Väike-Ula külas Lepiku detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

katusekalle 20-45%

1

0

1 0

POS 1

katusekalle 20-45%

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

1

0

,

0

0

1

0

,

0

0

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

09-22-DP

Töö nimetus ja aadress

Väike-Ula küla, Saaremaa vald, Saare maakond

1:500 Staadium

eskiis

Lepiku detailplaneering

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 11.07.2025

Janika Jürgenson

KRUNDI EHITUSÕIGUS

46009 / 7

2 / 1 1+3

1

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Lepiku 72101:003:0322 Tauno Rehtla

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

lu ba

tu d

ko rr

us el

is us

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on ed

)

su ur

im lu

ba tu

d kõ

rg us

(m )

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v (p

õh ih

oo ne

+a bi

ho on

ed )

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

ja se

rv itu

ud id

1 Talli 20489 600 2 1

9 7 1+3 ML, EP M 100% TP3

1. MP kaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; 2. Puurkaevu hooldusala 10 m; 3. Imbväljaku kaitsevöönd 10 m; 4. Veehaarde rajamise piiranguga ala 50 m imbväljaku välisservast

2 Rehe 20763 600 2 1

9 7 1+3 ML, EP M 100% TP3

1. MP kaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; 2. Puurkaevu hooldusala 10 m; 3. Imbväljaku kaitsevöönd 10 m; 4. Veehaarde rajamise piiranguga ala 50 m imbväljaku välisservast 5. Juurdepääsutee servituut 6. Elektripaigaldise kaitsevööndi isiklik kasutusõigus

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Tauno Rehtla

ML, EP

SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE LUBATUD MAKS. KÕRGUS

HOONETE LUBATUD SUURIM ARV

ELAMU/ABIHOONE LUBATUD KORRUSELISUS ELUHOONE+ABIHOONED

SIHTOTSTARVE

NIMETUS

ELAMU/ABIHOONE

46009 / 7

2 / 1 1+3

20489 m

ML70%, EP30%

2

POS 2

46009 / 7

2 / 1 1+3

20763 m

ML80%, EP20%

2

1

0

1

0

20489 m

2

5 0 ,0

0

1

0

, 0

0

5 0 , 0 0

1

0

, 0

0

5

,

0

0

5 , 0 0

hoonestusala 6072 m

2

hoonestusala 3924 m

2

3 ,5

0

3

,

5

0

Tingmärgid

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (mai 2025)

Planeeringuala piir

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 22.07.2025

Asukohaskeem

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Töö nimetus ja aadress

Joonise nimetus

Töö nr

09-22-DP

Staadium

eskiis

Joonis

DP1

Jooniseid

3

Lepiku detailplaneering

Lepiku katastriüksus, Väike-Ula küla,

Saaremaa vald

Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik: Tauno Rehtla

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 3 Töö nr Joonis Jooniseid

09-22-DP

Töö nimetus ja aadress

Väike-Ula küla, Saaremaa vald, Saare maakond

1:500 Staadium

eskiis

Lepiku detailplaneering

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 27.05.2025

Janika Jürgenson

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Lepiku 72101:003:0322 Tauno Rehtla

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Tauno Rehtla

Osaühing DP Projektbüroo Registrikood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10 Kuressaare Saaremaa vald 93819, [email protected], +372 4525000

Huvitatud isik: Tauno Rehtla Planeerija: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], +372 4545491

SAAREMAA VALD, VÄIKE-ULA KÜLA, LEPIKU KATASTRIÜKSUS KAT.TUNNUS 72101:003:0322

LEPIKU DETAILPLANEERING

KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 09-22-DP

Algatatud 20.06.2023 korraldusega nr 2-3/828

Planeeringu koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson 7 arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 22.07.2025

KURESSAARE 2025

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 2

Sisukord

1 Seletuskiri ................................................................................................................................ 4

1.1 Lähtesituatsioon ............................................................................................................. 4

1.2 Planeeringu koostamise alused ..................................................................................... 4

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid .................................................................. 4

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................... 6

2.1 Asukoht ........................................................................................................................... 6

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ......................................................................................... 6

2.3 Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus.................................................................................................................................. 7

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid ................ 7 2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ .............................8 2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule .............................................................9 2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud .......................................................................10

3 Planeeringuga kavandatu ..................................................................................................... 10

3.1 Krundijaotus .................................................................................................................. 10

3.2 Kruntide ehitusõigus .................................................................................................... 10

3.3 L k usk rra us juurdepääs ja parkimine ................................................................... 12

3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine ................................................. 13

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused ................................................................................ 14

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine ................................................................................ 15

3.7 Tuleohutusnõuded ....................................................................................................... 16

4 Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 17

4.1 Elektrivarustus .............................................................................................................. 17

4.2 Sidevarustus .................................................................................................................. 17

4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ......................................... 17

4.4 Soojavarustus ................................................................................................................ 18

5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused ...................................................................... 19

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................... 19

7 Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................. 20

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 3

Joonised

DP1 Asukohakeem M 1:10000

DP2 Tugijoonis M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

Lisad

Illustratsioon

Menetlusdokumendid

Tehnilised tingimused

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 4

1 Seletuskiri

1.1 Lähtesituatsioon

Detailplaneeringu nimetus: Lepiku detailplaneering

Huvitatud isik: Tauno Rehtla

Planeeringuala suurus: ca 4,1 ha

1.2 Planeeringu koostamise alused

1. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

2. Detailplaneeringu algatamise taotlus (22.05.2023);

3. Saaremaa Vallavalitsuse 20.06.2023 korraldus nr 2-3/828 „Väike-Ula külas Lepiku

detailplaneeringu algatamine“ koos lisadega

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid

1. Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 28-22-G (22.03.2022);

2. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

4. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

5. Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

6. Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

7. Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

8. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

9. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

10. Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

11. Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232);

12. Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

13. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

14. R g ha use n str 7. . 9 äärus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

15. Keskk nna n str 8. . 9 äärus nr 6 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

16. Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”;

17. Saare aa Va ava tsuse 4. 6. 9 äärus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri Saaremaa vallas“;

18. Saare aa Va ava tsuse 9. 5. 8 äärus nr 4 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;

19. Saare maakonnaplaneering 2030+;

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 5

20. Salme Vallavolikogu 20.12.2010 otsusega nr 28 kehtestatu „Salme aleviku ja Salme

valla sisemaa üldplaneering“;

21. Elektrilevi OÜ 04.08.2023 koostatud tehnilised tingimused nr 454867;

22. Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“ jne).

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 6

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1 Asukoht

Planeeritav ala hõlmab Saare maakonnas Saaremaa vallas Väike-Ula külas osa Lepiku

(katastritunnus 72101:003:0322) kinnistu nr 3489934 katastriüksusest (vt Joonis 1). Lepiku

katastriüksuse pindala on 22.05.2025 seisuga 71061 m2 ning katastriüksus on 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega.

Planeeringuala asub Saaremaa valla Väike-Ula küla läänepoolses osas, Rahuste raudteetammi

vahetus läheduses. Planeeringuala piirneb põhja poolt Arina (72101:003:0010) ja Aasi

(72101:003:0162) katastriüksustega, lõuna poolt Rahuste raudteetammiga (72101:003:0672),

ida poolt Koduõue (72101:003:0637) ja Tänava (72101:003:0116) katastriüksusega ja lääne

poolt Lepiku (72101:003:0322) katastriüksusega.

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa- ja Ruumiameti ameti X-Gis kaardiserver)

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Kõlvikuliselt koosseisult koosneb planeeringuala 29668 m2 metsamaast, 1067 m2 haritavast

maast, 8912 m2 looduslikust rohumaast ja 1605 m2 muust maast. Planeeringualasse jääb

valdavalt lehtpuumetsa ja võsaga kaetud ala, põhjapoolses osas esineb looduslikku

rohumaad. Metsaregistri andmetel asub planeeringualal keskealine mets, peamised puuliigid

on kask ja haab. Alustaimestikust on valdav osja-tarna-angervaksa kasvukohad.

Planeeringuala põhjapoolset osa läbib pinnastee, selle lähedal asub tiik ja üksik vare.

Planeeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva Rahuste raudteetammiga, tee nr 7210024,

mis on registreeritud pärandkultuuri objektide nimistus. Ehitisregistri info kohaselt

planeeringualal hooned ja rajatised puuduvad.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 7

2.3 Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr

Lepiku Eraomand 71061 m² Maatulundusmaa

100%

72101:003:0322 3489934

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringualaga piirnev Rahuste raudteetamm on registreeritud pärandkultuuri objektide

nimistus.

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata

katastriüksused. Lähimad hoonestatud maa-alad Väike-Ula ja Rahuste külas jäävad

planeeringualast ca 300 m kaugusele. Planeeringualast ca 1,0 km põhja poole jääb Lõu laht.

Lähim riigimaantee, 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe tee, jääb ca 370 m kaugusele ja

bussipeatus ca 1,0 km kaugusele. Lähim kauplus asub Rahuste külas ja haridusasutus Salme

alevikus. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt Rahuste

raudteetammi teelt.

Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustab lehtpuumetsade, võsa, lagendike ja kadastikega

kaetud hajaasustus. Arvestades planeeritava hoonestusega jääb piirkond hõredalt asustatud

maa-alaks. Lähipiirkonna väljakujunenud asustusmuster ja planeeritav hoonestustihedus

eeldavad planeeringu realiseerumisel hajutatud hoonestusega hajaasustuse säilimist.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(elamuala ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi

mastaape silmas pidades. Detailplaneeringu elluviimisel võimalikud majanduslikud,

sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on minimaalsed, kuna planeeritav ja olemasolev piirkonna

hoonestus on hajutatud. Hooned planeeringualal kavandada kaasaegse arhitektuurse

lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate

hoonetega. Järgida lähipiirkonnas väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid,

ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad,

välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –struktuuri. Eelnevalt tulenevast

sobitub planeeringuga kavandatav hoonestus piirkonda.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 8

2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ R g ha use n str 7. 4. 8 käskk rjaga nr . -4/94 kehtestatu „Saare

aak nna aneer ngu 3 +“ k hase t n Saare aavane a 8. 4. 8 k rra usega nr

474 kehtestatu „ sustust ja aakasutust suunava keskk nnat ng use jäetu keht a

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt

läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute

Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi kohaselt asub planeeritav ala

rohevõrgustiku maa-alal (vt Joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardist.

planeeringuala asukoht

Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe

tagamine. Tingimused maakasutuse kavandamisel:

- vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist;

- planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel

säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist

leevendavad või kompenseerivad meetmed;

teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 9

Planeerimislahendus vastab maaksutuse kavandamisel Saare maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud põhimõtetele.

2.6 Detailpaneeringu vastavus üldplaneeringule Maa-alal kehtib Salme Vallavolikogu 20.12.2010 otsusega nr 28 kehtestatud Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringule asub planeeringuala põllu- ja metsamajandusmaa alal, kus ei ole toodud elamu ehitamiseks tingimusi. Salme valla sisemaa külades elamumaa arendamiseks üldplaneeringuga kindlaid maa-alasid ei reserveerita. Elamuehitus on lubatud kõikjal, kus seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või sellest planeeringust tulenevad piirangud.

Joonis 3. Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu perspektiivse maakasutuse kaardist.

planeeringuala asukoht Üldplaneeringus on määratud elamuehituseks maakasutus- ja ehitustingimused. Põhiliseks ehitise tüübiks on ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringne juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt. Tulenevalt esitatud tingimustest on detailplaneering kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 10

2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

3 Planeeringuga kavandatu

Planeerimislahendusega nähakse ette Lepiku katastriüksuse jagamise kolmeks

katastriüksuseks. Kahele planeeringualasse jäävale krundile määratakse ehitusõigus

üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Krundi kasutamise sihtotstarveteks määratakse

üksikelamu maa ja muu looduslik maa. Hoonestusalade planeerimisel on lähtutud

üldplaneeringus esitatud nõudest- elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva

kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Krundi pos 1 on planeeritud

hoonestusala suurusega 6072 m2 kõrghaljastatud maa-alal ei asu. Krundile pos 2 planeeritud

hoonestusala suurus on 3924 m2, st 19% metsamaast. Hoonete ja rajatiste välisilme

kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust piirkonnas iseloomuliku hoonestusega ja

kohaliku omapära ning materjalidega. Kuna lähipiirkonnas naaberkatastriüksustel hoonestus

puudub, siis hoonete välisilme kavandamisel tuleb lähtuda traditsioonilisest maa-

arhitektuurist. Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Kavandatav hoonestus peab

moodustama ühtse visuaalse terviku. Abihoonete arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus

peavad kokku sobituma eluhoonetega.

3.1 Krundijaotus

Planeeringujärgse krundi

aadressi nimeettepanek

Pindala

m2

Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise

sihtotstarve

Talli 20489 100% maatulundusmaa Üksikelamu maa EP, muu

looduslik maa ML

Rehe 20763 100% maatulundusmaa Üksikelamu maa EP, muu

looduslik maa ML

Tabel 2. Planeeringujärgsed krundid

3.2 Kruntide ehitusõigus

Ehitisregistri andmetel Lepiku katastriüksustel hooned ja rajatised puuduvad. Kruntidele

planeeritakse üksikelamu ja kuni kolm abihoonet detailplaneeringu põhijoonisel näidatud

hoonestusalal (vt j n s DP3 „Põh j n s tehn võrku ega“). Elamu rajatakse kuni 2

korruselisena, katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m ja katusekaldega 20-45 kraadi.

Elamu juurde planeeritud abihooned rajatakse ühekordsetena, katuseharja suurim lubatud

kõrgus maapinnast võib olla kuni 7,0 m. Suurim hoonete ehitisealune pind krundil on lubatud

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 11

kuni 600 m2. Projekteerimisel arvestada hoonete välisilme kujundamisel sobivust piirkonnaga,

lähipiirkonnas olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja

materjalidega – kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku.

Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud hoonestusala on lubatud rajada

kommunikatsioone/tehnovõrke, alla 500 kW päikesepark ühe majapidamise tarbeks ja 4,0 m

laiune tolmuvaba kattega hoonestusalani kulgev juurdepääsutee.

Ehitusõigus on määratud 20-60 m² hoonete ehitisteatise registreerimiseks ja üle 60 m²

ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Lisaks lubatakse planeeringualal alla 20 m2 ehitisealuse

pinnaga ja alla 5 m kõrguse hoonestuse rajamine, tingimusel et ehitisealune pind kokku ei

ületaks 600 m2 ühel krundil.

Pos 1, pindala 20489 m2

- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet);

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0

m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi;

- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal;

- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi;

välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt);

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

uksed – puit;

keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja

keskkonda sulanduvad.

Pos 2, pindala 20763 m2

- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet);

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0

m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi;

- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal;

- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi;

välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt);

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 12

uksed – puit;

keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja

keskkonda sulanduvad

3.3 Liikluskorraldus, juurdepääs ja parkimine

Planeeringualale pääseb 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe teelt läbi munitsipaalomandis

oleva Rahuste raudteetammi tee nr 7210024. Mahasõit ja juurdepääsutee planeeritavate

hoonestusaladeni peab vastama Päästeameti ja Saaremaa Vallavalitsuse õigusaktidele.

Ehitusprojektide koostamisel ja mahasõidu rajamisel munitsipaalteelt arvestada järgmiste

tingimustega:

1. Projekti asendiplaanil näidata mahasõit kinnistule Rahuste raudteetamm teelt (tee nr

7210024), teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide

kohaseid pöörderaadiusi jms.

2. Ristumiskoha rajamisel tuleb lähtuda mahasõidu tüüpjooniste Tüüp I-st.

3. Tagada ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt ja muldkehast.

4. Ristumiskohal tagada majandus- ja tar stu n str 5. 8. 5 ääruse nr 6 „ ee

r jekteer se n r “ sa „ aantee e r jekteer sn r “ (e as N rmid) kohased

nähtavuskaugused (punkt 5.2.7), kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

5. Ehitustööde teostamise järgselt tagada teekatete ja teega külgneva ala korrastamine.

Ristumiskoha ehitamisel taastada vallatee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada

purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.

6. R stu sk ha eh ta se taga a k us hutus järg es äärust nr 43 „Nõuded

ajut se e k usk rra use e“.

7. Ristumiskoha ehitamise kulud kannab huvitatud isik.

Teekatte laius peab olema minimaalselt 3,5 m, õuelalal peab olema võimalus päästetehnika

ja hoonestust teenindava transpordi manööverdamiseks. Planeeritavate teede pinnakatet

tõstetakse ümbritsevast maapinnast ca 20 cm kõrgemale. Vajadusel rajada ehitatava tee

servadesse kraavitus. Krundile pos 2 esitatakse juurdepääsutee servituudi seadmise

ettepanek pos 1 kasuks. EVS 843:2016 Tabel 9.2 järgi on parkimiskohtade arv eramul

väikeelamute alal 3 sõiduauto kohta. Lõplik juurdepääsutee ja parkimisala asukoht

lahendatakse krundisiseselt ehitusprojektide koosseisus.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 13

3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine

Planeeritavate kruntide piirdeaiaks võib olla kivi-, hirs-, lipp- või lattaed. Piirded on lubatud

rajada üksnes hoonestusala piirile (keelatud on rajada piirdeaeda krundi piirile), kuid

soovitatavalt eelistada aedade püstitamise asemel luua privaatsust haljastusega. Karjatamise

eesmärgil võib piirdeid rajada kogu planeeringuala ulatuses. Keelatud on kasutada

massiivseid metallaedu, vundamendil piirdeid ning muid aedlinlikke aiatüüpe. Piirete

rajamisel tuleb eelistada looduslikke materjale ja arvestada kohalikke ehitusviise ja –tavasid.

