Vastus

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kalle Laanet

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie: 14.12.2023 nr 8-1/8035 Meie: 08.01.2024 nr 1.2.-4/24/3264-2

Arvamus justiitsministri

määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks justiitsministri

määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Põhimääruse eelnõu § 11 lõike 2 järgi kasutab täitmisregister andmeallikana muu

hulgas rahvastikuregistri andmeid. Sama lõike punkti 1 järgi saadakse

rahvastikuregistrist isiku üldandmed, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste

andmed. Seletuskirja järgi tuvastatakse rahvastikuregistrisse tehtud päringu alusel

alaealiste laste või eestkostetavate olemasolu, kuid ei ole selge, kas üldse ja kui, siis

milliseid rahvastikuregistri andmeid täitmisregistrisse kogutakse. Sama puudutab ka

äriregistrist saadavate andmete koosseisu. Palume põhimäärust ja seletuskirja selles

osas täiendada.

2. Eelnõu § 11 lõike 3 järgi kantakse lisaks andmevahetuskihi X-tee kaudu andmed

täitmisregistrisse ka muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.

Peame vajalikuks märkida, et AvTS § 439 lõike 5 kohaselt tohib andmevahetus riigi

infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude

vahel toimuda ainult läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk X-tee kaudu. Juhul

kui riigi infosüsteemi mittekuuluvate registritega kasutatakse andmevahetuseks muid

viise, siis palume seletuskirjas selgitada, millisel juhul ning milliseid viise kasutatakse.

3. Eelnõu § 8 lõike 1 järgi kuvatakse isikule andmeid temaga seotud täiteasjade ja

arestide kohta. Kuvamata jäetakse need andmed, mille kuvamata jätmine tuleneb

õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist. Selgitame, et EL isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artikkel 23 lõike 1 järgi võib ainult vastutava või volitatud

töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega

piirata IKÜM artiklites 12-22 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust. IKÜM

põhjenduspunktis 73 on selgitatud, et piirangud, mis puudutavad konkreetseid

põhimõtteid ja õigust saada teavet, andmetega tutvuda, nõuda nende parandamist ja

kustutamist või õigust andmeid ühest süsteemist teise üle kanda, õigust esitada

vastuväiteid, profiilianalüüsil põhinevaid otsuseid, samuti andmesubjekti

isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning vastutavate töötlejate teatavaid

seonduvaid kohustusi, võib kehtestada liidu või liikmesriigi õiguses, kui selline piirang

on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne selleks, et tagada avalik

2 (2)

julgeolek, sealhulgas inimelude kaitsmine eelkõige loodus- ja inimtegevusest tingitud

õnnetustele reageerimisel, süütegude tõkestamine, uurimine ja nende eest vastutusele

võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut

ähvardavate ohtude eest kaitsmine või nende ennetamine või reguleeritud kutsealade

ametieetika rikkumise ennetamine, liidu või liikmesriigi muu üldise avaliku huvi,

eelkõige liidu või liikmesriigi olulise majandus- või finantshuvi oluline eesmärk;

üldisest avalikust huvist lähtuvate avalike registrite pidamine, arhiveeritud

isikuandmete täiendav töötlemine endise totalitaarse riigikorra tingimustes toimunud

poliitilise tegevusega seotud konkreetse teabe andmiseks, andmesubjekti kaitse või

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse, sealhulgas sotsiaalkaitse, rahvatervis ja

humanitaareesmärgid. Nimetatud piirangud peaksid vastama hartas ning Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsioonis sätestatud nõuetele.

4. Põhimääruse eelnõu § 11 reguleerib andmevahetust teiste andmekogudega. Nimetatud

paragrahvi lõikes 1 on loetletud andmekogud, mille andmeid täitmisregistrisse

salvestatakse. Selle lõike punkti 1 järgi edastatakse kohtutäiturite tööks vajalikust

infosüsteemist täitmisregistrisse põhimääruse eelnõu § 10 lõikes 3 loetletud andmed,

kuid samad andmed edastatakse eelnõu § 11 lõike 1 punkti 3 järgi ka rahapesu

andmebüroo andmekogust. Samuti edastavad krediidi- ja makseasutused eelnõu § 10

lõike 3 punktides 5–7 loetletud andmeid. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on vaja

samasid andmeid koguda mitmest erinevast andmekogust. Sealjuures ei nähtu näiteks

rahapesu andmebüroo andmekogu põhimäärusest, et andmekogu andmekoosseis

sisaldaks andmeid maksejuhiseta arestide kohta. Ilmselgelt vajab nii põhimäärus kui

ka seletuskiri täiendamist, sh osas, mis puudutab andmeid, mida mingi andmekogu

täitmisregistrisse salvestamiseks edastab.

5. Eelnõu § 16 reguleerib täitmisregistri andmete säilitamist. Selle järgi säilitatakse

täiteasja andmeid viis aastat ning täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid ja

registritoimingute logisid kolm aastat. Samas nähtub eelnõu § 10 lõikest 4, et

täitmisregistrisse kantakse andmeid ka volituse kohta, mis seletuskirja järgi puudutab

täitemenetluse osalise antud õigust tutvuda tema volitud isikutel täitemenetluste

andmetega. Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas volitust saab anda ainult

ühe konkreetse täitemenetlusega seotult ning tegemist on täiteasja andmetega, mida

säilitatakse viis aastat, või on võimalik volitada kolmandat isikut tutvuma kõikide

täitmisregistrisse kantud täiteasjadega. Kui tegemist on üldise volitusega, siis jääb

selgusetuks, kui kaua volituse andmeid säilitatakse. Palume selles osas eelnõu ja

seletuskirja täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Koostaja: Terje Enula

[email protected], telefon 627 4144