Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste

meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu

võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile

küsitakse toetust mitmest finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse

tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 7

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus

HINNANG

Max.

SKOOR

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise

tingimused ja kord

Seletuskirja lisa 1

Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub

ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast

korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal.

Toetuse saajad on enamasti eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle

puhul ei ole korruptsioon toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei

ole asjakohane. Juhul kui taotlejateks on riigi või kohaliku

omavalitsuse asutused, peavad nad järgima riigihangete seadust ja

olema kursis korruptsiooniennetusega.

Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna

ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid,

mis välistavad huvide konflikti.

Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse

nõuded on täidetud.

1

Tegemist on riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga. Järgitakse

kõiki riigiabi reegleid ja tehakse vastavasisulised kontrollid. 1

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Kõige sarnasem sellele meetmele on kultuuriministeeriumi

rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetuse meede ning

sellele on määruses riskide vältimiseks kehtestatud välistus, et ühele

sündmusele ei saa mõlemast meetmest toetust taotleda. Sarnased

toetusskeemid on ka kohalikel omavalitsustel, samuti on sarnaseid

toetusi veel ka kultuuriministeeriumil, kuid nende puhul on toetuse

eesmärk enamasti erinev (välisturistide toomine vs (kohaliku) kultuuri-

ja spordielu edendamine).

2

Toetuse saajad on enamasti juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus. Toetuse saajad on enamasti

eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle puhul ei ole korruptsioon

toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole asjakohane. Juhul kui

taotlejateks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, peavad nad

järgima riigihangete seadust ja olema kursis

korruptsiooniennetusega.

TATis on kehteststud nõuded vastavalt ühendmääruse §11 määruse §-

s 23 lg 7.

3

Määruse seletuskirjas esitatakse "ei kahjusta oluliselt analüüsi

tulemus. Rakenduskava raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“

analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud meetmed põhjustaks

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Kõik taotlejad peavad

taotlusvormis esitama ülevaate toetatava sündmuse või konverentsi

kestliku korralduse põhimõtete rakendamisest, mille vastavust

hinnatakse hindamismetoodikas ühe komponendina. Vajadus

täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks puudub.

0

7

Määruse § 22 lg 4 viidatud ühendmääruse

§ 10 ja 11 nõuetele.

Määruse § 1 lõiked 3-6 käsitlevad riigiabi

ja vähese tähtsusega abi reeglite

kohaldamist.

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Välistus kultuuriministeeriumi

rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste toetusmeetmest

taotlemiseks on sätestatud määruse § 1

lõikes 7. Kultuuriministeeriumi esindaja on

kaasatud ka taotluste hindamiskomisjoni, et

toimuks infovahetus, samuti on

rakendusüksuse esindaja kaasatud

kultuuriministeeriumi hindamiskomisjoni.

Taotleja peab § 8 lõike 13 kohaselt esitama

teabe projektile või projekti üksikule

tegevusele samal ajal mitmest meetmest või

muust riigieelarvelistest, ELi või välisabi

vahenditest toetuse taotlemise korral.

Määruse § 22 lg 4 viidatud ühendmääruse

§ 10 ja 11 nõuetele.

Lisa 2

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad. Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja

konverentside toetuse andmise tingimused“ seletuskirja

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Kontroll/kinnitus

Võrdsete võimaluste tagamine

täiendavalt analüüsitud seletuskirja

peatükis 4 "Määruse mõjud"

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

32

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone

Keskkonnakaitse 37

Kontroll/kinnitus

Seoseid keskkonnakaitsega on

täiendavalt analüüsitud seletuskirja

peatükis 4 "Määruse mõjud"

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Riive puudub

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“

seletuskirja

Lisa 3

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja

või arvamuse

esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige, punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise põhjus

Tarmo Sikk,

Võnge Festival

Eelnõu § 7

lg 2

Ettepanek hoida suveürituste konkurentsisituatsioon õiglane ja sättida

taotlusvooru avamine-sulgemine nii, et kui õnnestub toetust taotleda

augustikuistel sündmustel, oleks sama võimalus ka juulikuistel. Või

siis vastupidi - kui suve esimese poole sündmused peavad jääma

voorust välja, oleks aus, et välja jäävad ka suve teise poole sündmused.

Taotlusvooru avamisest sündmuse

toimumiseni peab olema minimaalselt

neli kuud. Avame taotlusvoorud

määruse kinnitamise järgselt.

Arvestades, et taotlus tuleb esitada neli

kuud enne sündmuse või konverentsi

toimumist, selle aasta suvised

sündmused toetust taotleda ei saa.

Kultuuriministe

erium

Eelnõu § 1

lg 2

Eelnõu § 1 lõige 2 sätestab, et toetus loetakse kas vähese tähtsusega

abiks või grupierandiga hõlmatud kultuuriabiks artikli 53 tähenduses.

Eelnõu lõige 3 sätestab, et kui toetus on käsitletav riigiabina,

järgitakse riigiabi loa taotlemise reeglistikku konkurentsiseaduses.

Juhime tähelepanu, et ka grupierandiga hõlmatud kultuuriabi on

riigiabi, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada lõige 3 ümber selliselt,

et riigiabi luba minnakse taotlema juhul, kui abi ei saa anda lõikes 2

nimetatud VTA-na või kultuuriabina. Lisaks juhime tähelepanu, et

kõiki spordisündmusi, millele toetust eraldatakse, ei ole kindlasti

põhjendatud VTA-na või riigiabina toetada. Seetõttu teeme

ettepaneku jätta eelnõu tasandil kaalutlusõigus rakendusüksusele

hinnata, kas sündmuse toetamisel lugeda toetus VTA-ks, riigiabiks

või mitte. Oleme seisukohal, et riigiabi, sh VTA tunnustele ei vasta

toetus, mis eraldatakse rahvusvahelise spordialaliidu tiitlivõistluse

süsteemi kuuluva võistluse (nt maailmameistrivõistluste, Euroopa

Vastuseks: Oleme konsulteerinud

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Rahandusministeeriumi riigiabi

juristidega, kelle ettepanek on jätkata

selle meetme puhul spordisündmustele

VTA andmist.

Selle toetuse eesmärk on suurendada

Eesti tuntust spordi- ja

kultuurisündmuste ning konverentside

toimumise sihtkohana (väliskülastajate

Eestisse toomine ja väliskülastajate

valikute suunamine selliselt, et nad

valiksid oma sihtkohaks Eesti), mitte

ainult sündmuste korralduskulude

2

meistrivõistluste ning nende etappide) korraldamiseks. Otsuse

korraldada Eestis tiitlivõistlus on teinud selle korraldamisõigust

omav iseseisev rahvusvaheline spordiorganisatsioon. Võistluse

toimumise koha ja kuupäeva kinnitab rahvusvaheline spordialaliit

ning sarnast võistlust ei saa samal ajal toimuda teises riigis.

katmine ja sündmuse toimumise

võimaldamine, seega on selle meetme

puhul kõikide toetust saavate

projektide puhul riigiabi nõuded

täidetud. Nõustume sellega, et kõik

korraldatavad võistlused ei pruugi olla

riigiabi, kuid sellised sündmused ei ole

käesoleva toetuse sihtgrupp.

Eelnõu § 2

lg 4

Eelnõu § 2 lõige 4 defineerib rahvusvahelise suursündmuse. Palume

täpsustada, et sündmus peab toimuma vähemalt kolmel järjestikusel

aastal.

Selgitame, et vastavalt § 7 lg 4 oleme

kehtestanud suursündmustele

abikõlblikkuse perioodiks 48 kuud.

Eelkõige on suursündmuse toetus

mõeldud regulaarselt igal aastal

toimuvatele sündmustele kolme aasta

jooksul, ent projekti elluviimise

perioodile on lisatud aastane puhveraeg

erakorralisteks juhtudeks, näiteks kui

sündmuse toimumist mõnel aastal

takistavad reisipiirangud, erakordne

geopoliitiline olukord või

ilmastikuolud (nt Tartu maraton jääb

lumepuudusel ära vmt). Sarnaselt on

meedet rakendatud ka eelmisel

rahastusperioodil.

Eelnõu § 3

lg 3

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt panustatakse väljundnäitajatesse

„toetatavad ettevõtjad“ ja „toetusega toetatavad ettevõtjad“. Eelnõu §

9 lõike 1 kohaselt saavad toetust taotleda nii riigiasutused, kohalike

omavalitsuste üksused ja selle asutused ning Eestis registreeritud

juriidilised isikud. Kuna meede kuulub erieesmärgi „VKE-de

kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-

des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“,

siis abi saajateks saaksid meie hinnangul olla VKE-d. Eelnõu § 5

Selgitame, et väljundnäitaja täitmisel

arvestatakse vaid toetust saanud

ettevõtjaid. Muud juriidilised isikud

võivad küll toetust saada, aga neid ei

loeta väljundnäitaja täitmisel.

Prognoositakse, et rahalist toetust saab

vähemalt 98 organisatsiooni, kellest 49

on äriühingud ja panustavad

3

lõike 2 punkt 2 küll nimetab VKE-de kaasamise kohustust, kuid

sellisel juhul oleksid antud VKE-d pigem mitterahalise abi saajad kui

toetustega toetatavad ettevõtjad. Samuti võivad eelnõu § 9 lõike 2

kohaselt olla partneriteks mitte-VKE-d. Juhime tähelepanu, et

Euroopa Komisjon on seiremetoodikas rõhutanud, et nimetatud

erieesmärgi all saab lugeda ettevõtjateks eelkõige kasumi teenimisele

orienteeritud juriidilisi isikuid ehk äriühinguid ning tulenevalt

erieesmärgi fookusest peaksid need äriühingud olema lisaks VKE-d.

väljundnäitaja täitmisse. Toetuse

saajate ja väljundnäitajasse panustajate

arv on kooskõlastatud rakenduskava

lisaks olevas nn näitajate passides.

Väga paljud sündmused korraldatakse

kolmanda sektori poolt, ent nende mõju

kohaliku ettevõtluse ja eriti VKE-de

arengule on väga suur.

Lähtuvalt toetuse põhieesmärgist -

väliskülastajate arvu kasvatamine ning

sündmuste ja konverentside

elluviimisesse kaasatud

turismiteenuste pakkujate arvu

kasvatamine – on toetuse saaja

juriidilisest vormist olulisem kasu

turismiteenuste pakkujatele (hotellid,

restoranid, reisibürood, atraktsioonid

jne).

Eelnõu § 5

lg 1 p 3

Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 3 puhul palume seletuskirjas täpsustada,

kuidas hinnatakse, et sündmus või konverents on rahvusvaheliselt

huvipakkuv.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Eelnõu § 5

lg 2 p 6

Eelnõu § 5 lõike 2 punkt 6 sätestab, et suursündmus peab toimuma

vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Juhime tähelepanu, et

spordisündmuste jaoks on kolme järjestikuse päeva nõue liiga piirav.

Eestis on vähe selliseid spordisündmusi, mis toimuksid regulaarselt

ning kestaksid kolm päeva järjest. Pikemad sündmused on enamasti

ühekordsed tiitlivõistlused, mille korraldamisõigust ei anta Eestile

igaks aastaks või vähemalt kolmeks aastaks neljast. Nõue võib

tekitada olukorra, kus olemasolevaid sündmusi hakatakse kunstlikult

pikendama, et meetmesse sobituda. Teeme ettepaneku kehtestada

kahe järjestikuse päeva nõue.

Mitte arvestatud. Meetme eesmärk on

väliskülastajate ööbimiste arvu

kasvatamine, mis suurendab Eesti

turismitulusid. Selle tagamiseks on

vajalik sündmuse piisav kestus. Juhime

tähelepanu, et toetuse vahendid on

piiratud ning suursündmuste toetust

saab vaid kümmekond projekti. Seega

ei ole suursündmustele mõistlik

kehtestada madalamaid

sisenemistingimusi, kui hindamise

4

tulemusel saavad toetust sündmused,

mille kestus on pikem. Sama tingimus

kehtis suursündmustele ka eelmisel

rahastusperioodil. Sündmuse ajalise

kestuse pikendamist saabki pidada selle

meetme positiivseks mõjuks,

arvestades meetme peamist eesmärki

(väliskülastajate ööbimiste arvu kasv).

Kultuuri- ja spordisündmuste, mida

toetatakse ühekordselt, ajalise kestuse

nõue on 2 päeva.

Eelnõu § 6

lg 2 p 14

Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 14 puhul juhime tähelepanu, et

tulumaksuseaduse tähenduses ei ole abikõlblik ainult seotud isikute

vahelistest tehingutest tulenev tulumaks. Tegemist on viitega

tulumaksuseadusele, mille tähendus on reguleerida maksudega

seonduvat. Kui eelnõu kontekstis soovitakse kasutada maksuseaduses

toodud definitsiooni, tuleks öelda, et tulumaksuseaduse §-s 8

nimetatud seotud isikute vahel toimunud tehingute kulu ei ole

abikõlblik.

Arvestatud, parandatud.

Eelnõu § 8

lg 1

Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et sündmuse toetus on minimaalselt 30

000 ja maksimaalselt 75 000 eurot ning projekti tegevuste

kogumaksumus võib olla kuni 200 000 eurot. Juhime tähelepanu, et

nõue on liiga piirav spordisündmuste jaoks. Mitmete varem meetmest

toetust saanud sündmuste kogumaksumus on üle 200 000 euro.

Seletuskirjas on märgitud, et nõue on pandud selleks, et ei mindaks

vastuollu Euroopa Liidu regulatsiooni kindlaksmääratud makse

tegemise regulatsiooniga. Palume kaaluda toetuse maksmisel ka teisi

võimalusi, sest antud makseviisi kasutamise reeglid kitsendavad

oluliselt spordisündmuste hulka ning jätaks mitmed suure Eesti

turundamise potentsiaaliga üritused meetmest välja.

Selgitame, et sõnastus “projekti

tegevuste kogumaksumus võib olla

kuni 200 000 eurot” tähendab projekti

rahalist mahtu E-toetuste keskkonnas

(abikõlblikud kulud). Sündmuse

kogueelarve (muud projektivälised ja

mitteabikõlblikud kulud) võivad olla

suuremad kui 200 000 eurot.

Parandasime sõnastust, et oleks

paremini aru saada, et mõistame siin

projekti abikõlblikke tegevusi, mitte

sündmuse kogukulusid.

5

Eelnõu § 8

lg 9

Eelnõu § 8 lõikes 9 sätestatakse, et omafinantseeringu hulka saab

arvestada ainult toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud.

Juhime tähelepanu, et omafinantseeringu hulka ei saa lugeda avaliku

sektori rahalist panust riigiabi reeglite kohaselt, kuid saab lugeda

erasektori panuse (kolmanda isiku toetuse), mis toodud kitsenduse

puhul on välistatud.

Arvestatud, täiendatud.

Eelnõu § 8

lg 11

Eelnõu § 8 lõike 11 puhul teeme ettepaneku sõnastada säte

järgmiselt: „ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi

kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme

järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3

lõikes 2 sätestatud summat“. Ülempiiri summat ei ole eelnõus

mõistlik nimetada, sest VTA määruses toodud summa on muutmisel

(alates 01.01.2024 tõuseb 275 000 euroni). Sama ettepaneku teeme

lõike 12 kohta. Ühtlasi teeme ettepaneku vaadata järgmisel aastal

VTA piirmäära tõusu tõttu üle eelnõu § 8 lõikes 3 toodud määr.

Selgitame, et oleme teadlikud, et VTA

ülempiir on tõusmas. Oleme

konsulteerinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Rahandusministeeriumi juristidega,

kelle ettepanekul tuleb praegu kehtiv

toetuse ülempiir määruses välja tuua

ning seda saab muuta siis, kui VTA

piirmäära tõus on kinnitatud. Seejärel

saame kaaluda ka suursündmustest

spordisündmuste maksimaalse toetuse

summa tõstmist (samas on toetuse

vahendid piiratud ning ülempiiri

tõstmiseks ei pruugi olla piisavalt

vahendeid).

Eelnõu § 8

lg15

Eelnõu § 8 lõige 15 sätestab, et vähese tähtsusega abi hulka loetakse

ka muu avaliku sektori rahaline osalus projekti omafinantseeringus.

Palume sõnastust muuta, sest vähese tähtsusega abi hulka saab

lugeda üksnes neid avaliku sektori toetusi, mis on eraldatud vähese

tähtsusega abina ja seda kontrollitakse RAR-i kannete alusel.

Mitte arvestatud. Kuna selle toetuse

puhul tehakse otsused voorupõhiselt

üks kord aastas, siis ei ole tagatud, et

muude avaliku sektori toetuste otsused

on vastavate voorude menetlemise ajal

teada. Seega tuleb hinnata ka

potentsiaalseid võimalikke teisi

avalikke toetusi ning seda saab teha

kogueelarvesse prognoositud tulude

baasil (kus eeldatavalt on teada toetuse

võimalik allikas, kuid reaalne rahaline

6

eraldus ja selle saamise tingimused ei

pruugi olla kinnitatud).

Eelnõu § 10

lg 1

Eelnõu § 10 lõikes 1 kajastatud andmete hulgas peaks olema ka

sündmust või konverentsi külastavate väliskülastajate arvu prognoos,

sest eelnõu § 5 kohaselt on see vajalik sündmuse nõuetele vastavuse

hindamiseks. Samuti ei ole välja toodud, mille põhjal hinnatakse

eelnõu § 3 lõikes 2 nimetatud tulemusnäitajate saavutamist. Teeme

ettepaneku lisada ka oodatavad tulemusnäitajad koos sihttasemetega.

