Täitmisregistri põhimäärus

Kooskõlastustabel täitmisregistri põhimääruse eelnõu juurde

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mitte arvestamine

Rahandusministeerium

Eelnõu kohaselt on registri vastutav töötleja Justiitsministeerium ja volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Eelnõu §-d 4 ja 5 sätestavad vastavalt registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Paragrahvis 6 loetletakse andmeandjad ja §-s 7 spetsiifilised andmeandjate ülesanded. Eelnõust ega seletuskirjas ei selgu, miks on §-s 7 kajastatud üksnes osade §-s 6 nimetatud andmeandjate ülesanded. Paragrahvis 7 ei ole esitatud näiteks krediidi- ja makseasutuste ülesandeid, kuigi nad esitavad samuti registrile andmeid (eelnõu § 11 lg 1 punktis 4 nimetatud andmed). Palume selles osas täiendada seletuskirja. Selgusetuks jääb ka eelnõus ette nähtud vastutava ja volitatud töötleja ning andmeandjate määratlemine arvestades neile §-des 4, 5 ja 7 ette nähtud ülesanded. Eelnõu seletuskirjas on näiteks välja toodud, et Kojal on täitmisregistri andmetega sisustamisel kandev roll ning et kojale pandud ka suhteliselt ulatuslikud andmetega seonduvad ülesanded. Jääb ebaselgeks, miks ei ole Koda käsitletav volitatud töötlejana.

Osaliselt arvestatud. Antud selgitus. Eelnõusse on lisatud krediidi- ja makseasutuste kui andmeandjate ülesanded. Rahvastikuregistri ja äriregistriga seotud ülesandeid ei ole §-s 7 eraldi välja toodud, kuna analoogsed ülesanded tulenevad juba nimetatud registreid reguleerivatest õigusaktidest. Koda peetava infosüsteemi kaudu jõuab täitmisregistrisse tõesti suur hulk andmeid. Samas on koda vastutavaks töötlejaks just enda infosüsteemi suhtes ning otse täitmisregistris muudatusi ise ei tee.

Leiame, et eelnõu pakutud sõnastus on vastuolus krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõikega 5. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt lähtutakse registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest. Avalikku ülesannet täitvale asutuse kasutajale annab juurdepääsuõigused vastava asutuse haldur, kellele annab registris vastavad õigused RIK. Seletuskirja kohaselt antakse asutuste kasutajale juurdepääsuõigused olenevalt ülesannetest, mis on õigusaktidega asutusele ja konkreetsele ametnikule või töötajale pandud. Ei eelnõu tekstist ega seletuskirjast ei selgu, millistele asutustele ja millistel eesmärkidel juurdepääs registrile antakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM) artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Isikuandmete töötlemiseks peab seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja töötlemise kestus. Seepärast on küsitav, kas täitemenetluse seadustiku 01.01.2024. a jõustuva redaktsiooni § 63 lg 2, mille kohaselt avaliku võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus, on eeltoodud põhimõttega kooskõlas. Vastavalt KAS § 88 lõikele 5 on krediidiasutused kohustatud täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuseks olevaid andmeid. KAS § 88 lg 5 toodud loetelu on ammendav (numerus clausus’e põhimõttel). Infovahetuskanalina saavad krediidiasutuse valduses olevate andmete kohta päringuid teha vaid § 88 lõikes 5 nimetatud ametiasutused ja –isikud. Ei ole

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täiendatud nii, et viitaks õigusaktides sätestatud piirangute arvestamisele. Paragrahvi 15 lõige 3 ja paragrahv 17 ei anna iseseisvat õigust juurdepääsuks registriandmetele, vaid ka nende sätete alusel liidestamisel arvestatakse sätestatud piiranguid.

mõeldav, et täitmisregistri kui infovahetuskanali kaudu saaks krediidiasutustest andmeid asutused või isikud, keda ei ole loetletud KAS § 88 lõikes 5. Lõikes 5 toodud loetelu on võrreldes teiste Euroopa riikidega pretsedenditult lai. Eeltoodust tuleneb, et eelnõu § 8 lõige 3 on vastuolus KAS-is sätestatud pangasaladuse regulatsiooni mõtte ja sättega. Ei ole mõeldav, et registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse vaid kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest ning et krediidiasutustelt oleks õigus saada pangasaladuseks olevaid andmeid, mis võivad olla samaaegselt füüsilisest isikust klientide andmed ja kuuluvad ühtlasi IKÜM-i reguleerimisalasse, kõigil avalikku ülesannet täitvatel asutustel, kes vajaksid selliseid andmeid ja kellel on tehniline võimekus registriga liidestamiseks. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 15 lõike 3 ja § 17 kohta - sõnastus „täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutus“ ei ole kooskõlas KAS § 88 lõikega 5 ja tuleb ümber sõnastada. Liidestada saab vaid asutusi, mis on loetletud KAS § 88 lõikes 5. Ka seletuskirjas ei ole selgitatud, millistele avaliku võimu kandjatele täitmisregistrist andmeid edastatakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse.

Eelnõu § 10 lõigetes 2 ja 3 kasutatakse eksitavat terminit „arvelduskonto“. Samas kasutatakse eelnõu §-des 14 ja 15 terminit „konto“. Ka täitemenetluse seadustiku § 63 ega § 115 ei kasuta terminit „arvelduskonto“, vaid lihtsalt „konto“. Palume läbivalt eelnõu tekstis kasutada terminit „konto“.

Arvestatud.

Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 2 kohaselt kantakse registrisse aresti kohta adressaadi andmed, milleks on krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC-kood. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas adressaadiks on Eesti krediidiasutused ja makseasutused või on adressaatideks ka teistes EL liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja makseasutuste Eestis tegutsevad filiaalid. Meile teadaolevalt on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite praktikas juba pikema aja jooksul ilmnenud probleeme teistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja makseasutuste Eesti filiaalides avatud kontode kohta teabe saamisel ja sealsete kontode arestimisel. Teistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja makseasutuste Eesti filiaalid peaks olema määruse kohaselt adressaadid, sest teiste riikide ettevõtjad peavad järgima Eestis üldistes huvides kehtestatud õigusnorme ja filiaalides avatud kontod peavad olema arestitavad samadel tingimustel kui Eesti krediidiasutustes või makseasutustes avatud kontod. Eeltoodut tuleb arvestada ka § 10 lõike 3 punkt 2 suhtes. Eeltoodud seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades art 4 punkt 2.

Arvestatud. Antud selgitus. Eelnõu ei defineeri krediidi- ja makseasutuse mõistet, sest sama mõiste on juba kasutusel täitemenetluse seadustikus. Adressaadiks on nii Eesti krediidiasutused ja makseasutused kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja makseasutuste Eestis tegutsevad filiaalid.

Eelnõu § 11 lg 1 punkt 3 ja § 10 lõige 3 kohustavad Rahapesu Andmebürood (edaspidi RAB) esitama täitmisregistrisse andmeid maksejuhiseta aresti kohta. Juhime tähelepanu, et RAB-i pädevusse ei kuulu arestide seadmine. RAB kehtestab rahapesu ja terrorismi

Arvestatud. RAB on andmeandjate hulgast välja jäetud.

rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) §-i 57 kohaselt kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu. Sellest tulenevalt ei ole Rahapesu Andmebüroo andmekogust (edaspidi RABIS) võimalik edastada täitmisregistrisse eelnõu § 10 lõikes 3 loetletud andmeid, mistõttu tuleb kaaluda, kas on põhjendatud RAB-i arvamine täitmisregistri andmeandjaks. Lisaks pole eelnõu seletuskirjas selgitatud, kuidas kasutatakse peaasjalikult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil kogutud ja säilitatud andmeid täitmisregistris. Lisaks märgime, et RABIS-es olevate andmete kasutamisel peab arvestama, et RahaPTS § 60 sätestab ulatuslikud piirangu andmete kasutamisele. RahaPTS §-s 60 lõigetes 1-7 on loetletud isikud, kellel on juurdepääs RABIS-ele ja õigus selles sisalduvate andmete töötlemiseks, ning samuti isikud ja asutused, kellele ja millistel alustel saab RABIS-est andmeid väljastada. Sarnaselt punktis 1 kirjeldatud probleemile on eelnõu § 8 kohaselt täitmisregistris sisalduvatele andmetele juurdepääsu omavate isikute ring laiem kui RahaPTS §-s 60 loetletu ning eelnõu § 8 lõige 3 võimaldab anda täitmisregistrile täiendavaid juurdepääsuõigusi. Eelnõu tekstist ega seletuskirjast ei selgu, millistele asutustele ja millistel eesmärkidel juurdepääs registrile antakse. Sellest tulenevalt ei ole eelnõu § 8 pakutud sõnastuses kooskõlas RahaPTS §-ga 60.

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse volituste kohta. Palume täiendada seletuskirja näidetega, milliste õigussuhetega seoses võivad olla antud kolmandatele isikutele volitused täitmisregistri andmetega tutvumiseks.

Arvestatud.

Eelnõu § 11 lg 2 punkti 1 kohaselt kasutab register andmeallikana rahvastikuregistrist eestkoste ja seoste andmeid. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, mida eelnõus mõistetakse „seoste andmete“ all.

Arvestatud. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 1 sõnastatust täpsustatud.

Eelnõu § 5 punkti 10 järgi vastutab volitatud töötleja RIK-i kasutajate poolt registrisse sisestatud andmete õigsuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab RIK-i kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet. Eelnõu § 13 lõike 1 järgi vastutab registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest andmete esitaja. Palume seletuskirjas neid sätteid selgitada, kuna hetkel jääb mulje, et RIK ühtaegu vastutab ja ei vastuta andmete õigsuse eest.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. RIK vastutab RIK-i kasutajate õiguste haldamise ja andmete ajakohasuse eest. RIK ei vastuta andmeandjate esitatud andmete õigsuse ega ajakohasuse eest.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2024. a. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelmisel nädalal, kuigi täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste uue redaktsiooni jõustumine 2024. a 1. jaanuaril oli teada juba 2021. a. aprillis. Kuigi määruse ettevalmistamiseks on olnud piisavalt aega, on nüüd riik kehtestamas uusi norme n-ö üleöö. Määruse avaldamise ja jõustumise vahele peaks jääma piisavalt aega, et tagada piisav õiguskindlus. Õiguskindluse põhimõte nõuab mh, et vacatio legis’e jooksul, s.o. ajavahemik õigusakti avaldamise ja jõustumise vahel, oleks piisav ajavahemik ja normi adressaadid jõuaksid uute normidega tutvuda ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.

Teadmiseks võetud. Eelnõu ja täitmisregistri väljatöötamisel on Maksu- ja Tolliametiga jooksvalt informatsiooni vahetatud. Sh edastati eelnõu varasem mitteametlik versioon Maksu- ja Tolliametile arvamuse avaldamiseks juba 2023. aasta juunis. Justiits- ja Digiministeerium võtab Maksu- ja Tolliameti edaspidi esitatavaid märkusi arvesse võimalikult suures ulatuses.

Kuna täitmisregister mõjutab Maksu- ja Tolliameti tööd oluliselt, aga eelnevast tulenevalt on Maksu- ja Tolliametil vaja määruse rakendamise korraldamiseks (sh süsteemide testimiseks) rohkem aega, palume arvestada Maksu- ja Tolliameti edaspidi esitatavate märkustega eelnõu rakendamiseks.

Siseministeerium

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on registri volitatud töötleja RIK. RIK-i kui volitatud töötleja ülesanded on toodud eelnõu § 5 punktis 10 (volitatud töötlejana vastutab RIK-i kasutajate poolt registrisse sisestatud andmete õigsuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab RIK-i kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet) ja punktis 11 (volitatud töötlejana vastab RIK-i kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele). Eelnõu §-s 6 tuuakse andmeandjate loetelu ja RIK-i seal ei ole. Kas ja milliseid andmeid RIK registrisse sisestab? Kui RIK aitabki kellelgi tehniliselt andmeid sisestada, ei saa ta vastutada andmete õigsuse ehk sisu eest, kuna tulenevalt eelnõu §-st 7 vastutavad andmete õigsuse eest andmeandjad.

Antud selgitus. RIK kannab registrisse eelkõige kohtutäiturite ja asutuste haldurite andmeid. Eelnõu seletuskirja on märgitud, et RIK vastutab kasutajate õiguste haldamise ja andmete ajakohasuse eest. Välistatud ei ole ka vajadus erandjuhtumitel andmeandjate poolt esitatud andmete parandamiseks.

Eelnõu seletuskirja kohaselt loetletakse §-s 6 andmeandjad, kelle andmekogudest registrisse andmeid saadakse.

Kas rahvastikuregistrit ja äriregistrit saab lugeda andmeandjateks? Lähtudes eelnõu § 11 lõike 2 tekstist ei saada rahvastikuregister ja äriregister andmeid täitmisregistrisse nö omal algatusel, vaid täitmisregistrist saab selles sättes toodud andmeid pärida. Lisaks – eelnõu §-s 11 kasutatakse hoopis mõistet „andmeallikas“.

Arvestatud. Antud selgitus. Rahvastikuregistrit ja äriregistri andmeandjaks olemist ei välista see, et nimetatud registrid ei edasta andmeid omaalgatuslikult. Eelnõus on „andmeallika“ mõistest loobutud ja täpsustatud seda, milliseid nimetatud registrite andmeid täitmisregister kasutab.

Eelnõu §-s 7 tuuakse andmeandjate (koda, kohtutäitur, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo) ülesanded. Miks ei ole toodud registriga liidestatud krediidi- ja makseasutuste ülesandeid? Kes vastutab nt nende andmete sisestamise eest?

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt on muule autenditud kasutajale registris avalikult kättesaadavad täitemenetluse seadustiku § 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatud andmed. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kellele lõige 2 laieneb. Täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 12 sätestab – Täitmisregistrist on avalikult kättesaadav teave, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg. Politsei- ja Piirivalveametile uurimisasutusena on vajalikud täitemenetluste andmed ka enne vabatahtliku tasumise tähtaja saabumist. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistele asutustele juurdepääs antakse. Politsei- ja Piirivalveametile uurimisasutusena on see kindlasti vajalik. Üldjuhul piisab üldandmetest (toimiku avamise aeg, täituri nimi, täiturile teadaolevad isiku kontaktandmed, milline nõue isiku vastu on – nt trahv, hagi jne). Detailandmete saamiseks on uurimisasutusel õigus teha konkreetsele täiturile päring KrMS alusel, samuti võtta täituriga ühendust isiku varaga seonduvates küsimustes. Palume määruse teksti ja/või seletuskirja vastavalt täiendada.

Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud. Paragrahvi 8 lõige 2 viitab TMS § 63 lõigetele 11 ja 12, mille kehtestamise ettepaneku selgituses oli märgitud järgnev: „Täitmisregistrist on kolmandatel isikutel võimalik saada infot isikute täitemenetluste kohta. Infot saaksid lisaks avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele asutustele ka need isikud, kellel on näiteks lepingulisse suhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatumat infot isiku maksedistsipliini kohta. Seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatel asutustel on võimalus pärida andmeid ülesannete täitmise eesmärgil tasuta. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus pärida andmeid nagu ka praegu kehtivate TMS § 63 lõigete 11 ja 12 alusel. Jätkuvalt saab tasuta andmeid selle kohta, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e- posti aadress ning täitemenetluse number.“

TMS § 63 lõiked 11 ja 12 reguleerivad andmeid, mis on kättesaadavad kõigile isikutele. Seaduses tulenevat ülesannet täitev asutus saab registriandmetele juurdepääsu vastavalt sätestatud ülesandele. TMS § 63 lõikes 2 sätestatud võimalus registriga liidestamiseks on mõeldud eelkõige selleks, et avaliku ülesande kandja saaks registriga liidestuda avalikult saadava teabe saamiseks mugavalt IT-lahenduse vahendusel, mitte täitemenetluse detailandmete nägemiseks. Näiteks võlgniku kontaktandmeid registrisse ei kanta ning selliste andmete saamiseks tuleks jätkuvalt pöörduda täituri poole kui kohtutäiturimäärustiku § 21 lõige 1 seda võimaldab. Registris ei ole välja arendatud teenust selliste menetluste andmete nägemiseks, kus vabatahtliku tasumise tähtaeg ei ole veel möödunud.

Eelnõu § 10 lg 3 punkti 1 kohaselt kantakse registrisse maksejuhiseta aresti kohta koostaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus. Täpsustada tuleks, mille koostajat punktis 1 mõeldakse? Kas aresti?!

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud.

Eelnõu kohaselt andmeid sisestatakse registrisse (nt § 5 punkt 10, § 7 lg 2 punktid 1 ja 4, § 7 lg 3 punktid 1 ja 3) ja andmeid kantakse registrisse (nt § 10 ja § 13). Selles osas tuleks kas eelnõu ühtlustada või erinevate mõistete kasutamist selgitada.

Arvestatud. Eelnõu sätetes ja seletuskirjas on mõisted ühtlustatud.

Rahvastikuregistrist andmete saamine ei ole üheselt selge 7.1 Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt tehakse registri kaudu kättesaadavaks RahaPTS § 81 lõikes 1 nimetatud maksekonto või hoiulaeka kohta RahaPTS § 81 lõigetes 1¹ - 1⁵ nimetatud andmed.

Seletuskirjas selle lõike kohta: Need andmed on edaspidi kättesaadavad registri osana toimiva elektroonilise arestisüsteemi kaudu, kuna see süsteem on mõeldud infokanalina päringute tegemiseks krediidiasutuse valduses olevate andmete kohta. Seega need andmed ei tule rahvastikuregistrist.

7.2 Eelnõu § 11 lg 2 kohaselt kasutab register andmeallikana rahvastikuregistrit, kust on õigus saada isiku üldandmeid, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste andmeid. Seletuskirjas on selgituseks antud, et rahvastikuregistrist tehtud päringu alusel tuvastatakse, kas isikul on alaealisi lapsi või eestkostetavaid. Samuti tehakse vajaduse korral päring registrisse, kui administreerimisel lisatakse asutusele uus kasutaja.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse ainult registrisse sisenemisel isiku ja temaga seotud isikute tuvastamiseks.

