Detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega

20, 0

R 20

0, 0

2, 5 23,9

2, 5

7,0

6, 0

10,0

96,8

16 6, 5

18,0 48 ,8

222,8

231,9

72 ,8

7,0

32 ,0

63,5

30 ,0

25945 m²

16340 m²

5,6

7,0

P91

5,0

6,6

5,0

44,9

105,0

105,0

15 ,0

105,0

105,0

15 ,0

35,5

12,6

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P5

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P5

6, 0

7, 0

2,7

9, 2

A A'

9,9

2,5

6, 07, 0

3,0

2,7

6,0 2, 7

7,0

P11

7,0

2, 7

P14

P18

3, 0

3,0

30 ,0

35 ,7

11 ,8

3, 0

2, 0

7,0

7,0

319,2

6,0

7,0

38 ,2

17 ,6

8, 0

Sadu lautor

ong 1 6,5m

Sadulautorong 16,5m

30 ,0

30, 0

R10,0

1,5 9,3 2,5 2,1

14,0

PO S

4

PO S

1

Tänassilma tee

11,4A A'

MÄRKUSED: · Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geoalus OÜ poolt 14.12.2023 koostatud digitaalselt

mõõdistatud geodeetilist alusplaani (töö nr 23-G522). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga november 2023.a. Lumikatte pakus 15cm.

· Joonisele on kantud Juuliku Tabasalu ühendustee eelprojekt, töö koostaja Aktsiaselts Teede Tehnokeskus, projekt nr 107/05.

· Hoonete, haljastuse ja tehnovõrkude lahendus on illustratiivne ja täpsustub edasistes etappides. · Parkimiskohtade hulk täpsustub projekteerimisel. Parkimiskohti kavandada vastavalt reaalsele vajadusele.

Parklad tuleb liigendada kõrghaljastusega, vältida ulatuslikke kõvakattega alasid. · Joametsa ja Joaserva geodeetiline alusplaan on mõõdetud Woge OÜ poolt 30.12.2020, töö nr 0288.

Planeeritud hoone illustratiivne asukoht

Juurdepääs krundile

Haljasala

Planeeritud krundi piir

Planeeritud maapealne hoonestusala

30 m laiune haljaspuhver (segapuistu ja tihe põõsastik)

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID Planeeritava ala piir

Planeeritud autoliikluse ala

ÜP-järgne perspektiivne põhimõtteline maantee trassi koridor

Liiklussuunad ja planeeritud ülekäigurada

Perspektiivne jalgratta- ja jalgtee

Teekaitsevööndi piir (50 m äärmise sõiduraja teljest)

Tingmärgid vastavalt Juuliku Tabasalu ühendustee eelprojektile

Kergliiklusteed

Asfaltbetoonkattega põhitee (I klass)

Haljastus (illustratiivne, täpsustub edasistes etappides)

*sihtotstarve 0-100% tähendab, et võimalik on sihtotstarvete osakaalu kombineerida või kavandada ühte neist 100%. ** planeeritud parkimiskohtade arv on illustratiivne. Parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada planeeritaval krundil selle siseselt tegelikku vajadust

arvestades (lähtuda nt töötajate arvust).

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Liina Ollema

Jaanus Aavik

Asukoht: Põhijoonis

M 1:50029-202404

13.06.2025 4Villa Cartelloni OÜ

Saku Vallavalitsus

Saku valdwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Teekaitsevöönd 10 m

Nähtavuskolmnurgad

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Krundi ehitusõigus

Krundi pos. nr

Plan. parkimiskohtade arv õues

Plan. parkimiskohtade arv hoones

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES

EHITISE- ALUNE PIND (m²)

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n

1

Tunneli kaitsetsoon 10m tunneli telgjoonest

m²

1 Ä ja/või T

14 m 4

44481 3+2

111203 304

m²

2 L 100

- -

- -

10629 - -

m²

4 T 100

- -

- -

-

64 - -

naaber DP-s kavandatav juurdepääs ja kõnnitee

Planeeritud maapealne hoonestusala, mis on realiseeritav tingimusel,

et koostatakse täiendav uuring Väänatunneli osas ja Muinsuskaitseametiga saadakse kokkulepe hoone rajamise tingimuste osas

m²

5 L

- -

- -

-

794 - -

Planeeritud jalgratta- ja jalgtee (täpsustub projekteerimisel)

PÕHIJOONISN

Perspektiivne päästeauto läbipääs

Lõige A-A'

Perspektiivsest teelahendusest tulenev teekaitsevöönd (ulatus 30 m)

Perspektiivsest teelahendusesttulenev teekaitsevöönd

Likvideeritav objekt

m²

3 L 100

- -

- -

1643 - -

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 20.06.2025 nr 7-1/6-24

Meie 23.07.2025 nr 7.2-2/25/2589-8

Saku vald Tänassilma küla Mariavälja

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Saku valla Tänassilma küla Mariavälja

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 71901:001:0359, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused äri- ja tootmishoonete ja seotud taristu püstitamine

rajamiseks.

Tuginedes Saku valla üldplaneeringule ja võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja

planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Plannum OÜ töö nr 23-23003864 „Saku valla

Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering“ järgmiste märkustega.

1. Enne planeeringu kehtestamist tuleb täpsustada kinnistust moodustatavaid

krundijaotuskavasid liiklussõlme ja kergliiklustee jaoks seoses „Riigitee nr 11420 Saku–

Laagri km 2,00-8,00 Juuliku–Laagri lõigu eskiisprojekti koostamine“ valmimisega

eeldatavalt märtsis 2026.

2. Planeeringu sademevete lahendus vajab täpsustamist järgnevalt. Likvideeritud on kinnistu

idapiiril asuv kraav ja sademevesi nähakse ette immutada kinnistul immutusaladena, reljeef

langeb riigitee 11420 suunas. Seletuskirja lk 14 kohaselt „Võimaliku kraavi ja immutusala

asukoht täpsustub projekteerimisel. Vajadusel kavandada täiendavalt imbtunnel või

viibetiik“.

Palume täiendada seletuskirja tuginedes geoloogilise uuringule, kas immutamine on

pinnaste ja põhjavee tõttu võimalik ja täiendada jooniseid kraavi, imbtunneli ja viibetiigi

võimalike asukohtadega, et saada kinnitus lahenduse realiseeritavuse (sh puutumuse kohta

riigiteedega) kohta projekteerimise etapis.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

2 (2)

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Tulenevalt koostamisel olevast riigitee projektist kehtib kooskõlastus kuus kuud kirja välja

andmise kuupäevast. Tähtaja möödumisel palume taotleda kooskõlastuse uuendamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Planeeringu põhijoonis, seletuskiri

Krista Einama

58627026, [email protected]

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Huvitatud isik

Villa Cartelloni OÜ

[email protected]

Planeeringu koostamise korraldaja

Saku Vallavalitsus

Juubelitammede tee 15, 75501 Saku

Planeerija/Projektijuht

Liina Ollema

[email protected]

53316603

Koordinaator

Jaanus Aavik

[email protected]

Plannum OÜ

www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö number 23-23003864

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

SISUKORD

A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5

B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................7

2. PLANEERINGU LÄHTEDEOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .........................................................7 2.1. Lähtedokumendid ja kehtivad planeeringud ............................................................................................... 7 2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjelduse analüüs ............................................... 8 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................................. 9 2.3.1. Kehtiv Saku valla üldplaneering ................................................................................................................ 9 2.3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................................................... 10 2.4. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid .................................................................................... 10 2.5. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................................................... 10

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................11 3.1. Planeeringuala kruntideks jagamine ja kruntide ehitusõigus................................................................... 11 3.2. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele..................................................................... 12 3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad .......................................................................................................... 12 3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi .................................................................................. 12 3.3.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ..................................................................................................... 15 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus .............................................................. 16 3.5. Haljastus ja heakord ................................................................................................................................... 17 3.5.1. Haljastus................................................................................................................................................... 17 3.5.2. Jäätmekäitlus ja heakord ........................................................................................................................ 18 3.5.3. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet (sh riigitee liiklusest põhjustatud häiringud) ............................. 18 3.5.4. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .......................................................................................... 20 3.5.5. Servituudi seadmise vajadus .................................................................................................................. 20 3.6. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 21 3.6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .............................................. 21 3.6.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped ..................................................................................................... 21 3.6.3. Planeeringu elluviimiskava ...................................................................................................................... 22