Punktis 6 on küll toodud, et tuleb esitada andmed planeeritavate

tulemuste ja mõjude kohta, kuid ei ole välja toodud konkreetseid

näitajaid.

Selgitame, et väliskülastajate arvu

prognoos esitatakse eelnõu § 10 lg 1

punktis 6 “andmed projekti

planeeritavate tulemuste ja mõjude

kohta väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele, valdkonnale, piirkonnale

ning turismisektorile” raames.

Täiendasime vastavalt seletuskirja.

Selgitame, et sekkumise tegevusele ei

ole rakenduskava näitajate süsteemis

kohaldatud tulemusnäitajaid. Eelnõu §

3 lõikes 2 nimetatud oodatavad

tulemused tuginevad turismistrateegia

2022-2025 eesmärkidele ja neid

hinnatakse valikukriteeriumite alusel.

Väliskülastajate arv tuleb pärast

sündmuse toimumist tõendada ning see

on väljamakse tegemise aluseks.

Eelnõu § 10

lg 2

Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada vähemalt neli kuud

enne sündmuse või konverentsi toimumist. Teeme ettepaneku

perioodi lühendada või teha erand vähemalt selleks aastaks. Heal

juhul avatakse taotlusvoor maikuus. Seega sobiksid vooru esimesel

aastal sündmused, mis toimuvad alles septembris või pärast seda.

Mitte arvestatud. Arvestades, et

taotluste menetlemisele ja hindamisele

kuluv aeg on ca 2 kuud (kuni 42

tööpäeva) ning võttes arvesse, et

taotlusvoor on avatud mõistliku aja

jooksul (ca 1 kuu), kuid taotlust on

võimalik esitada taotlusvooru avamise

esimesel päeval, jääb taotlusvooru

avamisest nelja kuu pärast toimuva

sündmuse korraldajale vaid kuu aega

toetuse otsuse saamisest sündmuse

alguseni. See on minimaalne aeg, et

7

sündmuse korraldus- või

turundustegevustes oleks võimalik

toetusega arvestada.

Eelnõu § 13

lg 1

Eelnõu § 13 lõike 1 puhul palume täpsustada, millistel juhtudel

jäetakse taotlus läbi vaatamata. Teeme ettepaneku lisada sättesse ühe

taotluse läbi vaatamata jätmise alusena ka see, kui ei saa rakendada §

1 lõikes 2 toodud VTA-d (piirmäär täitunud) või kultuuriabi erandit

või ei anta projektile lõikes 3 nimetatud riigiabi luba.

Mitte arvestatud. Taotluse läbi

vaatamata jätmise alused on

kehtestatud ühendmääruses ja neid ei

korrata toetuse andmise tingimuste

määruses. Piirmäära täitumine,

kultuuriabi erandi või riigiabi andmise

võimalikkus vaadatakse üle juba

menetlemise ehk taotluse läbi

vaatamise käigus.

Eelnõu § 15

lg 1

Eelnõu § 15 lõike 1 puhul palume täpsustada, millal rakendusüksus

avalikustab hindamiskomisjoni koosseisu.

Mitte arvestatud. Rakendusüksusel on

turismivaldkonna hindamiskomisjon,

mis hindab erinevaid turismivaldkonna

meetmeid ning selle koosseis on

veebilehel avalik. Hindamiskomisjoni

liikmete koosseisu muudatused

avalikustatakse koheselt muudatuse

tegemise järel. Meetme- ja

voorupõhiseid komisjone eraldi ei

moodustata.

Eelnõu § 16

lg 2

Eelnõu § 16 lõikes 2 on kirjeldatud rakendusasutuse ülesannet

kooskõlastada valikumetoodika teiste rakendusasutustega. Juhime

tähelepanu, et see ei ole vajalik, sest eelnõuga ei reguleerita

rakendusasutuse ülesandeid (regulatsioon asub ÜSS-is).

Arvestatud, rakendusasutuse eelnõu

kooskõlastamise kohustus on viidud

seletuskirja.

Eelnõu § 18 Eelnõu §-s 18 puudub teave, millisel juhul või millele tuginedes

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Regulatsioon või viide

regulatsioonile puudub.

Selgitame, et taotluse rahuldamata

jätmise otsus tehakse ühendmääruses

nimetatud tingimustel ning viide

ühendmäärusele on toodud § 1 lg 7.

8

Eelnõu § 20

lg 4

Eelnõu § 20 lõige 4 annab võimaluse ainult grupierandi määruse alusel

kultuuriabi saajal ilma avaldust esitamata eelarve mahtu kuni 20%

ulatuses muuta. Selge ei ole, miks sellist võimalust ei ole VTA saajal.

Arvestatud, parandatud.

Eelnõu § 23 Eelnõu § 23 kohaselt ei ole toetuse saajal järelaruande esitamise

kohustust. Üheselt ei ole selge, kas toetuse tulemuslikkust ja mõju (mis

avaldub üldiselt aasta või paar pärast projekti lõppu) ei olegi plaanis

hinnata või kuidas seda tehakse.

Selgitame, et toetuse mõju

(väliskülastajate arv, kes sündmuste

külastavad) avaldub vahetult sündmuse

toimumise ajal. Pikaajalise mõju

hindamisel kasutatakse teisi,

sektoriüleseid hindamismetoodikaid ja

uuringuid (nt festivaliuuring,

piiriuuring, sihtturgude uuringud).

Toetuse saajal ei ole konkreetse toetuse

analüüsi põhjal võimalik hinnata

väliskülastajate arvu kasvu või

sündmuste korraldusse kaasatud VKE-

de arvu kasvu.

Eelnõu § 28

lg 1

Eelnõu § 28 lõige 1 sätestab, et ainult auditi aruande alusel tehtud

otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele lahendamiseks. Teisi

vaided lahendab rakendusasutus. Juhime tähelepanu ÜSS-i § 32

lõikele 3, mis sätestab, et rakendusasutus saab olla ainult toetuse

taotlemisega seotud vaide lahendaja. Oleme saanud RTK-lt ka

vastavasisulise tähelepaneku, kuid üheselt ei ole selge, mida

seadusandja on selle sättega mõelnud. Kui lähtuda sätte

otsetõlgendusest, tuleks öelda, et toetuse taotlemisega seotud vaide

lahendab rakendusasutus ja toetuse kasutamisega seotud vaide

rakendusüksus.

Arvestatud, parandatud.

Eesti

Konverentsibüro

o

Eelnõu § 5

lg 3 p 2

Spordi- või kultuurisündmus või konverents kestab ühtse

programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval, suursündmus

kolmel järjestikusel päeval. Kas peaks olema kuidagi välja toodud

konverentsi puhul, et kestab kaks järjestikust täispäeva? Eelmises

versioonis vist oli kuidagi nõnda sõnastatud.....? Lihtsalt, et ei tekiks

vaidlust.

Täispäevade ja nende pikkuse

defineerimine ja kontrollimine on

vaieldav ja ei taga sisulist programmi.

Kuna taotlemine on vooruline ja

hindamisel tekib erinevate taotluste

vahel konkurents ning hinnatakse

9

Kui näiteks 2. päeval on programm vaid hommikul 3 h, siis ju pole

meetme mõistes abikõlbulik?

sündmuste ja konverentside sisu ja

programmi terviklikkust, siis lühema

kestusega sündmused ja konverentsid

saavad madalama hinnangu ning

jäävad pingereas madalamale kohale.

Sõnastus on sarnane eelmisele

rahastusperioodile.

Eelnõu § 5

lg 5

Konverentsi toetus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 30 000

eurot, projekti tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Kas

toetust taotleva konverentsiprojekti kogueelarve võib olla kuni 200

000?

Selgitame, et sõnastus “projekti

tegevuste kogumaksumus võib olla

kuni 200 000 eurot” ei tähenda, et

konverentsi kogueelarve ei tohi ületada

200 000 eurot. 200 000 euro piir kehtib

e-toetuste keskkonnas esitatud projekti

ja selles näidatud abikõlblike kulude

kohta. Projekti 200 000 euro ülempiir

tuleneb kindlasummalise makseviisi

nõudest.

Eelnõu § 6

lg 2

Uue veebilehe arenduskulud. § 6 lõige 2. Kas konverentsile täiesti uue

inglise keelse, välisturgudele suunatud veebilehe loomine ei ole

abikõlbulik kulu? See on päris oluline turundusmaterjal kus

visitestonia.com viidet ja Eesti infot avaldada.

Abikõlblikud ei ole uue veebilehe

platvormi arenduskulud (mis on

võimalik põhivarana arvele võtta).

Toetusest on jätkuvalt abikõlblik

olemasoleva veebiplatvormi baasilt

võõrkeelse veebilehe lisamine või selle

sisu uuendamine (veebileht kui

turundusmaterjal).

Muu hulgas on näiteks abikõlblik

võõrkeelse info lisamine

veebilehtedele või võõrkeelsete

alamlehtede loomine, veebilehe

kujundamise, sisuloome ja tõlkimise

kulud.

10

Eelnõu § 6 Kas ava- ja lõpuürituse ruum, tehnika, esinejad (kultuuriprogramm) on

abikõlbulikud korralduskulud (toitlustus ei ole-see selge)?

Jah, kogu sündmuse, sh ava- ja

lõpuürituste korralduskulud, sh ruumi

ja tehnika rent, esinejate honorarid, on

abikõlblikud. Toitlustuskulud on

läbivalt mitteabikõlblikud.

Eelnõu § 6

Lõige 1 punkt 5 – kas konverentsi korraldusteenuse (PCO) kulud on

abikõlbulikud?

Jah, konverentsi korraldusteenuse

kulud on abikõlblikud.

Eelnõu § 22

lg 2 p 6

Paragrahvi 22 lõike 2 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et

tal on õigus anda esitatavatele foto- ja videosalvestistele lihtlitsents ja

all-litsents nende kasutamiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilma

geograafiliste piiranguteta. Rakendusüksus võib foto- ja

videosalvestised laadida Eestit tutvustavasse avalikku tööriistakasti,

mille kasutajatel on võimalik neid Eesti tutvustamise eesmärgil alla

laadida ja kasutada.

Kas see on võrreldes varasemaga uus punkt?

See punkt on lisatud sellesse

määrusesse eelmise

struktuurivahendite perioodi

suursündmuste toetuse kogemuse

põhjal, kus oli pildimaterjali esitamine

nõutud. Samas on selles määruses

täpsustatud nõudeid fotode ja videode

formaadile ja autoriõigustele. Toetatud

sündmuste ja konverentside foto- ja

videomaterjali abil saab rakendusüksus

tõsta Eesti kuvandit rahvusvaheliste

sündmuste ja konverentside

sihtkohana.

Eelnõu § 3

lg 5

Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste rahvusvahelistumisele

väliskontaktide arendamise kaudu. Kas see on peamine TAIE

eesmärk, millele meede kaasa aitab? Või on veel mõni, millega

konverentsi korraldaja peaks arvestama TAIEga seonduvalt?

Toetatavad tegevused peavad TAIE

eesmärkidele kaasa aitama läbivalt ehk

kõik projektid peavad kaasa aitama

Eesti teaduse, arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengule.

Sisuliselt panustavad kõik

rahvusvahelised konverentsid Eesti

teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengusse. Konkreetseid eelistatud

konverentside fookusvaldkondi selles

toetusmeetmes ei ole. Mõju nende

eesmärkide saavutamisele hinnatakse

11

täpsemalt hindamismetoodikas, mis

avaldatakse peatselt rakendusüksuse

veebilehel.

Eelnõu § 11 Kas olete juba planeerinud, millised võiksid olla võimalikud

taotlusvoorude ajad?

Taotlusvoorude avamise ajakava

saame avalikustada pärast määruse

kinnitamist ja see sõltuvab määruse

jõustumise ajast.

Rahandusminist

eerium

Eelnõu § 1 Paragrahvi 1 tuleb lisada viide määruse eelnõu seosele TEREga

(tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus). Näiteks

järgneva sõnastusega: Määrusega reguleeritakse Eesti 2023.-2026.

aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „a“ programmi „b“ meetme

„c“ ja programmi tegevuse „d“ elluviimist. Viide TERE seostele võiks

olla eraldiseisvalt lõikes 2, mistõttu tuleks muuta paragrahvi

numeratsiooni.

Arvestatud, täiendatud. Juhime

tähelepanu, et vastava dokumendi

nimetus on riigi eelarvestrateegia 2023-

2026.

Eelnõu § 1

lg 4

Paragrahv 1 lõige 4 tuleb täiendada järgmise punktiga: „riigiabi

raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses“.

Arvestatud, täiendatud.

Eelnõu § 16

lg 1

Paragrahvi 16 lõikesse 1 tuleb esimese lausena lisada järgmine viide:

Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7.

Arvestatud, lisatud.

Seletuskiri Omafinantseeringut puudutav info on seletuskirjas vastuoluline.

Sissejuhatuse 4. lõigus on kirjas „Toetuste kogueelarve on 6 300 000

eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering vähemalt 30% ehk 2

700 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole.“

Omafinantseeringu summa 2,7 mln eurot on kooskõlas MKMi ja EISi

varasemate arvutustega ja meetmete nimekirjaga. Samal ajal on 5.

punktis „Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja

määruse rakendamise eeldatavad tulud“ järgmine lause: „Määruse

raames antavate toetuste eelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub

taotleja omafinantseering vähemalt 30% ehk 1 890 000 eurot.“

Omafinantseeringu summa tuleb parandada ja tekstis info kooskõlla

viia.

Arvestatud, parandatud.

12

Seletuskiri Paragrahv 5 viimases lõigus on kirjas: „Lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse

toetatavatele sündmustele ja konverentsidele ka minimaalne kestus.“

Paragrahvis 5 on ainult kolm lõiget, seega tuleb tekstis teha järgmine

parandus: „Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse toetatavatele sündmustele ja

konverentsidele ka minimaalne kestus.“

Arvestatud, parandatud.

Seletuskiri Lehekülg 3 teises ja kolmandas lõigus tuleb üle kontrollida kõik tehtud

viited eelnõule. Näiteks puudub eelnõu paragrahvis 27 lõige 1, millele

tekstis viidatakse; viidatud paragrahv 8 lõige 3 käsitleb eelnõus

spordisündmust, seletuskirjas aga konverentsi jne.

Arvestatud, parandatud.

Seletuskiri Paragrahvi 8 selgitavas esimeses lõigus tuleb kustutada järgmine

lause: „Kui Euroopa Komisjon muudab vähese tähtsusega abi

piirmäärasid, arvestatakse ka selle määruse alusel toetust makstes

muudetud piirmääraga“. Uute piirmäärade kehtestamisel tuleb

muuta ka eelnõu § 8 lõige 11.

Arvestatud, kustutatud.

Seletuskiri Paragrahvi 16 selgitav tekst ei ole kooskõlas eelnõu tekstiga – eelnõu

ja seletuskirja tekstid tuleb omavahel kooskõlla viia. Näiteks: eelnõus

on valikukriteerium 1. projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE, „Eesti

turismistrateegia 2022–2025“ ja meetme eesmärkide ning tegevuse

tulemuste saavutamisele, seletuskirjas aga 1. Projekti mõju „Eesti

2035“, TAIE ja turismistrateegia ning meetme tegevuse tulemuste

saavutamisele – seletuskirja teksti tuleb täiendada järgmiselt: Projekti

mõju „Eesti 2035“, TAIE ja turismistrateegia ning meetme eesmärkide

ja tegevuse tulemuste saavutamisele. Eelnõus on valikukriteerium 3.

projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistus,

seletuskirjas aga 3. Projekti põhjendatus ja projekti ettevalmistuse

kvaliteet – seletuskirja teksti tuleb täiendada järgmiselt: Projekti

põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistuse kvaliteet;

eelnõu teksti tuleb täiendada järgmiselt: 3. projekti põhjendatus,

kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistuse kvaliteet.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri Paragrahv 16 lõige 3 punkti 1 kirjeldusesse tuleb lisada viide 1.

valikukriteeriumis kirjeldatud „meetme eesmärkide ning tegevuse

tulemuste saavutamisele“.

Arvestatud, täiendatud.

13

Seletuskiri Paragrahv 16 lõige 3 punkti 3 kirjeldusse tuleb lisada

hindamiskriteeriumina kuluefektiivsus.

Arvestatud, täiendatud.

Põhiõiguste

harta

kontroll-leht

Harta artikli 37 „Keskkonnakaitse“ juures on ekslik viide võrdsete

võimaluste tagamisele, palun teha parandus.

Arvestatud, parandatud.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu § 10

lg 1 p 15

Eelnõu § 10 lõige 1 punkt 15: Varasemalt tehtud ettepanekut täiendada

praegust § 10 lõiget 1 punktiga 15 on osaliselt arvestatud. Puudu on

kinnitus keskkonnaalaste õigusaktide vastavuse kohta, nagu on

viidatud CPR artikkel 9 lõikes 4. Palun lisada.

Arvestatud, täiendatud.

Eelnõu § 22

lg 13

Eelnõu § 22 lg 13 palun sõnastada: „täidab teavitamisnõudeid

vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“.

Mittearvestatud. Teavitusmäärus on

esmakordselt nimetatud ja lühendiga

defineeritud § 6 lg 1 p 7 ning ei ole

asjakohane seda korduvalt täispika

nimetusega nimetada. Täiendatud

fraasiga „sätestatud nõuetele“.