Kiviaedade kõrgus võib olla kuni 90 cm, teiste piirete rajamisel kuni 1,5 m. Piirete täpne

lahendus esitatakse ehitusprojekti koosseisus.

Planeeringuala on registreeritud Maa- ja Ruumiametis valdavalt metsamaa kõlvikuga alana,

mis tuleb maksimaalselt säilitada. Puuliikidest on levinud kask ja haab. Väljaspool

hoonestusalasid on lubatud üksnes valikraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Raiete teostamisel

arvestada looduskaitseseadusest tulenevate piirangutega. Metsa raadamine on lubatud

väljaspool hoonestusala üksnes käesolevas detailplaneeringus kavandatud juurdepääsu ja

tehnovõrkude rajamiseks vajalikus mahus. Elamute ehitusalad tuleb kujundada raiete,

metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusel elamiseks sobivaks looduslikuks õuemaaks.

Raided ei tohi ületada krundi piires 20% kasvava metsa mahust. Pos 2 planeeritud

hoonestusala moodustab ca 19% krundil asuvast metsakõlvikust, seega ei ületa planeeritud

tegevusega kaasnevad raided üldplaneeringuga määratud 20% kasvava metsa mahust.

Hoonestusaladel tuleb vältida lageraiet ja hoonete ehitusprojektide koosseisus märkida

säilitamisele kuuluvad puud või puudegrupid. Raadamine viia läbi üksnes vahetul ehitusalal.

Alustaimestiku kahjustuste minimalseerimiseks, tuleks esmalt rajada juurdepääsuteed ja

tehnovõrgud. Planeeritavate rajatiste ja hoonete lähiümbruses määratleda ehitusala suurus,

millest väljaspoole mitte kavandada mehhanismide liikumist ning ehitusmaterjalide

ladustamine. Ehitusetapis on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus

alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse

pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada tuleb

ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele. Ehitustöödel on kohustus

vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist. Juurte kaitseks

tuleks asetada maapinnale 13asil puutüve masinate liikumisteele puitkilbid. Ehitustegevuse

lähialasse jäävad puutüved tuleb kaitsta ajutise piirdega (plankudega). Vältimaks okste

rebenemist, tuleks lõigata puudelt maha alumised, kuid seejuures ei tohi kärpida võra

ühepoolseks. Väljapool hoonestusala tuleb raie planeerimisel arvestada metsaseaduse ja

muude õigusaktide nõuetega. Lubatud on üksnes valikraie, harvendusraie ja sanitaarraie.

Kui kavandatakse haljastuse rajamist planeeringualal, tuleb arvestada taimede sobivust

looduslikule alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike (harilik

kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, tamm jne). Haljastuse täpne lahendus esitatakse hoonete

ehitusprojektide koosseisus.

Planeeritavatel kruntidel tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa

vallas kehtivatele jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 14

korraldatud jäätmeveo raames). Hoonestusaladele paigaldada jäätmemahutid olmejäätmete

kogumiseks ja tagada jäätmete liigiti kogumine. Biolagunevad jäätmed on soovitav krundil

kohapeal kompostida. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava laiuse, vaba

kõrguse ja kandevõimega ning tasane, võimaldades jäätmeveoki ligipääsu mahutile. Jäätmete

sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised

jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete

käitlemist kohapeal ei kavandata ja seega kavandatav tegevus ei oma jäätmetekkest

tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Planeeringuala hoonestuse ja maapinna kalde projekteerimisel jälgida reljeefi muutust. Teede

ja platside kallete määramisel arvestada sademevete pinnasesse immutamise võimalusega.

Juurdepääsuteede ja hoonestusalade planeeritavad ligikaudsed kõrgusmärgid on esitatud

joonistel DP3. Hoonestusalade pindade minimaalne tõstmine on lubatud maapinnale kallete

andmisega. Vertikaalplaneerimise täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga.

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu, mistõttu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-

või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritud elanike

arv ei ületa antud piirkonna keskkonnataluvust. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura

2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega

intensiivsemad, kuid lühiajalised ja lõpevad enamasti hoonete või rajatiste valmimisega.

Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikas ehitustegevus jääks väljapoole

linnuliikide pesitsusperioodi. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või

keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise

maakasutuse piiride.

Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Ehitustegevuse käigus tuleb

tekkivad ehitusjäätmed liigiti koguda, võimalusel taaskasutada või ringlusesse suunata

Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 15

Planeeringuala paikneb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja

pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste

lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale

ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada

rajatavate reoveekäitlussüsteemide nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste

eiramise tõttu

Eesti looduse infosüsteemi andmetele tuginedes ei paikne planeeringualal maardlaid ega

kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne maa-

ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade

kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava ehitustegevusega. Erinevate

ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust

maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib.

Kaitsealuseid taimeliike katastriüksusel registreeritud ei ole.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid

see on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega

kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Tegemist on elamu ja abihoonetega, kus

õhusaaste on tavapärane keskmisele majapidamisele ning ei oma seega olulist mõju.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja

rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms).

Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda

litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav

tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei

kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat olulist

negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda

tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Planeeringualal ei ole ette näha

vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine

Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine

ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide

ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 16

Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning

murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. Hoone

sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega

vähendavad kuritegevuse riske.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles

tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult

viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada

süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Kur tegevuse ra se e a ta kaasa tse võ turvateenuste t sutatav jä g steenus.

Jälgimisega võib tegeleda ka ukse-, majahoidja või naabrivalve, millele aitab kaasa videovalve.

3.7 Tuleohutusnõuded

H nete r jekteer se ähtu a S se n str . 3. äärusest nr 7 “Eh t se e

es tatava tu e hutusnõu e “. u e ev ku tak sta seks ühe t h ne t te se e ea

hoonetevaheline kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele

tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Hooned kuuluvad TP-3 (tuldkartev)

tuleohutusklassi.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga ja hajaasustusega piirkonna üksik- ja

kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee

veevõtuk hta. EVS 8 ‐6: kohaselt loetakse tuletõrje veevarustuse mõistes

hajaasustuseks ala, kus naaberkatastriüksuste hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole

väiksem kui 40 meetrit. Välise kustutusvee tagamisel on arvestatud Siseministri 18.02.2021

ääruses nr „Veevõtuk ha raja se katseta se kasuta se k rrash u täh sta se ja

tea evahetuse nõu e t ng use n ng k r “ sätestatud leevendusega veevõtukoha

kauguse osas. § 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht. Lg(51) Ehitise veevõtukohana

võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks

järgmistest tingimustest: 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega

võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Lähim naaberkatastriüksuse

hoone, Lõupõllu küla Reinu (80701:002:0443) katastriüksuse elamu, asub planeeritavast

hoonestusalast ca 300 m kaugusel. Tulekustutusvee tagamise võimalus lahendada hoonete

ehitusprojektide koosseisus. Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht (looduslik veevõtukoht nr

7818) paikneb Ansekülas Patsi katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 72101:002:0257).

Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 17

4 Tehnovõrkude lahendus

4.1 Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 04.08.2023 koostatud

tehnilised tingimused nr 454867. Elektrienergia ühendus on ette nähtud alajaama

LaomardiKuressaare) fiidrile F2 planeeritavast madalpinge kaablist. Planeeritud

võrguühendus mõlemale krundile on 3x16A. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud

katastriüksuse piiri lähedale jaotuskilp ja liitumiskilp kahele tarbijale. Liitumiskilbile peab

olema tagatud vaba juurdepääs. Elektritoide liitumiskilbist objektideni näha ette maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Alternatiivse

variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks

keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Krundile pos 1 on planeeritud päikesepark

taastuvenergia tootmiseks. Päikesepaneelide paigaldus on lubatud ka hoonete katustele.

Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumispunktist edasi peab klient ise

projekteerima ja ehitama oma vajadustele ja nõuetele vastava kaabelliini. Krundisisesed

võrgud alates liitumiskilbist lahendada koos objekti elektrivarustuse projektiga.

4.2 Sidevarustus

Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Veevarustus

Planeeritavate kruntide veevarustus lahendatakse lokaalsete puurkaevude baasil. Puurkaevu

rajamisel tuleb järgida veeseadusest ja ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid. Puurkaevu

rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine

Saaremaa Vallavalitsusele.

Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Olemasolevate ja planeeritavate kanalisatsiooni imbväljakute asukoha piirang 50 m veehaardest on täidetud. Kanalisatsioon

Planeeritavate kruntide kanalisatsioon lahendatakse lokaalsete omapuhastite ja imbväljakute

17asil.

Planeeringualal esineb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjavesi. Keskmiselt kaitstud

põhjaveega aladeks loetakse alasid, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune

moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht. Suhteliselt kaitstud põhjaveega

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 18

aladeks loetakse alasid, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle

5 meetri paksune savi- või liivsavikiht.

Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune

moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse

immutada vaid vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.

Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.

Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.

Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:

• kuja (ka tsets n) eks vähe a t (va ea t k nn ne uhast e n 5 );

• tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee

pinnasesse immutamise keeluala).

• Kui suublaks on pinnas, võib keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal pinnasesse

immutada mehhaaniliselt puhastatud reovett (kuni 5 m3/ööpäevas).

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või

hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui

50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks

kasutatavast salvkaevust. Imbsüsteemist tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala

naaberkatastriüksustele ei ulatu.

Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega puhastit või mahutit.

Sademevesi

Õueala, juurdepääsutee, parkimisala ja hoonete katuste sademeveed juhtida haljasalale ja

immutada pinnasesse. Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on

sademevete juhtimine naaberkatastriüksustele.

4.4 Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise

käigus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib

kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepargis taasuvenergiana toodetud

elektrit. Maaküttesüsteemide kasutamisel rajada küttekontuurid ainult hoonestusalale või

kasutada vertikaalseid soojuspuuraukusid. Seega on küttena lubatud kasutada üksnes

looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid ning keelatud on kasutada loodust reostavaid

küttematerjale (nt kivisüsi).

Käesolevas detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.

Tehnovõrkude omavahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade

projektide koostamise käigus.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 19

5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused

Servituutide alad on kantud j n se e DP3 „Põh j n s tehn võrku ega“.

Jrk nr Servituudi tüüp teeniv kinnisasi/ krunt,

millele tehakse

ettepanek seada

servituut

valitsev krunt või asutus,

mille kasuks on tehtud

ettepanek seada servituut

1 Reaalservituut (juurdepääs) Pos 2 Pos 1

2 Elektripaigaldise kaitsevööndi

Isiklik kasutusõigus Pos 2 Pos 1

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Maakorraldustööde teostamine Lepiku katastriüksuse jagamiseks vastavalt

detailplaneeringus esitatud kruntidele, mille käigus tõsta uued moodustavad

katastriüksused kinnistusraamatus eraldi registriosadesse.

2. Hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamine, ehitusloa taotlemine/ehitusteatise

esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule, juurdepääsutee ja kruntide

parkimisalade rajamine, hoonete ehitus, tehnovõrkude rajamine. Juurdepääsuteele

servituudi seadmine.

3. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule. Enne kasutuslubade / kasutusteatise registreerimist seada

isiklik kasutusõigus tehnovõrgu valdaja kasuks. Hooneid teenindavad tehnorajatised

peavad olema vamis ehitatud ja võetud kasutusele hiljemalt hoonetele kasutuslubade

taotlemise ja / või kasutusteatiste esitamise ajaks.

Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 20

7 Kruntide ehitusõigus

Pos 1, pindala 20489 m2

- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP - Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet); - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²; - Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0

m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi; - Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal; - Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi; välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv; nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt); aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast; uksed – puit; keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja keskkonda sulanduvad. Pos 2, pindala 20763 m2

- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP - Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet); - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²; - Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0

m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi; - Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal; - Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi; välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv; nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt); aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast; uksed – puit; keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja keskkonda sulanduvad.

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

22.07.2025 nr 5-2/4131-1

Väike-Ula külas Lepiku detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

esitame kooskõlastamiseks Väike-Ula külas Lepiku detailplaneeringu (vt lisa).

Detailplaneeringu ala suurusega ca 4,1 ha hõlmab osa Lepiku katastriüksusest (katastritunnus

72101:003:0322, maatulundusmaa 100%, pindala 7,11 ha). Detailplaneeringu eesmärgiks on

katastriüksuse jagamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

ehitamiseks.

Detailplaneeringu menetluse materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-23-023.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa: detailplaneering „Lepiku_dp_22.07.2025“

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]