C – LISAD ...................................................................................................................................................23

D – JOONISED ............................................................................................................................................25

E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

A – MENETLUSDOKUMENDID

◼ 03.04.2024 Saku Vallavalitsuse kiri nr 7-1/6-3 Detailplaneeringu algatamisest;

◼ 17.04.2024 Saku Vallavalitsus kiri nr 7-1/6-4 Detailplaneeringu algatamisest;

◼ 30.05.2024 Saku Vallavalitsuse kiri nr 7-1/6-7 Detailplaneeringu algatamisest;

◼ 18.07.2024 Saku Vallavalitsuse kiri nr 7-1/6-11 Teade detailplaneeringu algatamisest;

◼ 08.07.2024 Haldusleping;

◼ 08.07.2024 Kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;

◼ 17.07.2024 Saku Vallavalitsuse korraldus nr 507 Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;

◼ 18.07.2024 Saku Vallavalitsuse teade nr 7-1/6-10 Päästeameti Põhja päästekeskusele ja

Transpordiametile detailplaneeringu algatamisest;

◼ 18.07.2024 Saku Vallavalitsuse teadaanne detailplaneeringu algatamisest;

◼ 18.07.2024 Saku Vallavalitsuse teadaanne keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

teade;

◼ 22.07.2024 Transpordiameti kiri nr 7.2-/24/2589-3 Seisukohtade väljastamine Saku vald Tänassilma

küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks.

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

B – SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS Detailplaneeringu ala asub Saku vallas Tänassilma külas ning koosneb Mariavälja (71901:001:0359,

maatulundusmaa 100%, pindala 12,43 ha, reg. nr: 20192650) maaüksusest ja Tänassilma tee

(71901:001:0524, transpordimaa 100%) maaüksuse osast.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mariavälja (71901:001:0359, maatulundusmaa 100%, pindala 12,43

ha) maaüksuse äri- ja tootmismaa, transpordimaa kruntideks jaotamine. Äri- ja tootmismaadele määratakse

ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja

rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala

suurus on ligikaudu 12,5 ha.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24).

2. PLANEERINGU LÄHTEDEOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Lähtedokumendid ja kehtivad planeeringud

◼ Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015);

◼ Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);

◼ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded”;

◼ Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused”;

◼ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

◼ Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24).

◼ Harju maakonnaplaneering 2030+ kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

◼ Transpordiameti Juuliku-Tabasalu „Juuliku – Tabasalu ühendustee eelprojekt“ (nr 107/05, AS Teede

Tehnokeskus)

◼ Jäätmehoolduseeskiri (22.08.2019 nr 10).

◼ Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

◼ Saku valla arengukava 2025-2035.

Eesti standardid:

◼ EVS 843:2016 Linnatänavad;

◼ EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

◼ EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine;

Tehnilised tingimused:

◼ Elektrilevi 09.08.2024 nr 477814.

◼ AS Saku Maja 30.08.2024, nr ET-10989, kehtivad kuni 30.08.2026.

◼ Telia Eesti AS, koostatud 28.08.2024 tehnilised tingimused nr 39113056.

◼ Adven Eesti AS, 13.08.2024.

Alusplaan

◼ Geodeetiline mõõdistus „Mariavälja topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega“ koostaja on Geoalus

OÜ (16552517), töö nr 23-G522, mõõdistuse aeg 14.12.2023, koordinaatide süsteem L-Est97, kõrgused:

EH2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga november 2023, lumikatte paksus 15 cm.

8 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjelduse analüüs

Detailplaneeringu ala asub Saku vallas Tänassilma külas Mariavälja katastriüksusel (tunnus 71901:001:0359,

sihtotstarve maatulundusmaa) ja osaliselt Tänassilma tee (71901:001:0524, transpordimaa) katastriüksustel.

Ala paiknemine on nähtav jooniselt “Situatsiooniskeem”.

Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste katastriüksustega

Nimetus Katastriüksuse number Pindala (m²) Sihtotstarve

Joaserva 71901:001:0360 4907 maatulundusmaa

11340 Tallinn-Saku-Laagri

tee

71801:001:1244 2251 transpordimaa

Juuliku-Tabasalu tee 71801:001:0332;

71801:001:1269;

71801:001:1301

38037

29883

45301

transpordimaa

Uuenugise 71801:001:1298 118978 maatulundusmaa

Kokatalu tee 9 71801:001:1235 15560 maatulundusmaa

Tänassilma tee 16 71801:001:0433 30068 maatulundusmaa

Tänassilma tee 12 71801:001:0537 17242 elamumaa

Tänassilma tee 71901:001:0524 29250 transpordimaa

Juurdepääs planeeritavale alale on Tänassilma teelt.

Ehitisregistri andmetel on planeeritav ala hoonestamata.

Planeeritav ala paikneb Tänassilma külas. Alast põhja poole jäävad tootmis, logistika ja ärihooned. Idasuunas

on üksikelamud, lõuna- ja läänesuunas on Juuliku-Tabasalu liiklussõlm. Laiemalt jääb laiemalt äri- ja

tootmismaa piirkonda ning külgneb suurema liiklussõlmega (Juuliku-Tabasalu), seega on äri- ja tootmismaa

sihtotstarbe planeerimine piirkonda arvestades sobiv.

Põhjavesi on kaitsmata ja reostusoht on väga kõrge. Arendustegevusel on oluline pöörata tähelepanu

põhjavee reostuskaitstuse tagamisele.

Planeeritavat ala läbib idaservas kahe lõiguna Väänatunnel, mis on osa ajaloolisest Peeter Suure

Merekindlusest. OÜ J. Viru Markšeideribüroo 2007-2008 teostatud uuringu „Imperaator Peeter Suure

Merekindluse Pääsküla positsiooni uuringud“ andmetel on alates 1980.a algusest olnud Väänatunnel vee all

ning selle seisundi juures ei olnud uuringu teostamise ajal allmaa uuringud ja markšeiderimõõdistused

võimalikud.

Detailplaneeringu Tänassilma tee 11 kuni 33 (kehtestatud 13.09.2007 nr 91) koostamise raames on püütud

määrata Väänatunneli asukohta ja seisukorda (selleks käis Tänassilma tee 11 kuni 13 detailplaneeringu

projekteerija koos geodeediga firmast Geometria kolmel korral olukorraga tutvumas). Kaudsete mõõtmiste ja

vaatlusandmete põhjal on esitatud arvamus, et tunneli sügavus maapinnast on ca 11…12 m. Planeeringus on

arvestatud tunnelikaitsevööndi ulatuseks 10 m tunneli välisseinast ja sinna on rajatud ka hooned.

Kehtivad piirangud

◼ Avalikult kasutatava Juuliku-Tabasalu tee kaitsevöönd, kattuv pindala on 1049,43 m².

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

2.3.1. Kehtiv Saku valla üldplaneering

Kehtiva Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu otsusega 20. aprillil 2023 nr 24 ) kohaselt

on tegemist äri- ja tootmisettevõtte maa-alaga, mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus- , majutus-, büroo- ja

pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste

juhtotstarbega maa-ala. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või

nimetatud funktsioone kombineerituna.

Planeeritavat ala läbib perspektiivne jalgratta- ja jalgtee, alale ulatub ka perspektiivne või rekonstrueeritav, sh

oluliselt muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor.

Idapoolt külgneb planeeritav ala elamumaa juhtotstarbega alaga. Võimalike häiringute leevendamiseks näeb

üldplaneering ette kaitsehaljastuse laiusega kuni 30 meetrit. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest

loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Müra vähendamise

meetmed määratakse detailplaneeringus. Planeeritav lahendus on arvestanud 30 meetri laiuse

kaitsehaljastusega.

Minimaalne haljastatav osa on 10% krundi pindalast.

Hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest lähtuvalt.

Hoonete suurim ehitisealune pind on kuni 40% krundi pindalast, igakordse kaalumise alusel kuni 50%.

Lahendus on kooskõlas Saku valla üldplaneeringuga.

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse skeemist. Planeeritav ala on tähistatud roosa joonega.

10 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Planeeritav ala paikneb linnalise asustusega alal.

Maakonnaplaneeringus ei määratleta ettevõtlusalade täpset paiknemist, küll aga antakse üldised ruumilised

põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemisele:

◼ Maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise

asustusega alasid, kus on olemas nii tehniline taristu, logistilised ühendused kui ka piirkonna parim

tööjõupotentsiaal.

◼ Elamute läheduses tuleb arendada kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, samuti büroo-

ja kontoripindu, millega ei kaasne häirivat mõju ümbritsevale tundlikule elukeskkonnale.

◼ Uute tööstusettevõtete planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate

põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige

joogiveehaardeks olevate põhjaveekomplekside maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete

riskianalüüside koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse riskiga.

◼ Suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu-, puhke- ja virgestusalade

ning ühiskondlike hoonete vahetusse lähedusse tuleb need eraldada haljastatud puhveraladega.

Vajadusel tuleb rakendada võimalikke negatiivseid mõjusid, nagu normatiive ületava müra ja välisõhu

saastet leevendavaid meetmeid.

◼ Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid ning piirkondi, kus on

olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiitkoridoridega (maanteede ja raudteedega).

Käesolev detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu põhimõtetega.

2.4. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid

◼ Kujundada äri- ja tootmisala olemasolevale linnalise asustusega alale, et kasutata olemasolevat taristut

tõhusamalt, seejuures kasutada puhverhaljastust, et vähendada häiringut elamualadele.

◼ Luua juurde kaasaegseid ettevõtteid, mis loovad juurde töökohti ka lähipiirkonna elanikele.

2.5. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

◼ Planeeringulahendus näeb ette äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi, arvestades seejuures „Juuliku –

Tabasalu ühendustee eelprojektiga“

◼ Ette on nähtud haljaspuhver laiusega 30 meetrit.

◼ Tehnovõrkudega ühendused on kavandatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Skeem 2. Väljavõte maakonnaplaneeringust, planeeritav ala on tähistatud musta ringiga.

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. Planeeringuala kruntideks jagamine ja kruntide ehitusõigus

Detailplaneeringuga nähakse ette ala jagamine 4 krundiks.

Tabel 1. Kruntide moodustamise tabel

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi suurus m²

Maa sihtotstarve ja osakaalu % (DP liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu % (katastriüksuse liikide kaupa)

Moodustatakse kinnistust

Olemasoleva kinnistu suurus enne jagamist

1 111203 ÄK ja/või ÄV

ja/või ÄB ja/või

TT ja/või TH

ja/või TL ja/või

TK 0-100%

Ä ja/või T 0-100% Mariavälja

(71901:001:0359)

124333

2 10629 LT 100% L 100% Mariavälja

(71901:001:0359)

124333

3 1643 LT 100% L 100% Mariavälja

(71901:001:0359)

124333

4 64 TT 100% T 100% Mariavälja

(71901:001:0359)

124333

5 794 LT 100% L 100% Mariavälja

(71901:001:0359)

124333

Sihtotstarve 0-100% tähendab, et võimalik on sihtotstarvete osakaalu kombineerida või kavandada ühte neist

100%.

Alale on lubatud keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm

negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Detailplaneeringuga antakse planeeritavatele kruntidele järgmine ehitusõigus:

Tabel 2. Kruntide ehitusõigus

Krundi pos number

Krundi kasutamise sihtotstarve DP liikide alusel

Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liikide alusel

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (m²)*

Suurim lubatud planeeritud hoonete arv krundil (põhihoone/ abihoone)

Suurim lubatud korruselisus (põhihoone/ abihoone)

Täisehituse protsent

1 ÄK ja/või ÄV

ja/või ÄB ja/või

TT ja/või TH

ja/või TL ja/või

TK 0-100%

Ä ja/või T 0-100% 44481 3/2 4/1 40%

2 LT 100% L 100% - - - -

3 LT 100% L 100% - - - -

4 TT 100% T 100% - - - -

5 LT 100% T 100% - - - -

12 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

*Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse arvestatakse hoonete juurde kuuluvad rõdud, lodžad, varikatused.

Krundi ehitisealuse pinna hulka arvestatakse ka eraldiseisvate varikatuste alune pind.

Hoonete ehitamine Väänatunneli kaitsetsoonis on lubatud juhul kui teostatakse täiendav uuring Väänatunneli

seisukorra osas ja projekteeritud konstruktiivne lahendus, mis tagab nii hoonete kui tunneli püsimise,

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Teede ja platside ehitamine Väänatunneli kaitsetsoonis on lubatud. Tööde teostamisel arvestada OÜ J. Viru

Markšeideribüroo 2007-2008 teostatud uuringu „Imperaator Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni

uuringud“ soovitustega (tunneli tsoonis tuleb teedele ja platsidele projekteerida piisav sõidukoormust hajutav

konstruktiivne lahendus, mis kooskõlastada Muinsuskaitseametiga) ja vajadusel teostada täiendavad

uuringud.

3.2. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele

Hoonete arhitektuursed lahendused peavad olema esteetilised ja keskkonda sobivad ning välisruumi

arvestavad. Tootmis-, teenindus- ja laohoonestuse arhitektuur kavandada tagasihoidlik, lihtne ja funktsioonist

lähtuv. Olme- ja kontoriosa arhitektuur peab olema kavandatud heal arhitektuursel tasemel, kvaliteetsete

välisviimistlusmaterjalidega. Vähendamaks visuaalset häiringut on soovitatav liigendada hooned erinevate

viimistlusmaterjalide kasutamisega. Hoonete paigutamisel arvestada ümbritseva keskkonna ja piirkonnas

olemasolevate hoonetega. See aitab vältida monotoonsete fassaadide teket. Välisilme pehmendamiseks on

soovitav kasutada haljastuselemente (nt vertikaalhaljastus, katusehaljastus sh katuseterrassid).

◼ Maksimaalne põhihoone kõrgus on kuni 14 meetrit, abihoonetel 8 m.

◼ katusetüüp: tingimusi ei seata;

◼ katusekalded: tingimusi ei seata;

◼ katusekattematerjalid: tingimusi ei seata (katusetüübile sobiv);

◼ välisviimistlusmaterjalid: plekk, krohv, kivi, puit, fassaadiplaat, sandwich-paneel, klaasitud

fassaadisüsteemid. Vajadusel liigendada, kasutades erinevaid materjale;

◼ Piirdeaiad on lubatud. Piirete rajamisel müratõkke eesmärgil on lubatud rajada kuni 2,0 m kõrgune

läbipaistmatu piire (soovitavalt puitkattega). Müra tõkestav piire on lubatud rajada krundi idaküljele, et

vähendada võimalikku müra levikut elamualadele.

Kui piire ei ole mõeldud müra tõkestama, siis võib soovituslikult olla tegemist võrkpiirdega, mille kõrgus

on kuni 2,0 m. Piirete kavandamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga, et oleks tagatud ohutu väljasõit

Tänassilma teele. Piirete kavandamisel tagada vajadusel juurdepääs jalakäijatele ja päästeautodele

Tänassilma tee 16 kinnistule.

◼ Rajatise ehitisealune pind (varjualune/katusega jalgrattakoht) tuleb arvestada ehitusõigusega määratud

lubatud hoonete ehitisealuse pinna hulka.

◼ Lubatud on paigaldada päikesepaneele sulandades need arhitektuursesse terviklahendusse, paigutada

hoonete katusele, asetada need maapinnale või vajadusel teha parklatele varjualused jms.

3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse

ehitusprojektiga. Kui tehnovõrkude rajamine toimub riigitee transpordimaal tuleb arvestada Transpordiameti

juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetega ning kavandatud

tehnovõrkude rajamine peab toimuma kinnisel meetodil.

