Riigitee 11300 km 11,42-13,85 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti kooskõlastamine

PK 114+00

PK 114+50 PK 115+00 PK 115+50 PK 116+00 PK 116+50

70

0+ 00

1+ 00

2+ 00

TP 45.47

De200 PP SN8 L=5.24m;

i=0.02

RK1 Ø560/500

kaas 46.18

E213 Ø200 45.57

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

PK 117+00 PK 117+50 PK 118+00 PK 118+50 PK 119+00 PK 119+50

0.6IN GU

MA RD

I t ee

INGUMARDI tee

3+ 00

4+ 00

5+ 00

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 0+00 - PK 2+75

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R201

PP 1:500

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 2+75 - PK 5+50

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R202

PP 1:500

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

ME TS

AS ER

VA te

e

METSASERVA tee

30

PK 119+50 PK 120+00 PK 120+50 PK 121+00 PK 121+50 PK 122+00

6+ 00

7+ 00

8+ 00

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

ERATEE

Sõit omal

vastutusel

MÄ NN

IM ÄE

te e

MÄNNIMÄE tee

30

PK 122+50

PK 123+00 PK 123+50

PK 124+00 PK 124+50

PK 125+00

9+ 00

10 +

00 11 +

00

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1 1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1 1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 5+50 - PK 8+25

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R203

PP 1:500

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 8+25 - PK 10+75

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R204

PP 1:500

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

PK 125+00 PK 125+50 PK 126+00 PK 126+50 PK 127+00 PK 127+50 11

+ 00

12 +

00

13 +

00

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

70 70

400m

PK 128+00 PK 128+50 PK 129+00 PK 129+50 PK 130+00 PK 130+50

14 +

00

15 +

00

16 +

00

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 10+75 - PK 13+50

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R205

PP 1:500

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

PP

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 13+75 - PK 16+25

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R206

EP 1:500

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

Ø400 bet

47.67

46.38-46.31

LI LL

EM ÄE

te e

IG AV

ER E-

SU UR

SO O

te e

IGAVERE-SUURSOO tee

1,4km

8t

7070 40 0m

PK 130+50 PK 131+00 PK 131+50 PK 132+00 PK 132+50

PK 133+00

17 +

00

18 +

00

19 +

00

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

PK 133+00 PK 133+50 PK 134+00 PK 134+50 PK 135+00 PK 135+50

19 +

00

20 +

00

21 +

00

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 16+50 - PK 19+00

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R207

PP 1:500

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 19+25 - PK 21+75

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R208

PP 1:500

PLAANI TINGMÄRGID:

K2

1W1.1

Ø500 pl

43.24

42.20-42.13

PE NI

NG I-K

AL ES

I t ee

30

30

PENINGI-KALESI tee

PK 136+00

PK 136+50 PK 137+00 PK 137+50

PK 138+00

PK 138+50

22 +

00

23 +

00

24+ 00

24+ 53

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.11W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 21+75 - PK 24+55

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R209

PP 1:500

KM11,5

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS1

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R501

PP 1:500

KM11,6 KM11,7

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS2

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R502

PP 1:500

0.6

KM11,7 KM11,8

KM11,9

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS3

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R503

PP 1:1000

0.6

KM11,8 KM11,9

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS4

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R504

PP 1:500

KM12,0 KM12,1

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

KM12,2

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS5

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R505

PP 1:500

KM12,2 KM12,3

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS6

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R506

PP 1:500

KM12,4 KM12,5

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS7

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R507

PP 1:500

KM12,6 KM12,

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

KM12,8 KM

KM12,9 KM13,0

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS8, POS9

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R508

PP 1:500

KM13,1 KM13,2

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS10

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R510

PP 1:500

Ø400 bet

47.67

46.38-46.31

13,2 KM13,3

KM13,4 KM13,5

PLAANI TINGMÄRGID:

KM11,5

Ø500 pl

43.24

42.20-42.13 KM13,5

KM13,6 KM13,7

KM13 ,8

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Kontrollija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected]

27.01.2023

Projektijuht

Projekteerija

Sander Kulp

Marko Toode

Isikliku kasutusõiguse plaan POS11, POS12

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine

22375

R511

PP 1:1000

65101:003:0706

Lehise tee 14

65101:003:0707

Lehise tee 16

65101:003:0708

Lehise tee 18

65101:001:0787

Hellema

65101:003:0079

Mardisalu

65101:003:0080

Kivimardi

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1 1W 1.1

1W1.1

6

5

1

0

1

:

0

0

3

:

0

3

9

7

1

1

3

0

0

L

a

g

e

d

i

-

A

r

u

k

ü

l

a

-

P

e

n

i

n

g

i

t

e

e

TINGMÄRGID

Projekteeritud madalpinge maakaabel

Katastripiir

Kasutusõiguse ala

1W1

Projekteeritud valgustusmast

Valgustuse juhtimiskilp

FO R

M A

A T

A 4

2 10

x 2

97 m

m

Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Katastri nr. 65101:003:0397 M 1:1000

Plaan 1

Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375

Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus

Pos 1

65101:003:0721

Jäätma

65101:003:0046

Männiku

65101:003:0574

Männimäe tee 1

65101:001:0173

Sinilille

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

6 5 1 0 1 : 0 0 1 : 0 1 7 5

S a u n a k ü l a t e e l õ i k 3

6

5

1

0

1

:

0

0

3

:

0

3

9

7

1

1

3

0

0

L

a

g

e

d

i

-

A

r

u

k

ü

l

a

-

P

e

n

i

n

g

i

t

e

e

TINGMÄRGID

Projekteeritud madalpinge maakaabel

Katastripiir

Kasutusõiguse ala

1W1

Projekteeritud valgustusmast

Valgustuse juhtimiskilp

FO R

M A

A T

A 4

2 10

x 2

97 m

m

Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Katastri nr. 65101:003:0397 M 1:1000

Plaan 2

Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375

Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus

Pos 2

65101:003:0575

Männimäe tee 5

65101:003:0997

Proomi

65101:003:0573

Männimäe tee 3

65101:001:0198

Männi

65101:001:0351

Põldvuti

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

65101:003:0721

Jäätma

6 5 1 0 1 : 0 0 1 : 0 8 3 3

P r o m

e t i t e e

65101:001:0831

Prometi tee 3

6

5

1

0

1

:

0

0

3

:

0

3

9

7

1

1

3

0

0

L

a

g

e

d

i

-

A

r

u

k

ü

l

a

-

P

e

n

i

n

g

i

t

e

e

TINGMÄRGID

Projekteeritud madalpinge maakaabel

Katastripiir

Kasutusõiguse ala

1W1

Projekteeritud valgustusmast

Valgustuse juhtimiskilp

FO R

M A

A T

A 4

2 10

x 2

97 m

m

Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Katastri nr. 65101:003:0397 M 1:1000

Plaan 3

Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375

Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus

Pos 3

65101:001:0755

Männioru

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

65101:003:0997

Proomi

65101:001:0351

Põldvuti

6

5

1

0

1

:

0

0

3

:

0

3

9

7

1

1

3

0

0

L

a

g

e

d

i

-

A

r

u

k

ü

l

a

-

P

e

n

i

n

g

i

t

e

e

TINGMÄRGID

Projekteeritud madalpinge maakaabel

Katastripiir

Kasutusõiguse ala

1W1

Projekteeritud valgustusmast

Valgustuse juhtimiskilp

FO R

M A

A T

A 4

2 10

x 2

97 m

m

Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Katastri nr. 65101:003:0397 M 1:1000

Plaan 4

Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375

Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus

Pos 3

65101:003:0178

Ata töökoda

65101:001:0516

Tihase

65101:003:0392

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

65101:003:0997

Proomi

65101:001:0755

Männioru

65101:003:0392

Vana-Ata

6

5

1

0

1

:

0

0

3

:

0

3

9

7

1

1

3

0

0

L

a

g

e

d

i

-

A

r

u

k

ü

l

a

-

P

e

n

i

n

g

i

t

e

e

TINGMÄRGID

Projekteeritud madalpinge maakaabel

Katastripiir

Kasutusõiguse ala

1W1

Projekteeritud valgustusmast

Valgustuse juhtimiskilp

FO R

M A

A T

A 4

2 10

x 2

97 m

m

Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Katastri nr. 65101:003:0397 M 1:1000

Plaan 5

Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375

Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus

Pos 3

65101:003:1800

Masinakeskuse tee 2

65101:003:0007

Ata

65101:003:0178

Ata töökoda

65101:003:0994

Masinakeskuse tee 1

65101:003:0269

Peningi tee 1

65101:003:0817

Masinakeskuse tee lõik 1

65101:003:1003

Masinakeskuse tee 3

65101:001:0445Masinakeskuse tee 5

65101:003:0392

Vana-Ata

65101:001:0806

Atapõllu

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

6

5

1

0

1

:

0

0

3

:

0

3

9

7

1

1

3

0

0

L

a

g

e

d

i

-

A

r

u

k

ü

l

a

-

P

e

n

i

n

g

i

t

e

e

TINGMÄRGID

Projekteeritud madalpinge maakaabel

Katastripiir

Kasutusõiguse ala

1W1

Projekteeritud valgustusmast

Valgustuse juhtimiskilp

FO R

M A

A T

A 4

2 10

x 2

97 m

m

Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Katastri nr. 65101:003:0397 M 1:1000

Plaan 6

Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375

Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus

Pos 3

65101:003:0152

Lepala

65101:003:0385

Mätliku

65101:003:0384

Mätliku

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

65101:003:0397

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

TINGMÄRGID

Projekteeritud madalpinge maakaabel

Katastripiir

Kasutusõiguse ala

1W1

Projekteeritud valgustusmast

Valgustuse juhtimiskilp

FO R

M A

A T

A 4

2 10

x 2

97 m

m

Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Katastri nr. 65101:003:0397 M 1:1000

Plaan 7

Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375

Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus

Pos 4

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Marko Toode

[email protected]

Teie 17.02.2023

Meie 21.02.2023 nr 7.1-2/23/2576-3

Riigitee 11300 km 11,42-13,85 kaitsevööndis

jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonnas Raasiku vallas riigitee nr

11300 Lagedi - Aruküla – Peningi km 11,42-13,85 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning

osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse

põhiprojekti (edaspidi projekt).

Projekti koostamisel on aluseks meie 23.09.2021 kirjas nr 7.1-2/21/22671-2 esitatud projekti

koostamise nõuded.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastame Hepta Group Energy

OÜ koostatud töö nr 22375 „Lagedi-Aruküla-Peningi maantee km 11,42-13,85 äärse kergliiklustee

esimese etapi põhiprojekt“ ja anname EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Kirjale on lisatud projekti asendiplaanid, seletuskiri

ja IKÕ plaanid (lisad).

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

1. Esitada taotlus Transpordiameti maade osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks.

1.1. JJT rajamiseks riigitee alusele maale palume kohalikul omavalitsusel täita taotluse

blankett „Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus

jalgratta- ja jalgtee ehituseks“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#kergliiklusteed).

1.2. Tehnovõrgu rajamiseks riigitee alusele maale palume tehnovõrgu valdajal täita taotluse

blankett „Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks“

https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2.

2. JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja §

101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse lepingute sõlmimist. Palume

kaasata Transpordiamet ehitusloa menetlusse.

3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Transpordiametile EhS §43 lg 2 kohane

ehitamise alustamise teatis.

2 (2)

4. Koos ehitamise alustamise teatisega on vajalik esitada meile kooskõlastamiseks ehitusaegse

liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43

„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected]

Transpordiamet ei tee kooskõlastusmenetluse mahus projektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Me ei võta kohustusi JJT ja

valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks.

Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: asendiplaanid, seletuskiri, IKÕ plaanid

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]

c

Tellija

Raasiku Vallavalitsus

Dokumendi tüüp

Seletuskiri

Töö nr.

22375

Kuupäev

16.02.2023

LAGEDI-ARUKÜLA-PENINGI

MAANTEE KM 11,42- 13,85 ÄÄRSE KERGLIIKLUSTEE

ESIMESE ETAPI PÕHIPROJEKTI

SELETUSKIRI

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

2 / 25

Versioon 01

Printimise

kuupäev

Projektijuht: Sander Kulp

Koostanud: Marko Toode

Vastutav isik: Henri Klemmer

www.hge.ee

Hepta Group Energy OÜ

Mäealuse 2/1

12618 Tallinn

T +372 51 79 698

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

3 / 25

SISUKORD

1. ÜLDOSA ............................................................................................................. 5

1.1. Olemasolev olukord:............................................................................................. 5

1.2. Uuringud ............................................................................................................. 6

1.3. Normid, standardid ja käskkirjad............................................................................ 7

2. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................... 8

2.1. Üldandmed .......................................................................................................... 8

2.2. Plaanilahendus ..................................................................................................... 8

2.2.1. Asendiplaan......................................................................................................... 8 2.2.2. Ristprofiil ............................................................................................................ 8 2.2.3. Pikiprofiil ............................................................................................................. 8 2.2.4. Mullatööd ............................................................................................................ 9 2.2.5. Veeviimarid ......................................................................................................... 9

2.3. Katend .............................................................................................................. 10

2.3.1. Jalg-ja jalgratta tee ............................................................................................ 10 2.3.2. Mahasõidud ....................................................................................................... 10 2.3.3. Kõrvalmaantee T11300 ....................................................................................... 11

2.4. Liikluskorraldus .................................................................................................. 11

2.4.1. Teekattemärgistus ............................................................................................. 12 2.4.2. Tähispostid ........................................................................................................ 12

2.5. Maastikukujundustööd ........................................................................................ 12

2.6. Maaparandussüsteemid ...................................................................................... 12

2.7. Tehnovõrgud. .................................................................................................... 12

2.8. Nähtavuskolmnurk ............................................................................................. 12

2.9. Piirdeaed ........................................................................................................... 12

3. VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................... 14

3.1. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel ....................... 15

3.2. Valgustehnilised andmed .................................................................................... 16

3.2.1. Teekate ............................................................................................................ 16 3.2.2. Valgustusklassid ................................................................................................ 16

3.3. Valgustid........................................................................................................... 17

3.3.1. Valgustuse juhtimine .......................................................................................... 17 3.3.2. Valgustuse juhtimiskilbid ..................................................................................... 17

3.4. Kaitse ja maandamine ........................................................................................ 17

3.5. Ehitamine ......................................................................................................... 18

3.5.1. Kaablite paigaldus .............................................................................................. 18 3.5.2. Tähistused ........................................................................................................ 18 3.5.3. Mastid .............................................................................................................. 18 3.5.4. Keskkonnakaitse ................................................................................................ 19

4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................... 20

4.1. Üldosa .............................................................................................................. 20

4.2. Ettevalmistustööd .............................................................................................. 20

4.3. Mullatööd .......................................................................................................... 21

4.4. Katendi ehitus ................................................................................................... 22

4.5. Liiklusmärgid ..................................................................................................... 23

4.6. Tähispostid ........................................................................................................ 23

5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ...................................................................... 24

5.1. Tee omaniku kohustused .................................................................................... 24

5.2. Suvihoole .......................................................................................................... 24

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

4 / 25

5.3. Talihoole ........................................................................................................... 24

5.4. Liikluskorraldusvahendid ..................................................................................... 24

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

5 / 25

1. ÜLDOSA

Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse jalg-ja jalgrattatee esimese etapi projekteerimine (edaspidi

JJT) põhiprojekti on koostanud Hepta Group Energy Raasiku Vallavalitsuse tellimusel.

Projekteeritud 2453m pikkune 2,5-3,0m laiune jalg- ja jalgrattatee kulgeb kogu pikkuses paral-

leelselt Lagedi – Aruküla – Peningi riigitee nr 11300 parempoolsel küljel.

Alusdokumendid

Projektlahenduse aluseks on võetud:

 Tellija poolne tehniline kirjeldus

 Projekteerimistingimused

 Seotud osapoolte huvid

 Transpordiameti poolt tellitud Riigitee nr 11300 LagediAruküla-Peningi km 11,4-16,4 Aru-

küla-Peningi lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekt, töö number 1552 2021 (edaspidi riigi-

tee rek. projekt)

 Rae Geodeesia poolt koostatud, Verston OÜ poolt tellitud T11300 km 11,4-16,4 Aruküla –

Peningi lõigu rekonstrueerimise teostatud tööde asendiplaan, töö nr TJ-22-2 (18.12.2022)

Töömahtude piirid ja ühilduvus riigitee rek. projekti ja teostusjoonistega.

Projektlahendus on koostatud riigitee rek. projekti eelsele topograafilisele mõõdistusele. Plaanila-

hendus ja kõrguslik lahendus on kokku viidud riigitee teostusjoonistega. Arvestatud on riigitee rek.

Projekti liikluskorraldusega ja likvideeritavate objektidega, mida käesolevas projektis dubleeritud

ei ole. Riigitee teostusjoonis on lisatud asendiplaani joonistele R201-209. Projekt on koostatud

eesmärgiga vältida äsja valminud riigitee ja mahasõitude lammutamist.

1.1. Olemasolev olukord:

Mahasõidud ja juurdepääsuteed

Teeregistri andmetel ristub projekteeritav JJT 9 mahasõidu ja juurdepääsuteega. Rismike antud

lõigul ei ole.

Bussipeatused:

JJT ühendab omavahel nelja riigitee nr 11300 külgnevat bussipeatust:

 Km 11.45 – Hellemaa bussipeatus

 Km 12.159 – Igavere bussipeatus

 Km 13.137 - Ata bussipeatus

 Km 13.839 – Kalesi bussipeatus

Olemasolevad bussipeatused on rajatud koos ooteplatvormi ja 3,0m x 4,0m puhkealaga, kuhu on

paigaldatud prügikast ja istepink.

Kehtivad detailplaneeringud:

 Ingumardi – Detailplaneeringuga nähti ette ühe kinnistu jagamine kolmeks. Mõju projektile

puudub.

 Vääri I DP (65101:003:0558) Detailplaneeringuga on ette nähtud elurajoon koos 9 ühepe-

reelamuga ning mahasõiduga riigiteelt nr 11300. Vastavalt Tellija soovile ehitatakse kõne-

alune mahasõit välja käesoleva projekti koosseisus.

 Jäätma DP – Maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine. Mõju projektlahendusele

puuudub

 Männimäe I – Elamukruntideks jagamine. Mõju projektlahendusele puudub.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

6 / 25

 Raasiku vallas Igavere külas Männi katastriüksuse detailplaneering – Ühe elamumaa jaga-

mine kolmeks elamumaaks ja juurdepääsuõiguse seadmine. Mõju projektlahendusele puu-

dub.

 Attu maatükk 2 detailplaneering – Elamukrundite moodustamine. Mõju projektlahendusele

puudub.

Maaparandussüsteemid

Maa-ameti andmetel puuduvad projektalal maaparandussüsteemid. PK 15+18, PK 16+51

PK24+00 ja PK 24+42 asuvad topograafiliste uuringute kohaselt orienteeruvad drenaazitorude

asukohtad.

Tehnovõrgud

Projektlahendus ristub PK 15+83, PK 17+79, PK 23+73 ja PK 24+23 Elektrilevile kuuluvate kesk-

ja madalpinge liinidega. PK 14+46 ristub projektlahendus Teliale kuuluva sidekaabliga.

Veeviimarid

Lõigu alguses PK 0+30 on rajatud restkaev koos väljaviiguga olemasoleva JJT alt. Projektlahendu-

sega on ette nähtud olemasoleva restkaevu likvideerimine koos sademeveetoruga. Ülejäänud ole-

masolevate mahasõitude alused truubid on uued ja säilitatavad.

Gabioonidega nõlva kindlustus

Olemasoleva jalgtee nõlv on toestatud gabioonidega. Käesoleva projekti raames on ette nähtud

gabioonide likvideerimine töömahtude algusest (PK 0+14) kuni bussipeatuseni (lõpuni)

1.2. Uuringud

Topo-geodeetilised uuringud

Projekteeritavale alale on lähtuvalt majandus-ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-

geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ koostatud topo-geodeetiline

aluskaart. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud

EH2000 süsteemis

Töid teostati 14.04.2022. Tööde teostaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ,

töö nr TT-6259. Katastri andmed pärinevad Maa-ameti andmebaasist seisuga 16.12.2022.

Geoloogilised uuringud

Geoloogilised uuringud viis läbi Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ töö nr

GE-3254 vahemikus 27-29.06.2022. Välitööde käigus puuriti puurmasinaga kokku 24 2,5m süga-

vust puurauku. Puurimisega määrati kindlaks ala pinnaselõige, hinnati pinnase omadusi visuaalselt

ja kontrolliti põhjavee esinemist. Puuraugud tehti seadmega GM-100GTT, kasutati lööksüdamik-

puurumist. Puuraugu minimaalne läbimõõt oli 108 mm

Kokkuvõte uuringust:

Maapinna absoluutkõrgused jäävad puuraukudes 42,4…48,2 m vahemikku. Välitööde ajal (27. ja

29.06.2022. a) puuraukudesse pinnasevett ei ilmunud. Õhukese pinnakatte ja setete savika ise-

loomu tõttu siin regionaalset veehorisonti välja kujunenud ei ole. Tingituna alal levivate pinnaste

halbadest filtratsiooniomadustest, võib esineda veerohkel perioodil kihtidel ajutise iseloomuga

ülavett. Ülavesi on ajutine nähtus, kadudes kuivadel aastaaegadel. Elastsete teekatendite projek-

teerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiir-

kond 2. niiskuspaikkonda. Uuringualal levivad väga külmakerkeohtlikud pinnased, mis kuuluvad

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

7 / 25

gruppi D. Savipinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus piirkonnas on 1,2

m. Savipinnased on ka leondumisohtlikud. Piirkonniti leviv liivpinnas on vähesel määral külma-

kerkeohtlik ja mittedreeniv.

1.3. Normid, standardid ja käskkirjad

Uuringute teostamisel on lähtutud:

 MKM 14.04.2016 määrus 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esi-

tatavad nõuded

 Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. Kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga

nr 0002, 05.01.2016;

Tee, liikluse ja katendi projekteerimisel on lähtutud:

 Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

 Kergliiklustaristu kavandamise juhend KT_025_J12_r1

 Teede projekteerimise normid (29.12.2021)

 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I, 14.01.2020, 4). Kehtestatud ehitus-seadus-

tiku § 13 lõike 3 alusel MKM 02.07.2015 määrusega nr 82;

 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A1:2008;

 Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008;

 Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis MA 2017-

001

 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1:2021;

 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2021;

 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3:2021

 Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (2022);

 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatava sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid

EVS-EN 13242:2006+A1:2008;

 Elastsete teekatete projekteerimise juhend (2001-52). Muudetud Maanteeameti peadirek-

tori käskkirjaga nr 0005 06.01.2016;

 Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Kinnitatud maan-

teeameti peadirektori käskkirjaga nr 0001 05.01.2016;

 Teetööde tehniliste kirjelduste süsteem:

o https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused

Ehitamisel lähtuda täiendavalt kehtivatest asjakohastest normdokumentidest ning hankedokumen-

tidega kohustuslikuks muudetud juhenditest ja juhistest.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

8 / 25

2. PROJEKTLAHENDUS

2.1. Üldandmed

Tulenevalt projekti lähteülesandest on ette nähtud 2453 m pikkune kergliiklustee:

 katte laius – 2,5- 3,0 m  põikkalle – ühepoolne, 2%  katendi tüüp - asfaltbetoon AC 8 surf h=5cm  Eraldusriba – 7,0 m

2.2. Plaanilahendus

2.2.1. Asendiplaan

Kergliiklustee ja eraldusriba

Projekteeritud 2453m pikkune jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) laius on vahemikus 2,5-3,0m ja

kulgeb kogu pikkuses paralleelselt Lagedi – Aruküla – Peningi riigitee parempoolsel küljel km 11,42

– 13.85. Eraldusriba laius on kooskõlas Transpordiameti ja 2023 kehtiva hakkava tee projekteeri-

misnormiga, kus piirkiiruse 70-90km/h ja AKÖL 20 < 6000 auto ööpäevas on eraldusriba mini-

maalne laius kogu lõigu ulatuses 7,0m.

Bussipeatused.

