Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruse nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" muutmine

MÄÄRUS

29.12.2023 nr 71

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli

2023. a määruse nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste

ja konverentside toetamise tingimused ja kord"

muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruses nr 25 „Rahvusvaheliste

sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „400“ arvuga „600“ ning arv „200“ arvuga „300“;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „1500“ arvuga „2000“ ning arv „900“ arvuga

„1000“;

3) paragrahvi 5 lõike 3 punktis 3 asendatakse arv „120“ arvuga „200“ ning arv „60“ arvuga „100“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

19.12.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruse nr 25 „Rahvusvaheliste

sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1. 1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määrust nr 25

„Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“.

Muudatuste eesmärk on tõsta toetatavate sündmuste ja konverentside projektide minimaalse

väliskülastajate arvu lävendit, et see vastaks paremini muutunud majandusolukorrale ning

toetuse andja eelarvelistele võimalustele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna turisminõunik Ede Teinbas (e-post [email protected], telefon 715 3407) ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post

[email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post

[email protected], telefon 639 7652).

1.3. Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruse nr 25

„Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" redaktsiooni RT

I, 11.08.2023, 8.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahv 1

Punktiga 1 suurendatakse Tallinnas toimuva sündmuse minimaalset väliskülastajate arvu 400-

lt 600-ni ning väljaspool Tallinna toimuva sündmuse väliskülastajate arvu 200-lt 300-ni.

Punktiga 2 suurendatakse Tallinnas toimuva suursündmuse minimaalset väliskülastajate arvu

1500-lt 2000-ni ning väljaspool Tallinna toimuva suursündmuse puhul 900-lt 1000-ni.

Punktiga 3 suurendatakse Tallinnas toimuva konverentsi minimaalset väliskülastajate arvu

120-lt 200ni ning väljaspool Tallinna toimuva konverentsi väliskülastajate arvu 60-lt 100-ni.

Muudatuse ajend on 2023. aastal toimunud suursündmuste, konverentside ning spordi- ja

kultuurisündmuste taotlusvoorude tulemused.

Suursündmuse ning konverentside taotlusvoorudes esitati nõuetele vastavaid taotlusi ca 3,5

korda suuremas summas, kui oli vooru eelarvemaht. Suursündmuste voorus jäid toetuseta 4

positiivse hindega taotlust, konverentside taotlusvoorus 14 positiivse hindega taotlust,

kusjuures esimese toetusest ilma jäänud taotluse hinne oli 3,62 (maksimaalne võimalik hinne

on 4).

Spordi- ja kultuurisündmuste 2023. a taotlusvooru taotlused on veel menetlemata, seega ei ole

veel teada lõplik nõuetele vastavate taotluste arv, ent taotlusvooru esitati 35 taotlust, millest

saab rahastada ca 6–7 taotlust. Seega jääb ka selle toetuse liigi puhul väga suur vahe nõuetele

vastavate ja toetust saavate taotluste vahel.

Määruse tingimused töötati välja koos asjakohaste partneritega, sealhulgas Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus, Kultuuriministeerium, Music Estonia MTÜ, Eesti Olümpiakomitee

MTÜ, Eesti Konverentsibüroo MTÜ, varem sarnasest meetmetest (Rahvusvaheliste sündmuste

ja konverentside toetamise tingimused ja kord, rahvusvahelise suursündmuse toetamise

tingimused ja kord) toetust saanud sündmuste ja konverentside korraldajad, 2022. a teisel

poolel, mil ei olnud veel selge, kuidas taastub Eesti turismisektor COVID-19 pandeemia

tagajärgedest ja Venemaa rünnaku Ukrainale mõjust turismile. Seetõttu seati sündmuste ja

konverentside minimaalsele välisosalejate arvule pandeemiaeelse tasemega võrdsed või

madalamad lävendid.

Praegust Eesti turismimajanduse olukorda arvestades ning juba toimunud taotlusvoorudesse

esitatud suursündmuste, spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside taotluste

välisosalejate prognoosile tuginedes võib järeldada, et sündmusturism on jõudsalt taastunud

ning lävendite tõstmine koroonaeelsele tasemele või isegi sellest kõrgemale on õigustatud.

Spordi- ja kultuurisündmuste väliskülastajate lävendi tõstmine 600-le Tallinnas (200 võrra)

ning 300-le väljaspool Tallinna (100 võrra) suurendab eeldatavalt ka toetuste regionaalset

tasakaalu, meelitades korraldajaid sündmuseid korraldama rohkem väljaspool Tallinna, kus on

lihtsam lävendit täita.

Suursündmuste väliskülastajate lävendi tõstmine 2000 väliskülastajani Tallinnas (500 võrra)

ning 1000 väliskülastajani väljaspool Tallinna (100 võrra) suurendab eeldatavalt ka toetuste

regionaalset tasakaalu, meelitades korraldajaid sündmuseid korraldama rohkem väljaspool

Tallinna, kus on lihtsam lävendit täita.

Konverentside toetuse väliskülastajate lävendi tõstmine 200 välisosalejale Tallinnas (80 võrra)

ja 100 välisosalejale väljaspool Tallinna (40 võrra) mõjutab eeldatavalt positiivselt ka

konverentside toetuse regionaalset tasakaalu, meelitades korraldajaid korraldama rohkem

konverentse väljaspool Tallinna, kus on lihtsam lävendit täita.

Kõrgemad lävendid aitavad paremini juhtida ka toetuse taotlejate ootusi. Madalam lävend

annab indikatsiooni, et kõik lävendit täitvad projektid on taotlema oodatud, kuid reaalsed

rahalised võimalused lubavad rahastada vaid väikese osa taotlustest ning hindamismetoodikast

tulenevalt saavad rahastuse suurema osalejate arvuga (mis toovad kaasa suurema mõju)

sündmused ja konverentsid.

Paragrahvis 2 sätestatakse jõustumisnorm, mille kohaselt määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.

Nimetatu on vajalik, sest 2023. a oktoobris lõppenud voorule muudatusi ei kohaldata.

Nimetatud voorus esitatud taotluste osas tehakse otsused detsembri lõpuks ning uut

taotlusvooru ei avata enne muudatuste jõustumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse aluseks on ÜSS2021_2027. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määrus on kooskõlas ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93).

4. Määruse mõjud

Määruse muudatusel on positiivne mõju nii taotlejatele kui rakendusüksusele. Lävendite

tõstmine ei muuda toetuse saajate hulka, kuid seni kehtinud madalamat lävendit täitvad

taotlejad saavad määruse muudatuse tulemusel säästa aega ja ressursse, mis kuluks asjatu

taotluse kirjutamise ja esitamise peale, kui toetuse saamine ei ole tõenäoline. Ka seni oli

taotluste hindamisel üheks peamiseks hindamiskriteeriumiks sündmusel ja konverentsil

osalevate väliskülastajate arv ning väiksema välisosalejate arvuga taotlused piiratud eelarve

tõttu toetust ei saanud. Muudatuse tulemusel kasvab taotluste esitamise, menetlemise ja

hindamise protsessi ressursitõhusus.

Muudatuse jõustumise hetkeks ei ole pooleli ühtegi taotlusvooru. Kõigi varasemate voorude

taotluste menetlemine on selleks ajaks lõpetatud ning uut vooru ei ole veel välja kuulutatud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab

taotlejaid, võtab vastu taotlusi ning korraldab nende hindamist, teeb otsuseid ja maksab toetused

välja.

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise

rakendamisega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, perioodi 2021–2027

seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele eelnõude infosüsteemi kaudu.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi ning

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.