Seletuskiri

lk 9

Seletuskiri lk 9: parandamata on viide "Eelnõu § 6 lõige 2 määratleb

määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused.". Õige on: § 6

lg 1 määratleb... Palun korrigeerida.

Arvestatud, parandatud.

Seletuskiri

lk 11

Seletuskiri lk 11 on selgitus: "Spordisündmustele ja konverentsidele

saab anda vaid VTA-d, kultuurisündmustele ka kultuuriabi." Kuid

samas puudub selgitus, kas kultuuriabi puhul on lihtsustatud kulude

kasutamine lubatud. Kultuuriabi antakse ÜGEM artikkel 53 alusel,

seega peavad artiklis toodud abikõlblikud kulud olema kooskõlas

eelnõus toodud abikõlblikke kuludega, et oleks võimalik lihtsustatud

kulusid kasutada. Palume vastav selgitus lisada seletuskirja.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri

lk 13

Ettepanek seletuskirja sõnastust täpsustada ja lisada lausesse "Eelnõu

§ 8 lõige 10 sätestab, et toetatavale kultuurisündmusele määruse alusel

kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei

tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest

kuludest." täiendus, et nimetatud piirmäär kohaldub kuni 2 miljoni €

suuruse abi puhul.

Arvestatud, täiendatud.

14

Seletuskiri

lk 3, 8, 9

Seletuskirjas on mitmeid tehnilisi vigu. Palun kontrollida ja

parandada:

Seletuskirjas on § 1 selgitustes lause "Eelnõu § 27 lg 1 kohaselt

makstakse spordi- ja kultuurisündmuse ning konverentsi korral toetus

kindlasummalise maksena.", kui § 27 reguleerib

finantskorrektsioonide tegemist.

§ 5 selgitustes "Lõike 2 punkt 5 kohaselt peab toetuse saaja sündmuse

või konverentsi eel ja ajal enda...." sobiks paremini § 5 lõike 1 p 5

selgituseks.

§ 5 selgitustes "Lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse toetatavatele sündmustele

ja konverentsidele ka minimaalne ...." - §-5 ei ole lõiget 4.

Arvestatud, parandatud

Seletuskiri

lk 11

§ 8 selgitustest "Kui Euroopa Komisjon muudab vähese tähtsusega abi

piirmäärasid, arvestatakse ka selle määruse alusel toetust makstes

muudetud piirmääradega". Mida on siin mõeldud?

Lause eemaldatud.

Riskihinda

mise tabel

Riskihindamisetabel: palun edastada korrektne riskihindamisetabel

(soovitavalt Exceli-formaadis).

Edastatud Exceli formaadis.

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni

Sihtasutus

§ 1 lg 4 juurde palume lisada punkti 3 järgmises sõnastuses: „3) riigiabi

raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses.“

Nimetatud punkti lisamine on vajalik, kuna § 1 lg 2 sätestab toetuse

andmise abi alused ja viidatud grupierandi määruse artikkel 53

kehtestab raskustes olevale ettevõtjale abi andmise keelu.

Arvestatud, lisatud.

§ 6 lg 1 palume sõnastada järgmiselt: „(1) Abikõlblikud on

ühendmääruse § 15 tingimustele, määruse nõuetele ja taotluse

rahuldamise otsusele vastavad järgmised kulud:“

Palume täiendada lõiget viitega ühendmääruse § 15-le, millega

sätestatakse kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused.

Mitte arvestatud. Määruse § 1 lõike 9

kohaselt rakendub ühendmäärus

kulude abikõlblikkusele. Määruses on

ühendmäärust täpsustavad või

täiendavad sätted.

§ 6 lg 1 palume lisada punkti 8 järgmises sõnastuses: „8)

Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 50 eurot;“.

Halduskoormuse optimeerimiseks soovime piirata abikõlblike arvete

mahtu, kehtestades esitatavale kuludokumendile abikõlbliku summa

Arvestatud, lisatud § 25

15

miinimumi. Analoogset piirangut kasutatakse ka teiste

ettevõtlustoetuste puhul ning see võimaldab hoida erinevates

toetustes ühtset joont.

§ 6 lg 1 juurde palume lisada punkti 9 järgmises sõnastuses:

„Käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 17 punktis 13 toodud

juhul.“

Käibemaks oli abikõlblik ka eelmisel struktuuritoetuste perioodil,

seega on mõistlik antud praktikaga jätkata. Sündmusi ja konverentse

korraldavad valdavalt suuremad ettevõtted ja asutused, kes on reeglina

käibemaksukohustuslased ja käibemaksu abikõlblike kulude hulka

arvestada ei saa. Samas on toetuse saajate hulgas ka väiksemaid

mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes ei saa riigilt käibemaksu

tagasi küsida ja kellele on seetõttu endiselt oluline käibemaksu

abikõlblike kulude hulka arvestamine.

Arvestatud, lisatud

§ 6 lg 2 p 12 osas palume täiendada sõnastust järgmiselt:

„ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud, välja arvatud

ühendmääruse § 16 lõikes 1 p 1, 4 ja 5 personalikulud käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks vajalikele

turundustöötajatele;“

Halduskoormuse optimeerimiseks soovime piirata abikõlblikke

personalikulusid, lugedes abikõlblikuks üksnes töötasu koos

maksudega ning lähetuskulu (v.a päevaraha).

Analoogset piirangut kasutatakse ka teiste ettevõtlustoetuste puhul

ning see võimaldab hoida erinevates toetustes ühtset joont.

Arvestatud, parandatud lõike 1 punktis

2.

§ 7 lg 2 palume sõnastada järgmiselt: „Projekti abikõlblikkuse periood

peab jääma vahemikku alates taotluse rakendusüksusele esitamise

kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud hilisemast kuupäevast kuni 2029. aasta 31. oktoobrini.“

Soovitame ära jätta abikõlblikkuse algusperioodi nimetamise (2023.

aasta 1. märts), kuna projekti abikõlblikkuse maksimaalne periood on

ette antud kuudes alates taotluse esitamisest ning sellisel juhul on

määruse sõnastus toetuse saajatele oluliselt selgem.

Arvestatud, parandatud.

16

§ 22 lg 2 palume sõnastada järgmiselt: „Toetuse saaja täidab lisaks

ühendmääruse §-s 10 ja § 11 ning käesolevas määruses sätestatule

järgmisi kohustusi:“

Soovitame lisada viite ühendmääruse § 11, kuna see kehtestab toetuse

saaja kohustused seoses hankimisega.

Mitte arvestatud. Määruse § 1 lõike 9

kohaselt rakendub ühendmäärus

kulude abikõlblikkusele. Määruses on

ühendmäärust täpsustavad või

täiendavad sätted.

§ 22 lg 4 palume sõnastada järgmiselt: „Partner peab täitma

ühendmääruse §-s 10 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 11 sätestatud kohustusi.

Partner, kes ei ole riigihangete seaduse § 5 tähenduses hankija, peab

järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete

seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja

partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja

korraldatud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri

kohustuste täitmata jätmise eest“

Viide ühendmääruse § 10 lõigetele 2 ja 3 ning § 11-le määrab partneri

kohustused projekti elluviimisel.

Mitte arvestatud. Määruse § 1 lõike 9

kohaselt rakendub ühendmäärus

kulude abikõlblikkusele. Määruses on

ühendmäärust täpsustavad või

täiendavad sätted.

§ 28 lg 1 palume muuta vaide esitamise asutust: „Rakendusüksuse

toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 rakendusüksuse kaudu.

Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale esitatakse vaie

rakendusüksusele vastavalt samale paragrahvile.“

Soovitame muuta vaide esitamise asutust, lähtudes varasemast

menetluspraktikast.

Arvestatud, muudetud osaliselt. ÜSS

järgi puudub kohustuslik

vaidemenetlus, kui haldusakt on antud

auditi aruande alusel.

§ 28 juurde palume lisada käesoleva kirja punktist nr 8 tulenevalt

täiendava lõike: „(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud

toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud

vaide, mille lahendab rakendusasutus.“

Vastavalt „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus“ § 32 lg 3 lahendab

vaide rakendusüksus, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise

tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahenda ja

rakendusasutuseks olev ministeerium või Riigikantselei.

Arvestatud, täiendatud.

17

Täiendava lõike lisamisega § 28 lõike 1 järel muutub § 28

numeratsiooni ja palume olemasolev lõige 2 parandada lõikeks 3.

Seletuskiri § 5 lõike 1 punkti 5 selgituse juures on vale viide lõikele 2, õige on

lõige 1: „Lõike 1 punkt 5 kohaselt peab toetuse saaja sündmuse või

konverentsi eel ja ajal enda turunduskanalites (nt sündmuse või

konverentsi koduleht, Facebooki leht vms) ning toimumiskohas

viitama Eestit tutvustavale veebilehele visitestonia.com. Sündmuse

või konverentsi kodulehel peab viide visitestonia.com veebilehele

olema nähtav selle info juures, kus kuvatakse info sihtkoha,

transpordivõimaluste ja turismiteenuseid osutavate partnerite kohta,

samuti võib nimetatud viidet jagada muudes kanalites (nt

konverentsikutsed vms). Sündmuse või konverentsi muudes

turunduskanalites ning sündmuse või konverentsi toimumise asukohas

teavitab korraldaja visitestonia.com veebilehest vähemalt

visitestonia.com logo lisamisega ning võimalusel (kui see sobib

sündmuse või konverentsi turunduskontseptsiooniga) lisab muud Eesti

turunduskontseptsiooni elemendid. Turundus- ja teavitustegevused

peavad järgima reklaamiseaduse § 3.“.

Arvestatud, parandatud.

Music Estonia,

Eesti Kontsert

Eesti,

Pärimusmuusika

Keskus MTÜ,

festival I Land

Sound,

MTÜ Jazzkaare

Sõprade Ühing,

Music Estonia,

Tallinn Music

Week ja Station

Narva,

Adresseerit

ud

Allakirjutanud organisatsioonid pöörduvad teie poole seoses Euroopa

struktuurifondide 2021–2027 perioodi rahastusest avatava

rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside vooruga, mille viibimine

tõkestab 2023. aasta esimesel poolel toimuvate oluliste

rahvusvaheliste suurürituste arengut ja jätkusuutlikkust ning pidurdab

sündmuste taseme säilimist ja nende rahvusvahelist

konkurentsivõimet. Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

vooru avamise edasilükkamisest teavitati valdkonda suusõnaliselt 28.

veebruaril ja kirjalikult 2. märtsil, mis on suviste suursündmuste

planeerimise mõttes lubamatult hilja. Selline ajastus võttis sündmuste

korraldajatelt ära võimalused taotleda lisatoetusi muudest meetmetest

või esitada kaastoetajatele korrektset informatsiooni. Kuna enamiku

muusika- ja kultuurivaldkonnas tegutsejate jaoks on pärast

kriisiaastaid eelarvete kasv ebatõenäoline ja puuduvad alternatiivsed

Tunnustame igati rahvusvaheliste

sündmuste olulist mõju Eesti kui

turismisihtkoha tuntuse tõstmisele

ning väliskülastajate Eestisse

toomisele. Just seetõttu olemegi

struktuurivahendite 2021–2027

perioodil ainsa turismivaldkonna

rahastuse toetusmeetmena valinud

rahvusvaheliste sündmuste ja

konverentside toetamise. Arvestades

pöördumist, selgitame siin

toetusmeetme eesmärke ning ajakava

kujunemist.

18

Treski muusika-

ja

inspiratsioonifes

tival,

Võnge Festival

toetusressursid, millest käesoleval aastal planeeritud tegevusi teha, siis

paratamatult arvestavad edukalt toiminud üritused struktuurifondide

taotlusvooru võimalustega. Eelmise aasta kultuurikorraldajate

majandustulemused kõnelevad sündmuste sisendhindade ning kulude

40%-lisest kasvust. Inflatsiooni mõjul vähenenud publiku reaalne

ostuvõime ei võimalda samas suurusjärgus piletihinna kasvu ning

kasvanud kulude katmist suurema piletituluga ei ole võimalik

prognoosida. Rahvusvahelistele festivalidele on oluline kvaliteet ja

regulaarsus, mida võimalik saavutada vaid juhul, kui valdkonnale

pakutakse välja lahendused taseme säilitamiseks ja arenguks ehk

suudetakse riiklikul tasandil tagada jätkusuutlik ning läbimõeldud

tegutsemine iga-aastaselt. Perioodil aprill–oktoober 2022 viidi üle

3000 festivalikülastaja seas EASi poolt läbi festivalide uuring, mille

eesmärk oli uurida nii festivalide külastajate profiile kui ka

majanduslikku mõõdet. Uuringus küsitletud väliskülalistest 48%

väitis, et piirkonna külastamise peamiseks põhjuseks oli just festival

ning 65% küsitletud väliskülalistest viibis Eestis enam kui 4 päeva,

mis jätab majandusse oluliselt kõrvalisi tulusid. Ühe väliskülastaja

kulu tõuseb keskmiselt 433 euroni. Kasu teenivad nii transpordi,

majutus- kui ka toitlustussektor. Kõige kõrgema väliskülastajate

arvuga olid festivalid Tallinn Music Week, Viru Folk, Pärnu

muusikafestival, Birgitta festival, Narva Ooperipäevad, Leigo

järvemuusika, Retrobest, Saaremaa Ooperipäevad, Station Narva,

Jazzkaar ja Võnge festival. Lisaks on kõrged väliskülastajate numbrid

ka Viljandi pärimusmuusika festivalil jpt. Riiklikust

turismistrateegiast 2022–2025 tuleb välja mitmeti fookus

kultuurisündmustele ja -festivalidele. Turismist saavad nii otsest kui

ka kaudset kasu riik, ettevõtted ja kohalikud inimesed. Riigi vaatest on

olulisele kohale seatud just tööhõive punkt “Turism mõjutab ka teiste

valdkondade tööhõivet ja tegevust peale turismisektori: ehitus,

põllumajandus, haridus, kultuur jne.” Samuti rõhutatakse strateegia

tegevussuundade all, et kultuuri- ja spordisündmused on oluliseks lisa

Juhime tähelepanu, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) määrus rahvusvaheliste

sündmuste ja konverentside

toetamiseks on mõeldud

rahvusvahelise mõjuga sündmuste

väliskülastajate arvu kasvatamiseks.

Seetõttu võimaldab toetus lisatuge

rahvusvaheliseks turunduseks, kestliku

korralduse nõuetega arvestamiseks ja

väliskülastajate külastajateekonna

paremaks korraldamiseks. Seda toetust

ei saa pidada sündmuste püsitoetuseks,

vaid sündmuste korraldajate

tavapäraste tegevuste võimendamise

võimaluseks rahvusvahelisel suunal.

Riigi kultuuripoliitikat juhib

Kultuuriministeerium.

Tegu on Euroopa Regionaalarengu

Fondist rahastatava toetusega, mille

eelduseks on Euroopa Komisjoni ja

Eesti Vabariigi valitsuse vahel kokku

lepitud rahastusperioodi 2021–2027

rakenduskava. See allkirjastati

2022. aasta oktoobris. Selleks ajaks oli

MKMil koostöös EASi ja Kredexi

ühendasutusega (EIS) valminud

toetusmeetme kontseptsioon, mida

tutvustasime sündmuste korraldajatele

läinud aasta oktoobris ja novembris.

Siis rääkisime ka meetme avamise

19

motivaatoriks või esmakordseks põhjuseks Eestit külastada.

Eesmärgiks seatakse ka taastada 2025. aastaks kriisieelne tase

välisturistide külastustes. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks ei saa

lubada toetusmeetmete viivitust, samal ajal kui riik turundab end

atraktiivse sihtkohana kultuurivaldkonnas. Eesti 2035 strateegia

sätestab soovi tagada elujõuline kultuuriruum: “Loome võimalusi

omakultuuri hoidmiseks ja arendamiseks ning hindame

kultuurivaldkonna eestvedajaid. Näeme kultuuri kui

koostööplatvormi, mis ühendab inimesi.” Seega ei saa korraldajad

nõustuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

teatavaks tehtud ajagraafiku edasilükkumisega ja soovivad selget

riiklikku lahendust rahvusvaheliste suursündmuste rahastamiseks.

Soovime abikõlblikkuse perioodi ettepoole toomist alates määruse

allkirjastamise hetkest või taotluse esitamise võimalikkust 1–2 kuud

enne festivali toimumist ning puuduva rahastuse kompenseerimist

riiklikest vahenditest festivalidele, kes vastavad seatud kriteeriumitele,

kuid jäävad perioodist välja. Siiani regulaarse rahastusallika

katkemine rahvusvahelistele sündmustele pandeemia perioodil ning

julgeolekukriisi aastal, mil vajalik oleks anda maksimaalne panus

väliskülaliste ja sealhulgas äriturismi tagasitoomisele Eestisse, on

äärmiselt kahjulik sektori järjepidevusele mitte ainult lühiajalises vaid

ka pikemas perspektiivis.

võimalikust ajakavast, rõhutades, et

tegu on esialgse prognoosiga. Kahjuks

jääb selgusetuks, kuidas infojagamine

prognoosi kohta on viinud väiteni, et

sündmuste korraldajatelt on võetud ära

võimalused taotleda lisatoetusi

muudest meetmetest või esitada

kaastoetajatele korrektset infot.

Tutvustusüritustel räägiti uue määruse

kontseptsioonist, sooviti kaasata

sektorit määruse ettevalmistamisse

ning oodati kontseptsioonile ka

sündmuste korraldajate tagasisidet.

