Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tööplaani muudatus

Lisa "2023. aasta tööplaani prioriteetsed projektid"

Reformi eesmärk on luua erivajadusega inimestele tugisüsteem, mis võimaldab abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustab vajadustele vastava abi saamist ja tagab vajalikud tugimeetmed.

Pikaajaline tulemus: Erivajadusega inimestele on vajalik abi ja tugi tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades abivajaduse süvenemist.

Tulemus 2023. aastal: • valminud on rehabilitatsiooniteenust puudutav väljatöötamiskavatsus (VTK); • alustatud on läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriumiga sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamiste konsolideerimise osas.

Vastutaja: sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov

Projektijuht: erivajadustega laste poliitika juht Brit Tammiste

Kaasvastutaja: Sotsiaalkindlustusamet

Ootus kaasvastutajale: Sotsiaalkindlustusamet osaleb rehabilitatsiooniteenuse VTK väljatöötamise protsessis, mh koondab kokku vajaliku andmestiku teenuse osutamise ja teenuse saajate sihtgrupi kohta, pakub aktiivselt lahendusi kaardistatud probleemide lahendamiseks, panustab lahendusalternatiivide ja nendega kaasnevate mõjude analüüsimisse ning annab sisendi võimalike IT-arenduste vajaduste kohta.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

1. Rehabilitatsioonisüsteemi reform 16.02.2023-30.11.2023

Lk 1

Pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise eesmärk on ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, toetada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ja leevendada lähedaste hoolduskoormust.

Pikaajaline tulemus: Pikaajalist hooldust vajavatele inimestele on tagatud kvaliteetne ja taskukohane abi ning vähenenud on lähedaste hoolduskoormus.

Tulemus 2023. aastal: • rakendub ööpäevaringse üldhooldusteenuse reform, sh on kehtestatud täpsustatud nõuded üldhooldusteenuse sisule ja töötajate arvule ning nõuded koduteenuse sisule; • SHS-i muudatuste eelnõu on valitsuses heaks kiidetud ja muudatuste rakendamisega seotud tegevused on ellu viidud või planeeritud; • alustatud on pikaajalise hoolduse tegevuskava koostamist; • abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamise vahendid on KOV-idele kättesaadavad.

Vastutaja: sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov

Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper

Kaasvastutaja: Sotsiaalkindlustusamet

Ootus kaasvastutajale: SKA vastutab reformi tõrgeteta rakendumise eest, sh pakub KOVidele ja üldhooldusteenuse osutajatele igakülgset tuge ja nõustamist, töötab välja praktilised juhised ja juhendid ning tööprotsesse lihtsustavad tööriistad (hoolduskulude ja KOV tasutava osa kalkulaatorid, hoolduskulude ja kohamaksumuste, KOV piirmäärade jne seire, ülevaade ja avalikustamine). SKA eestvedamisel on toimunud võrgustikukohtumised reformi rakendajatega ja on ellu viinud Sotsiaalministeeriumi antud muud jooksvad ülesanded, sh koondanud ja analüüsinud andmeid, mis on reformi rakendumiseks vajalikud ja esitanud need andmed ja kokkuvõtted Sotsiaalministeeriumile.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

2. Pikaajalise hoolduse korralduse reform

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

09.01.2023-14.06.2024

Lk 2

Eesmärk on luua integreeritud sotsiaal- ja tervishoiukorraldus, mis tagab Eesti elanikele tervikliku ja ennetusele fokusseeritud abi ning vähendab seeläbi hoolduskoormust ja toetab tervena elatud eluaastate kasvu.

Pikaajaline tulemus: Valminud on integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja rahastusmudeli analüüs ja ettepanekud, mis arvestavad tõmbekeskuste ja uuendatud tervishoiukorralduse mudeli põhimõtteid.

Tulemus 2023. aastal: • loodud on sotsiaal- ja tervisevaldkonna juhtide töörühm; • koostatud ja juhtkonnas on läbi räägitud integratsiooni põhimõtted ja nn kontrollküsimused, mis võetakse läbivalt aluseks nii sotsiaal- kui tervisevaldkonna tegevuste planeerimisel; • koondatud on varasemad samateemalised analüüsid, kontseptsioonid, pilootprojektide materjalid jm taustadokumendid; • värvatud on integratsiooni projektijuht, kes juhib kogu protsessi sotsiaal- ja tervisevaldkonna üleselt; • valminud on tõmbekeskuste mudeli lähteülesanne; • valminud on integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja rahastusmudeli lähtekohad.

