Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi km 11,40-13,86 jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti koostamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna mnt 24

75201, Harju maakond, Raasiku

vald, Aruküla alevik

Teie 20.09.2021 nr 4-3/2-13

Meie 23.09.2021 nr 7.1-2/21/22671-2

Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi km

11,40-13,86 jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse)

põhiprojekti koostamise nõuded

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste määramise

korralduse eelnõu koos seletuskirjaga riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi äärse kergliiklustee

I etapi (lõigul km 11,4-13,9, so riigitee 11304 ristmikust kuni Kalesi bussipeatuseni) rajamise

ehitusprojekti koostamiseks. Lisatud on kergliiklustee asukoha, sh I etapi asukoha skeem (Lisa).

Transpordiamet väljastab nõuded Harju maakonnas Raasiku vallas riigitee nr 11300 Lagedi-

Aruküla-Peningi km 11,40-13,86 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale valgustatud jalgratta- ja

jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks

ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lg 1 ja § 101

lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel

riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.

Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos

liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega

KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või

detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.

Meie huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel, kus on vajadus

JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis

ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

2 (5)

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab

Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi km 11,40-13,86

kaitsevööndisse projekti koostamiseks:

1. JJT ehitamiseks koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt

majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

2. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest.

4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust

maaüksust.

5. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus

lahendada JJT aluse maa kasutusõigus või võõrandamine. Esitada kasutusõiguse plaanid (IKÕ

plaanid) isikliku kasutusõiguse seadmiseks või krundijaotuskavad riigitee aluse maa

võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine JJT ja

tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised,

sademeveekanalisatsioon vms).

6. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale

[email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks.

6.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, palume täita taotluse blankett „Riigivara

kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse taotlus jalgratta- ja jalgtee ehituseks“.

Taotluste blanketid leiab https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-

kontakt/dokumendid/blanketid#riigimaa-kasutusigu Märgime, et JJT IKÕ, JJT valgustuse

IKÕ ja tehnovõrkude IKÕ eeldavad eraldi taotlusi.

6.2. Juhul kui on võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse

eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu

Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m

projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,

3 (5)

pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele

nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada

südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee

muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee

konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti

ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste

iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda

seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

Märgime, et Transpordiameti tellimisel on 2021 aastal koostatud „Riigitee 11300 Lagedi-

Aruküla-Peningi km 11,4-16,4 Aruküla-Peningi lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekt“.

Palume tee ehitusprojekti lahendusega arvestada, sh kujutada tee ehitusprojekti lahendus

joonistel (eraldi tingmärgiga).

10. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletuskirjas

kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).

11. Projektis käsitleda JJT-ga seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust ning teisi vajalikke

näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega, et moodustuks

katkestusteta teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius on määratud majandus- ja taristuministri

05.08.2015.a. määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) tabelis 7.5 (tase rahuldav). Eraldusriba on vajalik

liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning teehoiutööde

teostamiseks (sh lume vallitamine).

14. Arvestada, et JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on

Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame nõustuda (EhS

§ 99 lg 3 alusel) madalama projekteerimistaseme kasutamisega või JJT projekteerimisega

sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) põhjendatud vajaduse

korral (füüsiline takistus so olemasolev hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus.

15. Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib

riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks.

16. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

17. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja

tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste

(metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid

ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate

jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued

ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise

lahendused koos põhjendusega käsitleda projektis.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine

(koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega).

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee (riigitee rekonstrueerimise projekti järgsest)

4 (5)

välimisest servast. 21. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele.

Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

22. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

suurvetega.

23. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.

24. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki vm

haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. 25. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult

26. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

27. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

28. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

29. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

30. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

31. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 31.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

31.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

32. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

33. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva

kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale Normidest ptk

8 „Tehnovõrgud“ ja Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 34. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad,

muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine.

5 (5)

35. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada

maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.

36. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

37. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV

omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava

JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve

teostamise kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja

taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas

kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt

heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected] .

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: Skeem 2: kergliiklustee asukoht

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]