Juhime tähelepanu, et taotlusvoorude

avamise aluseks saab olla ainult

kinnitatud määrus ning seega pidi

kõikidele osalejatele olema arusaadav,

et tegu on tööversiooni ja

prognoosidega.

Kokkuvõtlikult, ei saa väita, et MKM

on tähtaegu edasi lükanud, sest

sündmuste korraldajatega jagatud

esialgset kontseptsiooni ja

taotlusvoorude avamise prognoosi ei

saa lugeda kinnitatud ajagraafikuks,

millega sündmuste korraldajad oleks

saanud oma finantsplaneerimisel

arvestada.

Läinud aasta novembris sündmuste

korraldajatele antud info kohaselt

20

lootsime jõuda määruse kinnitamiseni

kõige varem 2023. aasta jaanuari

esimeses pooles ning avada esimese

taotlusvooru (suursündmustele)

jaanuari lõpus või veebruaris. Samuti

tutvustasime toetusmeetme

plaanitavaid tingimusi, mille järgi

tuleb taotlus esitada vähemalt 4 kuud

enne sündmuse toimumist. Seega oli

sündmuste korraldajatele juba

2022. aasta lõpul teada, et toetust

saaksid taotleda kõige varem juunis

toimuvad sündmused (ja seda eeldusel,

et määrus kinnitatakse esialgselt

planeeritud ajakavas).

Pöördumises oli soovina välja toodud

abikõlblikkuse perioodi ettepoole

toomine ja 4 kuu nõude lühendamine.

Seda ei saa seda teha kolmel põhjusel.

1) Neli kuud on minimaalne

vajalik aeg, et taotlusi saaks

korrektselt hinnata ja toetuse

kasutusele võtta. Umbes kuu

aega on voor avatud,

menetlusaeg on umbes 42

tööpäeva ehk kaks kuud ning

minimaalne ajavaru ehk umbes

kuu enne sündmuse toimumist

jääks täiendavateks korraldus-

ning turundustegevusteks ja -

21

kulude planeerimiseks enne

sündmust. Nelja kuu

ajaarvestus algab taotluse

esitamise päevast.

2) Taotlusi ei hinnata enam

jooksvalt nagu COVID-19

pandeemia perioodil, vaid uue

määrusega läheme tagasi

voorulisele menetlemisele.

Selleks, et tagada taotlusvoorus

võrdne konkurents, ei ole

mõeldav, et komisjon hindab ja

seab pingeritta nii hindamise

ajal toimuvaid või juba

toimunud kui alles

kavandamise faasis olevaid

sündmuseid.

3) Toome ka välja, et

turismivaldkonna üldised

rahastusvõimalused on

võrreldes eelmise

struktuurivahendite perioodiga

vähenenud, sh on vähenenud

rahvusvaheliste sündmuste ja

konverentside toetuse

kogueelarve. Saame toetada

kokku umbes kümmekond

sündmust aastas (sh nii

suursündmused kui ka

ühekordsed spordi- ja

22

kultuurisündmused). Seega ei

ole tagatud, et kõik varem

toetust saanud sündmused seda

jätkuvalt edasi saavad ja

saavad sellega sündmuse

korraldamisel enne toetuse

otsust arvestada. Kuna

potentsiaalsete sündmuste ring

on väga lai, siis ei jagu kõigile

vastavuskriteeriumitega

sobivatele sündmustele

tõenäoliselt selle meetme

toetusraha. Niisiis ei saa

rääkida ka toetuse

tagasiulatuvast

kompenseerimisest perioodil,

mil määrus veel ei kehti, sest

ühelgi taotlejal ei saa olla

sellele n-ö õigustatud ootust.

Euroopa struktuurivahenditest

rahastatava toetusmeetme

väljatöötamise ja avamise kiirus ei

sõltu vaid rakendusasutusest (MKM)

ja rakendusüksusest (EIS), vaid

määruse kinnitamisele eelneb mitu

kooskõlastusringi.

Struktuurivahendite kasutuse eest

vastutavad Rahandusministeerium ja

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK),

23

kellega tuleb toetuse määruse eelnõu

esmalt kooskõlastada mitteametlikult,

sisse viia parandusettepanekud ja

seejärel läbida ametlik

kooskõlastusprotsess eelnõude

infosüsteemis.

Sellel struktuurivahendite perioodil

tuleb lisaks Rahandusministeeriumile

ja RTK-le iga toetuse eelnõu

kooskõlastada nn horisontaalsete

teemade (põhiõiguste austamine ja ELi

põhiõiguste harta järgimine, meeste ja

naiste võrdõiguslikkus, igasuguse

diskrimineerimise vältimine soo, rassi

või etnilise päritolu, usutunnistuse või

veendumuse, puude, vanuse või

seksuaalse sättumuse põhjal, puuetega

inimestele juurdepääsu tagamine,

kestliku arengu edendamine ja

põhimõte “ei kahjusta oluliselt”) eest

vastutavate ministeeriumitega

(Sotsiaalministeerium,

Rahandusministeeriumi

regionaalvaldkond,

Keskkonnaministeerium, RTK) nii

mitteametlikult kui ametlikult, samuti

struktuurivahendite seirekomisjoniga.

Alustasime kooskõlastusringe

asjassepuutuvate üksustega juba

2022. aasta novembri lõpus. Paraku on

24

kõigi nende asutuste koormus

struktuurivahendite käivitusperioodil

väga suur, mistõttu on kooskõlastused

võtnud plaanitust kauem aega. Samuti

on läbivalt kasutusele võetud

horisontaalsed nõuded tähendanud

muudatuste sisseviimist määruse

eelnõusse ning kooskõlastusprotsessis

osalevate asutustega kohtumist, et

toetuse olemust selgitada ning jõuda

kõiki osapooli rahuldavate

tulemusteni.

ELi finantsperioodide vahetumine toob

kaasa eraldi ajakulu eelmise perioodi

meetmete tulemuste analüüsiks ja

järgmist seitset aastat reguleerivate

tingimuste väljatöötamiseks.

Kinnitame, et nii MKM kui ka EIS

töötajad on andnud endast maksimumi

toetuse määruse võimalikult kiireks

väljatöötamiseks, ent me ei ole saanud

mööda minna ühestki ELi ega

siseriiklikust kooskõlastusnõudest, mis

võtavad paraku aega.

MÄÄRUS

11.04.2023 nr 25

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti”

erieesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine”

elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

(2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja

arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse

„Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ elluviimisesse ja selle näitaja

„Turismiteenuste eksport“ sihttaseme saavutamisse.

(3) Toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 tähenduses ja sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või kultuuri

edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (edaspidi kultuuriabi) komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi

grupierandi määrus) artikli 53 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(4) Kui toetus on käsitatav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi,

järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 34¹ sätestatut.

(5) Määruse alusel ei anta:

1) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

2) riigiabi grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel;

3) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse sama määruse artikli

2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest.

(7) Grupierandi määruse alusel ei anta riigiabi ettevõtjale, kellel on täitmata abi tagasimaksmise

korraldus, mis on tehtud Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks.

(8) Määruse alusel ei toetata rahvusvahelist sündmust, rahvusvahelist suursündmust ja

rahvusvahelist konverentsi, mida on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9

„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel.

(9) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele, aruandlusele, toetuse

maksmisele ja taotluse rahuldamise otsuse muutmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus).

(10) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet

ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument

elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2. Terminid

(1) Rahvusvaheline sündmus (edaspidi sündmus) on planeeritud tegevus, millel on kindel eesmärk

ja kestus ning mis on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja mida turundatakse välisriikides. See võib

olla rahvusvaheline spordisündmus või rahvusvaheline kultuurisündmus.

(2) Rahvusvaheline spordisündmus (edaspidi spordisündmus) on mis tahes spordialal avalik

rahvusvaheline sündmus või võistlus, mis järgib selle spordiala eeskirja või tegevusjuhendi

reegleid.

(3) Rahvusvaheline kultuurisündmus (edaspidi kultuurisündmus) on avalik rahvusvaheline

sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada kultuuri.

(4) Rahvusvaheline suursündmus (edaspidi suursündmus) on rahvusvaheline spordisündmus või

rahvusvaheline kultuurisündmus, mis toimub üks kord aastas vähemalt kolmel aastal ning mille

korraldamiseks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga.

(5) Rahvusvaheline konverents (edaspidi konverents) on teaduslik, erialane või huvialane

rahvusvaheline kokkutulek ettekannete ja aruteludega või riikide, organisatsioonide või

ametkondade esindajate rahvusvaheline kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning

küsimuste lahendamiseks. Konverentsiks ei loeta koolitust, õppereisi, võistlust, messi,

töökoosolekut, infopäeva ega näitust.

(6) Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus elu- ja infokeskkonda viisil, mis tagab kõikidele

inimestele olenemata nende vanusest või terviseseisundist võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa

võtta.

(7) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot

või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 250.

§ 3. Toetuse eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse eesmärk on suurendada Eesti tuntust spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside

toimumise sihtkohana.

(2) Toetuse tulemusena:

1) suureneb väliskülastajate arv;

2) suureneb sündmuste ja konverentside elluviimisesse kaasatud turismiteenuste pakkujate arv, kes

müüvad oma teenuseid sündmusel või konverentsil osalevatele külastajatele.

(3) Toetus panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „toetustega toetatavad

ettevõtjad“ sihttaseme saavutamisse.

(4) Toetusega toetatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ning panustatakse sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, sealhulgas selle tegevuse „Kujundame paindliku ja

turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning

ausat konkurentsi“, eesmärkide elluviimisse.

(5) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning toetuse

andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri kinnitatud „Turismistrateegia 2022–2025” eesmärkidest.

(6) Lõikes 4 nimetatud „sihi saavutamiseks ja aluspõhimõtete hoidmiseks ning lõikes 5 nimetatud

horisontaalsete põhimõtete arvestamiseks panustatakse toetuse andmisel tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel järgmistesse näitajatesse:

1) ligipääsetavuse näitaja;

2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3) hoolivuse ja koostöömeele indeks;

4) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

keskmisest.

§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

(2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse sündmuste ja konverentside korraldamist, mis vastavad järgmistele tingimustele:

1) täidab toetuse eesmärki ja panustab toetuse tulemuse ja näitajate sihttasemete saavutamisse;

2) toimub Eestis;

3) on rahvusvaheliselt huvipakkuv;

4) korraldamisel järgitakse kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtteid;

5) toetuse saaja korraldab sündmuse või konverentsi eel ja ajal sündmuse või konverentsi

turunduskanalites ning toimumiskohas teavituse veebilehe visitestonia.com kohta.

(2) Toetatav sündmus peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:

1) sündmuse turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt ühel välisturul ja sündmuse

raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;

2) kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud vähemalt kaks väliskülastajaid teenindavat väikese

ja keskmise suurusega ettevõtjat;

3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval sündmusel 400 ja väljaspool Tallinna

toimuval sündmusel 200;

4) minimaalne väliskülastajate arv suursündmusel on kolme aasta jooksul kokku Tallinnas

toimuval sündmusel 1500 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 900;

5) sündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal

päeval toimub sündmuse sisuline tegevus;

6) suursündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kolmel järjestikusel päeval ja programmi

kõikidel päevadel toimub sündmuse sisuline tegevus.

(3) Toetatav konverents peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:

1) turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt kahel välisturul ja konverentsi raames

pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;

2) konverents toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi

mõlemal päeval toimub konverentsi sisuline tegevus;

3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval konverentsil 120 ja väljaspool Tallinna

toimuval konverentsil 60.

(4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikule tegevusele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu

välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.

(5) Üht ja sama sündmust ei toetata samal ajal spordi- ja kultuurisündmusena ning

suursündmusena.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) sündmuse või konverentsi turundustegevuste ettevalmistamise kulud turundamiseks

välisriikides;

2) punktis 1 sätestatud turundustegevuseks vajalike turundustöötajate ühendmääruse § 16 lõike 1

punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kulud;

3) sündmuse või konverentsi eel või ajal välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi

korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulud;

4) sündmust või konverentsi kajastavate välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud;

5) rahvusvahelise tele- ja veebiülekandega seotud kulud;

6) sündmuse või konverentsi korraldamise ja teenindamisega seotud kulud;

7) sündmuse või konverentsi külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimisega

seotud kulud;

8) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi

teavitusmäärus) § 2 lõikes 1 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud;

9) käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 17 punktis 13 toodud juhul.

(2) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) külaliste vastuvõtu kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, välja arvatud lõike 1

punktides 2 ja 3 nimetatud kulud;

2) kingitused;

3) isikliku auto kasutamise kulud, välja arvatud liikumispuudega inimesel vastava tõendi

olemasolul;

4) pangagarantiid;

5) ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatud projekti üldkulud;

6) sularahas tasutud kulud;

7) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;

8) toitlustuskulud;

9) uue veebilehe arenduskulud;

10) eestikeelsete turundusmaterjalide kulud;

11) konverentsi või sündmusega seotud kohapeal jaotatavate materjalide kulud;

12) ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 2 sätestatud kulud;

13) lõike 1 punktis 2 sätestatud turundustöötajate päevaraha;

14) kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud seotud isikute vahel.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku alates taotluse rakendusüksusele

esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast

kuupäevast kuni 2029. a 31. oktoobrini.

(3) Sündmuse ning konverentsi toetatavad tegevused viiakse ellu 24 kuu jooksul taotluse

esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

(4) Suursündmuse toetatavad tegevused viiakse ellu 48 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates,

kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ületades lõigetes 3 ja

4 märgitud perioodi, mõjuval põhjusel määruse §-s 20 kehtestatud korras ja tingimusel, et

saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme ja projekti eesmärkidega ning tegevused on

lõpetatud hiljemalt 2029. a 31. oktoobril.

§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Sündmuse toetus on minimaalselt 30 000 ja maksimaalselt 75 000 eurot. Projekti abikõlblike

tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.

(2) Suursündmuse toetus on kolme aasta kohta kokku minimaalselt 140 000 eurot. Projekti

abikõlblike tegevuste kogumaksumus on vähemalt 200 000 eurot.

(3) Kui suursündmus on spordisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 200 000 eurot.

(4) Kui suursündmus on kultuurisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 235 000 eurot.

(5) Konverentsi toetus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 30 000 eurot. Projekti abikõlblike

tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.

(6) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

(7) Toetatava projekti omafinantseeringu määr on minimaalselt 30 protsenti abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

(8) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

(9) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud ja

muud rahalised vahendid, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuse üksuse või muu Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.

(10) Toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest kultuuriabina antav

toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada grupierandi määruse artikli

53 lõikes 8 sätestatud piirmäära.

(11) Taotlejale ja partnerile käesoleva määruse alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesolevas

määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta

jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

(12) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)

nr 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13), alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud

määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe

majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel

taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

(13) Lõigetes 11 ja 12 nimetatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori

rahaline osalus projekti omafinantseeringus.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 9. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eestis

registreeritud juriidiline isik.

(2) Partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku

omavalitsuse üksus ja selle asutus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis

toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis

töövõtja.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta, milleks on taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood,

käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku

isiku nimi ja ametikoht;

2) taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem, kui taotleja ja partner kuuluvad kontserni;

3) projekti nimetus, projekti toimumise asukoht, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev,

projekti eesmärk, tegevuste lühikirjeldus, sündmuse või konverentsi programm, turundustegevuste

kirjeldus, klienditeekonna analüüs, sündmuse või konverentsi korralduspõhimõtete analüüs,

sihtkoha tutvustamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus, projekti teostamise ajakava, projekti

üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;

4) sündmuse puhul külastajate teenindamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

nimi, registrikood, roll väliskülastajate teenindamisel ning koostööpõhimõtete kirjeldus;

5) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele, valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile;

6) projekti eelarve kalkulatsioon ja selle põhjendused ning muud taotlusvormis nõutud andmed ja

dokumendid;

7) sündmuse või konverentsi kogueelarve ning kulud ja tulud, mis suursündmuse puhul märgitakse

iga aasta kohta eraldi;

8) taotleja projektimeeskonna liikmete sündmuste või konverentside korraldamise ja

turundamisega seotud oskuste ja kogemuste kirjeldus;

9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

10) juhul kui taotleja on eraõiguslik juriidiline isik, esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase

majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistris või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registris kättesaadav;

11) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali

lõpu seisuga, välja arvatud, kui taotleja on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus

või avalik-õiguslik juriidiline isik;

12) mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu liikmete nimekiri;

13) sihtasutusest taotleja puhul nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada sihtasutuse nõukogu

liikmeid;

14) riigihankekohustuslasest taotleja puhul projekti hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud

vormil;

15) kinnitus, et toetatav tegevus vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”, mille kohaselt ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile;

16) kinnitus, et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtetega ning tegevusest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõiget 4;

17) partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress,

esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, tegevused projektis, andmed partneri rahalise panuse

kohta projektis ning esindusõigusliku isiku kinnitus projektis osalemise ja teadlikkuse kohta

ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

(2) Taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 11. Taotlusvooru avamine

(1) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise ja vooru eelarve.

(2) Rakendusüksus teavitab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval taotlusvooru

avamisest, eelarvest, taotluse esitamise tähtajast ja muudest tingimustest.