Vastutaja: sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ja terviseala asekantsler Heidi Alasepp

Projektijuht: (kuni uue inimese leidmiseni) sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ja terviseala asekantsler Heidi Alasepp

Kaasvastutaja: -

Ootus kaasvastutajale: -

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt .

3. Sotsiaal- ja tervisvaldkonna teenuste lõimimine ja ühtne koordinatsioon 17.05.2023-30.11.2024

Lk 3

Reformi eesmärk on tagada inimeste tervisevajadustele vajalike tervishoiuteenuste olemasolu ja kättesaadavus ning selleks vajalikud inim- ja rahalised ressursid ning toetavad digilahendused ja tehnoloogiad.

Pikaajaline tulemus: tervisesüsteemi arengu-suunad aastaks 2040 arvestavad elanikkonna tervisevajadustega ning tervisevaldkonna arengute ja võimalustega. Kokku on lepitud ravikindlustus- süsteemi jätkusuutlikkust tagav tervishoiu rahastamise mudel ja üleminekuks vajalik elluviimisplaan.

Tulemus 2023. aastal: • perioodi 2024–2060 rahastamisvajaduse prognoos ja lahenduste valikuid koondav mudel ja analüüs on valmis ning VV-le on esitatud lahendus-ettepanekud otsustamiseks ja elluviimisplaan heakskiitmiseks; • esmatasandi, kiirabisüsteemi ja haiglavõrgu arengusuundade dokumentide mustandid on valmis ja arvestavad tervisevaldkonna arengutega; • tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik on valmis ning alustatud on hindamise läbiviimisega; • tervishoiutöötajate tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi arendamiseks on läbi viidud tegevused vastavalt HEROS projekti plaanile; • kokku on lepitud e-tervise korralduse ja andmevahetuse aluspõhimõtted, ligipääsude korraldus, VTK on koostatud, tehniline alustaristu toetab uue põlvkonna teenuseid.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp

Projektijuht: Tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar ja tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

Kaasvastutaja: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Ravimiamet Tervisekassa TEHIK

Ootus kaasvastutajale: Tervisekassa ja TAI osalevad ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkust tagava tervishoiu rahastamise mudeli ja üleminekuks vajaliku elluviimisplaani koostamise protsessis; esitavad andmeid lahenduste väljatöötamisega seotud analüüside läbiviimiseks. Tervisekassa koostab tervishoiusüsteemi efektiivsuse analüüsi. TEHIK, Tervisekassa, TA, RA ja TAI osalevad aktiivselt e-tervise korralduse ja andmevahetuse aluspõhimõtete kokkuleppimises, sh mõtestavad läbi oma asutuste tööprotsessides, infosüsteemides ja õigusruumis sellega kaasnevad muudatused ning viivad need vastavalt ühiselt kokkulepitud rakendusplaanile ellu.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

4. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi .

01.06.2020-24.12.2027

Lk 4

Elukaareülese vaimse tervise süsteemi arenduste eesmärk on tagada Eestis terviklik, eri valdkondi ja tasandeid hõlmav vaimse tervise süsteem.

Pikaajaline tulemus: Vaimse tervise käsitlus on samaväärne füüsilise tervise käsitlusega ning välja on kujundatud enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis toetab inimeste heaolu, aitab ära hoida vaimse tervise probleemide teket või probleemide süvenemist ning pakub inimestele õigeaegset ja kvaliteetset abi.

Tulemus 2023. aastal: • vaimse tervise seiresüsteemi indikaatorite paketis on kokku lepitud; • väiksema intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste arendusprojekt on käivitunud ning psühholoogilise ravi muudatused on rakendunud; • suitsiidiennetuse quick wins (kiiresti rakendatavad tegevused) on ellu viidud; • välja on töötatud psühhosotsiaalsete tugiteenuste väljatöötamiskavatsus; • valminud on töökeskkonnas vaimse tervise toetamise ning laste ja noorte vaimse tervise poliitikaülevaated.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp

Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai

Kaasvastutaja: Terviseamet (TA) Tervise Arengu Instituut (TAI) Tervisekassa TEHIK

Ootus kaasvastutajale: TEHIK, Terviseamet ja Tervisekassa valmistavad õigeaegselt ette rakendused psühholoogilise ravi muudatuste jõustumiseks. Tervise Arengu Instituut viib läbi õpetajate sotsiaal- emotsionaalsete oskuste projekti programmi valiku ja testimise ning panustab töökeskkonnas vaimse tervise toetamise poliitikaülevaate koostamisse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

5. Elukaareülese vaimse tervise süsteemi arendused 01.06.2020-24.12.2027

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse C. Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda.