Eelnõu §-s 10 on loetletud andmete koosseis, mh võlgniku nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg. Neid andmeid edastatakse (§ 11 kohaselt) kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist, MTA-st ja RAB-ist. Ehk siis rahvastikuregister ei ole isiku nime/isikukoodi/sünniaja andjana kirjas. Seda ei ole ka selgitatud, mida on silmas peetud isiku üldandmete all. Samuti pole ühtegi selgitust, miks on vajalikud andmed vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste kohta. Võib-olla kaudselt tuleneb TMS-st, nt § 26 lg 4, mille kohaselt Kohtutäituril on õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid võlgniku elukoha, tööandja ja sissetulekuallikate, ülalpeetavate ja võlgnikule kuuluva vara ning sellel lasuvate kohustuste ning võlgniku käesoleva seadustiku §-s 1772 nimetatud õiguste ja lubade ning dokumentide kohta. Kohtutäituril on õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda teavet võlgniku rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete kohta. Andmekogu vastutav töötleja on kohustatud andmed viivitamata esitama kirjalikult või elektrooniliselt. Kui see on nii, et täitmisregistri vahendusel on õigus RR-st andmeid saada, siis kas see on täitmisregistri ülesanne? Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal on omal juurdepääsud RR andmetele.

Seega eelnõus on küll sätestatud rahvastikuregistrist andmete saamise õigus, kuid täpsemalt ei selgu andmete kasutamise eesmärk ega ka täpne andmekoosseis (st mida on mõeldud rahvastikuregistrist saadavate üldandmetena). Palume selles osas täiendada eelnõu ja seletuskirja.

Kohtutäiturite ja Pankrothaldurite Koda

Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 5 punktis 5 sätestatud mõistet „huvitatud osapool“. Leiame, et kui täitmisregistris või selle teenustes on rike, siis tuleb teavitada koheselt kõiki registri kasutajaid ning mitte ainult konto avamisega seonduvalt. Teeme ettepaneku tuua säte välja eelnõu § 5 alt ning lisada eraldiseisev paragrahv tehniliste tõrgete korral toimimiseks ja nende lahendamiseks.

Osaliselt arvestatud. Eelnõus mõistet täpsustatud. Rikkest teavitatakse registri neid kasutajaid, keda rike puudutada võib. Rikete kõrvaldamine kuulub §-s 5 sätestatud registri volitatud töötleja ülesannete hulka. Kui rike võib puudutada kõiki kasutajaid, teavitatakse kõiki kasutajaid.

Palume täpsustada eelnõu § 7 lg 1 p 2 ja § 7 lg 2 p 1 sätestatud mõisteid „andmete õigsus“ ja „andmete ajakohasus“. Eelnõuga pannakse Kojale ja kohtutäituritele vastutus nende nõuete täitmise eest, kuid eelnõu ei täpsusta, kes on pädev hindama andmete õigsust ja ajakohasust. Selgitame, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal puudub pädevus täitemenetlusse sekkumiseks, puudub tehniline võimekus võlgnike pangakontodele seatud arestide jooksvaks ja järjepidevaks kontrollimiseks. KTS § 2 lg 1 alusel peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning sellest tulenevalt lasub arestimisaktide andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutus kohtutäituril.

Mittearvestatud. Antud selgitus. Paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 käsitleb ainult koja enda kasutajate, mitte kohtutäiturite poolt registrisse kantud andmeid. Andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab kohtutäitur.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 8 lg-s 1 ja 2, et isikule ei kuvata ka neid andmeid, mida täitmisregistris ei ole. Koda on varasemalt korduvalt juhtinud Justiitsministeeriumi

Mittearvestatud. On usutav, et andmekooseisud ei ole täies ulatuses terviklikud. Andmeid, mida registris ei ole, ei ole võimalik ka kuvada. Samas on täitmisregistri eesmärgist tulenevalt vajalik

tähelepanu, et täiteasjade andmekoosseisud ei ole täies ulatuses terviklikud, vaid esineb kohatisi puudujääke erinevates andmeüksustes.

andmekvaliteedi tõstmine, mitte andmete kuvamata jätmiseks aluse kehtestamine.

Peame vajalikuks, et täpsustataks eelnõus kasutatavat mõistet „krediidi- ja makseasutused“. Käesoleval hetkel on e-arestiga liitunud arestimisaktide adressaatidena ka Maksu- ja Tolliamet ning Tervisekassa, kuid nemad ei ole ei krediidi- ega makseasutused KAS, KAVS ega MERAS kohaselt. Ilma mõistet täpsustamata jääb arusaamatuks, kas eelnõu § 9 lg 2 kohaselt enam Maksu- ja Tolliametile ja Tervisekassale ei kuvatagi andmeid arestide kohta või ei võimaldata enam üldse neile arestimisakte saata.

Arvestatud. Eelnõu § 9 lõiget 1 ja § 17 lõiget 2 täiendatud.

Teeme ettepaneku täpsustada, et § 10 lg 3 maksejuhiseta arestide andmere loetelus sätestataks ka arestisumma ja arestivabastuse andmed, nagu need ka praegu arestisõnumiga saadetakse.

Arvestatud. Eelnõu § 10 lõiget 3 täiendatud.

Teeme ettepaneku, et eelnõu § 10 lg-d 1, 2 ja 3 oleksid suletud loeteludega ja ei sisaldaks rida nimetusega „muud seotud andmed“.

Arvestatud.

Juhime ka tähelepanu, et välisriikides tegutsevatel äriühingutel ei pruugi alati olla registrikoodi. täitedokumentidel ei ole alati jõustumise kuupäeva (näiteks viivitamata täitmisele pööratavad lahendid). Samuti märgime, et tehnilistel põhjustel ei ole tagantjärgi võimalik teavitada Täitmisregistrit täitemenetluse peatamisest ja uuendamisest, kui näiteks täitetoimik on kohtutäituri autonoomses infosüsteemis lõpetatud enne, kui toimub andmevahetus Koja infosüsteemiga peatatud staatusega toimiku andmete uuendamiseks. Mitterahaliste nõuete puhul puudub põhi- ja kõrvalnõude algsumma, mistõttu ei saa selliseid andmeid ka täitmisregistrile esitada. Palume määruses sätestada, et juriidilise isiku registrikoodi (§ 10 lg 1 p 1, § 10 lg 2 p 6, § 10 lg 3 p 4), täitedokumendi jõustumise kuupäeva (§ 10 lg 1 p 3), täitemenetluse peatamise ja uuendamise andmete (§ 10 lg 1 p 10) ning põhi- ja kõrvalnõude algsumma (§ 10 lg 1 p 14) esitamine ei ole alati nõutav.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud § 12 lõikega 5.

Palume selgitada, keda peetakse silmas aresti saatja (§ 10 lg 2 p 3) ja mida arestimisakti numbri (§ 10 lg 2 p 11) ning aresti tühistamise põhjuse (§ 10 lg 2 p 15) all? Hetkel on kasutusel aresti viitenumber ja aresti tühistamisel kohtutäitur tühistamise põhjust ei märgi. Arestitava arvelduskonto numbri esitamine ei saa olla kohustuslik, kuna kohtutäitur ei pruugi üldse teadagi võlgniku arvelduskonto numbrit (näiteks olukorras, kus võlgnik ei ole konkreetse krediidiasutuse klient, kuid võib selleks saada täitemenetluse kestel). Palume määruses sätestada, et arestitava arvelduskonto numbri (§ 10 lg 2 p 5, § 10 lg 3 p 3) esitamine ei ole alati nõutav.

Arvestatud. Antud selgitus. „Aresti saatja“ ei ole kohustuslik andmeväli, kui andmete saatjaks on (koja infosüsteemi kaudu) kohtutäitur. Seda andmevälja kasutatakse juhul, kui andmete edastajaks on mõni eelnõus nimetatud asutus. Aresti tühistamise põhjuse alusel on eelnõus nüüd kasutatud mõistet „alus“. Arestitava arvelduskonto number on määruses ka maksejuhiseta aresti kohustuslike andmete hulgast välja jäetud. Arestimisakti numbri all oli silmas peetud unikaalset tunnust, mille kaudu aresti registris identifitseeritakse. Selle saab arest registrisse kandmisel, mistõttu on see kohustuslik andmeväli vaid aresti muutmisel ja tühistamisel.

Palume määruses detailsemalt lahti kirjutada ka § 10 lg 2 p 16 ja § 10 lg 3 p 6 nimetatud andmete koosseis. Leiame, et ka krediidi-ja makseasutuste jaoks peab analoogiliselt olema sätestatud, milliseid andmeid on neil vaja vastustes esitada.

Arvestatud. Eelnõu viidatud punkte on täiendatud andmete koosseisuga.

Eelnõu § 11 lg 2 p 1 puhul palume selgitada, mispärast on vajalik täitmisregistril rahvastikuregistrist tehtud päringu alusel tuvastada, kas isikul on alaealisi lapsi või eestkostetavaid. Eelduslikult teab iga võlgnik neid andmeid ise niigi ja kohtutäituri seatud arestimisakti tingimuste tegelikele asjaoludele vastavuse kontrolli teostamiseks ei ole täitmisregistril pädevust.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Viidatud andmeid on vaja kasutaja autentimisel kontrollida, sest isik näeb täitmisregistris oma laste ja eestkostetavate täitemenetluste andmeid sarnaselt enda andmetega.

Palume lisada eelnõu rakendussätetesse õiguslik korraldus, kuidas toimub elektroonilises arestimissüsteemis olevate andmete siire täitmisregistrisse, sh osapoolte ülesanded ja vastutus, võimalike teenusekatkestuste ulatus ja kooskõlastamise kord.

Mittearvestatud. Tegemist ei ole küsimusega, mida tuleb reguleerida andmekogu põhimääruses.

Maksu- ja Tolliamet

Eelnõu §-s 7 loetletakse andmeandjate ülesandeid ning kellega ja kuidas toimub täitmisregistri andmevahetus. Õigusselguse mõttes palume teha § 7 lg 3 p 1 sõnastuses muudatuse ning terviktekst oleks p-s üks järgnev: „vastutab Maksu-ja Tolliameti infosüsteemi kaudu edastatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab asutuse kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet;“.

Arvestatud. Sätte sõnastust täpsustatud. Lisaks on ettepanekus pakutud sõnastusest kõrvale kaldutud eelnõu terminoloogilise ühtlustamise eesmärgil.

Eelnõu § 11 p-s 2 on ekslikult jäänud ära viide, et MTA edastab ka maksejuhiseta arestide andmeid, seega palume täiendada antud sätet lisaks ka määruse § 10 lg 3 viitega. Eelnõu § 11 lg 1 p 2 kui ka seletuskiri eksitab, et kõiki määruse § 10 lg 2 ja 3 andmeid hakatakse edastama MTA poolt. Palume eelnõud ja ka vastavalt seletuskirja parandada viisil, et oleks mõistetav, et andmete nimistu ei ole kohustuslik. Hetkel lugedes eelnõud ja seletuskirja mõistab, et võimaliku andmevahetuse vea tõttu ei pruugi kõiki andmevälja olla kajastatud. Reaalselt MTA ei täida näitena 5) arestitava arvelduskonto numbrit; 13) põhinõude liiki (tänases sõnumis on andmeväli olemas kuid täitmine spetsifikatsiooni alusel ei ole MTA´le kohustuslik); 12) täitemenetluse numbrit – MTA´l puuduvad täitemenetluse numbrid.

Arvestatud. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 2 täiendatud märkuses nimetatud viitega. Eelnõu täiendatud § 12 lõikega 5.

Palume õigusselguse mõttes sõnastada ümber eelnõu § 15 lg 1 kuna järgnev säte on informatiivse iseloomuga või pigem eksitav: Registriga liidestatud krediidi- ja makseasutusel on võimalik registri kaudu kontrollida kliendile konto avamise korral tema suhtes kehtivate konto arestide olemasolu. Krediidi- ja makseasutuse jaoks on arestide olemasolu pärimine kohustus mitte võimalus. Täitemenetluse seadustiku § 115 lg 5 kohaselt kui kohtutäitur on saatnud krediidi- ja makseasutusele täitmiseks võlgniku konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Avatav konto on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist kontrollitakse käesoleva seaduse §-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu elektrooniliselt.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud.

Seoses täitmisregistri loomisega muudetakse eelnõu §-ga 18 kohtutäiturimäärustikku. Juhime tähelepanu, et muudatused puudutavad sarnaselt ka maksukohustuslaste registrit. Seega palume muuta vastavalt ka Vabariigi Valituse 07.03.2019.a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Palume asendada nimetatus § 42 lg 2 p-s 7 sõna

Arvestatud. Justiits- ja Digiministeerium valmistab vastava muudatuse ette.

„täitemenetlusregistrist“ lauseosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemist“.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Täitmisregistri põhimääruse eelnõu § 4 p 3 kohaselt annab vastutav töötleja loa täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi liidestamiseks registriga. Tehnilist võimekust liidestumiseks hindab seejuures täitmisregistri arendajana RIK. Kuna varasemalt on lahendanud liidestumistaotlusi RIK, soovime täpsustada, kas põhimääruse kohaselt hakatakse esitama liidestumistaotlusi üksnes Justiitsministeeriumile, kes annab konsulteerides RIKiga vastava loa.

Arvestatud. Eelnõu § 4 ja seletuskirja täiendatud vastavalt RIK-iga kokku lepitud tööprotsessidele.

Eelnõu § 4 p 8 kohaselt teavitab vastutav töötleja RIK-i kohtutäituri ametisse nimetamisest ja ametist vabastamisest või tagandamisest, kuna RIK vastutab kasutajate õiguste haldamise eest. Kuidas on tagatud, et andmete edastamine RIKi on tagatud kiirelt ja efektiivselt ning andmete edastamine ei jää toppama nt inimliku eksituse tõttu?

Antud selgitus. Koda on ministeeriumile teada andnud, et kujundab oma infosüsteemi viisil, et kui koja infosüsteemis muudatus tehakse, jõuab see ka täitmisregistrisse. Samuti arvestab ministeerium tööprotsesside kujundamisel RIK-i teavitamise vajadusega.

Eelnõu § 5 lõike 9 järgi peab RIK arvestust registri kasutajate õiguste üle ja hoiab koostöös vastutava töötlejaga kasutajate õiguste andmed ajakohasena. Kas kasutajate õiguste ajakohasena hoidmise kohustus tähendab seda, et asutus või Justiitsministeerium teavitab RIKi vajadusest ning RIK vastavalt lisab või eemaldab kasutajaõigusi?

Antud selgitus. Jah, kasutajaõiguste ajakohastamise vajadust teavitab reeglina RIK-i asutus või Justiits- ja Digiministeerium.

Eelnõu § 8 lõike 1 teine lause sätestab, et isikule ei kuvata andmeid, mille kuvamata jätmine tuleneb õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist (näiteks tehakse mõned kohtulahendid võlgnikule teatavaks alles teatud tähtaja möödudes). Juhime tähelepanu, et täitmisregistril ei ole hetkel võimekust teatud infot peita ning füüsiline isik näeb kõiki enda kohta sisestatud toiminguid. Lõike täitmist oleks võimalik tagada üksnes kujul, et koja infosüsteemi kaudu ei sisestata registrisse andmeid, mille varjamise kohustus tuleneb õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist.

Arvestatud. Eelnõus § 8 lõike 1 sõnastust muudetud.

Eelnõu § 8 lõige 3 kohaselt määrab asutus halduri, kes haldab ise oma ametnike või töötajate kasutajaõigusi. Vastavad õigused määrab haldurile RIK. Praeguse täitmisregistri ülesehituse järgi on õigusi võimalik hallata üksnes RIKil, mitte teiste asutuste halduritel. Kas vastav võimalus tuleb registrisse juurde luua või mida antud lõike juures on silmas peetud?

Arvestatud. Eelnõus sätestatud, et õigusi haldab RIK.

Seletuskirja kohaselt reguleeritakse eelnõu §-ga 9 andmete väljastamist isikutele, kelle pöördumine registri poole on seotud väga kitsa seadusest tuleneva ülesande täitmisega ega ilmtingimata eelda juurdepääsu andmist. § 9 lõike 1 järgi väljastatakse krediidi- ja makseasutusele salvestatavaid andmeid arestide olemasolu, seadmise, muutmise ja tühistamise kohta. Kui isikule ei ole antud juurdepääsu registrile, siis kes nimetatud andmeid väljastab? Andmeid arestide olemasolu, seadmise, muutmise ja tühistamise kohta on võimalik saada vaid asutustel, kellele on juurdepääs registrile antud.

Antud selgitus. TMS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt on täitmisregistri üks eesmärk infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Selle tõttu liidestuvad §-s 9 nimetatud isikud või asutused registriga, saavad registris teha infopäringu ning saavad selle tulemusel andmeid.

Riigi Infosüsteemi Amet

Eelnõu § 1 lõiked 1 ning 3 kordavad osaliselt sama asja: "täitmisregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu". Kuivõrd lõikes 3 puudub sõna "kuuluv" (vt ka AvTS § 432 lg 1), siis teeme ettepaneku eelnõus § 1 lõige 3 sõnastada järgmiselt: "Registri eesmärk on:". Määruse eelnõu § 11 lõike 1 punktis 4 võiks selguse huvides muuta viidatavate sätete järjekorda eelnõu §-s 10.

Arvestatud. Paragrahvi 1 lõike 3 sõnastust muudetud vastavalt ettepanekule. Paragrahvi 11 lõike 1 punktis 4 viidatavate sätete järjekorda muudetud.

Eelnõu § 11 lõike 3 osas märgime, et AvTS § 439 lõike 5 kohaselt toimub andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel üksnes läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk andmevahetus "muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil" pole lubatud.

Arvestatud. Eelnõu muudetud vastavalt märkusele.

Andmekogu põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Määruse eelnõu § 10 lõike 1 punkti 17 kohaselt kantakse täitmisregistrisse „muud täiteasjaga seotud andmed“, § 10 lõike 2 punkti 17 järgi „muud arestiga seotud andmed“ ning § 10 lõike 3 punkti 7 kohaselt „muud maksejuhiseta arestiga seotud andmed“. Sellised sätted ei taga õigusselgust, võimaldades registrisse kanda igasuguseid andmeid, mis "võivad" olla seotud täiteasja või arestiga. Palume eelnõus andmete koosseisu sätteid täiendada.

Arvestatud. Andmekoosseisude loetelu on esitatud suletud loeteluna.

Juhime tähelepanu, et andmekogu tehniline dokumentatsioon tuleb enne andmekogu asutamist ja kasutusele võtmist, sh enne X-teega liidestamist, AvTS-s sätestatud korras kooskõlastada riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).

Arvestatud. Dokumentatsioon on ettevalmistamisel ja esitatakse enne andmekogu kasutusele võtmist RIHA kaudu kooskõlastamiseks.

Inimkeskse andmehalduse põhimõtete järgmiseks teeme ettepaneku täitmisregister liidestada andmejälgijaga (vt lisaks https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/inimkeskne- andmehaldus/andmejalgija).

Arvestatud. Pärast registri rakendamist hakatakse ette valmistama andmejälgijaga liidestamist.

Kui täitmisregister ja/või selle teenused tehakse kättesaadavaks riigiportaalis eesti.ee, siis tuleb see sätestada käesolevas põhimääruse eelnõus.

Antud selgitus. Täitmisregistrit ega selle teenuseid ei tehta esialgu kättesaadavaks riigiportaalis. Täitmisregistril on eraldi kasutajaliides, mille kaudu on andmed inimestele kättesaadavad. Arvestame selle vajadusega ja kavandame vajalikud tegevused pärast registri käivitamist.

Andmekaitse Inspektsioon

Põhimääruse eelnõu § 11 lõike 2 järgi kasutab täitmisregister andmeallikana muu hulgas rahvastikuregistri andmeid. Sama lõike punkti 1 järgi saadakse rahvastikuregistrist isiku üldandmed, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste andmed. Seletuskirja järgi tuvastatakse rahvastikuregistrisse tehtud päringu alusel alaealiste laste või eestkostetavate olemasolu, kuid ei ole selge, kas üldse ja kui, siis milliseid rahvastikuregistri andmeid täitmisregistrisse kogutakse. Sama puudutab ka äriregistrist saadavate andmete koosseisu. Palume põhimäärust ja seletuskirja selles osas täiendada.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täpsustatud.

Eelnõu § 11 lõike 3 järgi kantakse lisaks andmevahetuskihi X-tee kaudu andmed täitmisregistrisse ka muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. Peame vajalikuks märkida, et AvTS § 439lõike 5 kohaselt tohib andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimuda

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

ainult läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk X-tee kaudu. Juhul kui riigi infosüsteemi mittekuuluvate registritega kasutatakse andmevahetuseks muid viise, siis palume seletuskirjas selgitada, millisel juhul ning milliseid viise kasutatakse.

Eelnõu § 8 lõike 1 järgi kuvatakse isikule andmeid temaga seotud täiteasjade ja arestide kohta. Kuvamata jäetakse need andmed, mille kuvamata jätmine tuleneb õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist. Selgitame, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)artikkel 23lõike 1järgi võib ainult vastutava või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega piirata IKÜM artiklites 12-22 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust. IKÜM põhjenduspunktis 73 on selgitatud, et piirangud, mis puudutavad konkreetseid põhimõtteid ja õigust saada teavet, andmetega tutvuda, nõuda nende parandamist ja kustutamist või õigust andmeid ühest süsteemist teise üle kanda, õigust esitada vastuväiteid, profiilianalüüsil põhinevaid otsuseid, samuti andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning vastutavate töötlejate teatavaid seonduvaid kohustusi, võib kehtestada liidu või liikmesriigi õiguses, kui selline piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne selleks, et tagada avalik julgeolek, sealhulgas inimelude kaitsmine eelkõige loodus-ja inimtegevusest tingitud õnnetustele reageerimisel, süütegude tõkestamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine või nende ennetamine või reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumise ennetamine, liidu või liikmesriigi muu üldise avaliku huvi, eelkõige liidu või liikmesriigi olulise majandus-või finantshuvi oluline eesmärk; üldisest avalikust huvist lähtuvate avalike registrite pidamine, arhiveeritud isikuandmete täiendav töötlemine endise totalitaarse riigikorra tingimustes toimunud poliitilise tegevusega seotud konkreetse teabe andmiseks, andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse, sealhulgas sotsiaalkaitse, rahvatervis ja humanitaareesmärgid. Nimetatud piirangud peaksid vastama hartas ning Euroopainimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsioonis sätestatud nõuetele.

Arvestatud. Eelnõus § 8 lõike 1 sõnastust muudetud.

Põhimääruse eelnõu § 11 reguleerib andmevahetust teiste andmekogudega. Nimetatud paragrahvi lõikes 1 on loetletud andmekogud, mille andmeid täitmisregistrisse salvestatakse. Selle lõike punkti 1 järgi edastatakse kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist täitmisregistrisse põhimääruse eelnõu § 10 lõikes 3 loetletud andmed, kuid samad andmed edastatakse eelnõu § 11 lõike 1 punkti 3 järgi ka rahapesu andmebüroo andmekogust. Samuti edastavad krediidi-ja makseasutused eelnõu § 10 lõike 3 punktides 5–7 loetletud andmeid. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on vaja samasid andmeid koguda mitmest erinevast andmekogust. Sealjuures ei nähtu näiteks rahapesu andmebüroo andmekogu põhimäärusest, et andmekogu andmekoosseis sisaldaks andmeid maksejuhiseta arestide kohta. Ilmselgelt vajab nii põhimäärus kui ka seletuskiri täiendamist, sh osas, mis puudutab andmeid, mida mingi andmekogu täitmisregistrisse salvestamiseks edastab.

Antud selgitus. Tegemist on sama tüüpi andmete, mitte samade andmetega. Sama tüüpi andmete saamine mitmest erinevast infosüsteemist on tingitud sellest, et sama tüüpi toiminguid teevad (näiteks areste seavad) nii kohtutäiturid kui erinevad asutused (näiteks Maksu- ja Tolliamet). Eelnõus on Rahapesu Andmebüroo andmeandjate hulgast välja jäetud.

Eelnõu§ 16 reguleerib täitmisregistri andmete säilitamist. Selle järgi säilitatakse täiteasja andmeid viis aastat ning täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid ja registritoimingute logisid kolm aastat. Samas nähtub eelnõu § 10 lõikest 4, et täitmisregistrisse kantakse andmeid ka volituse kohta, mis seletuskirja järgi puudutab täitemenetluse osalise antud õigust tutvuda tema volitud isikutel täitemenetluste andmetega. Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas volitust saab anda ainult ühe konkreetse täitemenetlusega seotult ning tegemist on täiteasja andmetega, mida säilitatakse viis aastat, või on võimalik volitada kolmandat isikut tutvuma kõikide täitmisregistrisse kantud täiteasjadega. Kui tegemist on üldise volitusega, siis jääb selgusetuks, kui kaua volituse andmeid säilitatakse. Palume selles osas eelnõu ja seletuskirja täiendada.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit

EVNL on seisukohal, et loodavale täitmisregistrile peaksid autentimise teel ligi pääsema : 1) võlgnikud oma nõuetest täieliku, esmase ja asjakohase ülevaate saamiseks esimeses järjekorras 2) kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, sealhulgas ajutised pankrotihaldurid igal juhul sõltumata võlgnikust 3) usaldusisikud võiksid täitmisregistrile ligi pääseda e-toimiku kaudu 4) võlanõustajad pääseksid täitmisregistrile ligi kui võlgnik neid volitab süsteemis (selle jaoks saab teha nupu vahele IT süsteemis).

Antud selgitus. Seda, kellel on registri andmetele juurdepääs, reguleerib TMS § 63. Määrusega ei ole võimalik seaduses sätestatud muuta, vaid ainult täpsustada. Täitmisregistril on eraldi kasutajaliides ning registriandmetega tutvumist e-toimiku kaudu ei ole hetkel kavandatud. Volitusi on täitmisregistris võimalik anda. Samuti on niikuinii võimalik näha ka registri avaandmeid.

EVNL on ka seisukohal, et kõik võlgnikud peaksid saama registri valmimisel teate lingiga, mille kaudu sisse logida täitmisregistrisse ja oma andmeid vaadata ja vajadusel ka volitada võlanõustajaid oma andmeid vaatama: selleks on võimalik saata näiteks võlanõustaja emaili aadressile krüpteeritud sisselogimise link.

Võetud teadmiseks. Eraldi teateid kõigile võlgnikele saata plaanis ei ole, kuid plaanis on üldisem teavitamine registri kasutusele võtmisest. Volitusi on registris võimalik anda.

Võlgnikel on vaja ülevaadet ka 10 aasta tagustest menetlustest, selleks on vajalik kogu täieliku ajalooga andmete ülekandmine vanast registrist uude registrisse.

Mittearvestatud. Registris säilitatakse täiteasja andmeid 5 aastat pärast täitemenetluse lõpetamist. Nimetatud tähtaja määramisel on lähtutud TMS-i § 63 lõike 1 punktis 1 sätestatud täitmisregistri eesmärgist koguda täitemenetluse andmeid ning võimaldada nendele juurdepääsu. TMS-i § 63 lõike 8 punkti 1 kohaselt tehakse täitmisregistri kaudu kättesaadavaks mh andmed ka lõpetatud täiteasjade kohta. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 29 kohaselt säilitatakse lõpetatud täitetoimikud vastavalt täitedokumendi liigile kas 5 või 10 aastat. Sellest lähtudes on määratud ka täiteasja andmete säilitustähtaeg täitmisregistris. Lihtsuse huvides on sätestatud ühesugune säilitustähtaeg kõigi täiteasjade andmetele ehk kauem kui viis aastat pärast täitemenetluse lõppemist ei hoita ka nende täiteasjade andmeid, mille täitetoimikuid säilitatakse nimetatud tähtajast kauem. Nende täitetoimikutega on ka pärast täiteasja

andmete registrist kustutamist endiselt võimalik tutvuda otse menetleja juures.

Eesti Pangaliit

§ 1. Täitmisregistri mõiste, nimetus ja eesmärk Juhime tähelepanu, et põhiliselt on siin juttu täitemenetlusega seotud andmetest, kuid registri kaudu edastavad oma areste ka MTA ja RAB. Palume selgitada, kas nende arestide kohta registris andmeid ei säilitatagi? Kas isik ei saa registri kaudu vaadata, et MTA või RAB on arestinud tema konto? Siin räägitakse ainult täitemenetlusest.

Antud selgitus. Eelnõu § 1 lõige 3 kordab määruse terviklikkuse huvides TMS § 63 lõikes 1 sätestatut. Registri eesmärgi teistsugune reguleerimine määruses ei ole võimalik. Registri peamiseks eesmärgiks on täitemenetlusega seotud andmetega seonduv, kuid eelnõu § 1 lõike 3 punktid 3 ja 4 ei piira arestide seadmist ega päringute tegemist vaid kohtutäituri tegevusega. Eelnõu määratleb ka Maksu- ja Tolliameti ülesanded ja esitatavad andmed.

§ 4. Vastutava töötleja ülesanded Lõike 4 kohaselt teavitab vastutav töötleja (justiitsministeerium) registri kasutajaid ja andmeandjaid viivitamata registri toimimist takistavatest asjaoludest, registri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest, registrit ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet Teeme ettepaneku, et arenduste teostamise kavatsusest tuleb piisavalt st mitu kuud ette teatada ja etteteatamise perioodi lõpuks tuleb saavutada kasutajate ja andmeandjatega kokkulepe arenduste reaalse teostamiseaja suhtes.

Võetud teadmiseks. Nimetatud küsimused lepitakse kokku teenustaseme leppes.

§ 4. Vastutava töötleja ülesanded Lõike 4 kohaselt teostab Justiitsministeeriumi kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet. Palume täpsustada, millisel eesmärgil justiitsministeerium andmetele ligi pääseb ja neid kasutab, samuti millised on tegevused, mida justiitsministeerium andmetega teeb.

Antud selgitus. Justiits- ja Digiministeeriumi kasutajad pääsevad registri andmetele ligi täitestatistika kogumise eesmärgil (TMS § 63 lg 1 p 2 alusel) ning kohtutäiturite tegevuse haldus- ja distsiplinaarjärelevalve teostamisel (KTS §-de 54 ja 55 ning kohtutäiturimäärustiku §-de 21 ja 64) alusel. Statistilisi andmeid kasutatakse valdkonna poliitika kujundamisel ning täitemenetluse andmeid üksikute ning valdkonnaüleste rikkumiste menetlemisel haldus- ja distsiplinaarjärelevalves.

§ 4. Vastutava töötleja ülesanded Lõike 7 kohaselt vastab justiitsministeerium kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud kodanike päringutele. Palume täpsustada, kes teostab muude kasutajate kasutusõiguste järelevalvet.

Antud selgitus. Viidatud säte kohaselt vastab Justiits- ja Digiministeerium enda töötajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud kodanike päringutele. Sisulised kasutajaõigused hakkavad olema üksnes registri vastutava ja volitatud töötleja kasutajatel ning mõlemal on pädevus teostada järelevalvet enda töötajatest registri kasutajate kasutusõiguste üle. Registriga liidestajad ei saa endale selliseid kasutajaõigusi, mille üle peaks teostama eraldi järelevalvet.

§ 5. Volitatud töötleja ülesanded Lõike 9 kohaselt peab volitatud töötleja arvestust registri kasutajate õiguste üle ja hoiab koostöös vastutava töötlejaga kasutajate õiguste andmed ajakohasena.

Antud selgitus. Sisulised kasutajaõigused hakkavad olema üksnes registri vastutava ja volitatud töötleja kasutajatel ning mõlemal on pädevus teostada järelevalvet enda töötajatest registri kasutajate kasutusõiguste üle. TMS § 63 lõikes 2 nimetatud avaliku

Teeme ettepaneku lisada volitatud töötleja ülesandeks kasutajate kasutusõiguste järelevalve tagamine ning õigustamata isikute ligipääsu välistamine registri andmetele.

võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks ei saa registris kasutajaõigusi, vaid saab võimaluse pärida registrilt avaandmeid vastava tehnilise lahenduse vahendusel. Täitmisregistri poolt pakutava teenuse kasutusele võtmisel teostab liidestanud asutus järelevalvet isikuandmete töötlemise üle enda asutuse siseselt.

§ 6. Andmeandjad Paragrahv sisaldab loetelu andmeandjatest ning § 7 sätestab andmeandjate ülesanded. § 6 punkti 5 kohaselt on registriga liidestatud krediidi- ja makseasutused andmeandjad, kuid § 7 jätab täpsustamata registriga liidestatud krediidi- ja makseasutuste ülesanded.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

§ 8. Registriandmetele juurdepääs ja juurdepääsuõiguste andmine Kuna registrile juurdepääs sõltub ka asutuste liidestumisest, siis teeme ettepaneku reguleerida ka see, kuidas ja millise dokumendiga liidestumine vormistatakse. Peame oluliseks, et oleks dokumenteeritud, millisest hetkest osapooled on registrile juurdepääsu saanud. Lõike 3 kohaselt lähtutakse registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest. Avalikku ülesannet täitvale asutuse kasutajale annab juurdepääsuõigused vastava asutuse haldur, kellele annab registris vastavad õigused RIK. Peame vajalikuks põhimääruses selgelt defineerida, kes üldse võivad registriandmete kasutajad olla. Siinjuures tuleks selgelt eristada, kes saavad ligipääsu täitmisregistrisse kantud täiteasjadele ja täitemenetlustele ja muudele arestidele ja kes on need isikud, kes saavad täitmisregistrit kasutada infovahetuskanalina krediidiasutustesse päringute tegemisel.

Osaliselt arvestatud. Antud selgitus. Liidetumiseks tuleb esitada taotlus registri vastutatud töötlejale. Justiits- ja Digiministeerium hindab juurdepääsu aluseks olevat avalikku ülesannet ja juurdepääsu andmise vastavust õigusaktidele. RIK hindab liidestuda soovija tehnilist võimekust. RIK loob liidestumise dokumenteerimiseks vormi, kuid selle reguleerimine täitmisregistri põhimääruses ei ole vajalik. See, kes võib registriandmete kasutaja olla, on reguleeritud juba TMS §-s 63. Eelnõu § 9 lõikes 1 on sätestatud see, et iguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse kasutajale seadusega pandud ülesannetest, arvestades seaduses sätestatud piiranguid.

§ 9. Andmete väljastamine Lõike 2 kohaselt tehakse registri kaudu kättesaadavaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud maksekonto või hoiulaeka kohta nimetatud seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmed. Palume täpsustada, kellele andmed teatavaks tehakse. Teeme ettepaneku süstematiseerida täiendavalt §-de 8 ja 9 sõnastust, kuna hetkel on mõlemas paragrahvis reguleeritud nii isikuid, kellele andmeid väljastatakse kui ka andmeid, mida väljastatakse.

Osaliselt arvestatud. Paragrahvide 8 ja 9 sõnastust on muudetud. Paragrahv 8 reguleerib juurdepääsu salvestatavatele andmetele. Paragrahviga 9 reguleeritakse andmete vahendamist päringute alusel.

§ 10. Andmete koosseis Juhime tähelepanu, et sättes puudub täielikult regulatsioon, millised andmed infopäringute kohta säilitatakse. Lõige 1 sätestab registrisse täiteasja kohta kantavad andmed Palume täpsustada, kas MTA ja RAB-i puhul on sama andmete koosseis (MTA-l ja RAB-il ei ole täiteasju). Lõike 1 punkti 2 kohaselt kantakse registrisse mh juriidilise isiku isikukood. Palume täpsustada, kelle isikukoodi siin juriidilise isiku puhul mõeldakse.

