutus Vastutav teenistuja

Pensionide ületoomiseks vajalik arvestusmooduli korrastus SKAIS2-s TEHIK Monika Heinrand

Maksete SKAIS1-st ületoomine Sotsiaalkindlustusamet Ärianalüütik Pirjo Künnap

Pensionide ületoomiseks vajalik sotsiaalmaksude ületoomine (ISMi arvutamine) SKAIS1-st ja sotsiaalmaksu andmete migreerimine SKAIS2

Sotsiaalkindlustusamet Teenuse juht Katre Pall

Masskorrastustest vabanemine ja otsuste automatiseerimine Sotsiaalkindlustusamet Teenuse juht Regina Multram

Rahvastikuregistriga andmevahetuse täiendamine Sotsiaalkindlustusamet Ärianalüütik Reet Tuberg

SKAIS-i iseteeninduse tehnoloogilise võla likvideerimine (sh turvanõrkuste likvideerimine) TEHIK Priit Parro

Uue STAR-i üldkomponendid Sotsiaalkindlustusamet Arendusanalüütik Ester Marjapuu

16. Perioodi 2021+ struktuurivahendite ja RRFi vahendite kasutamise käivitamine

01.01.2020–29.12.2023

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärkide (rohelisem Eesti, sotsiaalsem Eesti ja õiglane üleminek) elluviimine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ning taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitud reformide ja investeeringute elluviimine.

Pikaajaline tulemus: SF-i ja RRF-i vahendid on rakenduskava, taaste- ja vastupidavuskava ning Sotsiaalministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks parimal moel kasutatud. Tulemus 2023. aastal: 2023. aastaks planeeritud SF2021+ toetuse andmise tingimuste käskkirjad ja määrused on kinnitatud. Tallinna haigla projekt on taaste- ja vastupidavuskava muutmise tulemusena välja arvatud, asemele on lisatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevusest rahastatud Viljandi haigla projektid.

Vastutaja: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise

20

osakonna välisvahendite juht Marilin Sternhof

Alategevused Vastutav asutus Vastutavad teenistujad

Heaolu arengukava 2023–2030 kinnitamine Sotsiaalministeerium

Nutika arengu toetamise osakonna strateegilise planeerimise juht Maris Mälzer

Toetuse andmise tingimuste määrus "Vanemaealiste eluaseme toetamine (teenusmajad)" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia Taevere

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Laste ja perede toetamine" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja ostetud toidu jagamine ning annetatud toidu jagamine"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson

Toetuse andmise tingimuste määrus "Hariduses ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamine" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Epp-Kai Maasik

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Hariduses ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamine" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Epp-Kai Maasik

Toetuse andmise tingimuste määrus "Tööturumeetmed enam tuge vajavatele töötutele, noortele, mitte- eestlastele ja vanemaealistele"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Noorte mitte-eestlaste töövaatlused" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko

21

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamine"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Töölt tööle liikumise ning ümber- ja täiendõppe toetamine põlevkivisektori töötajatele"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Epp-Kai Maasik

Toetuse andmise tingimused "Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia Taevere

Toetuse andmise tingimuste määrus "Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamine" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna nõunik Vivia Aunapuu-Lents

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Töövõimetuse ennetamise projektid" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Tervishoiuasutuste energiatõhusus" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi

Toetuse andmise tingimuste määrus "Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi

Toetuse andmise tingimuste määrus "Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenuskohtade kohandamiseks"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia Taevere

Toetuse andmise tingimuste määrus "KOV tasandi võimestamine, teenuste kättesaadavus" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Suure abi- ja hooldusvajadusega laste teenuste väljatöötamine ja arendamine"

Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson

22

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Terviseriskide ennetamine ja vähendamine (töövõimereform II tegevused)" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Epp-Kai Maasik

Taaste- ja vastupidavuskava muutmine Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna nõunik Natalja Tšikova

Taaste- ja vastupidavuskava vahetulemuste saavutamise seire Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna nõunik Natalja Tšikova

Toetuse andmise tingimuste käskkiri "Oskuste arendamine" Sotsiaalministeerium Nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko