Saku Põhikooli sademevesi

Saatja: Krista Einama <[email protected]>

Saadetud: 21.03.2023 07:37

Adressaat: MNT Teed <[email protected]>

Teema: FW: Saku Põhikooli sademevesi

Manused: image001.png; image002.png; SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.pdf

Palun reg

From: Evelin Anto <[email protected]> Sent: Monday, March 20, 2023 5:10 PM To: Krista Einama <[email protected]>; Jaan Aru <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>; Triinu Mänd <[email protected]> Subject: RE: Saku Põhikooli sademevesi

Tere Saadan üle vaatamiseks korrigeeritud seletuskirja. Eksperthinnangu osas täiendatud ptk 1.1 ja märkuste 6.2 ja 6.3 osas korrigeeritud sõnastust ptk 5.1

Lugupidamisega

____________

Evelin Anto (+372) 56 450 521 [email protected]

OÜ SIRKEL&MALL | Laki tn 5, 10621 Tallinn, Eesti (+372) 6 555 480 | [email protected] | www.sma.ee

From: Krista Einama <[email protected]> Sent: Monday, March 20, 2023 12:58 PM To: Jaan Aru <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>; Evelin Anto <[email protected]>; Triinu Mänd <[email protected]> Subject: RE: Saku Põhikooli sademevesi

Tere, Aitäh. Palume siis lisada seletuskirja ja meie soov on, et läheb kooli ehitusloa menetluses kõrvaltingimuseks. Tervitades, Krista Einama

From: Jaan Aru <[email protected]> Sent: Monday, March 20, 2023 12:08 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>; Evelin Anto <[email protected]>; Triinu Mänd <[email protected]> Subject: Re: Saku Põhikooli sademevesi

Tere, Olen nüüd nii palju targemaks saanud, et hiljemalt septembris 2023 on eksperthinnang valmis, kui hästi läheb siis ka varem. Nagu koosolekul juba jutuks oli siis saame lisada ka vastava tingimuse põhiprojekti seletuskirja ning lisaks on nõus Saku Vald omalt poolt tegema ka kinnituskirja, et eksperthinnang kindlasti hangitakse ja kui selle tulemusel on vaja truupi uuendada siis seda ka tehakse. Tervitades,

Jaan Aru HOCO OÜ Tel +372 528 5136

From: Krista Einama <[email protected]> Date: Friday, 10. March 2023 at 08:14 To: Jaan Aru <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>, Evelin Anto <[email protected]>, Triinu Mänd <[email protected]> Subject: RE: Saku Põhikooli sademevesi

Tere, saadan lingi. https://teams.microsoft.com/l/meetup- join/19%3ameeting_Yzk1MjFlNmYtYTYwZC00NDBkLTg2MDYtOWU1MTUyOGM3MTcw%40thread.v2/0? context=%7b%22Tid%22%3a%22f07d0cf4-e7c8-4845-a07f- 905e63651955%22%2c%22Oid%22%3a%225a076ea1-78e6-47d4-bdc5-15aa04febbfa%22%7d

Tervitades, Krista Einama

From: Jaan Aru <[email protected]> Sent: Thursday, March 9, 2023 4:14 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>; Evelin Anto <[email protected]>; Triinu Mänd <[email protected]> Subject: Re: Saku Põhikooli sademevesi

Tere,

Minule teisipäeval kell 11:00 sobib. Minu põhimure mida arutada soovin on truupide läbilaskevõime hindamiseks, olen suhelnud erinevate hüdrotehnikainseneridega aga ooteajad on väga pikad ning tahtsin uurida, et kas ehitusloa projekti oleks võimalik kooskõlastada ka projekti tingimustega? Kuna ehitushange käib siis on ehitusloaga kiire ja meie ettepanek oleks panna tingimuseks, et tööprojekt tuleb kooskõlastada Transpordiametiga aga enne tööprojekti kooskõlastamist peab olema tehtud eksperthinnang vms, meile sobiks ka muud variandid peaasi, et saaksime ehitusloaga edasi minna. Lisaks sooviks korra läbi arutada paar EHR-is esitatud märkust. Tervitades,

Jaan Aru HOCO OÜ Tel +372 528 5136

From: Krista Einama <[email protected]> Date: Thursday, 9. March 2023 at 14:28 To: Jaan Aru <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>, Evelin Anto <[email protected]>, Triinu Mänd <[email protected]> Subject: RE: Saku Põhikooli sademevesi

Tere, Teen ettepaneku arutamiseks teisipäeval kell 11.00. Meie ootus oleks teiepoolne lahenduste selgitamine, sest samasisulisi märkusi teiste sõnadega ei ole konstruktiivne esitada. Mis oleks küsimused meile. Tervitades, Krista Einama

From: Jaan Aru <[email protected]> Sent: Thursday, March 9, 2023 2:00 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>; Evelin Anto <[email protected]>; Triinu Mänd <[email protected]> Subject: Re: Saku Põhikooli sademevesi

Tere, Me tahaks korra arutada sademevee lahenduse kohta EHR-i tehtud märkuseid, selgitaks natuke meie lahendust ja arutaks mis on variandid soovitud eksperthinnanguga seoses. Minu poolest võiks koosoleku teha kohe esmaspäeva hommikul. Tervitades,

Jaan Aru HOCO OÜ Tel +372 528 5136

From: Krista Einama <[email protected]> Date: Thursday, 9. March 2023 at 13:24 To: Jaan Aru <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>, Evelin Anto <[email protected]>, Triinu Mänd <[email protected]> Subject: RE: Saku Põhikooli sademevesi

Tere, Palun pakkuge paar aega välja järgmiseks nädalaks. Kas saate saata oma küsimused ette, saab konstruktiivsemalt teemat lahendada. Tervitades, Krista Einama

From: Jaan Aru <[email protected]> Sent: Wednesday, March 8, 2023 4:58 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: Igor Gerasenkov <[email protected]>; Evelin Anto <[email protected]> Subject: Saku Põhikooli sademevesi Tere, Kas oleks võimalik teha millalgi lähiajal väike videokoosolek uue Saku Põhikooli sademevee teemal, sooviks korra märkused koos läbi arutada?

Tervitades,

Jaan Aru HOCO OÜ Tel +372 528 5136

From: Jaan Aru [email protected] Sent: Thursday, March 2, 2023 5:12 PM To: Evelin Anto [email protected]; [email protected] Subject: Re: SAKU_Transpordiameti märkused

Tere,

2. Sademevete juhtimise teemad ei ole lahendatud.

2.1. Viidatud on ekspertihinnangule, mille on koostanud teedeinsener mis ei anna pädevust sellel alal

eksperthinnangut koostada. Koostamine eeldab hüdrotehnikainseneri kutset. Teiseks – hinnang on koostatud

aastal 2018 – peaaegu 5 aastat tagasi, ja ei käsitlenud kooliga seotut.

2.2 Eksperthinnangu sisu ei vasta meie poolt küsitule - küsisime jalgtee aluse truubi d=300 ja riigiteealuse

truubi d=600 läbilaskevõime hinnangut ja arvutusi kuni Vääna jõeni. Lisatud eksperthinnang küll sisaldab

minu poolt viidatud truupe ja valgalal nr 2 paikneb meie tänane kõnealune objekt AGA eksperthinnang on

koostatud hoopis teisel eesmärgil (eemal paikneva ala ja selle sademevee kohta) ning hinnangu koostamise ajal

oli meie tänane kõnealune hoonestatav ala ju haljasala (pole hooneid ja kõvakattega pindasid, millelt

sademevesi kokku kogutakse ja meie kraavi/truupi juhitakse).

Kokkuvõtvalt märkus 6.1 on lahendamata ja me ei saa seda lisatud eksperthinnangut arvesse võtta. Tuleb

ikkagi koostada uus hinnang, mis arvestab juba truupidesse juhitavat vooluhulka 60 l/s ning arendusalalt

lisanduvat vooluhulka ja hinnang kuni DP-s sätestatud eesvooluni ehk Vääna jõeni.

2.3. Märkus nr 6.2 – eelvoolu andmed korrigeerimata (endiselt eelvooluks „Traani tee 3 kinnistul olemasolev

madalam ala“).

2.4. Märkus nr 6.3 – vastuoluline info – endiselt ei ole neid vastuolulisi lauseid korrigeeritud.

Tervitades,

Jaan Aru HOCO OÜ Tel +372 528 5136

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 2 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

SELETUSKIRI

SISUKORD

1 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ ÜLDINE PIIRITLUS ............................................................................................................ 4 1.2 ALUSDOKUMENDID ............................................................................................................................................. 4 1.2.1 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................... 4 1.2.2 EHITUSUURINGUD ............................................................................................................................................... 4 1.2.3 NORMDOKUMENDID............................................................................................................................................ 4 2 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................................................... 5 3 VEEVARUSTUS .................................................................................................................................................... 5

3.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED ..................................................................................................................... 5 3.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ....................................................................................................................... 5 3.3 ARVUTUSLIK VOOLUHULK .................................................................................................................................. 6 3.4 VEEALLIKAS ........................................................................................................................................................ 6 3.5 VEEMÕÕDUSÕLM ................................................................................................................................................ 7 3.6 VÄLINE TULETÕRJEVEEVARUSTUS ..................................................................................................................... 7 3.7 TORUSTIKE MATERJAL ....................................................................................................................................... 8

3.8 ARMATUUR JA LIITMIKUD ................................................................................................................................... 8 4 KANALISATSIOON ............................................................................................................................................... 9

4.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 9 4.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON .................................................................................................................. 9 4.3 ARVUTUSLIK VOOLUHULK ................................................................................................................................ 10 4.4 KANALISATSIOONI EELVOOL ............................................................................................................................. 10 4.5 TORUSTIKUD JA MATERJALID ........................................................................................................................... 10

4.6 PUMPLA ............................................................................................................................................................ 11 4.7 KOHTPUHASTID ................................................................................................................................................ 12

4.8 KAEVUD ............................................................................................................................................................ 12 5 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA DRENAAŽ .................................................................................................... 13 5.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON ............................................................................................. 13

5.2 ARVUTUSLIK VOOLUHULK ................................................................................................................................ 14 5.3 TORUSTIKE MATERJAL ..................................................................................................................................... 14 5.4 EELVOOL ........................................................................................................................................................... 15 5.5 LOKAALSED PUHASTUSSEADMED .................................................................................................................... 15 5.6 ÜHTLUSTUSMAHUTI-PUMPLA ........................................................................................................................... 15 5.7 KAEVUD ............................................................................................................................................................ 16

5.8 PROJEKTEERITUD DRENAAŽ ............................................................................................................................. 16 5.9 ARVUTUSLIK VOOLUHULK ................................................................................................................................ 16 5.9.1 TORUSTIKUD JA KAEVUD .................................................................................................................................. 17 5.9.2 PUMPLA ............................................................................................................................................................ 17 6 KATENDITE TAASTAMINE .................................................................................................................................. 17

7 PAIGALDUSNÕUDED ......................................................................................................................................... 18 7.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS ............................................................................................................... 18

7.2 KAEVIK .............................................................................................................................................................. 20 7.3 TASANDUSKIHT ................................................................................................................................................ 21

7.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ...................................................................................................... 21 7.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON ........................................................................................................ 22 7.6 TORUSTIKE TOESTUS ........................................................................................................................................ 22 7.7 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL JA PAIGALDUS ERITINGIMUSTES ................................................. 22 8 LIKVIDEERITAVAD RAJATISED ........................................................................................................................... 22

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 3 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

9 KESKKONNAKAITSE .......................................................................................................................................... 23

10 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE .............................................................................................. 23 10.1 ÜLDNÕUDED ..................................................................................................................................................... 23 10.2 KATSETUSED .................................................................................................................................................... 24 11 PÕHIMATERJALIDE LOETELU ............................................................................................................................ 26

LISAD.

Lisa 1. AS Saku Maja tehnilised tingimused

Lisa 2. Veemõõdukaev D1500

Lisa 3. Sademeveepumpla

Lisa 4. Pumba karakteristikud

Lisa 5. Sademeveepumpla

Lisa 6. Pumba karakteristikud

Lisa 7. Drenaažipumpla

Lisa 8. Pumba karakteristikud

Lisa 9. Kanalisatsioonipumpla

Lisa 10. Pumba karakteristikud

Lisa 11. Rasvapüüdur NS7

Lisa 12. Õlipüüdur ENS 80LM

Lisa 13. Proovivõtukaev PVK315

Lisa 14. Õlipüüdur ENS 80LM

Lisa 15. Proovivõtukaev PVK315

Lisa 16. Tuletõrjehüdrant

Lisa 17. Eksperthinnang Saku aleviku Lepiku haljaku ja Üksnurme tee 4a kuivenduskraavi vooluhulkadele

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 4 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

1 ÜLDANDMED

1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ ÜLDINE PIIRITLUS

Käesoleva projektiga lahendatakse Traani tee 1 ja Traani tee 3 kinnistutele rajatava Saku põhikooli õppehoone ja

spordikompleksi veevarustus, sademevesi ja kanalisatsioon põhiprojekti mahus.

Traani 1 ja 3 kinnistutelt tulenevate sademevee vooluhulkade lisandumisega koostatakse Saku vallavalitsuse

tellimusel eraldiseisev eksperthinnang olemasolevate truupide ja kraavide läbilaskevõime hindamiseks ja

arvutusteks kuni Vääna jõeni. Eksperthinnang valmib hinnanguliselt 2023 aasta septembris. Eksperthinnangust

tulenevad tööd (nt truupide läbimõõtude muudatused), mis on vajalikud valgalalt tuleva sademevee

vastuvõtmiseks lahendatakse eraldiseisva projektiga.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude projektiosa käsitleb vee-, reoveekanalisatsiooni-, sademevee

torustike, kaevude, tehnorajatiste projekteerimist. – Sirkel&Mall OÜ, töö nr 22076

Süsteemide kasutusiga:

• Vee jaotusvõrk – 40 aastat

• Kanalisatsioonitorustikud – 50 aastat

• Pumbad ja pumplad - 20 aastat

• Drenaažitorustikud ja -kaevud – 50 aastat

• Eelpuhastid – 40 aastat

1.2 ALUSDOKUMENDID

1.2.1 LÄHTEANDMED

• Hoone asukoht: Traani tee 1 ja Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

• Tellija lähteülesanded ja juhised:

o Tehniline kirjeldus „Saku uue põhikooli projekteerimine“

o Teaduse tn 2 ja Saku-Tõdva maantee vahelise ala detailplaneering, töö nr DP 11-01/12

o Eksperthinnang Saku aleviku Lepiku haljaku ja Ülenurme tee 4a kuivenduskraavi vooluhulkadele

• AS Saku Maja tehnilised tingimused 04.03.2022/ ET-10327

1.2.2 EHITUSUURINGUD

Ehitusgeodeetilised uuringud:

• OÜ Topograaf töö nr. G452021 Saku põhikooli ala

Ehitusgeoloogilised uuringud:

• REIB OÜ töö nr. GE-3222 Saku põhikooli hooned, parklad, spordiplatsid ja staadion

1.2.3 NORMDOKUMENDID

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 5 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

• EVS 843:2016 Linnatänavad

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”

• Ehitusseadustik 11.02.2015

• Veeseadus - vastu võetud 30.01.2019. a seadusega, jõustunud 01.10.2019

• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus - vastu võetud 10.02.1999. a, jõustunud 22.03.1999; (viimane

redaktsioon RT I, 23.12.2014, 23 jõustamisega 01.01.2015 )

• Jäätmeseadus (RT I 2004,9,52)

• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“

• KKm nr 61 08.11.2019."Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjäärija

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused”;

2 OLEMASOLEV OLUKORD

Projekteeritav ala asub Sakus, Traani tee 1 ja Traani tee 3 kinnistutel. Projekteeritav ala on varustatud vee-,

sademevee- ja kanalisatsioonitorustikega. Olemasolev hoone Traani tn 3 kinnistul lammutatakse koos

olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustikega kinnistul.

3 VEEVARUSTUS

3.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED

Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse

joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge

paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas ja pinnases ning peavad taluma pinnase koormusi.

Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need

on määratud 24.09.2019.a. sotsiaalministri määrusega nr.61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“.

3.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS

Projektis on ette nähtud Traani tee 1 kinnistule rajatava koolihoone tarbeks kaks uut veeühendust. Väljavõte

teostatakse Tallinna maantee lõik 1 kinnistul paiknevast olemasolevast ühisveetorustikust De110 PE. Koolihoone

veesisenditele on ette nähtud siibrid koos spindlipikenduse ja kapega kinnistu piiril. Siibrid DN100 jäävad

koolihoone (Traani tee 1) liitumispunktiks ühisveevärgiga. Liitumispunktid VLP-1 ja VLP-2 on ette nähtud ca

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 6 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

0,5m väljapoole kinnistu piiri. Koolihoonesse on ette nähtud ka veeudu tulekustutussüsteem. Kinnistul on

veeühendustele ette nähtud veemõõtjad möödaviigule, kontrollimaks lekkeid torustikul.

Projektis on ette nähtud Traani tn 3 kinnistule rajatava spordihoone tarbeks uus De63 PE veetorustik. Ühendus

ühisveetorustikuga on ette nähtud Juubelitammede tee ühiveetorustikult. Hoonele on ette nähtud liitumispunkt

VLP-3, milleks on siiber DN50. Liitumispunkt on ette nähtud ca 0,5m väljapoole kinnistu piiri.

Kinnistut Traani tee 1 läbib olemasolev ühisveetorustik De110 PE. Traani tee 1 kinnistul paiknev ühisveetorustik

on ette nähtud osaliselt viia sügavamale seoses maapinna kõrguste langetamisega. Torustikul paiknev hüdrant

on samuti ette nähtud asendada uuega.

Spordihoone juures paiknev joogiveeposti varustamine on lahendatud veevarustuse ja kanalistasiooni

sisevõrgus. Joogiveeposti äravool on ette nähtud juhtida projekteeritavasse sademeveetorustikku.

Toestamine vajalik vertikaalsetel lõikudel VMK-1 ja V11-12 ning VMK-2 ja V11-13 ning samuti on vajalik nendel

lõikudel kasutada torustiku suuna muutmiseks 2x45° poognaid.

Veetorustikud paigaldada 1,8m sügavusele maapinnast. Sulgarmatuurile paigaldada spindlipikendus ja kape (40t

liiklusalal). Torustikud, mille lagi jääb peale maapinnale lähemale kui 1,8 m tuleb soojustada.

3.3 ARVUTUSLIK VOOLUHULK

Arvutuslik majandus – joogivee vajadus rajatava koolihoone osale vastavalt EVS 835:2022 ja hoone VK siseosa

sisendile:

• sekundiline 7,76 l/s

• tunnine max 6,2 m3/h

• ööpäevane 18,6 m3/ööp

Koolihoone sisene tuletõrjeveevajadus

• sekundiline 7,0 l/s

Arvutuslik majandus – joogivee vajadus rajatava spordihoone osale:

• sekundiline 2,23 l/s

• tunnine max 2 m3/h

• ööpäevane 4,5 m3/ööp

3.4 VEEALLIKAS

Koolihoone majandus-joogiveega varustamine lahendatakse Traani tn 1 De110 ühisveetorustikult. Koolihoonele

on ette nähtud kaks veesisendit De110 PE100, PN10. Spordihoone majandus-joogiveega varustamine

lahendatakse Juubelitammede tee ühisveetorustikult. Spordihoonele on ette nähtud üks veesisend De63 PE100,

PN10.

AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 7 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

3.5 VEEMÕÕDUSÕLM

Koolihoone olmevee ja udukustutuse veemõõdusõlmed on projekteeritud hoone 1.korrusel asuvasse

tehnoruumi. Veemõõdusõlme skeem on esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni siseosa projekti mahus.

Veearvesti paigaldada seinale veearvesti kanduriga. Veearvesti kandur maandatakse. Hoone olmevee veemõõtja

valitakse lähtudes maksimaalsest veetarbimisest (DN40), mille tarnib AS Saku Maja. Koolihoone udukustutusele

on ette nähtud veemõõtja Kamstrup Multical21 flow IQ3100 (DN50 25m3/h), mille tarimine on ehitaja

töömahus.

Hoone veeühendustele on ette nähtud kaevud DI1600, milles on torustikul möödaviik veemõõtjaga DN20

kontrollimaks lekkeid torustikus (Lisa 2). Veemõõtjad tarnib AS Saku Maja.

Veearvestid tuleb paigaldada horisontaalasendisse.

Spordihoone olmevee veemõõdusõlm on projekteeritud hoone 1.korrusel asuvasse tehnoruumi.

Veemõõdusõlme skeem on esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni siseosa projekti mahus. Veearvesti

paigaldada seinale veearvesti kanduriga. Veearvesti kandur maandatakse. Veemõõtja valitakse lähtudes

maksimaalsest veetarbimisest (DN20).

Enne ja pärast veearvestit on nõutav sulgur, veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse

sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvesti sisse ehitatud). Arvestile peab eelnema

vähemalt viie arvesti tingläbimõõdu pikkune ning järgnema kolme läbimõõdu pikkune sirge horisontaalne

torulõik, mille sisse võib arvata ka täisavaga sulgurid. Veemõõdusõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema

kraan, mille kaudu saab vajadusel süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.

3.6 VÄLINE TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Vajalik väline tuletõrjevee vooluhulk on 10 l/s 3h jooksul. Lähim tuletõrjehüdrant asub Traani tee 1 kinnistul.

Olemasolev tuletõrjehüdrant on ette nähtud asendada uue maapealse soojustatud tuletõrjehüdrandiga nt Artaro

Lisa 16 või samaväärne.

Lisaks siseministri 01. jaanuari 2012. a määrusele nr 37 on hüdrantide tähistamisel kohustuslik järgida

järgnevaid punkte:

• Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada

metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust,

mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse.

• Hüdrandi viida täpne asukoht, paigaldamise viis ja alusraami lahendus peab olema ära toodud

ehitusprojektis.

• Hüdrandi viit peab olema roostevabast metallist või alumiiniumist.

• Maa-alune hüdrant tuleb projekteerida veetihedasse seadmekaevu. Kaev peab olema silindriline,

siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm. Seadmekaevu puhas sissepääsu ava peab olema minimaalselt

360 mm.

• Hüdrandi asetus seadmekaevus peab võimaldama tühjendusklapi vahetamist.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 8 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

• Drenaažitoru tuleb ümbritseda killustiku ja filterkangaga.

Kogu tuletõrjevee vajadus ühisveevärgist on 17 l/s, mis tagatakse Saku alevikus töös oleva 2 lahus veevõrgu

baasil. Süsteemid on omavahel küll ühendatud, aga igapäevaselt toimivad lahussüsteemina (siibrid vahelt kinni).

Pakutava lahenduse puhul paikneksid ol.ol hüdrandid Teaduse tn veetöötlusjaama poolt varustataval

veetorustikul ja rajatav tarbevee liitumispunkt ja rajatavate udukustutussüsteemide veetorustik Nurme tn

veetöötlusjaama poolt varustataval veetorustikul.

3.7 TORUSTIKE MATERJAL

Projekteeritud veetorustik tuleb rajada PE 100 survetorudest, läbimõõduga De63 – 110 SDR17, PN10. PE

survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele. Torustiku ühendusteks piki trassi ja sõlmedes

kasutatakse põkk- või muhvkeevitust. Keevisliitmike surveklass peab olema vähemalt võrdne torude

surveklassiga.

Käänakud paigaldatakse elektrikeevispoognatega või PEH poognatega kas põkk-või elekterkeevismuhvide abil.

Väiksemate toruläbimõõtude puhul võib väiksemad käänakud (pöördenurk alla 30°) tekitada ka torustikku

sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De. Kõik torustike rajamiseks kasutatavad

materjalid peavad olema uued. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada.

3.8 ARMATUUR JA LIITMIKUD

Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis

esitatud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele,

et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud

seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.

Maa-aluste veetorustike sulgarmatuurina kasutada pinnasesse paigaldatavaid siibreid ja maakraane.

Sulgarmatuur peab vastama standardile DIN 3202 F4 (EN558), rõhuklass PN10, kere ja kate kõrgtugevast

malmist.

Sulgarmatuur peab olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN

30677.

Rajatavad maakraanid peavad olema PE otstega (nt AVK või samaväärne)

Kaped peavad vastama standardile EVS-EN 124. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi,

tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kapesid. Kape puhasava peab olema minimaalselt

140mm. Poltkinnitustega kape luukide kasutamine ei ole lubatud. Haljasaladel paigaldada kapede alla tihendatud

liivalusele betoonist tugirõngas. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult roostevabast terasest teleskoopseid spindlipikendusi. Poldid peavad

olema roostevabast terasest, pead tihendusmassi valatud. Spindlipikenduse ümber peab olema teleskoopne

kaitsetoru mis ulatub kapest kuni siibrini välja. Kaitsetoru alumine osa kuhu sisse teleskoop kinnitatakse peab

olema killustikaluse sees. Kaitsetoru teleskoop peab olema killustikalusest kõrgemal.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 9 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Spindlipikenduse ülemise osa kaugus kape luugist peab olema vahemikus 10-15 cm. Kaitsetoru ümbrus peab

olema tihendatud liivaga. Maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema 400 kN, väljaspool

liiklusala 250 kN. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema avatavad maksimaalse jõuga 200 N.

Spindlipikendused peavad tõmbekindla keermega kinnituma maa-kraanile, siibrile.

Kõik paigaldatavad maakraanide spindlid peavad olema keeratavad ühte mõõtu maakraanivõtmega (s.h ka

hüdrant).

Veetorustike mehaanilised liitmikud vastavalt EN 1555 ja 12201.

Äärikud malmist, rõhuklass PN10 epoksiidkattega ja EPO pulbervärvkattega. Tihendid EPDM kummi.

Poltkinnituselemendid roostevaba teras AISI 304.

4 KANALISATSIOON

4.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED

Kanalisatsioonivõrk on rajatiste ja seadmete süsteem kanalisatsioonivee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ning

suunamiseks puhastamisele ja/või suublasse. Kanalisatsiooni eesmärk on olmereoveeärajuhtimine, seejuures

vajaliku vooluhulgaga samal ajal vältides uputust, ummistust ja muid probleeme. Kanalisatsioonivõrk peab

olema ehitatud selliselt, et ei tekitataks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra,

ummistust ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel.

Kanalisatsioonivõrku on keelatud juhtida vett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt õigusaktides kehtestatud

nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas vees.

Üldised tehnilised nõuded:

• rajatiste konstruktsioon ja materjal peavad taluma väliskoormuse mõju, materjal peab olema

korrosioonikindel;

• torustik ei tohi ummistuda;

• kanalisatsiooniuputuste risk peab olema viidud miinimumini;

• kanalisatsioonivõrgu rajatised ei tohi ohustada keskkonda, läheduses paiknevaid hooneid ega rajatisi;

• torustikud ja kollektorid peavad olema veetihedad;

• rajatiste kavandatud eluiga ja püsivus peavad olema tagatud;

• kanalisatsioonivõrk peab olema hooldatav

4.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on projekteeritud lahkvoolsena.

Kinnistu kanaliseerimisel on eelvooluks olemasolev kanalisatsioonitorustik De200 Traani tee 1 kinnistul.

Ühenduspunktiks olemasoleval torustikul on olemasolevad kaevud, mis on ette nähtud asendada uute

kaevudega. Ühenduspunktiks olemasoleval torustikul on koolihoone puhul teleskoopne plastist kaev K1-1

De560/500 ja spordihoone puhul teleskoopne plastist kaev K1-3 De800/500. Kinnistutele on projekteeritud

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 10 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

liitumipunktid, milledeks on Traani 1 kinnistu puhul kaev KLP-1, mis ühtlasi töötab ka voolurahustuskaevuna ja

Traani 3 kinnistul KLP-2.

Kanalisatsioon on Traani tee 1 kinnistult liitumispunkti KLP-1 juhitud läbi kanalisatsioonipumpla Di2000.

Kanalisatsioonitorustikud on projekteeritud läbimõõduga De110-200 PVC SN8 ja De160 PE PN6. Torustike

läbimõõdud on dimensioneeritud vastavalt arvutuslikele vooluhulkadele.

Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades.

Põlvede ja poognate kasutamine väljapool kaevusid torustiku suuna muutmiseks ei ole lubatud. Uute

kanalisatsioonikaevude sügavused ja asukohad peavad vastama joonistele, kuid Töövõtja peab arvestama

sellega, et tegelikud tingimused võivad nõuda sügavuse muutusi ja kaevude asukoha muutusi ilma täiendavate

kulude katmiseta.

Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2021 esitatud nõuetega:

kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus. Alla DN300 torustikes on isepuhastus üldjuhul

tagatud, kui voolukiirus on vähemalt kord ööpäevas ≥0,7m/s või kui torustiku lang on vähemalt 1/DN.

Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on piisav ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste

eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,4 m, tuleb torustik nendes

lõikudes soojustada.

4.3 ARVUTUSLIK VOOLUHULK

Arvutuslik kanalisatsiooni vooluhulk koolihoone vastavalt EVS 846:2021 ja hoone VK siseosa sisendile:

• sekundiline 17,5 l/s (sh 5,98 l/s köögist)

• ööpäevane 18,6 m3/ööp

Arvutuslik kanalisatsiooni vooluhulk spordihoone:

• sekundiline 3,8 l/s

• ööpäevane 4,5 m3/ööp

4.4 KANALISATSIOONI EELVOOL

Kinnistu kanaliseerimisel on eelvooluks olemasolev kanalisatsioonitorustik De200 Traani tee 1 kinnistul. Hoonete

kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Kõik allapoole

paisutuskõrgust paigaldatavad reoveeneelud tuleb varustada tagasilöögiklappidega.

4.5 TORUSTIKUD JA MATERJALID

Isevoolne kanalisatsioonitorustikuna tuleb kasutada täisseinalist PVC plastist kanalisatsioonitoru (standard EVS-

EN 1401). Torustikud on projekteeritud läbimõõduga De110-200 mm. Torude rõngasjäikusklass peab olema

SN8.

Projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik tuleb rajada PE 100 survetorudest, läbimõõduga De160 PN6. PE

survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele. Survetorustiku suuna muutmiseks on ette nähtud

kasutada 45° poognaid.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 11 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

4.6 PUMPLA

Koolihoone kanalisatsiooni ärajuhtimiseks on ette nähtud rajada silindrikujuline kompaktpumpla

siseläbimõõduga minimaalselt Di2000. Pumplasse paigaldada 2 pumpa, pumbad koos annavad vajaliku

vooluhulga (Q=17,5 l/s). Pumbad pannakse automaatjuhtimissüsteemi abil tööle selliselt, et veetaseme tõustes

hakkab tööle teine pump. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt

kasutatavate materjalide iseärasusele. Ankurdamisplaat tuleb armeerida kahes kihis armatuurvõrguga d10

#200/200. Armatuurvõrgu terase klass B500B. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest AISI316.

Pumplasse juhitav vooluhulk on 18,6 m3/d, 6,2 m3/h (VK siseosa lähteinfo).

Pumpla peab vastama järgmistele nõuetele:

• Pumpla korpuse materjal PEHD, korpuse tugevusparameetrite valik (nii ringjäikus kui vertikaalne jäikus)

peab olema tõendatud staatikaarvutustega, milles on arvestatud paigaldustingimusi ja konkreetse

paigalduskoha eripära.

• PE-plastist korpuse puhul tuleb survetoru läbiviigul paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud

hülsi sisse ning tihendada veetihedust tagava materjali ülekattega seest ja väljast.

• Betoonkorpusega pumpla puhul kasutatakse läbiviikudena roostevabast terasest veetõkkekraega

torukonstruktsiooni, mida jätkatakse pumplas või pumplast väljas äärik- või keevisühenduse abil.

• Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid.

• Pumplas on 2 paralleelselt töötavat uputatud sukelpumpa.

• Kummagi pumba survetorustikul tagasilöögikapp ja kummikiilsiiber.

• Pumplasse sisenevale torustikule paigaldatakse pumpla ette kummikiilisiiber.

• Pumbad peavad olema varustatud iselukustuva kiirühendusliitmikuga ning roostevabast terasest

juhtsiinidega.

• Pumpla peab olema varustatud roostevabast terasest valmistatud käsipuude ja statsionaarse redeliga,

mis ulatub pumpla põhja. Tõstekett roostevabast terasest. Redel –AISI 304 või komposiitmaterjalist

(FRP või GRP). Redeli toru min ø33,7 samm h=300 mm astme nelikanttoru 30×30 mm.

Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistava

konstruktsiooniga. Käepidemed roostevabast terasest, AISI 304. Konstruktsioon peab vastama

seadusega kehtestatud ohutusnõuetele. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750 mm, ja

läbimõõt 42,4 mm.

• Teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla diameetri. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade

materjal peab olema kuumtsingitud terasest või komposiitmaterjalist (FRP või GRP). Platvorm peab

võimaldama pumpade teisaldamist hoolduseks. Teenindusplatvormi konstruktsioon peab lähtuma

töökaitse seisukohtadest – see ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.

• Pumpla peab olema varustatud kahe õhutustoruga. Õhutustorud peavad asetsema kõrvuti. Õhutustoru

konstruktsioon peab välistama sademete tungimise pumplasse. Õhutustoru kõrgus pumpla

laest/maapinnast min 700 mm. Õhutustoru läbimõõt min DN 100.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 12 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

• Pumpla on varustatud manomeetriga ja surveanduriga.

• Pumpla on varustatud õhutuskraaniga.

• Pumpla on varustatud valgustusega, turvasignalisatsiooni ja kaugseirega.

• Pumpla põhjaplaadi alla paigaldatakse killustikku vähemalt 20 cm paksuse kihina, pumpla kinnitatakse

raudbetoonist põhjaplaadi külge vastavalt valmistajatehase juhenditele. Raudbetoonplaadi mõõtmed on

toodud pumpla joonisel.

Paigaldatakse pumbad, mille tehnilised näitajad vastavad nii projektis toodud lahendusele kui ka kõigile Tellija

tingimustes toodud nõuetele.

Pumpla teenindamiseks on planeeritud kasutada kergliiklusteid, mille katendid on vastavalt projekteeritud

talumaks veoautode raskust. Pumplatel kasutatavad luugid peavad võimaldama pumpla vaba teenindamise ja

tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis

takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.

Pumpla saab toite hoonest ning automaatika kilp asub pumpla juurses. Pumpla kilp musta värvi ja paigaldada

kõnniteega paralleelselt.

Seadmete elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga (vt. projekti elektri-ja automaatika osa).

Kinnistu omanik peab arvestama, et kanalisatsioonipumpla hoolduseks on vaja pumplale tagada juurdepääs.

4.7 KOHTPUHASTID

Hoone köögi väljaviigule on ette nähtud rasvapüüdur nt. Fertil REN7 (Lisa 11) või samaväärne. Rasvapüüduri

paigaldusel ja hooldusel järgida tootjapoolseid juhendeid. Rasvapüüdurile tuleb rajada õhutustoru, õhutustorud

on viidud hoonesse ja sealt tuulutustoruga hoone katusele.

Rasvapüüduri hoolduseks on planeeritud kasutada kergliiklusteid, mille katendid on vastavalt projekteeritud

talumaks veoautode raskust.

Rasvapüüdur saab toite hoonest ning autmaatika kilp asub hoone ruumis nr 155.

Reoveepüüduri konstruktsioonipõhimõtted, toimimisnäitajad ja katsetamine, märgistus ja kvaliteedikontroll,

valiku põhimõtted, installeerimise ja hooldamise põhimõtted on sätestatud standardisarjas EVS-EN 1825.

Püüduri ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide

iseärasusele. Ankurdamisplaat tuleb armeerida kahes kihis armatuurvõrguga d10 #200/200. Armatuurvõrgu

terase klass B500B. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest AISI316.

4.8 KAEVUD

Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed PE kontrollkaevud De800/500, De560/500 ja

De400/315, mis peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega,

mille koormustaluvus on 40T liiklusalal ja 25T haljasalal.

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud

maapinna kõrgusele ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 13 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Pinnasele toetuv kaevu põhi peab olema

sile. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Torustike asendiplaanidel on esitatud kaevude tsentrite vahelised pikkused.

Kaev peab olema varustatud kõikede tihenditega. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse

samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel.

Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks

deformatsioone ega kahjustaks tihendust.

5 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA DRENAAŽ

5.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on projekteeritud lahkvoolsena.

Sademevee allikaks on hoone katus ja kõva kattega pinnad. Sademevesi on lahendatud kahe eraldiseisva

süsteemina:

• Staadion, spordihoone ja spordihoone ümbruse kõva kattega pinnad - sademevee väljaviik Traani tee 3

(Teaduse haljak) kinnistul paiknevasse madalamasse kohta.

Spordihoone ja jääväljaku vaheliselt alalt kogutakse sademevesi kokku renniga, toode Aco Multiline

metallrest 133633 või analoog; viimistlus: roostevaba, muster: pikisuunaline pilurest.

Staadionirennidena on ette nähtud erilahendus Aco Sport, Mearin Plus100 või Channel EVO 100S

baasil. Kaares osad lahendada nn pilurennina (kaetakse staadioni kummikatendiga). Rennide

ühendused sademeveetorustikega on ette nähtud läbi liivapüüduri. Katuse sademevesi on ette nähtud

kokku koguda sademeveelehtritega. Sademeveetorustikele ei ole projekteeritud ühtlustusmahuteid ja

sademevee väljavoolu lodusse ei ole piiratud.

Ala on ühendatud Transpordiameti maanteekraaviga D300 truubiga. Ülevool kraavi seoses truubi

väikese kaldega on alla 1 l/s. Transpordiameti maa-alale jäävate kraavide eelvooluks on Vääna jõgi.

• Teaduse 4, parkla, koolihoone ja koolihoone ümbrus – sademevee väljaviik Traani tee 1 loodenurgas

paiknevasse kraavi, mis omakorda suubub Tallinna Maantee lõik 2 kinnistu ja 11340 Tallinn-Saku-

Laagri tee alt läbi Vääna jõeni. Koolihoone katuselt, Teaduse 4 kinnistult, platsidelt ja parklatest kokku

kogutav sademevesi, on ette nähtud juhtida olemasolevasse kraavi Traani tee 1 kinnistul. Platsidelt

kogutakse sademevesi kokku restkaevudega De560/500, settepesa mahuga 300l ja rennidena

koolihoovis on ette nähtud erilahendus metallkorpusega pilurenni Aco Radius Channel System või selle

analoogi baasil. Pilurenn on uputatud ja kaetud musta betooniga, nähtavad metallosad värvitud

RAL7021. Rennide ühendused sademeveetorustikega on ette nähtud läbi liivapüüduri. Sademevesi

juhitakse projekteeritud sademeveetorustikku. Katuse sademevesi on osaliselt lahendatud hooneväliselt

ja kogutakse kokku sademeveelehtritega, osaliselt on hoonesisene lahendus ja juhitud otse

sademeveetorustikku.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 14 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Parklate ja koolihoone sademevee vooluhulk enne kraavi juhtimist on piiratud torustiku

läbilaskevõimega 60 l/s peale. Torustikud on projekteeritud selliselt, et töötavad osaliselt ka

ühtlustusmahutitena.

Sademevesi suures mahus juhitakse eelvooluni isevoolselt. Teenindusjuurdepääsu alalt on restkaevuga

kokku kogutav sademevesi ette nähtud pumbata eelvooluni. Pumplaks on projekteeritud

ühtlustusmahuti-pumpla 15m3 (PumplaS1) kooli põhjapoolsel küljel. Hoone vasakpoolsele küljele on

ette nähtud ühtlustusmahuti-pumpla 50m3 restkaevu ühenduse ja hoone katuse sademevee

väljaviigule. Kaevudesse K2-4, K2-9, K2-12, K21-2 on ette nähtud voolu reguleerimiseks ACO Q-Brake

Vortex regulaatorid.

Torustikele on ette nähtud paigaldada teleskoopsed PE vaatluskaevud De1360/630, De1125/630, De800/500,

De560/500 ja De400/315. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on 40T

liiklusalal ja 25T haljasalal.

Sademeveetorustiku paigaldussügavus on üldjuhul vähemalt 1,0 m maapinnast toru peale. Juhul kui torustiku

peale jääva täite paksus on väiksem kui 1 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada.

Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades.

Põlvede ja poognate kasutamine väljapool kaevusid torustiku suuna muutmiseks ei ole lubatud. Uute

kanalisatsioonikaevude sügavused ja asukohad peavad vastama joonistele, kuid Töövõtja peab arvestama

sellega, et tegelikud tingimused võivad nõuda sügavuse muutusi ja kaevude asukoha muutusi ilma täiendavate

kulude katmiseta.

Torustikud on projekteeritud sõltuvalt eelvoolu kõrgusest ja maapinna relieefist. Torustike kalded ja läbimõõdud

määratud vastavalt arvutuslikele vooluhulkadele ja olemasolevaid torustike läbimõõte arvestades. Hoonete

drenaažid on ette nähtud juhtida eelvooluni pumpamise teel.

Sademeveetorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud

mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest.

5.2 ARVUTUSLIK VOOLUHULK

Vooluhulgad arvutatud vastavalt EVS 848:2021

Spordihoone katus ja platsid ning staadion (A= ca 9338 m 2

) – 109,0 l/s

Teaduse tn 4 kinnistult ära juhitav sademevee vooluhulk– 22,9 l/s

Koolihoone katus, platsid, parklad (A= ca 17083 m 2

) – 493 l/s

Sademevee arvutustes on arvestatud 3 aasta korduvuse ja 5 minuti kestva vihmaga.

5.3 TORUSTIKE MATERJAL

Sademeveekanalisatsioon on ette nähtud rajada PP plasttorudest De110...Di1000 rõngasjäikusega SN8

(standard EN 13476). Di600, Di800 ja Di1000 torustikud võib rajada ka PE materjalist.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 15 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

5.4 EELVOOL

Sademeveetorustike väljaviik on projekteeritud olemasolevasse madalamale alale Traani tee 3 kinnistul.

Väljavoolu ei ole piiratud.

Traani tee 1, parklad ja Teaduse 4 kinnistute sademeveetorustike väljaviik on projekteeritud olemasolevasse

kraavi Traani tee 1 kinnistul. Sademevee vooluhulk enne kraavi juhtimist on piiratud torustike läbilaskevõimega

täistäitel torustike puhul ja regulaatorkaevudega 60 l/s peale.

5.5 LOKAALSED PUHASTUSSEADMED

Kooli esisesse parklasse on sademeveetorustikele ette nähtud I-kassi kombineeritud õlipüüdur koos

sisseehitatud liiva-mudapüüduriga ENS80LM (Lisa 12). Peale õlipüüdurit on ette nähtud proovivõtukaev PVK315

(Lisa13). Õlipüüduri valgala on ca 3246 m2, arvutuslik vooluhulk 75,6 l/s.

Staadioni kõrval parkasse on samuti sademeveetorustikele ette nähtud I-kassi kombineeritud õlipüüdurid koos

sisseehitatud liiva-mudapüüduriga ENS80LM (Lisa 14). Peale õlipüüdurit on ette nähtud proovivõtukaev PVK315

(Lisa15). Õlipüüduri valgala on ca 3148 m2, arvutuslik vooluhulk 79,9 l/s.

Püüduri paigaldusel ja hooldusel järgida tootjapoolseid juhendeid. Püüdurile näha ette koormusjaotusplaat ning

ankurdamine. Püüduri ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate

materjalide iseärasusele. Ankurdamisplaat tuleb armeerida kahes kihis armatuurvõrguga d10 #200/200.

Armatuurvõrgu terase klass B500B. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest AISI316.

Püüdurile tuleb rajada õhutustoru, mis on ette nähtud viia lähima haljasalani.

Õlipüüdur saab toite hoonest ning autmaatika kilp asub hoone ruumis nr 155.

Puhastusseadmete elektri- ja automaatikaosa lahendatakse elektri välisvõrgu projekti mahus.

Püüdurite valimisel on arvestatud vastava valgala suurusega.

5.6 ÜHTLUSTUSMAHUTI-PUMPLA

Kuna eelvoolu ei ole kogu sademevett võimalik isevoolselt juhtida on torustikule projekteeritud ühtlustusmahuti –

pumpla hetkelise sademevee mahutamiseks ja edasi pumpamiseks. Mahutid koos seadmetega tarnitakse

komplektselt. Mahutite suurus (15 m 3

ja 50m 3

) on valitud lähtudes sademevee arvutusest. Mahutid rajada

plastist või klaasplastist.

Pumplasse paigaldada 2 pumpa, millest üks annab vajaliku vooluhulga (QPumplaS1=5l/s[Lisa 4], QPumplaS2=10l/s

[Lisa 6]). Pumbad pannakse automaatjuhtimissüsteemi abil tööle kordamööda, mis tagab mõlema pumba

töökindluse. Mahuti-pumpla paigaldusel ja hooldusel järgida tootjapoolseid juhendeid.

Pumplasse juhitav vooluhulk on QPumplaS1=35,48l/s, QPumplaS2=120,56l/s (5 minutit kestva vihma puhul).

Paigaldatakse pumbad, mille tehnilised näitajad vastavad nii projektis toodud lahendusele kui ka kõigile Tellija

tingimustes toodud nõuetele.

Pumpla peab vastama peatükis 4.6 toodud nõuetele. Pumpla saab toite hoonest ning autmaatika kilp asub

hoone ruumis nr 155.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 16 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Pumplatel kasutatavad luugid peavad võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas

kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba

juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Mahuti koos seadmetega

tarnitakse komplektselt. Pumpla õhutustorud viia vajadusel lähimale haljasalale.

Seadmete elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga (vt. projekti elektri-ja automaatika osa).

5.7 KAEVUD

Sademevee kanalisatsioonitorustikule on projekteeritud malmist luugiga teleskoopsed PE kaevud läbimõõduga

De1360/630, De1125/630, De800/500, De560/500 ja De400/315, mis peavad vastama standardile EVS-EN

13598-2. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on 40T liiklusalal ja 25T

haljasalal. Sademeveetorustiku restkaevud on ette nähtud PE teleskoopsed kaevud läbimõõduga De560/500,

sette mahuga 300l, mis peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2. Restkaevude vahekaugused arvestavad

tee kaldeid ja Eesti Vabariigi standardeid. Betoonist kaevudesse K2-4, K2-9, K2-12, K21-2 DN1500/700 on ette

nähtud voolu reguleerimiseks ACO Q-Brake Vortex regulaatorid. Põlvede ja poognate kasutamine väljapool

kaevusid torustiku suuna muutmiseks ei ole lubatud. Kaevude sügavused ja asukohad peavad vastama

joonistele.

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevu kaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud

maapinna kõrguse ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse

kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Pinnasele toetuv kaevu põhi peab olema

sile. Keelatud on kasutada voolurennikujulise välispõhjaga kaevusid.

Kaev peab olema varustatud kõikede tihenditega. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse

samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel.

Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks

deformatsioone ega kahjustaks tihendust.

Torustike asendiplaanidel on esitatud kaevude tsentrite vahelised pikkused.

5.8 PROJEKTEERITUD DRENAAŽ

Traani tee 1 hoone esimese korruse ümber on ette nähtud drenaažitorustik. Drenaažitorustike läbimõõt on

De160mm ja torustiku lang 5‰.

Põrandaaluse drenaaži otsad tuleb sulgeda tihedalt.

Drenaažitorustikule on ette nähtud ühine drenaažipumpla enne eelvoolu juhtimist ja eelvooluks on projekteeritav

sademeveetorustik.

5.9 ARVUTUSLIK VOOLUHULK

Vooluhulga määramisel on arvestatud 10l/s km kohta.

Arvutuslik vooluhulk – 3,5 l/s

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 17 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

*Drenaaži vooluhulga ja tüübi peab ehitaja alati täpsustama peale ehituskaeviku rajamist vastavalt

ehituskaevikust väljapumbatavale vee hulgale.

5.9.1 TORUSTIKUD JA KAEVUD

Drenaaži ehitamiseks kasutada PE ehitusdrenaažitoru De160mm, augustatud täisring, rõngasjäikus SN8. Torud

vastavalt standardile SFS 3520.

Drenaažitorustike kontrollimiseks ja hooldamiseks kasutada PE teleskoopseid kaeve De400/315 ja De560/500,

setteosaga 200mm. Kaevudel üle 3,5m on ette nähtud kaevukeha SN4. Drenaažipumplasse on survetorustikule

ette nähtud tagasilöögiklapp.

5.9.2 PUMPLA

Maa-aluse hooneosa drenaaži äravooluks on ette nähtud pumpla (Q=3,5l/s).

Ülepumpamiseks on ette nähtud PEHD (kõrgtihedusega polüetüleenist) Di1600mm pumpla (Lisa 7). Pumpla

tehnilised parameetrid täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis.

Pumplasse paigaldada 2 pumpa(1 töö-, 1 reservpump), millest üks annab vajaliku vooluhulga (QPumplaS1=3,5

l/s).

Pumplasse juhitav vooluhulk on 3,5 l/s.

Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide

iseärasusele. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest miinimum A2, mutrid erimessingist DIN 934.

Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava,

ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide

kasutamist s.t. luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.

Luuk peab olema lukustatav külgservast vähemalt kahe lukustuselemendiga (kuuskant poldid M10) ja varustatud

aasadega rippluku paigaldamiseks.

Pumpla saab toite hoonest ning autmaatika kilp asub hoone ruumis nr 155.

Pumpla peab vastama samadele nõuetele nagu peatükis 4.6 on väljatoodud.

Pumpla paigaldamine toimub vastavalt tootja poolt etteantud nõuete järgi.

Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja pumpla kindla kohalpüsimise tagamiseks tuleb pumpla

pinnasesse ankurdada. Ankurdada tuleb nii, et ankurdusplaadi kaal pluss pumpla kaal ja pumpla külgedelt üle

ulatuva serva peale jääva pinnase kaal oleks üleslükkejõuga vähemalt võrdne.

Pumpla hooldus teostada vastavalt tootja juhisele.

6 KATENDITE TAASTAMINE

Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus, haljasalad jne, mis on

Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale

tagasi paigaldada Töövõtja kulul. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 18 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku

tagasitäite lõpetamist.

Detailne katendite taastamine on kirjeldatud eraldi katendite taastamise joonistel.

7 PAIGALDUSNÕUDED

Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda RIL77.

Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel

lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks.

Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel.

Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.

Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad.

Enne paigaldamist tuleb kontrollida, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne

paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis

vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada.

Toru paigaldamisel talvetingimustes tuleb torud, muhvid, tihendid ja liitmikud enne paigaldamist puhastada

lumest, jääst ja külmunud pinnasest.

Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast

minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele.

Püüdurid tuleb ankurdada. Püüdurite paigaldusel ja ankurdamisel järgida tootjapoolseid juhiseid.

Veetorustik

Veetorustik paigaldada sügavusele ~1,8m maapinnast.

Paigaldamise ajaks (ning paigaldustööde katkestuse ajaks) tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate

kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse.

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min. 2,5 mm 2

ristlõikega

isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua

veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.

Veetoru kohale 0,3m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Vesi”.

Kanalisatsioonitorustik

Paigaldatud toru kohale, 0,3m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“.

7.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS

Torustikud rajatakse lahtisel meetodil.

PE-torude ühendamisel tuleb kasutada mehaanilisi surveliitmikke või elektrikeevisühendusi.

Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle.

Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Täide pannakse

labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 20 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust.

Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 – 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 19 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tänavaalal pumbatakse reovett eelmisest kaevust teise töötavasse

kaevu olemasoleval torustikul.

Drenaažikaeviku kaevamisel ei tohi ohustada vundamentide stabiilsust, kui ilmnevad ebapüsivad pinnased, tuleb

kasutada korralikku toestust.

Drenaažitoru paigaldamiseks kaevatud süvendi põhi peab olema vähemalt 40 cm laiune ja olema külgedelt kerge

kaldega, et vältida pinnase varisemist kaeviku põhja. Peale kaeviku kaevamist paigaldatakse kaeviku põhja II

klassi geotekstiil.

Geotekstiili peab olema piisavalt palju, et tagada vähemalt 50 cm kanga ülekate killustikukihi peal.

Süvendi põhja geotekstiili peale paigaldatakse 10 cm paksune killustikukiht. Selle peale paigaldatakse

drenaažitoru. Drenaažitoru kummalegi poole peab jääma vähemalt 20 cm vaba ruumi. Seejärel pannakse

drenaažitoru külgedele ja peale killustikukiht.

Drenaažitoru peal peab killustikukihi paksus olema vähemalt 20 cm. Peale tihendamist keeratakse varem

paigaldatud geotekstiil killustikukihi peale, nii et ülekate oleks vähemalt 50 cm. Drenaažid tuleb rajada

geotekstiilkanga sisse, et vältida dreenaažitoru ummistumist.

Kaeviku lõpptäide teha filtreerivast pinnasest.

Drenaaži hooldus seisneb sette olemasolu kontrollimises ja vajadusel väljavõtmises.

Ankurdamine

Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees

tekkiva üleslükkejõu tagajärjel.

Betoonist alusplaat peab olema 200 mm paks, vähemalt sama pikk kui mahuti ja tema laius peab olema

vähemalt 600 mm mahuti läbimõõdust suurem. Kui pinnas on väga ebastabiilne, siis on kasulik laiendada

alusplaat kaevise seinteni või valada paksem alusplaat. Plaat tuleb armeerida kahekordse traatvõrguga.

Alusplaadi sisse valatakse ankurdusaasad või kinnitatakse ankurpoldid. Alusplaadi ja mahuti vahele peab jääma

200 mm kividevaba liivapadi. Mahuti ankurdamiseks tuleb kasutada mittemetallist ankurdusrihmasid (nailon

vmt). Rihmad peavad vastu pidama pinnase keskkonnamõjule ja mahutile mõjuvale üleslükkejõule.

Betoonplokkide ja -plaadi metallist ankurduspunktid peavad olema korrosioonikindlad. Ankurdusrihmade

vahekaugus ei tohi olla suurem kui 1,5 m.

Kui mahuti paigaldatakse liiklusvahenditega ülesõidetavale alale, peab mahuti peal oleva täitekihi paksus olema

vähemalt 500 mm. Selle peale tuleb valada või paigaldada vähemalt 200 mm paksune külmakindlast betoonist

koormuste ühtlustusplaat, mis on armeeritud vastavalt plaadile mõjuvale raskusjõule. Armatuuri profiil peab

olema vähemalt 10 (A500HW) ja samm 150x150 mm. Luugi ümber tuleb paigaldada kahekordne tugevdusvõru.

Koormuste ühtlustusplaat peab olema mahuti läbimõõdust ja pikkusest vähemalt 1500 mm suurem.

Sõidutee aluse paigalduse puhul on varustatakse mahuti alati malmist ujuvluugiga. Oluline on jälgida, et

malmluuk ei jääks kandma hoolduskaevu servale, vaid toetuks betoonplaadile.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 20 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

7.2 KAEVIK

Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.2m ja vähemalt 0.4m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult

laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule

väheneda.

Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht.

Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust

määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde

kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju.

Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.

Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, ei tohi ladustada kaeviku

vahetus läheduses. Võib tekkida varisemisoht.

Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi

või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist.

Tuleb vältida kaevikutesse vee kogunemist ja seismajäämist, mis põhjustab aluse leondumist. Töötamisel

allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi. Tuleb vältida kaevikutesse vee kogunemist ja

seismajäämist, mis põhjustab aluse leondumist.

Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400mm.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest

normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja

nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all,

toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksus või neid ei vigastataks.

Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha

nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt.

Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite

kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist

ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele.

Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega.

Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru

paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru

otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku

paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist.

Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised

kivid.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 21 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

7.3 TASANDUSKIHT

Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm. Projekti

kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16).

Tasanduskiht tuleb tihendada 90% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega.

7.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE

Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile. Veetorustiku sisend paigaldada hoone vundamendist läbiminekul

hülsis.

Kanalisatsioonitorustiku väljaviigud on ette nähtud teha läbi vundamendi hülsis (läbiviiguhülss).

Hülsi väljast ja seest tihendada vett mitte läbilaskva materjaliga (elastne isolatsioon, nt. vahtkumm). Hülsi pikkus

on 20 mm suurem ehituskonstruktsiooni paksust.

Algtäide

Algtäide toru ümber ja peale teha liivaga, tihendada kuni 90% tihedusasteni.

Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse

võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene

etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et

toru kõrgus ei muutuks.

Algtäide De≥160mm torude korral peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Sängitusmaterjali

tihendatakse kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt poole toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib

torustiku tihendamistööde ajaks täita veega.

Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt

300mm paksune, teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm.

Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. See ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad

keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada.

Täitematerjali otse autokastist kaevikusse toru peale kallutada ei tohi, sest toru võib paigast ära nihkuda.

Lõpptäide

Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda pärast seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ning nende

tulemused heaks kiidetud.

Kui torustik paigaldatakse väljapoole üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku tagasitäitmiseks

mineraalset pinnast.

Sõidutee all asuva kaeviku tagasitäiteks kasutatakse killustikku või ehitusliiva (võib kasutada ka kaevikust

väljakaevatud keskterist liiva), parkla all kasutada dreenivat täitematerjali liiv/kruus. Lõplik täitmine

üldkasutatavate teede all tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega, antud liivaga või killustikuga.

Liivas tohib olla kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest. Täiend

tihendatakse kihtide kaupa 95%-se tihedusastmeni (teede ja platside all 98%). Kaevude ümber tehakse lõplik

kaeviku täitmine nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 22 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas 25 cm paksuste kihtide kaupa tihendada.

Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele

tasemele.

Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida

külmunud maapinnal. Iga kihti, täidet või aseainet tuleb niisutada või kuivatada kuni ühtlustatud

niiskussisalduseni.

Kaeviku täisajamine ilma Tellija loata on keelatud. Pärast tagasitäite lõppu peab ehitaja näitama täidetud pinnad

ette Tellijale ja pärast sellelt vastava heakskiidu saamist tohib jätkata edasiste töödega.

7.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON

Veetorustiku paigaldussügavus peab olema 1,8m planeeritavast maapinnast toru peale. Lisa külmumiskaitset ei

ole ette nähtud. Kanalisatsiooni või sademevee survetorustik, mille laest maapinnani on vähem kui 1,8m, tuleb

soojustada.

Kanalisatsioonitorustikud, mille lagi on kõrgemal kui 1,4 m ja sademeveetorustikud, mille lagi on kõrgemal kui

1,0 m, tuleb soojustada koos (koos kaevu tõusutoruga) maa sisse paigaldamiseks ettenähtud vahtpolüsterool

koorikuga ja plaadiga.

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks,

survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK.

7.6 TORUSTIKE TOESTUS

Lõikudel V11-7 ja V11-12 ning V11-8 ja V-13 tuleb alumine sõlm toestada vertikaalkoormusele.

Plasttorude paigaldamisel lähtuda juhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. (RIL

77)”.

7.7 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL JA PAIGALDUS ERITINGIMUSTES

Käesolevas projektis ei ole ette nähtud.

8 LIKVIDEERITAVAD RAJATISED

Likvideerida olemasolevad kasutusest välja jäävad vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud. Kaevude ja

torustike likvideerimine on näidatud plaanidel. Kaevude likvideerimisel teisaldatakse kaevu lagi, kaev täidetakse

liivaga ja tihendatakse.

Torustiku likvideerimisel kaevamisega lõhkuda torulagi ja täita toru liivaga. Juhul kui ei ole otstarbekas

olemasolevat toru lahti kaevata, peab likvideeritava toru täitma vahtbetooniga. Haljasalal asuvatel objektidel

betoneeritakse toruotsad.

Sadula likvideerimisel tuleb näha ette torusadula likvideerimine remondimuhviga. Kolmik on ette nähtud

likvideerida selliselt, et peatorul lõigatakse sadula kohta välja ning paigaldatakse selle asemele uus sirge torulõik.

Survetoru likvideerimisel tuleb toru otsad veetihedalt sulgeda.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 23 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Torustiku likvideerimine eraomaniku kinnistul kooskõlastada täiendavalt kinnistu omanikuga.

9 KESKKONNAKAITSE

Ehitusjäätmed

Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid,

asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.

Kaitset vajavate puude juures teha kaevetööd käsitsi.

10 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE

10.1 ÜLDNÕUDED

Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused,

määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused.

Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.

Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise

aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale.

Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid

seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt

vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide.

Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste

seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja.

Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud

nõuetest võttes arvesse näit. Transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata

tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele.

Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. Töövõtuga seonduvad

mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi

vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui

vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde

hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.

Vastuvõtudokumentatsioon tuleb koostada kahes eksemplaris Tellija poolt heakskiidetud kujul ning peab

sisaldama vähemalt järgmist:

ehitusluba;

ehitusprojekt, s.h. töövõtja poolt koostatud joonised;

ehitusprojekti muudatused;

tehniline informatsioon kasutatud materjalide ja seadmete kohta (sertifikaadid jne);

ehituspäeviku 1. ja 2. koopia;

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 24 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

kaetud tööde aktid;

teostusjoonised;

katsetuste ja kontrolltoimingute aktid.

10.2 KATSETUSED

Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m.

Veetorustiku surveproov

Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru

nimirõhule (PN10).

• Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.

• Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m.

• Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks.

• Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga.

• Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna

seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.

• Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle

0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.

• Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi.

Veetorustiku pesemine

Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja

surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks

kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku.

Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest.

Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada.

Kanalisatsiooni tiheduse kontroll

Kõigile isevoolsetele torustikele tehakse tihedusproov veega, näiteks vastavalt standardile SFS 3113 või temaga

võrdsele standardile.

Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik on täidetud.

Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud

kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks.

Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse

troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks.

Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks.

Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada.