Osaliselt arvestatud. Antud selgitus. Infopäringute andmete reguleerimiseks on eelnõu täiendatud § 10 lõikega 5. Eelnõu § 12 on täiendatud lõikega 5. Paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 ei nimeta juriidilise isiku isikukoodi. Juriidilisel isikul saab olla registrikood. Lõikes 2 on esitatud andmekoosseis ainult maksejuhisega aresti kohta. Aresti saatja punkti täpsustamine ei tundu vajalik. Hetkel ei ole täitmisregistris teenust solidaarvõlgniku isiku- või registrikoodi pärimiseks. Vastav täiendus kavandatakse edaspidi. Paragrahvist

Lõike 1 punkti 5 kohaselt kantakse registrisse solidaarvõlgniku nimi. Leiame, et lisaks solidaarvõlgniku nimele on vajalik registrisse kanda ka tema isikukood/registrikood. Lõikes 2 loetletakse andmed, mis kantakse registrisse aresti kohta. Palume täpsustada, kas siin on kirjeldus ainult maksejuhisega aresti kohta (lõige 3 sätestab andmed, mis kantakse registrisse maksejuhiseta aresti kohta). Lõike 2 punkti 3 osas teeme ettepaneku muuta mõistet „saatja“ mõisteks „akti saatja“. Lõike 2 punkti 5 kohaselt kantakse registrisse arestitava arvelduskonto number. Juhime tähelepanu, et reeglina ei tea arestija arvelduskonto numbreid ja arest saadetakse krediidiasutusele isikupõhiselt. Niisuguse aresti saamisel arestitakse krediidiasutuses kõik selle isiku kontod. Kui see väli märkida kohustuslikuks, siis arestitakse ainult märgitud konto st areste tuleb hakata saatma kontopõhiselt. Juhul kui see ei ole eesmärgiks, siis tuleks arvelduskonto numbrit käsitleda vabatahtliku väljana, märkides selle kohta nt „juhul kui on teada“. Samasisulise kommentaar ka § 10 lõike 3 punkti 3 osas. Lõike 2 punkti 10 kohaselt kantakse registrisse arestimisakti liik (maksejuhisega arest, maksejuhiseta arest). Meie hinnangul peaks sulgudes olema ainult maksejuhisega arest, kuna maksejuhiseta aresti käsitleb § 10 lõige 3. Lõike 2 punkti 14 kohaselt kantakse registrisse aresti muutmise aeg. Palume täpsustada, kas registrisse kantakse vaid aresti viimase muutmise aeg. Leiame, et peaks olema võimalik näha kõiki selle arestiga seotud muudatusi erinevates krediidiasutustes. Lõike 2 punkti 15 kohaselt kantakse registrisse aresti tühistamise aeg ja põhjus. Juhime tähelepanu, et tühistamine tähendab õiguslikult, et see pole algusest peale olnud kehtiv. Soovitame mõiste asendada kas lõpetamise või vabastamisega. Lõike 4 punkti 4 kohaselt kantakse registrisse volituse ulatus. Palume täpsustada sõnastust, kuna hetkel ei selgu millist ja millise päringuga seotud volitust antud säte reguleerib. Lisaks palume täpsustada, miks selles loetelus puudub summa. Kas summa liigitub punkti 7 „ muud maksejuhiseta arestiga seotud andmed“ alla? Selguse huvides võiks olla eraldi punktina välja toodud „arestitav summa“ analoogselt lõike 2 punktiga 7.

12 tulenevalt ei ole arvelduskonto numbri edastamine aresti seadmiseks tingimata vajalik. Lõigetes 2 ja 3 arestimisakti liigi kohta sätestatut täpsustatud vastavalt ettepanekule. Registrisse kantakse vaid aresti viimase muutmise aeg. Põhimääruse sõnastuses on õigusselguse huvides lähtutud seaduse sõnastusest. TMS §-ides 114 ja 115 on samuti kasutatud mõistet „tühistama“. Volitusega seonduvat seletuskirjas täpsustatud. Loetelusse „summa“ lisatud.

§ 11. Andmevahetus teiste andmekogudega Lõike 1 punkti 2 kohaselt kantakse registrisse MTA infosüsteemist § 10 lõikes 2 sätestatud andmed. Juhime tähelepanu, et MTA kasutab ka maksejuhiseta areste, mida reguleerib § 10 lõige 3. Lõike 1 punkti 4 kohaselt edastatakse registriga liidestatud krediidi-ja makseasutuste andmekogudest registrisse § 9 lõikes 2, § 10 lõike 3 punktides 5–7 ja § 10 lõike 2 punktides 14–16 sätestatud andmed.

Arvestatud. Antud selgitus. Paragrahvi 11 lõiget 2 täpsustatud. Täitmisregistris salvestatakse mh arestide ja nende kinnituste andmeid, kuid ei salvestata RahaPTS § 81 lõigetes 11–15 loetletud andmed. Viimati nimetatud andmete jaoks toimib täitmisregister andmevahetusteenusena.

Juhime tähelepanu, et § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed peaks tulema kohtutäiturite infosüsteemist, mitte krediidiasutustest. Krediidiasutused edastavad vaid vastuse, et soovitud toiming on tehtud. Teeme ettepaneku täpsustada andmete salvestamist: kas siin on vastuolu seletuskirjas tooduga (lk 6 lõige 2) - andmeid ei salvestata täitmisregistris, vaid täitmisregister toimib nende puhul andmevahetusteenusena, st täitmisregistri kaudu on õigusaktides sätestatud juhtudel võimalik esitada päringuid nimetatud andmete saamiseks? Kas tegemist on andmete salvestamisega või andmevahetusteenusega?

§ 12 on tervikuna arusaamatu - kas siin mõeldakse tehnilisi vigu süsteemide toimimisel? Kui süsteem ei toimi, siis kuidas need andmed siis ikkagi registrisse saavad?

Arvestatud. Antud selgitus. Paragrahv 12 on ümber sõnastatud. Paragrahv 12 reguleerib olukordi, kus esinevad probleemid andmevahetuses, st olukordi, kus andmeandjate infosüsteemi andmekvaliteedi tõttu ei ole võimalik registrisse kanda kõiki andmeid, mis § 10 kohaselt täiteasja või aresti kohta registrisse kanda tuleks. Erand on kehtestatud, kuna ei tohi juhtuda, et sellised vead takistaksid täitemenetluse toimingute (ennekõike elektroonilise arestimissüsteemi kaudu arestide seadmisel) tegemist.

§ 14. Elektroonilise arestimise kord ja tehnilised nõuded Paragrahv reguleerib elektroonilise arestimise korda ja tehnilisi nõuded ning lõige 1 kirjeldab elektroonilise aresti korral registri kaudu teostatavaid tegevusi. Kuna kogu infovahetus täitmisregistri ja krediidiasutuste vahel on elektrooniline, ei ole vajalik täpsustus „elektrooniline“. Lõike 1 punkti 2 kohaselt võimaldatakse päringute tegemine krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta. Juhime tähelepanu, et § 14 reguleerib arestide seadmist. Selgusetu on, millistest päringutest siin räägitakse. Päringute tegemise kohta tuleb koostada eraldi paragrahv, kuna praegu on päringute tegemine täiesti reguleerimata.

Arvestatud. Antud selgitus. Paragrahvi sõnastamisel on õigusselguse huvides lähtutud määruse volitusnormi (TMS § 115 lõike 7) sõnastusest. Sättes on silmas peetud konto olemasolu kohta tehtavaid päringuid. Infopäringute andmete reguleerimiseks on eelnõu täiendatud § 10 lõikega 5.

§ 14. Elektroonilise arestimise kord ja tehnilised nõuded Lõike 2 kohaselt on kohtutäitur kohustatud registriga liidestatud krediidi- ja makseasutusele edastama konto aresti registri kaudu. Hagi tagamisel või juhul, kui arestis tuleb märkida mittearestitavad summad viisil, mida register ei võimalda, esitatakse arest registriväliselt, kuni on loodud asjakohane tehniline võimalus. Selle loomisest teavitab RIK kohtutäitureid viivitamata. Palume selgitada, mida peetakse silmas mittearestitavate summade esitamise puhul viisil, mida register ei võimalda. Krediidiasutustel on olemas numbrilised väärtused mittearestitavateks summadeks.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Selliseks juhtumiks on näiteks see, kui arest tuleb seada muus valuutas kui eurodes. Registris ei ole hetkel tehnilist võimalust muus valuutas areste seada.

§ 14. Elektroonilise arestimise kord ja tehnilised nõuded Lõike 1 punkti 3 kohaselt korraldatakse registri kaudu osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline edastamine.

Antud selgitus. TMS § 115 lõike 4 kohaselt teavitab krediidi- ja makseasutus kohtutäiturit viivitama, kui arestitud kontol puuduvad arestimise hetkel rahalised vahendid arestimisakti täitmiseks.

Palume selgitada, mis on nimetatud punkti laiemaks sisuks ja millise kohustuse toob see punkt kaasa krediidiasutustele. Seletuskirjas täiendavat infot ei ole.

Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast seda, kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine. TMS § 115 lõige 6 sätestab, et kui nõue rahuldatakse, tühistab kohtutäitur viivitama kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidi- ja makseasutust, kellele arestimisakt on saadetud.

§ 15. Konto avamisel elektrooniliste arestide kontrollimise kord ja tehnilised nõuded Kuna antud kohustus rakendub esmase konto avamisel, palume lisada sõna „esmase“. Lisaks palumee täpsustada, kas on oluline rõhutada, et tegemist on just elektrooniliselt seatud arestidega, kuna tegemist võib olla ka arestimissüsteemi väliselt seatud arestidega. Soovitame kaaluda asendada sõnaga "kehtivate". Lõike 3 kohaselt vahetatakse registri kaudu andmeid täitemenetlusosaliste, täitedokumendi, nõude sisu ja suuruse kohta vastavalt käesolevast määrusest tulenevatele andmetele konto arestide kohta ning maksukorralduse seaduse ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutuse tegevust korraldavatele õigusaktidele. Palume täpsustada, kas krediidiasutustele antakse info vaid täitemenetlustes seatud arestide kohta või ka maksumenetluses ja RAB-i poolt seatud arestide kohta ning kas MTA areste ei ole võimalik konto avamisel kontrollida.

Arvestatud. Antud selgitus. Paragrahvi sõnastamisel on õigusselguse huvides lähtutud määruse volitusnormi (TMS § 115 lõike 7) sõnastusest. Informatsiooni antakse kõigi registris olevate arestide kohta. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

§ 16. Andmete ja logide säilitamine Paragrahv reguleerib andmete ja logide säilitamist ning lõike 3 kohaselt säilitatakse § 13 lõikes 3 nimetatud registritoimingute logisid kolm aastat pärast toimingute tegemist. Palume selgitada kaua säilitatakse MTA, RAB arestide andmeid. Lisaks juhime tähelepanu, et kui registritoiming on nt aresti muutmine, siis seda toimingut tuleb säilitada sama kaua, kui aresti andmeid.

Antud selgitus. Eelnõu kohaselt säilitatakse täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid kolm aastat pärast aresti tühistamist. Arestide andmete hulka kuuluvad nii aresti seadmise, muutmise kui ka tühistamise andmeid.

Seletuskirja kohaselt on täitmisregistri iseteenindusportaali kaudu menetlusosalisel võimalik igal ajal saada ülevaade tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ning täitemenetluse raames seatud arestidest ja nende järjekorrast; Leiame, et vajalik on rõhutada, et täitmisregistris kuvatakse täitmisregistri enda arestide järjekorda. Krediidiasutustes on arestide järjekord teistsugune, kuna krediidiasutused sisestavad arestid saabumise järjekorras ning vastavalt konto avamise ajale. Lisaks täitmisregistris olevatele arestidele on krediidiasutustes täitmisel ka eelnevalt paberkandjal saabunud areste jne. Seetõttu võib arestide järjekorra kuvamine täitmisregistri iseteenindusportaalis tekitada kasutajates segadust.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud (kasutajaliidesesse läheb teavitus, et kuvatakse vaid registris olevate arestide järjekorda, mitte kõigi (krediidiasutuste) arestide järjekorda). Ka pabervormis või e-kirja teel esitatud areste (vt TMS § 116 lõige 4) registris ei kuvata.

Seletuskiri: Täitmisregistris olevate andmete ajakohasus on tagatud sellega, et täitmisregistris täitemenetluse registreerimine on menetlejale kohustuslik. Palume selgitada, kuidas peaksid krediidiasutused käituma, kui ilmneb vastuolu täitmisregistri ning krediidiasutuste arestiinfo vahel. Krediidiasutustes on arestid alates 2000. aastast (paberkandjal arestid). Paljud arestid on kohtutäiturite poolt eemaldamata/tühistamata. Iseseisvalt krediidiasutusel aresti täitmisregistri andmetele

Antud selgitus. Hetkel ei ole täitmisregistris välja arendatud tehnilist võimekust paberkandjal arestide registrisse kandmiseks. Eelnõu on täiendatud rakendussättega, mille kohaselt kantakse paberkandjal koostatud arestide andmed registrisse pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. Seega on hetkel võimalik, et andmed kohati erinevad. Krediidiasutuse jaoks ei ole aresti

tuginedes tühistada ei ole võimalik, vajalik on kohtutäituri poolt saadetud aresti tühistamise korraldus.

kehtivuse mõttes erinevust selles, kas arestid saabuvad täitmisregistri kaudu või paberkandjal. On ka võimalik, et varem paberkandjal seatud aresti muutmise või tühistamise andmed edastatakse täitmisregistri kaudu.

Seletuskiri: Ka edaspidi saab andmeid pärida selle kohta, kas isikul on elatisevõlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sisse nõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. Menetlejatel ja kojal on võimalus teha registrist päringuid ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Palume selgitada, kas muudele isikutele on kättesaadav ainult elatise võlgnevusega seotud info ning kas teiste täiteasjade info, MTA arestide info ei ole kättesaadav.

Antud selgitus. Elatise võlgnevuse andmete kättesaadavaks tegemist reguleerib TMS § 63 lõige 11. Sellest eraldi on TMS § 63 lõikes 12 reguleeritud muude täitmisele antud võlgnevustega seonduv.

Seletuskiri: Täitemenetlusega seotud andmete kogumine ühte registrisse suurendab täitemenetluse usaldatavust ja läbipaistvust. Teiseks tagab see menetlusosalisele tervikliku ülevaate tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ning täitemenetluse raames seatud arestidest ja nende järjekohtadest. Juhime tähelepanu, et tulenevalt erinevustest arestide järjekohtades krediidiasutuste lõikes, tekitab selle info kuvamine segadust.

Antud selgitus. Hetkel ei ole täitmisregistris välja arendatud tehnilist võimekust paberkandjal arestide registrisse kandmiseks. Eelnõu on täiendatud rakendussättega, mille kohaselt kantakse paberkandjal koostatud arestide andmed registrisse pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist.

Seletuskiri: 1. jaanuaril 2024 jõustub täitemenetluse seadustiku muudatus, mille kohaselt tuleb alates 01.01.2024 kõik täiteasjad registreerida täitmisregistris. Kohtutäituri seaduse2 (KTS) § 13 lõike 1 kohaselt on kohtutäituril alates 01.01.2024 kohustus kõik ametitoimingud registreerida täitmisregistris. Registrisse esitavad kohtutäiturid andmeid koja poolt kohtutäiturite tööks peetava infosüsteemi (edaspidi koja süsteem) kaudu. Palume selgitada, mis saab eelnevatest sh ka paberkandjal krediidiasutustesse saadetud arestidest ning kas nende kohta tuleb mingi dokument. Vabastus?

Seletuskiri: Lõige 2 kordab selguse huvides TMS-i § 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatut, et muudele isikutele on täitmisregistrist kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. Palume selgitada, kas muudele isikutele on kättesaadav ainult elatise võlgnevusega seotud info ning kuidas on kättesaadavusega teiste täiteasjade, MTA võlgnevuste osas. Lisaks juhime tähelepanu, et siin lõigus räägitakse võla jäägi suurusest, eelnõus aga võla suurusest. Tegemist on erinevate mõistetega.

Arvestatud. Antud selgitus. Seletuskirja täpsustatud. Elatise võlgnevuse andmete kättesaadavaks tegemist reguleerib TMS § 63 lõige 11. Sellest eraldi on TMS § 63 lõikes 12 reguleeritud muude täitmisele antud võlgnevustega seonduv. Eelnõu viitab avalikustatavate andmete osas otse seaduses esitatud andmete määratlusele, sätestades, et registris on avalikult kättesaadavad täitemenetluse seadustiku § 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatud andmeid.

Seletuskiri: Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse andmete väljastamist isikutele, kelle pöördumine registri poole on seotud väga kitsa seadusest tuleneva ülesande täitmisega ega ilmtingimata eelda juurdepääsu andmist. Lisaks on reguleeritud andmete väljastamine isiku endaga seotud menetluste andmetele ja juurdepääs avaandmetele. Palume täpsustada, kes on potentsiaalselt isikud, kelle pöördumine registri poole on seotud väga kitsa seadusest tuleneva ülesande täitmisega ega ilmtingimata eelda juurdepääsu andmist.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri: Lõike 1 kohaselt väljastatakse krediidi- ja makseasutusele andmeid arestide kohta. See hõlmab nii aresti seadmise, muutmise kui ka tühistamise andmeid. Lisaks olemasolevate kontode arestimise võimaldamisele on arestide andmete väljastamine vajalik ka selleks, et krediidi- ja makseasutustel oleks võimalik registri kaudu kontrollida kliendile. Täpsustame, et kontrollimise kohustus on esmase konto avamisel. Järgnevate kontode avamisel sellist kohustust ei ole.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri: Lõige 2 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse aresti kohta. Täitmisregister on vastavas osas kavandatud asendama senist elektroonilist arestimissüsteemi. Elektroonilist arestimissüsteemi seni reguleerinud TMS-i § 631 ega selle alusel kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“6 52. peatükk andmekoosseisu nii detailselt ei reguleerinud. Õigusselguse tagamiseks on lõikes 2 esitatud vastav loetelu. Sätte kohaselt kantakse täitmisregistrisse andmed, mis on vajalikud aresti määramiseks ja selle seostamiseks täitemenetlusega. Juhime tähelepanu, et aresti andmete loetelust puudub võla jääk.

Antud selgitus. Lõige 2 räägib esmaselt arestimise seadmise hetke andmetest. Sama paragrahvi lõikes 1 esitatud andmekoosseisus on märgitud ka toimiku kogujääk. Täiturid aresti jäägi andmeid jooksvalt ei uuenda. Jooksvalt ei pea täiturid aresti jäägi uuendama.

Seletuskiri: Lõige 3 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse maksejuhiseta aresti puhul. Tegemist on arestiga, mida on valdavalt kasutatud menetluste tagamiseks mõeldud täitedokumentide sundtäitmisel (nt hagi tagamine esialgse õiguskaitse korras) või Rahapesu Andmebüroo menetlustes. Eeltoodud menetluste eripära tõttu võib täitmisregistrisse kantavate andmete hulk olla väiksem, võrreldes tavapärase maksejuhisega aresti puhul sätestatuga. Juhime tähelepanu, et MTA kasutab samuti maksejuhiseta areste.

Arvestatud. Eelnõu näeb juba ette, et Maksu- ja Tolliamet esitab ka nimetatud andmeid. Seletuskirja vastavalt märkusele täiendatud.

Seletuskiri: Eelnõu § 17 lõige 1 näeb ette, et krediidi- ja makseasutuste infosüsteemid, uurimisasutuste infosüsteemid, maksukohustuslaste register ja Rahapesu Andmebüroo andmekogu liidestuvad registriga pärast asjakohase tehnilise võimekuse loomist. Täimisregistri põhimääruse kehtestamise ajaks on selgunud, et eelviidatud süsteemid saavad täitmisregistri käivitamisel esialgu liidestuda sellega vaid piiratud ulatuses. See tähendab, et kasutusele võetakse elektrooniline arestimise süsteem ja registrile edastatakse andmeid piiratud ulatuses. Ülejäänud osas vajab registriga liidestamine täiendavaid arendustöid. Sama kehtib ka teiste avaliku võimu kandja süsteemide kohta. Kui avaliku võimu kandjal on vaja täitmisregistrit kasutada talle seadusega pandud ülesande täitmiseks, saab ta tehnilise võimekuse olemasolul registriga liituda. Palume täpsustada, kuidas liidestamine peaks täpsemalt toimuma. Kas E-Aresti adapter täitmisregistriga on lahendus?

Antud selgitus. Justiits- ja Digiministeerium registri vastutava töötlejana annab volitatud töötlejale loa vastava asutuse infosüsteemi liidestamiseks ning vastava lepingu sõlmimiseks. RIK avab liituda soovivale asutusele testkeskkonna teenuse testimiseks. Kui osapooled on veendunud teenuse toimivuses, avatakse tegelik teenus. E-aresti adapter on kavandatud ajutise lahendusena, mis peaks kasutusel olema seni, kuni andmeid edastavad asutused on jõudnud kasutusele võtta uued lahendused.

Seletuskiri: Täitmisregistri eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine. Seetõttu põhineb täitmisregistri täiteasju puudutav andmestik eelkõige täitetoimiku andmestikul. Seega on üldisel tasemel 2021. aastast alates olnud teada, milliseid andmeid täitmisregister koguma hakkab, kuigi seni on täpsustamata

Antud selgitus. Areste muutmiseks või tühistamiseks edastatakse andmed aresti seadja poolt krediidiasutusele täitmisregistri kaudu.

andmete struktuur. Täitmisregistri kasutusele võtmine toob tõenäoliselt esile puudusi seni kasutusel olevate infosüsteemide andmekvaliteedis. Samas tegeleb koda andmekvaliteedi parendamisega ning suhtleb selle käigus kohtutäiturite ja eri asutustega juba praegu pidevalt, seega ei ole sisult tegemist uue ülesandega. Koda selgitas 1. juuni 2023. a kirjas nr 3-9.2/17-1, et „Koda on viimastel aastatel, eriti viimasel paaril aastal seoses Täitise sulgemise ja täitemenetluste andmete siirdamisega täitemenetluse infosüsteemi e- Täitur toimetanud väga intensiivselt andmekvaliteedi parandamise nimel. Kuigi väga palju tööd on tehtud, on parandamist vajavate andmete hulk ikka veel arvestatav.“. Kokkuvõtteks eeldab andmekvaliteedi parendamine kojalt eelkõige senise tegevuse jätkamist. Palume selgitada, kuidas peaksid krediidiasutused käituma andmekvaliteedi probleemide korral. Kui krediidiasutustes on arestid, mis ei ole enam aktiivsed, kuidas ja millise dokumendiga peaks need eemaldama? Failivahetus ei ole meie hinnangul sobilik lahendus.

MINISTRI MÄÄRUS

Täitmisregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning § 115 lõike 7 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Täitmisregistri mõiste, nimetus ja eesmärk (1) Täitmisregister (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu koos selle pidamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonnaga. (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Enforcement. (3) Registri eesmärk on: 1) täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine; 2) täitestatistika kogumine; 3) infovahetuskanalina tagada võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise ning arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks; 4) infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. § 2. Turvaklass ja turbeaste Registri turvaklass on K2T1S3 ja turbeaste on kõrge (H).

2. peatükk REGISTRI VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA

§ 3. Vastutav töötleja ja volitatud töötlejad (1) Registri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK). § 4. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) arendab koostöös volitatud töötlejaga registrit; 3) annab loa täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemi liidestamiseks registriga, kontrollides eelnevalt selleks õigusliku aluse olemasolu ja asjakohasust; 4) teavitab registri kasutajaid ja andmeandjaid viivitamata registri toimimist takistavatest asjaoludest, registri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest, registrit ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet; 5) teostab järelevalvet volitatud töötleja tegevuse üle oma ülesannete täitmisel;

08.07.2025 nr 9

2

6) teostab järelevalvet selle üle, kas registriga päringute tegemiseks liidestunud kasutaja isikuandmete vastutava töötlejana on teostanud piisavat kontrolli andmete töötlemise õiguspärasuse üle, küsib selgitusi, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise; 7) teostab Justiits- ja Digiministeeriumi kasutajate üle järelevalvet; 8) vastab Justiits- ja Digiministeeriumi kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele; 9) teavitab volitatud töötlejat kohtutäituri ametisse nimetamisest ja ametist vabastamisest või tagandamisest; 10) avaldab oma veebilehel teabe täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud infosüsteemide, avaliku võimu kandjale antud juurdepääsu ja päringute tegemise ulatuse ning õiguslike aluste kohta; 11) täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid. § 5. Volitatud töötleja ülesanded Volitatud töötleja: 1) tagab registri nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise; 2) tagab registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele; 3) korraldab registri turvaauditite tellimise, läbiviimise ja vastuvõtmise ning tagab auditi soovituste täitmise; 4) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise; 5) teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral puudutatud osapooli rikke olemusest ja selle kõrvaldamise võimalikust tähtajast; 6) nõustab ja juhendab registri kasutajaid ja andmeandjaid seoses registri kasutamisega; 7) tagab tehnilise toe registrisse kandmata jäetud andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks; 8) hindab registriga liituda sooviva asutuse registri kasutamiseks vajalikku tehnilist võimekust; 9) haldab registri seadeid ja juurdepääsuõigusi; 10) ) teavitab registriga varem liidestunud asutusi uue infosüsteemi registriga liidestamisest; 11) vastutab RIK-i kasutajate poolt registrisse kantud andmete õigsuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab RIK-i kasutajate üle järelevalvet; 12) vastab RIK-i kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele; 13) tagab §-s 16 sätestatud säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise; 14) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi.

3. peatükk REGISTRI ANDMEANDJAD

§ 6. Andmeandjad Registrisse esitavad §-s 11 loetletud andmeid: 1) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda); 2) kohtutäiturid; 3) Maksu- ja Tolliamet; 4) registriga liidestatud krediidi- ja makseasutused; 5) rahvastikuregister; 6) äriregister. § 7. Andmeandjate ülesanded (1) Koda: 1) vastutab kohtutäituri poolt käesolevas määruses sätestatud andmete täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi (edaspidi koja infosüsteemi) kaudu registrisse kandmise tehnilise võimaldamise eest, sealhulgas tagab andmete jooksva uuendamise võimaluse; 2) vastutab koja kasutajate poolt koja infosüsteemi kaudu registrisse kantud andmete õigsuse, ajakohasuse, täielikkuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab järelevalvet koja kasutajate üle; 3) suhtleb vajaduse korral registri andmeandjatega ja osaleb registri probleemide tuvastamises ja lahendamises, sealhulgas annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada RIK-ile, välja arvatud juhul, kui kojal on võimalik puudus ise kõrvaldada või kui avastatud puudus

3

on ebaoluline, ning korraldab koostöös RIK-iga registrisse kandmata andmete registrisse kandmist ja ebaõigete andmete parandamist; 4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. (2) Kohtutäitur: 1) vastutab tema poolt koja infosüsteemi kaudu registrisse kantud andmete õigsuse, ajakohasuse ja täielikkuse eest; 2) annab selgitusi tema poolt koja infosüsteemi kaudu registrisse esitatud andmete ja tehtud päringute kohta; 3) vastab tema poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele; 4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 5) täidab muid volitatud töötleja ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi. (3) Maksu- ja Tolliamet: 1) vastutab Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi kaudu registrisse kantud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab järelevalvet asutuse kasutajate üle; 2) annab selgitusi registrisse Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi kaudu esitatud andmete ja tehtud päringute kohta; 3) koostöös vastutava töötleja või volitatud töötlejaga kannab registrisse kandmata jäänud andmed ja parandab ebaõiged andmed; 4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. (4) Registriga liidestatud krediidi- ja makseasutus: 1) vastutab asutuse kasutajate poolt registrisse esitatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab asutuse kasutajate üle järelevalvet; 2) annab selgitusi asutuse poolt registrisse esitatud andmete ja tehtud päringute kohta; 3) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt.

4. peatükk REGISTRIANDMETELE JUURDEPÄÄS

§ 8. Registriandmetele juurdepääsu andmine (1) Isikule kuvatakse registris andmed tema ja tema esindatava suhtes algatatud täiteasjade ja seatud arestide kohta. (2) Muule autenditud kasutajale on registris avalikult kättesaadavad täitemenetluse seadustiku § 63lõigetes 11 ja 12 sätestatud andmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele juurdepääsuks kasutatakse riigi autentimisteenust. (4) Krediidi- ja makseasutusele ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutusele väljastatakse salvestatavaid andmeid arestide olemasolu, seadmise, muutmise ja tühistamise kohta.

5. peatükk INFOVAHETUSKANALI KAUDU ANDMETE TÖÖTLEMINE

§ 9. Päringute tegemise õiguse andmine ja päringu tegija vastutus (1) Kasutajale täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 1 punktis 4 nimetatud infovahetuskanalile juurdepääsu ja päringu tegemise õiguse andmise ning selle ulatuse otsustab registri vastutav töötleja ning juurdepääsuõigused annab volitatud töötleja. Õiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse

4

kasutajale seadusega pandud konkreetsetest ülesannetest, arvestades seaduses sätestatud piiranguid. (2) Infovahetuskanali kaudu on võimalik esitada päringuid järgmiste andmete kohta; 1) konto olemasolu; 2) konto saldo; 3) konto väljavõtte; 4) kontot kasutama volitatud isikud; 5) konto omaniku tegelik kasusaaja; 6) hoiulaeka olemasolu. (3) Juurdepääsu taotlemisel märgitakse, milliste käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib kasutaja hakata päringuid tegema. (4) Täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud kasutaja on isikuandmete vastutav töötleja. Kasutaja vastutab andmete töötlemise õiguspärasuse ning kõikide turvanõuete täitmise eest, on kohustatud teostama selle üle piisavat kontrolli ning enne juurdepääsuõiguse ja päringute tegemise õiguse saamist esitama registri vastutavale töötlejale kinnituse asjakohaste meetmete rakendamise kohta. (5) Päringu tegemisel teeb päringu tegija krediidi- ja makseasutusele, kellelt andmeid päritakse, kättesaadavaks krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 6 nimetatud andmed, sealhulgas andmete kasutamise eesmärgi, viite päringu alusdokumendile või menetlusele ja päringu õigusliku aluse ning salvestab need andmed enda infosüsteemis. Registri vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal puudub käesolevas lõikes nimetatud andmetele juurdepääs. (6) Registrisse salvestatakse päringu töötlemise kohta käesoleva määruse § 10 lõikes 5 nimetatud andmed. (7) Päringu tegija annab selgitusi enda poolt registri kaudu tehtud päringute kohta.

6. peatükk REGISTRI ANDMED

§ 10. Andmete koosseis (1) Registrisse kantakse täiteasja kohta järgmised andmed: 1) sissenõudja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik; 2) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik; 3) täitedokumendi kuupäev, jõustumise kuupäev, liik, number ja väljaandnud asutus; 4) täitemenetluse number ja unikaalne kood; 5) solidaarvõlgniku nimi; 6) nõude liik ja tüüp; 7) nõude sisu; 8) toimingu liik; 9) täitemenetluse alustamise kuupäev; 10) täitemenetluse peatamise, uuendamise ja lõpetamise kuupäev ning lõpetamise täpsustus; 11) täiteasja menetleva kohtutäituri nimi või asutuse nimetus; 12) täitmisteate kättetoimetamise kuupäev; 13) vabatahtliku tasumise kuupäev; 14) põhi- ja kõrvalnõude algsumma; 15) alustamise tasu, kohtutäituri tasu ning täitekulu algsumma ja olek; 16) toimiku kogujääk; 17) andmete esitaja nimi, isikukood või ametinumber. (2) Registrisse kantakse aresti kohta järgmised andmed: 1) arestimisakti koostaja (asutuse nimetus ja registrikood, arestija ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus); 2) adressaat (krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC-kood); 3) nõude liik ning menetluse number, kirjeldus ja liik; 4) arestija konto number, saaja nimetus ja aresti viitenumber;

5

5) arestitava konto number; 6) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik; 7) arestitav summa; 8) arestivaba määr (miinimumpalkade arvuna); 9) täiendav arestivaba summa; 10) arestimisakti liik - maksejuhisega arest; 11) aresti muutmisel või tühistamisel aresti unikaalne number; 12) aresti muutmise aeg; 13) aresti tühistamise aeg ja alus; 14) aresti seadmise, muutmise ja tühistamise kinnitamise andmed (arestimisakti number, vastuse sisu, aresti teostamise, muutmise või tühistamise aeg); 15) aresti seadmisel või muutmisel aresti järjekoht. (3) Registrisse kantakse maksejuhiseta aresti kohta järgmised andmed: 1) arestimisakti koostaja (asutuse nimetus ja registrikood, arestija ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus); 2) adressaat (krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC-kood); 3) arestitava konto number; 4) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi väljastanud riik; 5) arestitav summa; 6) arestivaba summa (miinimumpalkade arvuna); 7) täiendav arestivaba summa; 8) arestimisakti liik – maksejuhiseta arest; 9) põhinõude liik; 10) aresti kestuse või tühistamise andmed; 11) aresti seadmise, muutmise ja tühistamise kinnitamise andmed (arestimisakti number, vastuse sisu, aresti teostamise, muutmise või tühistamise aeg, aresti seadmisel või muutmisel aresti järjekoht). (4) Registrisse kantakse volituse kohta järgmised andmed: 1) volituse kuupäev; 2) volitatava nimi ja isikukood; 3) volituse algus ja lõpp; 4) volituse ulatus. (5) Registris töödeldakse päringu ja selle vastuse kohta järgmisi andmeid: 1) päringu saatja; 2) päringu adressaat; 3) päringu tüüp; 4) päringu objekt; 5) päringu seisund (registreeritud, saadetud panka, pank vastanud, vastus edastatud); 6) päringu esitamise aeg; 7) päringule vastamise aeg. (6) Registris töödeldakse logide kohta järgmisi andmeid: 1) logisündmuse aeg; 2) vastuvõtu ja väljundkanal; 3) salvestuskoht ja päritolu; 4) päritolu; 5) metaandmed; 6) tähtsusaste; 7) tekstiline kirjeldus toimunud sündmusest; 8) logimisprotokoll.

7. peatükk ANDMETE KANDMINE REGISTRISSE

§ 11. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Register kasutab järgmiste andmekogude salvestatavaid andmeid: 1) Koja peetavast kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist edastatakse registrisse § 10 lõigetes 1–3 sätestatud andmed;

6

2) Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist edastatakse registrisse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmed; 3) registriga liidestatud krediidi-ja makseasutuste andmekogudest edastatakse registrisse § 9 lõikes 3, § 10 lõike 2 punktis 14 ja § 10 lõike 3 punktis 11 sätestatud andmeid. (2) Register kasutab isiku autentimisel ja temaga seotud isikute tuvastamisel järgmiste andmekogude andmeid: 1) rahvastikuregistrist on õigus saada isiku nime ja isikukoodi, vanema hooldusõiguse, eestkoste ning isiku lapse andmeid; 2) äriregistrist on õigus saada äriühingu juhatuse liikmeks ja asutuse esindusõiguslikuks isikuks olemise andmeid. (3) Andmed kantakse registrisse infosüsteemi vahendusel X-tee kaudu. § 12. Kohustuslikud andmed andmevahetuses vea ilmumisel (1) Kui andmeandjate info- või töösüsteemidest registrisse andmete kandmisel ilmnevad vead, mis ei võimalda registrisse kanda kõiki §-s 10 loetletud andmeid, kantakse täitemenetluse toimingu või aresti seadmise andmed registrisse juhul, kui edastatud on vähemalt käesolevas paragrahvis loetletud andmed. (2) Kohtutäituri poolt täiteasjaga seotud aresti andmete registrisse kandmiseks peavad olema täiteasja kohta täitmisregistrisse kantud vähemalt § 10 lõike 1 punktides 1–4, 6, 9, 11, 14 ja 16 sätestatud andmed. (3) Aresti registreerimisel esitab aresti seadja vähemalt § 10 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6, 7, 10 ja 12 sätestatud andmed. (4) Maksejuhiseta aresti registreerimisel esitab aresti seadja vähemalt § 10 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud andmed. (5) Registrisse ei kanta ning aresti seadmise eelduseks ei ole andmed, mida täiteasja või aresti kohta ei eksisteeri. § 13. Registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest vastutab andmete esitaja. (2) Registriga liidestatud süsteemist registrisse kantud ebaõiged andmed parandatakse süsteemis, millest need pärinevad, ja kantakse seejärel registrisse. Andmed parandatakse otse registris ainult juhul, kui liidestatud süsteemis ei ole võimalik neid parandada. (3) RIK säilitab logisid andmete töötlemise kohta, sealhulgas andmete väljastamise, vaatamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi kohta digitaalses andmebaasis. § 14. Elektroonilise arestimise kord ja tehnilised nõuded (1) Elektroonilise aresti korral registri kaudu: 1) võimaldatakse konto olemasolu kohta päringute tegemine krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta; 2) tagatakse võlgniku konto arestimisaktis või haldusaktis märgitud tingimustel ja ulatuses arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine krediidi- ja makseasutusele; 3) korraldatakse osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline edastamine. (2) Kohtutäitur on kohustatud registriga liidestatud krediidi- ja makseasutusele edastama konto aresti registri kaudu. Kui aresti tuleb seada viisil, mida register ei võimalda, esitatakse arestimisakt registriväliselt, kuni on loodud asjakohane tehniline võimalus. Selle loomisest teavitab RIK kohtutäitureid viivitamata. § 15. Konto avamisel elektrooniliste arestide kontrollimise kord ja tehnilised nõuded

7

(1) Registriga liidestatud krediidi- ja makseasutus kontrollib registri kaudu kliendile konto avamise korral tema suhtes kehtivate konto arestide olemasolu. (2) Register koostab § 11 lõike 1 punktides 1-3 ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemist saadud andmete alusel vastuse krediidi- ja makseasutuse päringule isiku konto arestide olemasolu kohta. Konto avamise korral teavitab krediidi- ja makseasutus registri kaudu kohtutäiturit, Maksu- ja Tolliametit ning täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutust isiku konto arestimisest.