3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks AS Saku Maja.

Veevarustus

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Saku Maja tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 30.08.2024.

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Veevarustus tagatakse „Saku Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2035“ (ÜVK kava)

kohaselt perspektiivselt rajatava puurkaevpumpla baasil, mille täpne tulevane asukoht on hetkel teadmata.

Puurkaevpumpla rajamist hakatakse planeerima, kui tekib piisav grupp huvitatud isikuid (s.h käesoleva DP ala

huvitatud isik), kes on huvitatud puurkaevpumpla rajamise kaasrahastamisest. Ühisveevärgiga liitumiseks on

planeeritud veetorustik Tänassilma teel paikneva De110 PE veetorustikust. Planeeritud liitumispunktist on ette

nähtud torustik kuni planeeritava ala lõunapiirini, piki teemaad, torustiku lõppu on ette nähtud läbipesukaevu

paigaldus. Kinnistu liitumispunktiks on PE-otstega maakraan teleskoopse spindlipikenduse ja kapega.

Veevõrgu toimepidevuse ning veekvaliteedi tagamiseks on vajalik veetorustiku ringistamine Tänassilma

tehnopargi ja Tänassilma küla vahel. Liituja kohustub kaasrahastama Tänassilma tehnopargi ja Tänassilma

küla vahelise persepktiivselt rajatava veetorustiku ehitamist. Ühisveevärgiga ühendamisel tuleb tasuda

liitumistasu arenduskomponent proportsionaalses osas liitujale eraldatud tarbimisvõimsusega. Veetorustiku

rajamist hakatakse planeerima, kui tekib piisav grupp huvitatud isikuid (s.h käesoleva DP ala huvitatud isik),

kes on huvitatud oma DP ala elluviimiseks kaasrahastama veetorustiku rajamist Tänassilma tehnopargi ja

Tänassilma küla vahelisel lõigul.

Liitumistasu arenduskomponendi suurus selgub peale projekteerimistööde läbiviimist ning ehitushanke

korraldamist.

AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar. Projekteerimisel

täpsustatakse veetarbe koguseid tulenevalt projekteerimisnormidest.

Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud vastavalt AS Saku Maja tehnilistele tingimustele, mis on

väljastatud 30.08.2024.

Käesolevate tehniliste tingimuste koostamise hetkel on AS Tallinna Vesi ja AS Saku Maja vahel kokku lepitud

reovee vastuvõtmise võimsus (vooluhulgad) limiteeritud. Seetõttu ei ole käesoleval hetkel võimalik AS-le Saku

Maja kuuluvasse ühiskanalisatsiooni täiendavaid reovee koguseid juhtida. AS Tallinna Vesi tegeleb eelvooluks

oleva reoveetorustiku rekonstrueerimisprojekti koostamisega. AS Tallinna Vesi hinnangul tekib võimekus AS-

lt Saku Maja täiendavaid reovee vooluhulki vastu võttu 2026.a alguses.

Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 näeb ette Tänassilma külla

reovee ühtlustusmahuti rajamise koos torustikega. DP ala ühiskanalisatsiooniga ühendamisel tuleb tasuda

liitumistasu arenduskomponent. Liitumistasu arenduskomponendi suurus selgub peale projekteerimistööde

läbiviimist ning ehitushanke korraldamist.

Eeltoodust tulenevalt annab AS Saku Maja tehnilised tingimused ühiskanalisatsiooniga liitumise lahenduse

välja töötamiseks. Liitumine ja teenuse tarbimine saab võimalikuks peale AS-le Tallinna Vesi kuuluva

eelvoolutorustiku rekonstrueerimist ning ühtlustusmahuti koos torustikega rajamist. DP ala liitumistasu

maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega.

Planeeritaval alal tekkiv reovesi kogutakse kokku ja suunatakse Tänassilma teel olevasse ühiskanalisatsiooni.

Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on planeeritud kanalisatsioonitorustik, mis ühendatakse Tänassilma tee

olemasoleva De160 reovee kanalisatsioonitorustikuga. Alale on ette nähtud reoveepumpla min D1600 mm

paigaldus. Reoveepumplale on ette nähtud eraldiseisev elektriliitumisega kinnistu ja juurdepääsu servituudi

vajadusega ala krundile pos 1 (juurdepääs ei ole lubatud riigiteelt). Pumpla kuja on 10 meetrit. Planeeritud äri-

ja tootmismaa krundile on ette nähtud liitumispunkt kinnistu piirist kuni 1m kaugusele.

Projekteerimisel täpsustatakse reovee kanaliseerimise koguseid tulenevalt projekteerimisnormidest.

Sademeveelahendus

Sademevee ärajuhtimise lahendus on lahendatud vastavalt AS Saku Maja tehnilistele tingimustele, mis on

väljastatud 30.08.2024.

14 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Vihmade intensiivsus suve-sügisperioodil on viimaste aastakümnete jooksul kasvanud ning seda arvesse

võttes on arvutuse aluseks on võetud paduvihm intensiivsusega 50 mm/h. Hinnanguline arvutuslik sajuvee

kogus 1 tunni (h) jooksul on pindadelt:

• katused: 44452 · 0,05 = 2223 m3;

• kõvakatetega alad: 44747 · 0,95 · 0,05 = 2125 m3;

• haljasalad: 22305 · 0,05 · 0,05 = 56 m3.

Pindadelt 1h jooksul kogunev sajuvee maht on kokku 4404 m3, mis teeb keskmiseks vooluhulgaks 1,22 m3/s,

kui see ühe tunnise saju ajal ära juhtida.

Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. Sademevesi immutatakse maksimaalselt

kinnistul. Parklatest kogutav sademevesi tuleb juhtida läbi õli- ja liivapüüduri. Lahendus antakse

ehitusprojektis, immutusalana saab kasutada haljaspuhvri ala. Võimaliku kraavi ja immutusala asukoht

täpsustub projekteerimisel. Vajadusel kavandada täiendavalt imbtunnel või viibetiik. Sademevee juhtimine

riigitee alusele maaüksusele on keelatud ja vältida tuleb negatiivset mõju riigitee muldkehale.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse täpsemalt ehitusprojekti staadiumis, maapinda oluliselt ei muudeta,

maapinna tõstmine on lubatud hoonealuse maa osas. Vajaduse korral rajatakse täiendav drenaaž.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maaüksus on Juuliku-Tabasalu tee poole ühtlaselt langeva reljeefiga. Kõlvikuliselt valdavalt haritav maa.

Maaüksuse idapoolses osas paikneb kuivenduskraav. Kraavi äärest kulgeb sissesõidetud pinnasetee.

Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritsevate tänavate olemasolevaid kõrgusarve tagades

sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritud alasse.

Verikaalplaneeringu lahendus antakse ehitusprojektis, sademevee juhtimine naaberaladele on keelatud.

Tuletõrjeveevarustus

Ehitise tuleohutusest tulenevalt liigitub planeeritud ehitis V kasutusviisi (kontorid) ja VI kasutusviisi

(tööstus- ja laohooned) alla. Planeeritud hoonete tulepüsivusklass on TP2.

Vastavalt Siseministri määrusele nr 10, redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.01.2023, „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

on hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas 30 l/s 3 tunni jooksul.

Planeeritava ala tuletõrjeveelahendus on ette nähtud tuletõrjeveemahutite baasil. Täpne mahutite arv,

suurus ja asukoht antakse projekteerimisel, kui on selgunud rajatava hoone(te) suurus ja funktsioon.

Tehnovõrkude koondplaanil on tähistatud üks võimalik mahuti paiknemise koht. Kui perspektiivselt

rajatavate veetorustike ja puurkaevpumpla projekteerimistööde käigus selgub, et planeeritavad

ühisveevärgirajatised ja ehitised on piisavad ka DP alal tuletõrjeveevajaduse katmiseks tuletõrjehüdrantide

baasil, siis võib ala tuletõrjeveelahenduse näha ette tuletõrjehüdrantide baasil (selgub puurkaevpumpla ja

veetorustiku projekteerimise käigus).