§ 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine

(1) Taotlus esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Juhul kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, edastab rakendusüksus taotlejale vastava otsuse viie

tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest alates. Taotluse

menetlemise tähtaega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra

pikendada, taotlejat sellest teavitades.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi, kui

taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärk ei muutu. Kui taotleja ei nõustu rakendusüksuse

ettepanekuga, on rakendusüksusel õigus jätta taotlus rahuldamata.

§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud

määruse nõuded.

(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:

1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;

2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;

3) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis

kooskõlastatakse enne taotlusvooru avamist rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis

avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte, kelle

eksperdihinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest.

(4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase

tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 16. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7. Kui taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud

nõuetele vastavaks, hinnatakse projekti lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel

rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Rakendusüksus avalikustab rakendusasutusega

kooskõlastatud valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(2) Projektide hindamise valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE, „Turismistrateegia 2022–2025“ ja meetme eesmärkide ning

tegevuse tulemuste saavutamisele – sündmuste ja konverentside toetamisel 55 protsenti,

suursündmuste toetamisel 60 protsenti;

2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 25 protsenti;

3) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistus – sündmuste ja konverentside

toetamisel 20 protsenti, suursündmuste toetamisel 15 protsenti.

(3) Projekti hinnatakse skaalal nullist neljani.

(4) Hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite hinnete

kaalutud keskmisest.

(5) Paremusjärjestuse saamiseks paneb hindamiskomisjon taotlused pingeritta alates suurima

koondhinde saanud taotlusest.

(6) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 2 punktis 1 nimetatud

valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

§ 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus.

(2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis:

1) on § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60;

2) ei ole ühegi § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumi alusel hinnatud väiksema hindega kui 2,30.

(3) Taotlused rahuldatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Rahuldatud taotluste

toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) toetuse andmise kõrvaltingimus, kui taotlus rahuldati tingimuslikult;

2) kindlasummaliste toetuse maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse

maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused;

3) projekti elluviimise tingimused;

4) aruannete esitamise tähtajad ja kord;

5) täpsemad nõuded aruandega esitatavatele fotodele ja videosalvestistele.

(5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

§ 18. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus;

4) otsuse põhjendus;

5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus;

6) otsuse tegija andmed;

7) muu vajalik teave.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse

vastuvõtmisest.

§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib ühendmääruse § 9 lõike 1 alusel osaliselt rahuldada tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse

summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei nõustu,

teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse saaja

esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist või andmeallikast tuvastanud tingimuse

saabumise või täitmise.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti lõppmakse tegemiseni.

(2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3

nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust,

vajaduse korral käesoleva määruse § 16 lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel,

kaasates vajaduse korral eksperte või §-s 15 nimetatud hindamiskomisjoni.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus:

1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise

abikõlblikkuse perioodil;

2) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

3) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;

4) ei ole põhjendatud;

5) puudutab vähese tähtsusega abina väljamakse aluseks olevaid tegevusi, eelarvet või projekti

tulemusnäitajaid.

(4) Suursündmuse toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata

muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu

arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti

abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist.

(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning kooskõlas riigiabi reeglitega.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada,

kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse

kasutamist;

2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

3) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodil abikõlblikke tegevusi ellu viinud;

4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodil;

5) sama sündmust on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste

kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel;

6) projekti sama kulu on toetatud muust riigi, kohalike omavalitsuse üksuse või muu Euroopa

Liidu institutsiooni või fondi poolt antud tagastatavast või tagastamatust toetusest.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi

määruses sätestatud nõuete ja enda kohustuste kohta.

(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:

1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

2) tagab ettenähtud omafinantseeringu;

3) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks;

4) kogub ja esitab rakendusüksusele väliskülastajate statistikat;

5) loob ja esitab rakendusüksusele igast toetatud sündmusest või konverentsist viis kuni kümme

fotot ning olemasolu korral üks kuni viis videosalvestist;

6) annab rakendusüksusele lihtlitsentsi punktis 5 nimetatud teoste avalikuks kasutamiseks ja all-

litsentsi alusel kasutada andmiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta ja

tähtajaga viis aastat teoste üleandmisest arvates ning tagab, et tal on kõik vajalikud õigused

rakendusüksusele vastava lihtlitsentsi ja all-litsentsilepingute sõlmimise õiguse andmiseks;

7) vastab rakendusüksuse küsimustele projekti teostamise kohta;

8) annab audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed

ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates;

9) võimaldab kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja

territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;

10) osutab auditi ja kontrolli kiireks tegemiseks igakülgset abi;

11) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste

täitmist, sealhulgas nime või aadressi muutumisest, seadusliku või volitatud esindaja muutumisest,

ümberkujundamisest või lõpetamisest ja likvideerimismenetluse ning pankrotimenetluse

alustamisest;

12) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud

asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti jätkamise otstarbekuse;

13) täidab teavitamisega seotud kohustusi vastavalt teavitusmääruses sätestatud nõuetele;

14) korraldab sündmuse või konverentsi kooskõlas kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse

soovitustega, mis sisaldavad ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdsete võimaluste põhimõtete arvestamise juhiseid.

(3) Lisaks lõikes 2 märgitule täidab toetuse saaja suursündmuse puhul järgmisi kohustusi:

1) esitab rakendusüksusele enne järgmise sündmuse toimumist täpsustatud tegevuskava ja eelarve

järgnevaks 12 kuuks;

2) kui täpsustatud tegevuskava muudab taotluses märgitut, esitab avalduse taotluse rahuldamise

otsuse muutmiseks vastavalt §-le 20;

3) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja

maksedokumentidest.

(4) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse § 5 tähenduses hankija, peab järgima riigihangete

seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui

partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja

korraldatud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande

(edaspidi koos aruanded) taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

(2) Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud.

(3) Suursündmuse toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega kahe

kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(4) Aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti

nimetus, projekti number ja toetuse saaja nimi;

2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;

3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, kavandatud tulemuste

ja eesmärkide saavutamise edenemine, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning

tulemuste erinevuse kohta;

4) sündmuse puhul andmed projekti elluviimisesse kaasatud väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjate kohta, sealhulgas ettevõtja nimi ja registrikood, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

5) väliskülastajate statistika ja tagasiside kokkuvõte aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse

toimumine;

6) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele aruannetes, mille perioodi jääb

sündmuse toimumine;

7) suursündmuse puhul täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks;

8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(5) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 4 esitatud loetelule:

1) projekti panus § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajatesse;

2) toetuse saaja hinnang ellu viidud tegevuste panusele § 3 lõikes 6 nimetatud horisontaalsete

põhimõtete edendamisse.

(6) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle toetuse saajale puuduste

kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul, suursündmuse puhul 40 tööpäeva jooksul aruande

esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Kui taotleja aruannet

ei täienda, siis rakendusüksus aruannet ei kinnita ja väljamakset ei tehta.

(7) Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe

ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 24. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel, kui toetust antakse suursündmusele, ja

ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel, kui toetust antakse sündmusele või konverentsile.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

§ 25. Suursündmuse toetuse maksmine

(1) Toetuse makse tehakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel lõikes 2 sätestatud

tingimuste täitmise korral.

(2) Toetuse makse tegemise eelduseks on:

1) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või

nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate

esitamine rakendusüksusele, arvestades ühendmääruse § 24 lõikes 3 sätestatud erandit;

2) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende

kinnitamine rakendusüksuse poolt.

(3) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 50 eurot.

(4) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punkti 2 kohaselt.

(5) Tegelike kulude alusel tehakse toetuse väljamakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel.

(6) Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude

abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 40 tööpäeva jooksul.

(7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule

abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

(8) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

1) esitatud maksetaotlus või kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;

2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja

eesmärkidele.

(9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist

ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

§ 26. Sündmuse ja konverentsi toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28

lõikele 2 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest.

(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud lõpparuande alusel lõikes 4 kehtestatud tingimuste

täitmise korral.

(3) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja nende

tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Tulemuste osalise saavutamise

korral jäetakse toetus välja maksmata.

(4) Toetuse maksmise eeldused on:

1) sündmuse toimumise tõendamine otsuses märgitud kuupäevadel;

2) väliskülastajate arvu tõendamine;

3) sündmuste puhul kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu tõendamine.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

§ 28. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel ei

rakendu kohustuslik vaidemenetlus.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. Rakendusasutusele esitatakse vaie

rakendusüksuse kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

10.04.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja

konverentside toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Määrusega kehtestatakse rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise

tingimused ja kord eesmärgiga suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana.

Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) vahenditest.

Toetuste kogueelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering vähemalt

30% ehk 2 700 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole.

Eesti turismisektorit iseloomustab tugev hooajalisus ning sõltuvus naaberturgudest. Sündmuste

toetamine loob põhjuseid nii Eesti esmakordseks kui ka korduvaks külastamiseks. Sündmuste

külastajate ööbimised ning piirkonda jäetud turismitulu vähendavad turismi hooajalisust ja

madalhooaja mõju, mis omakorda kasvatab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi

VKE) lisandväärtust ja sündmuse korraldusse kaasatud eksportivate ettevõtjate arvu. Ühtlasi

kasvab Eesti valdkondlik konkurentsivõime järgnevate samalaadsete sündmuste

korraldamiseks Eestis.

Toetusega kaasrahastatakse rahvusvahelistele osalejatele huvipakkuvaid spordi- ja

kultuurisündmusi ning konverentse, võimaldades sündmuste korraldajatel kvaliteetsema

korralduse ja turunduse abil luua reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks, suurendada Eesti

tuntust rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toimumise kohana ning seeläbi aidata

kaasa Eesti turismiteenuste ekspordi kasvule COVID-19 kriisi eelsele tasemele. Toetuse

tulemusena suureneb väliskülastajate arv ning riigile laekub täiendav maksutulu.

Rakenduskava raames tehtud analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta ei tuvastanud, et

määrusega hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Kõik taotlejad

peavad taotlusvormis esitama ülevaate toetatava sündmuse või konverentsi kestliku korralduse

põhimõtete rakendamisest. Sündmuse ja konverentsi kestliku korralduse põhimõtetele

vastavust hinnatakse valikumetoodikas ühe komponendina. Vajadus täiendavate

leevendusmeetmete kehtestamiseks puudub.

Määrusega kaasrahastatud projektide elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Kõik

toetatavad projektid peavad panustama määrusega seotud „Eesti 2035“ sihti ning

Turismistrateegia 2022–2025 ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Projektide tegevused peavad olema

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 sätestatud horisontaalsete

põhimõtetega.

Kõik kaasrahastatud projektide tegevused peavad olema kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (lisa 2)

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 1).

Määruse on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui

rakendusasutus ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui rakendusüksus. Määruse eelnõu

ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja

tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas [email protected], 715 3407),

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa

([email protected], 507 9774) ja tootespetsialist Tatjana Koor ([email protected], 5566

5070) ning toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu ([email protected], 514 0587).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise

planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

([email protected], 631 3609) ja õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected], 639 7652). Keeletoimetuse tegi justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik.

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kümnest peatükist ja 28 paragrahvist.

Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;

4) toetuse taotlemine;

5) taotluste menetlemine;

6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

7) toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused;

8) aruannete esitamine;

9) toetuse maksmise tingimused;

10) finantskorrektsioonid ja vaided.

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, selgitatakse lahti peamised

määruses kasutatavad terminid, antakse ülevaade toetuse andmise eesmärkidest ja oodatavast

tulemusest ning nimetatakse rakendusüksus ja -asutus.

Eelnõu § 1 lõige 1 kirjeldab toetusskeemi paiknemist rakenduskava poliitikaeesmärgis,

erieesmärgis, meetmes ja sekkumises. Määruse alusel toetust saanud projektid peavad

panustama turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamisse ning seeläbi laiemalt

ettevõtluskeskkonna arendamisse ja rahvusvahelistumisesse.

Eelnõu § 1 lõige 2 kirjeldab toetuse panust riigi eelarvestrateegiase (TERE programmi).

Eelnõu § 1 lõigetes 3–5 sätestatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel järgitavad

õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse § 5 lõikes 1 sätestatud tegevusteks

antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi

(edaspidi VTA) konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel lähtutakse

riigiabi ja vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest. Konverentsidele ja

spordisündmustele saab anda vaid VTA-d, kultuurisündmustele ka kultuuriabi. Juhul kui saab

kasutada erinevaid abiliike, teeb lõpliku valiku toetuse abiliigi kohta toetuse saaja

rakendusüksuse soovitusel.

Eelnõu § 26 lõike 1 kohaselt makstakse spordi- ja kultuurisündmuse ning konverentsi korral

toetus kindlasummalise maksena. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt on spordi- ja kultuurisündmuse

projekti tegevuste kogumaksumus kuni 200 000 eurot. Eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt on

konverentsil projekti tegevuste kogumaksumus kuni 200 000 eurot. Seega on tagatud, et

kindlasummalise makse andmisel ei minda vastuollu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktis b esitatud nõudega, et eelarveprojekti alusel saab anda

kindlasummalist makset, kui projekti kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot.

Eelnõu § 1 lõikes 7 selgitatakse, et määruse alusel toetust saavad sündmused ja konverentsid

võivad saada toetust ka teistest era- või avalikest vahenditest, välja arvatud kultuuriministri

19. märtsi 2019. a määrusega nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise

tingimused ja kord” kehtestatud toetusmeetmest. Nimetatud määruse välistus on kehtestatud

seetõttu, et tegemist on sisuliselt sama mõju saavutamiseks mõeldud toetusskeemidega.

Mõlemast toetusskeemist toetamise korral kajastataks toetusega saavutatavat mõju

kahekordselt. Samuti võib kahest väga sarnasest toetusskeemist rahastamise korral kasvada

topeltrahastamise oht.

Tuleb tähele panna, et kultuurisündmustele kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori

rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest kuludest.

Eelnõu §-s 2 avatakse selle määruse kontekstis toetatava rahvusvahelise sündmuse, spordi- ja

kultuurisündmuse, suursündmuse ja rahvusvahelise konverentsi mõisted.

Toetust antakse kolme liiki sündmustele, millele korraldatakse eraldi taotlusvoorud:

1) rahvusvaheline spordi- ja kultuurisündmus;

2) rahvusvaheline suursündmus (mille puhul antakse toetust spordi- või

kultuurisündmusele kolmeks aastaks korraga);

3) rahvusvaheline konverents.

Nii rahvusvahelise spordi- ja kultuurisündmuse kui ka rahvusvahelise suursündmuse toetuse

puhul luuakse hindamisel kaks pingerida – eraldi spordi- ja kultuurisündmustele.

Toetatava

sündmuse liik

Toetus määratakse Taotlusvoor Pingerida

Rahvusvaheline

spordisündmus

Üheks aastaks

Ühine Eraldi

Rahvusvaheline

kultuurisündmus

Eraldi

Rahvusvaheline

suursündmus

(spordisündmus)

Kolmeks aastaks

Ühine Eraldi

Rahvusvaheline

suursündmus

(kultuurisündmus)

Eraldi

Rahvusvaheline

konverents

Üheks aastaks Eraldi Eraldi

Toetatava spordi- ja kultuurisündmuse ja suursündmuse puhul on oluline selle avalikkusele

suunatus ehk sündmus peab olema igaühele juurdepääsetav kas tasuta või tasulise pääsme

soetamise järel.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud toetatavad kultuurisündmused peavad toetama kultuuriturismi

eesmärki, mille puhul külastaja peamine motivatsioon on õppida, avastada ja kogeda

materiaalseid ning mittemateriaalseid kultuurilisi vaatamisväärsusi ja tooteid turismisihtkohas.

Vaatamisväärsused ja tooted võivad hõlmata kunsti, disaini ja arhitektuuri, ajaloolist ja

kultuuripärandit, kulinaarset pärandit, kirjandust, muusikat, tantsu, audiovisuaalset ja

etenduskunsti, loomemajandust ja kultuuriruume oma elustiili, väärtuste, uskumuste ja

traditsioonidega.

Lõikes 4 on esitatud suursündmuse mõiste selle määruse kontekstis, milleks on rahvusvaheline

kultuuri- või spordisündmus, mille jaoks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga ning mis

toimub projektiperioodi jooksul kuni nelja aasta sees kolmel eraldi aastal. See mõiste on

kasutusele võetud selleks, et eristada ühe- ja kolmeaastaseid projekte (sündmus saab toetust

üheks või kolmeks aastaks) ja avada neile taotlemiseks eraldi taotlusvoorud. Eelkõige on toetus

mõeldud regulaarselt igal aastal toimuvatele sündmustele, ent projekti elluviimise perioodile

on lisatud aastane puhveraeg erakorralisteks juhtudeks, näiteks kui sündmuse toimumist mõnel

aastal takistavad reisipiirangud, erakordne geopoliitiline olukord või ilmastikuolud.

Esitatud on ka ligipääsetavuse mõiste. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja

infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta.

Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist

nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil

võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning

toimetulekuvõimet. Ligipääsetavus on elukaare põhine ehk võtab arvesse, et suurel osal

inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse

sihtrühmad ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise

vigastusega inimesed jt.

VKE-deks loetakse mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad. Mikroettevõtja on

ettevõtja, mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ja töötajate arv

on väiksem kui 10 inimest. Väikese suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive või

aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 50 inimest.

Keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot,

aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 250.

Eelnõu §-s 3 määratakse kindlaks toetuse andmise eesmärgid ja tulemused.

Lõiked 1–2 kirjeldavad toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust.

Määruse alusel toetuse andmise eesmärk on suurendada Eestit külastavate välisturistide arvu

ning Eesti tuntust rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toimumise sihtkohana.

Sündmuste ja konverentside toetamise tulemusel suureneb väliskülastajate külastuste ja

ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes, kasvab Eesti kui sündmuste ja konverentside

toimumise koha tuntus, suureneb koostöö sündmuste ja konverentside korraldajate ja

turismiteenuste pakkujate vahel ning kasvab sündmuste ja konverentside jätkusuutlikkus.

Rahvusvahelised sündmused ja konverentsid loovad olulist reisimotivatsiooni Eesti

külastamiseks. Sündmustel ja konverentsidel osalejad on sageli keskmisest kõrgema

sissetulekuga ning loovad niimoodi turismisektoris suuremat lisandväärtust. Rahvusvahelise

sündmuse või konverentsi külastaja, saades esmase positiivse külastuskogemuse, naaseb suure

tõenäosusega Eestisse pikemaks puhkusereisiks. Lähiriikide elanikele pakuvad sündmused ja

konverentsid põhjuse korduvkülastuseks.

Toetus aitab kaasa sündmuste professionaalsele korraldusele ja turundusele, suurendades

sündmuse atraktiivsust sihtrühmadele. Toetuse abil arendatakse konverentside ja sündmuste

korraldajate ning ettevõtjate koostööd kvaliteetsema teenuse ja tervikliku külastuselamuse

pakkumiseks ning selle tulemusel suureneb VKE-de ekspordi- ja konkurentsivõime

välisturgudel. Sündmuste ja konverentside korraldamine aitab pikendada turismihooaega,

pakkuda külastusmotivatsiooni madalhooajal ning edendada sihtkohtade kuvandit.

Rahvusvaheliste sündmuste mõjuahel

Sündmuste toetamise tulemusi hinnatakse taotleja poolt tõendatud väliskülastajate arvu ning

aruannetes nimetatud projekti elluviimisse kaasatud turismiteenuste pakkujate arvu alusel.

Lõige 3 nimetab meetme väljundnäitajad.

Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitajate sihttaseme “toetustega

toetatavad ettevõtjad” (RC002) saavutamisse. Kuna väljundnäitaja “toetatavad ettevõtjad”

(RC001) puhul summeeritakse väljundnäitajate “toetustega toetatavad ettevõtjad” (RCOO2) ja

“mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv” (RCO04) tulemused, siis panustab toetuse

andmine samuti ka väljundnäitaja “toetatavad ettevõtjad” (RC001) sihttaseme saavutamisse.

Toetatavate ettevõtjate puhul peetakse arvestust ka ettevõtja suuruse alusel (mikro-, väike,

keskmine, suur).

Sekkumise väljundnäitajate sihttasemete arvutamisel on võetud aluseks taotlusvoorude

prognoositavad mahud ja avamise ajad eri toetuseliikides (suursündmus, spordi- ja

kultuurisündmus, konverents). Taotlusvoorude korraldamise lõplikud ajad ja rahalised mahud

otsustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepaneku alusel, jälgides ja analüüsides eri liiki

sündmuste toetuse vajadust. Eri toetuseliikide taotlusvoorude mahtusid ja toetuse suuruseid

arvestades prognoositakse, et rahalist toetust saab vähemalt 98 organisatsiooni, kellest 49 on

äriühingud.

Sekkumise väljundnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029

Sekkumine Indikaatori

tüüp

Indikaator Algtase

2023

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Rakendus-

kava

väljundnäitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 0

49

Rakendus-

kava

väljundnäitaja

Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

0 0 49

2024. a sihttase kõikidel näitajatel on 0, kuna esimesed taotlusvoorud avatakse 2023. aastal

ning sündmused ja konverentsid toimuvad pärast taotlusvoore ajalise nihkega. 2024. aastal ei

pruugi toetatud sündmused veel toimunud olla või ei ole veel esitatud projektide aruandeid,

mille alusel saab tegelikke näitajaid teatada. Näitaja täitmisest teatatakse pärast sündmuse või

konverentsi toimumist projekti lõpparuandega.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikale.

Lõiked 4–6 kirjeldavad meetme seoseid strateegia „Eesti 2035“, Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ning

turismistrateegiaga 2022–2025. Toetatavad projektid peavad olema kooskõlas

turismistrateegia 2022–2025 visiooni, eesmärkide ja läbivate tegutsemispõhimõtetega. Samuti

on lõikes 6 esitatud nõue, et kõik projektid peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega (vt ka

seletuskirja ptk 4).

Näiteks peavad sündmuste ja konverentside korraldajad analüüsima oma ürituse asukohta,

erinevaid sihtrühmi (sh kultuurisündmuste puhul nii esinejad kui sündmuse külastajad,

spordisündmuste puhul nii võistlejad, abipersonal kui ka pealtvaatajad jne) ja sisu ning neid

arvestades pakkuma välja lahendused sündmuse või konverentsi kestliku korralduse

tagamiseks ning puuetega inimeste ja erivajadusega (sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis-

või intellektipuudega) ja eristuvate vajadustega inimestele ligipääsetavuse loomiseks.

Toetatavad tegevused panustavad kaudselt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

edendamisse, vältides sündmuste ja konverentside korraldamisel ning turundamisel ja

teavitamisel soostereotüüpseid või diskrimineerivaid rolle ja kuvandeid.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk kehtestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused.

Eelnõu §-s 5 kehtestatakse määruse raames toetatavad tegevused, milleks on rahvusvaheliselt

huvipakkuvate spordi- ja kultuurisündmuste, sh määruse kontekstis rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurivaldkonna suursündmuste ehk kolmel aastal toetust saavate sündmuste ning

rahvusvaheliste konverentside korraldamine ja turundamine.

Sama paragrahvi lõikes 1 kehtestatakse nõuded toetatavale sündmusele ning konverentsile.

Lõike 1 punkt 1 sätestab, et toetatav sündmus ja konverents peavad täitma toetusmeetme

eesmärki ja panustama toetuse andmise tulemuste saavutamisse ning aitama kaasa Eesti kui

reisisihi tuntuse ning sündmuse ja konverentsi väliskülastajate arvu suurenemisele. Sündmuse

ja konverentsi sisu peab olema kooskõlas turismistrateegia 2022–2025 läbivate põhimõtete ja

tegevussuundadega ning toetama Eesti brändi kuvandit, lähtuma selle väärtustest ja lugudest.

Samuti tuleb sündmuste ja konverentside korraldamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega.

Nendeks horisontaalseteks põhimõteteks on põhiõiguste austamine ja Euroopa Liidu

põhiõiguste harta järgimine, meeste ja naiste võrdõiguslikkus, igasuguse diskrimineerimise

vältimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või

seksuaalse sättumuse põhjal, puuetega inimestele juurdepääsu tagamine, kestliku arendamise

edendamine ja põhimõte “ei kahjusta oluliselt”. Eelnõu põhiõiguste hartale vastavuse analüüs

on seletuskirja lisas 2.

Sündmuse ja konverentsi sisulist kooskõla Eesti turismi strateegiliste suundadega ja Eesti

brändi väärtusega ning horisontaalsete põhimõtetega jälgitakse muu hulgas taotluste

hindamisel, kuna on oluline, et toetust saaksid vaid sellised sündmused ja konverentsid, mis

mõjuvad Eesti rahvusvahelisele mainele positiivselt ning ei too endaga kaasa negatiivset

meediakuvandit.

Lõike 1 punktid 2 ja 3 reguleerivad, et sündmus ja konverents peavad toimuma Eestis ja olema

rahvusvaheliselt huvipakkuvad. Sündmuse rahvusvahelist huvipakkuvust analüüsitakse

hindamismetoodikas projekti mõju hindamiskriteeriumi raames eelkõige sündmuse

kontseptsiooni ja programmi hinnates.

Lõike 1 punktid 4 ja 5 nimetavad, et sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida

sündmuste kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtteid ning soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtteid. Rakendusüksus avaldab oma veebilehel kestliku ja

ligipääsetava sündmuse korralduse ja teavituse soovitused. Kestlikkuse all mõistetakse lisaks

keskkonnahoiule ka kohaliku kogukonnaga ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtetega arvestamist. Taotleja peab taotluses analüüsima, kas ja kuidas ta sündmuse või

konverentsi korraldamisel, sealhulgas asukoha ja teenusepakkujate valikul, neid soovitusi

järgib. Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb analüüsida oma sündmuse või konverentsi asukohta,

sisu ja sihtrühma ning nõudeid teabe esitamisele, invasõiduki parkimisele, liftile või

invatõstukile, pandustele, treppidele, ustele, hoonesisesele liikumisteele, sisustusele ja

seadmetele, invatualetile ning asjakohasel juhul majutusele. Sündmusele saabumise ja seal

liikumise teekond ja rakendatavad ligipääsetavuse meetmed peavad olema arusaadavalt

kirjeldatud nii väliskülastajatele kui eri- ja eristuvate vajadustega inimestele.

Kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamine on üks osa

hindamismetoodikast, sealhulgas tuleb hinnata nende põhimõtetega vastuolus olevaid

sündmuseid madalamate hinnetega, et välistada selliste sündmuste ja konverentside toetamist,

mis ei sobi horisontaalsete ehk kestlikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega.

Lõike 1 punkt 5 kohaselt peab toetuse saaja sündmuse või konverentsi eel ja ajal enda

turunduskanalites (nt sündmuse või konverentsi koduleht, Facebooki leht vms) ning

toimumiskohas viitama Eestit tutvustavale veebilehele visitestonia.com. Sündmuse või

konverentsi kodulehel peab viide visitestonia.com veebilehele olema nähtav selle info juures,

kus kuvatakse info sihtkoha, transpordivõimaluste ja turismiteenuseid osutavate partnerite

kohta, samuti võib nimetatud viidet jagada muudes kanalites (nt konverentsikutsed vms).

Sündmuse või konverentsi muudes turunduskanalites ning sündmuse või konverentsi

toimumise asukohas teavitab korraldaja visitestonia.com veebilehest vähemalt

visitestonia.com logo lisamisega ning võimalusel (kui see sobib sündmuse või konverentsi

turunduskontseptsiooniga) lisab muud Eesti turunduskontseptsiooni elemendid. Turundus- ja

teavitustegevused peavad järgima reklaamiseaduse § 3.

Lõiked 2 ja 3 kehtestavad lisatingimused toetatavatele sündmustele ja konverentsidele.

Lõike 2 punkt 1 sätestab, et toetatavate sündmuste turundustegevusi tuleb teha vähemalt ühel

välisturul ning sündmuse turundustegevused peavad valitud sihtturul aitama kaasa Eesti kui

reisisihi tuntuse suurenemisele.

Lõike 2 punkt 2 sätestab, et sündmused peavad kaasama korraldusse vähemalt kaks väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjat, mis pakuvad sündmuse külastajatele oma teenuseid ja mille

teenused ei sisaldu piletihinnas või pole külastajatele tasuta kasutamiseks. See tingimus on

seotud eesmärgiga suurendada koostööd sündmuste korraldajate ning väliskülastajaid

teenindavate VKE-de vahel.

Turismi- ja loomemajandusvaldkonna sektorid (sh nii elamusteenused kui ka Eestis

valmistatavad tooted, sh toit) pakuvad mitmekesiseid võimalusi nišitoodete ja nn

elustiiliettevõtjate loomiseks ning nende osutatavate teenuste pakkumiseks väliskülastajatele.

Selliste ettevõtjate kaasamine suunab sündmuste külastajaid kohalike ettevõtjate tooteid ja

teenuseid tarbima ning ühtlasi kasvab Eesti valdkondlik konkurentsivõime järgnevate

samalaadsete sündmuste toimumiseks Eestis. VKE-de kaasamine on nõutav sündmuste

korraldamise puhul, kuna mitmepäevaste sündmuste terviklik korraldamine eeldab, et

külastajatele pakutakse kohapeal võimalust tarbida ka muid teenuseid ja tooteid (näiteks

võimalused toitlustuseks, piirkonna elamusteenused, suveniirid jmt), mis ei sisaldu sündmuse

pileti hinnas. Suuremate rahvusvaheliste konverentside puhul on üldiselt lisateenused (nt

kohvipausid, pidulikud galaõhtusöögid, vabaajaprogrammid, ekskursioonid jmt) korraldatud

keskselt ja sisalduvad konverentsipääsme hinnas või müüakse konverentsikorraldaja poolt

eraldi pileti alusel. Seega ei ole konverentside puhul VKE-de eraldi kaasamine vajalik.

Lõike 3 punkt 1 kohaselt tuleb konverentsi turundustegevusi teha vähemalt kahel välisturul,

kus need aitavad kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele. Sündmuste ja konverentside

minimaalne sihtturgude arv on erinev tulenevalt sündmuste ja konverentside sisulisest

toimimisloogikast ja võimalusest erinevatel turgudel huvi tekitada. Konverentse saab

rahvusvaheliselt mõjusaks pidada, kui kaasatud riikide arv on vähemalt 2 (sh saab

konverentsidele lähtuvalt temaatikast teha väga sihitud otseturundust mingi kindla valdkonna

ekspertidele). Sündmused on suunatud aga vaba aega ja puhkust veetvatele külastajatele, mis

tähendab, et sihitud turundust ei saa teha ning tuleb teha ulatuslikud avalikud kampaaniad ja

avada sihtriigis ka eraldi müügikanalid. Sobivad sihtturud valib iga taotleja sõltuvalt oma

sündmuse asukohast ja temaatikast ise. Turundustegevusteks loetakse telemeediat,

trükimeediat, veebikanaleid, sotsiaalmeediakanaleid jms. Rakendusüksus võib sobivuse korral

kajastada sündmust või konverentsi ka oma turunduskanalites.

Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse ka lävendid sündmustel ja konverentsidel osalejate arvu kohta.

Lävend on minimaalne väliskülastajate arv, mille toetuse saaja peab tagama ja tõendama. Kui

nimetatud lävendeid ei saavutata, sh nende saavutamist ei tõendata aruannet esitades, siis

toetust välja ei maksta. Taotleja võib prognoosida ka lävendist suurema väliskülastajate arvu

oma korraldataval sündmusel või konverentsil. Hindamiskomisjon hindab prognoosi

realistlikkust ning suurema väliskülastajate arvuga sündmustele ja konverentsidele seatakse

hindamismetoodikaga eelised. Suursündmuse puhul tuleb prognoosida, saavutada ja tõendada

väliskülastajate arv kolme toetatava aasta peale kokku, s.t et kolme aasta lõikes võib mõnel

aastal sündmusel osaleda vähem väliskülastajaid, kui seda kompenseerib projekti

abikõlblikkuse perioodi sisse jääval mõnel teisel aastal suurem väliskülastajate arv.

Turismistrateegia ühe väljakutse – turismi regionaalse tasakaalustatuse – eesmärgil

kehtestatakse erinevad lävendid Tallinnas ja väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele ja

konverentsidele. Tallinnas toimuval spordi- ja kultuurisündmusel peab osalema vähemalt 400,

väljaspool Tallinna toimuval sündmusel vähemalt 200 väliskülastajat. Suursündmuse

väliskülastajate arv peab olema Tallinnas toimuval sündmusel kolme aasta jooksul kokku

vähemalt 1500, väljaspool Tallinna toimuval sündmusel kolmel aastal kokku vähemalt 900.

Toetatava konverentsi väliskülastajate koguarv peab olema väljaspool Tallinna vähemalt 60 ja

Tallinnas vähemalt 120. Seega on regionaalse tasakaalu saavutamiseks määratud väljaspool

Tallinna toimuvatele sündmustele ja konverentsidele oluliselt madalamad külastajate arvu

lävendid, millega on võimalik taotust esitada ja toetust saada. See tähendab, et väljaspool

Tallinna pääsevad taotlema ka väiksema üldise osalejate arvuga sündmused ja konverentsid

ning näiteks konverentse on piirkondades võimalik korraldada ka väiksema mahutavusega

ruumides.

Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse toetatavatele sündmustele ja konverentsidele ka minimaalne

kestus. Et tagada rahvusvaheliste külastajate ööbimine Eestis, peab spordi- ja kultuurisündmus

ning konverents kestma ühtse programmiga vähemalt kaks järjestikust päeva ning

suursündmus vähemalt kolm järjestikust päeva. Nimetatud tingimuse peamine eesmärk on

motiveerida külastajaid jääma (pikemalt) Eestisse ööbima ning tekitada võimalus, et

programmivälisel ajal tarbitakse Eestis kohalikke teenuseid (pikem ööbimine tekitab omakorda

olulist regionaalset mõju piirkondades).

Eelnõu § 6 lõige 1 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused.

Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”

(edaspidi ühendmäärus) §-le 15 ning siinses määruses sätestatud tingimustele.

Lõike 1 punkt 1 nimetab abikõlblike kuludena konverentsi või sündmuse turundustegevuste

ettevalmistamise kulud turundamiseks välisriikides, muu hulgas näiteks võõrkeelse info

lisamine veebilehtedele või võõrkeelsete alamlehtede loomine, reklaamide kujundamise,

reklaammaterjalide tootmise kulud ja tõlketööd ning välisriikides tehtavate

turundustegevustega kaasnevad kulud. Veebilehtedel info esitamisel tuleb võimaluse korral

arvestada avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogaministri määruses nr 20

„Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetega (sealhulgas vastavus standardile EN 301

549).