8. peatükk ANDMETE JA LOGIDE SÄILITUSTÄHTAJAD

§ 16. Andmete ja logide säilitamine ja kustutamine (1) Registris säilitatakse täiteasja andmeid viis aastat pärast täitemenetluse lõpetamist. (2) Täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid säilitatakse kolm aastat pärast aresti tühistamist. (3) Volituste andmeid säilitatakse kolm aastat pärast volituse lõppemist. (4) Infopäringu ja selle vastuse andmeid säilitatakse 30 päeva. (5) Paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud registritoimingute ja päringute logisid säilitatakse kolm aastat pärast toimingute tegemist.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 17. Registriga liidestamine (1) Paragrahvi 11 lõikes 1 ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud süsteemid liidestatakse registriga pärast õiguslike aluste kontrolli ja asjakohase tehnilise võimaluse loomist. (2) Paragrahvi 11 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemi kaudu edastatakse registriga liidestatud krediidi- ja makseasutustele ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutustele võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise taotlusi pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. § 18. Täitemenetluse seadustiku § 115 lõike 4 esimeses lauses nimetatud viisil edastatud arestide andmete registrisse kandmine Täitemenetluse seadustiku § 115 lõike 4 esimeses lauses nimetatud viisil edastatud arestide andmed kantakse registrisse pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. § 19. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruses nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „§ 63 lõike 21, § 631 lõigete 2 ja 4“; 2) paragrahvi 17 lõikes 5 ja § 18 lõikes 1 asendatakse sõna „täitemenetlusregistris“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“; 3) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „täitemenetlusregistrisse“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi“; 4) määrustiku 42. ja 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna „täitemenetlusregistris“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“;

8

6) paragrahvi 602 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „koja peetavasse täitemenetluse infosüsteemi“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi“. § 20. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

1

Justiits- ja digiministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga asutatakse andmekogu nimetusega täitmisregister (edaspidi register). 01.01.2024 jõustusid täitemenetluse seadustiku1 (TMS) muudatused, mille kohaselt võetakse 1. jaanuaril 2024 kasutusele täitmisregister. See on Justiits- ja Digiministeeriumi peetav keskne register, mis hakkab selle loomisest alates täitma täitemenetlusregistri (senine TMS § 63) ja elektroonilise arestimissüsteemi (senine TMS § 631) ülesandeid. Täitmisregistri oluline eesmärk on koguda täitemenetluse andmeid ja võimaldada menetlusosalistel saada iseteenindusportaali kaudu informatsiooni nende suhtes algatatud täitemenetluste kohta. Praegu ei ole head lahendust, mille abil saab menetlusosaline tervikliku ülevaate tema suhtes käimas oleva täitemenetluse, nõude täitmise ja seatud arestide kohta. Kui praegu on menetlusosalisel vaja ülevaadet tema suhtes algatatud täitemenetlustest, tuleb tal see välja selgitada kodanikuportaalist (eesti.ee), või kui tal see võimalus puudub, tuleb tal esitada taotlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi ka koda). Seejärel peab menetlusosaline pöörduma tema täiteasjaga tegeleva kohtutäituri poole, et saada detailsemat infot täiteasjade ja arestide kohta. Täitmisregister seevastu annab täitemenetluse osalistele iseteenindusportaali kaudu kiire ja lihtsa võimaluse nimetatud informatsiooni edaspidi saada. Lisaks täitemenetlustele, kus menetlejaks on kohtutäitur, on plaanis kuvada täitmisregistris andmed ka nende menetluste kohta, kus täitetoiminguid teeb Maksu- ja Tolliamet. Täitmisregistri iseteenindusportaali kaudu on menetlusosalisel võimalik:

a) igal ajal saada ülevaade tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ning täitemenetluse raames seatud arestidest ja nende järjekorrast;

b) tutvuda täitemenetluse põhilise informatsiooni, arestide ja menetleja kontaktandmetega. Täitmisregistris olevate andmete ajakohasus on tagatud sellega, et täitmisregistris täitemenetluse registreerimine on menetlejale kohustuslik. Täitemenetlust registreerimata ei ole menetlejal võimalik täitetoiminguid teha, ennekõike areste seada. Täitmisregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Täitmisregistri andmeid saab pidada usaldusväärseks ja nendest võib lähtuda. Kui ilmneb vastuolu täitmisregistris ja kohtutäituri kasutatavas menetlussüsteemis olevate andmete vahel, eeldatakse täitmisregistrisse kantud andmete õigsust. Väärib täpsustamist, et täitmisregistris kuvatakse vaid registris olevate arestide järjekorda, mitte kõigi (krediidiasutuste) arestide järjekorda. Krediidiasutustes võib teatud juhtudel arestide järjekord olla teistsugune, kuna krediidiasutused sisestavad arestid saabumise järjekorras ning vastavalt konto avamise ajale. Lisaks täitmisregistris olevatele arestidele on krediidiasutustes täitmisel ka eelnevalt paberkandjal saabunud areste jne. Segaduse vältimiseks lisatakse täitmisregistri kasutajaliidesesse vastav teavitus. Täitmisregistrist on informatsiooni täitemenetluste kohta võimalik saada ka kolmandatel isikutel. Seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatel asutustel on võimalus pärida andmeid oma ülesannete täitmise eesmärgil. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus pärida andmeid nagu ka praegu kehtivate TMS-i § 63 lõigete 11 ja 12 alusel. Tegemist on avaandmetega ning nendega saavad tutvuda nt sellised kolmandad isikud, kellel on lepingulisse suhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatumat informatsiooni isiku maksedistsipliini kohta. Ka edaspidi saab andmeid pärida selle kohta, kas isikul on elatisevõlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sisse nõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. Menetlejatel ja kojal on võimalus teha registrist päringuid ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Täitmisregistris on ka kogu senise elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsus. Nendeks on konto arestimine krediidi- ja makseasutustes ning infopäringute edastamine ja nendele vastamine nende

1 RT I, 11.03.2023, 13

2

asutuste vahel, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus. Lisaks võimaldab täitmisregister ka koguda täitestatistikat, see aitab kaasa valdkonna poliitika kujundamisele. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse täitmisregistri põhimäärus, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötlejad, andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmeandjad. Samuti kehtestatakse täitmisregistri pidamisega seotud korralduslikud küsimused, sh elektroonilise arestimise ja infopäringute andmevahetuse kord. Määrus kehtestatakse 01.01.2024 jõustunud täitemenetluse seadustiku § 63 lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning § 115 lõike 7 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu (5887 7524, [email protected]) ja sama talituse nõunikud Glen Roosaar (5329 3222, [email protected]) ja Aleksandr Logussov (526 7501, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud endine õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega kehtestatakse täitmisregistri põhimäärus. Täitmisregister on riiklik andmekogu, mille peamine eesmärk on täitemenetluse andmete süstematiseeritud kogumine ja hoidmine nendele andmetele juurdepääsu võimaldamise eesmärgil, samuti võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise võimaldamine ning krediidi- ja makseasutustesse infopäringute tegemise tagamine. Eelnõu 1. peatükk sisaldab täitmisregistri põhimääruse üldsätteid. Eelnõu §-s 1 sätestatakse andmekogu asutamine ja määratakse andmekogu ingliskeelne nimetus (lõiked 1 ja 2). Lõikes 3 esitatakse andmekogu pidamise eesmärk. Andmekogu eesmärk on sätestatud ka TMS-i § 63 lõikes 1. Täitmisregister on riigi infosüsteemi andmekogu, mille eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine. Andmekogu eesmärk on ka täitestatistika kogumine, samuti infovahetuskanalina võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute tegemise võimaldamine ning seadusest tuleneva ülesande täitmiseks krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemise tagamine. Andmekogu loomine tagab esiteks täitemenetluse andmete süstematiseeritud ja tervikliku kogumise ühte registrisse, mis võimaldab pidada arvestust ja saada ülevaate käimasolevatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud konto arestidest. Täitemenetlusega seotud andmete kogumine ühte registrisse suurendab täitemenetluse usaldatavust ja läbipaistvust. Teiseks tagab see menetlusosalisele tervikliku ülevaate tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ning täitemenetluse raames seatud arestidest ja nende järjekohtadest. Kolmandaks paraneb juurdepääs täitemenetluse ja arestidega seotud andmetele. Registri juurde luuakse iseteenindusportaal, mis võimaldab menetlusosalistele lihtsa ja mugava juurdepääsu endaga seotud täitemenetluse andmetele ja kolmandatele isikutele ja avalikkusele juurdepääs registri andmetele seaduses sätestatud ulatuses. 1. jaanuaril 2024 jõustus täitemenetluse seadustiku muudatus, mille kohaselt tuleb alates 01.01.2024 kõik täiteasjad registreerida täitmisregistris. Kohtutäituri seaduse2 (KTS) § 13 lõike 1 kohaselt on kohtutäituril alates 01.01.2024 kohustus kõik ametitoimingud registreerida täitmisregistris. Registrisse esitavad kohtutäiturid andmeid koja poolt kohtutäiturite tööks peetava infosüsteem i (edaspidi koja süsteem) kaudu. Eelnõu §-s 2 tuuakse esile küberturvalisuse seaduse (KüTS)3 § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuete alusel määratud täitmisregistri

2 RT I, 01.03.2023, 8 3 RT I, 06.08.2022, 18

3

turvaklass ja turbeaste. Nõuete eesmärk on tagada infosüsteemides ja andmekogudes töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Infosüsteemi turbeaste on keskmine. Andmekogu vastutav töötleja tagab Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi läbiviimise iga kolme aasta järel. Täitmisregistri turvaklass on K2T1S3. Hinnates nii täitmisregistri kättesaadavust kasutajatele kui ka selles sisalduvate andmete kättesaadavust teistele infosüsteemidele, mis sellest infosüsteemist andmeid võtavad, on registri lubatud summaarne seisak nädalas kuni 2 tundi ja käideldavuse turvaosaklass seega K2. Kuna täitmisregistrisse jõudvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja, saab andmeid hiljem kontrollida. Kuna kasutajad, kes saavad teha süsteemis muudatusi, on vähe, pole vajalik pidev kontroll. Ajakohasuse kontrolle tehakse erijuhtudel ja vastavalt vajadusele. Andmed on lisaks täitmisregistrile olemas ka andmekogus, mis vastavaid andmeid täitmisregistrisse edastab. Täitmisregistri vastutaval töötlejal puudub võimalus regulaarselt kontrollida, kas andmed on õiged või mitte. Andmete õigsuse tagamine on registrisse andmete esitaja kohustus. Tervikluse turvaosaklass on sellest tulenevalt T1. Kuna täitmisregistri jaoks tuleb tagada samasugune konfidentsiaalsus nagu infosüsteemidel, kust andmed täitmisregistrisse jõuavad, (ning täitmisregistri kaudu vahendatakse mh pangasaladusega kaetud andmeid), on konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks põhjendatud määrata S3. Kuna andmete turvaklassi üks osaklass vastab tasemele 3, on turbeaste kõrge. Eelnõu 2. peatükk sätestab registri töötlejad ja nende ülesanded ning registri kasutajad. Eelnõu §-s 3 määratakse registri vastutavaks töötlejaks Justiits- ja Digiministeerium ning volitatud töötlejaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK). See, et vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium, tuleneb TMS-i § 63 lõikest 3, kuid selguse huvides nimetatakse see asjaolu ka määruses. TMS-i § 63 lõike 4 kohaselt on täitmisregistri volitatud töötleja valdkonna eest vastutava ministri määratud isik või asutus. RIK on täitmisregistri volitatud töötlejaks märgitud seetõttu, et RIK-i tegevusvaldkond on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste (edaspidi IKT-teenuste) arendamine, haldamine ja pakkumine. RIK täidab infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel mitut põhiülesannet, sh korraldab ja teostab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ja teenindatavate asutuste IKT-teenuste hankimist, tarnimist, arendamist, ekspluatatsiooni ja hooldust ning korraldab ja teostab hallatavate andmekogude andmetöötlust. Sellele vastab ka RIK-i roll täitmisregistri puhul. Eelnõu §-s 4 loetletakse vastutava töötleja peamised ülesanded ja kohustused täitmisregistri pidamisel. Vastutav töötleja juhib registri pidamist, lahendab andmekogu puudutavaid õiguslikke küsimusi, teavitab volitatud töötlejaid registri toimimist takistavatest asjaoludest, registri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest, registrit ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet. Nii sätestatakse Justiits- ja Digiministeeriumi üldine juhtiv roll registri pidamisel, sh arendamisel, ja õigus anda volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi (punktid 1–2). Kuna vastutava töötlejana vastutab Justiits- ja Digiministeerium avaliku teabe seaduse4 § 434 lõike 1 kohaselt täitmisregistri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest tervikuna, sh enda poolt infosüsteemi kantud andmete õigsuse ja isikuandmete töötlemise nõuete, sh turvanõuete täitmise eest, siis seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi eelnõus üle ei korrata. Punkt 3 sätestab, et vastutav töötleja annab loa täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud süsteemi liidestamiseks täitmisregistriga, kontrollides eelnevalt selleks õigusliku aluse olemasolu ja asjakohasust. 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud TMSi § 63 lõige 2 sätestab, et avaliku võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks (asutus), võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sellest lähtudes on vaja ka hinnata, kas täitmisregistriga liitumise tehniline eeldus on täidetud. Seda saab Justiits- ja Digiministeerium eelkõige hinnata koostöös RIK-iga, kelle ülesannete hulka kuulub muu hulgas registri arendamine ja selle turvalisuse tagamine. Samuti hindab vastutav töötleja enne süsteemiga liitumist, millises ulatuses on andmetele juurdepääsu andmine asutusele tema seaduses sätestatud ülesandeid ja piiranguid arvestades võimalik.

4 RT I, 07.03.2023, 11

4

Punktis 4 sätestatakse Justiits- ja Digiministeeriumi kohustus teavitada registri kasutajaid ja andmeandjaid registri toimimist takistavatest asjaoludest ning punktides 5–8 on esile toodud Justiits- ja Digiministeeriumi peamised järelevalve- ja andmekaitsealased ülesanded ja kohustused. Seejuures teostab vastutav töötleja punkti 6 kohaselt järelevalvet selle üle, kas registriga päringute tegemiseks liidestunud asutus isikuandmete vastutava töötlejana on teostanud piisavat kontrolli andmete töötlemise õiguspärasuse üle, sh küsib liidestunud kasutajalt, vajadusel selle kohta selgitusi, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise. Asutused võivad registriandmete kohta päringuid esitada vaid seaduses sätestatud piiranguid arvestades oma ülesannete täitmiseks. Päringuid tegev asutus peab tagama, et järgib andmete töötlemisel õigusaktides sätestatud nõudeid. Kui tekib kahtlus mõne päringu õiguspärasuses, on registri vastutaval töötlejal võimalik päringuga seonduvat kontrollida. Punkti 9 kohaselt teavitab Justiits- ja Digiministeerium RIK-i kohtutäituri ametisse nimetamisest ja ametist vabastamisest või tagandamisest. See on vajalik eelkõige seetõttu, et registri juures hoitakse ajakohast informatsiooni ametis olevate täiturite ja nende ametitegevuse aadresside ja kontaktide kohta, mida isikutele registris välja kuvatakse. Punkti 10 kohaselt avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel teabe registriga liidestatud infosüsteemide, avaliku võimu kandjale antud juurdepääsu ja päringute tegemise ulatuse ning õiguslike aluste kohta. Nii on avalikkusele selgelt ja läbipaistvalt näha, millised asutused registrit kasutavad, milliseid päringuid nad selle kaudu teha saavad ning mis on päringute õiguslikuks aluseks. Eelnõu §-s 5 sätestatakse RIK-i ülesanded ja kohustused täitmisregistri volitatud töötlejana. RIK tagab registri nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise (p 1). RIK kohustub muu hulgas tagama täitmisregistri käideldavuse, andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele (p 2), korraldama vajalike turvaauditite tellimise ja täitma sellega kaasnevaid ülesandeid (p 3), teenuseintsidentide lahendamise ja tehnilise toe toimimise (p 4), teavitama puudutatud osapooli registri või selle teenustega seotud rikkest (p 5), nõustama registri kasutajaid (p 6), tagama tehnilise toe registrisse kandmata jäetud andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks (p 7). Samuti hindab RIK registriga liituda sooviva asutuse tehnilist võimekust ning vastutab kasutajate õiguste haldamise ja nende andmete ajakohasuse eest. Samuti teavitab RIK registriga liidestunud asutusi uue infosüsteemi registriga liidestamisest. RIK ei vastuta andmeandjate esitatud andmete õigsuse ega ajakohasuse eest. Lõikes sätestatakse ka volitatud töötleja peamised andmekaitsealased kohustused ning kohustus täita vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi (p-d 12–14). RIK-i tegevust Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala infosüsteemide haldamisel ja arendamisel reguleerib ka justiitsministri 29. augusti 2016. a käskkirjaga nr 69 kinnitatud „Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise, juhtimise ja haldamise kord“. Eelnõu 3. peatükk sätestab registri andmeandjad ja nende ülesanded. Eelnõu §-s 6 loetletakse andmeandjad, kelle andmekogudest registrisse andmeid saadakse. Eelnõu §-s 7 loetletakse andmeandjate spetsiifilised ülesanded. Lõikes 1 on loetletud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (koda) ülesanded. Kojal on täitmisregistri andmetega sisustamisel kandev roll. TMS-i § 632 kohaselt peab koda kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega, ning kohtutäiturid kasutavad teiste andmekogudega andmevahetuseks ainult nimetatud infosüsteemi. See tähendab, et kõikide kohtutäiturite menetletavate täiteasjade andmed jõuavad täitmisregistrisse koja peetava süsteemi kaudu. Seetõttu on kojale pandud ka suhteliselt ulatuslikud andmetega seonduvad ülesanded. Punkti 1 kohaselt vastutab koda kohtutäituri poolt käesolevas määruses sätestatud andmete koja infosüsteemi kaudu registrisse kandmise tehnilise võimaldamise eest, sh tagab andmete jooksva uuendamise võimaluse. Täitmisregistri eesmärgi täitmiseks on oluline, et selles oleksid täiteasja kohta õiged ja ajakohased andmed. Kuna TMS-i § 632 lõike 3 kohaselt kasutavad kohtutäiturid alates 2024. aasta 1. jaanuarist teiste andmekogudega (sh täitmisregistriga) andmevahetuseks ainult koja infosüsteemi, on oluline, et koda loob eeldused selleks, et täitmisregistrisse jõuaksid täiteasja kohta õiged andmed, sh et andmeid jooksvalt uuendataks. Punkt 2 sätestab lisaks, et koda vastutab enda

5

poolt registrisse kantud andmete õigsuse, ajakohasuse, täielikkuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest, ning punkti 3 kohaselt suhtleb vajaduse korral registri andmeandjatega ning korraldab koostöös RIK-iga registrisse kandmata jäetud andmete registrisse kandmist ja ebaõigete andmete parandamist. Koja vastavad ülesanded on täitmisregistri olulise eesmärgi – täitemenetluse andmetele juurdepääsu võimaldamise – saavutamiseks mainimisväärse tähtsusega. Samuti võib eeldada, et täitmisregistri kasutusele võtmisel on registri andmekvaliteedis puudusi ka seetõttu, et eri infosüsteemides on andmeid töödeldud erineval kujul, mistõttu ei pruugi mõned andmed kohtutäiturite süsteemidest täitmisregistrisse jõuda kvaliteedikaota. Kuna täitemenetluste andmed ja informatsiooni andmete parandamiseks saab koda kohtutäituritelt, on nimetatud ülesannete täitmisel oluline koja ja kohtutäiturite koostöö. Punktis 4 on sätestatud turvameetmete rakendamise kohustus. Lõikes 2 sätestatakse kohtutäituri ülesanded registri andmeandjana. Neist peamine on kanda koja süsteemi kaudu täiteasjade ja arestide andmed täitmisregistrisse ning hoida neid ajakohasena. Kohtutäiturid kannavad täiteasjade ja arestide andmeid enda või koja peetavasse infosüsteemi või mõlemasse juba praegu. Sealhulgas hakkavad andmed koja süsteemi ja täitmisregistri vahel liikuma automatiseeritult. Seega ei kaasne ülesande täitmisega kohtutäituritele põhimõtteliselt uusi kohustusi, kuigi andmete uuendamise praktika kohandamine võib mõnel juhul vajalikuks osutuda. Lõikes 3 sätestatakse Maksu- ja Tolliameti ülesanded registri andmeandjatena. Ülesanded on kitsalt seotud andmevahetusega, mis hakkab edaspidi toimuma Maksu- ja Tolliameti andmekogu ja registri vahel. Lõikes 4 sätestatakse krediidi- ja makseasutuse analoogsed ülesanded. Andmeandjate ülesanded seisnevad eelkõige enda poolt registrisse edastatud andmete õigsuse tagamises ning vajadusel enda poolt tehtud päringute kohta selgituste andmises. Eelnõu 4. peatükk sätestab registrile juurdepääsuga seonduva. Eelnõu §-s 8 määratakse andmetele juurdepääsu andmise ulatus. TMS § 63 lõike 1 punkti 1 kohaselt on registri üheks eesmärgiks täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine. Lõige 1 sätestab, et igale isikule kuvatakse registris andmed tema suhtes algatatud täiteasjade ja seatud arestide kohta. Samuti kuvatakse andmeid isiku esindatavate kohta. Juriidilise isiku puhul näeb neid andmeid juriidilise isiku seaduslik esindaja. Täitmisregister on X-tee kaudu liidestatud äriregistriga see võimaldab juriidilise isiku esindaja tuvastada. Samuti on register liidestatud rahvastikuregistriga, mis võimaldab tuvastada isiku esindatavad. Lisaks saab füüsiline isik täitmisregistris ise teistele isikutele anda volitusi endaga seotud täiteasjade ja arestide andmete nägemiseks. Lõige 2 viitab selguse huvides TMS-i § 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatule, et muudele isikutele on täitmisregistrist kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla ja/või võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. Samuti on kättesaadav teave, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg. Isikute ringi ei ole piiratud, kuna seaduse kohaselt võib viidatud andmetega tutvuda igaüks. Andmetega tutvumiseks tuleb end autentida riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu. Lõike 3 kohaselt autenditakse täitmisregistri kasutaja riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt keskselt osutatav teenus, millega asutus saab oma e-teenuses autentida ID- kaardi, mobiil-ID, smart-ID ja Euroopa Liidu eID kasutaja. Lõike 4 kohaselt väljastatakse krediidi- ja makseasutusele ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutustele andmeid arestide kohta. See hõlmab nii aresti seadmise, muutmise kui ka tühistamise andmeid. Lisaks olemasolevate kontode arestimise võimaldamisele on arestide andmete väljastamine vajalik ka selleks, et krediidi- ja makseasutustel oleks võimalik registri kaudu kontrollida kliendile konto esmase avamise korral tema suhtes kehtivate konto arestide olemasolu (§ 15 kohaselt). Eelnõu 5. peatükk sätestab andmete töötlemise infovahetuskanali kaudu.

6

TMS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt on registri üheks eesmärgiks infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Selles osas toimib register vaid andmete vahendajana päringu tegija ja sellele vastaja vahel. Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse päringute tegemise õiguse andmine ja päringu tegija vastutus. Lõige 1 reguleerib juurdepääsuõiguste andmist. Asutusele antakse juurdepääsuõigused olenevalt ülesannetest, mis on õigusaktidega asutusele ja konkreetsele ametnikule või töötajale pandud. Seejuures arvestatakse õigusaktides sätestatud piiranguid, näiteks krediidiasutuste seaduse §-s 88 sätestatud piiranguid. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab registri vastutav töötleja ning kasutajaõigusi haldab RIK. Lõige 2 reguleerib seda, milliseid päringuid on registri kaudu võimalik teha. Erinevate päringute tegemiseks juurdepääsu andmisel arvestatakse avaliku võimu kandjale seadusega pandud ülesandeid ja seaduses sätestatud piiranguid. Registri kaudu saab esitada päringuid üksnes konto olemasolu, saldo, väljavõtte, kontot kasutama volitatud isikute ja konto omaniku tegeliku kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu kohta. Muid andmeid registri kaudu pärida ei ole võimalik ning selleks tehnilist lahendust loodud ei ole. Õigusliku aluse andmete pärimiseks registri kaudu sätestab eriseadus, näiteks reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 81 mitmeid andmeid, mis tuleb kättesaadavaks teha täitmisregistri kaudu, samuti saavad kohtueelse uurimise asutused (sh Politsei- ja Piirivalveamet) täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtet pärida kriminaalmenetluses ning TMS § 115 lõige 1 sätestab kohtutäituri õiguse nõuda krediidiasutuselt informatsiooni võlgniku konto olemasolu kohta. Lõike 3 kohaselt tuleb liidestumist taotleval asutusel märkida, milliste lõikes 2 nimetatud andmete kohta soovib kasutaja hakata päringuid tegema ning milline on õiguslik alus vastavate andmete saamiseks. See tähendab, et liidestumisel ei anta kasutajale automaatselt õigust ja ligipääsu registri kaudu kõikide andmete pärimiseks, vaid hinnatakse õigust juurdepääsuks andmete (päringute) kaupa. Määruse § 4 kohaselt teostab registri vastutav töötleja järelevalvet selle üle, kas registriga päringute tegemiseks liidestunud asutus isikuandmete vastutava töötlejana on teostanud kontrolli andmete töötlemise õiguspärasuse üle, sh küsib päringu tegijalt selgitusi, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamise kohta ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise. Kuigi asutusele registrile juurdepääsu andmisel hinnatakse selleks vajaliku õigusliku aluse olemasolu, on seega võimalik ka hiljem kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust. Lõige 4 sätestab liidestatud kasutaja kohustused ja vastutuse. Isikuandmete üldreeglitest tulenevalt vastutab andmete töötleja töötlemise õiguspärasuse eest. Päringute õiguspärasuse süsteemseks tagamiseks on päringute tegija kohustatud teostama päringute tegemise üle piisavat kontrolli ning enne juurdepääsuõiguse ja päringute tegemise õiguse saamist esitama registri vastutavale töötlejale kinnituse asjakohaste meetmete rakendamise kohta. Näiteks võib osutuda vajalikuks päringute tegija infosüsteemi kontrollmehhanismide rakendamine või asutuse sisemiste järelevalveprotsesside kujundamine. Lõige 5 sätestab ka päringu tegija kohustuse märkida päringu tegemisel päringusse krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 6 nimetatud andmed, millest päringute õiguspärasuse kontrollimise seisukohast on kõige olulisemad andmete töötlemise eesmärk ning päringu õiguslik alus koos viitega konkreetsele menetlusele või alusdokumendile, millega päring on seotud. Need ei ole täitmisregistri salvestatavad andmed, neid säilitatakse lisaks päringu tegija infosüsteemile krediidi- ja makseasutuse infosüsteemis. Päringute tehniline lahendus on välja arendatud viisil, mis arvestab vajadust nimetatud andmed päringut tehes kättesaadavaks teha. Krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 6 nimetatud andmeteks on päringu esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed; kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga; taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus; järelepärimise esitamise õiguslik alus; järelepärimise esitaja allkiri. Esitaja allkirja nõue on registris täidetud viisil, et päringut tegevale asutusele on antud juurdepääs läbi kellegi allkirja ja päringuteenust kasutades on päringuga alati kaasas sertifikaat, mis seda asutust kinnitab. Lõige 6 viitab sellele, milliseid andmeid päringute kohta registris töödeldakse. Tegemist on andmetega, mis on vajalikud päringute ja nende vastuste edastamiseks.

7

Lõige 7 sätestab päringu tegija kohustuse anda selgitusi enda poolt registri kaudu tehtud päringute kohta. Selgitusi võib küsida nii registri vastutav töötleja (vt § 4 punkt 6) kui ka isik, kelle andmeid on töödeldud. Kuigi § 9 lõikest 5 tulenevalt tuleb informatsioon päringu tegemise eesmärgi ja õigusliku aluse kohta päringut tehes märkida, ei ole see informatsioon registri kaudu kättesaadav isikule, kelle andmeid töödeldakse. Eelnõu 6. peatükk sätestab registri andmete koosseisu. Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis kantakse registrisse täiteasja kohta. Täitmisregistri eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele juurdepääsu võimaldamine. Seega on andmete loetelu määramisel eelkõige lähtutud kohtutäituri peetavasse täitetoimikusse kantavatest andmetest ning samuti on arvestatud täitmisregistri kui elektroonilise infovahetuskanali olemusest tingitud erisustega. Näiteks on andmete loetelus eraldi esile toodud täiteasja menetleva kohtutäituri nimi või asutuse nimetus. Kuna andmekoosseis on üsna mahukas ning täitmisregistrisse kantakse andmeid ka vanemate ja juba lõppenud täitemenetluste kohta, mille andmed pärinevad vanematest infosüsteemidest, on tõenäoline, et täitmisregistri käivitamisel võib registri andmetes tulla ette puudusi. Andmekvaliteedi parendamiseks pannakse §-ga 7 registri andmeandjatele kohustus kanda registrisse puuduvad andmed ja parandada ebaõiged andmed. Samuti tagab lõike 1 ajakriitiliste andmete registrisse jõudmist määruse § 12 lõige 2, mis sätestab kohtutäituri poolt täiteasjaga seotud aresti seadmise eeldusena täiteasja olulisemate andmete olemasolu. Kui täitetoimikus puuduvad andmekoosseisu loetelusse kuuluvad andmed (nt puuduvad täiteasjas solidaarvõlgnikud), siis neid registrisse ei kanta ja isikutele ei väljastata. Lõige 2 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse aresti kohta. Täitmisregister on vastavas osas kavandatud asendama senist elektroonilist arestimissüsteemi. Elektroonilist arestimissüsteemi seni reguleerinud TMS-i § 631 ega selle alusel kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“5 52. peatükk andmekoosseisu nii detailselt ei reguleerinud. Õigusselguse tagamiseks on lõikes 2 esitatud vastav loetelu. Sätte kohaselt kantakse täitmisregistrisse andmed, mis on vajalikud aresti määramiseks ja selle seostamiseks täitemenetlusega. Lõige 3 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse maksejuhiseta aresti puhul. Tegemist on arestiga, mida on valdavalt kasutatud menetluste tagamiseks mõeldud täitedokumentide sundtäitmisel (nt hagi tagamine esialgse õiguskaitse korras) või Maksu- ja Tolliameti menetlustes. Eeltoodud menetluste eripära tõttu võib täitmisregistrisse kantavate andmete hulk olla väiksem, võrreldes tavapärase maksejuhisega aresti puhul sätestatuga. Lõige 4 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse volituste kohta. Täitemenetluse osalised saavad anda nende volitatud isikutele õiguse tutvuda neid puudatavate täitemenetluste andmetega. Näiteks võib praktikas ette tulla vajadus anda volitust võlanõustajale või võlgnikku esindavale juristile. Samas ei ole volitatavate isikute ring piiratud. Volituste kohta kantakse registrisse volituse kuupäev, volitatava nimi ja isikukood, volituse algus ja lõpp ning volituse ulatus. Volituse andmisel saab isik valida, kas võimaldab volitataval näha nõuete, võlgnevuste või arestide andmeid. Volitada saab ka kõikide nimetatud andmete nägemise õigust. Minimaalselt tuleb valida üks nimetatud andmegruppidest. Lõige 5 sätestab andmed, mida töödeldakse registris selle kaudu tehtud päringute kohta. Informatsioon tehtud päringute kohta võimaldab muuhulgas vajadusel kontrollida tehtud päringute õiguspärasust ja põhjendatust. Lõige 6 sätestab registri pidamise logide andmekoosseisu. Eelnõu 7. peatükk reguleerib andmete kandmist registrisse. Eelnõu § 11 sätestab, millisest andmekogust ja millised andmed registrisse jõuavad ning mil viisil toimub andmevahetus registri ja teiste andmekogude vahel. Mitmeid sama tüüpi andmeid võivad edastada mitu erinevat andmeandjat. See ei tähenda siiski samade andmete mitu korda esitamist.

5 RT I, 28.12.2022, 16

8

Näiteks seavad areste nii kohtutäiturid kui ka Maksu- ja Tolliamet. Seetõttu esitavad nad registrisse andmeid enda poolt seatud arestide kohta. Rahvastikuregistri ja äriregistri andmeid kasutatakse isiku ja temaga seotud isikute tuvastamisel. Rahvastikuregistrist tehtud päringu alusel tuvastatakse, kas isikul on alaealisi lapsi või eestkostetavaid. Isik näeb ka oma laste ja eestkostetavate täitemenetluste andmeid sarnaselt enda andmetega. Samuti tehakse vajaduse korral päring registrisse, kui administreerimisel lisatakse asutusele uus kasutaja. Äriregistrist tehtud päringu alusel tuvastatakse autentinud kasutaja seos nii era- kui ka avaliku sektori asutustega, lisatakse uusi asutusi ja uuendatakse täitmisregistris olemasolevate asutuste andmeid. Eelnõu § 12 reguleerib olukordi, kus registrisse andmete kandmisel ilmnevad vead. Täitemenetluse süsteemis on iga hetk aktiivselt menetluses u 500 000 täiteasja. Sellise menetluste hulga puhul on üsna tõenäoline, et registrisse andmete edastamisel või uuendamisel ilmneb tehnilist laadi vigu. Samas ei tohi juhtuda, et sellised vead takistaksid täitemenetluse toimingute (ennekõike elektroonilise arestimissüsteemi kaudu arestide seadmisel) tegemist. Seega on lõikes 2 loetletud andmed, mis peavad aresti seadmise ajaks ilmtingimata olema registris. Selliselt saab kohtutäitur andmevahetuses vea ilmnemise korral sooritada täitemenetluseks vajaliku toimingu ja seejärel kõrvaldada andmevahetuses esinenud puuduse. Rõhutame, et lõike 2 nõuded kehtivad vaid juhul, kui arest on seotud mõne täiteasjaga ja aresti seab kohtutäitur. Kui arest ei ole seotud täiteasjaga või kui aresti seab muu asutus (näiteks Maksu- ja Tolliamet), siis lõike 2 nõuded ei kohaldu. Lõiked 3 ja 4 sätestavad andmed, mis tuleb aresti registreerimisel selle kohta kindlasti registrisse kanda. Sarnaselt lõikes 2 sätestatule on arestide kohta registrisse kantavate andmete koosseis suurem, kuid aresti operatiivse seadmise tagamiseks on lõikes 3 ja 4 sätestatud vaid minimaalne vajalik andmekoosseis. Lõige 3 sätestab üldise andmekoosseisu arestide kohta ja lõige 4 erisättena andmekoosseisu maksejuhiseta arestide jaoks. Lõige 5 reguleerib olukorda, kus §-s 10 sätestatud andmekoosseisust teatud andmeid ei eksisteerigi. Näiteks on koda välja toonud, et mitterahaliste nõuete puhul puudub põhi- ja kõrvalnõude algsumma, mistõttu ei saa selliseid andmeid ka täitmisregistrile esitada. Maksu- ja Tolliameti seatavatel arestidel puudub näiteks täitemenetluse number. Eelnõu § 13 reguleerib registrisse kantud andmete õiguste tagamist ning ebaõigete andmete parandamist. Lõike 1 kohaselt vastutab täitmisregistrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest andmete esitaja. Eelkõige on see põhjendatud seetõttu, et kõik täitmisregistri andmed pärinevad teistest andmekogudest, st andmeandjatelt. Nii täiteasjade kui ka arestide puhul on oluline, et täitmisregistris olevad andmed oleksid ajakohased. Seetõttu on andmete parandamise kõrval eraldi esile toodud kohustus hoida andmed uuendamisega ajakohased. Andmete ajakohasena hoidmine peaks toimuma tavapärase andmevahetuse käigus automaatselt. Lõige 2 sätestab olulise põhimõtte, et teisest infosüsteemist pärinevad andmed parandatakse süsteemis, millest need pärinevad, ja kantakse seejärel täitmisregistrisse. Näiteks tähendab see, et kui mõne täiteasja andmed täitmisregistris osutuvad ebaõigeks, parandatakse need esialgu koja infosüsteemis ja kantakse seejärel uuesti täitmisregistrisse. Sel moel saavutatakse, et andmed on õiged mõlemas infosüsteemis. Samuti välistab kirjeldatud protsess võimaluse, et täitmisregistris õigeks muudetud andmed muutuvad teise andmekoguga andmete vahetamisel uuesti ebaõigeks. Andmed parandatakse otse täitmisregistris ainult juhul, kui andmete parandamine ei ole liidestatud süsteemis võimalik. Näiteks ei ole koja infosüsteemis mõnel hetkel võimalik teha teatud massmuudatusi, kuigi vajalike muudatuste andmed võivad kohtutäituril masinloetaval kujul olemas olla. Lõige 3 sätestab, et RIK säilitab registritoimingute logid digitaalses andmebaasis. Logid võimaldavad tuvastada andmete esitaja ja samuti potentsiaalseid vigu. Logide säilitamise tähtajad on sätestatud §-s 16. Eelnõu §-des 14 ja 15 sätestatakse elektroonilise arestimise ja konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded. Need sätted loetlevad registri osana toimiva elektroonilise

9

arestimissüsteemi kaudu tehtavad toimingud ja neid korratakse TMS-ist tulenevat kohtutäituri kohustust edastada areste just selle süsteemi kaudu. Väärib täpsustamist, et elektrooniliste arestide olemasolu tuleb kontrollida iga kord, kui avatakse uus konto. Hetkel saab registri kaudu kontrollida elektrooniliselt seatud arestide olemasolu. Paberkandjal koostatud arestide andmed kantakse registrisse pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. Määrus reguleerib ühtlasi krediidi- ja makseasutuste suhtlust registriga enne kliendile esmase konto avamist ning krediidi- ja makseasutuste suhtluse vahendamist arestide seadjatest isikutega ja asutustega. Sisult on mõningate kohandustega üle võetud sätted, mis seni paiknesid justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ 52. peatükis. Välja on jäetud sätted, mis olid seni vajalikud põhjusel, et elektrooniline arestimissüsteem oli eraldi süsteem. Samuti on välja jäetud sätted, mis ei ole enam asjakohased (näiteks elektrooniliste arestide eraldi programmis koostamist reguleerivad sätted). Paragrahvi 14 lõikes 2 on reguleeritud juhtumeid, kus aresti tuleb seada viisil, mida register ei võimalda. Selliseks juhtumiks on näiteks see, kui arest tuleb seada muus valuutas kui eurodes. Registris ei ole hetkel tehnilist võimalust muus valuutas areste seada. Eelnõu 8. peatükk (paragrahv 16) sätestab registri andmete ja logide säilitamise tähtajad. Samuti säilitatakse registris antavate volituste andmeid. Põhimääruses sätestatakse andmete (sh logide) säilitamise tähtajad vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse6 artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõttele. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Lõike 1 kohaselt säilitatakse täitmisregistris täiteasja andmeid 5 aastat pärast täitemenetluse lõpetamist. Nimetatud tähtaja määramisel on lähtutud TMS-i § 63 lõike 1 punktis 1 sätestatud täitmisregistri eesmärgist koguda täitemenetluse andmeid ning võimaldada nendele juurdepääsu. TMS-i § 63 lõike 8 punkti 1 kohaselt tehakse täitmisregistri kaudu kättesaadavaks mh andmed ka lõpetatud täiteasjade kohta. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 29 kohaselt säilitatakse lõpetatud täitetoimikud vastavalt täitedokumendi liigile kas 5 või 10 aastat. Sellest lähtudes on määratud ka täiteasja andmete säilitustähtaeg täitmisregistris. Lihtsuse huvides on sätestatud ühesugune säilitustähtaeg kõigi täiteasjade andmetele ehk kauem kui viis aastat pärast täitemenetluse lõppemist ei hoita ka nende täiteasjade andmeid, mille täitetoimikuid säilitatakse nimetatud tähtajast kauem. Nende täitetoimikutega on ka pärast täiteasja andmete registrist kustutamist endiselt võimalik tutvuda otse menetleja juures. Lõikes 1 nimetatud täiteasja andmeteks loetakse ka täiteasjaga seotud arestide andmed. Seega kohaldub ka neile andmetele lõikes 1 sätestatud tähtaeg. Lõige 2 sätestab, et täitemenetlusega mitteseotud arestide (sh nii nende seadmise, muutmise kui ka tühistamise) andmeid säilitatakse kolm aastat pärast aresti tühistamist. Tähtaja määramisel on lähtutud riigivastutuse seaduses7 kahju hüvitamise taotluse esitamisele sätestatud tähtajast. Andmete kustutamise järel säilivad arestide andmed ilmselt muudes andmekogudes. Kohtuasjadega seotud arestide andmete säilitamist reguleerib ka justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“8. Lõige 3 reguleerib volituste andmete säilitamist. Volituste andmeid säilitatakse 3 aastat pärast volituse lõppemist. Lõike 4 kohaselt säilitatakse andmeid määruse § 9 lõikes 2 nimetatud päringu tegemise ja sellele vastamise kohta 30 päeva. Tähtaja määramisel arvestati päringu esitajate ja päringutele vastajate kujundatud seisukohti. Kuna tegemist ei ole täitmisregistrisse salvestavate andmetega, ei ole päringu töötlemise andmete pikemaks säilitamiseks alust, vaid selle jooksul tuleb registril tagada päringute ja vastuste tõrgeteta osapooltele edastamine.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) 7 RT I, 11.03.2023, 86 8 RT I, 13.02.2018, 9

10

Lõige 5 reguleerib täitmisregistri logide säilitamist. Logisid säilitatakse kolm aastat pärast registritoimingute tegemist. Nimetatud tähtaja määramisel on lähtutud Justiitsministeeriumi asekantsleri 7. mai 2013 korralduse nr 14 „Justiitsministeeriumi infovaradega teostatud toimingute logimine“ punktidest 3.6 ja 3.7, mille kohaselt tuleb täitmisregistri turvaklassi arvestades säilitada logisid kolm aastat alates nende tekkimisest. Eelnõu 9. peatükis esitatakse rakendussätted. Eelnõu § 17 lõige 1 näeb ette, et krediidi- ja makseasutuste infosüsteemid, uurimisasutuste infosüsteemid ja maksukohustuslaste register liidestuvad registriga pärast õiguslike aluste kontrolli ja asjakohase tehnilise võimekuse loomist. Täimisregistri põhimääruse kehtestamise ajaks on selgunud, et eelviidatud süsteemid saavad täitmisregistri käivitamisel esialgu liidestuda sellega vaid piiratud ulatuses. See tähendab, et kasutusele võetakse elektrooniline arestimise süsteem ja registrile edastatakse andmeid piiratud ulatuses. Ülejäänud osas vajab registriga liidestamine täiendavaid arendustöid. Sama kehtib ka teiste avaliku võimu kandja süsteemide kohta. Kui avaliku võimu kandjal on vaja täitmisregistrit kasutada talle seadusega pandud ülesande täitmiseks, saab ta õiguslike aluste ja tehnilise võimekuse olemasolul registriga liituda. Lõige 2 näeb sarnaselt ette, et arestide andmeid edastatakse registriga liidestatud krediidi- ja makseasutustele ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutustele pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. Eelnõu § 18 näeb ette, täitemenetluse seadustiku § 115 lõike 4 esimeses lauses nimetatud viisil edastatud arestide andmed kantakse registrisse pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. Seadus kohustab krediidi- ja makseasutusi, kes ei kasuta täitmisregistrit, arestimisakti vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult. Hetkel ei ole tehnilist lahendust selliste arestide andmete registrisse kandmiseks. Eelnõu §-ga 19 muudetakse Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrust nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“. Muudatused on tingitud TMS-i 01.01.2024 jõustunud muudatustest, sh täitmisregistri loomisest. Punktiga 1 jäetakse määruse preambulist välja viited volitusnormidele, mis alates 01.01.2024 on kehtetud. Punktiga 4 tunnistatakse selguse huvides kehtetuks 42. ja 5. peatükk, kuna nende kehtestamise aluseks olnud volitusnormid on alates 01.01.2024 kehtetud. Punktides 2, 3, 5 ja 6 asendatakse viide täitemenetlusregistrile viitega TMS-i § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemile. Eelnõu §-s 20 nähakse ette, et määrus jõustub üldises korras. Määruse volitusnormid on juba kehtivad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus isikuandmete kaitse üldmäärusega, sh reguleerib eelnõu isikuandmete töötlemist ja logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Kavandatav muudatus: volitatud töötlejate määramine (sh täitmisregistri andmekoosseisu ja määramisest tulenevad ülesanded) I sihtrühm: koda Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Käesoleval ajal peab koda kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega. Kuni riikliku täitmisregistri käivitamiseni täidab koja infosüsteem koos kõigi kohtutäiturite eraldi andmekogudega täitemenetlusregistri funktsioone ja koda on selle vastutav töötleja.

11

Edaspidi jõuavad kõigi täitemenetluste andmed riiklikku täitmisregistrisse koja infosüsteemi kaudu ning see vajab teatud osas täiendamist, et võtta kasutusele täitmisregistris juba valmis arendatud andmevahetusteenused. Koja süsteemi viidatud täienduste tegemisega kaasneva kulu täpne suurus ei ole teada, kuid tõenäoliselt jääb kulu märgatavalt väiksemaks kui 262 010 eurot, mis kulus kogu täitmisregistri ja selle osaks olevate teenuste arendamiseks. Seega ei ole mõju kojale ilmselt liiga suur. Täitmisregistri eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine. Seetõttu põhineb täitmisregistri täiteasju puudutav andmestik eelkõige täitetoimiku andmestikul. Seega on üldisel tasemel 2021. aastast alates olnud teada, milliseid andmeid täitmisregister koguma hakkab, kuigi seni on täpsustamata andmete struktuur. Täitmisregistri kasutusele võtmine toob tõenäoliselt esile puudusi seni kasutusel olevate infosüsteemide andmekvaliteedis. Samas tegeleb koda andmekvaliteedi parendamisega ning suhtleb selle käigus kohtutäiturite ja eri asutustega juba praegu pidevalt, seega ei ole sisult tegemist uue ülesandega. Koda selgitas 1. juuni 2023. a kirjas nr 3-9.2/17-1, et „Koda on viimastel aastatel, eriti viimasel paaril aastal seoses Täitise sulgemise ja täitemenetluste andmete siirdamisega täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur toimetanud väga intensiivselt andmekvaliteedi parandamise nimel. Kuigi väga palju tööd on tehtud, on parandamist vajavate andmete hulk ikka veel arvestatav.“. Kokkuvõtteks eeldab andmekvaliteedi parendamine kojalt eelkõige senise tegevuse jätkamist. II sihtrühm: kohtutäiturid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kohtutäituri kui volitatud töötleja peamine ülesanne on kanda koja süsteemi kaudu täiteasjade ja arestide andmed täitmisregistrisse ning hoida need ajakohasena. Täiturid kannavad täiteasjade ja arestide andmeid enda või koja poolt peetavasse infosüsteemi või mõlemasse juba praegu. TMS-i § 632 lõike 3 kohaselt kasutavad kohtutäiturid alates 2024. aasta 1. jaanuarist teiste andmekogudega (sh täitmisregistriga) andmevahetuseks ainult koja infosüsteemi. Sh hakkavad andmed koja süsteemi ja täitmisregistri vahel liikuma automatiseeritult. Selle tõttu suureneb eelkõige kohtutäituritel, kes seni on kasutanud tööks oma infosüsteemi, esialgu vajadus tegeleda andmekvaliteedi parendamisega, sh menetluste hetkeseisu andmete jooksva edastamisega. Muu hulgas peavad kohtutäiturid hoolitsema selle eest, et aresti täitmisregistri kaudu edastamise eelduseks olevad andmed täiteasja kohta on täitmisregistrisse kantud. Praegu näevad inimesed riigiportaali eesti.ee kaudu täiteasja kohta vaid piiratud hulka andmeid. Täitmisregister hakkab isikule kuvama temaga seotud menetluste kohta oluliselt suuremat andmehulka. Seega ei pea kohtutäiturid pikemas perspektiivis enam ilmselt vastama päringutele selliste andmete saamiseks, mida inimesed saavad edaspidi ise vaadata täitmisregistrist. Kokkuvõttes võib kohtutäiturite töökoormus täitmisregistriga kohanemise ajal mõneks ajaks suureneda, kuid pikas perspektiivis võib päringute arv väheneda. III sihtrühm: RIK Muudatustega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatus puudutab RIK-i, kuna RIK peab edaspidi hakkama täitma täitmisregistri volitatud töötleja ülesandeid. Määrusega RIK-ile pandud ülesanded vastavad RIK tavalistele põhiülesannetele infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel, seetõttu ei vaja RIK ühegi põhimõtteliselt uue kompetentsi väljaarendamist. Sellegipoolest vajab volitatud töötleja ülesannete täitmine paratamatult ressursse. Sellisteks kuludeks on näiteks infosüsteemi jooksvad arenduskulud; ärianalüütiku, halduri ja teenusejuhi kulud, serverite ja arenduskeskkonna kulud ning registri administreerimise kulud. Nimetatud kulude planeeritud suurus 2024. aastal kokku on 190 400 eurot. Samas vabanevad seoses täitmisregistri kasutuselevõtmisega eelarvelised vahendid seniste infosüsteemidega seotud ülesannete täitmise arvelt. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala infosüsteemina reguleerib RIS-i haldamist ja arendamist justiitsministri 29. augusti 2016. a käskkirjaga nr 69 kinnitatud „Justiitsministeeriumi infotehnoloogia

12

valdkonna planeerimise, juhtimise ja haldamise kord“, kuid olulisi töökorralduse muudatusi see RIK-ile kaasa ei too. Muud RIK-i jaoks olulist mõju, mida tuleks analüüsida, muudatustega ei kaasne. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekoguga kogutakse täitemenetluse andmeid, menetlusosalistel võimaldatakse iseteenindusportaali kaudu saada informatsiooni nende suhtes algatatud täitemenetluste kohta, isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt. Täitemenetluste kohta on võimalik täitmisregistrist teavet saada ka kolmandatel isikutel ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatel asutustel on võimalik andmeid pärida neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmise eesmärgil. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus andmeid pärida, nagu on sätestatud ka praegu kehtivate TMS-i § 63 lõigete 11 ja 12 alusel. Avaandmetega saavad tutvuda nt sellised kolmandad isikud, kellel on lepingusuhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatud informatsiooni isiku maksedistsipliini kohta. Menetlejatel ja kojal on võimalus teha täitmisregistrist päringuid neile pandud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest. Andmekogu volitatud töötleja tagab täitmisregistri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt KüTS-i § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. See on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 28 volitatud töötlejale nõutud tingimustega, mille kohaselt volitatud töötleja tagab, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud kohustuvad järgima konfidentsiaalsusnõuet või kehtib nende suhtes asjakohane põhikirjaga määratud konfidentsiaalsuskohustus. Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 25 nõutud tingimustega, mille kohaselt rakendab vastutav töötleja asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, tagab volitatud töötleja registri nõuetekohase arendamise ja hooldamise ning vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise. Andmekogu volitatud töötleja täidab volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi, järgides isikuandmete kaitse normides sätestatud nõudeid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Täitmisregistri arenduse ja turvatestimise maksumus on 246 000 eurot, millele lisandub projektijuhtimise kulu 16 010 eurot. Andmekogu loomise kogumaksumus on 262 010 eurot. Seda rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust Euroopa Liidu struktuurivahenditest projekti „Tegeliku kasusaaja andmete filtreerimise funktsioon teatud rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kohustatud isikutele ning usaldushalduste tegelike kasusaajate funktsionaalsuse loomine“ raames. Praeguseks on täitmisregistri käivitamisega seotud arendustegevused lõppjärgus. Täitmisregistri halduskulu, mis sisaldab registri ülalpidamise ja hilisema arendustegevuse kulu, on hinnanguliselt 100 000 eurot aastas, kaetakse RIK-i eelarvest. Määruse rakendamisega seoses ei laeku riigieelarvesse tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga. Eelnõu esitati avamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Pangaliidule ja Eesti Võlanõustajate Liidule. Eelnõule esitasid märkusi ja arvamusi Rahandusministeerium, Siseministeerium, Kohtutäiturite ja Pankrothaldurite Koda, Maksu- ja Tolliamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigi Infosüsteemi

13

Amet, Andmekaitse Inspektsioon, MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit ja Eesti Pangaliit. Esitatud märkuste ja arvamuste tabel on lisatud käesolevale seletuskirjale.