Lk 5

Töövõimetuse ennetusprojekti eesmärk on tagada hästitoimiv süsteem pikaajalise haigusega ajutiselt töövõimetute inimeste püsiva töövõimetuse tekke ennetamiseks ja tööhõives püsimise toetamiseks.

Pikaajaline tulemus: Pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste tööhõives püsimise toetamiseks on loodud toetussüsteem ja püsiva töövõimekaoga inimeste arvu kasv on pidurdunud.

Tulemus 2023. aastal: • süsteemi kasutuselevõtuks vajalikud eelnõud on koostatud ja need on läbinud EIS-i kooskõlastuse; • IT-arendused on töös; • töötervishoiuarsti ja raviarsti vahelise koostöö põhimõtted on välja töötatud ning juhendid on koostatud; • alustatud on arstidele koolitusmaterjalide koostamise ja koolituste korraldamisega; • kommunikatsiooniplaan on koostatud ja alustatud on teavitustegevustega vastavalt plaanile.

Vastutaja: terviseala asekantsler Heidi Alasepp

Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

Kaasvastutaja: TEHIK

Ootus kaasvastutajale: TEHIKu juhtimisel toimuvad projekti IT arendustega seotud osapooltega regulaarsed koostöökohtumised, et arutada läbi üleskerkinud kitsaskohad, saavutada kokkulepped ning tagada arenduste teekaardist kinnipidamine, et süsteem oleks kasutuselevõtuks valmis alates aprillist 2024.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse D. Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu.

6. Töövõimetuse ennetusprojekt 01.01.2021-01.01.2029

Lk 6

Projekti eesmärk on tagada Sotsiaalministeeriumi ja tema haldusala asutuste kriisivalmiduse suurendamine, mh tagada kriisideks valmisoleku seadusest tulenevate uute nõuete täitmine, milleks on vajalik arendada olukorrateadlikkust, avalike teenuste ja asutuste toimepidevust, kriisjuhtimist ja - võimeid ning koostööd.

Pikaajaline tulemus: Ministeerium ja valitsemisala asutused tulevad kriisides toime.

Tulemus 2023. aastal: • kõigil asutustel on kehtestatud kriisireguleermise plaan, mida on ka testitud; • ministeeriumi ja valitsemisala asutuste töötajad on teadlikud oma kriisirollist ja organisatsiooni toimimisest kriisi ajal; • CREVEX23 õppus on korraldatud ja õpikogemused koondatud; • Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevad Sotsiaalministeeriumi vastutada olevad eriseaduste eelnõud on koostatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud; • SOMi eestvedamisel on koostatud kriisiolukordades ulatusliku vältimatu sotsiaalabi korraldamise plaan.

Vastutaja: kantsler Maarjo Mändmaa

Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Häli Tarum

Kaasvastutaja: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Ravimiamet Sotsiaalkindlustusamet TEHIK

Ootus kaasvastutajale: Kõik asutused seavad prioriteediks oma asutuse ja avalike teenuste toimepidevuse edendamise. Terviseamet rakendab katastroofimeditsiini rakenduskava vastaval SOM-ga tehtud kokkulepetele. Sotsiaalkindlustusamet koostöös Päästeameti ja KOV-dega selgitab välja oma rolli ning vajalikud võimearendused hoolekandeasutuste evakuatsiooni korraldamiseks.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

01.10.2022-01.02.2024

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse.

7. Sotsiaalministeeriumi haldusala kriisivalmiduse suurendamine

Lk 7

Tehnoloogilise võla vähendamise projekti eesmärk on tagada pensioni- ja sotsiaalvaldkonna IT- süsteemide toimivus, et suurendada turvalisust ja töökindlust ning vähendada käsitööd. Resilientsuse saavutamiseks on oluline arendada võimet teha kiirelt mahukaid muudatusi ettearvamatutes oludes.

Pikaajaline tulemus: Tuua aegunud infosüsteemist SKAIS1 ära kõik pensionidega seonduvad tegevused. Vähendada käsitööd, et tagada muutuste kiirus, andmete korrektsus ja võime tegeleda arendustega.

Tulemus 2023. aastal: • Pensionide maksetega seonduv on infosüsteemist SKAIS1 ära toodud.

Vastutaja: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Projektijuht: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Kaasvastutajad: Sotsiaalkindlustusamet TEHIK

Ootus kaasvastutajatele: Sotsiaalkindlustusamet tagab pensionite ületoomiseks vajaliku arvestusmooduli korrastuse, maksete SKAISist ületoomise, masskorrastustest vabanemise, Rahvastikuregistriga andmevahetuse täiendamise ja SKAISi iseteeninduse tehnoloogilise võla likvideerimiseks vajalike ärianalüüside läbiviimise.