Projekteeritav JJT on ühendatud Hellema, Igavere, Ata ja Kalesi bussipeatuse ootealaga.

Mahasõidud ja ristuvad juurdepääsuteed

JJT-ga ristub üheksa 2022 aastal ehitatud mahasõidu ja juurdepääsuteega, millega täiendavaid

töid ette nähtud ei ole. Lisaks olemasolevatele on PK 4+10 projekteeritud üks uus 5,0m laiune ja

8,0m raadiustega mahaõit vastavalt kehtivale Vääri I detailplaneeringule, millega on Uus-Vääri

kinnistule ette nähtud 9 ühepereelamu ehitamine.

Võimaldamaks kõrvalmaanteest vasakule poole jäävatel inimestel bussipeatustesse ja JJT-le pää-

seda on PK 4+75, PK 14+75, PK 17+00 ja PK 23+75 projekteeritud täiendavad ühendused kõrval-

maanteega.

2.2.2. Ristprofiil

Kergliiklustee

Kergliiklustee on 2,5 – 3,0m laiune koos 0,25m laiuste haljastatud tugipeenardega ning ühepoolse

2,0 % põikaldega sõiduteest eemale.

2.2.3. Pikiprofiil

Pikiprofiili projekteerimisel on arvestatud maapinna reljeefiga, T11300 maantee kõrgusega, geo-

deetiliste uuringutega, ristuvate teede muldkeha kõrgusega, katendikonstruktsiooniga, võimaliku

lume paksusega (30 cm), ning T11300 teostusjooniselt saadud kõrgustega.

Pikiproffiili kalded jäävad vahemiku 0,29% - 3,23%. Muldkeha kõrgus on vahemikus 0,22 – 0,93m

olles kõrgem lõigu alguses ja kokkuviimisel olemasoleva kergliiklusteega, bussipeatustega ja ma-

hasõitudega.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

9 / 25

Nõlvus

Jalg- ja jalgrattatee muldkeha nõlvus ja kraavide nõlvad on kogu lõigu ulatuses valdavalt projek-

teeritud kaldele 1:2 vältimaks liigset maa omandamist.

2.2.4. Mullatööd

Muldkeha ehitustööd tuleb teostada vastavalt teetööde tehnilises kirjelduses ptk 3 toodule ning

kooskõlas Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisega. Juhul kui projek-

teerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need

asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda sel hetkel kehtivatest dokumentidest.

Juurdeveetav materjal tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3 m paksuste kihtidena, tagades

seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades).

Projektlahendusega on. Kergliiklustee muldkehas on kuni 0,45m sügavuseni teekatte pinnast ette

nähtud mõõdukalt ühtlasterine keskliiv , mille minimaalne filtratsiooni moodul standardse Proctor

teimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures 0,5 m/ööp ja elastsusmoodul 105 Mpa. All pool

võib kasutada madalama elastsusmoodiliga mõõdukalt ühtlasterilist peenliiva 90 MPa filtratsiooni-

mooduliga 0,2 m/ööp. Kõikides muldkehades on lubatud on kasutada ka teisi ja paremate oma-

dustega täitematerjale juhul, kui on täidetud nõutav filtratsiooni- ja elastsusmoodul.

2.2.5. Veeviimarid

Sõidutee ja JJT vahel on ca 7,0m eraldusriba, millest minimaalselt 6,0m on haljastatud ala. Lauge

maantee nõlvuse tõttu imbub vesi JJT-ni jõudes pinnasesse. Lõikudel kus reljeefist tingituna võib

vesi koguneda lokaalselt näiteks mahasõidu äärde, juhitakse vesi projekteeritud truupide abil JJT

alt läbi.

Truupide väljaviigud on paigaldatud aladele, mis on ümbrisevast maapinnast veidi kõrgemal või

kallakul, kust on veel võimalik laiali valguda ja pinnasesse imbuda. PK 9+45 ja PK 12+89 on täien-

dava meetmena ette nähtud 1,5m sügavuse killustikuga täidetud imbaugud kiirendamaks vete

imbumist pinnasesse. Tulenevalt geoloogilisest uuringutest on ümbruskaudne maapind vähesel

määral mittedreeniv, mistõttu võib kevadeti, kui maapind on külmunud esineda ajutist pinnasevett.

Kraavid

Projekteeritud külgkraavide põhjalaius on 0,4m ja välimise nõlva nõlvus 1:2. Kraavide pikikalded

jäävad vahemiku 0,1%-2,5%, seega täiendavat kraavi põhja kindlustus pole ette nähtud.

Kaevud

Lõigu algusesse PK 0+14- PK 0+29 on sõidutee ja JJT vahele projekteeritud küna sarnaselt olema-

solevale olukorral. Küna kõrgused on esitatud pikiprofiilil ja täiendavalt ka asendiplaani joonisel.

Küna madalaimast punktist on sadevesi juhitud T25 murukupliga d560/500 restkaevu abil JJT alt

läbi haljasalale.

Luugikomplekti materjal peab olema valmistama valumalmist ENGJL-200 (GG200) ja valu täpsus

ISO 8062. Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Sadevesi tuleb juhtida ära De200mm toruga, mille klass peab olema vähemalt SN8. Toru paigal-

damisel arvestada tootjapoolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kanalisatsiooni torustik

paigaldatakse vastavalt „RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusju-

hend“ nõuetele. PP torudest isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks kasutada Eesti Vaba-

riigis kehtivatele standarditele vastavaid torusid (EVS-EN 13476).

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

10 / 25

Truubid

Projekteeritud truupide asukohad ja parameetrid on toodud asendiplaani ning pikiprofiil joonistel.

Joonistel on toodud truupide sisemised läbimõõdud (Di). Kõik JJT alused truubid peavad vastama

rõngasjäikusele vähemalt SN8

Truupide ehitamisel tuleb lähtuda Maanteeameti Lõuna regiooni tüüpjoonistest, mis on esitatud

projekti koosseisus R701. Lisaks tüüpjoonistele, tuleb kõik truupide sisse- ja väljavoolud kindlus-

tada munakividega betoonalusel koos II klassi geotekstiiliga, mille maht sisaldub truupide ehituse

mahus. Väljavoolude juures on ette nähtud ka kraavide põhja ja nõlvade kindlustamine killustikuga

vastavalt tüüpjoonisele.

Imbauk

Kergliiklustee ja tugimaantee vahele PK 9+45 ja PK 12+89 on maapinna reljeefi tõttu ette nähtud

imbauk. Imbauk tuleb ehitada vastavalt ristlõike R401 joonisele minimaalselt 1,5m sügavune põhja

mõõtmetega 1,5 x 1,5m. Võimaliku kaeviku varisemise ohu korral tuleb ehitajal rakendada täien-

davaid ohutusmeetmeid tugiseinte näol. Kaeviku põhi ja välisseinad tuleb katta III klassi geoteks-

tiiliga vältimaks pinnase segunemist killustikuga. Kaevik tuleb kuni 20 cm sügavuseni maapinnast

täita killustikuga fr 32/63 ning katta III klassi geotekstiiliga ning tasandada vähemalt 20 cm pak-

suse kasvupinnasekihiga kuni ümbritseva maapinna kõrguseni.

2.3. Katend

2.3.1. Jalg-ja jalgratta tee

Jalg- ja jalgrattateele on projekteeritud ühekihiline tihedast asfaltbetoonist kattekiht killustikalu-

sel. Kergliiklustee katendi projekteerimisel on arvestatud teehooldustehnikaga.

Jalg-ja jalgrattatee katend

 Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm

 Paekivikillustik fr 4/63, LA 35 20 cm

 Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf>0,5 m/ööp, E>105MPa min 20 cm

 Mõõdukalt ühtlaseterine peeniiv Kf>0,2 m/ööp, E>90MPa (vastavalt pikiprofiilile)

JJT Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded tuleb valida EVS 901-3:2021 tabel 7

„Jalgratta-,jalg- ja kõnniteed ning õuealad“

Paekivikillustule esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhi-

sele (Transpordiamet 2022) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 .

Jalg- ja jalgrattatee peenrad tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muru-

seeme 10-20 g/m2 (muru klass III).

2.3.2. Mahasõidud

 Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4 cm

 Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6 cm

 Paekivikillustik fr 32/63, kiilutud, LA 35 25 cm

 Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf>0,5 m/ööp, E>105MPa min 20 cm

 Mõõdukalt ühtlaseterine peeniiv Kf>0,2 m/ööp, E>90MPa (vastavalt vajadusele)

AC 16 surf tuleb rajada 100% tardkivikillustiku baasil. Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esita-

tavad nõuded tuleb valida lähtuvalt EVS EVS 901-3:2021 tabel 7 AKÖL < 900

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

11 / 25

AC 20 base jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded valida lähtuvalt EVS EVS 901-3:2021 tabel

9 AKÖL < 900

Paekivikillustule esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhi-

sele (Transpordiamet 2022) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 .

Tugipeenar rajada kruuskattega segu nr 6 (tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa

10)

2.3.3. Kõrvalmaantee T11300

Kõrvalmaanteel töid ette nähtud ei ole, välja arvatud Hellema Bussiooteplatvormi tagune (PK

0+35- PK 0+50), kus pärast olemasoleva JJT ühenduse likvideerimist tuleb nõuetekohane tee-

peenar ette näha asendiplaanil näidatud mahus. Tugipeenar rajada kruuskattega segu nr 6. (tee

ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa 10)

2.4. Liikluskorraldus

Projektlahendusega on ette nähtud olemasolevate liiklusmärkide (edaspidi LM) säilitamine ning

ümbertõstmine asendiplaanil näidatud asukohta (vt pt4.5.) LM 435 ja LM557 on ette nähtud ma-

hasõitudele ja juurdepääsuteedele, mis teenindavad mitut majapidamist. LM557, LM 221 mõõtmed

peavad vastama II suurusgrupile ja LM 435 0 suurusgrupile.

Liiklusmärkide materjalinõuded

Märkide alusena on ette nähtud 1,85 mm paksune alumiiniumalus. Liiklusmärkidel tuleb kasutada

II klassi valgust peegeldavat kile.

Liiklusmärkide paigaldamine

Liiklusmärkide paigalduskaugus peenra servast peab olema vähemalt 0,5 m, paigalduskõrgus peab

olema kooskõlas standardis EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine sätestatuga. Vun-

damentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4.

Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.

Liiklusmärkide postid ja tarvikud

Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud

terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koor-

muste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega,

mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis

tagab vee juhtimise pinnasesse ja kui posti sisemuses ei ole elektriseadmeid.

Liiklusmärkide postide külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid, klambrid ja needid

peavad olema liiklusmärgi materjaliga sobivast materjalist, et vältida liiklusmärgi kahjustumist või

seisukorra halvenemist elektrolüüsi või erineva soojuspaisumise tagajärjel. Kinnitusvahendid pea-

vad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes.

Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni

võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

12 / 25

2.4.1. Teekattemärgistus

Projektiga on ette nähtud mahasõitude tähistamine teekattemärgistusega nr 948 valuplastikust.

Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja

nende kasutamine”.

2.4.2. Tähispostid

Paigaldatavad ja ümbertõstetavad tähispostid on toodud asendiplaani joonistel. Tähisposti materjal

ja püsivus- ja paigaldusnõuded peavad vastama Riigiteede liikluskorralduse juhise (MA 2018-008)

peatükk 8.2 Tähispost tuleb paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonistele ja Maanteeameti keh-

tivatele nõuetele.

2.5. Maastikukujundustööd

Projektlahendusega on ette nähtud rekultiveerimistööd vastavalt projekti asendiplaani R0201-209

joonistel toodud aladele. Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastus-

tööde juhis“-le. Kasutada tuleb III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke

ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega. Tasandatud pind

tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kohaliku kasvupinnase sobivus kas-

vualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istu-

tustööde algust

2.6. Maaparandussüsteemid

PK 15+18, PK 16+51 PK24+00 ja PK 24+42 ristub projekteeritav kergliiklustee topograafiliste

uuringute kohaselt maaparandusrajatistega. Ehitustööde teostamisel teostada neis piirkodades

kaevamist käsitsi, hinnata drenaaži torude seisukorda ning paigaldada vajadusel hüssi või asen-

dada uutega vältimaks drenaazitorude purunemist ehitustööde ajal.

2.7. Tehnovõrgud.

Projektiga on ette nähtud JJT valgustamine kogupikkuses. Projektlahendust on käsitletud peatükk

3

2.8. Nähtavuskolmnurk

Kergliiklustee ristumisel juurdepääsuteede, mahasõitude ja sõiduteedega on vastavalt Kergliiklus-

teetaristu kavandamise juhendile ette nähtud nähtavuskolmnurga. Nähtavuskolmnurga on esitatud

asendiplaani DWG joonisel.

2.9. Piirdeaed

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

13 / 25

PK 8+38 - PK 9+25 tuleb likvideerida olemasolev kinnistut piirav võrkaed. Projektiga on ette näh-

tud uue 1,60 m kõrguse keevisvõrkaia ehitamine. Traadi miinimum läbimõõt 2,5mm, võrgu silm

50x50mm

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

14 / 25

3. VÄLISVALGUSTUS

Välisvalgustuse lahendus on esitatud asendiplaanijoonisel R201-R209 ja kaustas 4. Tehno. Välis-

valgustuseprojekt on ühildatud Rae Geodeesia poolt koostatud, Verston OÜ poolt tellitud T11300

km 11,4-16,4 Aruküla – Peningi lõigu rekonstrueerimise teostatud tööde asendiplaan, töö nr TJ-

22-2 (18.12.2022) teostusjoonisega.

Käesolevas projektis on lahendatud Lagedi-Aruküla-Peningi kergliiklustee valgustus (edaspidi „ob-

jekt“).

Projekti koostamisel on lähtutud:

CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised.

EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded.

EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine.

EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid.

EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad.

EVS 843:2016 Linnatänavad.

EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine.

EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine.

EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elekt-

rilöögi eest.

EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolu-

kaitse.

EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard.

EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

,,Nõuded ehitusprojektile "Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr

97.

Projekti koostamisel on lähtutud kehtivatest elektriseadmete ehituse normatiivdokumentidest.

Töövõtja võib projektis näidatud seadmeid ja materjale asendada samaväärsetega (kooskõlastada

projekteerija ja Tellijaga) ning kooskõlastatult võrkude valdajate ja teiste süsteemide paigaldaja-

tega muuta vajadusel kaablitrassi paigutust.

Kaablitrasside ja postide mahamärkimine looduses peab toimuma digitaalselt. Ehitustööde teosta-

misel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.

Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfigurat-

sioonide materjalidega. Hinnapakkuja kontrollib spetsifikatsiooni vastavust ja teavitab tekkinud

ebakõladest tööandjat või projekteerijat enne lõpliku kalkulatsiooni edastamist.

Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde

teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste

tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töö-

võttu.

Töövõtjal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. Enne tööde

algust tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde

algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde

algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende

maaüksusel. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõr-

kude täpne asukoht surfimise teel.

Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija

ja tellijaga. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb töövõtjal nõue-

tekohaselt taastada. Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed.

Enne kaevetöid tuleb digitaalselt maha märkida trassid.

Valgustimastide paigaldamisel ei tohiks klemmliistu avad jääda sõidutee poole.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

15 / 25

Kaeviku tagasitäide tee muldkehas tihendada 0,20…0,25 m kihtide kaupa. Väljaspool tee-ehitus-

tööde muldkeha taastada peale kaevetööde lõppu eelnenud olukord. Liinitööde ladustamise ala

täpsustada maaomanikega.

Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lahtuda kehtivatest normatiividest: „Linna-

tänavad“ EVS 843:2016 ja „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. Kaevetööd ristumisel teiste

kommunikatsioonidega ja nende kaitsetsoonis teostada käsitsi. Kaevetöödel säilitada olemasolevad

piirimargid ja geodeetilise alusvõrgu punktid.

Allmaarajatiste kaitsevööndist väljaspool olevaid kaablitrassi kaevetöid teostada mehhaniseeritult,

kontrollides enne, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega

tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus,

tehes kindlaks täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõr-

gusgabariidile. Kaevetööde kaigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel

teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid.

Kaablite montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi, paigaldustemperatuure ja

tõmbejõudusid. Maakaablite otsad varustada termokahanevate sõrmikmuhvidega.

3.1. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel

Projekti koostamisel on eeldatud, et geodeetiliste tööde aruandes esitatud informatsioon olema-

solevate insenertehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on tõene.

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projekt-

lahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja aru-

saamadele kvaliteetsest tööst.

Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja

kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste

rajatiste valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitus-

tööde käigus tekkida võivat kahju.

Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva

olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded.

Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korralda-

tud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud

teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, elekter, telefon, teed, tänavad jms.

Töövõtjal tuleb rajatiste ja kommunikatsioonide vahetus läheduses töötamisel täita valdajate poolt

esitatavaid nõudeid. Tööd elektri-ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult oma-

nikega ja siderajatiste korral. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda määrusest „Liinirajatiste kait-

sevööndis tegutsemise tingimused ja kord“.

Olemasolevate kaablite, õhuliinide, jm vahetus läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste

omaniku juhendite kohaselt. Siderajatiste kaitsetsoonis võib töid teostada volitatud esindaja kirja-

liku tööloa alusel.

Kaevetööde teostamisel olemasolevate elektri-ja sideliinirajatiste vahetus läheduses tuleb rajatised

toestada ja kaitsta nii, et need ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Tänavavalgus-

tuse maakaabelliinide paigaldamine toimub ainult sidekanalisatsioonitorustike alt. Kaablite vahetus

läheduses kaevata käsitsi.

Valgustusposti paiknemisel tehnovõrkude vahetus läheduses, tuleb tehnovõrgud käsitsi lahti kae-

vata ja tõsta valgustusposti jalandi kõrvale, vigastamata kaablit.

Töövõtja peab kindlustama kaeviku seinad, vältimaks kaeviku seinte varisemist koos vahetus lä-

heduses oleva sidekaabliga. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide,

sidekaabli, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.

Vajaduse korral tuleb olemasolev sidekaabel (nii paralleelselt kulgev kui ka ristuv kaabel) kaitsta

ja üles riputada. Eriti kitsastes tingimustes on soovitav kaevetööd läbi viia lõikude kaupa.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

16 / 25

Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks

torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine.

Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma

kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).

Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) ja torustikel (vesi jm) tuleb alus hoolikalt tihendada,

et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi

kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

Torustike rajamisel kinnisel meetodil (puurimistööd, rammimine) tuleb määrata enne tööde algust

olemasolevate, ristuvate kaablite sügavus (määrata surfimise teel omaniku juuresolekul).

Olemasolevate õhuliinide all töötamisel on keelatud kasutada kõrgeid mehhanisme. Töövõtja peab

valima töödeks sobivad mehhanismid, mis tagavad min vahekauguse 5 m.

Töövõtja peab kõik kaeviku vahetus läheduses olevad õhuliini postid toestama ning tagama, et

post ei liiguks, kuna liinid on jäigad. Vajaduse korral tuleb ehitustööde ajaks olemasolevate postide

toed ja tõmmitsad teisaldada, seda aga pärast posti toestamist.

Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehituseelne olukord, kontrollida, et postid oleks vertikaal-

sed, et õhuliinid oleks ühtlaselt pingutatud. Tõmmitsate tagasipanek peab olema tehtud vastavat

litsentsi omava firma poolt.

Torustike ristumisel olemasolevate truubitorudega tuleb vältida truubitorude vigastamist, vastasel

korral on Töövõtja kohustatud asendama vigastatud truubitoru uue samaväärse läbimõõduga kuid

mitte väiksema kui De315 mm plasttoruga.

Rajatavate torustike ristumisel olemasolevate soojatorustikega tuleb täita Tellija nõuded.

Kõik ehitustööde käigus rajatavate torustikega ristuvad olemasolevad kommunikatsioonid tuleb

vigastamise korral taastada ja kanda teostusjoonistele.

3.2. Valgustehnilised andmed

Valgustusklasside valik ja tänavavalguste valgustehnilise näitajad on toodud välja valgusarvutus-

tes. Säilivusteguriks on valitud 0,85. Valgustite valikul on eelkõige lähtutud energiasäästlikkusest..

Valgustid paigaldada vastavalt asendiplaanile. Valgustid tarnida koos piisava varuga installatsioo-

nikaabliga.

3.2.1. Teekate

Seoses sellega, et kavandatud paigaldatava asfaltkatte peegelduvuse andmed puuduvad, ei ole

teada ka täpne katte peegelduse väärtus (Reflection table).

Sel juhul, vastavalt CIE soovitustele (1984, CIE Publication 66 Road Surfaces and Lighting), ka-

sutatakse käesolevas projektis peegeldustabelit C3, mis katab tabelid R2…R4. (Vt. ka 1999.a,

CIE Publication 13x-1999 Road Surface and Road Marking Reflection Characteristics).

Jalgtee valgustite optika on valitud selliselt, et maanteele ei jõuaks heledust rohkem kui

Lm<=0,04cd/m2.

3.2.2. Valgustusklassid

Valgustusklasside valik on tehtud vastavalt normile CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus.

Osa 1: „Valgustusklasside valik“.

Kergliiklustee valgusarvutused on tehtud vastavalt valgustusklassile P6.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

17 / 25

3.3. Valgustid

Valgustusarvutused on teostatud Leed-valgustitega Philips BGP281 T25 DN10/730 (IP66, 3000K,

valgusti tarbitav võimsus 10,6W, valgusvoog 1212lm, IK08, CLO) ja Philips BGP282 T25 DW10/730

(IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 63W, valgusvoog 8408lm, IK08, CLO)

Objekti valgustitena on ette nähtud LED-tänavavalgustid. Valgustite toiteseadmete kasutegur peab

olema vähemalt 0,8. Valgustid paigaldatakse metallmastidele vastavalt plaanile ja skeemile. Val-

gustid tuleb tarnida liigpinge kaitsega SRG10 10kV 10kA (valgustisisene jadamisi ühendatud LED

indikaatoriga).

Projekti valgusarvutused on teostatud tüüpolukordade kohta. Valgusarvutus on tehtud lähtudes

standarditest CEN/TR 13201-1:2014 ja EVS-EN 13201-2:2015. Valgustite asendamisel mõne ana-

loogiga on nõutav teha vähemalt samas mahus uued valgusarvutused ja need kooskõlastada tellija

ning projekteerijaga. Paigaldatavad valgustid peavad vastama projekteeritud kaitseklassi nõudele

IP66.

3.3.1. Valgustuse juhtimine

Käesoleva projekti tööd välisvalgustusega toimuvad projekteeritava tänavavalgustuse juhtimiskilbi

LJK-1 kergtee piirkonnas. Valgustuse juhtimine toimub LJS põhiselt AXPK-tüüpi kaabliga.

Valgustid on eelprogrammeeritud draiveritega. Valgustite öine valgusvoo vähenemine ja

energiasääst toimub eelprogrammeeritud draiveritega. Jalgtee valgustamisel kasutada järgmist

eelprogrammeeritud profiili:

22.00 kuni 00.00 75%,

00.00 kuni 06.00 50%,

06.00 kuni 07.00 75%

Dimmerdus on peab olema tehases eelseadistatud.

3.3.2. Valgustuse juhtimiskilbid

Vastavalt asendiplaanile paigaldada valgustuse lülituskilp sokliga pinnasesse, kilp koostada vasta-

valt kilbiskeemile (joonis E701). Lülituskilbil on projekteeritud 2 fiidrit. Valgustuse lülituskilbi ja

Elektrilevi OÜ poolt paigaldatava liitumiskilbi vaheline ühendus teostada maakaabliga AXPK4G35.

Valgustikilbi väljuvale fiidrile paigaldada liigvooluimpulsside piiramiseks EBN-OS releed. Tellida

Elektrilevi OÜ-lt liitumised 3x16A projekteeritud valgustuskilbi kõrvale.

3.4. Kaitse ja maandamine

Tänavavalgustuse kilbi juhistikusüsteem TN-C. Fiidrites juhistikusüsteem on TN-C.

Projekteeritavatele fiidritele on teostatud lühisvoolude ja pingekadude arvutused. Pingekadude ar-

vutused on tehtud töö- ja käivitusrežiimide jaoks. Lühisvoolude arvutused on tehtud vastavuses

standardiga IEC 60909:-2016. Liinide kaitseaparatuuri valik on tehtud vastavuses Eesti standar-

diga EVS-IEC 60364-4-41.

Tänavavalgustuse iga liini hargnemise, 3 valgustusmasti tagant ja haru viimase valgustusmasti

juures on ette nähtud kordusmaandus. Maanduspaigaldise konstruktsioon koosneb kahest 3-m

elektroodist (FS-tüüp). Kuna iga projekti maanduskontuuri kohta puuduvad pinnase eritakistuse

andmed ja geoloogilised uuringud, siis tuleb ehitustööde käigus teostada maandustakistuse mõõt-

mised ja vajadusel lisada vertikaalseid maanduselektroode. Valgustite pingealtid juhtivosad maan-

datakse kaitsejuhi PE abil. Metallmastid ühendada PE juhiga.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

18 / 25

3.5. Ehitamine

3.5.1. Kaablite paigaldus

Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste

kommunikatsioonidega. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõm-

bejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis ja puutüvele kaugusel ≤2m

teostada käsitsi.

Uued valgustusliinid ehitada välja AXPK-tüüpi maakaabliga (või samaväärse analoogiga), mis pai-

galdada kogu pikkuses Ø75mm 450N kaitsetorusse. Sõiduteega, sissesõitudega või kruuskattega

sõiduteedega ristumisel paigaldada kaabel suundpuurimise teel 1250N kaitsetorusse läbimõõduga

Ø75mm või lahtise kaeviku korral 750N rohelisse kaitsetorusse läbimõõduga Ø75mm. Valgustite

toiteks on kasutatud AXPK 4G35 kaablit.

Kaablite paigaldamisel kahjustada võimalikult vähe olemasoleva puittaimestiku juuri.

Polügonomeetria punktide kaitsevööndis kaevetöid mitte teostada. Ehitustööde lähedusse jäävate

punktide korralt tuleb enne ehitustööde algust fikseerida punktide seisukord (fotod) ja ehitustege-

vuse kestel tagada punkti säilivus. Kui ehitustegevuse käigus kahjustatakse punkti, siis on ehitajal

kohustus taastada punkt vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele (punkti uuesti paigaldamine

koos teostusmõõdistusega).

Kaabli min. paigaldussügavus on üldjuhul 0,70 m, ristumistel sõiduteega ja puude alt läbi puurimi-

sel on min. paigaldussügavus 1,0 m toru pealt. Riigiteega ristumisel paigaldada kaabel minimaalselt

1,5 m sügavusele. Kogu ulatuses tähistada kaablitrass markerlindiga, mille kõrgus kaablist ca

0,3m. Renniga kaitsta maakaablite ülesviigud õhuliinimastidele. Maakaablite otsad kinnastada ja

sildistada.

Kaablikaitsetorud peavad vastama standardile EN-EVS61386-24:2010. „Elektripaigaldustorud /

osad 2-4: erinõuded maa-alustele kaablipaigaldustorudele“. Kaabel postil tuleb kaitsta normidega

nõutud kõrguseni.

Kõikidele valgustusmastidele on ette nähtud paigaldada mastisisene 6A sulavkaitse (igale valgustile

eraldi) ja ühendusklemmid. Kaabliskeemil märgitud mastidele teostada ühe elektroodiga (min 3m)

kordusmaandused.

Maanduselektroodi ülemise otsa min sügavus maapinnast on 1,0 m. Ohu minimeerimiseks on kor-

dusmaandustega kõik valgustusmastid, mille sattumine liiklusõnnetusse on tavalisest tõenäolisem.

Ühendused mastiklemmidelt valgustini teha 3G1,5mm2 paigalduskaabliga. Üleminek TN-C süstee-

milt TN-S süsteemile on masti klemmidel.

3.5.2. Tähistused

Projekteeritud 0,4 kV maakaabel tähistada vajalike märkesiltidega. Kaablid tuleb kogu trassi ula-

tuses tähistada hoiatuslindiga, mis peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust,

et tegemist on elektrikaabliga. Märkelint paigaldada elektrikaabli kaitsetorust 0,3 m ülespoole. Tä-

histused peavad olema vastupidavad keskkonnamõjudele. Masti klemmi-komplektile ja luugi sise-

küljele (ainult valgusti) märkida faseering. Tähistused peavad olema vastupidavad keskkonna mõ-

judele. Elektrilevi OÜ rajatiste tähistused peavad vastama Elektrilevi OÜ standardile P346.

3.5.3. Mastid

Projekteeritav ala on lahendatud kooniliste, sirgete kuumtsingitud 6m terasmastidega, masti tipp

d2=60mm. Masti paigaldamisel võib jalandi ülemine serv jääda maa peale 4...5 cm. Jalandeid ei

ole lubatud paigaldada lohku. Vähemalt 2m raadiuses jalandist peab olema tasane maapind. Kal-

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

19 / 25

lakule paigalduse korral peab olema ühtlaselt langev/tõusev maapind. Pärast mastide ning valgus-

tite paigaldust vajadusel kärpida puude oksi, et tagada maksimaalne valgustatus. Okste kärpimist

võib teostada ainult arboristi kutsetunnistusega isik.

3.5.4. Keskkonnakaitse

Valgustustrassid tuleb ehitada ümbritsevat keskkonda säästvalt.

Ehitamisel kasutatavad masinad ja mehhanismid ei tohi lekkida õli, kütust ega muid kemikaale.

Pärast ehitamist tuleb ümbrus korrastada ja ehituspraht käidelda vastavalt kehtivale seadusandlu-

sele ning kooskõlas Raasiku valla heakorraeeskirja ja jäätmehoolduseeskirjaga.

Ehitusmaterjale ei tohi põletada.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

20 / 25

4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE

4.1. Üldosa

Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja teetööde tehniliste kirjelduste

2019 versioonist, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmiselt aadressilt: https://transpordia-

met.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis

ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjel-

dustes kirjeldatud protseduuridega.

Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Teetööde tehnilistes kirjeldustes.

Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele

normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil.

Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel

arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.

Enne kaevetööde algust tehnovõrkude läheduses peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude val-

daja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku

kaitsevööndis.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Maan-

teeametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõu-

ded teetöödel (RT I, 15.07.2015, 5) toodule.

Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maaval-

dustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks

ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks.

4.2. Ettevalmistustööd

Töid uuel teemaa-alal võib alustada peale selle alla jäävate katastriüksuste või nende osade võõ-

randamist Eesti Vabariigi omandisse volitatud asutuse–Maanteeameti poolt. Tööde alustamiseks

enne eelpoolnimetatud toimingute lõpetamist on töövõtjal vajalik saada maaomaniku kirjalik luba.

Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlas-

tada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning

vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside

asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt tellija või omavalitsusega.

Puude langetamine

Likvideeritavad üksikpuud, hekid ning raadavate alade piirjooned on näidatud asendiplaani joonis-

tel R201 kuni R209, mahud on esitatud koondmahtudes. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juu-

rida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümb-

ritseva maapinna kõrguseni. Puitmaterjal tuleb töödelda omanikule vastuvõetaval viisil ja ladustada

omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida

asjakohased load.

Liikluskorraldusvahendite teisaldamine

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

21 / 25

Olemasolevad liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, tähispostid, raamid, konsoolid jne)

tuleb demonteerida neid kahjustamata omaniku järelevalvega kooskõlastatud järjekorras ja säili-

tada.

4.3. Mullatööd

Mullamahtude mahud on esitatud koondmahtudes

Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu. Need

sisalduvad kaablite paigaldustöödes.

Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee

mulde või kraavi välimise serva ulatus.

Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirja-

likud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma vee-

vabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt

rajatud veekogumis kohtadesse.

Kasvupinnase eemaldamine ja sobimatu pinnase kaevamine

Tulenevalt geoloogilistest uuringutest on olemasolev pinnas liigitatud väga külmakerkeohtlikuks

pinnaseks, mistõttu on projektlahendusega ette nähtud olemasoleva pinnase väljakaevamine

töökihi paksuselt vastavalt Maanteede projekteerimisnormile (vähemalt 1,0m katendi pinnast),

millest suurem osa on kasvupinnas, mille paksus varieerub vahemikus 25-65 cm.

Kasvupinnase mahud on arvutatud 25,0m sammuga. Kihi paksused on interpoleeritud.

Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlusta-

misel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasu-

tada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat haljastustöödeks kõlbmatut kasvupinnast

peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses (RT I. 21.12.2019. 6) ja Maapõueseaduses

(RT I. 21.12.2019. 11) toodule.

Muldkeha ehitus

Pärast kasvupinnase eemaldamist tuleb küna põhi planeerida 4,0 % põikkaldega külgkraavi või tee

põikkalde suunas ja tihendada. Seejärel ehitada muldkeha vastavalt pikiprofiilile. Muldkeha tuleb

ehitada karjäärist toodud materjalist vastavalt peatükis 2.3 toodud nõuetele. Lubatud on kasutada

teisi täitematerjale samade või paremate filtratsiooni ja elastsusmooduli omadustega. Ehitatavate

teede katte pinnast kuni meetri sügavusele jääva aluspinnase orgaanikasisaldus ei tohi ületada

2%. Ehitatavate mullete töökihist sügavamale paigaldatav täitepinnas ei tohi sisaldada orgaanikat

üle 6%.

Muldkeha pealispind tuleb planeerida ja tihendada tabelis 5 esitatud tihendusteguriteni.

Tabel 5. Muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid Kt

Muldkeha kiht Kihi sügavus h teekatte pinnast, m

Tihendusteguri Kt väärtused

Asfaltkate Kruuskate

Ülakiht (aktiiv- tsoon)

H<Hk+0,4

Hk+0,4≤h<1,5

1

0,98

0,98

0,95

Uue muldkeha ehitamisel tuleb paigaldatav materjal tihendada mitte üle 30 cm paksuste kihtidena,

tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades).

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

22 / 25

Olemasoleva muldkeha ning väljakaevatav pinnas on liigitatud ehituseks sobimatuks pinnaseks.

Kraavide kaevamine ja puhastamine

Kraavide kaevamise mahud on toodud koondmahtudes.Juhul, kui kraavi sügavus ei ulatu sügava-

male kasvupinnase paksusest, on kraavi kaevamise maht arvestatud kasvupinnase eemaldamise

mahus.

Kraavide kaevamisel tuleb arvestada olemasolevate kaablitega ja teiste maa-aluste kommunikat-

sioonidega.

Peale mullatööde lõppemist tuleb ehitatud mulde (süvendi) ning kraavide välisnõlvad planeerida

ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad, jalg- ja jalgrattatee peenrad koos 2,0m

laiuse ribaga nõlva või kraavi välisservast tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning kül-

vata muruseeme 10-20 g/m2 (muru klass III). Planeerimisega seonduvad mahud on toodud pro-

jekti koondmahtudes

Piirdeaed

Vastavalt krundiomaniku soovile tuleb uus piirdeaed rajada samaaegselt vana lammutamisega.

4.4. Katendi ehitus

Katendi konstruktsioonid ja kihtide paksused on esitatud koondmahtudes, seletuskirja peatükis 2.3

ja ristlõike joonistel

Asfaltkate

Asfaltkatted tuleb rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“ (Maanteeamet

2015). Projekteeritud asfaltkatete materjalid ja paksused ning materjalide nõuded valida lähtuvalt

ptk 2.3.1 ja 2.3.2 toodule.

Killustikalus

Killustikalused tuleb rajada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (Transpordia-

met 2022). Projekteeritud aluste konstruktsioonid, materjalid ja paksused ning materjalide nõuded

valida lähtuvalt ptk 2.3.3. Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel

tihendatud kihi pinnal Loadman või Inspector seadmega. Elastsusmoodul tihendatud killustikaluse

pinnal peab olema ≥170MPa.

Tugipeenrad

Peale asfaltkatte paigaldamist tuleb sõidutee ja mahasõitude tugipeenrad katta kruuskillustikust

seguga fr 0/31,5mm (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded Lisa 10 segu nr 6), üle 4mm teri >50%,

peenosise sisaldus 8-15%, LA 35 ning C90/3. Asfalteerimise järgselt tuleb peenrad täita põhiteel,

mahasõitudel kuni asfaltbetoonikihi ülemise pinnani põikkaldega 4.0%.

Elastsusmoodul tugipeenardel peab olema ≥130MPa, mõõdetuna Loadman või Inspector seadmega

tihendatud katte pinnal

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

23 / 25

Teekattemärgistus

Markeerimistööd tuleb teostada vastavalt projektis toodud lahendusele

4.5. Liiklusmärgid

 PK 0+58 Hellema bussipeatus nr 541, eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmär-

kidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud uute asukohta.

 PK 3+07 Liiklusmärgi post koos 552A, 643x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos

liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta.Lisada täiendavalt LM 435

suurusgrupp 0

 PK 3+14 Paigaldada uus liiklusmärgi post koos LM 221ja LM 557 suurusgrupp 2 ja 435

suurusgrupp o

 PK 5+88 lisada olemasolevale liiklusmärgile LM 435 suurusgrupp 0.

 PK 5+76 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0

 PK 8+20 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0

 PK 8+32. Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post

koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II

suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435

 PK 16+03 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0

 PK 16+14. Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post

koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II

suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435

 PK 17+96 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0

 PK 18+10 Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post

koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II

suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435.

 PK 23+83 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0

 PK 23+94 Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus ja

paigaldada asendiplaanil näidatud uute asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557

4.6. Tähispostid

 PK 03+32 – PK 0+95 . Hellema bussipeatuse paralleelosa tähistavad kollased tähispostid

tuleb pärast ehitustööde lõppu oma esialgses asukohas taastada.

 PK 1+42 ja PK 3+08 tuleb olemasolev sinine tähispost ehitusajaks ajutiselt likvideerida

ning ehitustööde lõppedes ümber tõsta asendiplaanil näidatud asukohta.

 PK 5+88, PK 8+23 ja PK 23+75 tuleb olemasolev kollane tähispost ehitusajaks ajutiselt

likvideerida ning ehitustööde lõppedes ümber tõsta asendiplaanil näidatud asukohta.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

24 / 25

5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND

Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määru-

sega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest

kehtestatud seisunditaseme nõuetele.

5.1. Tee omaniku kohustused

Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda «Liiklusseaduse» (RT I

2001, 3, 6; 2002, 92, 531) alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasuta-

mise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasuta-

tavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest

vastutab nende omanik.

5.2. Suvihoole

Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele.

Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust:

 Teostada perioodilist haljastuse hooldus.

 Teostada kord aastas (kevadel) kontroll truupide ja truubikindlustuste seisukorra hindami- seks. Avastatud puudused likvideerida;

 Teostada kord aastas (kevadel) kontroll kraavide põhja kindlustuste seisukorra hindami- seks. Avastatud puudused likvideerida;

5.3. Talihoole

Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele

Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust:

 Talihoolduses on soovitatav kasutada libeduse kõrvaldamiseks peeneteralist graniitliiva.

kloriidide kasutus on keelatud

 Lumesulamis perioodil tuleb vähemalt 25 m vahedega lükata lahti ühendus jalg- ja jalgrat-

tatee ja kraavi vahel et vältida lumesulamisvee kogunemist jalg- ja jalgrattateele.

5.4. Liikluskorraldusvahendid

Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast

peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole tagatud, tuleb märgid korrastada

või välja vahetada. Värviga teekattemärgistus tuleb uuendada kord aastas.

Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

25 / 25

6. KOOSKÕLASTUSED

Asutus Kooskõlastaja Kooskõlastuse

nr Kuupäev Märkused

Projekteerija kommentaar

Põllumajandusamet Tõnis Lepp Kooskõlastatud e-maili teel.

18.01.2023 Arvestada kooskõlastuse dokumendis toodud nõuetega.

Kooskõlastatud

Elektrilevi OÜ Maie Erik 7287061885 28.12.2022 - Kooskõlastatud

Transpordiamet -

Telia Eesti AS Dmitri Kirsanov 37538322 20.12.2022 Arvestada kooskõlastuse dokumendis toodud nõuetega.

Kooskõlastatud

-

-

-