Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

150-25/286764

Otsuse kuupäev 22.07.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus MINDTITAN OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete

hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764)

ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, MINDTITAN OÜ, esindaja Kristjan Jansons

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk

Kolmas isik, ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta MINDTITAN OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta MINDTITAN OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.02.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete

hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas

MINDTITAN OÜ ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ.

2 (14)

2. Hankija 06.06.2025 otsusega tunnistati ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus

edukaks.

3. 16.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

MINDTITAN OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus ühispakkujate STACC OÜ ja

REGIO OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele (edaspidi ka

Otsus) Vaidlustaja pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 25.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/150 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 30.06.2025 ja neile vastamiseks 03.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitasid täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, MINDTITAN OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakkumuse hindamisel on esitatud väiteid, mis on ebatõesed või ei ole

vastavuses RHAD-iga.

5.2. Hindamisprotokolli punkt: proovitöö

5.2.1. Hankija väide: Proovitöö kood oli Pythoni keeles ja arusaadavalt kommenteeritud, kuid

selle jooksutamisel tekkis tõrkeid. Hankija sai koodi jooksma, kui kasutas pakkumuse teist

testpilti. Kuna pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis

hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1-2 küsimust, mistõttu ei saanud koodile omistada

maksimumpunkte. Proovitöö kirjeldus sisaldas kõiki nõutud osi, oli kirjutatud ladusalt ja väga

hästi selgitatud. Töös oli näha, et pakkuja katsetas erinevaid lähenemisviise.

Vaidlustaja selgitus:

Kuna antud punkt tekitas küsimuse, kuidas see võimalik on, palus Vaidlustaja 09.06.2025

teabevahetuses Hankija selgitust, mille sai 12.06.2025. Hankija tõdeb, et pakkujatele edastatud

testpildil (pilt number 14) töötas kood edukalt. Nähtub, et Hankijal esinesid tehnilised raskused

proovitöö koodi jooksutamisel lisapildil, mille tehnilist iseloomu on muudetud. Oluline

sissejuhatus antud tehnilisse teemasse on see, et Hankija on RHAD dokumendis „Nõuded

proovitööle_2403“ (edaspidi Nõuded) sõnastanud järgmised punktid:

- Hankija annab ette märgendatud treeningandmed ning testpildi (lähteandmed);

- testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB. Testpilt edastatakse

nii TIF kui ka PNG formaadis;

- mudeli testimise viivad pakkujad läbi enda taristul ning esitavad Hankijale tulemuse, st

mudeli tuvastatud aknad raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas);

- proovitöö peab olema sooritatud Hankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel

valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.

5.2.2. Proovitööga on kaks probleemi:

- Hankija on eiranud enda kirjeldatud proovitöö tingimusi (testinud 1 pildi asemel 2 pildiga,

millest teine pilt on tehniliselt erinev sellele, millega algne testimine oli plaanis);

- Vaidlustajale tagasiside andmisel on esitatud pilt, millega Hankijal oli väidetavalt probleeme,

kuid mis Vaidlustaja poolsel kontrollimisel töötab veatult.

3 (14)

5.2.2.1. Vaidlustajal on õigustatud ootus, et proovitöö teostamisel peab tehniliselt arvestama

Vaidlustajale algselt edastatud proovitöö pildiga, millel proovitöö lahendust testitakse. Hankija

kaasas aga omal algatusel ja eelnevalt teavitamata kaks pilti (minnes sellega vastuollu enda

sõnastatud proovitöö reeglitega), kusjuures teise pildi puhul oli tegemist tehnilises mõistes

erineva pildiga. Hankija ei saanud eeldada, et pakkuja peaks arvestama nõuetega ning

erijuhtudega, mida ei ole proovitöö dokumendis kirjeldatud. Hankija ise põhjendas seda

sellega, et alusandmete augmenteerimise käigus on tavapärane piltide pööramine ja muul viisil

manipuleerimine ootuspärane ja lahendus peaks siiski töötama ka selliselt. Probleemi avaldudes

saatis Vaidlustaja Hankijale täpsustavad küsimused testimise kohta. Hankija vastas ning edastas

väidetavalt probleemse pildi, millega Vaidlustaja lahendus jooksis korrektselt.

5.2.2.2. Teabevahetuses kirjeldas Hankija järgmist olukorda proovitöö testimise kohta:

Proovitöö kood oli Pythoni keeles ja arusaadavalt kommenteeritud, kuid selle jooksutamisel

tekkis tõrkeid. Hankija sai koodi jooksma, kui kasutas pakkumuse teist testpilti. Kuna pakkuja

kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis

1-2 küsimust, mistõttu ei saanud koodile omistada maksimumpunkte.

Ja hilisemas vestluses: Hankija jooksutas pakkujate koode kahel testpildil: img_14 ja img_13.

Pilt number 14 oli proovitöö testimise käigus pakkujatele edastatud pilt. Pilti nr 13 pakkujatele

ei edastatud, seda kasutas hankija sisemiseks testimiseks ja koodi hindamiseks. Kahe pildi

erinevus on see, et pilti nr 13 on keeratud 180 kraadi. Kõigi pakkujate koode jooksutati kahel

pildil ja üksnes teie koodil esines pildiga nr 13 tõrkeid. Hankijal puudub täpne arusaam, mis

tõrkeid põhjustas, aga kuna teise pildiga teie kood toimis, siis võib põhjust seostada pildi

pööramisega. Käsuga "gdalinfo" tuvastatud erinevused kahe pildi vahel:

Origin point: img_13.tif: Starts at (14204, 0)

img_14.tif: Starts at (0, 10652) – pööramata pilt Pixel Size:

img_13.tif: (1, 1)

img_14.tif: (1, -1) – negatiivne Y väärtus on tavapärane Corner Coordinates:

img_13.tif: pööratud piltidel ei ole ükski nurga koordinaat Y-teljel img_14.tif: pööramata

piltidel on mõlema vasaku nurga koordinaat Y-teljel

Kuna hankija alustas teie koodi hindamisel pildist nr 13, siis olid küsimused peamiselt seotud

tõrkega, et koodi jooksutamisel ei suudetud leida geomeetria veergu. Pildi vahetamine lõpuks

aitas. Siit lingilt on võimalik alla laadid ka pilt nr 13, et saaksite ka koodi sellel jooksutada:

https://transit.envir.ee/message/c8dGO2FQ38pdhf6ZxYjenJ

Protokollis on koodi hinde selgituseks toodud selle mittetoimivus pildil nr 13, mis tekitas

hankijas küsimusi, sest ühegi teise pakkumuse kood ei andnud sarnast tõrget. Hankija

hinnangul viitab see kõrgendatud tundlikkusele alusandmete parameetrites, st eeldatakse liiga

perfektset sisendit. Alusandmete augmenteerimise käigus on nt tavapärane piltide pööramine

ja muul viisil manipuleerimine, mis ei tohiks koodi toimimist takistada. Mõlema pildi koodi

jooksutamise käsud ja tõrketeated on samuti kaasa pandud ja lingilt kättesaadavad.

Loodetavasti aitab selgitus ja pildi nr 13 testimise võimalus teil saada selgust selle osas, mis

koodis tõrke võis põhjustada.

Kõige olulisema detailina nähtub eeltoodust, et Hankija ütleb selgelt, et teostas testimise kahel

pildil, mitte ühel nagu RHAD-is nõutud. Pakkujatele teadmata oli lahenduse testimine pildil

Img_13. Sellega esines Hankijal tõrkeid ning selle eest võeti Vaidlustaja pakkumuselt punkte

vähemaks.

5.2.2.3. Isegi, kui lisapildi kasutamine oleks vastavuses RHAD-iga, ei mõista Vaidlustaja

Hankija probleeme pildi kasutamisega. Vaidlustaja teostas pärast hindamisprotokolli

kättesaamist ning Hankija selgitusi omapoolse lisatestimise, et viga taasluua, kuid protsessi

käigus andis Hankija Vaidlustajale vale pildi, millega üritada viga taasluua. Sellega viga

taasloodav ei olnud.

5.2.2.4. Viidet, et testimisel kasutatakse uut ja tehniliselt teistsugust pilti ning jooksutatakse

4 (14)

kahel, mitte ühel pildil, proovitöö kirjelduses ei leidu. See ei ole iseenesest mõistetav, et sellist

asja tehakse, eriti olukorras kus Hankija on sõnastanud, et testimisel antakse pakkujale ette 1

testpilt. Tehniliste lahenduste puhul ei saa oodata, et funktsioonid töötavad „out-of-the-box’’,

vaid tehnilised nõuded tuleb sõnastada eelnevalt, et tagada ka nende hindamise õiguspärasus ja

kontrollitavus. Sisuliselt sõnastas Hankija ühe ootuse proovitöös, kuid praktikas toimis teisiti

ning kasutas laiendatud, kuid mitte iseenesest eeldatavate eeldustega testimist ning võttis

pakkumuselt punkte vähemaks, kui lahendus ei vastanud Hankija ootustele, mis RHAD-ist ei

nähtunud.

5.2.2.5. Selline lähenemine on vastuolus proovitöö eesmärgiga.

Hankija sõnastatud proovitöö eesmärk on välja selgitada, kas pakkuja suudab luua aknaid

tuvastava süvaõppe mudeli. Vaidlustaja tõestas, et suudab seda maksimumpunktide vääriliselt.

Vaidlustaja on tehniliselt võimeline looma koodi, mis on teistsuguste sisendandmete

töötlemiseks piisavalt robustne, kuid see ei olnud proovitöö eesmärk.

5.2.3. Proovitöö punktide mõju.

Proovitöö vähendatud punktide tõttu sai Vaidlustaja pakkumus proovitöö koodi eest 7 punkti

(mitte maksimaalsed 10). Korrektsel hindamisel oleks tulnud proovitöö eest anda 3 punkti

rohkem.

5.3. Hindamisprotokolli punkt: projektiplaan

5.3.1. Hankija väide:

Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist.

Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete

ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonna

tulevikusuundadest. Samuti hindas komisjon kõrgelt pakkumuse loovat lähenemist (üks

segmentatsioonimudel teede, veekogude ja hoonete tuvastamiseks - väidetavalt targem ja mitte

silmaklappidega), kuigi lähenemine tekitab hankijas kõhklusi ajakava täitmise osas ja mudeli

rakendamise etapis (edasi treenimise ja täiendamise keerukus pärast projekti lõppu). Pakkuja

demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis

ka kasutusjuhu testimine (EHR, PÄA), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Ajakava ja

eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel

kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2

nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja

arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs

puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3

mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata.

5.3.1.1. Vaidlustaja selgitus ajakava riski osas:

Hankija väide, et ajakava risk on riskianalüüsis välja toomata, ei vasta tõele. Riskianalüüsis on

risk Ajakavast ei peeta kinni esimene välja toodud risk koos riski maandamise nüanssidega.

Lisaks on projektiplaani visiooni osas ammendavalt põhjendatud, et ühe mudeli lähenemine on

eeldatavalt soodsam nii kvaliteedi, ajalise ressursi kui ka arvutusliku ressursi osas. Ajakava

võimaldab lihtsalt iteratiivse arendusmetoodikaga läbida rohkem iteratsioone ja luua

iteratiivselt aina parema mudeli. Puudub argumenteeritud ning faktipõhine põhjendus, miks ühe

mudeli põhine lahendus on riskantsem, millega loob Hankija olukorra, kus on võimatu

kontrollida hindamisprotokolli fakti- ja õiguspõhisust ning veenduda, et tegu ei ole ühe pakkuja

subjektiivse eelistamisega teisele .

5.3.1.2. Vaidlustaja selgitus rahavoo riski osas:

Hankepassi kohaselt on kvalifitseerimise tingimuseks (RHS § 100 lg 1 p 4) seatud, et pakkuja

viimase kolme käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäivete

5 (14)

(müügitulu) summa peab olema kokku vähemalt 300 000 (kolmsada tuhat) eurot. Vaidlustaja

finantsseisund on sobiv.

Lisaks on lubatud 12 kuud I ja II etapi tööde ja aruannete üleandmiseks aeg töövõtulepingu p-

i 3.1.1 alusel ja sellesse piiri Vaidlustaja pakkumuses kirjeldatud ajagraafiku alusel mahub.

Eelnevat arvestades ei ole asjakohane Hankija hinnang, et Vaidlustaja pakkumuse ajagraafik

tekitab riski Vaidlustaja rahavoogudele, kuna Vaidlustaja vastab nii netokäibe kui ka ajagraafiku

nõuetele. Vaidlustaja rahavoogude juhtimine arvestab ka pikemate projektide ning sellest

tulenevate sissetulekute hajutamisega pikemate perioodide vahele. Hankija ei saa omal

algatusel ning RHAD-i nõuetest mööda minnes seada seda Riigihanke hindamisprotsessis

kitsenduseks.

5.3.2. Riskianalüüsi punktide mõju

Ajakava ja rahavoo vähendatud punktide tõttu anti pakkumusele riskianalüüsi eest 3 punkti

(mitte 5). Korrektse hindamise korral oleks Vaidlustaja pakkumus saanud 2 punkti rohkem.

5.4.Kui Hankija oleks punkte andnud õigesti, oleks Vaidlustaja pakkumusele tulnud omistada

kokku 85,27, mis on rohkem kui Kolmanda isiku pakkumusel (84,37) ja Vaidlustaja pakkumus

oleks tulnud edukaks tunnistada.

5.5. 27.30.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.5.1. Proovitöö

5.5.1.1. Tänu Hankija lisaselgitustele mõistab Vaidlustaja, milliseid tehnilisi operatsioone on

Hankija tõenäoliselt pildiga 13 teinud. Teabevahetuse kaudu Vaidlustajale 12.06.2025 antud

pildiga 13 ei oldud selliseid operatsioone tehtud ja sellega töötab Vaidlustaja kood edukalt. See

viitab sellele, et RTK on eraldi teostanud operatsioone ja näinud vaeva, et leida viis, kuidas

koodi jooksutades tekiks viga.

5.5.1.2. Hankija selgitused ei muuda Vaidlustaja seisukohta, et ta täitis proovitöö eesmärgi

selgitada välja, kas pakkuja suudab luua aknaid tuvastava süvaõppe mudeli. Vaidlustaja suutis

seda teha maksimumpunktide vääriliselt (Hankija ise tõdeb, et kood töötab selle pildiga, mis

pakkujatele edastati).

5.5.1.3. Vaidlustaja kood töötab edukalt kõikide piltidega (treeningandmetega, mida oli 12 pilti,

ja testpildiga 14), mille Hankija väljastas enne pakkumuse esitamise tähtpäeva. Lisaks töötab

kood ka 12.06.2025 teabevahetuses edastatud lisapildiga 13, mille peal lisaoperatsioone ei ole

teostatud. Pakkuja ei pea eeldama, et tuleks arvestada teistsuguste eeltöötlustega, kui need, mida

enne pakkumuse esitamise tähtaega on nähtud.

5.5.1.4. Hankija püüab jätta mulje, nagu oleks tegu tühise erinevusega. Kui hanke lähteandmeid

oleks lubatud muuta, siis võimaldaks see otsida ka teisi viise koodi katki tegemiseks kas

sisendandmete modifitseerimise/eeltöötlemise teel (nt kanalite lisamine) või miks mitte ka

teiste meetoditega (näiteks teostada turvateste, kuigi turvanõudeid pole välja toodud). Hankija

selgitus, et treenimise faasis on pilte meelega augmenteerinud, tõestab ainult seda, et

Vaidlustajal on tehniline võimekus ja teadmine selliseid asju teha.

5.5.1.5. Kuna kood töötas Hankija antud andmetel, oli lisapildiga selle katkitegemiseks viisi

leidmine ebavajalik tegevus, mis ei ole proovitöö eesmärk.

Hankija väidab, et testimisel kasutatud piltide arv ei olnud piiratud, kuid Nõuded ütlevad, et

Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt.

5.5.2. Riskianalüüs

6 (14)

5.5.2.1. Hankija kaldub teemast kõrvale kui selgitab, kuidas Vaidlustaja ajakava kahtlusi

tekitab. Samas on projektiplaani kirjelduse, sh ka ajakava eest antud talle maksimumpunktid.

Hindamismetoodikas väljatoodu järgi tähendab see, et Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on

hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud ning Vastab

täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Samuti on

hindamisprotokollis nimetatud, et ajakava on hästi põhjendatud ja realistlik.

Lisaargumentidena välja toodud kahtlusi või murekohti ajakava kohta arvesse võtta ei ole õige,

kui projektiplaani kirjelduse, sh ajakava eest on juba maksimumpunktid antud. Arvesse saab

võtta ainult riskianalüüsi väidetavaid puuduseid.

5.5.2.2. Riskianalüüsi puhul oli hindamisprotokollis ette heidetud kahte puudust: puudu on

ajakava ja rahavoo risk. Hankija vastuses jääb mulje, et rahavoo riski puudumise etteheitest on

Hankija loobunud, kuid on sidunud selle ajakava riskiga. Ajakava risk on riskianalüüsis välja

toodud.

5.5.2.3. Välja toodud risk Ajakavast ei peeta kinni koos riski maandamise nüanssidega katab

ajakava riski ära. Teised riskid (Hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine

Maa- ja Ruumiameti poolt viibib) on olemuselt teistsugused, sest need ei ole Vaidlustaja

kontrolli all.

6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja on seisukohal, et tema pakkumus oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3

punkti rohkem ja riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem ning Hankija oleks pidanud tunnistama

Vaidlustaja pakkumuse edukaks. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega.

6.2. Hankija on lähtunud pakkumuste hindamisel RHAD-is, sh hindamismetoodikas, sätestatud

reeglitest ega ole muutnud pakkumuste hindamise käigus hindamiskriteeriumeid. Vaidlustaja ei

ole Riigihanke alusdokumente sh nõudeid proovitööle ega hindamismetoodikat vaidlustanud.

Hankija ei lisanud hindamise käigus täiendavaid hindamiskriteeriume ning ükski

hindamiskriteerium ei olnud pakkujate jaoks salajane.

6.3. Proovitöö

6.3.1. Vaidlustaja koodi jooksutamisel ilmnesid Vaidlustaja koodis tõrked. Kõikide teiste

pakkujate esitatud koodi jooksutamisel samalaadi tõrge puudus. Esmaste tõrgetega pöördus

Hankija Vaidlustaja poole ja küsis selgitusi koodi jooksutamiseks. Pakkuja selgitas ning see

lahendas koodi jooksutamise tõrked osaliselt. Kood ei jooksnud ja peamine veateade oli seotud

tundmatu geomeetriaga. Veateade ei tuvastanud sisendandmete ebasobivust. Hankija

hindamiskomisjon jätkas katsetega kood tööle saada, jagades koodi Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse spetsialistiga, kuid veateade oli sama. Lõpuks, kui sisendiks võeti teine

pilt, siis probleemid lahenesid. Hankija jagas seejärel koodi hindamiskomisjoni koosseisu

kuuluva masinõppespetsialistiga, et koodi ka väljaspool haldusala jooksutada ja näha, kas viga

võis olla tingitud Hankija seadmetest, taristust või võrgusätetest. Väline ekspert sai piltidega 13

ja 14 samad tulemused, mis kinnitas Hankijale, et probleem oli pakkuja koodis. Tingimus, et

testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning testpilt edastatakse nii

TIF kui ka PNG formaadis, puudutab nõudeid proovitööle ning antud nõuet on Hankija

järginud.

6.3.2. Hankija ei ole proovitöö nõuete vastu eksinud. Nõuded, sh testimise tingimused, on

sätestatud proovitöö korraldusele. Proovitöö testimine ja pakkuja koodi hindamine on kaks

erinevat asja. Proovitöö nõuete kohaselt: Proovitöö üks osa on mudeli testimine, mis toimub

7 (14)

hankija poolt ette antud testandmetel piiratud aja jooksul.

Proovitöö tulemusel valminud mudel pidi läbima testimise. Vastavalt proovitöö nõuetele viisid

mudeli testimise läbi pakkujad enda taristul ning esitasid Hankijale tulemuse, mis sisaldas

mudeli tuvastatud aknad raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas).