TEHIK tagab nimetatud tegevuste arenduste tellimise, arendajatega koostöö, testimise ja lansseerimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

8. Tehnoloogilise võla vähendamine 01.01.2023-01.07.2024

Lk 8

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärkide (rohelisem Eesti, sotsiaalsem Eesti ja õiglane üleminek) elluviimine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ning taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitud reformide ja investeeringute elluviimine.

Pikaajaline tulemus: SF-i ja RRF-i vahendid on rakenduskava, taaste- ja vastupidavuskava ning Sotsiaalministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks parimal moel kasutatud.

Tulemus 2023. aastal: • 2023. aastaks planeeritud SF2021+ toetuse andmise tingimuste käskkirjad ja määrused on kinnitatud. Tallinna haigla projekt on taaste- ja vastupidavuskava muutmise tulemusena välja arvatud, asemele on lisatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevusest rahastatud Viljandi haigla projektid.

Vastutaja: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Projektijuht: Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite juht Marilin Sternhof

Kaasvastutaja: -

Ootus kaasvastutajale: -

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

9. Perioodi 2021+ struktuurivahendite ja RRFi vahendite kasutamise käivitamine 01.01.2022-29.12.2023

Lk 9

Sotsiaalministeeriumi haldusala teenuste ja struktuuride korrastamine eesmärgiga suurendada efektiivsust ja kulutõhusust.

Pikaajaline tulemus: SoMi haldusalas on tegevused keskendunud enim kasuloovate teenuste osutamisele ning innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmisele. Teenused ja haldusala struktuurid on korrastatud, rakendatakse teenuspõhist juhtimist. Andmete kasutamine toimub eesmärgipäraste toetuste ja teenuste osutamiseks. Tulemusi saavutatakse minimaalse ökoloogilise jalajäljega.

Tulemus 2023. aastal: • peaministri 19.04.2023 korralduses nr 25 ette nähtud valdkondade ja haldusala asutuste üleviimine teiste ministeeriumite haldusalasse on toimunud sujuvalt ning tähtajaliselt; • teenuste ülevaatamisel on selgitatud välja lühi- ja pikaajalised säästmisevõimalused jaotades need teenusteks, mille osutamine on a) otstarbekas lõpetada b) erasektorile üle anda ning c) teenusteks, mille osutamine tuleb viia uuele tasemele ning algatatud on teenusedisaini protsess; • teenuste ülevaatamise tulemusena on vajalikud struktuurimuudatused ettevalmistatud (riigireform); • koostatud on tegevuskava ruumiprogrammi minimeerimiseks; • uuendatud on haldusala eelarve koostamise protsess (nulleelarve).

Vastutaja: kantsler Maarjo Mändmaa

Projektijuht: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Kaasvastutajad: Terviseamet, Ravimiamet, Tervisekassa, TAI, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet, Tööinspektsioon, Astangu KRK

Ootus kaasvastutajale: Terviseameti, Ravimiameti, TAI, Tervisekassa, TEHIKu ja Sotsiaalkindlustusameti poolt on teenused üle vaadatud ning võimalikud muutmisettepanekud süstematiseeritud; muudatuste rakendumise tegevuskava koostatud; ruumiprogrammi efektiivsemaks muutmise ettepanekud on koostatud ja tegevuskava kokkulepitud.

Astangu KRK ja Tööinspektsioon panustavad peaministri korralduse nr 25 sujuvasse rakendumisse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

10. Säästva innovatsiooni projekt

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

01.04.2023-29.12.2024

Lk 10

MINISTRI KÄSKKIRI

30.05.2023 nr 85

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tööplaani muudatus

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 7 alusel.

1. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala 2023. aasta tööplaan koosneb 10 prioriteetsest projektist (käskkirja lisa), mille planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes arengukavades „Heaolu arengukava 2023– 2030“ ja „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest.

2. Tööplaani täitmist kajastatakse infosüsteemis PlanPro ja edenemist seiratakse infosüsteemi sisestatud projektiplaani alusel. Vajaduse korral kutsutakse kokku nõupidamine tööplaani täitmise ülevaatamiseks.

3. Asekantslerite ja haldusala asutuste juhtide määratud projektijuhid täidavad iga kuu 3. kuupäevaks infosüsteemis projekti ja selle tegevuse edenemise seisu.

4. Sotsiaalministeeriumi juhtkond vaatab iga kuu alguses üle projektide ja nende tegevuste edenemise seisu ning teeb vajaduse korral ettepaneku plaanide täpsustamiseks või muutmiseks.

Lisa: 2023. aasta tööplaani prioriteetsed projektid (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister