Harjumaa Harku vald Rannamõisa küla Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A3

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

12.09.2021

KM0120

1:8000

E

01

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Situatsiooniskeem

Pl a

n e

e rit

a va

a la

p iir

Ko n

ta kt

vö ö

n d

i p iir

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A3

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

12.09.2021

KM0120

1:500

E

02

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Tugiplaan

Juurdepääsutee vastavalt Harku tee 46 kehtestatud DP-le

19801:002:1837 Harku tee 52

19801:001:3114

Harku-Rannam õisa kergliiklustee L34

19801:002:0299 11191 Harku-Rannamõisa tee

19801:002:1481 Harku tee 46

19801:001:3004 Harku tee 47a

19801:002:1838 Harku tee 54

28.12

28.11

28.35

29.60

29.81 29.75 29.69 29.66

29.62

29.82 29.76 29.71 29.66 29.62

29.79 29.75 29.70 29.66 29.59

29.74 29.72 29.69 29.62 29.56

29.64 29.66 29.64 29.58 29.53

29.59 29.63 29.61 29.54 29.47

29.55 29.58 29.53

29.56

29.44

A

A

Tp Tp

Tp

48 97

2

28.45

28.30

28.24

28.42

28.68

28.34

28.26

28.27

29.61

28.82

29.08 28.71

Y= 540650

X=6583750 29.55

29.62

29.51 29.39

28.23

28.34

28.41

28.42

28.57

28.75

28.68

28.68

28.33

28.45

28.19

28.29

28.54

28.38

28.38

28.45

28.59

28.31

28.29

28.84

28.19

28.12

28.12

28.06 28.07

28.07

28.09

28.32

28.27

28.32

28.41

28.86

28.28

28.40

28.44

28.41

28.25

paekivi

00

4010 m 2

M 100%

- – / – 0

0 – / –

Märkused: Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid 100, 150. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann.

MAATULUNDUSMAA

TINGMÄRGID:

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA ALA PIIR

10 kV KESKPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖND

MAANTEEKAITSEVÖÖND 30 m

NAABERKINNISTU PLAN. SISSEPÄÄSUTEE

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve

hoone H Korruseid

m.p. / m.a. MA pind

MP pind hooneid abihooneid

P PKinn. Hoon.

Hoone 0

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A2

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

12.09.2021

KM0120

1:2000

E

03

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Kontaktvöönd

19801:002:0524 Vahtra tn 7

19801:002:2470 Kuusiku tn 1

19801:002:3630 Kuusiku tn 2b

19801:002:3850 Nooruse tn 9

19801:002:4130 Kuusiku tn 6

19801:002:4500 Soo tn 41

19801:002:4490 Soo II-17

19801:002:4480 Soo tn 51

19801:002:4470 Soo tn 55

19801:002:4460 Soo tn 71

19801:002:4450 Soo tn 77

19801:002:4660 Soo tn 49

19801:002:4650 Soo tn 53

19801:002:4640 Soo tn 57 19801:002:4630 Soo tn 59

19801:002:4610 Soo tn 65 19801:002:4600 Soo tn 67

19801:002:4680 Soo tn 43 19801:002:4670 Soo tn 45

19801:002:5000 Soo tn 61

19801:002:4990 Soo tn 73 19801:002:4980 Soo tn 75

19801:002:5830 Soo tn 35

19801:002:7210 Soo tn 25

19801:002:7250 Soo tn 69

19801:002:7240 Soo tn 31 19801:002:7230 Soo tn 29 19801:002:7220 Soo tn 27

19801:002:7200 Soo tn 19 19801:002:7190 Soo tn 17 19801:002:7180 Soo tn 15

19801:002:7170 Soo tn 9

19801:002:0046 Soo tn 3

19801:002:0048 Soo tn 23

19801:002:0047 Soo tn 7

19801:002:0060 Soo tn 37

19801:002:0066 Soo tn 13

19801:002:0065 Soo tn 21

19801:002:0071 Soo tn 5

19801:002:0072 Soo tn 11

19801:002:0132 Nooruse tn 9a

19801:002:0095 Vahtra tn 14

19801:002:0094 Vahtra tn 12

19801:002:0093 Vahtra tn 10

19801:002:0059 Harku tee 53a

19801:002:0224

19801:002:0394 Kuusiku tn 2

19801:002:0111 Soo tn 33

19801:002:0615 Soo tn 24 19801:002:0614 Soo tn 26

19801:002:0832

19801:002:1233 Harku tee 53

19801:002:1235 Harku tee 58

19801:002:0299

19801:002:0073 Soo tn 39

19801:002:4620 Soo tn 63

19801:002:5500 Kuusiku tn 4

19801:002:1481 Harku tee 46

19801:002:1006

19801:002:0989

19801:002:0096 Vahtra tn 16

19801:002:1689 Nooruse tn 3 // 5

19801:002:1837 Harku tee 52

19801:002:1838 Harku tee 54

19801:002:1839 Uuesepa tee 2

19801:002:1989 Kooli tn 5

19801:001:2766 Harku tee 55

19801:001:2767 Harku tee 57

19801:001:2768 Harku tee 59

19801:001:2769 Nooruse tn 22

19801:001:2771 Nooruse tn 24

19801:001:2772

19801:001:2773

19801:001:2774 Nooruse tn 20

19801:001:2695 Soo tn 36

19801:001:2781 Soo tn 42

19801:001:2795 Soo tn 38

19801:001:2612

19801:001:3052 Soo tn 34

19801:001:2861 Soo tn 40

19801:001:2863 Soo tn 20

19801:001:3004 Harku tee 47a

19801:001:3061 Soo tn 10

19801:001:3107 Soo tn 32

19801:001:3059 Soo tn 44

19801:001:3307 Harku tee 49

19801:001:3308

19801:001:3303 Harku tee 51

19801:001:3304

19801:001:3260

19801:001:3121

19801:001:3119 19801:001:3124 Vahtra tn 18

19801:001:3125

19801:001:3113 Harku tee 47

19801:001:3114

19801:001:3149 Kuusiku tn 2a

19801:001:3150

19801:001:3202

19801:001:3203 Nooruse tn 6

19801:001:3201 Nooruse tn 10

19801:001:3204 Nooruse tn 8

19801:001:3205 Kooli tn 7

Vahtra tänav L2

11191 Harku-Rannamõisa tee

Vahtra tänav L3

Nooruse tänav

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1

Nooruse tänav L1

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L2

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L35

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L36

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28

Vahtra põik 1

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L30

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L31

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L34

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L29

Nooruse tänav L2

MAATULUNDUSMAA

TINGMÄRGID:

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA ALA PIIR

KONTAKTVÖÖNDI PIIR

ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA

TOOTMISMAA

TRANSPORDIMAA

TOOTMISMAA 85%, ÄRIMAA 15%

ELAMUMAA

ÜLDKASUTATAV MAA

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A3

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

23.01.2022

KM0120

1:500

E

04

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Põhijoonis

10 .0

20 .0

21 .6

35 .0

4.0

33.0

4.0

40.4

24 .8

22 .8

43 .3

10 .0

4.0

18 .2

37 .4

16 .5

37 .3

1719.3 m2

LP V, LP K

Juurdepääsutee vastavalt Harku tee 46 kehtestatud DP-le

19801:002:1837 Harku tee 5

19801:001:3114

Harku-Rannam õisa kergliiklustee L34

19801:002:0299 11191 Harku-Rannamõisa tee

19801:002:1481 Harku tee 46

19801:001:3004 Harku tee 47a

19801:002:1838 Harku tee 54

28.12

28.11

28.35

29.60

29.81 29.75 29.69 29.66

29.62

29.82 29.76 29.71 29.66 29.62

29.79 29.75 29.70 29.66 29.59

29.74 29.72 29.69 29.62 29.56

29.64 29.66 29.64 29.58 29.53

29.59 29.63 29.61 29.54 29.47

29.55 29.58 29.53

29.56

29.44

A

A

Tp Tp

Tp

48 97

2

28.45

28.30

28.24

28.42

28.68

28.34

28.26

28.27

29.61

28.82

29.08 28.71

Y= 540650

X=6583750 29.55

29.62

29.51 29.39

28.23

28.34

28.41

28.42

28.57

28.75

28.68

28.68

28.33

28.45

28.19

28.29

28.54

28.38

28.38

28.45

28.59

28.31

28.29

28.84

28.19

28.12

28.12

28.06 28.07

28.07

28.09

28.32

28.27

28.32

28.41

28.86

28.28

28.40

28.44

28.41

28.25

paekivi

P P30 0

01

3415 m 2

Ä 50%, M 50%

10.0 2 / -1

0.000 = 30.000 ABS

500 500

1 / 3

02

02

595 m 2

L 100%

- – / – 0

0 – / –

Märkused: Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid 100, 150. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann.

Planeeritud asfaltkattega tee

Ärimaa

TINGMÄRGID:

Olemasoleva kinnistu piir

Planeeitava ala piir

Hoonestusala

Maanteekaitsevöönd 30 m

Võimalik hoone asukoht

10 kV keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Servituudi vajadusega ala

Naabrkinnistu plan. sissepääsutee

Nähtavuskolmnurk, 70 km/h, "Rahuldav"

Uus kinnistu piir

Maatulundusmaa

Piirdeaia võimalik asukoht

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve

hoone H Korruseid

m.p. / m.a. MA pind

MP pind hooneid abihooneid

P PKinn. Hoon.

Hoone 0

pos nr

krundi aadress

krundi plan.

pind m2

max hoonete

alune pind m2

Hoonete max korrus; max kõrgus

Hooneid krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %:

DP liikide kaupa

max maapealne

suletud brutopind

min. tule-

püsivus

parkimiskohti, normatiivne / kavandatud

a rh

ite kt

u u

ri- jm

. n õ

u d

e d

kitsendused

KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED

Hoonete ehitamisel võib välisviimistlusmaterjalidest kasutada betooni, puitu, kivi, krohvi ja klaasi. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada heledaid värvitoone. Katusekatte toon valida tume (must, tumehall, tumepruun) või metalne. Katusekalde vahemik 0-3°. Hoone ±0.000 täpsustada ehitusprojektis. Hoone sokli kõrgus ja hoone esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga. Hoonestusala läheduses võib krundi osasid piirata piirdeaiaga (võrkpiire), kõrgusega kuni 1.5 m. Abihoonete max kõrgus 5.0 m.

01 Harku tee 52

3415 500 2/-1; 10 m 1+5 Ä50%, M50% 1200 TP3 30 / 30 teekaitsevöönd (KV) 30 m, KP õhuliini KV 10+10 m,

01 Harku tee L52

595 - - - L100% - - - tee KV 30 m, KP õhuliini KV 10+10 m,

O T S U S

Meriküla 16. juuni 2022 nr 60

Rannamõisa külas Harku tee 52

maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas

Harku tee 52 (katastritunnus 19801:002:1837) maaüksusel.

Planeeritav ala, suurusega u 0,40 ha, paikneb Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa tee, Vilipi tee

ja Uuesepa tee vahelisel alal, Tabasalu aleviku edelapiiril, piirnedes põhjast 11191 Harku-

Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga, idast ja lõunast Harku tee 54

(katastritunnus 19801:002:1838) maatulundusmaaga ning läänest Harku tee 46 (katastritunnus

19801:002:1481) maatulundusmaaga.

Harku tee 52 maaüksus, suurusega 4010 m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ja

hoonestamata. Juurdepääs planeeritavale alale on Harku-Rannamõisa teelt.

Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ning avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52

katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks

ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse detailplaneeringu

algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata ehitusõigus büroohoone

püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee äärde perspektiivse

kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning

tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga

rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseadustiku § 26 lõige 2 sätestab, et pädev asutus

annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks või

laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust.

Planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,

alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks

üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise huviga rajatise püstitamiseks ja olulise ruumilise

mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud

üldplaneeringuga.

1 jõustunud 1. juulil 2015.

PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.18.4 kohaselt on tiheasustusaladel kõikide

arendustegevuste puhul kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Samuti tuleneb

detailplaneeringu koostamise kohustus üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.18.3, mille kohaselt

äri- ja tootmismaa väljaarendamisel on suure liikluskoormusega maanteede vahetus läheduses

vajalik kavandatava tegevuse avalik planeerimine koos vajadusel mõjude hindamise

läbiviimisega, kuna tegemist on nn aktiivtsoonidega liiklusarterite lähedal, kus omavad huvisid

erinevad ühiskonna grupid.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve

ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala

kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja

ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.

Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.

Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,

mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o

põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid

niidetakse.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise

tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.

Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga loodulikel haljasmaadel

tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada tingimustega, mis on määratud

hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale.

Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule

haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel

hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,

suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning

elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases

hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see

võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa

kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri

oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud

asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse

poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava

üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa,

taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või

haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate

hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ on määratud, et

leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena ette näha kuni 25 % ulatuses

maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2

hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest tulenevalt võiks leebe režiimiga

loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u 5000 m² suurusel alal, mis on 25%

ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest maaüksusest.

Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse korral

saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis volikogu

hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega

krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul

haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurusest

väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu ja

teemaplaneeringu muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,

krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine.

Algatatava planeeringuga tehakse ettepanek olemasoleva 4010 m2 suurusega maatulundusmaa

sihtotstarbega Harku tee 52 maaüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa

krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega

krundile soovitakse määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga

moodustatakse ka Harku tee 52 maaüksusest u 595 m2 suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt

perspektiivse kergliiklustee tarvis Harku-Rannamõisa tee äärde. Planeeringuga moodustatav

transpordimaa sihtotstarbega krunt võõrandatakse tasuta vallale.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist

tulenevalt põhjendatud. Harku tee 52 maaüksus paikneb kehtestatud üldplaneeringu kohaselt

osaliselt riigimaantee kaitsevööndis ja kogu ulatuses tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis.

Maantee sanitaarkaitsevöönd tähistas kuni 15.08.2014 kehtinud maanteede projekteerimise

normides olemasolevate maanteede kõrval arvestatavat ala, kus õhusaaste ületab perioodiliselt

lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada

lubatud piirkontsentratsiooni. Maastik on tunduvalt muutunud ning inimese elamine ja puhkamine

on tervisele ohtlik. 2014. a, pärast Harku valla üldplaneeringu kehtestamist, muudeti

projekteerimise norme, ning normides ei kajastatud maantee sanitaarkaitsevööndi terminit.

Õigusaktist tuleneva kaitsevööndi määramisel tuleb kehtiva õiguse alusel lähtuda ehitusseadustiku

§ 71 lõikes 2 sätestatud avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimustest. Samas eeltoodud fakt

ei muuda asjaolu, et Harku Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringus maantee

sanitaarkaitsevöönditesse üldjuhul täiendavaid elamumaid ei kavandatud ehk maanteede äärde ei

kavandatud täiendavat elamute ehitamise õigust. Seega arvestades maaüksuse paiknemist Harku-

Rannamõisa tee ääres, kus vahetult teisel pool teed asub olemasolev toomis- ja äripiirkond, on

volikogu hinnangul põhjendatud olemasolevast 4010 m² suurusest maatulundusmaa maaüksusest

50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundi kavandamine ja ärihoone püstitamine,

kuna maaüksuse suurusest ja asukohast tulenevad asjaolud ei võimalda maaüksuse

maatulunduslikku kasutamist ning alale ei ole kehtiva üldplaneeringu kohaselt võimalik

kavandada elamu või puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamist.

Harku Vallavolikogu hinnangul on kavandatav tegevus piirkonda sobiv ning planeeringu

realiseerimisega ei kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust,

olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Planeeringualast üle Harku-Rannamõisa tee

paiknevad olemasolevad tootmishooned ning planeeringuala piirneb Harku Vallavolikogu

26.11.2020 otsusega nr 96 vastu võetud Harku tee 54 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alaga,

kus detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku tee 54 katastriüksuse sihtotstarbe

muutmine ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas

Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist

KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid.

Vallavalitsus on sõlminud lepingu nr 5-9/207/22 detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise

rahastamiseks ning detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja

väljaehitamise rahastamiseks 12.05.2022. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel Arhitektuuribüroo Nafta OÜ

(äriregistrikood 10222546). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu

koostamisega seotud kulud hüvitavad planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi ka Harku tee 52

maaüksuse omanik.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe muutmise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksusel.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142

lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2

punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Harku tee 52 (katastritunnus

19801:002:1837) maaüksusel ning lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52

katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks

ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata

ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-

Rannamõisa tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav

transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise

lahendamine.

3. Planeeritava ala suurus on u 0,40 ha.

4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil

http://www.harku.ee/documents/2846103/14283771/Juhend+detailplaneeringu+koostamiseks

.pdf.

5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning

digitaalselt ühel laserkettal.

9. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu algatamisel ei ole

teiste uuringute vajadust ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu

menetluse käigus.

10. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet, Maanteeamet, kõikide planeeringuala ja kontaktala olemasolevate ja

kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi

võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades

vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kotkas

vallavolikogu esimees

A r h i t e k t u u r i b ü r o o N A F T A O Ü Tallinn, Nõmme, Sõbra tn 24B, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001

RANNAMÕISA KÜLA HARKU TEE 52 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tellija:

Katrin Mändma Aadress:

HARJU maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Räägu tn 24-2

Töö nr.

KM0120 Staadium

DP 23.01.2022

Planeerija:

Madis Karu Projektijuht:

Madis Karu

Vastutav spetsialist:

Madis Karu Huvitatud isik:

Katrin Mändma

2 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Sisukord 1. Seletuskiri 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 3 2. Teostatud uuringud. 3 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 3 4. Praegune olukord. 4 4.1. Piirangud 4 5. Kontaktvöönd. 4 6. Planeering ja ehitusõigus. 5 6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine. 5 6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud. 5 6.2. Planeerimispõhimõtted. 5 6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad. 6 6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele. 6 6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid. 7 6.3. Ehitusõigus. 7 6.3.1. Raietööd 8 7. Liiklus ja parkimine. 8 8. Heakorrastus. 8 9. Vertikaalplaneerimine. 9 10. Planeeritava ala bilanss. 9 11. Keskkonnakaitse nõuded. 9 11.1. Mürakaitsemeetmed 10 11.2. Keskkonnamõju hindamisest. 10 12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks. 12 13. Tuleohutusnõuded. 12 14. Elektrivarustus. 12 15. Sidevarustus. 12 16. Veevarustus ja kanalisatsioon. 12 17. Soojusvarustus. 13 18. Planeeringu elluviimine. 13 2. Joonised 1. Situatsiooniskeem 01 M 1:8000 2. Tugiplaan 02 M 1:500 3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:2000 4. Põhijoonis 04 M 1:500 3. Lisad ja tehnilised tingimused

3 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

1. SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid.

Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:

1) Katrin Mändmaga sõlmitud töövõtuleping nr. KM_0120_DP;

2) Rannamõisa külas Harku tee 52 kinnistul ja lähialal detailplaneeringu koostamise

algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine, Harku Vallavalitsuse XX.XX.2020

korraldus nr YYY;

3) Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla

üldplaneering;

4) Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid

täpsustav teemaplaneering.

Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja

maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest. Arvestatud on Harku valla kehtiva ja

koostatava üldplaneeringuga ja ehitusmäärusega.

2. Teostatud uuringud.

Planeeritava ala topo-geodeetilise alusplaani on mõõdistanud OÜ Amaate AKM: "Maa-ala plaan

tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Sõrve tee 1a", töö nr T-001-20,

mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,

krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a.

OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn,

Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas,

joonestas Mihkel Kogermann.

Geoloogilised uuringud teha vajadusel vastavalt planeeritud hoonete valitud asukohale.

Vastavalt Eesti radooniriski kaardile paikneb planeeritav ala kõrge radooniriskiga alal. Teha

radooniriski uuringud ning arvestada radooniohu vähendamisega uute hoonete projekteerimisel

ja ehitamisel.

3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku tee 52 kinnistule hoonestusõiguse määramine

ärihoone ning neid teenindavate abihoonete ja rajatiste ehitamiseks, kinnistu tehnovõrkudega

varustamise lahendamiseks, Harku-Rannamõisa tee äärde kergliiklustee kinnistu loomiseks.

Ärihoone kasutamise otstarbeks on kavandatud esimesele ja teisele korrusele büroopinnad.

Ehitusõigus planeeritakse Harku tee 52 kinnistule ühe ärihoone ja kuni viie abihoone rajamiseks,

abihooneid on lubatud ehitada kokku põhihoonega. Kinnistu sihtotstarbeks saab ärimaa 100%.

Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks on omaniku soov arendada kinnistul

äritegevust ja võtta praegune hoonestamata ja võsastuv kinnistu kasutusele. Kuna kinnistu on

põllumajandusliku kõlvikuna väike ja võsastuv, paikneb pigem tiheda liiklusega maantee ääres,

kus teisel pool maanteed on välja arendatud tööstusala, siis maatulundusmaana kinnistu

4 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

sihtotstarbeline kasutus muutub aastatega üha keerukamaks nii lähiala tehiskeskkonna

saastesurve kui ka põllumajanduslike tegevuste efektiivsemaks muutumise tõttu, mis ei soosi antud

kinnistu edasist arendamist maatulundusmaa sihtotstarbe pakutavaid võimalusi kasutades.

Koostatav detailplaneering annab planeeritava kinnistu parema kasutamise, kasutuseta olevate

maade kasutuselevõtu.

4. Praegune olukord.

Planeeritav ala asub Rannamõisa külas, Harku tee 52 kinnistul, Harku-Rannamõisa maanteest (riigi

kõrvalmaantee nr 11191) edelas, Harku-Rannamõisa tee ja Ranna tee ristmikust ~400 m loodes.

Planeeritav ala on ~0.5 ha suur, alal hooned puuduvad. Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele

on Harku teelt, tavalise autotranspordiga kinnistule hetkel ei pääse.

Kinnistul paiknevad madalpinge maakaabel ja liitumiskilp, keskpinge õhuliin, paekivist plats

pinnaga ~34 m2. Reljeefilt on maa-ala tasane. Kinnistu edelaosa on metsane.

4.1. Piirangud

Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke

maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb

planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu

harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse.

Vastavalt Harku valla üldplaneeringu p. 2.1.2 tuleb detailplaneeringu koostamisel

tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel arvestada tingimustega, mis

on määratud ÜP-s hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale. Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2

hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Planeeritava Harku tee 52 maaüksuse suurus on 4010 m2,

planeeritav maa-ala on väiksem kui üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal

paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurus. Lähim elamu paikneb

Harku tee 52 kinnistust 193 m kaugusel loodes.

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee kaitsevöönd 30 m ulatub ~23-25 m laiuselt kinnistule. Kinnistu

kirdeosa läbib keskpinge õhuliin, kaitsevööndiga 10+10 m.

5. Kontaktvöönd.

Kontaktvööndi ulatus on ala, mis jääb planeeritava kinnistu suhtes vähem kui ~200 m kaugusele,

täpsem paiknemine situatsiooniskeemil. Kontaktvööndi alal on Harku-Rannamõisa teest edelas

hetkel maatulundusmaa kinnistud, maanteest kirdes on valik rikkalikum - põhja pool on

elamumaad, planeeritavast kinnistust põhjakirdes on ühiskondlike ehitiste maa, Harku tee 47 kuni

Harku tee 57 on tootmismaa kinnistud, neist Harku tee 55 ja 57 on 15% ulatuses ärimaa

5 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

sihtotstarbega. Elamumaad on valdavalt hoonestatud, tootmismaad samuti. Harku tee 55 ja 57

on hetkel hoonestamata, muud kinnistud on samuti hoonestamata. Suurim korruselisus hoonetel

vaadeldaval alal on 2.

Kontaktvööndi alast ~150 kaugusel edelas on kavandatud Laagri - Harku - Rannamõisa tee uus

trass, mis muudab olemasoleva Harku tee asulasiseseks teeks, mida transiitliiklus ei läbi.

Kontaktvööndi kaguserva on kehtestatud Harku tee 54 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

järgi kavandatud kaks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut, jätkuna Harku tee Paldiski mnt

poolses osas olevatele äri- ja tootmismaa kinnistutele.

Käesolevas planeeringus kavandatav ärimaa kinnistu oleks Harku tee 45 kinnistu suhtes justkui

teine väravapost Rannamõisa tee poolt tulijaile, kus Harku tee äärsete eramute järel on

maatulundusmaa ühel pool (Harku tee 46) ja ühiskondlike ehitiste maa teisel pool (Harku tee 45)

ning algab äri- ja tootmismaade ala.

Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav detailplaneering võimaldab luua korrastatud lokaalse

alguse (või lõpu) äri- ja tootmisfunktsioonidele Tabasalu aleviku ja Rannamõisa küla piiril.

6. Planeering ja ehitusõigus.

6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine.

Uue hoonestuse planeerimisel on arvestatud olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga ning

naaberkinnistutel kehtivate detailplaneeringutega.

Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida silmatorkava välimuse ja vormikeelega, mis tagab, et

lähialadelt vaadelduna on ärihoone märgatav ka maanteekiirustel liikujaile.

Hoone projekteerimisel on nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna miljööga

sobivusega arvestamist.

Planeeritav hoonestus võib erineda lähiala hoonestustavast. Hoonestustingimuste väljatöötamisel

on arvestatud lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.

6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud.

Olmereoveed juhitakse asula reoveekanalisatsioonisüsteemi ja olmevesi tuleb planeeritavatesse

hoonesse asula ühisveevärgist, nii veetorustik kui ka kanalisatsioonitorustik rajatakse kuni

liitumispunktideni. Olmeprügi kogutakse kinnistule planeeritud sorteeritud jäätmete kogumisplatsil

(betoonalus erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega). Olmeprügi käitlemine ja äravedu

lahendatakse vastavalt Harku valla jäätmekäitluseeskirjadele.

6.2. Planeerimispõhimõtted.

Planeeritav ala lahendatakse vastavalt joonisel 04 “Põhijoonis” toodule. Kinnistu kirdeservast

eraldatakse 10.0 m laiune riba transpordimaa sihtotstarbega kinnistuks (pindala 595 m2), millele on

võimalik näha ette kergliiklustee rajamine.

Hoonestusala (põhijoonisel punase viirutusega) on ette nähtud kinnistul alale, mis paikneb kinnistul

olevatest piirangutest vabal alal. Kuna kinnistu lõunapoolne osa on metsane, siis hoonestusala

jääb kinnistu edelapiirist ~31 - 39 m kaugusele, et maksimaalselt säilitada kõrghaljastust ja

6 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

kasutada kõrghaljastust uue neljarealise tee suhtes müratõkkena. Hoonestusala pind on ~25%

kogu kinnistu pindalast.

6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad.

Hoonestusala paigutamisel on arvestatud tellija soovide, olemasoleva olukorraga, kavandatud

hoonestusala arvestab alal kehtivate piirangutega.

Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatuste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”.

6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele.

Alal varasemad detailplaneeringud puuduvad. Detailplaneering ei sisalda kontaktvööndi alal

koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritava ala ulatuses muuta Harku valla

üldplaneeringut ja teemaplaneeringut „Nõuded elamute, suvilate, aiamajade ja nende

abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa

jagamiseks hajaasustusalal“, seletuskirja p. 4.1 kirjeldatud kõrgemate planeeringute piirangutele

mittevastavuse tõttu.

Detailplaneeringu lahendus vastab Harju maakonnaplaneering 2030+ suunistele:

1. DP loob olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva

elu- ja majanduskeskkonna – lähiala elukeskkonnale lisaks luuakse võimalus kodulähedaste

ettevõtete toimimiskohana;

2. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine

toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu kasutades kestlikke

transpordiliike – planeeringus nähakse ette kergliiklustee kinnistu eraldamine,

naaberkinnistute kehtestatud detailplaneeringutes on kergliiklusteede kinnistute eraldamine

ette nähtud, koostatava DP elluviimisel on võimalik kergliiklustee rajada loogilise pikkusega

lõiguna;

3. Linnalise asustusega ala - kompaktse asustuse arenguks sobiv ala, mida iseloomustavad

maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamumaad, tootmismaad, äripiirkonnad, tihedale

asustusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja

töökohtade olemasolu kohapeal – kontaktvööndi alal on esindatud mitmed funktsioonid,

ala on tehnovõrkude härsti varustatud, töökohti tekib juurde;

4. Piirkondlik keskus - (koondunud suurem hulk kvaliteetteenuseid, samuti töökohad; kolmanda

tasandi keskus) – Tabasalu aleviku tugevus keskusena dp elluviimisel kasvab;

5. Ruumilised väärtused vastavalt Harju mp 2030+ kaardile alal puuduvad, seega DP ei

kahjusta maakonna väärtuslikku ruumi;

6. Uute arendusalade kavandamine saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades

terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud

kommunikatsiooni- ja taristulahendused – planeeritav ala on hea juurdepääsuga, pakutav

ruumilahendus on terviklik, taristu rajatakse lähedalolevaid laiendades;

7 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

7. Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses – lähimad

ettevõtted paiknevad teisel pool teed planeeritavast alast kirdes;

8. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii

linnakeskkonnas kui hajaasustuses, kasutades lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele

ka vastavaid hooldusvõtteid haljasaladel ning rohetaristu toimimist toetavaid lahendusi

ehitiste kavandamisel – kinnistule nähakse ette 50% maatulundusmaa sihtotstarve,

planeeritava ala edelaosas olev kõrghaljastatud ala on ette nähtud säilitada, sinna

hoonestust ei kavandata, kinnistut ei piirata aiaga (lubatud piirdeaedade lahendused

seletuskirja p.6.2.3).

Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav DP vastab Harju maakonnaplaneering 2030+ ptk 2.2

"Linnalise asustusega alad" suunistele ja teemaplaneeringule " Harjumaa kergliiklusteed".

6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid.

Hooneprojekti koosseisus on soovituslik koostada krundile heakorrastusprojekt, mille järgi rajada

uus haljastus ning piirdeaiad. Piirdeaedade lubatud asukohad (planeeritava hoone ja parkla

vahetus ümbruses) vaata põhijooniselt, väravad ei tohi avaneda avalike teede ja tänavate poole

ega tohi paikneda teede nähtavuskolmnurkades. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete

rajamine, samuti ei tohi teha teravate otstega piiret, kuhu võivad metsloomad kinni jääda.

Piirdeaia lahendus peab sobituma hoonete arhitektuurilahendustega ja vastama piirkonna

piirdeaiatavadele.

6.3. Ehitusõigus.

Eraldatavale transpordimaa sihtotstarbega kinnistule ei ole hoonete rajamine lubatud.

Ärimaa sihtotstarbe määramisel on lähtutud ÜP nõudest, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei

häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele

antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse

poolest. Kinnistule 50% maatulundusmaa sihtotstarbe määramisel on lähtutud eesmärgist

maksimaalselt säilitada leebe režiimiga haljasmaad ja parkmetsamaad.

Harku tee 52 kinnistu lubatud hoonetealune pind on 500 m2, maksimaalne lubatud suletud

brutopind on 1000 m2. Hoonestusala piires võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja kuni

viis ühe- kuni kahekorruselist abihoonet eraldiseisvana või põhihoonega kokkuehitatatult.

Põhihoone hoonealusest pinnast 0…100% võib olla kahekorruseline ja keldrikorrusega.

Katusekalded on vahemikus 0°…40°, hoone kõrgus max 10.0 m, abihoonete kõrgus max 5.0 m,

mõõdetuna maapinnast. Hoone maksimaalsest kõrgusest tohib ehitada vähesel määral

kõrgemale korstnaid ja paigaldada muid tehnoseadmeid, mis on hoone toimimiseks vajalikud.

Hoone sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata

arhitektuurse projekti ja vertikaalplaneeringuga, ent mitte kõrgem kui ±0.000 = ABS +30.000.

Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda.

Välisilmelt võivad hooned olla silmapaistva vormikeelega, historitsistlike ja järeleaimavate stiilide

ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Hoonete projektid on kohustus kooskõlastada

8 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

detailplaneeringu koostanud arhitektiga ja vallaarhitektiga eskiisprojekti staadiumis ning

detailplaneeringu koostanud arhitektiga eelprojekti staadiumis.

Välisviimistluseks kasutada otstarbekaid materjale - puitu (laudis), looduskivi, metalli, tehisplaate.

Katusekatetena kasutada rullmaterjali või valtsplekki. Imiteerivate materjalide kasutamine

välisviimistluses ja palkhoonete püstitamine ei ole lubatud. Välisviimistlusmaterjalide nõuded

kehtivad nii põhi- kui ka abihoonetele. Abihoone ja piire peab sobima põhihoone arhitektuuriga.

Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse

tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”).

6.3.1. Raietööd

Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja puudest puhastada. Eelistatavalt mitte likvideerida ühtegi

elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada. Kõrghaljastuse likvideerimist

ja asendusistutust kajastada vajadusel hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus

vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele.

7. Liiklus ja parkimine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa, mille aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 2018. a andmetel ~2200 a/ööp. Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele toimub

naaberkinnistule rajatavalt juurdepääsuteelt. DP-s nähakse ette pääs kinnistule võimalikult

põhjanurgast, naaberkinnistule rajatav juurdepääsutee on joonistel esitatud vastavalt

naaberkinnistu Harku tee 46 kehtivale DP-le. Pääs Harku tee 52 kinnistule hakkab olema

juurdepääsutee põhjaosas, umbes 26 m Harku-Rannamõisa tee katendist. Juurdepääsutee

nähtavuskolmnurgad jms on lahendatud kehtestatud naaberkinnistu DP-s.

Sajuvete eemaldamine on lahendatud vertikaalplaneerimisega. Harku-Rannamõisa tee jalg- ja

kergliiklusteed paiknevad tee kirdeservas, planeeritavast kinnistust teisel pool teed. Harku tee 52

kinnistust eraldatakse 10 m laiune riba tulevasele kergliiklusteele.

Parkimine on lahendatud kinnistul ning riigiteel parkimist ega manööverdamist ei ole ette nähtud.

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad. Projekteeritud

hoone parkimisnormatiiv on tabel 9.1 järgi 1/40 (asutused), mis teeb parkmiskohtade nõudeks

vähemalt 30 kohta.

Nähtavusalad on lahendatud naaberkinnistu DP-s.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee

ehitusloa Maanteeamet.

8. Heakorrastus.

Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud, et olemasolevaid puid peaks likvideerima

minimaalselt. Ehitusega rikutud kohtades taastada muru.

9 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Piirdeid võib rajada vastavalt planeeritava hoonestuse vajadustele (vaata ka seletuskirja p.6.2.3),

ent võimalusel piirete rajamist välditakse.

Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile rajatud betoonalustele.

9. Vertikaalplaneerimine.

Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest

eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele, krundi

maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04

“Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele

ja teeprojektile. Vertikaalplaneering lahendada hoonete eelprojektide mahus selliselt, et on

takistatud sademevete valgumine naaberkinnistutele ja avalikele aladele. Sademeveed

immutada omal kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

10. Planeeritava ala bilanss.

1. Planeeritav ala 0.5 ha

2. Ärimaa 3415 m2

3. Transpordimaa 595 m2

5. Suletud brutopind (plan. hooned) 1200 m2

5. Põhihoonete arv 1

6. Abihoonete arv 5

7. Parkimiskohti 30

11. Keskkonnakaitse nõuded.

Kinnistu planeerimisel ja hoonestusalade määramisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe

kahjustada olemasolevat haljastust. Ehitatava hoone vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus

lahendada lähialal olevate tehnovõrkude kaudu.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriskiga alade kaardile („Harjumaa

pinnase radooniriski kaart“ 2008) jääb detailplaneeringu ala kõrge radooniriskiga piirkonda (50-

150 kBq/m3). Enne hoonete projekteerimist ja reaalset ehitamist teostada detailsem radoonialane

uuring ning arvestada radooniohu vähendamisega uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

Ala asub kaitstmata põhjaveega alal. Teede ja platside sademevetele näha ette õli- ja

mudapüüdur vastavalt asjakohastele normidele.

Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile intralogistiliselt sobivatesse

kohtadesse betoonalustele. Krundi valdaja peab järgima Harku valla jäätmehoolduseeskirja ja

sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega.

Krundil taastada ehitusega rikutud kohtades muru. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada või

asfalteerida või katta tolmuvaba kattega, vähe (harva) kasutatavatel parkimisaladel on võimalik

rajada ka tugevdatud alusega murualad.

10 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest

eemale ja immutada pinnasesse.

11.1. Mürakaitsemeetmed

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016.

a. määrusele nr 32 ning on kavandatud leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete (päeval 65 dB,

öösel 55 dB, hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 dB ja 60 dB), tagamiseks. Planeeritav ala on

tasane, osaliselt kõrghaljastusega, hooned riigitee kaitsevööndis puuduvad ja neid sinna ei

planeerita. Olemasolevad müraallikad on riigi kõrvalmaantee nr 11191 Harku-Rannamõisa, mille

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on vaadeldaval lõigul 2018. a andmetel ~2200 a/ööp,

liiklusest põhjustatud mürataset pole käesolevas detailplaneeringus mõõdetud, uusi müraallikaid

ei planeerita. Leevendusmeetmetena on otstarbekas tiheda heki rajamine müratundlike ruumide

ja välialade riigitee poolsetesse servadesse, hoone arhitektuuris arvestada võimalike

müraallikatega, hoone konstruktsioonide ja avatäidete valimisel tagada nõuetekohane

mürapidavus, planeeritavad hooned paigutada riigiteest võimalikult kaugele.

Leevendusmeetmete koosmõjul on müra normtasemed hoonetes tagatud ja puudub vajadus

müratõkkeseinte rajamiseks. Müra vähendamise meetmed peavad olema rakendatud hiljemalt

planeeritavatele hoonetele kasutuslubade väljastamise ajaks. Huvitatud isikul on põhjendatud

kahtluste korral kohustus tõendada müra mõõtmistega planeeritavate hoonete kasutuslubade

taotlemisel müra normtasemetele vastamist planeeritud hoonetes. Riigitee omanik

(Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest

ning ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

11.2. Keskkonnamõju hindamisest.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei

kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus

kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Käesoleval juhul kavandatav tegevus

kuulub KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 nimetatud tegevuse alla, so tegemist on infrastruktuuri

ehitamisega ja hilisema kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise

vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 13 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda KSH algatamist

KeHJS § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul muuhulgas elurajooni arendamisel.

Antud detailplaneeringu korral määratakse maatulundusmaale ärimaa sihtotstarve ja kinnistule

määratakse ehitusõigused. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga

kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või

11 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik ning arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu

ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Harku

Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju ning

KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus.

Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise

meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; nähti ette

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal meetmed põhjavee kaitseks; selgitati välja kavandatava

tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse

ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning

muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad:

a) majanduslikud mõjud:

Lähiala majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uue

ärihoone loomisega suureneb kohaliku piirkonna külastatavus ja eeldatavalt kasvab kohalik

tööhõive ja kohaliku tööhõive kasvamise tõttu vähenevad pendelrändest tulenevad negatiivsed

majanduslikud mõjud ja ka koormus keskkonnale (transpordisaaste vähenemine, kuna võimalik

kohalik töökoht on jalakäigu või jalgrattasõidu kaugusel).

b) sotsiaalsed mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine toob kaasa lähiala sotsiaalse olukorra paranemise,

kohalike elanike võimalike töökohtade arv suureneb. Samuti nagu eelmises punktis viidatud, saab

pendelrändest vabaneva aja arvelt paraneda kohalike elanike sotsiaalne tervis perega

koosolemise aja suurenemise tõttu. Planeeringu elluviimisega laiendatakse ka kohalikku

kergliiklusteedevõrgustikku, mis samuti toob kaasa kohalikele elanikele sotsiaalse olukorra

paranemise rekreatsioonikorraldusliku taristu kvaliteedi tõusu kaudu.

c) kultuurilised mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal kultuurilisi

mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Harku valla kultuuripärandi väärtust. Kuna

kavandatava hoone kasutajate tegevusi ei piirata, siis on võimalik ka tulevaste büroopindade

kasutajatena näha kultuuritööstusettevõtteid. Samuti nagu kahes eelmises punktis viidatud,

saavad pendelrändest vabaneva aja arvelt kohalikud elanikud tegeleda kultuuriga.

d) mõju looduskeskkonnale:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna ulatuslikku

kahjustumist, ehitiste ja ehitustegevuse alune looduskeskkond ei säili. Samuti nagu kolmes eelmises

punktis viidatud, väheneb pendelrändest tulenevad negatiivsed majanduslikud mõjud ja ka

koormus keskkonnale (transpordisaaste vähenemine, kuna võimalik kohalik töökoht on jalakäigu

või jalgrattasõidu kaugusel).

12 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks.

Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Soovitav on sõlmida naabrivalve lepingud.

Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid (prožektorid).

Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja

uste konstruktsioon ja lukustus). Piirded rajatakse vajadusel põhijoonisel näidatud kohtadesse,

hoonetesse ja territooriumile paigaldatakse videovalvesüsteem.

13. Tuleohutusnõuded.

Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete vähim lubatud

tulepüsivusklass on TP3. Hoonete rajamisel krundi piirile lähemale kui 4 m tuleb arvestada EVS 812-

7:2018 p.12 ja alapunktid nõuetega. Väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk Q = 20 L/sek 3h jooksul

saadakse rajatavast tuletõrje veevõtukohast (rajatav tuletõrjehüdrant (V=20.0 L/sek), vastavalt

EVS 812-6:2012.

14. Elektrivarustus.

Käesoleva detailplaneeringuga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 3 x 63A.

Kinnistu elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV maakaablitega toiteliinid alates

kinnistu kirdenurgas olevast liitumiskilbist põhihoonesse.

15. Sidevarustus.

Raadiolingiga, sidevarustuse tehnovõrke ei rajata.

16. Veevarustus ja kanalisatsioon.

Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, ühisveevärk ja -kanalisatsioon

puuduvad.

Kinnistu liitumiseks ühisveevärgiga rajatakse ringistusega De110 torustik Harku-Rannamõisa

kergliiklustee L1 (19801:001:2772) kinnistule alates Harku tee 51 kinnistust kuni Vahtra tänavani.

Igale rajatava veetoru kõrvale jäävale kinnistule nähakse ette liitumispunkti väljaehitamine,

otstarbeka distantsi tagant nähakse ette tuletõrjeveehüdrandid. Torulõigud riigimaantee all

rajada kinnisel meetodil.

Kinnistute kanaliseeritav reovesi suunatakse kanalisatsiooni eelvoolu: Harku-Rannamõisa

kergliiklustee L1 (19801:001:2772) paiknev De160 isevoolne ühiskanalisatsioon.

Prognoositud vooluhulgad:

Vesivarustus: 4.0 m3/ööp

Kanalisatsioon: 4.0 m3/ööp

Välistulekustutus: 20.0 L/sek

13 23.01.2022

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Välisvõrgud:

Rajatakse kinnistusisesed välisvõrgud. Planeeritavast liitumispunktist hooneni rajatakse veetorustik.

Sademeveed immutatakse pinnasesse omal kinnistul vertikaalplaneerimise abil,

sademeveetorustikke ega drenaažitorustikke ei rajata.

Välisvõrkudele koostatakse eraldi projektid peale DP kehtestamist. DP-s on lahendatud reovee

isevoolse või survelise ärajuhtimise võimalused. Survelise reovee ärajuhtimise puhul määratakse

reoveepumpla(te) asupaik koos kuja ning kommunikatsioonidega.

Planeeritavatele ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikele nähakse ette isikliku kasutusõiguse ala,

mis vastab torustike kaitsevööndile.

Rajatavate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike pikkused on ~350 m koos ringistusega.

17. Soojusvarustus.

Lahendatakse lokaalsena planeeritava hoone ehitusprojekti koosseisus.

18. Planeeringu elluviimine.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud

järjekorras, saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:

- vajalike servituutide seadmine ja maakorralduslike toimingute teostamine;

- tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos

vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;

- ehituslubade väljastamine Harku Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede

ehitamiseks, vajadusel;

- uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine

Harku Vallavalitsuse poolt, vajadusel. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

- hoonetele ehituslubade väljastamine.

Seletuskirja koostas: Madis Karu

Seletuskirja kontrollis: Madis Karu

Tellija esindaja: Katrin Mändma

Lisa 1

Harku Vallavolikogu 16. juuni 2022

otsuse nr 61 “ Rannamõisa külas Harku

tee 52 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine” juurde

Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeritav ala, suurusega u 0,40 ha, paikneb Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa tee, Vilipi

tee ja Uuesepa tee vahelisel alal, Tabasalu aleviku edelapiiril, piirnedes põhjast 11191 Harku-

Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga, idast ja lõunast Harku tee

54 (katastritunnus 19801:002:1838) maatulundusmaaga ning läänest Harku tee 46

(katastritunnus 19801:002:1481) maatulundusmaaga.

Harku tee 52 maaüksus, suurusega 4010 m², on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ja

hoonestamata. Juurdepääs planeeritavale alale on Harku-Rannamõisa teelt.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52

katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks

ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata

ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa

tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega

nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51

kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav

ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve

ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-

ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja

ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.

Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.

Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,

mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on

leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,

s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid

niitusid niidetakse.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu

koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul

haljasmaal. Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga

loodulikel haljasmaadel tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada

tingimustega, mis on määratud hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale.

Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule

haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel

hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk

leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,

suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning

elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases

hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see

võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa

kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei

häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele

antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka

kõrguse poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid

teenindava üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik

tootmismaa, taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik

väiketootmine) ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri-

ja üldkasutatavate hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade

kruntimisele“ on määratud, et leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena

ette näha kuni 25 % ulatuses maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti

3.3 kohaselt peab leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu

suurus olema vähemalt 2 hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest

tulenevalt võiks leebe režiimiga loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u

5000 m² suurusel alal, mis on 25% ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest

maaüksusest.

Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse

korral saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis

volikogu hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa

sihtotstarbega krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse

miinimumsuurusest väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek

üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike

punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse

kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu

kohustuslike alade ja juhtude muutmine.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Maakasutuselt ja visioonilt vastab

detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritavast alast on 3006 m² metsamaad ja 1004 m² muud maad. Ala

on kaetud segametsaga ja maantee äärne ala on lage rohumaa.

3.2. Vee kasutus Ala veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – büroohoone ja parkla

ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritaval alal on õhuke pinnakate ja aluspõhjaks on Väo kihistu.

3.4.2. Veestik Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Alal kasvab kase-kuuse segamets.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Planeeringualast u 0,5 km kaugusel asub kavandatav

Sõrve looduskaitseala ja u 1 km kaugusel asub Rannamõisa maastikukaitseala.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Planeeringualast u 1 km kaugusel asub Rannamõisa

loodusala.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Hoone kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on üsna vähene.

Ala asub Harku-Rannamõisa maantee kõrval, kust jõuab kinnistule liiklusest tulenev müra ja

vibratsioon.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoone soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel on planeeringualast teisel pool maanteed A&R Carton AS

tööstusettevõte, u 500 m kaugusel OÜ Strantum katlamaja ja u 400 m kaugusel Alexela tankla.

3.5.3. Tahked jäätmed Hoone ehitamise käigus tekivad ehitusjäätmed, mida kogutakse

liigiti. Hoone kasutamise käigus tekivad olmejäätmed, mida kogutakse liigiti. Eeldusel, et

jäätmete käitlemisel tuleb lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas

sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Planeeringualast 1 km raadiuses ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastike

ega kohti ei leidu.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevuse ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamisega ei kaasne eeldatavalt

keskkonnaprobleeme. Hoonete ja rajatiste ehitamisega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja

õhusaaste. Planeeringuala hilisemal kasutamisel tekib müra, vibratsioon ja õhusaaste hoone

küttest ja kasutatavast tehnikast. Kasutatav tehnika ja kütus ei ole teada.

Hoonete ehitamiseks kasutatav materjal ja kogus ei ole teada, seega ei ole võimalik hinnata,

millised ja kui palju ehitusjäätmeid võib ehitamise käigus tekkida. Ehitusjäätmed tuleb koguda

tekkekohal liigiti. Planeeritav tegevus toob kaasa nii ehituse kui ehitiste kasutamise ajal ka

olmejäätmete tekke. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei tekitata olulist negatiivset mõju

keskkonnale

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevuse ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamisega ei kaasne ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Kaitsmata põhjaveega

aladel tuleb ehitustegevuse ajal rakendada tõhusaid reostuse ennetamise meetmeid, et vältida

reostusohtu. Hoonete projekteerimisel anda detailsed lahendused radoonitaseme

vähendamiseks.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamine avaldab

mõju ala vahetule ümbrusele. Kavandatava tegevuse realiseerumisel läheb suurem osa kinnistul

asuvast metsamaast raadamisele. Arvestades ala paiknemist maantee ääres on mõju on

eeldatavalt väike.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatava tegevusega kaasneb metsa

raadamine ja maakasutuse muutus, kus loodusliku ala asemel rajatakse büroohoone ja parkla.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Detailplaneeringuga kavandav tegevus ei

ulatu kaitsealuste liikide leiukohtadele, mistõttu ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt mõju

kaitstavatele loodusobjektidele. Planeeringu elluviimiseks vajalik puude langetamine ja võsa

raie tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kuna tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000

võrgustiku alale.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Büroohoone kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsis

Harku Vallavalitsus 05.01.2021 kirjaga nr 11-1/67 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta

Keskkonnaametilt.

Keskkonnaamet asus oma 01.02.2021 kirjaga nt 6-3/21/151-2 seisukohale, et t arvestades

kavandatava tegevuse asukohta ning teadaolevat informatsiooni, ei ole eeldada, et ühe

büroohoone ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning parkimisala kavandamisega ei kaasne

eeldatavalt oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

6. Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia

Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju

strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimismenetluse käigus.

Koostas: Lembe Reiman

Keskkonnaspetsialist

O T S U S

Meriküla 16. juuni 2022 nr 61

Rannamõisa külas Harku tee 52

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 60 algatati Rannamõisa külas Harku tee 52

maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja

võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa

sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile

soovitakse detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata

ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee

äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve

ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala

kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja

ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.

Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.

Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,

mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o

põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid

niidetakse.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise

tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.

Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga loodulikel haljasmaadel

tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada tingimustega, mis on määratud

hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale.

Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule

haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel

hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,

suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning

elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases

hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see

võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa

kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri

oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud

asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse

poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava

üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa,

taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või

haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate

hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ on määratud, et

leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena ette näha kuni 25 % ulatuses

maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2

hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest tulenevalt võiks leebe režiimiga

loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u 5000 m² suurusel alal, mis on 25%

ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest maaüksusest.

Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse korral

saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis volikogu

hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega

krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul

haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurusest

väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu ja

teemaplaneeringu muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,

krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimismenetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda

strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

tõenäoliselt puudutab. Keskkonnaamet asus oma 01.02.2021 kirjaga nt 6-3/21/151-2 seisukohale,

et t arvestades kavandatava tegevuse asukohta ning teadaolevat informatsiooni, ei ole eeldada, et

ühe büroohoone ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning parkimisala kavandamisega ei kaasne

eeldatavalt oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkt 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35 lõikest

5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest

2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneering”;

2) eesmärk on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50%

ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega

krundiks ning 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse

määramiseks büroohoone püstitamiseks;

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa);

5) koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (äriregistrikood 10222546, aadress Sõbra tn 24b,

10920, Tallinn, Harjumaa)

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades

vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kotkas

vallavolikogu esimees

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/253-11

Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise ning KSH algatamata jätmise teade ja detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes Planeerimisseaduse § 77 lg 7 anname teada, et Harku Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 60 algatati detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Harku tee 52 (katastritunnus 19801:002:1837) maaüksusel ja lähialal ning otsusega nr 61 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeritav ala, suurusega u 0,40 ha, paikneb Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa tee, Vilipi tee ja Uuesepa tee vahelisel alal, Tabasalu aleviku edelapiiril, piirnedes 11191 Harku-Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga ja Harku tee 54 (katastritunnus 19801:002:1838) ning Harku tee 46 (katastritunnus 19801:002:1481) maatulundusmaadega. Juurdepääs planeeritavale alale on Harku-Rannamõisa teelt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu ning teemaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muudatus seisneb krundi minimaalsuuruse vähendamise osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 lõikele 2 küsime ettepanekuid Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta. Ettepanekuid ootame kuni 31. juulini 2022 a. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse ja algatamiseks esitatud dokumentidega ning detailplaneeringu esialgse eskiisi materjalidega on võimalik tutvuda detailplaneeringute kaardirakenduses aadressil kaart.harku.ee/DP/180809_253/avalik

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Taniel Vain planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1. Harku Vallavolikogu 16.06.2022 otsus nr 60 „Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine.

2. Harku Vallavolikogu 16.06.2022 otsus nr 61 „Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

3. Eskiisjoonis. Kirja koostaja: Kaisa Pagil Assistent [email protected], 600 3839

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A3

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

12.09.2021

KM0120

1:8000

E

01

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Situatsiooniskeem

Pl a

n e

e rit

a va

a la

p iir

Ko n

ta kt

vö ö

n d

i p iir

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A3

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

12.09.2021

KM0120

1:500

E

02

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Tugiplaan

Juurdepääsutee vastavalt Harku tee 46 kehtestatud DP-le

19801:002:1837 Harku tee 52

19801:001:3114

Harku-Rannam õisa kergliiklustee L34

19801:002:0299 11191 Harku-Rannamõisa tee

19801:002:1481 Harku tee 46

19801:001:3004 Harku tee 47a

19801:002:1838 Harku tee 54

28.12

28.11

28.35

29.60

29.81 29.75 29.69 29.66

29.62

29.82 29.76 29.71 29.66 29.62

29.79 29.75 29.70 29.66 29.59

29.74 29.72 29.69 29.62 29.56

29.64 29.66 29.64 29.58 29.53

29.59 29.63 29.61 29.54 29.47

29.55 29.58 29.53

29.56

29.44

A

A

Tp Tp

Tp

48 97

2

28.45

28.30

28.24

28.42

28.68

28.34

28.26

28.27

29.61

28.82

29.08 28.71

Y= 540650

X=6583750 29.55

29.62

29.51 29.39

28.23

28.34

28.41

28.42

28.57

28.75

28.68

28.68

28.33

28.45

28.19

28.29

28.54

28.38

28.38

28.45

28.59

28.31

28.29

28.84

28.19

28.12

28.12

28.06 28.07

28.07

28.09

28.32

28.27

28.32

28.41

28.86

28.28

28.40

28.44

28.41

28.25

paekivi

00

4010 m 2

M 100%

- – / – 0

0 – / –

Märkused: Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid 100, 150. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann.

MAATULUNDUSMAA

TINGMÄRGID:

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA ALA PIIR

10 kV KESKPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖND

MAANTEEKAITSEVÖÖND 30 m

NAABERKINNISTU PLAN. SISSEPÄÄSUTEE

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve

hoone H Korruseid

m.p. / m.a. MA pind

MP pind hooneid abihooneid

P PKinn. Hoon.

Hoone 0

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A2

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

12.09.2021

KM0120

1:2000

E

03

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Kontaktvöönd

19801:002:0524 Vahtra tn 7

19801:002:2470 Kuusiku tn 1

19801:002:3630 Kuusiku tn 2b

19801:002:3850 Nooruse tn 9

19801:002:4130 Kuusiku tn 6

19801:002:4500 Soo tn 41

19801:002:4490 Soo II-17

19801:002:4480 Soo tn 51

19801:002:4470 Soo tn 55

19801:002:4460 Soo tn 71

19801:002:4450 Soo tn 77

19801:002:4660 Soo tn 49

19801:002:4650 Soo tn 53

19801:002:4640 Soo tn 57 19801:002:4630 Soo tn 59

19801:002:4610 Soo tn 65 19801:002:4600 Soo tn 67

19801:002:4680 Soo tn 43 19801:002:4670 Soo tn 45

19801:002:5000 Soo tn 61

19801:002:4990 Soo tn 73 19801:002:4980 Soo tn 75

19801:002:5830 Soo tn 35

19801:002:7210 Soo tn 25

19801:002:7250 Soo tn 69

19801:002:7240 Soo tn 31 19801:002:7230 Soo tn 29 19801:002:7220 Soo tn 27

19801:002:7200 Soo tn 19 19801:002:7190 Soo tn 17 19801:002:7180 Soo tn 15

19801:002:7170 Soo tn 9

19801:002:0046 Soo tn 3

19801:002:0048 Soo tn 23

19801:002:0047 Soo tn 7

19801:002:0060 Soo tn 37

19801:002:0066 Soo tn 13

19801:002:0065 Soo tn 21

19801:002:0071 Soo tn 5

19801:002:0072 Soo tn 11

19801:002:0132 Nooruse tn 9a

19801:002:0095 Vahtra tn 14

19801:002:0094 Vahtra tn 12

19801:002:0093 Vahtra tn 10

19801:002:0059 Harku tee 53a

19801:002:0224

19801:002:0394 Kuusiku tn 2

19801:002:0111 Soo tn 33

19801:002:0615 Soo tn 24 19801:002:0614 Soo tn 26

19801:002:0832

19801:002:1233 Harku tee 53

19801:002:1235 Harku tee 58

19801:002:0299

19801:002:0073 Soo tn 39

19801:002:4620 Soo tn 63

19801:002:5500 Kuusiku tn 4

19801:002:1481 Harku tee 46

19801:002:1006

19801:002:0989

19801:002:0096 Vahtra tn 16

19801:002:1689 Nooruse tn 3 // 5

19801:002:1837 Harku tee 52

19801:002:1838 Harku tee 54

19801:002:1839 Uuesepa tee 2

19801:002:1989 Kooli tn 5

19801:001:2766 Harku tee 55

19801:001:2767 Harku tee 57

19801:001:2768 Harku tee 59

19801:001:2769 Nooruse tn 22

19801:001:2771 Nooruse tn 24

19801:001:2772

19801:001:2773

19801:001:2774 Nooruse tn 20

19801:001:2695 Soo tn 36

19801:001:2781 Soo tn 42

19801:001:2795 Soo tn 38

19801:001:2612

19801:001:3052 Soo tn 34

19801:001:2861 Soo tn 40

19801:001:2863 Soo tn 20

19801:001:3004 Harku tee 47a

19801:001:3061 Soo tn 10

19801:001:3107 Soo tn 32

19801:001:3059 Soo tn 44

19801:001:3307 Harku tee 49

19801:001:3308

19801:001:3303 Harku tee 51

19801:001:3304

19801:001:3260

19801:001:3121

19801:001:3119 19801:001:3124 Vahtra tn 18

19801:001:3125

19801:001:3113 Harku tee 47

19801:001:3114

19801:001:3149 Kuusiku tn 2a

19801:001:3150

19801:001:3202

19801:001:3203 Nooruse tn 6

19801:001:3201 Nooruse tn 10

19801:001:3204 Nooruse tn 8

19801:001:3205 Kooli tn 7

Vahtra tänav L2

11191 Harku-Rannamõisa tee

Vahtra tänav L3

Nooruse tänav

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1

Nooruse tänav L1

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L2

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L35

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L36

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28

Vahtra põik 1

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L30

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L31

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L34

Harku-Rannamõisa kergliiklustee L29

Nooruse tänav L2

MAATULUNDUSMAA

TINGMÄRGID:

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA ALA PIIR

KONTAKTVÖÖNDI PIIR

ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA

TOOTMISMAA

TRANSPORDIMAA

TOOTMISMAA 85%, ÄRIMAA 15%

ELAMUMAA

ÜLDKASUTATAV MAA

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A3

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Katrin Mändma

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2

Katrin Mändma

23.01.2022

KM0120

1:500

E

04

Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering

Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju

Põhijoonis

10 .0

20 .0

21 .6

35 .0

4.0

33.0

4.0

40.4

24 .8

22 .8

43 .3

10 .0

4.0

18 .2

37 .4

16 .5

37 .3

1719.3 m2

LP V, LP K

Juurdepääsutee vastavalt Harku tee 46 kehtestatud DP-le

19801:002:1837 Harku tee 5

19801:001:3114

Harku-Rannam õisa kergliiklustee L34

19801:002:0299 11191 Harku-Rannamõisa tee

19801:002:1481 Harku tee 46

19801:001:3004 Harku tee 47a

19801:002:1838 Harku tee 54

28.12

28.11

28.35

29.60

29.81 29.75 29.69 29.66

29.62

29.82 29.76 29.71 29.66 29.62

29.79 29.75 29.70 29.66 29.59

29.74 29.72 29.69 29.62 29.56

29.64 29.66 29.64 29.58 29.53

29.59 29.63 29.61 29.54 29.47

29.55 29.58 29.53

29.56

29.44

A

A

Tp Tp

Tp

48 97

2

28.45

28.30

28.24

28.42

28.68

28.34

28.26

28.27

29.61

28.82

29.08 28.71

Y= 540650

X=6583750 29.55

29.62

29.51 29.39

28.23

28.34

28.41

28.42

28.57

28.75

28.68

28.68

28.33

28.45

28.19

28.29

28.54

28.38

28.38

28.45

28.59

28.31

28.29

28.84

28.19

28.12

28.12

28.06 28.07

28.07

28.09

28.32

28.27

28.32

28.41

28.86

28.28

28.40

28.44

28.41

28.25

paekivi

P P30 0

01

3415 m 2

Ä 50%, M 50%

10.0 2 / -1

0.000 = 30.000 ABS

500 500

1 / 3

02

02

595 m 2

L 100%

- – / – 0

0 – / –

Märkused: Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid 100, 150. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann.

Planeeritud asfaltkattega tee

Ärimaa

TINGMÄRGID:

Olemasoleva kinnistu piir

Planeeitava ala piir

Hoonestusala

Maanteekaitsevöönd 30 m

Võimalik hoone asukoht

10 kV keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Servituudi vajadusega ala

Naabrkinnistu plan. sissepääsutee

Nähtavuskolmnurk, 70 km/h, "Rahuldav"

Uus kinnistu piir

Maatulundusmaa

Piirdeaia võimalik asukoht

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve

hoone H Korruseid

m.p. / m.a. MA pind

MP pind hooneid abihooneid

P PKinn. Hoon.

Hoone 0

pos nr

krundi aadress

krundi plan.

pind m2

max hoonete

alune pind m2

Hoonete max korrus; max kõrgus

Hooneid krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %:

DP liikide kaupa

max maapealne

suletud brutopind

min. tule-

püsivus

parkimiskohti, normatiivne / kavandatud

a rh

ite kt

u u

ri- jm

. n õ

u d

e d

kitsendused

KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED

Hoonete ehitamisel võib välisviimistlusmaterjalidest kasutada betooni, puitu, kivi, krohvi ja klaasi. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada heledaid värvitoone. Katusekatte toon valida tume (must, tumehall, tumepruun) või metalne. Katusekalde vahemik 0-3°. Hoone ±0.000 täpsustada ehitusprojektis. Hoone sokli kõrgus ja hoone esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga. Hoonestusala läheduses võib krundi osasid piirata piirdeaiaga (võrkpiire), kõrgusega kuni 1.5 m. Abihoonete max kõrgus 5.0 m.

01 Harku tee 52

3415 500 2/-1; 10 m 1+5 Ä50%, M50% 1200 TP3 30 / 30 teekaitsevöönd (KV) 30 m, KP õhuliini KV 10+10 m,

01 Harku tee L52

595 - - - L100% - - - tee KV 30 m, KP õhuliini KV 10+10 m,

Saatja: Omniva <[email protected]>

Saadetud: 29.06.2022 15:56

Adressaat: <[email protected]>

Teema: Elektroonilise tähitud kirja saabumise teavitus

Tere!

Ettevõttele Transpordiamet on saabunud elektrooniline tähitud kiri ehk e-tähtkiri. E-tähtkirja

saab Omniva e-teeninduses vastu võtta ettevõtte esindaja enda ID-kaardi või Mobiil-ID

koodidega. E-tähtkirja vastuvõtmisega kinnitab vastuvõtja, et tal on õigus asutuse nimel

tähitud kirju vastu võtta. Dokumendi kättesaamine kinnitatakse digitaalse allkirjaga. Allkirja

andmisega ei kinnita Sa, et nõustud kirja sisuga, vaid ainult seda, et kiri on Sinuni jõudnud.

Elektrooniline tähitud kiri on võrdväärne paberil edastatava tähitud kirjaga. Erinevus seisneb

vastuvõtmises - postkontori asemel saab e-tähtkirja mugavalt vastu võtta turvalises

veebikeskkonnas.

E-tähtkirja vastuvõtmiseks ja nägemiseks vajuta alltoodud lingil või kopeerige link

veebibrauseri aknasse.

https://documents.omniva.eu/kirjakeskus/letter/RD190140253EE/RJbO9Lma9qOqdI9sIGDJI

NV1UazFZhM4GSwRAWgHigSwfL5LGBfrY3S9uIAXrjr793VAklMEb-

RD2JqS_iuNVQ/v2

Omniva e-teenindus on turvalist internetiühendust kasutav keskkond, kus on ID-kaardi või

Mobiil-IDga sisenemine ja digiallkirja andmine sama turvaline nagu internetipankades.

Sama info vene keeles RUS

Head kasutamist!

Teie Omniva

Lisainfot Omniva e-teeninduse ja e-tähtkirja kohta leiad:

https://omniva.ee | https://www.omniva.ee/era/kiri/saamine | [email protected] | telefon 661 6616

See on automaatselt saadetud e-kiri, palun ära vasta sellele.