Juhul kui ei ole tagatud tule leviku takistamiseks hoonetevahelised kujad (vähemalt 8 m), tuleb tule leviku

piiramiseks rakendada ehituslikke abinõusid nt rajada tulemüür.

Tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ning nõuded tuletõrje

veevarustusele peavad vastama siseministri 01.03.2021 määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded.

Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused 09.08.2024 nr 477814.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritavale alale nähtud ette uus komplektalajaam. Uue alajaama

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

toide on planeeritud 10kV maakaabelliiniga tehes sisselõike olemasolevasse keskpinge kaablisse 24001,

Tallinn-Saku-Laagri tee kinnistul.

Planeeritud uuest alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidri 0,4kV maakaabelliin. Objektide

elektrivarustuseks on alajaama juurde planeeritud 0,4kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema soovitatavalt

teealas ja alati vabalt teenindatavad. Alates 630A liitumispunkti korral näidata krundi liitumispunkti asukoht

alajaama 0,4kV jaotusseadmes.

Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on määratud servituudi vajadusega ala.

Planeeritavate tänavate äärde on näidatud perspektiivsed 10 ja 0,4kV maakaablite koridorid.

Riigitee alusele maale tehnovõrkude rajamine peab toimuma kinnisel meetodil.

Sidevarustus

Telia Eesti AS on 28.08.2024 koostanud tehnilised tingimused nr 39113056. Tehnilistest tingimustest lähtuvalt

on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust 16479. Planeeritud kinnistule on

ette nähtud 100 mm individuaalne sidekanalisatsiooni sisend planeeritavast põhitrassist. Vastavalt

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte all 1 m.

Planeeritavad sidekaevud ei jää sõidutee alale.

Gaasivarustus

Adven Eesti AS on väljastanud tehnilised tingimused planeeritava hoonestuse maagaasiga varustamise

planeerimiseks. Adven Eesti ASi olemasolev B-kategooria maa-alune gaasitorustik paikneb Tänassilma tee L6

(71801:001:1051) transpordimaa kinnistul. Detailplaneeringuga moodustava kinnistu jaoks on planeeritud B-

kategooria gaasitorustiku haru alates olemasolevast gaasitorustikust Tänassilma tee L6 kinnistul risti sama

tee kinnistuga kuni krundini pos 1. Planeeritud gaasitorustiku harule on pos 1 krundi piirile planeeritud

liitumispunktina maakraan. Planeeritavale gaasitorustikule on määratud 1 m mõlemale poole torustiku

keskteljest servituudi vajadusega ala. Kõrghaljastust ei ole planeeritud lähemale kui 2m gaasitorustikust.

3.3.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks

Telia Eesti AS

Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus

ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Sisevõrkude

tehniline lahendus näha ette tööprojekti koosseisus.

Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile

◼ Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded"

◼ Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele"

◼ Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."

◼ Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks

liinirajatiste kaitsevööndis"

Elektrilevi OÜ

◼ Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise

projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

◼ Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu

sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

16 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

AS Saku Maja

◼ Kõik ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunktide rajamise ning torustike rajamisega seotud kulud

tasub liituja.

◼ Enne ehitusloa väljastamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks, tuleb AS-ga Saku Maja sõlmida

liitumisleping. Täpsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (s.h liitumistasud)

fikseeritakse liitumislepingus.

Transpordiamet

Ehitusprojekti koostamisel lähtuda asjaolust, et ala piirneb riigiteega ja arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ vt ptk 3.5.3.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi riigitee 11424 ja Tänasssilma olemasoleva ristmiku

ümberehitamiseks.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritavale krundile pos 1 on ette nähtud olemasoleva kohaliku tee nr 7180305 Tänassilma

kaudu, mis ristub riigiteega 11424 Jälgimäe tee km 3,25. Planeeritud kaks juurdepääsu võimaldavad vajadusel

suuremõõtmeliste sõidukite parema liikluskorralduse. Eeldatava ebasoodsaima sõiduki šabloon, so

sadulautorong 16,5 m, on pöörderaadiuste hindamiseks kantud riigitee 11424 ja Tänassilma olemasolevale

ristmikule, nähtav joonisel 5. “Tehnovõrkude koondplaan”. Tänassilma tee kaitsevöönd on kantud joonisele:

“Põhijoonis”, ulatus 10 m välimise sõidutee servast. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS

§ 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus

on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole. Joonisele on lisaks kantud riigitee perspektiivse teelahenduse

EhS §71 kohane tee kaitsevöönd.

Planeeritud on transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 2, millele on kantud AS Teede Tehnokeskus projekt nr

107/05 „Juuliku – Tabasalu ühendustee eelprojekt“ sh teekaitsevöönd 50 m ja krunt pos 3 sama projektiga

kavandatud kergliiklusteele.

Planeeritud on transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 5, millele on planeeritud 2,5 m laiune jalgratta- ja

jalgtee.

Parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada planeeritaval krundil selle siseselt tegelikku vajadust arvestades

(lähtuda nt töötajate arvust), riigiteel parkimist ja tagurdamist kavandatud ei ole. Hoone mahust väljapoole

kavandatavad jalgrattakohad näha ette varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte näha

ette ülenormatiivset parkimist ja kavandada minimaalne vajalik hulk kohti. Parkimiskohtade vajaduse

suurenemisel on võimalik kohti juurde ehitada (arvestada asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel).

Normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad,

tabel 9.1, ehitise liik asutused ja tööstusettevõte ja ladu, keskuse klass II kuni IV. Normatiivsete parkimiskohtade

arv on 447.

Kõvakattega pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed, teenindusplatsid) peavad olema

minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise

ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

vältida kuumasaarte teket. Parkimiskohad on soovitatav liigendada haljastusega ning kõvakattega alade serva

kavandada kõrghaljastust.

Planeeritud krundi pos 1 siseste teede ja parklate projekteerimisel tuleb tagada puhverhaljastus ulatusega 30

m (asukoht tähistatud põhijoonisel) ja minimaalselt 10% kõrghaljastust krundi pinnast ning vajalik

parkimiskohtade arv. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid

meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Territooriumi sisene liiklus peab olema turvaline, st vältida tuleb

teenindava transpordi, töötajate parkla ja jalakäigualade ristumisi. Parkla(te) ja hoonete vahelised jalgteed

siduda ning eristada sõiduteedest (nt erinevad pinnakatted ja/või katendi toonid). Parkimiskohtade ala

lahendada võimalusel murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Katendi valikul

näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral

väikese äravooluteguriga pinnakatteid.

Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneteni ja vajadusel ümber hoonete peab olema tagatud operatiivsõidukite

ligipääs.

Joonisele “Põhijoonis” on kantud nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu võetud

määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8. Peatee projektkiirus

planeeringualaga külgnevas lõigus 50 km/h.

Veoautode juurdepääsu puhul on rakendatud teeandmise kohustusega ristmiku norme:

◼ liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas)

◼ ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 60 m, PN2= 25 m,

Sõiduautode juurdepääsu puhul on rakendatud peatumiskohustusega ristmiku norme:

◼ LN2= 5 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas)

◼ liitumisnähtavus LN1= 105 m.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, mis tuleb vajadusel eemaldada.

ERC Konsultatsioonid OÜ on koostanud liiklusuuringu ERC/23/2024, töö valmis 22.09.2024. Töö eesmärk oli

analüüsida, mil määral mõjutab detailplaneeringu realiseeruminepiirkonna liiklussageduse kasvu ning mnt nr

11424 Jälgimäe tee ja Tänassilma tee ristmiku läbilaskvust. Töö käigus teostati lühiajaline liiklusloendus

projektalal kahes ristlõikes perioodil 04.09.-11.09.2024. Liiklusloendusest selgus, et tööpäeviti on

liiklussagedus keskmiselt 1800 a/ööp, tipptundide aegne liiklussagedus on 150-200 a/h. Nädalavahetusel on

liiklussagedus ca 2 korda väiksem. Detailplaneeringu realiseerumisel lisandub piirkonda aastas keskmiselt ca

480 a/ööp. Eeldades, et pöördeliikluse iseloom jääb sarnaseks praegusega, siis tuleb arvestada, et mõnevõrra

rohkem on pöördeid Jälgimäe suunale. Liiklusuuringu kokkuvõttes on öeldud, et detailplaneeringu

realiseerumisel (hinnanguline aeg 2029) lisandub tipptundide ajal eeldatavalt 48 a/h ning siis on nii

hommikusel kui õhtusel tipptunnil kõrvalteelt vasakpöörde sooritamise teenindustase E. Sõltumata

detailplaneeringu realiseerumisest on võimalik, et ristmiku läbilaskvus ca 10 aasta pärast ammendub

(vasakpöörde teenindustase F), kui liiklussagedus kasvab keskmiselt 0,6% aastas.

3.5. Haljastus ja heakord

3.5.1. Haljastus

Planeeringu realiseerumisel asendatakse põllumaa hoonestuse ja parkimis- ning teenindusplatsidega ja

seega muutub maastik ja vaated alale nii teedelt kui naaberaladelt, seepärast on oluline hoonete ja platside

projekteerimisel panna rõhku haljastuse- ja kujunduslahendusele, et vähendada visuaalseid häiringuid.

Haljastuse lahendus anda hoonete ehitusprojektiga. Nõuded ehitusprojektile:

◼ Planeeritud äri- ja tootmismaa minimaalne haljastuse protsent on vastavalt üldplaneeringule 10 ja selles

ulatuses peab minimaalselt olema võimalik rajada kõrghaljastust.

◼ Haljastusel kasutada mitmerindelist haljastust, sh nii leht- kui okaspuu- ning põõsaste liike.

18 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Idaküljele näha ette vähemalt 30 m laiune ja vähemalt kaherindeline puhverhaljastus, soovitav on

segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest. Kõrghaljastuse toimimiseks müra

leevendajana tuleb lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Valida liigid, mis taluvad ajutist liigniiskust,

sest haljasala on otstarbekas kasutada ka sademevee immutusalana. Kaitsehaljastus võib olla kitsam

või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks.

Kaitsehaljastuse lahendus anda eraldi maastikuarhitektuurse projektiga, mille koostamisse kaasata

maastikuarhitekt tase 7. Projektis tuleb arvestada sademevee juhtimisega haljasaladele, viibetiikidesse

ja kraavi.

◼ Uushaljastuses kasutada looduslikke piirkonnale iseloomulikke liike ja soovitatav on vabakujuline

lahendus. Liikide valikul kasutada eelistatult ka kiirekasvulisemat ja vähest hooldust nõudvat

taimestikku ning suuremaid puid, mis aitavad mahendada suuremahuliste tööstusehitistega kaasneda

võivaid visuaalseid häiringuid.

◼ Parklad tuleb liigendada haljastusega, vältida ulatuslikke kõvakattega alasid, kõvakattega alade serva

kavandada kõrghaljastust.

◼ Haljastus peab jääma väljaspoole külgnähtavusala ja tagatud peab olema nõutud nähtavus ristmikel.

◼ Haljasalad rajada koos hoonete rajamisega.

◼ Võimalusel kasutada tööstushoonetel vertikaalhaljastust, katusehaljastust sh katuseterrassid;

◼ Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad

vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele.

3.5.2. Jäätmekäitlus ja heakord

Sorteeritud jäätmete kogumine toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale (22.08.2019 nr 10).

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda lisaks jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning nende alamaktidega

kehtestatud nõuetest. Jäätmemahutite paigutus täpsustub projekteerimisel. Eelistatud on jäätmete

kogumiseks vajalike mahutite paigutamine hoone mahtu. Juhul kui need paigutatakse hooneväliselt, siis

kavandada tee ja mahutite vahele haljaspuhver, jalakäijate teede kõrvale ei ole soovitatav mahuteid

kavandada.

Müratase suureneb ehitustööde jooksul, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra ja

teostatakse ka mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde

läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

toodud normtasemeid. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.

Planeeringu realiseerimise järgselt suureneb piirkonnas sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet,

minimaalselt st see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga.

3.5.3. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet (sh riigitee liiklusest põhjustatud

häiringud)

Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest.

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Riigiteede omanik ei võta endale kohustusi planeeringuala piirkonnas müra mõju vähendamiseks

leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest

huvitatud isik.

Planeeringuala ja alale kavandatavaid hooneid (äri- ja/või tootmishooned) ei saa otseselt müratundlike alade

hulka lugeda, müra normtasemed on kehtestatud püsiva asustusega elamupiirkondi ning elu- või ühiskondlike

hooneid silmas pidades. Informatiivselt saab siiski välja tuua müraolukorra hinnangu.

Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala puhul tegemist äri- ja tootmisettevõtte maa-

alaga, seega vastab detailplaneering üldplaneeringule.

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tinglikult võib atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kontekstis

kavandatava ala puhul võrdlusena kasutada III kategooria ehk keskuseala (segafunktsiooniga ala)

normtasemeid. III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (müra hinnatud tase päeval, Ld,

7.00-23.00) ja 55 dB öösel (müra hinnatud tase öösel, Ln, 23.00-7.00), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud

vastavalt 70 dB päeval/60 dB öösel.

Planeeringuala läheduses asuvatest teedest on suurima liikluskoormusega planeeringualast lõunasuunas

asuv Saku-Laagri tee (riigitee nr 11420). Planeeritud lähimad hoonestusalad jäävad äärmisest sõidurajast ca

50 m kaugusele. Tee liikluskoormus on Transpordiameti viimase 5 a (2019-2023) suurima liikluskoormusega

aasta (2023) andmete kohaselt ca 10 400 a/ööp (sh 10,2% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus on 90 km/h.

Planeeringualast läänesuunas asuv Jälgimäe tee jääb juba ca 200 m kaugusele planeeritud hoonestusaladest

ja on väiksema liikluskoormusega (ca 6000…7000 a/ööp) ning ka madalama lubatud sõidukiirusega (50 km/h)

ehk selgelt väiksema mõjuga. Planeeringualaga põhjasuunast piirnev Tänassilma tee teenindab kohalikku

liiklust ja liikluskoormus on oluliselt väiksem ning tee ei kajastu avalike liiklusloenduste andmetes ega

liiklusmudelites. Detailplaneeringu raames koostatud liiklusuuringu (ERC/23/2024) põhjal on tee

liiklussagedus Jälgimäe teega ristumiskoha lähedal ca 1500 a/ööp.

Võttes müraolukorra hindamisel aluseks suurima mõjuga teelõigu (Saku-Laagri tee) võib arvutuslikult1

kavandatud hoonestusaladeni (ca 50 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 65

dB päeval (Ld) ning 56…57 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusalade teepoolsel küljel vastab III

kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (samas on võrdlus normtasemetega eelkõige informatiivne,

kuna kavandatavad hoonestusalad ei ole otseselt müratundlikud).

Planeeringuga kavandatud hoonestusalade asukohas on liiklusmüra piirväärtusele vastavad tingimused

tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral. Liikluskoormuste suurenemine nt ca 50% võrra

toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise ca 1,8 dB võrra (nii päeval kui öösel). Samas ei ole sedavõrd

suurt liikluskoormuste kasvu antud piirkonnas siiski ette näha, nt 25-30% võrra liikluskoormuste suurenemine

(mõnevõrra realistlikum prognoos) toob kaasa päeva/öö müra hinnatud tasemete suurenemise ca 1 dB võrra.

Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed planeeringualal otseselt vajalikud. Kaubandus-, teenindus- ja

büroohoonete rajamisel on siseruumides heade tingimuste tagamiseks soovitatav järgida standardit EVS

842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille kohaselt

bürooruumide ja nendega võrdsustatud ruumide kavandamisel on antud juhul hoonete välispiirde (välissein

koos akendega) ühisisolatsiooni soovituslik väärtus (R’tr,s,w) ca 35 dB. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde

pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Nõudeid

välispiirdele ei rakendata ruumis, kus välismüratase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst põhjustatud

müratase ruumis sees.

Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on

mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu

ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. aasta

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel

määral. Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks on autoliiklus. Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala

suuruse (ca 50 m riigimaanteest) korral ei õhukvaliteedi piirnormide ületamist planeeringualal ette näha.

Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Kavandatavad

tehnoseadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et

nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded

peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Planeeringuala vahetus läheduses ei ole vibratsiooni

1 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning

mõju hindamisel siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“

20 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

piirväärtuste ületamist ette näha, kuna vahemaad tundlike objektidega on piisavad ning märkimisväärset

vibratsiooni põhjustavaid tegevusi/seadmeid (nt rasketööstus) teadaolevalt ei kavandata rajada.

Planeeritava ala puhul on seega müra, vibratsiooni ning välisõhu kvaliteedi aspektist vajalikud tingimused

tagatud ning piirkond (suhteliselt suure liikluskoormusega teede läheduses) on sobilik just kavandatava

tegevuse (müra suhtes vähem tundlike äri jms rajamine) elluviimiseks. Tervisekaitsenormidele vastavad

tingimused on hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või

arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Piirkonda uute äri- ja tootmishoonete rajamisega kaasneb mõningane liikluskoormuste ja sellest tingitud müra

kasv. Juurdepääsuks kavandatakse Tänassilma teed ning alale sissesõit on kavandatud planeeringuala

lääneosast. Sissesõiduteest ca 50 m kaugusel läänesuunas asub Tänassilma tee 4 kinnistu eluhoone.

Tänassilma teest jääb eluhoone ca 30 m kaugusele ning suurema liikluskoormusega Jälgimäe teest ca 85 m

kaugusele.

Liiklusuuringu kohaselt prognoositakse kavandatava ala kasutamisest tingituna ca 480 täiendavat liikumist

ööpäevas, eeldatakse, et valdav osa lisanduvast liiklusest jääb päevasele tööajale. Liiklusmüra piirväärtuste

ületamist juurdepääsuteede läheduses kavandatava alaga seotud liikumised (prognoositud mahus)

tõenäoliselt kaasa ei too. Samuti eeldatakse, et kavandatav äri/tootmismaa saab olema peamiselt päevase

kasutusega, mil võimalikud lisahäiringud on tagasihoidlikumad (võrreldes öise inimeste puhkeajaga).

Kavandatava tegevuse puhul võivad mõningaid häiringuid põhjustada ka laadimistööd ja kaubaveokite

manööverdused (samuti töötava mootoriga kaubaveokite seismine), nt juhul, kui teatud mahus kauba

laadimine toimub öisel ajal (vahemikus 23.00-7.00) või varahommikusel ajal (nt vahemikus 5.00-7.00), mis

müra normtasemete mõistes jääb samuti öisele ajale. Samas on kauba laadimisala kavandatud

elamupiirkondades võimalikult kaugele ning tootmishoonete vastasküljele. Seega toimib antud lahenduse

korral kavandatav hoonestus ühtlasi ka müratõkkena. Võimalusel on siiski soovitatav vältida suures mahus

laadimis- ja transporditöid öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega)

silmas pidades ajavahemikus 23.00-7.00.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata kavandatavate hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete

tagamisele (eelkõige öisel ajal) lähimates elamupiirkondades. Kavandatavatele hoonetele lähim eluhoone

asub idasuunas ca 100 m kaugusel, lisaks jäävad üldplaneeringu kohased ja hetkel hoonestamata

perspektiivsed elamualad ca 35 m kaugusel lähimast kavandatavast hoonestusalast. Võimalike häiringute

leevendamiseks näeb üldplaneering ja ka käesolev detailplaneering ette kaitsehaljastuse laiusega kuni 30

meetrit.

Kavandavatele hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab

seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid)

paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid.

Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid.

3.5.4. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Äri-, büroo- ja tööstuspiirkondades tuleb tagada hea nähtavus ja valgustus. Ala tuleb hoida korras, samuti

vähendab vandalismi ja sissemurdmise riski tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed ja aknad, lukud ja klaasid.

Ohustatud sissepääse tuleks jälgida ja soovitatavalt kasutada videovalvet.

Vajadusel rakendada veel muid täiendavaid meetmeid. Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard

EVS 809-1:2002.

3.5.5. Servituudi seadmise vajadus

Planeeritud servituutide vajaduse ulatus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimise staadiumis.

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Planeeritava krundi pos 1 servituudi vajadusega (SV) alad:

◼ SV ala planeeritavale keskpingekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale madalpingekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale alajaamale, ulatusega 2 m alajaama seinast, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale veetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale survereoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ Juurdpääsu SV ala ~5497 m², planeeritava krundi pos 3 kasuks.

Planeeritava krundi pos 5 servituudi vajadusega (SV) alad:

◼ SV ala planeeritavale keskpingekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale veetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale survereoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale sidekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale gaasitorustikule, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

Tänassilma tee (71901:001:0524) katastriüksusele:

◼ SV ala planeeritavale keskpingekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale madalpingekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale sidekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale gaasitorustikule, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale veetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala planeeritavale reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala perspektiivsele keskpingekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

◼ SV ala perspektiivsele madalpingekaablile, koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

3.6. Planeeringu elluviimine

3.6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Piirkonda lisanduv äri- ja tootmismaa funktsiooniga piirkond, mis loob juurde töökohti. Seni hoonestamata ala

hoonestatakse ja seega kasvab planeeringu realiseerudes ka liikluskoormus olemasolevale tänavavõrgule.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad

väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud. Muinsuskaitseameti andmetel on alal

Väänatunnel, mis on osa ajaloolisest Peeter Suure Merekindlusest, aga sellele puudub juurdepääs.

Väänatunneli säilimise osas tehakse teede ja hoonete projekteerimisel koostööd Muinsuskaitseametiga.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale.

Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid

loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringu elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda,

kuid ka üldplaneeringus on ette nähtud ala hoonestamine.

Planeeritava ala põhjavesi on kaitsmata ja reostusoht on väga kõrge.

Kavandatava tegevuse negatiivne mõju on peamiselt ehitusaegne ja piirneb planeeringuala ja selle

lähiümbrusega. Ehitusaegse tegevusega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja liikluskoormuse kasv, mis on

lühiajaline ja mööduv.

3.6.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb

tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata

22 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeritava krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoone asukoht, juurdepääsuteede ja parkimisala, haljastuslahendus

ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik.

Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas

ühendused tehnovõrkudega.

3.6.3. Planeeringu elluviimiskava

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku

poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud

järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:

◼ Moodustatakse krundid vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele. Edasine planeeringuala arendus

toimub arendaja poolt ja arendaja kulul.

Ühiste tehnorajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, tehnorajatiste ja juurdepääsuteede

projekteerimise alustamine. Ühised tehnorajatised on kõik planeeritud veetorustikud kuni krundi

liitumispunktini, kanalisatsioonitorustikud kuni krundi liitumispunktini, elektrikaablid koos

liitumiskappidega, sidekaablid kuni krundi liitumispunktini. Ühiskanalisatsiooniga liitumine ja teenuse

tarbimine saab võimalikuks peale AS-le Tallinna Vesi kuuluva eelvoolutorustiku rekonstrueerimist ning

ühtlustusmahuti koos torustikega rajamist. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas

kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega.

◼ Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa

väljastamist. Arendaja kohustus on rajada krundil pos 4 planeeritud jalgratta- ja jalgtee.

◼ Koostada tuleb maastikuarhitektuurne projekt kaitsehaljastuse rajamiseks, kus tuleb arvestada

sademevee juhtimisega haljasaladele, viibetiikidesse ja kraavi ning kooskõlastada see vallavalitsusega

enne rajamist. Kaitsehaljastus tuleb rajada enne hoonetele ehituslubade taotlemist. Kaitsehaljastus võib

olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku

tõkestamiseks.

◼ ehituslubade taotlemine/ehitusteatise esitamine ühiste tehnorajatiste ja juurdepääsutee ehitamiseks.

◼ vajadusel servituutide seadmine.

◼ juurdepääsuteedele ja tehnorajatistele kasutusloa taotlemine/kasutusteatise esitamine. Ühised

tehnorajatised ja juurdepääsuteed peavad arendaja poolt olema välja ehitatud ja vajadusel kohalikule

omavalitsusele/võrguvaldajale üle antud enne hoonete ehituslubade väljastamist.

◼ Hoonete projekteerimine ja ehituslubade taotlemine, nende püstitamine ning kasutuslubade taotlemine.

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

C – LISAD

Tehnilised tingimused:

◼ Adven Eesti AS, väljastatud 13.08.2024.

◼ AS Saku Maja tehnilised tingimused ET-10989, väljastatud 30.08.2024.

◼ Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39113056, väljastatud 28.08.2024.

◼ Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 477814, väljastatud 09.08.2024

Liiklusuuring

◼ ERC Konsultatsioonid OÜ „Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering.

Liiklusuuring“. Töö nr ERC/23/2024.

Illustratsioon

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

D – JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem

Joonis 2. Tugiplaan

Joonis 3. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis

Joonis 4. Põhijoonis

Joonis 5. Tehnovõrkude koondplaan

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27

E – KOOSKÕLASTUSED

Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta

Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1. Telia Eesti AS

(Arvo Sepp)

05.11.2024, nr

39261218

Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste

kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt

EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise

kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM

määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning

sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Antud kooskõlastus

ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis

tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada

sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne

planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia

Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal

Telia Eesti AS klienditeenindus e-post: [email protected]

Mustamäe tee 3, 10615 Tallinn ärikliendid 1551 e-post:

[email protected]

Registrikood 10234957 erakliendid 123 https://www.telia.ee/

Kooskõlastus kehtib kuni 04.11.2025.

Detailplaneeringu kaust. Arvestada edasistes etappides.

2. Adven Eesti AS

(Aleksander Aan)

05.11.2024

nr. AD-2024-

11-04

Lugeda kooskõlastatuks Adven Ees AS-i poolt gaasitoruske

osas detailplaneering – Saku valla Tänassilma küla,

Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering; töö nr: 23-

23003864 kuupäevaga november 2024a. Plannum OÜ

huvitatud isik Villa Cartelloni OÜ.

Detailplaneeringu kaust. Kooskõlastatud märkusteta.

3. Elektrilevi OÜ

(Marge

Kasenurm)

07.11.2024 nr

7253831315

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Detailplaneeringu kaust. Arvestada edasistes etappides.

28 Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4. AS Saku Maja 04.12.2024 nr

T3624

Käesolev AS Saku Maja kooskõlastus hõlmab endas AS Saku

Maja kui Saku valla vee-ettevõtja kooskõlastust.

AS Saku Maja veemajanduse tehniline projektijuht kooskõlastab

Plannum OÜ töö nr 23-23003864 „Saku valla Tänassilma küla

Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering.“

Märkused:

1. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aasta.

Detailplaneeringu kaust. Arvestada edasistes etappides.

5. Transpordiamet

(Marek Lind)

03.06.2025 nr

7.2-

2/25/2589-5

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse

(PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel

põhjustel.

1. Koostatud planeeringulahendus on vastuolus Saku valla

üldplaneeringuga, millega on määratud riigitee 11420 Saku-

Laagri oluliselt muudetavaks teelõiguks teekoridori laiusega 150

m riigitee 2+2 lahenduse ja liiklussõlmede väljaehitamiseks (vt

lisa 1 väljavõte üldplaneeringust). Planeering ei arvesta

Transpordiameti poolt edastatud teeprojektis (AS Teede

Tehnokeskus töö nr 107/05) „Juuliku – Tabasalu ühendustee

eelprojekt“) toodud teekoridoriga (50 m) äärmise sõiduraja

teljest liiklussõlme ja teelõigu laiendamiseks. Tuginedes EhS

§70 saame teekoridori veelgi kitsendada kehtiva kaitsevööndi

ulatuseni (30 meetrini välimise sõiduraja servas) arvestusega, et

kaitsevööndisse ei planeerita ehitisi ja ruumilahendust kuni

riigitee 11420 eskiisprojekti (Riigitee nr 11420 Saku–Laagri km

2,00-8,00 Juuliku–Laagri lõigu eskiisprojekt) valmimiseni

märtsis 2026. Eskiisprojektiga täpsustatakse riigitee ja

liiklussõlme maavajadust kehtiva normi ja parima kogemuse

järgi. Saame planeeringu kooskõlastada enne eskiislahenduse

valmimist vaid siis, kui planeeringust eemaldatakse teekoridori

ulatuses laiusega 30 m (vt lisa 2) lahendus. Vastasel korral tuleb

ära oodata eskiisprojekti valmimine.

Kinnistust moodustatavate transpordimaa sihtotstarbega

äralõigete tegemist tuleb täpsustada peale eskiislahenduse

valmimist (riigitee sõidutee ja kergliiklustee tuleb välja kruntida

eraldi).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja riigitee EhS § 71

kohane tee kaitsevöönd arvestades perspektiivset teelahendust.

Detailplaneeringu kaust. 1. Lahendust on korrigeeritud, teekoridori

ulatuses (30 m) on lahendus eemaldatud.

Eraldatud on sõidutee krunt pos 2 ja

kergliiklustee krunt pos 3.

2. Lisatud seletuskirja ptk 3.4.

Saku valla Tänassilma küla Mariavälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering 29

3. Riigitee kaitsevööndisse reoveepumpla planeerimisel näidata

pumpla kuja ja teenindav kinnistusisene juurdepääs (mitte

riigiteelt).

4. Riigitee 11424 Jälgimäe tee ääres on kergliiklustee välja

ehitatud, palume näidata kergliiklustee väljaspool liiklussõlme

tähistatud olemasoleva kergliiklustee tingmärgiga.

5. Palun täpsustada, milline on arendusega kaasnev

liikluskoosseis. Palume kanda liikluskoosseisu ebasoodsam

pöördekoridor riigitee 11424 ja Tänassilma olemasolevale

ristmikule pöörderaadiuste hindamiseks. Transpordiamet ei võta

kohustusi ristmiku ümberehitamiseks.

6. Tehnovõrkude joonisele kanda riigitee katastriüksuse piirid, et

välja selgitada, kelle maale tehakse tehnovõrgu paigaldamise

ettepanek. Kui tegemist on riigitee transpordimaaga tuleb

arvestada Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetega ning

rajamine kavandada suletud meetodiga. Anda vastavad

selgitused seletuskirjas.

7. Täpsustada sademevete juhtimise põhimõtteid, näiteks:

sademevete juhtimisel vajab selgitamist kraavi asukoht ja eelvool

ning riigitee kaitsevööndis drenaaži osalisel likvideerimisel

allesjääva osa toimimine, et vältida riigitee muldkehale

negatiivset mõju.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning

palume esitada planeering peale korrigeerimist

Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

3. Lisatud joonisele ja seletuskirja ptk 3.3.

Juurdepääsu servituut on määratud krundile

pos 1 (joonisel ja seletuskirjas).

4. Korrigeeritud.

5. Ebasoodsaim sõiduk (sadulautorong 16,5

m) on kantud šabloonina joonisele

„Tehnovõrkude koondplaan“.

Transpordiameti kohustuste mittevõtmise

lause on lisatud seletuskirja ptk 3.3.2.

6. Kantud joonisele, keskpingekaabel jääb

osaliselt riigitee alusele katastriüksusele,

nõue on lisatud ptk 3.3.

7. Olemasolev drenaaž on kavas likvideerida,

sest sademeveelahendus vaadatakse ümber

projekteerimisel, mil on selgunud hoonete,

teeda ja parklate asukohad. Sademevee

projekteerimise nõuetesse on lisatud, et

sademevee juhtimine riigitee alusele

maaüksusele on keelatud ja vältida tuleb

negatiivset mõju riigitee muldkehale.