Samas eestisisesed turundustegevused (sh eestikeelse veebi loomine või täiendamine) ei ole

abikõlblikud (lõike 2 punkt 10). Lisaks ei ole abikõlblikud reklaampinna ostmise kulud ega

muud turunduskulud müügi edendamiseks välisriikides, samuti müügitöötajate töötasud, mida

tuleb käsitada abikõlbmatuna lähtuvalt Euroopa Liidu ekspordiabi keelust.

Abikõlblike kulude hulka loetakse ka toetuse saaja turundustöötajate personalikulud, kui need

on otseselt seotud toetatava sündmuse elluviimisega.

Samuti on abikõlblikud elektroonselt visitestonia.com lehelt leitavate ja kehtivate Eesti

turunduskontseptsiooni elementide kasutamise kulud ning need kulud, millega tagatakse

eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5 nõue korraldada sündmuse eel ja ajal sündmuse turunduskanalites

ning sündmuse toimumiskohas teavitus veebilehest visitestonia.com.

Lõike 1 punktid 3 ja 4 sätestavad abikõlblike kuludena sündmuse või konverentsi eel või ajal

sellel osalevate välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud

isikute transpordi- ja majutuskulud, samuti välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud

Eestis toimuvate konverentside ja sündmuste kajastamiseks.

Lõike 1 punkti 5 kohaselt on abikõlblikud rahvusvaheliste tele- ja veebiülekannetega seotud

kulud, sh nn hübriidkonverentsi või -sündmuse ülekande kulud.

Lõike 1 punkt 65 nimetab abikõlblikuna konverentsi või sündmuse korraldamise ja

teenindamisega seotud kulud, sealhulgas näiteks esinejate tasud, vajaliku tehnika, varustuse,

ruumide ja maa-ala rendi kulud, infomaterjalide ja viitade paigaldamise, ligipääsetavuse

tagamisega seotud kulud (näiteks eritransport, silmusvõimendite rent, viipekeelne tõlge,

kirjutustõlge jne), tõlke korraldamise, foto-, heli- või videosalvestuse loomise ja töötlemise

kulud.

Lõike 1 punkti 7 kohaselt on abikõlblikud sündmuse ja konverentsi külastajate statistika,

sealhulgas külastajate koguarvu, ööbimiste arvu ja päritoluriikide jms kohta andmete,

külastajate tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulud. Külastajate statistika

kogumine on otseselt vajalik selleks, et tõendada toetuse eesmärkide (väliskülastajate arv)

saavutamist. Tõendusmaterjalideks võivad olla piletimüügi või osalustasude tasumise andmed

(piletimüügi statistika), majutusettevõtete andmed, täiendavalt tellitavate külastajauuringute

tulemused, taotleja enda tehtud tagasisideküsimustike järeldused vms. Täpsema metoodika

eesmärkide saavutamise tõendamise kohta kinnitab rakendusüksus toetuse saaja ettepanekul

sõltuvalt sündmuse või konverentsi iseloomust (nt tasuline või tasuta, piiratud alaga või mitte,

registreeritud osalejaskonnaga või mitte vms) toetuse menetluse raames ja see fikseeritakse

toetuse otsuses (mis on ka kulude abikõlblikkuse eelduseks).

Lõike 1 punkt 8 sätestab abikõlblikuna ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja taotluses üksikasjalikult kirjeldatud.

Eelnõu § 6 lõikega 2 kehtestatakse abikõlbmatute kulude loetelu. Nendeks on lisaks

ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele kingitused, isikliku auto kasutamise

kulud, välja arvatud juhul, kui see on vajalik puudega inimese transpordiks, pangagarantiid,

üldkulud, sularahas ja tasaarvelduse korras tehtud kulud, uue veebilehe arendamise kulu,

eestikeelsete turundusmaterjalide, sh eestikeelse veebilehe arendamise kulu. Uue veebilehe

arendamise kuluks ei loeta olemasolevasse veebi sündmuspõhise ja võõrkeelse info lisamist,

sh võõrkeelsete alamlehtede tegemist.

Abikõlblikud ei ole ka kohapeal jaotatavate trükiste jm jaotusmaterjali kulud ning

personalikulud, v.a taotleja organisatsioonis töötavatele turundustöötajatele tehtavad otseselt

toetatava sündmuse elluviimisega seotud personalikulud. Abikõlblikud ei ole ka

toitlustuskulud ja külaliste vastuvõtmise kulud, v.a sündmuse või konverentsi eel või ajal sellel

osalevate välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute

transpordi- ja majutuskulud, samuti välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud Eestis

toimuvate konverentside ja sündmuste kajastamiseks. Võrreldes varasema toetusperioodiga ei

ole abikõlblik toitlustuskulu, sh on abikõlbmatud sündmuste ja konverentside ava- ja

lõpuürituste kulud.

Abikõlbmatud on ka kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud

isikute vahel, ning muud kulud, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti

elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised.

Eelnõu § 7 lõikes 2 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse

hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobril. Lõikes kehtestatakse ka projektide maksimaalne kestus,

mis on spordi- ja kultuurisündmusel ning konverentsil kuni kaks aastat ning suursündmusel

kuni neli aastat.

Eelnõu §-s 8 määratakse toetuse minimaalne ja maksimaalne summa eraldi spordi- ja

kultuurisündmustele, suursündmustele ja konverentsidele. Määratakse ka toetuse maksimaalne

ja omafinantseeringu minimaalne osakaal ning taotlejale kolme aasta jooksul antud abi

vastavus VTA reeglitele. Spordisündmustele ja konverentsidele saab anda vaid VTA-d,

kultuurisündmustele ka kultuuriabi. Taotlejale ja partnerile määruse alusel antud VTA ei tohi

vastavalt kehtivale reeglistikule kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva

majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Spordi- ja kultuurisündmuste puhul, mis ei ole

selle määruse tähenduses suursündmused, ning konverentside puhul kasutatakse lihtsustatud

kulu hüvitamise viisina kindlasummalist väljamakset. Projektide kogumaksumus sellise kulu

hüvitamise liigi korral saab olla kuni 200 000 eurot. Suursündmuste puhul, mille projektide

kogueelarve ületab 200 000 eurot, sellist lihtsustatud kulude hüvitamise viisi rakendada ei saa.

Projektide ühetaolise menetluse eesmärgil on spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside

projektidele kehtestatud projektide maksumuse ülempiir ning suursündmustele projektide

maksumuse alampiir. Kõik eelnõus loetletud abikõlblikud kulud vastavad komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 53

tingimustele.

Toetuse summad ja määrad ning projekti miinimum- ja maksimumsummad liigiti

Toetuse

miinimum-

summa

(eurot)

Toetuse

maksimum-

summa

(eurot)

Maksimaalne

EL toetuse

määr

Minimaalne

oma-

finantseering

u määr

Projekti

tegevuste

kogu-

maksumus

(eurot)

Spordi- ja

kultuuri-

sündmus

30 000 75 000 70% 30% Kuni 200

000

Suursündmus,

kui on spordi-

sündmus

140 000 200 000 70% 30%

Vähemalt

200 000

Suursündmus,

kui on

kultuuri-

sündmus

140 000 235 000 70% 30%

Vähemalt

200 000

Konverents 15 000 30 000 70% 30%

Vähemalt

21 429

Eelnõu § 8 lõige 10 sätestab, et toetatavale kultuurisündmusele määruse alusel kultuuriabina

antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui

80% projekti abikõlblikest kuludest. Nimetatud piirmäär kohaldub kuni 2 miljoni euro suuruse

abi puhul.

Eelnõu § 8 lõikes 11 kehtestatakse taotleja kohustus teavitada projektile või selle tegevusele

toetuse taotlemisest teistest meetmetest või muust riigieelarvelistest, EL-i või välisabi

vahenditest. Teabest peab detailselt nähtuma, millisele projekti tegevusele on muust

rahastamisallikast toetust taotletud, et tuvastada võimalik topeltrahastamise oht.

Sündmused toimuvad reeglina igal aastal üks kord. Kultuuri- ja spordisündmustele ja

suursündmustele toimuvad eraldi taotlusvoorud. Eelnõu § 8 lõike 14 kohaselt ei ole keelatud

taotluse esitamine mõlemasse taotlusvooru, ent üht sündmust (projekti) saab rahastada vaid

ühest taotlusvoorust korraga.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama nii taotleja kui ka partner ning

millised on taotleja kohustused.

Eelnõu §-s 9 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks ja partneriks olla Eestis registreeritud

riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksus ja asutus ning juriidiline isik. Taotleja peab vastama

ühendmääruse § 2 lõikele 3. Muu hulgas peab taotleja vastama rakendusüksuse poolt toetuse

taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele rakendusüksuse määratud

tähtajaks, võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust

tegelikkusele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli ja viivitamata teavitama taotluses

esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse

kohta otsuse tegemist või tegevuste elluviimist.

Eelnõu § 10 sätestab nõuded taotlusele vastavalt ühendmääruse §-le 4.

Lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele loetleb lõige 1, et taotlus peab

sisaldama taotleja ja projekti üldandmeid, tegevuste lühikirjeldust, sündmuse või konverentsi

programmi, turundustegevuste kirjeldust, klienditeekonna analüüsi, tegevuste kirjeldust

sihtkoha tutvustamiseks, projekti ajakava ja eelarvet, taotleja meeskonna ja nende

kompetentside kirjeldust ning andmeid projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta

valdkonnale (sh erineva külastajastatistika, nt osalejate üldarvu, väliskülastajate arvu jms

prognoos), piirkonnale ning turismisektorile.

Lõike 1 punktis 4 nimetatud turundustegevuste kirjeldus peab sisaldama turundus- ja

meediategevuste kirjeldust valitud sihtturgude ja tegevuste (nt koostöö ajakirjanikega,

turunduskampaania jne) kaupa ning valitud turgude ja turunduskanalite valiku põhjendust,

samuti prognoositavaid müügimahtusid.

Lõike 1 punktis 4 nimetatud projekti teostamise ajakavas tuleb esitada nii sündmuse

ettevalmistamise ajakava, sündmuse sisuline programm (sh loetakse nt spordivõistluste sisulise

programmi osaks eelvõistlused, konverentside puhul ava- ja lõpuüritused) kui lisategevused

(näiteks vabaajategevused ja ekskursioonid, mida pakutakse sündmuse või konverentsi

raames).

Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab taotlus sisaldama sündmuse või konverentsi klienditeekonna,

sh digitaalse teekonna ning sündmuse või konverentsi kestliku korralduse ning ligipääsetavuse

kirjeldust. Kestlik ja ligipääsetav korraldus hõlmab endas ka võrdsete võimaluste ja

võrdõiguslikkusega arvestamist. Kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtete

kirjeldamisel tuleb lähtuda konkreetse korraldatava konverentsi või sündmuse sihtrühma ning

asukoha (siseruumid või välitingimused) eripäradest, sh tuleb kirjeldada ligipääsetavuse

tagamist nii väliskülastajatele kui ka eri- ja eristuvate vajadustega külastajatele.

Lõike 1 punkt 15 sätestab taotleja kohustuse järgida projekti elluviimisel põhimõtet “ei

kahjusta oluliselt”. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest tuleneva põhimõttega, mis

tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile,

milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja

mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja

tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Taotleja peab järgima

keskkonnaalaseid õigusakte. Peamised keskkonnaalased õigusaktid, mis puudutavad

rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamist on nt jäätmeseadus (jäätmekäitluse

korraldus, jäätmete liigiti kogumine, KOV-ide jäätmehoolduseeskirjad), RHS alusel

rakendusaktiga kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid riigihangetele (nt paberi

hankimine), looduskaitseseadus (ürituste kooskõlastamine aladel, millel on looduskaitselised

piirangud).

Lõike 1 punkt 17 sätestab, et partneri olemasolul tuleb taotluses esitada ka partneri andmed ja

partneri esindusõigusliku isiku kinnitus projektis osalemise kohta. See kinnitus võib sisalduda

ka toetuse taotleja ja partneri vahel sõlmitavas lepingus, mis esitatakse koos taotlusega.

Juhul kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, tuleb lõike 1 punkti 3 kohaselt koos

taotlusega esitada taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kehtestatud

vormil.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis kirjeldatakse taotlusvoorude avamise ja taotluste vastuvõtmise korraldust. Toetuse

taotlemiseks korraldab rakendusüksus taotlusvoorud. Taotlemine toimub e-toetuse

keskkonnas. Taotluse suhtes tehtud otsused, aruanded, toetuse makse saamise aluseks olevad

dokumendid ja tõendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

Peatükk kirjeldab taotluse menetlemise ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks

tunnistamise tingimusi, projektide valiku kriteeriumeid ja valiku korda, taotluste täieliku,

osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise korda. Taotluse

vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5 ja menetlemisel ühendmääruse § 6 lõikes 2

sätestatut.

Rakendusüksus teostab taotleja ja tema esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse

registreerimine ja läbivaatamine, selgituste ja lisateabe või taotluse täienduste või muudatuste

küsimine, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse hindamine, taotluse

osaline või täielik rahuldamine või taotluse rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata, kui taotlust ei ole

esitatud tähtaegselt.

Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotluses

esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata, näidates ühtlasi, millised

asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale, näidates ära,

millised puudused tuleb kõrvaldada, ja antakse selleks taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg.

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

Eelnõu § 14 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele

vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele

vastavaks. Taotluse, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt

ühendmääruse §-dele 3 ja 4. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks

ühendmääruse § 8 lõikes 2 loetletud asjaoludest.

Eelnõu § 15 kehtestab hindamiskomisjoni moodustamise korra. Projektide hindamiseks

moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis avalikustatakse rakendusüksuse

veebilehel. Taotluste hindamisse võib vajaduse korral kaasata täiendavaid eksperte. Seotuse

olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja

korras taandama.

Eelnõu § 16 kehtestab projektide valikukriteeriumid, mille lõikes nõuetele vastavaks

tunnistatud taotlusi hinnatakse.

Lõiked 1 ja 2 kirjeldavad, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse

rakendusasutusega kooskõlastatud ja rakendusüksuse koostatud valikumetoodika alusel.

Rakendusasutus omakorda kooskõlastab valikumetoodika nende rakendusasutustega, kes

nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamise alal vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

Lõike 1 kohaselt lähtub rakendusüksus taotluste valikumetoodika koostamisel järgmistest

valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindest on esitatud allolevas tabelis.

Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest

Suursündmustel Sündmustel ja

konverentsidel

Projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE ja

turismistrateegia ning meetme eesmärkide ja

tegevuse tulemuste saavutamisele

60% 55%

Taotleja organisatsiooniline võimekus ja

projektimeeskonna võimekus 25% 25%

Projekti põhjendatus, kuluefektiivus, ja projekti

ettevalmistuse kvaliteet 15% 20%

Lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti mõju valikukriteeriumis hinnatakse projekti mõju meetme

eesmärkide ning tegevuse tulemuste saavutamisele, Eesti kui rahvusvaheliste sündmuste ja

konverentside toimumise sihtkoha tuntuse suurenemisele välisturgudel, ööbimiste arvu kasvule

Eesti majutusettevõtetes, mõju turismi hooajalisuse vähendamisele, sündmuse ja konverentsi

kestliku ja ligipääsetava korralduse (sh horisontaalsete põhimõtetega arvestamine) printsiipide

rakendamist, sündmuse ja konverentsi toimumise mõju väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele, sihtkohale ning koostööle turismiteenuste pakkujatega, väliskülastajatele

suunatud tegevuste kvaliteeti.

Mõju valikukriteeriumi all hinnatakse ka rahvusvaheliste meediakajastuste ulatust,

turundustegevuste mahtusid sihtturgudel, turunduskanalite ja -tegevuste ulatuslikkust ning

efektiivsust, meediakajastustesse lisatud sihtkoha tutvustust, turundusmaterjalide sisulist

informatsiooni sihtkoha erinevate turismitoodete ja -teenuste kohta ning samuti sündmuse

koostööpartnerite ja toimumise sihtkoha kaasatust sündmuse turundustegevustesse.

Samuti hinnatakse projekti mõju strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide, TAIE ja turismistrateegia eesmärkide saavutamisele.

Lõike 2 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumis hinnatakse taotleja organisatsioonilist

võimekust (sh finantsvõimekust) ja projektimeeskonna sündmuse korraldamise ja

turundusalaste kogemuste (sh meeskonna võimekus teha rahvusvahelisi turundustegevusi),

oskuste ja kompetentside olemasolu ning taotleja võimekust sündmuse elluviimiseks.

Hinnatakse ka, kas projektis kavandatud väliskülastajatele suunatud ettevalmistavad tegevused

aitavad saavutada planeeritud tulemusi.

Lõike 2 punktis 3 hinnatakse projekti põhjendatust, kuluefektiivsust ja projekti ettevalmistuse

kvaliteeti. Hinnatakse, kas projekti tegevused on põhjendatud, kas riskid on maandatud, samuti

projekti ajakava ja eelarve realistlikkust ja toetuse kasutamise kuluefektiivsust.

Eelnõu §-s 17 on esitatud taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 18 on esitatud taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja otsuses märgitav info.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei see ei vasta määruses sätestatud taotluse nõuetele, või

ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. ÜSS2021_2027 § 12 kohaselt taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate

antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata.

Kõik taotlused, mis valikukriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähem kui 2,60 ja mis

on mõnes eelnõu § 16 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud valikukriteeriumitest saanud hindeks

vähem kui 2,30, jätab rakendusüksus rahuldamata. Lisaks jätab rakendusüksus rahuldamata

need taotlused, mis pingerea alusel ei mahu taotlusvooru eelarve sisse.

Eelnõu § 19 kehtestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või

kõrvaltingimusega rahuldada.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-s 20 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja algatusel

taotluste ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Kui otsuse muutmiseks

kaasatakse hindamiskomisjon, tehakse ümberhindamine.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsuse tagasiulatuv muutmine (näiteks

suursündmuste puhul sündmuse korralduskulude eelarvega seotud muudatused) on vajalik

selleks, et tagada sündmuse ajal võimalus paindlikult muuta korraldusega seotud kulusid, kui

tekivad ettenägematud olukorrad. Selliste kooskõlastuste andmine rakendusüksuse poolt samas

ajaraamis, mil sündmus toimub, ei ole realistlik.

Paragrahvi 20 lõikes 4 on sätestatud, et suursündmuse toetuse saaja võib taotluse rahuldamise

otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud

eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti. Selline võimalus on vajalik,

kuna suursündmuste eelarveprognoosid tehakse ette kuni neljaks aastaks. Arvestades kõikuvat

inflatsiooni ning asjaolu, et kõrge inflatsioonimääraga aegadel on hinnapakkumiste kehtivus

väga lühike, on taotlejatele vaja lubada paindlikkust eelarveridade vahel muudatuste

tegemiseks. Arvestada tuleb siiski, et kui tõsta näiteks suurema summaga eelarverealt 20 %

väiksema summaga eelarvereale, siis muutub väiksema summaga eelarverida rohkem kui 20

% ning taotleja peab esitama taotluse rahuldamise otsuse muudatuse taotluse.

Eelnõu §-s 21 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused.

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt

ühendmääruse §-le 14.

7. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse ÜSS2021_2027-s ja määruses sätestatud toetuse saaja ja partneri

kohustusi ja õigusi. Toetuse saajal on õigus esitada oma seisukohti.

Eelnõu §-s 22 on esitatud toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused tulenevalt

ÜSS2021_2027-st.

Toetuse saaja peab tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtaegadel jm tingimustel. Toetuse saaja peab tähtaegselt esitama nõutud

rakendusüksusele määruse §-s 23 nõutud aruanded ja vastavalt ÜSS2021_2027 § 18 lõikele 1

säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid viis aastat

arvates toetuse saajale lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui

riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

Kui projekti nõuetekohaselt ellu ei viida, peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi

tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt

arvestatakse intressi ja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 29 ja 30 sätestatule.

Paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5 sätestab, et muu hulgas peab toetuse saaja tegema ja esitama

rakendusüksusele igast toetatud sündmusest ja konverentsist 5–10 fotot, sh suursündmuse

puhul iga sündmuse kohta eraldi (st 3 korda 5–10 fotot). Kui toetuse saaja teeb sündmusest või

konverentsist videosalvestisi, peab ta esitama rakendusüksusele 1–5 videoklippi iga sündmuse

kohta. Kui sündmuse või konverentsi formaat ei näe ette videosalvestuste tegemist, siis

videosalvestist rakendusüksusele ei esitata. Rakendusüksusel on õigus kehtestada toetuse

otsusega täpsemad nõuded esitatavate fotode ja videote formaadile ja kvaliteedile ning

kogusele (sh kas video esitamine on nõutav või videoklipi maksimaalne pikkus), arvestades

muu hulgas tehnoloogia arenguga ning foto- ja videosalvestiste kasutatavusega enam levinud

kanalites. Täpsemad nõuded fotodele ja videotele nimetatakse toetuse otsuses vastavalt § 17

lõike 4 punktile 5. Määruse kehtestamise ajal on esitatava foto minimaalsed mõõdud 3000 x

2000 ja esitatava video minimaalsed mõõdud 1920 x 1080 pikslit.

Paragrahvi 22 lõike 2 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et tal on õigus anda

esitatavatele foto- ja videosalvestistele lihtlitsents ja all-litsents nende kasutamiseks Eesti

tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta. Rakendusüksus võib foto- ja

videosalvestised laadida Eestit tutvustavasse avalikku tööriistakasti, mille kasutajatel on

võimalik neid Eesti tutvustamise eesmärgil alla laadida ja kasutada.

Toetuse saaja peab hanke korraldama vastavalt ühendmääruse §-le 11, s.t muu hulgas järgima

hanke korraldamisel riigihangete seaduse 2. peatükis toodut, kui taotleja on hankija

riigihangete seaduse § 5 tähenduses. Juhul kui toetuse saaja või partner ei ole kohustatud

järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma

käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4–7. Kui

ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem,

viiakse vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 5 ostumenetlus läbi riigihangete registris.

Projekti partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõikeid 2 ja 3.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine.

Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kaht tüüpi tegevusaruandeid, mille sisu nõuded on

esitatud eelnõu § 23 lõigetes 4 ja 5. Lõike 4 punkt 7 täpsustab, et suursündmuse korraldaja peab

vahearuande esitama taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadel. Selles vahearuandes

peab sisalduma projekti täpsustatud tegevuskava, sh turundusplaan ja eelarve järgnevaks 12

kuuks.

Lõike 5 punktis 1 nimetatud väljundnäitaja täitmisse panustavad vaid ettevõtjatest taotlejad.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Peatükis kehtestatakse toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu § 24 kohaselt makstakse toetust suursündmustele tegelike kulude alusel ning sündmuste

ja konverentsidele lihtsustatud kulude alusel. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks

nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

Eelnõu § 25 sätestab rahvusvahelise suursündmuse toetuse maksmise tingimused.

Suursündmuse korraldajale makstakse toetust ühendmääruse §-s 27 kirjeldatud tegelike kulude

alusel ehk taotleja peab koguma ja rakendusüksusele esitama abikõlblike kulude

kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses

ettenähtud ajaperioodi jooksul, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis.

Oluline on seejuures meeles pidada, et abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.

Paragrahvi 25 lõige 3 sätestab, et esitatava kuludokumendi väikseim summa on 50 eurot.

Seejuures on tegemist lõppsummaga, mis on taotleja jaoks, kes saab käibemaksu tagasi küsida,

vähemalt 50 eurot ilma käibemaksuta, ent selle taotleja jaoks, kes ei saa käibemaksu tagasi

küsida, on kuludokumendi summa vähemalt 50 eurot koos käibemaksuga.

Paragrahvi 25 lõike 4 kohaselt võidakse eraõiguslikule taotlejale maksta toetus välja ka siis,

kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle vähemalt omafinantseeringu ulatuses

maksnud kooskõlas ühendmääruse § 27 lõike 1 punktiga 2. Selline makseviis on põhjendatud,

kuna korraldajad saavad sissetulekuid, nt piletitulusid või konverentside registreerimistasusid

jooksvalt, osaliselt ka sündmuse või konverentsi toimumise ajal. Enne sündmuse või

konverentsi toimumist tekkivate tuludega kaetakse esmajoones ära vajalik omaosalus ja

abikõlbmatud kulud. Toetuseosa katmiseks puuduvad korraldajatel sageli piisavad jooksvad

finantsvahendid (või on nende kasutamine toetuse saajale kulukas).

Kui ei kohaldu ühendmääruse § 27 lõike 1 punkt 2, siis makstakse toetus välja ühendmääruse

§ 27 lg 1 p 1 kohaselt.

Paragrahvi 25 lõige 5 kirjeldab, et maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude

abikõlblikkust, kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega

esitatud dokumentide nõuetele vastavust. Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb selles

puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus

puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2.

Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus

kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu

hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega.

Eelnõu § 26 kehtestab toetuse maksmise tingimused spordi- ja kultuurisündmusele ning

konverentsile. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena ehk taotluse rahuldamise

otsuses kinnitatud summas ilma kuludokumente kontrollimata lõpparuande alusel, kui taotleja

on lõpparuandes esitanud tõendid otsuses märgitud sündmuse toimumise, minimaalse

väliskülastajate arvu ja sündmuste puhul kaasatud VKE-de arvu kohta. Kui taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud tingimused, sh sündmusel osalev minimaalne väliskülastajate

arv, ei ole täidetud, jääb toetus täies ulatuses välja maksmata.

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhtudel.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükis sätestatakse, et finantskorrektsioone kohaldatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. Vaiete esitamisel tuginetakse ÜSS2021_2027 §-

le 31.

3. Määruse vastavus EL-i õigusele

Määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.

Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93);

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8);

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78).

4. Määruse mõjud

Toetusskeem juhindub rakenduskavast, Eesti 2035-st, TAIE arengukavast ning

turismistrateegiast 2022–2025.

Toetusskeemi positiivne mõju väljendub sihtkoha rahvusvahelise tuntuse ja regionaalsel

tasandil Eesti turismitoodete nõudluse suurendamises. Toetatavate tegevuste elluviimise

tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv Eestis, välisturistide Eestis viibimise

kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta ning turismiettevõtjate lisandväärtus

töötaja kohta. Toetuste eraldamise edukuse näitajateks on Eesti atraktiivsuse ja maine

paranemine, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arvu ja ööbimistega külastajate arvu

suurenemine, turismihooaja pikenemine.

Toetusskeemi tegevus aitab kaasa:

• Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste rahvusvahelistumisele väliskontaktide arendamise kaudu;

• turismihooaja pikendamisele, majutusettevõtete täituvuse parandamisele ja muude

turismiettevõtjate käibe kasvule madalhooajal;

• sündmuste rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele, aidates parandada sündmuste

korralduse professionaalsust ja suurendades sündmuste atraktiivsust sihtrühmadele.

Määrusega toetatavate tegevuste mõjud läbivatele teemadele on valdavalt toetavad.

Läbiv teema Mõju

Tasakaalustatud

regionaalne areng

Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud kõikide Eesti

piirkondade ja Eesti kui terviku arengule. Planeeritavate tegevustega

tahetakse paremini esile tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja

suurendada piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste

tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib suurem huvi ka

väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade vastu.

Väljaspool Tallinna ja Harjumaad toimuvate sündmuste toetamisel on

positiivne mõju piirkondade majutusettevõtete täitumisele ja teiste

turismiettevõtjate majandusnäitajatele.

Rahvusvaheliste sündmuste korraldamisel on mõjuulatus suurem

piirkondades, kus majutusettevõtete täituvus on keskmisest madalam.

Kuigi eelmise struktuurivahendite perioodi sarnaste meetmete

rakendamine ei ole täielikult lõppenud, võib praeguste tulemuste

põhjal öelda, et väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste

toetusmeetmetest rahastamise osakaal oli spordi- ja

kultuurisündmuste puhul 79%, suursündmustel 30% ning

konverentsidel 20% (kõigi meetmete peale kokku 45%).

Toetusskeemi raames kehtestatakse madalam rahvusvaheliste

osalejate lävend väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele.

Rakendusasutus koos rakendusüksusega on analüüsinud eelmise

struktuurivahendite perioodi sündmuste ja konverentside

toetusmeetmete tulemusi ning konsulteerinud sündmuste ja

konverentside korraldajatega, esindusorganisatsioonide ning

hindamiskomisjoni liikmetega ning jõudnud järeldusele, et kõige

mõjusam vahend regioonides toimuvate sündmuste ja konverentside

eelistamiseks on erinev väliskülastajate lävend (s.t võimalus esitada

taotlus madalamast lävendist lähtuvalt). Seda eelkõige seetõttu, et

turismitaristu, sh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

korraldamiseks sobivate ruumide ning piisava kohtade arvu ja

kvaliteediga majutus- ja toitlustuskohtade vähesus on peamiseks

takistuseks suuremate rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

korraldamiseks väljaspool Tallinna. Siinkohal on oluline märkida, et

sündmused toimuvad sageli ka välitingimustes (sobivate ruumide

kitsaskoht ei ole oluline), kuid (suuremate) rahvusvaheliste

konverentside Eestisse toomine eeldab sobiliku taristu ja lisateenuste

pakkumist.

Seetõttu on väljaspool Tallinna toimuvate rahvusvaheliste

konverentside väliskülastajatest osalejate lävendit võrreldes Tallinnas

toimuvate konverentsidega oluliselt langetatud. Kui eelmisel

struktuurifondide perioodil oli see 60% Tallinnas toimuva sündmuse

lävendist (välisosalejate arvud vastavalt 300 väljaspool Tallinna ja

500 Tallinnas), siis sellel perioodil on lävend 50% Tallinnas toimuva

sündmuse lävendist (vastavalt 60 ja 120 välisosalejat). Lävendit on ka

tervikuna oluliselt langetatud (nii eelmise perioodi lõpu

muudatustega kui ka planeeritavas meetmes), kuna

konverentsiturismi sektor on COVID-19 kriisist taastumise faasis ja

jätkuvalt Ukraina kriisist mõjutatud.

Lisaks on varasema perioodiga võrreldes kehtestatud madalam

lävend väljaspool Tallinna toimuvatele spordi- ja

kultuurisündmustele. Madalam lävend väljaspool Tallinna

toimuvatele sündmustele võeti esmakordselt kasutusele 2020. aastal,

et tasakaalustada COVID-19 pandeemia mõju. Nii taotlejad kui ka

hindamiskomisjon on lävendi mõju pidanud suuremaks võrreldes

varem kasutatud lisapunktiga hindamisega.

Suursündmustele (kolmel aastal toetatavatele spordi- ja

kultuurisündmustele) rakendatakse väljaspool Tallinna toimuvate

sündmuste madalamat lävendit esmakordselt.

Võrreldes COVID-19 pandeemia ajaga on lävendeid nii Tallinnas kui

ka mujal toimuvatele sündmustele ja konverentsidele küll tõstetud,

aga see on kooskõlas üldise rahvusvahelise reisimise taastumisega.

Arvestades väga piiratud vahendeid toetusmeetmele (toetuse mahud

on võrreldes varasemaga oluliselt vähenenud), ei ole mõistlik

kehtestada liiga madalaid lävendeid. Sel juhul saaksid taotluse esitada

väga palju taotlejaid, kuid rahastuse saaksid vaid väga vähesed (s.t

suurema välisosalejate arvuga taotlused) ning see tähendaks asjatut

halduskoormust nii taotlejatele kui ka menetlejatele ning tekitaks

ebarealistlikke ootusi rahastuse saamiseks.

Keskkond ja kliima

Toetav mõju. Sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida

sündmuste kestliku korralduse põhimõtteid. Rakendusüksus avaldab

oma veebilehel kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse

soovitused. Sündmuste ja konverentside kestliku korralduse

põhimõtetele vastavust tuleb kirjeldada taotlusvormis ning seda

hinnatakse hindamismetoodikas.

Sooline

võrdõiguslikkus,

võrdsed

võimalused,

ligipääsetavus

Toetav mõju. Sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida

sündmuste ligipääsetavuse põhimõtteid ja tagada ligipääsetavus

füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile kõigile

inimestele, olenemata nende rahvusest, vanusest, eri- ja eristuvast

vajadusest, sealhulgas nelja peamist puudeliiki (liikumis-, kuulmis-,

nägemis- ja intellektipuue) arvestades, sõltuvalt konkreetse sündmuse

või konverentsi sisust ja sihtrühmast (arvestades, et konverentside

sihtrühmad on oluliselt piiratumad ja suunatud sageli kitsa valdkonna

erialaekspertidele). Sündmuste ja konverentside turundus- ja

teavitustegevustes tuleb jälgida vastavust reklaamiseadusele ning

muu hulgas vältida soostereotüüpseid ja eelarvamuslikke sõnumeid ja

kuvandeid. Rakendusüksus avaldab oma veebilehel kestliku ja

ligipääsetava sündmuse korralduse soovitused, mis sisaldavad muu

hulgas soovitusi sündmuste ja konverentside võrdõiguslikkuse ja

võrdsete võimaluste tagamiseks. Sündmuste ja konverentside

ligipääsetavusele ja kestlikkusele vastavust tuleb kirjeldada

taotlusvormis ning seda hinnatakse hindamismetoodikas.

Põhimõte „ei

kahjusta oluliselt“ ja

kliimakindlus

Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames tehtud analüüs

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta ei tuvastanud, et määrusega

hõlmatud tegevused põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele,

toetatavad sündmused ei vaja investeeringuid, toimuvad lühiajaliselt

ning kuna nende korraldamisel tuleb arvestada kestliku korralduse

põhimõtetega, puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab

kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele. Vt komisjoni teatis

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–

2027“ (2021/C 373/01): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03)

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames antavate toetuste eelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub taotleja

omafinantseering vähemalt 30% ehk 2 700 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega lisakulusid. Määruse

rakendamiseks vajalikud tegevused teeb rakendusüksus.

Taotlusvoorude avamise ajad ja mahud ning seeläbi sekkumise eelarve jaotuse sündmuse

tüüpide vahel kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega. Otsuste tegemisel võetakse

arvesse turismimajanduse taastumise tempo ning iseloom ja võimalikud reisipiirangud.

Eelnõu rakendamisega seonduvad riskid on hinnatud seletuskirja lisas 1 olevas riskihindamise

tabelis.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja

Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitati määrus arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele ja Kultuuriministeeriumile ning järgmistele valdkondlikele

organisatsioonidele:

 Eesti Konverentsibüroo

 Music Estonia

 Eesti Olümpiakomitee.

Märkusega arvestamist on kajastatud ja arvestamata jätmist põhjendatud seletuskirja lisas 3

olevas tabelis.