Testimine toimus 2 päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva kell 10.00–13.00. Hankija

andis kõikidele Riigihanke juurde registreerunud huvitatud isikutele teada testimise ajast ning

ligipääsu treeningandmetele ning testpildile läbi RHR-i teabevahetuse (sõnumid 950974;

951224; 952258; 956274; 956277; 956284; 956297; 956302; 956305 ja 958159). Pakkujad

esitasid allkirjastatud testimise tulemuse pakkumuse koosseisus. Proovitöö testimine toimus

enne pakkumuse esitamist.

6.3.3. Koos pakkumusega esitati ja proovitöö all hinnati kolme proovitöö tulemit:

- testimise tulemus;

- mudeli kood;

- proovitöö kirjeldus.

Vaidlustaja väidab ekslikult, et Hankija on mudeli koodi hindamisel läinud vastuollu enda

seatud nõuetega, jooksutades pakkujate koode muudel piltidel kui pakkujatega jagatud pildil

14. Koodi hindamisel on välja toodud, et kood peab olema kommenteeritud, hästi toimiv,

loogiline ja Pythoni keeles ning seda vaadati nii vastavuskontrollis, kui ka hindamisel. Hankija

ei ole üheski RHAD-i dokumendis väitnud, et pakkujate koodi hindamisel lähtutakse koodi

toimimisest vaid pildil 14. Kuna kõikide lähteandmete puhul on tegemist samaväärsete

andmetega, kasutas Hankija koodide jooksutamisel teadlikult ka teisi pilte ning selline Hankija

tegevus on kooskõlas RHAD-iga.

6.3.4. Hankija ei ole proovitöö tingimustes väljendanud, et lähteandmed oleksid ilma igasuguse

eeltöötluseta. Lähteandmeteks olevad kaldpildid on toodetud kaameraga, mis pildistab neljas

erinevas suunas. Need katavad suurt vaatesektorit ja on mahult suured. Pilti nr 13 on pööratud

seetõttu, et see on tehtud nö tahavaatavast kaamerast, mis oma positsiooni tõttu pildistab

tagurpidi. On ootuspärane, et kaldpilte on vaja eeltöödelda (nt pöörata). Pööramine on levinud

eeltöötluse samm selliste masinõppeprojektide puhul, kus alusandmeteks on pildid. Ka

pakkujatele edastatud treeningandmete seas oli pööratud pilte, mistõttu peaks kõik pakkujate

koodid oskama arvestada ja jooksma pööratud piltidega. Piltide pööramine ei ole mõjutanud

mudeli toimimist. Pilt nr 13 on pööratud rohkem, kui teised pildid 90 kraadi asemel 180 kraadi,

kuid seda pole ebatavalisel või äärmuslikul viisil muudetud. Pakkujatel oli võimalus tutvuda

lähteandmetega, sh pööratud piltidega, treenimise etapis kogu testimisele eelneval ajal. Mudelid

peaksid suutma objekte tuvastada pikslipõhiselt, olenemata, kas pikslid on pööratud või mitte.

Kuigi pilt nr 13 on pööratud, on see samaväärne teiste lähteandmetega, kuna tuvastuse jaoks

olulised aspektid nagu pildi sisu, suurus, piksli kuju, eraldusvõime, spektraalsed omadused ja

objektistruktuur säilisid muutumatuna.

6.3.5. Tehisarul põhinevate mudelite üks aluspõhimõtteid on, et mudel peab olema robustne, st

mitte liiga tundlik sisendi osas. Pildi pööramine on rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktika nt

sisendandmete augmenteerimisel (juurde tootmisel) või mudeli robustsuse testimisel, mis aitab

hinnata mudeli üldistusvõimet. Piltide pööramise praktikat kinnitab ka see, et pakkuja on ise

lähteandmeid augmenteerides pööranud.

6.3.6. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et pildi pööramine on tehniliselt oluline nüanss.

Vaidlustaja kood ei jooksnud pildil nr 13, kuid samas andis tulemuse teisel pildil. Kuna kood ei

toiminud kõikidel piltidel tõrgeteta, tekitas see hindamiskomisjonis küsimusi, mistõttu polnud

võimalik Vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid punkte omistada. Hankija hindamiskomisjon

püüdis leida koodi tõrgetele vastust, et mh omistada hindamismetoodika alusel Vaidlustaja

pakkumusele korrektsed punktid. Kokku jooksutas Vaidlustaja koodi 3 inimest eraldiseisvalt ja

veateated olid täpselt samad: probleem geomeetriaga.

8 (14)

Veateatel puudub otsene viide pildile või selle pööramisele. Veateade ei tule pildi pööramisest.

6.3.7. Tavapärane on hoida kood nii lihtsana kui võimalik ja tuvastada vigade juurpõhjus. Selle

on Hankija välja toodud ka proovitöö nõuetes viidatud Clean Code üldpõhimõtete p-is 2 ja 4

(General rules). Proovitöö nõuetes on Hankija selgesõnaliselt öelnud, et hästi toimiv kood on

kooskõlas koodi loomise hea tavaga ning, et aluseks võib võtta nt Robert C. Martini “Clean

Code” põhimõtted (Summary of 'Clean code' by Robert C. Martin GitHub). Kui Vaidlustaja

kood oleks hea tava kohaselt sisaldanud sisendi valideerimist (st juurpõhjuse tuvastamist ning

teavitust selle kohta, kui sisendandmed on koodi jaoks ebasobivad), siis oleks olnud tekkinud

tõrge paremini diagnoositav ning võimalik, et küsimusi koodiga poleks hindamiskomisjonil

tekkinud. Hankija hindamiskomisjon tegi omaltpoolt piisavalt koodi tööle saamiseks ja vea

tuvastamiseks, kuid koodi valikuline toimimine ning ebamäärased veateated tekitasid

hindamiskomisjonis põhjendatud küsimusi, mistõttu ei saa Vaidlustajale koodi eest omistada

maksimumpunkte.

6.3.8. Hankija ei ole läinud vastuollu proovitöö reeglitega ega hindamismetoodikas sätestatud

tingimustega. Hankija jooksutas koodide toimivuse hindamisel neid teadlikult mitmel pildil ja

ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14.

6.4. Riskianalüüs projektiplaanis

6.4.1. Hankija on hinnanud Vaidlustaja vastavust kvalifitseerimise tingimusele vastavalt

kvalifitseerimise tingimustele RHAD-is ning Hankija on omistanud majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamiseks punkte ja hinnanud pakkumusi hindamismetoodika alusel.

Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ja pakkumuste hindamine

hindamismetoodika alusel on kaks erinevat asja.

6.4.2. Hindamiskomisjon ei ole võtnud punkte maha pakkuja likviidsuse tõttu vaid seetõttu, et

pakkuja ei ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava

riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Protokollis on viidatud potentsiaalsele rahavoo

riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankijale jääb arusaamatuks, miks Vaidlustaja

omistab riskianalüüsis kaotatud punktid eelkõige majanduslikele näitajatele.

6.4.3. Protokollis on selgelt fookuses metoodikast tulenev surve 1. aasta ajakavale ja rangele

tähtajale, sealjuures peab hindamiskomisjon Vaidlustaja võimekust töid teostada üldiselt heaks,

aga mitte maksimumpunktide vääriliseks. Väljavõte hindamiskomisjoni protokollist: Ajakava

ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel

kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2

nähtuse tuvastamist) üle anda.

Hankija hindmiskomisjon on oma protokollis Vaidlustaja pakkumusele 3 punkti omistamisega

mh selgitanud, et riskianalüüs tagab mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase

täitmise ja vastab seega üle keskmise RHAD-is kirjeldatud Hankija ootustele.

6.4.4. Hankija ei väida, et Vaidlustaja ei oleks ajakavaga seotud riske hinnanud.

Hindamiskomisjon peab riskide hindamist üldiselt heaks, kuid Vaidlustaja pole oma

metoodikavalikust tulenevalt piisava detailsusega ajakava riske läbi mõelnud ja kirjeldanud.

Hindamisprotokolli sõnastuse kohaselt: Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus

3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua

pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende

maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada,

kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja

pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset)

välja toomata ja maandamata. Siin on silmas peetud rõhuasetust sõnal kõrgendatud.

9 (14)

Hindamiskomisjoni liikmed süüvisid põhjalikult riskianalüüsi. Ajakava muutustega seotud

riske analüüsis mitu (nt ajakavast ei peeta kinni, Hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete

ettevalmistamine Maa- ja Ruumiameti poolt viibib), aga puudulikuks pidas hindamiskomisjon

just pakkuja metoodikast (kolmest mudelist koosnev integreeritud mudel esimese aasta jooksul)

tuleneva ajasurve maandamist esimesel aastal (kus puhveraeg tähtajani on 0 nädalat). Tegemist

on ambitsioonika ettevõtmisega teostada esimesel aastal vähemalt 1,5 kordne tööde maht.

Sealjuures peavad integreeritud mudeli edukaks tunnistamise jaoks olema täidetud kõigi kolme

andmegrupi (teed, vooluveekogud, hooned) sihttasemed, semantilised ja geomeetrilised

ootused korraga.

6.4.5. Hankijal peab olema aega kõigi andmegruppide jaoks toota treeningandmeid,

vahetulemusi testida, tagasisidet anda ning kaardistajate töökiiruse muutusi mõõta. Vahe- ja

lõpptulemusi valideeritakse ka lõppkasutajate peal ning pakkuja peab jõudma tööde üle

andmiseks koostada ka kolme etapi dokumentatsiooni. Hankija ei väida, et 1,5-kordne töö maht

esimesel aastal on võimatu, kuid olematu puhveraeg I aasta lõpus ja esimese aasta töömahu

mitte adresseerimine riskianalüüsis tekitas hindamiskomisjonis kahtluse, et pakkuja arvates on

esimese kahe mudeli üleandmise tähtaeg libisev, mida see aga ei ole. Hankelepingu projekti p-

i 3.1.1 kohaselt I ja II etapi tööd (I ja II mudel) ja aruanded antakse üle hiljemalt 12 kuu jooksul,

pärast hankelepingu sõlmimist. Sama hankelepingu projekti p-i 3.1.3 kohaselt lepingu

p-ides 3.1 ja 3.1.1. kehtestatud töö üleandmise tähtpäevad ning p-is 2.1. esitatud tööde

maksumus jääb muutmata, isegi kui on vajadus täpsustada aja- ja tegevuskava.

6.5.5. Tempokas ajakava esimesel aastal võib realiseeruda kvaliteedi languses, et tähtajast kinni

pidada. Hankija jääb protokollis toodud seisukohale, et riskianalüüs tagab tellija hinnangul

mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise

riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele, kuid ei saa öelda, et Hankijal oleks

täis veendumus Vaidlustaja korrektses lepingu nõuetekohase täitmise võimekuses, mistõttu ei

saa omistada riskianalüüsi eest maksimumpunkte.

6.6 Hankija esitas 03.07.2025 täiendava seisukoha.

6.6.1. Vaidlustaja eksitab vaidlustuskomisjoni, jättes mulje, et nõuded proovitööle on sama asi,

mis nõuded koodi hindamisele. Proovitöö on tervik, mille ühe väljundina pidid pakkujad

esitama Hankijale enda treenitud mudeli koodi. Vaidlustaja kasutab läbivalt segamini termineid

„proovitöö“, „kood“ ja „testimine“, kuigi proovitöö osas on vaidlustatud ainult ühe

hindamiskriteeriumi – mudeli kood – punktid. Vaidlustus baseerub suures osas proovitöö teiste

hindamiskriteeriumide metoodikal või proovitöö nõuetel, mis ei kohaldu koodi hindamisele.

Kohatu on rääkida testimisest või nõuetest proovitööle, kui vaidlustatud on mudeli koodi eest

antud punktid. Vaidlustaja püüab kas menetlust segaseks ajada või ei ole ta ise

hindamismetoodikast aru saanud.

6.6.2. Hankija ei ole läinud vastuollu proovitöö nõuetega ega hindamismetoodikas sätestatud

tingimustega. Hankija hindas koode, jooksutades neid teadlikult mitmel pildil ja ei olnud

piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14. Proovitöö nõuetes sätestatud tingimus, et

testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning testpilt edastatakse nii

TIF kui ka PNG formaadis, puudutab üksnes testimist ning antud nõuet on Hankija ka järginud.

Hankija hindamiskomisjon võttis riskianalüüsi osas Vaidlustaja pakkumuselt punkte maha,

kuna Vaidlustaja pole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat

ajakava riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Hankija on mh protokollis viidanud

potentsiaalsele rahavoo riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil.

6.6.3. Proovitöö

10 (14)

6.6.3.1. Nõuded proovitööle on dokument, mis sätestab eelkõige seda, mida pakkujad proovitöö

osana peavad esitama, millistel andmetel pakkujad mudelit peavad treenima ning kuidas on

korraldatud proovitöö testimine.

Kood on proovitöö üks väljund, sisuliselt mudeli kirjapilt Pythoni keeles, ning koodi hindamine

on proovitöö üks alakriteeriume. Teised kaks proovitöö alakriteeriumi on proovitöö kirjeldus ja

mudeli edukus, mida hinnati 07.04.2025 korraldatud testimisega.

6.6.3.2. Vaidlustaja räägib läbisegi koodi alakriteeriumi eest maha võetud punktidest, mudeli

testimisest (mis on tegelikult seotud mudeli edukuse alakriteeriumiga) ja nõuetest proovitööle

(täpsemalt, testimise korraldusest). Vaidlustatud on üksnes koodi alakriteeriumi osa, mitte

mudeli edukus, mida testimisega hinnati.

Koodi puhul hinnatakse seda, kas kood toimib, on loogiline, on Pythoni keeles või tekitab

küsimusi. Kui kood tekitab hindamiskomisjonis küsimusi, ei saa hindamismetoodika alusel

selle eest anda maksimumpunkte.

6.6.3.3. Mudeli edukust hinnati 07.04.2025 toimunud testimise põhjal, mis on sisuliselt

proovitöö „eksam“. Testimise sooritasid pakkujad pilt nr 14 peal ning edastasid Hankijale

tulemused, millelt arvutati numbriline vääring (F-skoor) ning mis oli aluseks mudeli edukuse

eest antavatele punktidele. Vaidlustaja väide, et Vaidlustaja tõestas, et suudab seda teha

maksimumpunktide vääriliselt (hankija ise tõdeb, et kood töötab selle pildiga, mis pakkujatele

edastati) on väär. Vaidlustaja ei oleks mingil juhul saanud proovitöö eest maksimumpunkte

isegi kui koodi eest omistataks maksimumpunktid, sest mudeli edukuse eest ei saanud

Vaidlustaja maksimumpunkte. Koodi jooksmine ühel valitud pildil ei anna proovitöö eest

maksimumpunkte.

6.6.3.4. Vale on ka Vaidlustaja väide: Leiame, et oleme proovitöö täitnud maksimumpunktide

vääriliselt. Vaidlustaja mõtleb siin ilmselt koodi alakriteeriumit, kuid näitab suutmatust mõista

hindamismetoodikat, viidates kogu proovitöö punktidele.

6.6.3.5. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, mille kohaselt Hankija ütleb, et testimisel kasutatud

piltide arv ei olnud piiratud, kuid proovitöö nõuded ütlevad selgelt, et “Testimisel antakse

pakkujatele ette 1 testpilt”. Hankija ei ole RHAD-is öelnud, et testimisel kasutatud piltide arv

ei ole piiratud. Vastupidi, testimise nõuded, mh see, et pakkujatele antakse ette proovitöö puhul

üks testpilt, on selgelt Nõuetes kirjas. Vaidlustaja ei oska vahet teha proovitöö alakriteeriumitel

ja nende hindamisel.

6.6.3.6. 12.06.2025 sõnumis nr 974314 selgitas Hankija RHR-is Vaidlustajale, et Hankija

jooksutas pakkujate koode kahel testpildil: img_14 ja img_13. Pilt number 14 oli proovitöö

testimise käigus pakkujatele edastatud pilt. Pilti nr 13 pakkujatele ei edastatud, seda kasutas

hankija koodi hindamiseks. Kahe pildi erinevus on see, et pilti nr 13 on keeratud 180 kraadi.

Hankija jooksutas kõigi pakkujate koode kahel pildil ning üksnes vaidlustaja koodil esines

pildiga nr 13 tõrkeid. Hankijal puudub täpne arusaam, mis tõrkeid põhjustas, aga kuna teise

pildiga vaidlustaja kood toimis, siis võib põhjust seostada pildi pööramisega. Käsuga

"gdalinfo" tuvastatud erinevused kahe pildi vahel: Origin point:

img_13.tif: Starts at (14204, 0)

img_14.tif: Starts at (0, 10652) – pööramata pilt

Pixel Size:

img_13.tif: (1, 1)

img_14.tif: (1, -1) – negatiivne Y väärtus on tavapärane

Corner Coordinates: img_13.tif: pööratud piltidel ei ole ükski nurga koordinaat Y-teljel

img_14.tif: pööramata piltidel on mõlema vasaku nurga koordinaat Y-teljel.

Kuna Hankija alustas Vaidlustaja koodi hindamisel pildist nr 13, siis olid küsimused peamiselt

seotud tõrkega, et koodi jooksutamisel ei suudetud leida geomeetria veergu. Pildi vahetamine

11 (14)

lõpuks aitas. Hankija tõi hindamiskomisjoni protokollis koodi hinde selgituseks koodi

mittetoimivus pildil nr 13, mis tekitas Hankijas küsimusi, kuna ühegi teise pakkumuse kood ei

andnud sarnast tõrget. Hankija hinnangul viitas see kõrgendatud tundlikkusele alusandmete

parameetrites, st eeldatakse liiga perfektset sisendit. Alusandmete augmenteerimise käigus on

nt tavapärane piltide pööramine ja muul viisil manipuleerimine, mis ei tohiks koodi toimimist

takistada. Kuna Vaidlustaja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis Hankija

hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1 kuni 2 küsimust, mistõttu ei saanud Vaidlustaja

koodile ka omistada maksimumpunkte lähtuvalt Hankija seatud hindamismetoodikast.

6.6.3.7. 12.06.2025 RHR-i sõnumiga nr 974314 edastas Hankija Vaidlustajale lisaks sõnumis

toodud sisulisele selgitusele ka lingi

https://transit.envir.ee/message/c8dGO2FQ38pdhf6ZxYjenJ[1], millelt Vaidlustaja sai alla

laadida pildi nr 13, eesmärgiga, et Vaidlustaja saaks koodi jooksutada ka ise.

Vaidlustusmenetluse käigus sai Hankija teadlikuks, et on RHR-i sõnumis nr 974314 ekslikult

edastatud lingiga kaasa pannud pildi, mis ei vasta sõnumis nr 974314 toodud kirjeldusele.

6.6.3.8. Hankija edastab Vaidlustajale ise pööratud pildi testimiseks, mille põhjal on võimalik

veenduda sõnumiga nr 974314 edastatud olukorra kirjelduse ja parameetrite tõesuses. Sõnumi

nr 974314 olukorra kirjeldusele vastav pilt (mis jäi sõnumiga nr 974314 edastamata) ja olukorra

kirjeldusele mittevastav pilt (mis edastati sõnumiga nr 974314) on kättesaadavad transiti

vahendusel lingilt https://transit.envir.ee/message/8f4P2lpFEM8UnOUYNVyBnD

(03.07.2025):

- img_13_VASTAB KIRJELDUSELE.tif ja

- img_13_EI VASTA KIRJELDUSELE_saadetud 12.06.tif.

Kirjeldusele vastavast failist nähtub, et selle info on Vaidlustaja saanud Hankijalt RHR-is

12.06.2025 sõnumiga nr 974314.

6.6.3.9. Hankija ei ole modifitseeritud „salapiltidel“ Vaidlustaja koodi jooksutanud pahatahtliku

eesmärgiga leida Vaidlustaja koodis vigu. Hankija on 12.06.2025 sõnumiga nr 974314

selgitanud Vaidlustajale sisuliselt, et Vaidlustaja kood ei jooksnud pildil nr 13 ning Hankija

kirjeldas koodi veateadet Vaidlustajale. Sõnumiga nr 974314 saatis Hankija Vaidlustajale

selgituse, veateate ja pildi nr 13, et Vaidlustaja saaks ka ise jooksutada koodi ja viga korrata.