Muud testid

Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 25 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

Kui plasttorustiku visuaalsel vaatlusel on põhjust kahelda, et toru on deformeeritud ja läbimõõt on mõnes

suunas vähenenud, siis kontrollitakse toru kuju puust või plastmassist tehtud silindri, mille otsad on ümardunud

ja pikkus umbes 1,5-kordne toru läbimõõt, torust läbitõmbamisega. Silindri läbimõõt peab olema 92%

ümmarguse toru siseläbimõõdust. Toru deformatsioon ei ületa lubatud väärtust, kui silinder tuleb takistamatult

läbi toru. Alternatiivselt võidakse toru deformatsiooni ulatust mõõta spetsiaalse mõõteseadmega või kasutada

videokaamera abil saadud andmeid.

Koostas: Evelin Anto

/allkirjastatud digitaalselt/

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 26 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

11 PÕHIMATERJALIDE LOETELU

KINNISTU SISENE OSA

POS. TOODE MÕÕT, mm TEHN.NÄITAJAD KOGUS ÜHIK

VEEVARUSTUS

1 Veesurvetoru 63 PE100, PN10 67 m

2 Veesurvetoru 110 PE100, PN10 92 m

3 Toruhülss 160 PE 1 tk

3 Toruhülss 200 PE 2 tk

4 Elekterkeevispoogen De63 45° 1 tk

5 Elekterkeevispoogen De110 45° 14 tk

6 PEH poogen De110-30° 2 tk

7 Elekterkeevispõlv De63 90° 1 tk

8 Veemõõdukaev Di1600 2 kompl

9 Märkelint „VESI“ ja traat 159 jm

10

Olemasolevate kasutusest välja jäävate

veetorustike likvideerimine 1 kompl.

11 Tugi 0,6x0,3 M 2 kompl

KANALISATSIOON

1 Kanalisatsioonitoru 110 PVC SN8 13 m

2 Kanalisatsioonitoru 160 PVC SN8 191 m

3 Kanalisatsioonitoru 200 PVC SN8 2 m

4 Kanalisatsiooni survetoru 160 PE PN6 114 m

5

Kanalisatsioonikaev, teleskoopne,

malmkaanega 400/315 PE 8 kompl.

6

Kanalisatsioonikaev, teleskoopne,

malmkaanega 560/500 PE 1 kompl.

7

Kanalisatsioonikaev, teleskoopne,

malmkaanega (voolurahustuskaev) 800/500 PE 1 kompl.

8 PEH-poogen De160-30° 1 tk

9 Elekterkeevispoogen De160-45° 2 tk

10 Märkelint „KANALISATSIOON“ 185 jm

11 Märkelint „SURVEKANALISATSIOON“ 114 jm

12 Rasvapüüdur NS5 (nt Fertil) 1 kompl.

13 Kanalisatsioonipumpla D2000 1 kompl.

14

Olemasolevate kasutusest välja

jäävate torustike likvideerimine 1 kompl.

15 Soojustus 31 jm

SADEMEVEEKANALISATSIOON

1 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 110 PP SN8 334 m

2 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 110 PE 6 m

3 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 160 PP SN8 10(25) m

4 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 160 PE 6 m

5 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 200 PP SN8 587 m

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 27 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

5 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 200 PE 8 m

6 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 250 PP SN8 82 m

6 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 250 PE 7 m

7 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 315 PP SN8 114 m

8 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 400 PP SN8 41 m

9 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) 500 PP SN8 35 m

10 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) Di600 PP SN8 või PE 41 m

11 Sademeveekanalisatsioonitoru (K21) Di800 PP SN8 või PE 55 m

12 Sademeveekanalisatsioonitoru (K2) 250 PP SN8 37 m

13 Sademeveekanalisatsioonitoru (K2) 315 PP SN8 35 m

14 Sademeveekanalisatsioonitoru (K2) 400 PP SN8 37 m

15 Sademeveekanalisatsioonitoru (K2) 500 PP SN8 59 m

16 Sademeveekanalisatsioonitoru (K2) Di800 PP SN8 või PE 157 m

17 Sademeveekanalisatsioonitoru (K2) Di1000 PP SN8 või PE 34 m

18 Sademevee survetoru 110 PE PN6 33 m

19 Sademevee survetoru 160 PE PN6 8 m

20

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga (K2) 560/500 PE 1 kompl.

21

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga (K2) 800/500 PE 3 kompl.

22

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga (K2) 1125/630 PE 6 kompl.

23

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga, voolurahustuskaev

(K21-4) 560/500 PE 1 kompl.

24

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga, voolurahustuskaev

(K2-3) 800/500 PE 1 kompl.

25

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga (K21) 400/315 PE 9 kompl.

26

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga (K21) 560/500 PE 42 kompl.

27

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga (K21) 800/500 PE 3 kompl.

28

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga (K21) 1125/630 PE 5 kompl.

29

Sademeveekaev, teleskoopne,

restuugiga (K21-3) 800/500 PE 1 kompl.

30

Sademevee restkaev, kuppel

restluugiga, settepesaga 300l 560/500 PE 2 kompl.

31

Sademevee restkaev, restluugiga,

settepesa mahuga 300l 560/500 PE 3 kompl.

32

Sademevee restkaev, restluugiga,

settepesa mahuga 300l, 560/500 PE 1 kompl.

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 28 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

tagasilöögiklapiga

33

Sademevee restkaev, neljakandilise

restluugiga, settepesa mahuga 300l 560/500 PE 7 kompl.

34

Sademeveekaev, betoonist,

malmkaanega, ACO Q-Brake Vortex

regulaatoriga 1500/700 betoon 4 kompl.

35 Sademeveelehter 34 tk

36 Märkelint „KANALISATSIOON“ 1644 jm

37 Märkelint „SURVEKANALISATSIOON“ 39 jm

38 Sademeveerenn koos liivapüüduritega

nt. Aco Radius

System 69 jm

39 Sademeveerenn koos liivapüüduriga nt. Aco Multiline 86 jm

40 Sademeveerenn koos liivapüüduritega nt. Aco Sport 300 jm

41 Soojustus 584 jm

42

Ühtlustusmahuti-pumpla 50m3 koos

ankurdamisega 1 kompl.

43

Ühtlustusmahuti-pumpla 15m3 koos

ankurdamisega 1 kompl.

44

Õlipüüdur ENS 80LM koos

ankurdamise ja

koormusjaotusplaadiga 2 kompl.

45 Proovivõtukaev PVK315 2 kompl.

46 Sademevee väljalasu kindlustamine 2 kompl

47 Elekterkeevispoogen De160-45° 1 tk

DRENAAŽ

1 Drenaažitoru, augustatud täisring 160 PE SN8 350 m

2 Sademevee kanalisatsioonitoru 200 PP SN8 12 m

3 Drenaaži survetoru 90 PE PN6 3 m

4

Drenaažikaev setteosaga 0,2m,

malmkaanega, kaevukeha SN4 560/500 PE 6 kompl.

5

Drenaažikaev setteosaga 0,2m,

malmkaanega 400/315 PE 2 kompl.

6

Sademeveekaev, teleskoopne,

malmluugiga, kaevukeha SN4 560/500 PE 1 kompl.

7 Peenkillustik fr.8-16 350 jm

8 Geotekstiil 350 jm

9 Drenaažipumpla Di1400 1 kompl.

10 Märkelint „KANALISATSIOON“ 15 jm

Töö nr 22076 Saku põhikooli õppehoone ja spordikompleks, Traani tee 1, Traani tee 3, Saku vald, Harju maakond

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt 20.03.2023

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 29 / 29 SAKU_PP_VKV-3-01_v02_seletuskiri.doc

KINNISTU VÄLINE OSA - SAKU MAJA AS TORUSTIKUD

POS. TOODE MÕÕT, mm TEHN.NÄITAJAD KOGUS ÜHIK

VEEVARUSTUS

1 Veesurvetoru 110 PE100, PN10 58 m

2

Veesurvetoru (viimine uuele

kõrgusmärgile) 110 PE100, PN10 92 m

3 Veesurvetoru 63 PE100, PN10 5 m

4

Maapealne soojustatud

tuletõrjehüdrant (viimine uuele

kõrgusmärgile) DN100 1 kompl.

5

Siiber spindlipikenduse ja kapega

(viimine uuele kõrgusmärgile) DN100 1 kompl.

6 Siiber spindlipikenduse ja kapega DN100 8 kompl.

7 Maakraan spindlipikenduse ja kapega DN50 1 kompl.

8 PEH poogen De110-30° 4 tk

9 Elekterkeevispoogen De110-45° 5 tk

10 Vabaäärik DN100 16 tk

11 PEH kaelus De110 16 tk

12 Elekterkeeviskolmik De110 3 tk

13 PEH üleminek De110-63 1 tk

14

Olemasolevate kasutusest välja

jäävate veetorustike likvideerimine 1 kompl.

15 Märkelint „VESI“ ja traat 155 jm

KANALISATSIOON

1

Kanalisatsioonikaev, teleskoopne,

malmkaanega 560/500 PE 3 kompl.

2 Soojustus 17 jm