Saadetud sõnumi juurde manustas Hankija ekslikult sõnumi kirjeldusele mittevastava pildi.

Hankija ei ole Vaidlustaja koodi jooksutamise veateadet välja mõelnud.

6.6.3.10. Hindamismetoodika alusel ei saanud Hankija omistada Vaidlustaja pakkumusele

maksimumpunkte. Kui Vaidlustaja kood oleks jooksnud kirjeldatud parameetritega pildil, siis

ei oleks hindamiskomisjonil tekkinud küsimusi ja oleks saanud koodile omistada

maksimumpunktid. Hankija jääb seisukohale, et pildi pööramine on tavapärane eeltöötluse viis.

6.6.3.11. Tahavaate kaamerapildi 180 kraadi keeramine oli vajalik selleks, et Hankija ei peaks

pildi digimise käigus kaela nihestama. Sarnaselt pööras Hankija küljevaate pilte 90 kraadi ühele

või teisele poole. Pööramata piltide digimine eeldaks tööd ebainimlikus asendis. See, et

treeningandmete komplektis ei olnud ühtki 180 kraadi pööratud pilti, oli juhus ja mitte Hankija

soov pakkujate koode hilisemas faasis katki teha. Kõnealune pilt nr 13 oli esimene pilt, millega

koodi toimivust katsetati, koodi katki tegemise viise ei ole otsitud. Ka koodi toimivuse

testimisel pole sellist eesmärki seatud, et kontrollida koodi vastupidavust katki tegemisele.

6.6.3.12. Proovitöö nõuetes sätestatud tingimus, et testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt

suurusega kuni 0,5GB ning testpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis, käib üksnes

proovitöö nõuete kohta.

Testimine on protsess, mille viisid läbi pakkujad ise, nö proovitöö eksam. Testimise jaoks oli

Hankija igaks juhuks ette valmistanud kaks testpilti, millest üks läks kasutusse (pilt 14). Juhul,

12 (14)

kui testimise ajal oleks pildiga 14 olnud probleem, siis oleks Hankija saanud jagada selle asemel

pilti nr 13. Testimine sujus ja pilti nr 13 vaja ei läinud, mistõttu oli seda hea kasutada hilisemas

etapis koodide jooksutamiseks ja hindamiseks.

6.6.3.13. Hankija ei eksinud enda proovitöö nõuete vastu, sh ei jaganud pakkujatega rohkem

kui üht pilti ega hinnanud proovitöö tulemusi (F-skoor) ühelgi muul pildil kui pilt 14, mida oli

pakkujatega jaganud. Koodide hindamise etapis (erineb testimisest) jooksutas Hankija

pakkujate koode teadlikult mitmel pildil ja ta ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud

pildiga nr 14.

6.6.4. Riskianalüüs projektiplaanis

6.6.4.1. Hankija selgitab veelkord riskianalüüsi hindamiskriteeriumi maksimumpunktide ja

Vaidlustaja pakkumusele omistatud kolme punkti erinevust:

- esimese puhul on hindamismetoodika kohaselt tellija pakkumuse põhjal veendunud

pakkujapoolses võimekuses tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine:

- teise puhul aga tagab riskianalüüs tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu

nõuetekohase täitmise, kusjuures kolme punkti omistamise kirjelduses on hindamismetoodikas

eraldi välja toodud, et Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende

maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada,

kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik või vastuoluline või pakkuja poolt

põhjendamata.

6.6.4.2. Hindamiskomisjon lähtus punktide andmisel hindamismetoodikast ja leidis, et

Vaidlustaja pole riskianalüüsis käsitlenud kõiki projektis ette tulla võivaid probleeme (projekti

1. aasta ajakava libisemine üle lubatud tähtaja), seega on Vaidlustaja riskianalüüs kolme punkti

vääriline. Kuna riskianalüüs on kolme punkti vääriline, siis pole Hankijal veendumust

Vaidlustaja võimekuses hankelepingut nõuetekohaselt täita, vaid see on tagatud mõningate

mööndustega.

6.6.4.3. Projektiplaani maksimumpunktid ja riskianalüüsi madalamad punktid ei ole teineteist

välistavad. Kuna riskide maandamine ajakava osas oli riskianalüüsis puudulik (st kolme punkti

vääriline), võeti punkte siiski riskianalüüsi hindamiskriteeriumi all maha.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Riigihankes oli 4 hindamiskriteeriumi, millest vaidlustus puudutab kahte: projektiplaan ja

proovitöö. Mõlemad nimetatud hindamiskriteeriumid jagunevad omakorda kolmeks

alakriteeriumiks, millest vaidlustatakse kummaski hindamist ühe alakriteeriumi alusel:

- proovitöö hindamiskriteeriumis alakriteeriumi väljund 2: Mudeli kood (edaspidi Koodi

kriteerium);

- projektiplaani hindamiskriteeriumis alakriteeriumi riskianalüüs (edaspidi Riskianalüüsi

kriteerium).

Esimesel juhul on maksimaalne võimalik väärtuspunktide arv 10, millest Vaidlustaja

pakkumusele on omistatud 7 ja teisel juhul on maksimaalne võimalik väärtuspunktide arv 5,

millest Vaidlustaja pakkumusele on antud 3.

Vaidlus käib üksnes punktide andmise üle Vaidlustaja pakkumusele ja selleks, et Vaidlustajal

võiks tekkida põhimõtteline võimalus edestada hindepunktidega Kolmanda isiku pakkumust,

peab Hankija olema eksinud mõlema alakriteeriumi alusel Vaidlustaja pakkumusele

hindepunktide andmisel (kokku 5 väärtuspunkti), kuna Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsusest nähtuvalt on Kolmanda isiku pakkumuse edu Vaidlustaja pakkumuse ees

4,1 punkti (Kolmanda isiku pakkumusele on omistatud 84,37 punkti ja Vaidlustaja pakkumusele

13 (14)

80,27 punkti).

8. Kuna menetlusosalised on peamise rõhuasetuse pannud Vaidlustaja pakkumuse hindamisele

Koodi kriteeriumi alusel, siis alustab vaidlustuskomisjon Otsuse õiguspärasuse hindamist

Vaidlustaja pakkumusele nimetatud hindamiskriteeriumi alusel hindepunktide omistamise

kontrollist.

8.1. Koodi kriteeriumi kohaselt omistatakse punkte vaidlustusse puutuvas osas järgmiselt:

- mudeli koodi eest omistatakse 10 punkti, kui kood toimib, on Pythoni keeles loogiliselt üles

ehitatud ning kommenteeritud selliselt, et hankijal ei teki küsimusi;

- mudeli koodi eest omistatakse 7 punkti, kui kood toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud

selliselt, et hankijal tekib 1-2 küsimust.

Seega maksimumpunktid omistatakse pakkumusele vaid juhul, kui Hankijal mingeid küsimusi

koodi hindamisel Koodi kriteeriumi alusel ei teki ja hindepunktide vähendamiseks piisab ühe

küsimuse tekkimisest Hankijal.

Otsuses viidatud hindamiskomisjoni 04.06.2025 koondprotokollist (edaspidi Protokoll)

nähtuvalt põhjendab Vaidlustaja pakkumusele Koodi kriteeriumi alusel 7 hindepunkti andmist

üks lause: kuna pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis

hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1-2 küsimust, mistõttu ei saanud koodile omistada

maksimumpunkte.

8.2. Vaidlustaja küsis 09.06.2025 RHR-i teabevahetuses Hankijalt selgitust, mille sai 12.06.2025

(sõnumi ID 974314). Hankija selgitas, et pakkujatele proovitöö tegemiseks edastatud testpildil

(pilt 14) Vaidlustaja kood töötas, kuid Hankija tuvastas tõrked koodi töötamisel lisapildil (pilt

13), sh kinnitas Hankija üheselt mõistetavalt, et Protokollis on koodi hinde selgituseks toodud

selle mittetoimivus pildil nr 13, mis tekitas hankijas küsimusi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui Hankija eksis selgitustega kaasa pandud pildiga

(vt Hankija seisukohtade p 6.6.3.7), olid sõnalised selgitused Vaidlustaja koodi kohta sisulised ja

põhjendasid seda, milline küsimus Hankijal seoses Vaidlustaja koodi testimisega tekkis. Hankija

on piisavalt põhjendanud, et Vaidlustaja kood ei töötanud pildil 13 tõrgeteta ja sisulise vaidluse

raskuspunkt taandub sellele, kas RHAD-ist tulenes Hankijale õigus testida koodi ka pildil 13 või

pidi Hankija piirduma pakkumuste hindamisel pakkujate koodide jooksutamisega proovitöö

tegemiseks pakkujatele edastatud testpildil 14. Märkimisväärne on, et Vaidlustaja ise on

pakkumuses esitatud dokumendist „Juhend koodi jooksutamiseks“ märkinud, et hinnang

edukusele pärineb treeningust, kus testpildiks oli pilt 12.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui RHAD ei piiranud Hankija õigust Koodi kriteeriumi

alusel esitatud koode pakkumuste hindamisel jooksutada ka pildil 13, siis on õige Hankija väide

Protokollis hindepunktide vähendamisel, et kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel

(konkreetsel juhul pildil 13) ja Hankijal tõusetunud küsimus(ed) tõrgete kohta täidavad Koodi

kriteeriumi koosseisu maksimaalsete hindepuntide andmata jätmiseks.

8.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja eksib väites, et Hankija pidi Koodi

kriteeriumi alusel hindamisel piirduma Vaidlustaja proovitöö testimisega pildil 14 ja õige on

Hankija väide, et Nõuetes tuleb eristada nõudeid proovitööle ja nõudeid koodi hindamisele.

Sisuliselt väidab Vaidlustaja, et Hankija pidi piirduma testimisel (hindamisel Koodi kriteeriumi

alusel) lähteandemetega (Nõuetes on sätestatud, et Lähteandmed (nii treeningandmed kui ka

testandmed) tulevad Hankijalt. Lähteandmed on pildid (rasterandmed), mis on duublis tif ja

jpeg formaadis.[---]), kuid Vaidlustaja jätab tähelepanuta Nõuetes esitatud proovitöö tingimuste

kolmanda punkti, mis sätestab järgneva:

• Proovitöö peab olema sooritatud hankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel

valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.

Seega proovitöö (ehk mudeli loomine, treenimine) peab toimuma nende andmetega, mille

Hankija pakkujatele algselt andis, mis tagab võrdse lähtealuse kõigile pakkujatele, kuid Hankija

14 (14)

on RHAD-is selgelt öelnud, et testimiseks kasutatakse andmeid, mis on samaväärsed (oma

olemuselt, struktuurilt ja omadustelt sarnased) algsetele andmetele (lähteandmetele), millega

mudel treeniti, kuid need andmed ei ole täpselt samad.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pidi Nõuetest aru

saama, et Hankijal on õigus testida koodi ka lähteandmetega samaväärsete andmete peal, sh

pildil 13. Hankija on vaidlustusmenetluses asjakohaselt selgitanud pildi 13 samaväärsust

lähteandmetega, arvestades ka asjaolu, et pilti 13 pöörati (p-id 6.3.4 ja 6.3.5). Hankija on

sealjuures rõhutanud, et veateatel puudub otsene viide selle pööramisele, mistõttu fakt, et

Hankija pilti 13 koodi testimisel pööras, Hankija põhjendustest nähtuvalt iseenesest täiendavaid

küsimusi Koodi kriteeriumi kohaldamisel ei tekitanud.

8.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna:

- Vaidlustaja koodi jooksutamine pildil 13 Vaidlustaja pakkumuse hindamiseks on kooskõlas

RHAD-iga (Nõuetega ja Koodi kriteeriumiga);

- Hankijal tekkisid koodi jooksutamisel pildil 13 tõrked;

- tõrgete tekkimine võis Hankijas tekitada Koodi kriteeriumis märgitud küsimuse(d) ja

Protokollist nähtuvalt küsimused Hankijal ka tekkisid;

- küsimuste tekkimisel oli Hankija õigustatud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel Koodi

kriteeriumi alusel hindepunkte vähendama,

siis on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust vastavalt RHAD-is sätestatud hindamise

kriteeriumile (Koodi kriteeriumile), Hankija ei ole eksinud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel

Koodi kriteeriumi alusel ja Hankija ei pidanud omistama Vaidlustaja pakkumusele Koodi

kriteeriumi alusel maksimaalseid väärtuspunkte.

9. Vaidlustuskomisjon kordab, et Vaidlustaja pakkumusel oleks võimalus osutuda edukaks vaid

juhul, kui Hankija on omistanud hindepunkte valesti mõlema hindamiskriteeriumi – nii Koodi

kriteeriumi kui ka Riskianalüüsi kriteeriumi alusel. Olukorras, kus Hankija ei ole eksinud Koodi

kriteeriumi alusel Vaidlustaja pakkumuse hindamisel, ei oleks Vaidlustajal võimalik saavutada

oma pakkumuse edukaks tunnistamist isegi juhul, kui Hankija oleks tema pakkumust

Riskianalüüsi kriteeriumi alusel valesti hinnanud (mida vaidlustuskomisjon antud juhul

vastavasisulise kontrolli teatamata jätmise põhjusel ei väida, kuna juhul kui osa väiteid ei saa

mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende suhtes ei pea võtma

ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26)).

Tulenevalt eespooltoodust on Hankija Otsus õige ja kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning selle

kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik oma seisukohti ei esitanud, mistõttu tal kulusid tekkida ka ei saanud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk