Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

1

EELNÕU

15.07.2025

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seadus (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga)

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 19. peatüki 8. jao 9. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 19. peatüki 8. jagu täiendatakse 10. jaotisega järgmises sõnastuses:

„10. jaotis

Teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga

1. alljaotis

Teabevahetuse üldnõuded

§ 50885. Teabevahetuse korraldus

(1) Kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks vahetavad käesoleva seadustiku

§ 50886 lõikes 1 nimetatud ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus teavet:

1) teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi käesolevas jaotises liikmesriik) ühtse

kontaktpunktiga;

2) teise liikmesriigi politsei-, tolli- või muu asutusega, kes on liikmesriigisisese õiguse kohaselt

volitatud ja pädev kasutama riiklikku sundi kuriteo avastamiseks, tõkestamiseks või

menetlemiseks (edaspidi käesolevas jaotises õiguskaitseasutus);

3) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (edaspidi Europol).

(2) Teave käesoleva jaotise tähenduses on andmed füüsilise või juriidilise isiku või asjaolu

kohta, mis on vajalikud uurimis- või õiguskaitseasutusele, et avastada, tõkestada või menetleda

kuritegu, sealhulgas andmed, mis on kogutud jälitustoiminguga või salajases koostöös.

(3) Teavet vahetatakse ööpäev ringi ühtse kontaktpunkti kaudu.

(4) Uurimisasutus võib vahetada iseseisvalt teavet oma pädevuse piires, järgides käesolevas

jaotises ühtsele kontaktpunktile sätestatud nõudeid.

(5) Teavet vahetatakse järgmistel viisidel:

1) teabetaotluse alusel;

2) omal algatusel.

(6) Teavet vahetatakse inglise keeles.

2

§ 50886. Ühtne kontaktpunkt

(1) Ühtne kontaktpunkt on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Ühtse kontaktpunkti töös osalevad:

1) iga uurimisasutuse esindaja;

2) Europoli riiklik üksus;

3) riiklik SIRENE büroo;

4) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) riiklik keskbüroo.

§ 50887. Teabevahetuskanal

(1) Teavet vahetatakse Europoli turvalises teabevahetusvõrgus (edaspidi SIENA).

(2) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus on SIENA-ga otse ühendatud, sealhulgas

mobiilseadme kaudu.

(3) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus ei pea kasutama SIENA-t järgmistel juhtudel:

1) teabetaotluse kiireloomulisus eeldab ajutiselt teise teabevahetuskanali kasutamist;

2) SIENA-t ei ole võimalik ootamatu takistuse tõttu kasutada;

3) teavet vahetatakse Euroopa Liidu välise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga või on

alust arvata, et seda on vaja hiljem teha, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei

Organisatsiooni (Interpol) kaudu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul registreeritakse teabevahetus SIENA-s

inglise keeles esimesel võimalusel.

§ 50888. Teabeedastuse tingimused

(1) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus edastavad teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile ja

õiguskaitseasutusele ning Europolile järgmist teavet:

1) otse juurdepääsetav teave – andmekogu andmed, millele on ühtsel kontaktpunktil või

uurimisasutusel juurdepääs;

2) kaudselt juurdepääsetav teave – teave, mille ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus võib

saada riikliku sunnita teiselt ametiasutuselt või füüsiliselt või juriidiliselt isikult.

(2) Teavet edastatakse samadel tingimustel ja ulatuses nagu riigisiseses teabeedastuses.

(3) Kaudselt juurdepääsetava teabe saamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 215.

(4) Kui teabeedastuseks peab olema käesoleva seadustiku § 214 kohaselt prokuratuuri luba või

kohtumenetluse andmete korral kohtu luba (edaspidi koos teabevahetusluba), tagab

prokuratuur või kohus selle taotluse lahendamise ööpäev ringi.

§ 50889. Teabekasutuse tingimused

(1) Teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt saadud teavet võib

kasutada, sealhulgas kohtumenetluses tõendina, selle liikmesriigi nõusolekul ja tingimustel.

(2) Euroopa Liidu väliselt riigilt saadud teavet võib edastada teisele liikmesriigile, Europolile

või rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Liidu välise riigi nõusolekul ja tingimustel.

3

2. alljaotis

Teabetaotlusele vastamine

§ 50890. Teabetaotlusele vastamine

(1) Ühtne kontaktpunkt vastab teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse

teabetaotlusele või edastab selle vastamiseks uurimisasutusele.

(2) Enne teabetaotlusele vastamist või selle uurimisasutusele vastamiseks edastamist kontrollib

ühtne kontaktpunkt, kas:

1) taotlus vastab käesoleva seadustiku § 50895 nõuetele;

2) esineb käesoleva seadustiku § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise alus.

(3) Kui teabetaotlus ei vasta käesoleva seadustiku § 50895 nõuetele, teavitab ühtne kontaktpunkt

sellest viivitamata teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust ja:

1) selgitab, mis puudused taotluses esinevad, ja palub need kõrvaldada;

2) selgitab, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse käesoleva seadustiku § 50891

lõike 1 punkti 5 alusel teabeedastusest.

(4) Kui käesoleva seadustiku § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise aluse esinemise kontrollis

on vaja teabetaotluse kohta selgitusi või täpsustusi, palub ühtne kontaktpunkt neid teise

liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt viivitamata.

(5) Kui ühtne kontaktpunkt edastab teabetaotluse vastamiseks uurimisasutusele, siis

uurimisasutus:

1) edastab teabe viivitamata ühtsele kontaktpunktile, kes edastab taotluse vastuse teise

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele, või

2) vastab taotlusele oma pädevuse piires iseseisvalt käesoleva seaduse §-s 50892 sätestatud

tähtajal.

§ 50891. Teabeedastusest keeldumine

(1) Teabeedastusest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:

1) taotletakse teavet kuriteo kohta, mille eest karistatakse karistusseadustiku kohaselt kuni

üheaastase vangistusega;

2) taotletakse teavet teo kohta, mis ei ole karistusseadustiku kohaselt kuritegu;

3) taotletakse teavet, mis on ebaõige, mittetäielik või aegunud;

4) taotletakse teavet, mis on saadud riigilt, kes ei ole andnud selle edastamiseks nõusolekut;

5) taotlus ei vasta käesoleva seadustiku § 50895 nõuetele ja teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt

või õiguskaitseasutus ei kõrvalda puudusi;

6) taotlusele vastamiseks on vaja teabevahetusluba, aga prokuratuur või kohus on selle

andmisest keeldunud;

7) teabevahetus kahjustaks põhjendamatult juriidilise isiku seadusega kaitstud olulisi huve;

8) teabevahetus oleks vastuolus riiklike julgeolekuhuvidega või kahjustaks neid;

9) teabevahetus on selle eesmärki arvestades ebaproportsionaalne;

10) teabevahetus seaks ohtu isiku turvalisuse;

11) teabevahetus võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust;

12) ühtsel kontaktpunktil ja uurimisasutusel ei ole taotletud teabele juurdepääsu.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldumise alus kehtib üksnes teabetaotluse

osa kohta, keeldutakse üksnes selles osas taotletud teabe edastamisest.

4

(3) Teabeedastusest keeldumise korral selgitatakse teabetaotluse vastuses käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud keeldumise alust.

§ 50892. Teabetaotlusele vastamise tähtaeg

(1) Teabetaotlusele vastatakse viivitamata, kuid hiljemalt seitse päeva pärast selle ühtsele

kontaktpunktile saabumist.

(2) Kui teabetaotlus on kiireloomuline, vastatakse sellele viivitamata, kuid hiljemalt:

1) kaheksa tundi pärast taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumist, kui taotletakse otse

juurdepääsetavat teavet;

2) kolm päeva pärast taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumist, kui taotletakse kaudselt

juurdepääsetavat teavet.

(3) Teabetaotlus on kiireloomuline, kui teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või

õiguskaitseasutus on selle nii määratlenud ja põhjendanud seda järgmiselt:

1) teave on hädavajalik, et selgitada välja või tõrjuda vahetut kõrgendatud ohtu Eesti või teise

liikmesriigi avalikule korrale;

2) teave on vajalik, et selgitada välja või tõrjuda vahetut ohtu isiku elule või kehalisele

puutumatusele;

3) teave on vajalik, et võtta teises liikmesriigis vastu otsus kohaldada meedet, millega võetakse

isikult vabadus;

4) teave kaotab ajakohasuse, kui seda kiiresti ei edastata.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, millal:

1) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus kõrvaldab oma teabetaotluse

puudused, mille kõrvaldamata jätmise korral keeldutaks käesoleva seadustiku § 50891 lõike 1

punkti 5 alusel teabeedastusest;

2) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus annab oma teabetaotluse kohta

selgitusi või täpsustusi;

3) prokuratuur või kohus lahendab teabevahetusloa taotlust.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub, teavitatakse

teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust viivituse eeldatavast kestusest ja

põhjusest.

§ 50893. Teabetaotluse vastuse koopia edastamine

(1) Kui teabetaotluse vastus edastatakse teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele, edastatakse

samal ajal selle liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile vastuse koopia.

(2) Kui uurimisasutus vastab oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele, edastab ta samal ajal ühtsele

kontaktpunktile vastuse koopia.

(3) Teabetaotluse vastuse koopiat ei pea edastama, kui:

1) see seaks ohtu isiku turvalisuse;

2) see võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või

3) teavet vahetatakse terrorikuriteo kohta, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

5

3. alljaotis

Teabetaotluse esitamine

§ 50894. Teabetaotluse esitamine

(1) Kui uurimisasutusel on põhjendatud alus arvata, et teise liikmesriigi õiguskaitseasutusel on

teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda kuritegu, võib ta:

1) edastada ühtsele kontaktpunktile teabetaotluse või

2) esitada oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või

õiguskaitseasutusele teabetaotluse.

(2) Ühtne kontaktpunkt kontrollib uurimisasutuse edastatud teabetaotluse vastavust käesoleva

seadustiku § 50895 nõuetele ja kõrvaldab vajaduse korral selle puudused ning esitab taotluse

teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.

(3) Teabetaotluse koopia edastamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 50893.

§ 50895. Nõuded teabetaotlusele

Teabetaotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotletava teabe kirjeldus;

2) teabe taotlemise põhjus, sealhulgas asjaolud ja viide kuriteole, mille kohta teavet taotletakse;

3) seos teabe taotlemise põhjuse ja isiku vahel, kelle kohta teavet taotletakse;

4) teabe kasutamise eesmärk;

5) põhjendus, miks eeldatakse, et teisel liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil või

õiguskaitseasutusel on teabele juurdepääs;

6) kiireloomulise taotluse korral selle põhjendus käesoleva seadustiku § 50892 lõike 3 kohaselt;

7) piirang teabe kasutamisele muul eesmärgil kui see, milleks seda taotletakse.

4. alljaotis

Omaalgatuslik teabeedastus

§ 50896. Omaalgatuslik teabeedastus

(1) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus peavad edastama teise liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel teavet käesoleva seadustiku § 4896

lõikes 1 nimetatud kuriteo kohta, välja arvatud juhul, kui esineb § 50891 lõike 1 punktis 6, 7, 8,

10 või 11 sätestatud keeldumise alus.

(2) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus võivad edastada teise liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetamata teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda kuritegu, välja arvatud

juhul, kui esineb käesoleva seadustiku § 50891 lõike 1 punktides 7–11 sätestatud keeldumise

alus.

(3) Teabe koopia edastamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 50893.

6

5. alljaotis

Teabeedastus Europolile

§ 50897. Teabeedastus Europolile

(1) Kui vahetatakse teavet kuriteo kohta, mille menetlemise toetamine on Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit

(Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK,

2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–

114), artikli 3 kohaselt Europoli eesmärk, hindavad ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus igal

üksikjuhul kooskõlas sama määruse artikli 7 lõikega 7, kas edastada teabetaotluse või selle

vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral teabe koopia Europolile.

(2) Enne Europolile teabetaotluse või selle vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral

teabe koopia edastamist määrab ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/794 artikli 19 kohaselt kindlaks:

1) teabe töötlemise eesmärgi;

2) vajaduse korral teabe töötlemise piirangu.“;

3) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „nõukogu 29. detsembri 2006. a

raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja

jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89–100);“;

4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust

ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.05.2023,

lk 1–24).“.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse täiendamine

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 259 järgmises

sõnastuses:

„§ 259. Kriminaalmenetluse seadustiku § 50887 kohaldamine

Kuni 2027. aasta 12. juunini kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 50887 sätestatud

teabevahetuskanali nõudeid üksnes uurimisasutusele, kes on otse ühendatud Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ameti turvalise teabevahetusvõrguga.“.

§ 3. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 252 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõna „Politseiamet“ sõnadega „Liidu

Õiguskaitsekoostöö Amet“;

2) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

7

„31. peatükk

TEABEVAHETUS EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VAHEL JA EUROPOLIGA

§ 258. Ühtse kontaktpunkti ülesanded

Politsei- ja Piirivalveamet täidab kriminaalmenetluse seadustiku § 50886 lõikes 1 nimetatud

ühtse kontaktpunktina (edaspidi ühtne kontaktpunkt) järgmisi ülesandeid:

1) korraldab kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohaselt teabevahetust

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga (edaspidi käesolevas peatükis teabevahetus);

2) registreerib ja talletab teabevahetuse;

3) tagab teabevahetuse kohta statistika kogumise ja selle nõuetekohase edastamise Euroopa

Komisjonile.

§ 259. Töövoosüsteem

(1) Ühtne kontaktpunkt registreerib ja talletab teabevahetuse, korraldab seda ning tagab

teabevahetuse kohta statistika kogumise ühtses elektroonilises töövoo haldamise süsteemis

(edaspidi töövoosüsteem).

(2) Töövoosüsteemi vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja haldamisele ning selle andmete

töötlemisele, logimisele, kontrollile, juurdepääsule, väljastatavale statistikale ja järelevalvele

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 2510. Töövoosüsteemi andmed

(1) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 2. alljaotise alusel teise

Euroopa Liidu liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele

vastamise kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed:

1) taotluse andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja

tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK,

2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114) lisas II;

3) andmed, kas taotlus on kiireloomuline, ja kui on, selle põhjendus;

4) taotluse puuduste andmed, kui taotluses on puudusi;

5) taotluse selgituste ja täpsustuste andmed, kui neid taotluse kohta palutakse;

6) taotluse vastuse andmed;

7) andmed, kas taotlusele on vastatud tähtajal, ja kui ei ole, viivituse asjaolud;

8) teabeedastusest keeldumise andmed, kui teabeedastusest keeldutakse;

9) taotluse vastuse koopia edastamise andmed;

10) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vaheline teabevahetus taotluse kohta.

(2) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 3. alljaotise alusel ühtse

kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluse esitamise kohta on töövoosüsteemis järgmised

andmed:

1) taotluse andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja

tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK,

2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114) lisas II;

8

3) taotluse koopia edastamise andmed;

4) andmed, kas taotlus on kiireloomuline, ja kui on, selle põhjendus;

5) taotluse puuduste andmed, kui taotluses on puudusi;

6) taotluse selgituste ja täpsustuste andmed, kui neid taotluse kohta palutakse;

7) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vaheline teabevahetus taotluse kohta.

(3) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 4. alljaotise alusel ühtse

kontaktpunkti või uurimisasutuse omaalgatusliku teabeedastuse kohta on töövoosüsteemis

järgmised andmed:

1) edastatud teabe andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja

tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK,

2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114) lisas II;

3) teabe koopia edastamise andmed.

(4) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 5. alljaotise alusel Europolile

teabeedastuse kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed:

1) edastatud teabe andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja

tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK,

2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114) lisas II;

3) teabe koopia edastamise andmed;

4) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vaheline teabevahetus teabeedastuse kohta.

§ 2511. Töövoosüsteemi andmete säilitamine

(1) Töövoosüsteemis säilitatakse teabevahetuse isikuandmeid kuni kaks aastat teabevahetuse

lõppemisest arvates.

(2) Töövoosüsteemis võib säilitada teabevahetuse isikuandmeid üle kahe aasta teabevahetuse

lõppemisest arvates, kuni infosüsteemis POLIS, Schengeni infosüsteemi riiklikus registris või

Interpoli andmebaasides on andmesubjekti kohta kehtiv tagaotsimisteade või muu hoiatusteade.

(3) Ühtne kontaktpunkt hindab töövoosüsteemis teabevahetuse isikuandmete töötlemise

jätkamise vajalikkust ja proportsionaalsust esimest korda hiljemalt kuus kuud teabevahetuse

lõppemisest arvates ning seejärel korrapäraselt vähemalt iga kuue kuu tagant.“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust

ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.05.2023,

lk 1–24).“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa Pakosta

Justiitsministeerium

Meie: 24.07.2025 nr 1-6/3013-4

Kriminaalmenetluse seadustiku,

kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise

seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse

muutmise seadus (teabevahetus Euroopa Liidu

liikmesriikide vahel ja Europoliga)

Esitame kooskõlastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu, millega võetakse üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023 direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2006/960/JSK.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (teabevahetus Euroopa Liidu

liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja haldamisele ning selle andmete

töötlemisele, logimisele, kontrollile, juurdepääsule, väljastatavale statistikale ja

järelevalvele

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 259 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja haldamisele

ning reguleeritakse töövoosüsteemi kaudu toimuvat andmete töötlemist, logimist, kontrolli,

juurdepääsu, statistika koostamist ja väljastamist ning järelevalvet töövoosüsteemis toimuva

andmetöötluse üle.

§ 2. Nõuded töövoosüsteemi toimimisele

Paragrahvis on kavas ette näha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/977

artikli 16 lõike 1 nõuetele vastava elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi ehk

töövoosüsteemi kasutuselevõtt ja sellele kehtivad nõuded Eesti õiguses. Direktiivi kohaselt

peavad liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid kasutusele võtma siseriiklikult ühtse elektroonilise

juhtumite haldamise süsteemi, mis on koostalitlusvõimeline Europoli SIENA

teabevahetuskanaliga ning ühilduv teiste rahvusvaheliste teabevahetuskanalitega – Schengeni

infosüsteemi SIRENE ja Interpoli I-24/7 võrguga. Sätte eesmärk on tagada kriminaalmenetluse

seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise alusel toimiva teabevahetuse registreerimise,

säilitamise ning selle kohta statistika kogumise katkematu ja tõrgeteta toimimine. Lisaks peab

süsteemi arhitektuur võimaldama selle haldamist, uuendamist ja arendamist sujuvalt ning

tõrgeteta ja tagama rollipõhise juurdepääsuhalduse.

§ 3. Töövoosüsteemi ülesehitus, liidestatus ja seotus teiste infosüsteemidega

Paragrahvis on kavas ette näha töövoosüsteemi arhitektuur, põhiprotsessid ja komponendid,

sealhulgas autentimine ja juurdepääsuhaldus. Samuti kehtestatakse süsteemi kohustuslik

ühendus rahvusvaheliste teabevahetuskanalitega: Europoli SIENA, Schengeni SIRENE ja

Interpoli i24/7. Töövoosüsteem peab olema seadmetevaheliselt seotud ning peab suutma

teavitusi saata ja vastu võtta otse nimetatud kanalite kaudu.

§ 4. Töövoosüsteemi andmed

Sättega on kavas reguleerida statistiliste andmete kogumist töövoosüsteemi kaudu toimunud

rahvusvahelise teabevahetuse kohta, võttes üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

(EL) 2023/977 tulenevad nõuded. Statistika kogumise eesmärk on tagada teabevahetuse

läbipaistvus ja tõhusus, võimaldada järelevalvet õigusnormide järgimise üle ning toetada

poliitika kujundamist ja aruandlust Euroopa Komisjoni suunal. Töövoosüsteemi kaudu

kogutakse andmeid nii ühtse kontaktpunkti kui ka uurimisasutuste poolt vahetatud teabe kohta,

sealhulgas teabetaotluse sisu ja käsitlemise, vastamistähtaegadest kinnipidamise, keeldumiste,

puuduste kõrvaldamise, kiireloomulisuse põhjenduste ning kontaktpunktidevahelise koostöö

kohta. Sättega on kavas kehtestada kohustus koguda ja esitada vähemalt järgmine statistika:

1) andmed teise Euroopa Liidu liikmesriigi teabetaotluse puuduste kohta, mille ühtne

kontaktpunkt või uurimisasutus on palunud kriminaalmenetluse seadustiku § 50890 lõike 3

alusel kõrvaldada;

2) andmed kriminaalmenetluse seadustiku § 50891 alusel teabeedastusest keeldumise kohta;

3) andmed teisele Euroopa Liidu liikmesriigile või Europolile edastatud teabe registreerimise

kohta;

4) andmed, kas teabetaotluse või teabetaotluse vastuse koopia on edastatud ühtsele

kontaktpunktile või teise Euroopa Liidu liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, kui uurimisasutus

vahetab teavet iseseisvalt kriminaalmenetluse seadustiku § 50894 lõike 1 punkti 2 kohaselt või

teavet vahetatakse omal algatusel sama seadustiku § 50896 kohaselt;

5) andmed, kas teabetaotlusele on vastatud kriminaalmenetluse seadustiku § 50892 lõikes 2

või 3 sätestatud tähtajal, ja kui ei ole, viivituse asjaolud;

6) andmed, kas ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse või teise Euroopa Liidu liikmesriigi

teabetaotlus on kriminaalmenetluse seadustiku § 50892 lõike 3 kohaselt kiireloomuline, ja kui

on, selle põhjendus;

7) teise Euroopa Liidu liikmesriigi teabetaotlus ja sellele vastamise andmed;

8) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vaheline teabevahetus teise Euroopa Liidu liikmesriigi

teabetaotluse või Europolile teabeedastuse kohta;

9) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vaheline teabevahetus ühtse kontaktpunkti või

uurimisasutuse teabetaotluse kohta;

10) ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluse andmed.

§ 5. Töövoosüsteemi haldamine

Sättes määratakse, et töövoosüsteemi haldaja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (edaspidi SMIT). Eelnõukohase PPVS-i § 259 kohaselt on töövoosüsteemi

vastutav töötleja Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Samuti on kavas antud paragrahvis

sätestada nende pädevused.

Töövoosüsteemi haldaja ülesanneteks on:

1. Tagada süsteemi töökindlus ja tõrgete kõrvaldamine;

2. Tagada andmete säilimine ja varundamine;

3. Tagada juurdepääs statistikateabe kogumiseks isikustamata kujul;

4. Rakendada turvalahendusi andmete käideldavuse ja tervikluse tagamiseks;

5. Teavitada PPA-d süsteemi takistustest;

6. Korraldada vajadusel süsteemi arendus- ja hooldustöid;

7. Piirata kasutajate juurdepääsu, kui tekib turvarisk;

8. Kindlustada turvanõuete rakendamine ja anda juhiseid;

9. Säilitada logi- ja sessiooniandmeid.

Töövoosüsteemi vastutava töötleja ülesanded on:

1. Tagada kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohase

teabevahetusega seotud andmete korrastatud esitus töövoosüsteemis

2. Lahendada õigusküsimusi ja nõustada kasutajaid;

3. Korraldada kasutajatoe ja juurdepääsuõiguste haldust;

4. Korraldada koolitusi ja tagada kasutajate pädevus;

5. Teavitada SMITi süsteemi rikkumistest või tõrgetest;

6. Tagada andmete korrektne töötlemine ja süsteemi operatiivne juhtimine;

7. Parandada või kustutada ebaõigeid andmeid;

8. Taotleda kasutajate juurdepääsu piiramist, kui tekib turvarisk;

9. Eemaldada aegunud või asjakohatut teavet ilma eelneva loata;

10. Töödelda statistilistel eesmärkidel isikustamata andmeid.

§ 6. Juurdepääs töövoosüsteemile

Sättes reguleeritakse töövoosüsteemile juurdepääsu andmise alused ja tingimused. Juurdepääs

töövoosüsteemile antakse vastutava töötleja ehk PPA määratud ametnikele, kelle

põhitööülesandeks on rahvusvahelise teabevahetuse korraldamine. Süsteemi juurdepääs peab

olema piiritletud rangelt ametikohaga ning vahetu tööalase vajadusega ja vastama turva- ning

andmekaitsenõuetele.

§ 7. Lõppkasutaja õigused ja kohustused

Sättes reguleeritakse lõppkasutajate ehk rahvusvahelise operatiivteabe vahetusega tegelevate

ametnike ehk operatiivinfohaldurite õigusi (nt õigus kasutajatoele, ettepanekute tegemisele

süsteemi parendamiseks, juhiste saamiseks jne) ja töövoosüsteemi vastutava töötleja kohustusi

(nt kontaktisiku määramine, sisendi ajakohastamine, regulaarse andmete kontrolli

korraldamine ja sisulise kasutajatoe tagamine).

§ 8. Kontroll

Sättes on kavas määratleda töövoosüsteemi regulaarne kontroll, mida Rahvusvahelise

Siseaudiitorite Instituudi (Institute of Internal Auditors, edaspidi IIA) kolme kaitseliini mudeli

kohaselt teostavad otsesed juhid. Sättes on kavas täpsustada rahvusvahelise operatiivteabe

vahetusega tegelevate üksuste juhtivkoosseisu ja töötajate kohustusi ning vastutust seoses

andmete töötlemisega, hõlmates eelkõige tööprotsesside ja andmetöötluse igapäevast jälgimist

ning viivitamatut reageerimist võimalikele kõrvalekalletele.

§ 9. Järelevalve

Sättega sätestatakse IIA kolme kaitseliini mudelile vastavad järelevalvekohustused, mille

täitmine on PPA põhimääruse § 19 ja § 20 kohaselt sisekontrollibüroo ja siseauditibüroo

ülesandeks. Arvestades töövoosüsteemis töödeldavate isikuandmete, sealhulgas delikaatsete

isikuandmete tundlikkust, teabevahetuse rahvusvahelist ulatust silmas pidades, määratletakse

sättes täpsemalt sisekontrollibüroo ja siseauditibüroo tegevused järelevalve teostamisel ehk nii

rikkumiste tuvastamisel ja rikkujate vastutusele võtmisel kui ka töövoosüsteemi vastavuse,

seaduslikkuse ja tõrgeteta toimimise tagantjärele hindamisel.

§ 10. Töövoosüsteemi andmeturve

Sättes nähakse ette töövoosüsteemi andmete turvaklass (nt K3T2S2) ja turbetase, eesmärgiga

tagada andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus kooskõlas kehtivate

andmekaitse- ja infoturbenõuetega.

§ 11. Nõuded töövoosüsteemi andmete töötlemisele

Paragrahvis on kavas sätestada üldine kord andmete töötlemiseks: täpsus, õigeaegne

parandamine või kustutamine vigaste või aegunud andmete korral, töötlemise piiramise

võimalus ning andmete liigitamine ja vastutuse selge jagamine. Näiteks, teabetaotluste alusel

koondatud andmed tuleb direktiivikohaselt liigitatada liikmesriigi kaupa ning ebaõigete

andmete korral kohustub kontaktpunkt neid viivitamata parandama või kustutama ja teavitama

andmesaajat.

§ 12. Teabevahetuse statistika

Sättega on kavas üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2023/977

tulenevad nõuded teabevahetuse statistika kogumise ja aruandluse kohta. Sättes on kavas

kehtestada kohustus koguda ja esitada statistikat rahvusvahelise teabevahetuse kohta, et

hinnata töövoosüsteemi kaudu toimuvate andmevahetuste tõhusust, õiguspärasust ja

tähtaegsust. Statistika esitamine toimub kord aastas, hiljemalt 1. märtsiks, kajastades eelneva

kalendriaasta andmeid. Ühtne kontaktpunkt esitab kogutud andmed Euroopa Komisjonile.

Ühtne kontaktpunkt kogub teabevahetuse kohta vähemalt järgmist statistikat:

1) ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluste arv;

2) Euroopa Liidu liikmesriigi teabetaotluste arv;

3) Euroopa Liidu liikmesriikide ja kiireloomulisuse kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel on ühtne kontaktpunkt või

uurimisasutus teavet edastanud;

4) Euroopa Liidu liikmesriikide ja keeldumise aluste kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel teabeedastusest on

kriminaalmenetluse seadustiku § 50891 lõike 1 alusel keeldutud;

5) Euroopa Liidu liikmesriikide kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või

õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, millele vastamise tähtajast on kriminaalmenetluse

seadustiku § 50892 lõike 4 punkti 2 alusel kõrvale kaldutud;

6) Euroopa Liidu liikmesriikide ning § 50893 lõike 3 punktide 1-3 kaupa selliste teabevahetuse

koopiate arv, mille edastamisest teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile on

kriminaalmenetluse seadustiku § 50893 lõike 3, § 50894 lõike 3 ja § 50896 lõike 3 alusel

keeldutud.

§ 13. Logiandmed

Sättes nähakse ette logitavad tegevused (avalikustamine, edastamine, kogumine, kustutamine,

lugemine, muutmine, ühendamine) ning logiandmete säilitustähtaeg – kaks aastat toimingu

toimumisest, et tagada auditeeritavus ja süsteemi turvalisus.

1/19

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (teabevahetus Euroopa Liidu

liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu seletuskiri

Lisa 3

Eelnõu kooskõlastamisel saabunud märkuste ja ettepanekutega arvestamine

Jrk

nr

Arvamuse esitaja seisukoht Siseministeeriumi seisukoht

Justiitsministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 soovitakse muuta ja

ümber sõnastada KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9.

jaotis.

Kordame mitteametliku koostöö raames esitatud

seisukohta, et kriminaalmenetluse seadustik

(KrMS) ei ole mainitud direktiivi ülevõtmiseks

sobiv õigusakt ning eelnõus toodu tuleks

reguleerida politseikoostööd reguleerivates

õigusaktides.

Kehtiva KrMS 19. peatüki 8. jao 9. jaotis

reguleerib kriminaalmenetluse raames teabe ja

jälitustoiminguga kogutud teabe vahetamise

põhimõtteid Euroopa Liidu liikmesriikide vahel

ning ei reguleeri muud politseikoostööd ja

infovahetust (Europol, Interpol jne), selleks on

vastavad sätted politsei ja piirivalve seaduses

(PPVS-s).

Kriminaalmenetluse seadustiku reguleerimisala

sätestab KrMS § 1:

(1) Käesolevas seadustikus sätestatakse

kuritegude kohtueelse menetluse ja

kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud

lahendi täitmisele pööramise kord.

(2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka

jälitustoimingute tegemise alused ja kord.

Sestap võib juba KrMS § 1 tõlgendamisel asuda

politseikoostööd soovimatult piirama, kui kogu

koostöö regulatsioon tuua KrMS-i. Pealegi võib

regulatsiooni esitamine KrMS-s jätta mulje, et

direktiiv on üle võetud poolikult – üksnes

kriminaalmenetlusega seonduva koostöö osas.

Kuivõrd KrMS reguleerib kitsalt

kriminaalmenetlust, oleks võimaliku

rikkumismenetluse käigus sellisele väitele raske

vastu vaielda.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et KrMS on üks

konstitutsioonilistest kohtumenetluse

seadustikest ning politseikoostöö reguleerimine

sellises aktis ja osas, mis ei puutu

Mittearvestatud.

Siseministeerium ei nõustu seisukohaga, et

KrMS ei sobi Rootsi direktiivi ülevõtmiseks

ning et regulatsioon tuleks viia politseikoostööd

käsitlevatesse seadustesse. Põhjused on

järgmised:

1) Kehtiva KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10.

(EN-s tehtud muudatustele eelnevalt 9)

jaotis põhineb

raamotsusel 2006/960/JSK, mille

põhimõtted kattuvad Rootsi direktiivis

sätestatuga. Direktiiv ei sisalda võrreldes

raamotsusega uudseid põhimõtteid.

Direktiivi eesmärgiks on muuta seni

raamotsuses sisaldunud põhimõtete

järgimine liikmesriikidele

kohustuslikuks ja teabevahetus

turvalisemaks. Seega ei saa

Siseministeerium nõustuda seisukohaga,

et raamotsuse kohaldamisala oli oluliselt

kitsam direktiivi kohaldamisalast.

2) Kohane ei ole väide, et kehtiva KrMS-i

19. peatüki 8. jao 10 (EN-s tehtud

muudatustele eelnevalt 9). jaotis

reguleerib teabevahetust vaid

kriminaalmenetluse raames. Kehtiva

KrMS-i § 50878 lõige 1 ei piira

teabevahetust üksnes

kriminaalmenetlusega, vaid hõlmab ka

süütegude avastamist ja tõkestamist. (s.o

ka kriminaalmenetluse eelset faasi).

3) Rootsi direktiiv ei reguleeri üksnes

politseikoostööd. Direktiivi artikli 2

lõike 1 kohaselt osalevad teabevahetuses

kõik liikmesriigi asutused, kes on

riigisisese õiguse kohaselt pädevad

2/19

kriminaalmenetlusse, võib tekitada ka

normihierarhilisi anomaaliaid.

Ehkki esialgu võib näida mugav kogu direktiiv

üle võtta ühes õigusaktis, tuleks Eesti õiguskorra

struktuuri säilitamiseks kriminaalmenetlusega

mitteseotud politseikoostööd reguleerida muus

sobivas õigusaktis, näiteks PPVS-s. Asjaolu, et

direktiiviga kehtetuks tunnistatav raamotsus

2006/960/JSK oli tõesti kunagi üle võetud KrMS

§ 19. ptk 8. jao 9. jaotises (kriminaalmenetluse

seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus – 578 SE), ei tohiks viia

praegu kehtiva õiguskorra struktuuri ja eelpool

mainitud ohtude eiramiseni. Lisaks oli vana

raamotsuse kohaldamisala oluliselt kitsam kui

uuel direktiivil.

Eelnevale tuginedes on meie hinnangul eksitav

esitada eelnõus kavandatud regulatsioon

tervikuna KrMS-i justiitskoostöö regulatsiooni

juures, vaid KrMS-s tuleks reguleerida

kriminaalmenetlust puudutav teabevahetus,

politseikoostööd puudutav regulatsioon tuleks

esitada PPVS-s. Palume eelnõu muuta.

kasutama volitusi ja võtma

sunnimeetmeid süütegude

tõkestamiseks, avastamiseks või

uurimiseks. Eestis on sellised asutused

sätestatud KrMS-i § 31 lõikes 1

(uurimisasutused).

4) Teabevahetuse reguleerimine eraldi

seaduses ei ole põhjendatud, kuna:

a) KrMS-i regulatsioon on juba

asjakohane ja hõlmab kõiki vajalikke

aspekte, ent on direktiivi ülevõtmiseks,

eeskätt rakendajate jaoks, liigabstraktne.

b) Regulatsioon puudutab

kriminaalmenetlust ja kõiki

uurimisasutusi. Sätestades reeglid vaid

PPVS-is, eeldaksime põhjendamatult, et

nt Keskkonnaameti uurijate kohustused

tuleneksid PPVS-st ja seda olukorras,

PPVS § 1 lõige 1 sätestab, et PPVS-i

reguleerimisala on politsei ülesannete,

õiguste, korralduse ja politseiteenistuse

õiguslike aluste reguleerimine.

5) KrMS ei ole ainult kohtumenetluse

seadus. Ehkki kriminaalmenetlus

kulmineerub reeglina kohtumenetlusega,

ei ole vähemtähtis sellele eelnev

kohtueelne etapp, kus tõendeid

kogutakse – täpsemalt kohtus

hinnatavate tõendite kujunemine.

Seetõttu sätestab KrMS-i § 1, et KrMS

reguleerib ka kuritegude kohtueelse

menetluse korda. Kuna KrMS reguleerib

ka menetluse kohtueelset etappi, mille

raames suur osa teabevahetust toimubki

(kohtumenetluses otse tõendina

kasutatavate menetlusdokumentide

edastamist reguleerivad valdavalt muud

õigusaktid, nt direktiiv 2014/41/EL, mis

käsitleb Euroopa uurimismäärust

kriminaalasjades), on oluline seaduse

tasandil sätestada kõikidele

uurimisasutustele selged reeglid, mis

võimaldavad jälgida tõendi kujunemise

õiguspärasust.

6) Teave, mida kõnesoleva regulatsiooni

alusel vahetatakse, on lahutamatult

seotud Eesti või teise EL-i liikmesriigi

läbiviidava kriminaalmenetlusega.

Teabevahetuse aluseks peab olema aset

3/19

leidnud kuritegu, sh kavandatav või

eesseisev, mistõttu puudutab valdav osa

teabevahetust just käimasolevaid

kriminaalmenetlusi. Kui

kriminaalmenetlust veel läbi ei viida

(eeskätt kuritegude tõkestamise faas),

omab teabevahetus tugevat sidet

kriminaalmenetlusega selle alustamise

aspektis, nt jälituslubade puhul – mille

alusel on need antud, millele on kohus

kaalutlusotsuse tegemisel tuginenud,

millest tulenevalt on isik kahtlustatava

staatuses jne.

7) Eelnõus kavandatud regulatsioon ei ole

esitatud KrMS-i justiitskoostöö

regulatsiooni juures. KrMS-i 19. peatükk

„Rahvusvaheline koostöö

kriminaalmenetluses“ hõlmab KrMS-i §

433 lõike 1 kohaselt riikide vastastikust

abi kriminaalasjades, mis ei piirdu

pelgalt justiitskoostööga. Samuti ei sea

koostööle kitsendusi 19. peatüki 8. jao

„Koostöö kriminaalmenetluses Euroopa

Liidu liikmesriikide vahel“ sätted. Ehkki

8. jao esimeste jaotiste sätted

reguleerivad justiitsasutuste tööd, on 10.

(endine 9) jaotis selgelt suunatud just

uurimisasutuste koostöö reguleerimisele.

Ja seda, nagu eelnevalt märgitud,

eelnõukohaselt samas ulatuses nagu

kehtivas KrMS-s.

2. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50878 lg 7) –

kõnealune lõige sätestab, et kui teabe Euroopa

Liidu liikmesriigile või Europolile edastamiseks

peab olema käesoleva seadustiku § 214 kohaselt

kohtu või prokuratuuri luba (edaspidi

teabevahetusluba), tagab kohus või prokuratuur

selle taotluse lahendamise ööpäev ringi.

Seletuskirjas on märgitud järgmist: „Rootsi

direktiivikohane teabevahetus on mõeldud

toimuma reeglina EL-i liikmesriikide ühtsete

kontaktpunktide kaudu, kes töötavad ööpäev

ringi, omavad juurdepääsu kogu uurimisasutuste

teabele ja terviklikku ülevaadet riigi

operatiivsest õiguskaitsealasest rahvusvahelisest

teabevahetusest. Uurimisasutuste

struktuurüksustele sellist võimekust ette nähtud

ei ole.“

Siiski soovitakse eelnõuga sätestada eelmises

lõigus nimetatud võimekus prokuratuurile ja

Antud selgitus:

1) Ööpäevaringse valmisoleku tagamise ja

ettepaneku kasutada „ööpäev ringi“

asemel mõistet „viivitamatult“ osas

selgitame, et:

- direktiivist tulenevate teabevahetuse

tähtaegade järgimiseks (aga ka

direktiivikonformseks sõnastuseks)

on tarvilik ette näha ööpäevaringne

valmidus. Mõiste „viivitamata“

võimaldab liigset määramatust ja laia

tõlgendust EL õigusest tuleneva

kohustuse täitmisel (puhkuste

perioodil kuu aja jooksul taotluse

läbivaatamine võib olla ka

viivitusteta tegutsemine).

- Ööpäevaringne valmisolek ulatuses,

mida tingib direktiivikohane

4/19

kohtule – „tagab kohus või prokuratuur selle

taotluse lahendamise ööpäev ringi“. Taotluse

lahendamine ööpäev ringi võib olla võimalik

uurimisasutuse puhul, mille töö toimub

vahetustega, aga mitte kõnealuses normis

sätestatud asutuste puhul.

Ühtsele kontaktpunktile esitatud teabetaotluste

kiire menetlemise tagamiseks näeb Rootsi

direktiiv ette selged tähtajad, mis võtavad

arvesse taotluse kiireloomulisust ja

uurimisasutuse juurdepääsu vastavale teabele.

Rootsi direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt (sama

regulatsioon toodud eelnõukohases KrMS §

50883 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2) peab

EL-i liikmesriik tagama teiselt riigilt saabunud

teabetaotlusele vastamise üldreeglina seitsme

päeva jooksul (kehtiva KrMS § 50881 lõikes 3

sätestatud 14 päeva asemel). Kiireloomulise

taotluse puhul tuleb vastata:

 kaheksa tunni jooksul, kui tegemist on

otse juurdepääsetava teabega (sama

tähtaeg sätestatud kehtiva KrMS-i §

50882 lõikes 1);

 kolme päeva jooksul, kui tegemist on

kaudselt juurdepääsetava teabega ehk

teabega, mille saamiseks peab

uurimisasutus tegema päringu (nt KrMS

§ 215 lõikele 1 tugineva nõudekirja).

Seejuures tuleb silmas pidada eelnõukohase

KrMS- i § 50878 lõikes 7 rõhutatut, st kohustust

saada kohtueelse menetluse andmete

avaldamiseks luba prokuratuurilt. Nimetatud

luba või sellest keeldumine tuleb saada

eelnimetatud tähtaegade jooksul.

Seletuskirjas märgitakse: „Ehkki teabetaotlusele

vastamise tähtajast on võimalik kõrvale kalduda,

on see lubatav vaid erandjuhtudel, milleks on

näiteks olukord, kui prokuratuur või kohus vajab

teabevahetusloa andmise üle otsustamiseks

taotluses tõstatatud küsimuste ulatuslikkuse või

keerukuse tõttu lisaaega. Teabetaotluste

tähtaegne lahendamine õigusasutuste poolt on

võimalik õigusasutuse ühtse kontaktpunkti

ruumides füüsilise kohaloleku korral või siis, kui

õigusasutus on funktsionaalselt kättesaadav

näiteks telefoni teel[1].

Olukorrad, kus uurimisasutusel tuleb

teabetaotlusele vastamiseks küsida luba

prokuratuurilt, või veel enam – kohtult, on

pigem erandlikud. Seetõttu tuleb käesoleval ajal

teabevahetus, peaks justiitsasutustel

olemas olema juba täna (valveaja

sätete kohaselt). Vastasel juhul

möönaksime, et ka kaalukatel

juhtudel ei ole riik täna valmis

töövälisel ajal reageerima (nt

kiireloomuliste jälituslubade

väljastamine, vahi alla võtmised,

edasilükkamatud

läbiotsimismäärused jne).

Direktiivikohase teabevahetuse

mahtu, mis nõuab sekkumist

töövälisel ajal, on keeruline

prognoosida, kuna tegemist on ette

nähtamatu vajadusega. Tõenäoliselt

on tegemist siiski harva esineva

nähtusega seetõttu, et:

a) Teabevahetuse taotluse täitmiseks on

reeglina aega 7 päeva.

Teabevahetuse taotluse täitmine peab

toimuma kiireloomuliselt (s.o 8 tunni

jooksul) vaid äärmiselt põhjendatud

ja kaalukatel juhtudel siis, kui

tegemist on uurimisasutusel

olemasoleva teabega. Teabe

omaniku ja justiitsasutuse kohustus

on sellisel juhul vaid teabe

väljastamise üle otsustamine (kas oht

menetlusele või isikule kaalub üle

teise riigi objektiivse

teadmisvajaduse), mitte vastuse

koostamine. Viimase tagab ühtne

kontaktpunkt;

b) Valdav osa teabevahetust toimub ka

täna tööpäeva raames (teabevahetus

toimub EL liikmesriikidega, kes

asuvad kokku kuni 3 ajatsoonis:

GMT, GMT+1, GMT+2). Olukorrad,

kus teavet on vaja kiireloomuliselt

vahetada öistel tundidel, on äärmiselt

erandlikud.

2) Asjaolu, et Rootsi direktiivi kohase

teabetaotluste alusel saadud teabe osas

puudub vaikimisi luba selle menetluses

kasutamiseks, ei tähenda, et reeglina

vahetataks selle raames

kriminaalmenetluse vaates suvalist või

sellega vähest seost omavat teavet.

Põhimõtet tuleb mõista selliselt, et ehkki

[1] Rootsi direktiivi põhjendus nr 28.

5/19

ja tulevikus tagada õigusasutuse kättesaadavus

näiteks telefoni teel, sest Eestis ei asu

uurimisasutused õigusasutusega samas hoones.

Üldreeglina ei ole Rootsi direktiivi alusel tehtud

teabetaotluste alusel saadud teave menetluses

kasutatav ning Europoli andmetel moodustavad

80% SIENA kaudu esitatud teabetaotlustest

küsimused, kas EL-i liikmesriigil on isiku X

kohta teavet või mitte.[2] Sellest hoolimata tuleb

prokuratuuril ja kohtul vastav võimekus tagada.

Kuigi reageerimise tagamine õigusasutuse poolt

on praktikas tagatud nn valveprokuröride ja -

kohtunike näol, on vastav avalikult kättesaadav

õiguslik regulatsioon, s.o kohtute seaduse § 6

lõikes 4 sätestatud kohtuniku valveaeg ja

prokuratuuriseaduse § 222 lõikes 1 sätestatud

prokuröri valveaeg ehk aeg, mil isik peab olema

töövälisel ajal kättesaadav ettenägematute või

edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks,

Rootsi direktiivi ülevõtmise jaoks liiga

üldsõnalised.“

Eelnõu seletuskiri ei sisalda prognoosi, kui

erandlikud need seletuskirjas märgitud olukorrad

olla võiksid. Seetõttu tuleb seletuskirja

analüüsiga täiendada, milles sisalduks ka vastus

küsimusele - kui palju suureneks töökoormus?

Seletuskirjas märgitakse, et „Kavandatavad

muudatused võivad mõnevõrra puudutada ka

kohtunikke. Eeskätt nelja esimese astme kohtu –

Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Pärnu

Maakohus ja Viru Maakohus, kohtunikke, kes

tegelevad kriminaalasjade lahendamisega.

Teabetaotlustega seoses võib tekkida vajadus

lahendada kohtute pädevusse kuuluvaid taotlusi,

kuid eelnõu koostajad peavad seda

vähetõenäoliseks.“

Seletuskirjas toodu kohaselt on Europoli

andmetel teabevahetus SIENA-s pidevas

tõusutrendis. Seda eeskätt seetõttu, et piiriülesest

raskest kuritegevusest enim mõjutatud EL-i

liikmesriigid on avastanud selle kasutegurid.

2021. aastal on SIENA kaudu:

•algatatud uusi juhtumeid 123 000 (kasv 2020.

aastaga võrreldes 38%);

•vahetatud 1,54 miljonit operatiivsõnumit (kasv

2020. aastaga võrreldes 22%);

•ühendatud 2400 pädevat riiklikku asutust 51

riigist ja 14 rahvusvahelist organisatsiooni või

asutust;

•ühendatud on üle 19 000 lõppkasutaja.

tegemist ei ole tõendusteabe vahetamise

põhiinstrumendiga (eeskätt allika- ja

menetluskaitse huvidest lähtuvalt) –

vastav teave tuleb endiselt taotleda nt

Euroopa uurimismäärusega (EIO) – on

Rootsi direktiivi päring nö sihistatud EIO

aluseks. Samuti võib Rootsi direktiivi

kohases päringus või vastuses ette näha,

et vahetatavat teavet võib kasutada

kohtumenetluses tõendina. Eeltoodu

vähendab oluliselt halduskoormust,

võimaldades saada EIO-ga samalaadse

tulemuse vähem bürokraatlikult ja

kiiremini.

3) Seda kui palju suureneb töökoormus

direktiivi ülevõtmise järgselt, ei ole

võimalik prognoosida, tegemist oleks

spekuleerimisega, sest:

a) võimatu on ennustada, kui suur osa

tulevastest teabetaotlustest puudutab

käimasolevaid menetlusi (vaid nende

osas on tarvilik saada prokuratuuri

luba või kohtumenetluses olevate ja

selle raames teatavakssaanud teabe

osas kohtu luba). Vastavat teavet

senise teabevahetuse osas saab

omada justiitsministeerium, kelle

valitsemisala asutused on pädevad

selliste lubade andmiseks. PPA

kogemusele tuginedes, on tegemist

pigem harvaesineva vajadusega

(PPA teabevahetuse aastane maht on

seni ca 230 000 ühikut, s.o saadetud

ja laekunud sõnumid). SIENA

teabevahetuse tõusutrend seda muuta

ei tohiks, sest valdav osa

teabetaotlusi on täidetavad nn

registerpäringute abil, milleks

justiitsasutuse luba vajalik pole.

b) ehkki SIENA teabevahetus on

tõusutrendis ja juba praegu

moodusavad Europoli andmetel 80%

SIENA kaudu esitatud

teabetaotlustest küsimused, kas EL-i

liikmesriigil on isiku X kohta teavet

või mitte, peitub selle põhjus suuresti

asjaolus, et objektiivne õigus ei näe

ette, et teisele liikmesriigile

teabetaotluse esitamisel peab olema

[2] Europoli ettekanne. Prüm II määruse ülevõtmise teemaline konverents, 30. aprillil 2024. a, Brüsselis.

6/19

Oletame, et 123 000 juhtumi puhul on vaja

prokuratuuri luba 10% juhtudest, see tähendab,

et prokuratuur peaks aastas vaatama läbi ja

väljastama 12300 luba. Oletame, et kohtu luba

on vaja 2% juhtudest, see on 2460 luba aastas,

205 luba kuus ning ca 47 luba nädalas. Seetõttu

ei saa Justiitsministeerium nõustuda, et selline

lubade väljastamine mõjutaks kohtu senist tööd

võid mõnevõrra (taotlus tuleb vaadata läbi,

tutvuda materjalidega ja teha otsustus) ning

seletuskirjas märgitut tuleb täpsustada.

Lisaks tekivad järgmised küsimused - kas

telefonitsi on võimalik vahetada sellist

informatsiooni, nt jälitusteavet puudutavat üle

küsida, kui kohtul on lisaküsimusi loa andmise

või andmisest keeldumise otsustamiseks? St kas

saab eeldada, et valvekohtunik või

eeluurimiskohtunik peaksid telefonitsi nt kell

03.00 suhtlema kontaktpunktiga avatud

sidekanalit pidi? Ka neid küsimusi peab

seletuskirja täiendades kindlasti käsitlema.

Olete seletuskirjas negatiivse mõjuna välja

toonud selle, et eelnõuga tekib kohustus tagada

operatiivses teabevahetuses osalemise võimekus

ööpäev ringi. Selles osas markeerime, et ka

kohtud on kõnealuse eelnõu sihtrühm ja

väljatoodud negatiivse mõjuga seoses ei ole

kohtutega üldse arvestatud.

Kokkuvõttes on Justiitsministeeriumi jaoks

äärmiselt küsitav eelnõuga sätestatav eesmärk, et

kuigi luuakse ka taotlusele vastamise tähtaegu

puudutav regulatsioon, siis peavad prokuratuur

ja kohus tagama teabevahetusloa taotluse

lahendamise ööpäev ringi. Sellest tulenevalt

teeme ettepaneku eelnõu muuta ja lõikes 7

kasutada „ööpäev ringi“ asemel kasutada

„viivitamatult“. Eelnõu sõnastuse muutmisel

jäävad asjakohaseks meie käesolevas märkuses

esitatud küsimused, mida palume seletuskirjas

kajastada.

põhjendatud alus eeldada, et sellel

teisel liikmesriigil sellist teavet on.

Direktiivi ja KrMS muudatusega

50893 lg 1) selline nõue

kehtestatakse.

4) Jälitusteabe osas selgitame, et:

- jälitusteabe puhul ei ole a priori

tegemist riigisaladusega, pigem

vastupidi. Vabariigi Valitsuse

määruse „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ § 6 lõike 1

punkti 21 kohaselt on riigisaladuseks

jälitusasutuse poolt KarS-i 8., 15., 16.

ja 22. peatükis sätestatud kuritegudes

(inimsuse, riigi ja avaliku rahu

vastased ning üldohtlikud süüteod)

ning Kaitsepolitseiameti

uurimisalluvuses olevates

kuritegudes jälitustoiminguga

kogutud teave, kui selle avalikuks

tulek võib kahjustada Eesti

Vabariigi julgeolekut. Eeltoodu

tähendab (koosmõjus sellega, et

direktiiv ei kohaldu julgeolekuteabe

vahetamisele), et kui riigisaladuse

vahetamist aset ei leia, on see

vahetatav telefonitsi.

Teabele, mis on riigisaladuseks (nt

viidatud määruse § 6 lg 2 - andmed

salajasele koostööle kaasatud isiku

identiteedi kohta) kohalduvad

riigisaladuse käitlemise nõuded aga

sellist teavet ei peaks reeglina teise

liikmesriigiga vahetama.

- Justiitsasutusi puudutab teabe

väljastamise lubatavuse üle

otsustamine ning valdaval osal

juhtudest on uurimisasutuse poolt

sellise otsuse taotlemine ja

justiitsasutuse kaalutlusotsuse

väljendamine (luba või keeld

andmeid teisele riigile edastada),

võimalik riigisaladust avaldamata.

- Olukordades, kus teabevahetuse

taotluse raames andmete avaldamise

üle otsustamiseks on tarvilik tutvuda

konkreetselt riigisaladusega (mitte

seda mh sisaldava teabega) või seda

üle küsimise raames avaldada, siis

tuleb seda teha riigisaladuse

käitlemise nõuete kohaselt (st

7/19

reeglina ametiruumides asuva

tehnikavahendi kaudu, ent mitte

ainult). Sellise olukorra esinemine on

aga äärmiselt vähetõenäoline, mis

mõistagi ei tähenda, et selle saaks

jätta õiguslikult reguleerimata.

3. SIENA-ga kaasnevad kulud. Puudub selgus,

millised kulud võivad kaasneda SIENA

kasutusele võtmisega, mis tingimused selleks

peavad olema täidetud jms.

Samuti ei ole vanglad käesoleval hetkel valmis

24/7 teabevahetuseks, kui see peaks puudutama

salastatud teavet või vajama tõlketeenust.

Vanglate teabe- ja uurimisosakondade

ametnikud ei viibi 24/7 vanglas kohapeal.

Väljaspool tavapärast tööaega reageerib

vajadusel valves olev ametnik ja info edastamise

kiirust võib mh mõjutada see, kas selleks on vaja

minna vanglasse või mitte.

Palume eelnõu seletuskirja täiendada infoga

kulude kohta, samuti palume käsitleda ka

SIENA kasutusele võtmise tingimusi.

Antud selgitus:

1) Ööpäevaringse teabevahetuse osas

selgitame, et:

- juurdepääs vanglate poolt sisestatud

teabele, mis asub infosüsteemis

POLIS, on ühtsele kontaktpunktile

tagatud ka praegu. Vanglate panus

sellist teavet sisaldava päringu

täitmisel seisneks eeskätt teabe

edastamise kooskõlastamises või

sellest keeldumises. Otsuse

teatavakstegemisega ühtsele

kontaktpunktile peaks valves olev

ametnik suutma tagada. Selle, kas

kirjeldatud otsuse võib langetada

valves olev ametnik või peab ta

selleks saama loa teabe kogunud

ametnikult, peaks reguleerima

asutusesiseselt (vt JUM 5. märkuse

selgitused).

- Tõlketeenuse tagamine on ühtse

kontaktpunkti ülesandeks, kuna

teabevahetuse korraldamise eest

vastutavad nemad (vt JUM 6.

märkuse selgitused). Seejuures tuleb

aga märkida, et direktiivi ülevõtmise

ajal on Europolil valminud SIENA

masintõlke rakendus, mis võimaldab

tõlkida kõiki teateid eesti keelest

inglise keelde ja vastupidi, sh teistest

keeltest inglise keelde ja vastupidi.

Puuduliku keeleoskuse puhul on

esmalt võimalik kasutada nimetatud

tõlkemooduli abi ning kui tulemus on

endiselt arusaamatu, on ühtse

kontaktpunkti ülesandeks korrektse

tõlke tagamine. Seda

ööpäevaringselt.

- Ühtlasi toonitame, et ööpäevaringne

valmisolek tuleb küll tagada, ent

eluliselt ei ole tõenäoline, et

teabevahetus toimub suures osas

8/19

töövälisel ajal (vt JUM 2. märkuse

selgitused).

2) SIENA kasutuselevõtuga kaasnevate

rahaliste kulutuste osas selgitame, et:

- SIENA kasutuselevõtt ei too kaasa

vahetuid rahalisi kulutusi siis, kui

asutusel on akrediteeritud (RES)

võrk ja seadmed ning vastava taseme

ühendus SMIT-ga. Eelkirjeldatud

juhul toimub ühenduse loomine

koostöös SMIT ja vastavale asutusele

teenust osutava xMIT vahel.

- Kui asutusel vastavat ühendust-

võrku-seadmeid ei ole, tuleb need

luua ja akrediteerida. Turvanõuetele

vastava võrgu ehitamine nõuab

vahendeid. PPA ei ole oma

(rahastus)projektides ette näinud

teiste asutuse liidestuste rahastamist.

Kuna SIENA kasutamine AK

tasemel on võimalik mobiilseadme

kaudu (nt PPA võrgus olev

sülearvuti), on võimalik nõuetele

vastav ühendus tagada seeläbi, et

asutusele võimaldatakse nõutava

ühendus-võrk-seadmed komplekti

kasutamine. Vastav

kasutamiskokkulepe tuleb saavutada

asutuste omavaheliste läbirääkimiste

käigus.

4. Põhiseaduspärasuse analüüs – eelnõu

seletuskirja 2.3. osas on käsitletud eelnõu

põhiseaduspärasust. Olete välja toonud PS-s

sätestatud põhiõigused, mida eelnõuga

kavandatavad muudatused riivata võivad ning

esitanud järgmise kokkuvõtte:

„Kokkuvõttes võib isikuandmete edastamine

teisele EL-i liikmesriigile riivata mitmeid PS-is

sätestatud põhiõigusi, eriti eraelu puutumatuse,

isikuandmete kaitse, tõhusa õiguskaitse ja

õiglase kohtumenetluse, turvalisuse ja vabaduse

ning isikupuutumatuse õigusi. Sellise andmete

edastamise korral peavad olema tagatud

seaduslikud alused, proportsionaalsus ja piisavad

kaitsemeetmed isikute põhiõiguste kaitseks.

Eelnõuga nähakse ette selged reeglid

teabevahetuseks ning kontrollimeetmed, mis

võimaldavad ennetada ja tuvastada vigu

Arvestatud.

Seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsi

täiendatud.

Märgime seejuures, et kuna eelnõuga ei muudeta

kehtivat õigust määral, mis nõuaks ulatuslikku

põhiseaduspärasuse analüüsi, on seletuskirjas

keskendutud peamiselt isikuandmete

edastamisele, võttes arvesse, et isikuandmete

edastamine EL-i liikmesriikide vahel on juba

olemasoleva õigusliku raamistiku osa. Eelnõu

üksnes täpsustab kehtivaid

andmekaitsemeetmeid.

Lisaks on analüüsitud teisi põhiõiguste riiveid,

mida teabevahetus võib kaasa tuua, näiteks:

- eraelu puutumatuse riive

- privaatsuse riive,

9/19

andmetöötluses. Seega on eelnõu PS-ga

kooskõlas.“

Palume seletuskirja täiendada ning esitada

analüüs ja sisuline argumentatsioon, mille alusel

on jõutud järeldusele, et käesolev eelnõu on PS-

ga kooskõlas.

- õigusriigi ja proportsionaalsuse

põhimõtte riive

- sõnumisaladuse riive

- turvalisuse ja vabaduse õiguste riive

pidades seejuures silmas, et vastavate

põhiõiguste kaitse on juba sätestatud KrMS-is.

Eelnõu tagab, et teabevahetusel on täidetud

põhiseadusest tulenevad nõuded seaduslikkuse,

proportsionaalsuse ja õiguskaitse kohta.

5. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50878 lg 3 p 1) –

kõnealuses normis on sätestatud otse

juurdepääsetav teave – andmekogu andmed,

millele on ühtsel kontaktpunktil või

uurimisasutusel juurdepääs.

Seletuskirjas lk 11 on selgitatud järgmiselt:

„Otse juurdepääsetav teave on andmekogus olev

teave, millele on ühtsel kontaktpunktil ja

uurimisasutusel juurdepääs. Rootsi direktiivi

põhjenduse nr 28 kohaselt peaks ühtsel

kontaktpunktil olema juurdepääs kogu teabele,

mis on kättesaadav tema liikmesriigis,

sealhulgas kasutajasõbralik juurdepääs kõigile

asjakohastele EL-i ja rahvusvahelistele

andmebaasidele ja platvormidele kooskõlas

kohaldatavas EL-i ja liikmesriigi õiguses

sätestatud korraga.“

Esmalt palume seletuskirjas selgitada, miks on

laiendatud otse juurdepääs andmekogus olevale

teabele lisaks ühtsele kontaktpunktile ka

uurimisasutusele, kui direktiiv seda enne ei näe.

Samuti palume muuta eelnõus termini „otse

juurdepääsetav teave“ definitsiooni selliselt, et

termini tegelik sisu definitsioonist selguks - teise

liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil ei ole

juurdepääsu Eesti andmekogudes olevatele

andmetele, vaid andmetele on juurdepääs

vastava riigi ühtsel kontaktpunktil, kes need teise

riigi kontaktpunktile edastab.

Antud selgitus.

1) Otse juurdepääsetava teabe puhul tuleb

lähtuda eelnõus sätestatust (seletuskirjas

viga parandatud) – tegemist on teabega,

millele on juurdepääs ühtsel

kontaktpunktil või uurimisasutusel.

Uurimisasutuste juurdepääsu teabele ei

ole võrreldes direktiivi ega siseriikliku

õigusega kavas laiendada – juurdepääs

andmebaasidele ja neis olevale teabele

(nii asutuseti kui kasutajagrupiti) säilib

senises ulatuses.

2) Ühtse kontaktpunkti teabele juurdepääsu

osas selgitame, et valdavale osale

infosüsteemis POLIS olevatele ja selle

kaudu juurdepääsetavatele andmetele on

ühtsel kontaktpunktil juurdepääs olemas.

Kuna SIM ei saa uurimisasutusi sundida

võtma kasutusele ühtset infosüsteemi (nt

POLIS, mida osad uurimisasutused

kasutavad ja millele SIM saab

võimaldada juurdepääse ning mis on ka

kavas), on eelnõukohases KrMS-i §

50886 lõike 2 punktis 1 ette nähtud, et

ühtse kontaktpunkti töös peavad osalema

kõigi uurimisasutuste esindajad. See on

vajalik mh selle tõttu, et neil on

juurdepääs enda asutuse kasutuses

olevatele infosüsteemidele, sh

rahvusvahelistele

valdkonnaspetsiifilistele.

SIM hinnangul tasub kaaluda

siseriiklikult erinevate asutuste

kontaktpunktide (eeskätt PPA ja EMTA)

konsolideerimist, ent tegemist on eeskätt

asutuste enda töökorralduse ja

ressursikasutuse küsimusega (seondub

RAM märkusega nr 3, 4).

10/19

3) Samuti toonitame, et teise liikmesriigi

ühtsel kontaktpunktil ei ole juurdepääsu

Eesti andmekogudes olevatele

andmetele. Nendele andmetele on

juurdepääs vaid Eesti ühtsel

kontaktpunktil ja uurimisasutusel, kes

need teise riigi kontaktpunktile edastab

(sh keelenõudele vastavalt – Eesti

infosüsteemis on teave eestikeelne). Mh

eeltoodust tulenevalt on eelnõus läbivalt

kasutatud mõistet „uurimisasutus“ Eesti

kontekstis ja „õiguskaitseasutus“ teise

liikmesriigi kontekstis ning mõistmaks,

kas sättes on silmas peetud Eesti või teise

liikmesriigi ühtset kontaktpunkti, tuleks

seda lugeda koos sellele eelneva

mõistega.

6. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50878 lg 10) –

eelnõuga täiendatakse KrMS § 50878 lõikega 10,

mis sätestab, et teavet vahetatakse inglise keeles.

Esiteks tõstatame küsimuse kohtunikega seotult

– kohtu luba vajavas olukorras peab selle normi

kohaselt kohus tutvuma materjalidega inglise

keeles, et otsustada loa andmine või andmisest

keeldumine. Puudub teave, kuidas on

korraldatud materjalide tõlge? Taotluse võib

koostada eesti keeles, aga materjalid ilmselt siis

eelnõu järgi ei ole eesti keeles. Kas saab eeldada,

et sellist infot peab kohtunik suutma hallata

inglise keeles? Palume neid küsimusi

seletuskirjas käsitleda, et selguks, kas ja kuidas

on korraldatud nt materjalide tõlge.

Teiseks markeerime, et direktiivi artikkel 11

kohaselt ei pea olema keelenõue sätestatud

seaduse tasandil. Direktiiv näeb ette kohustuse

edastada kasutatavate keelte nimekiri

komisjonile. See jätab paindlikumad võimalused

kasutatavate keelte nimekirja vajadusel muuta.

Tekib küsimus, mis juhtub olukorras, kui taotlus

esitatakse muus keeles, nt Soomega

kiireloomulise teabevahetuse korral kas soome

või eesti keeles. Justiitsministeerium ei poolda

ülereguleerimist ja põhjendamatult seaduse

tasandil sedavõrd jäika lähenemist. Palume norm

eelnõust välja jätta.

Antud selgitus.

Teabevahetuse keelenõue kohaldub sellele osale

teabest, mis edastatakse teisele liikmesriigile

ning teabele, mida soovitakse lisada

kriminaalasja toimikusse (KrMS § 10 lg 3) ja

mille kohta on vastava riigi luba. Siseriiklikult

(asutuste vahel) võib teabetaotluse täitmiseks

peetav suhtlus toimuda eesti keeles.

Teabetaotluse nn lõpliku tõlke eest vastutab

ühtne kontaktpunkt (või teabetaotlust iseseisvalt

täitev uurimisasutus). Juhime seejuures

tähelepanu asjaolule, et direktiivi ülevõtmise ajal

on Europolil valminud SIENA-s kasutatav

masintõlke rakendus.

7.

Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50882 lg 1 p 6) –

kõnealuse normi kohaselt keeldutakse

teabetaotlusele vastamisest juhul, kui

Arvestatud.

Eelnõu tekstist jäetud välja sõna „selgelt“.

11/19

teabevahetus on teabevahetus eesmärki

arvestades selgelt ebaproportsionaalne.

Selline sõnastus jätab mulje, et olukorras, kus

proportsionaalsus ei ole piisavalt selge, on

võimalus teabevahetuseks. Selgitame, et selline

kontseptsioon on vastuolus IKÜM artiklis 5 lg

punktis b sätestatud eesmärgipärasuse

põhimõttega, mille kohaselt tohib isikuandmeid

töödelda selgelt kindlaks määratud ja üksnes

õiguspärastel eesmärkidel. Eelnevast tulenevalt

palume normist sõna „selgelt“ välja jätta.

8. Eelnõu § 3 p 1 (PPVS § 763) – kõnealune norm

sätestab, et KrMS-s reguleeritud teabevahetus

toimub töövoosüsteemis, samas ei ole eelnõus

reguleeritud, kes on töövoosüsteemi vastutav

töötleja.

Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine

riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu

puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

See tähendab, et niisugune piirang peab olema

kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes PS ja

sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni

põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik olulised otsused langetama

seadusandja.

Asjaolu, kes on isikuandmete vastutav töötleja,

on oluline küsimus, mistõttu palume eelnõus

sätestada ka töövoosüsteemi vastutav töötleja.

Arvestatud.

Eelnõus täiendatud PPVS § 259 lg 2 (eelnõu

eelmises versioonis § 763) ning lisatud PPA

töövoosüsteemi vastutava töötlejana.

9. Eelnõu § 3 p 1 (PPVS § 764 lg 3) – kõnealune

norm sätestab, et töövoosüsteemis säilitatakse

isikuandmeid seni, kui see on vajalik, et ühtne

kontaktpunkt saaks täita talle KrMS-s sätestatud

ülesandeid.

Samas on seletuskirjas selgitatud, et andmete

säilitamise tähtaeg on sõltuvuses KarS-i

aegumistähtaegadest. Juhime tähelepanu

asjaolule, et KrMS-s on ühtse kontaktpunkti

ülesanne vahetada teavet kontaktpunktide ja

uurimisasutustega, kui teabevahetus on

toimunud, siis vajalikud andmed säilitatakse juba

edasi vastava menetluse juures (toimikus), millele

kohalduvad eraldi regulatsioonid ning teavet

säilitatakse nende asutuste ülesannete täitmiseks,

kelle pädevuses on konkreetse menetluse

läbiviimine. Seetõttu tuleks isikuandmed

Arvestatud.

Selgitatud vastustes AKI märkustele (p 2, 3).

12/19

töövoosüsteemist peale edastamist kustutada.

Palume selles osas seletuskirja muuta.

Ühtne kontaktpunkt saab andmeid säilitada

üksnes talle seadusega pandud ülesannete

täitmiseks. Palume eelnõu täiendada ja

kavandada säte, mille kohaselt säilitab ühtne

kontaktpunkt isikuandmeid seni, kui need on

edastatud asja menetlevale asutusele

10. Eelnõu § 3 p 1 (PPVS § 764 lg 6) – kõnealuse

normi kohaselt on töötlussüsteemi andmed

juurdepääsupiiranguga ja asutusesiseseks

kasutamiseks. Selgitame, et teavet saab

tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks siis, kui

esineb mõni AvTS § 35 lg 1 nimetatud asjaolu,

muul juhul on tegemist avaliku teabega.

Kõnealuse lõike puhul ei ole tegemist

eriseadusest tuleneva juurdepääsupiirangu

alusega ning üldise AvTS-i regulatsiooni

kohaldumise tõttu tuleb see norm eelnõust välja

jätta.

Kui teabe töötlemisel tuleb vajadusel kohaldada

ka PPVS §-s 748 sätestatud andmesubjekti õiguste

piiranguid, siis palume seda seletuskirjas

markeerida.

Samuti palume üle vaadata ja täiendada PPVS §

748, et see oleks kooskõlas IKÜM artikliga 23,

õiguskaitsedirektiivi artikliga 16 ja IKS-ga.

Seaduslik meede andmesubjekti õiguste

piiramiseks peab olema õigusselge, sh on ka

Euroopa Andmekaitsenõukogu leidnud, et

eelkõige peab siseriiklik õigus olema oma

sõnastuses piisavalt selge, et anda kodanikele

piisavat teavet asjaolude ja tingimuste kohta,

mille korral vastutavatel töötlejatel on õigus

selliseid piiranguid rakendada. Samuti leidis

Euroopa Andmekaitsenõukogu, et piirangu

kohaldamine oleks isiku suhtes „eeldatav“, peab

olema määratletud ka piirangu ajaline kestus.

Eriti kui piirangut saab kohaldada piisavalt

määratlemata tingimustel. Juhime tähelepanu, et

ajalist piirangud PPVS-i kõnealune säte ei

reguleeri.

Arvestatud.

Selgitatud vastustes AKI märkustele (p 2, 3).

11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6

lõikele 5 palume eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel

Arvestatud.

13/19

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist

ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne

eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida

selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Rahandusministeerium

1. Võimalus juurdepääsuks SIENA kaudu edastatud

teabele peab olema ette nähtud ka sellisel

uurimisasutusel, kes konkreetsel juhul pole olnud

otsene teabevahetaja.

Eelnõust nähtub, et ühelt poolt on kavandatava

fookus suunatud infovahetusele teiste

liikmesriikide ja Europoliga, teisalt valdab

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

kontaktpunkti staatuses äärmiselt suurt

andmemassiivi, kuid kõrvale on jäetud muud,

konkreetse teabetaotluse või -edastusega vahetut

puutumust mitteomavad siseriiklikud

(uurimis)asutused.

Samas, kui näiteks Portugal suhtleb

Keskkonnaametiga, kuid Maksu- ja Tolliametini

see teadmine ei jõua, või kui Maksu- ja Tolliamet

suhtleb küll Rumeeniaga, aga siinsel

Konkurentsiametil pole sellekohast teadmist ette

nähtud, - samas huvipakkuvad isikud võivad eri

uurimisasutustel olla samad, rääkimata

kokkupuutepunktidest erinevate kuritegude puhul

(näiteks keskkonnakuritegu + tollikuritegu või

maksukuritegu + konkurentsikuritegu) - selline

killustatud praktika ei ole perspektiivis

jätkusuutlik.

Eelnevast tulenevalt palume täpsustada, kas

direktiiv võimaldaks laiemat suhtlust ja

juurdepääsu andmekogudele. Teeme ettepaneku

täiendada politsei- ja piirivalve seadusesse

(edaspidi PPVS) lisatava §-i 7⁶⁴ lõiget 6 uue

lausega järgmises sõnastuses: "Juurdepääs

töövoosüsteemi andmetele on kõigil

uurimisasutustel." Kui kogu andmekoosseisule

(vt PPVS uue § 7⁶⁴ lg 1 kataloog) juurdepääsu

pole võimalik kehtestada, siis tuleks seda teha

vähemalt osale sellest, võimaldamaks Eestis

arusaama ja ülevaadet sellest, kes, kus, kelle

suunas ja millega seoses toimetab.

Antud selgitus.

Juurdepääsu SIENA kaudu edastatud teabele ei

ole ühegi uurimisasutuse jaoks piiratud.

Vastupidi, juurdepääs on ette nähtud, et täita

direktiivi eesmärki – edendada

multidistsiplinaarset ja rahvusvahelist koostööd

raskete piiriüleste kuritegude vastases võitluses.

Kuigi direktiivi ülevõtmisel ei ole piiratud

ressursside tõttu võimalik lahendada kõiki

andmekogudele (nt infosüsteemile POLIS)

juurdepääsu küsimusi, on plaanis nende

teemadega tegeleda direktiivi ülevõtmise

järgselt.

Uurimisasutuste juurdepääs töövoosüsteemi

andmetele, kus Eesti osalusega teabevahetus

registreeritakse, on meie hinnangul piisaval

tasemel ette nähtud eelnõukohase KrMS § 50886

lõikega 2, mis sätestab ühtse kontaktpunkti töös

osalemise, mille osaks on ka vajadusel

juurdepääs andmetele.

Õiguslik alus juurdepääsuks SIENA-le, kus

kogu Eesti uurimisasutuste ja teiste EL-i

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahetatav

teave on nähtav, on olemas kõigil KrMS §-s 31

lg 1 nimetatud uurimisasutustel.

2. Laienev kohustus (ööpäevaringne teabevahetus)

on eelnõust tulenevalt ilmselt vältimatu, kuid

üldine põhimõte võiks olla, et kui protsesse

automatiseeritakse (eriti kui luuakse uus

Antud selgitus.

Ööpäevaringne teabevahetus ühtse

kontaktpunkti kaudu toimub ka täna, ent

14/19

platvorm), peaks lisanduva tööjõu vajadus olema

väike ning selle tagab kaasuvate protsesside

ülevaatamine. Sellekohane analüüs võiks

seletuskirjas olla põhjalikum.

puudutab valdavalt vaid PPA teavet.

Ressursivajaduse kasv (isikkoosseis) on tingitud

asjaolust, et edaspidi tuleb vahetada

ööpäevaringselt kõikide uurimisasutuste teavet,

sh tagada protsessi nõuetekohasus (nii taotluste

ja vastuste sisuline kontroll kui vajadusel ka

keelenõudele vastavuse tagamine, mis võib

tähendada PPA-le kogu teabevahetuse tõlkimise

kohustust). Eelkirjeldatud probleemkohtadele

töövoosüsteemi loomine lahendust ei paku –

töövoosüsteemi näol on tegemist pelgalt teabe

süstematiseerimise ja koondamise abivahendiga.

Praegusel juhul, kus on kindlalt ette näha vaid

ühe asutuse töökoormuse kasv (PPA kui

riiklikult määratud ühtne kontaktpunkt) ja

teistele asutustele direktiivi ülevõtmisega erilisi

kulutusi ega töökoormuse kasvu teki, tuleks

tagada (riikliku) ühtse kontaktpunkti suutlikkus

koormuse kasvuga toime tulla, st direktiivist

tulenevat kohustust nõuetekohaselt täita.

Tööjõu vajaduse vähendamiseks tasuks SIM

hinnangul kaaluda siseriiklikult erinevate

asutuste kontaktpunktide (eeskätt PPA ja

EMTA) konsolideerimist, ent tegemist on

peaasjalikult asutuste töökorralduse ja

ressursikasutuse küsimusega, mistõttu peaksid

vastav initsiatiiv tulema neilt.

3. Seletuskirja kohaselt kaasnevad eelnõu

rakendamisega kulud IT investeeringuteks

(töövoosüsteemi üle viimine uuele platvormile)

500 000 eurot, lisaks uute ametikohtade

loomiseks 2025. a 500 000 eurot ja alates 2026.

aastast 481 000 eurot aastas. Seletuskirjas ei ole

välja toodud arvestuse aluseid kirjeldatud

kuludele. Arvestades riigi rahalist seisu ja

võimalust, et lisavahendeid ei eraldata, tuleb

kulud katta Siseministeeriumi eelarvest või leida

võimalus neid rahastada Euroopa Liidu toetuste

kaudu.

Juhime tähelepanu, et seaduse vastu võtmisega ei

saa tekkida n-ö automaatseid lisakulusid

riigieelarvele. Siduvate rahaliste otsuste tegemine

on koondatud riigi eelarvestrateegia ja

riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik

rahalised võimalused ja vajadused.

Mittearvestatud.

Vastuseks väitele, et seaduse vastu võtmisega ei

saa tekkida n-ö automaatseid lisakulusid,

selgitame, et ka EL-iga liitumine on seaduse

vastuvõtmine, millega kaasnevad lisaks n-ö

automaatsetele lisatuludele, lisakulud.

15/19

Andmekaitse Inspektsioon

1. Teabetaotluse kontrollkohustus Eelnõu § 508⁸¹ lg

1 näeb ette, et ühtne kontaktpunkt ehk PPA

kontrollib teisest EL-i liikmesriigist saabunud

taotluse nõuetekohasust, lubatavust ja sellele

vastamise võimalikkust ning vastab taotlusele ise

või edastab selle vastamiseks ühele või mitmele

uurimisasutusele. Eelnõu § 508⁸⁶ lg 4 kohaselt ei

kohaldu § 508⁸¹ lg-st 1 tulenev kontrollkohustus

uurimisasutusele ka uurimisasutuse iseseisva

teabevahetuse korras. Samas § 508⁸¹ lg 1 kohta

seletuskirjas öeldust tulenevalt peab

uurimisasutus teabetaotluse saamisel igakordselt

kaalutlema teabetaotluse asjakohasust ja

vajalikkust selleks, et vältida põhjendamatut või

ebaproportsionaalselt suures koguses teabe

edastamist. Ka § 508⁸² lg 1 osas on seletuskirjas

märgitud, et taotluse saamisel kontrollib ühtne

kontaktpunkt või uurimisasutus selle

nõuetekohasust ning puuduste korral taotlusele

vastamisest keeldutakse. Seega jääb eelnõu ja

seletuskirja koostoimes vaadates arusaamatuks,

kas teabetaotluse kontrollkohustus laieneb

uurimisasutusele või mitte (sh kui siiski mitte,

kuidas on mõeldud tagada teabetaotluse

nõuetekohasuse, lubatavuse ja sellele vastamise

võimalikkuse kontrollimine § 508⁷⁸ lg-s 5

ettenähtud uurimisasutuse iseseisva

teabevahetuse puhul). AKI soovitab vaadata

teabetaotluse kontrollkohustuse regulatsiooni üle

ning vajadusel täiendada ja täpsustada nii eelnõu

kui ka seletuskiri.

Antud selgitus.

Selgitame, et reeglina toimub kogu teabevahetus

läbi ühtse kontaktpunkti, kes on SIENA vilunud

ja ööpäevaringne kasutaja. Seega vastutab

reeglina ühtne kontaktpunkt teabevahetuse

nõuetekohasuse eest. See aga ei tähenda, et

uurimisasutusel puudub igasugune kohustus

temale edastatud teabevahetustaotlusi

kontrollida. Uurimisasutus peab eelnõukohase

KrMS § 50890 lõike 5 punkti 2 kohaselt järgima

teabetaotlusele vastamisel KrMS-i 19. peatüki 8.

jao 10. jaotise 2. alljaotises ühtsele

kontaktpunktile sätestatud nõudeid. Nii peab

uurimisasutus kontrollima teisest EL-i

liikmesriigist saabunud taotluse nõuetekohasust

ja keeldumisaluste puudumist, kui ta asub ise

oma pädevuse piires teavet vahetama, sh

teabevahetustaotlusele iseseisvalt vastama.

2. Teabevahetuse proportsionaalsus

Eelnõu § 508⁸² lg 1 p 6 näeb ette kohustuse

keelduda teabetaotlusele vastamisest, kui

teabevahetus on selle eesmärki arvestades selgelt

ebaproportsionaalne. Viidatud eelnõu sõnastuses

kasutatud sõna „selgelt“ võimaldab eeldada, et

kui ebaproportsionaalsus ei ole piisavalt selgelt

tuvastatav, võib teabevahetus ikkagi toimuda.

Nimetatud sõnastus läheb aga vastuollu IKÜM art

5 lg 1 p-s b sätestatud eesmärgipärasuse

põhimõttega, mille kohaselt tohib isikuandmeid

koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning

õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda

hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega

vastuolus. Ehk andmetöötlus ei vasta

isikuandmete kaitse nõuetele mitte ainult siis, kui

see on selgelt ebaproportsionaalne, vaid ka siis,

kui andmetöötluse eesmärgipärasuse

(proportsionaalsuse) võib seada kahtluse alla.

AKI arvates peaks sätte ühiselt mõistetavuse ja

Arvestatud.

Selgituseks: ehkki direktiivi artikli 4 lõike 3

punktis a on sätestatud, et taotletud teave peab

olema vajalik ja proportsionaalne, oli eelnõus

keeldumisalusena ette nähtud sõnastus „selgelt

ebaproportsionaalne“ seetõttu, et kui

ebaproportsionaalsus ei ole piisavalt selgelt

tuvastatav, sellest ei keelduta.

Ebaproportsionaalsus ei pruugi olla piisavalt

selgelt tuvastatav, sest Eestil puudub taotluse

saades reaalne võimalus kontrollida

eelnõukohase KrMS §-s 50894 sätestatud nõuete

(mis on võetud direktiivist ja kehtivad seega ka

vastupidi) täitmist teise liikmesriigi

õiguskaitseasutuse või ühtse kontaktpunkti

poolt. Tegemist on teataval määral

liikmesriikide vastastikkuse usalduse

küsimusega, nn ka EIO-de puhul. Näiteks, kas

16/19

õiguspärase kohaldamise tagamiseks loobuma

sõna „selgelt“ kasutusest.

teabe taotlemise põhjus ja seos isiku ning kuriteo

vahel on objektiivsed. Riisiko selle eest lasub

taotluse esitajal. Küll aga on tuvastatav selge

ebaproportsionaalsus, nt kõikide teatud marki

sõidukite omanike kohta päringu tegemine

kuriteo toimepanija tuvastamiseks kuriteo puhul,

mille õigushüve kahjustamise intensiivsus ei

kaalu üle põhiõiguste riivet.

Arvestades, et nimetatud sõnastus läheb

vastuollu IKÜM art 5 lg 1 p-s b sätestatud

eesmärgipärasuse põhimõttega ning direktiivis

kasutatakse IKÜM-i konformset sõnastust,

lähtume AKI pakutud sõnastusest.

3. Töövoosüsteemis isikuandmete säilitamine

IKS § 17 lg 1 kohaselt kehtestatakse

töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaeg

seaduse või määrusega, kusjuures peab

säilitustähtaeg olema sätestatud üheselt

arusaadavalt ning seletuskirja tuleb lisada

põhjendused selle pikkuse kohta (arvestades

minimaalsuse põhimõtet ehk tagada tuleb

andmete säilitamise aja piirdumine rangelt

minimaalselt vajalikuga). Isikuandmete selgelt

määratletud säilitustähtaeg on läbipaistva

andmetöötluse (IKÜM art 5 lg 1 p a) lahutamatu

osa. AKI hinnangul ei ole töövoosüsteemis

isikuandmete säilitamine reguleeritud

arusaadavalt ja läbipaistvalt, sh seletuskirjas

toodud põhjendused on puudulikud. PPVS § 7⁶⁴

lg 3 kohaselt säilivad töövoosüsteemis

isikuandmed seni, kuni on vajalik, et ühtne

kontaktpunkt saaks täita talle käesolevas peatükis

pandud ülesandeid. Nimetatud sõnastus ei anna

mitte mingit selgust selles osas, kui pikalt saab

tegelikult töövoosüsteemis isikuandmeid

säilitada. Seletuskirja kohaselt on isikuandmete

säilitamise vajaduse möödumine seotud KarS §-s

81 nimetatud aegumistähtaegadega. Tulenevalt

PPVS § 7⁶³ lg-s 2 sätestatud töövoosüsteemi

eesmärgist (registreerida teabevahetust ja koguda

statistikat) ning § 7⁶⁴ lg-s 1 väljatoodud andmete

koosseisust on küsitav, et nimetatud

(isiku)andmeid saaks seostada karistusõigusliku

aegumistähtajaga. Töövoosüsteemis ei töödelda

andmeid süüteo kohta, seega ei ole arusaadav ka

seadusandja soov siduda teabevahetusega (mis ei

pruugi isegi olla seotud konkreetse ja selgelt

määratletava süüteo koosseisuga) seotud

isikuandmete säilitamise vajaduse KarS §-s 81

ettenähtud süütegude aegumistähtaegadega.

Arvestatud.

Eelnõukohase PPVS-i § 2510 lõikes 3 nähakse

ette, et töövoosüsteemis säilitatakse

isikuandmeid kaks aastat teabevahetuse

lõppemisest arvates, välja arvatud, kui:

1) andmeid on vaja säilitada pikemalt seoses

poolelioleva menetluse või konkreetse

õiguskaitseasutuse teabetaotlusega,

2) andmete säilitamine on vajalik

aruandekohustuse või auditeerimise eesmärgil.

Kaheaastane periood annab piisavalt aega, et

lahendada seotud küsimused ja esitada vajalikud

aruanded. Rootsi direktiivi artikli 16 lõike 4

kohaselt peab ühtne kontaktpunkt hiljemalt kuus

kuud pärast teabevahetuse lõppu hindama, kas

isikuandmeid on endiselt vaja säilitada, ning

seejärel andmeid korrapäraselt läbi vaatama. See

loob mehhanismi andmete kustutamiseks enne

maksimaalse tähtaja lõppu, kui nende

säilitamine pole enam vajalik. Kahest aastast

lühem säilitusaeg võib osutuda ebapiisavaks, kui

õiguskaitseasutused vajavad andmeid võimalike

edasiste menetluste või vaidluste lahendamiseks.

Kaheaastane säilitamise tähtaeg tasakaalustab

vajaduse teabevahetuse jälgitavuse, aruandluse

ja turvalisuse vahel ning tagab, et isikuandmete

säilitamine on proportsionaalne ega ületa

vajalikku aega.

Märkuse osas, et töövoosüsteemis ei töödelda

andmeid süüteo kohta, märgime, et see on ekslik

– direktiivikohane andmevahetus toimub siis,

kui andmed on asjakohased süütegude

tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil.

Ehk, kui ei esine vähemalt kahtlust, et toime on

17/19

Arvestades lisaks teabevahetuse eesmärki

edastada teavet, mis on õige, täielik ja ajakohane

(ei ole aegunud), jääb arusaamatuks, milleks

säilitada nt raske kuriteo võimaliku tunnistaja

kontaktandmetega seotud teabetaotluse andmeid

töövoosüsteemis igavesti (KarS-i § 81 lõikes 2

sätestatud aegumise erireegli kohaselt

agressioonikuritegu, genotsiidikuritegu,

inimsusevastast kuritegu, sõjakuritegu ja

kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne

vangistus, puudutava teabe puhul säilitatakse

isikuandmeid alaliselt, kuna vastavad kuriteod ei

aegu), kui sellise teabevahetusega seotud

kontaktandmed võivad iga hetk muutuda.

Ülaltoodust tulenevalt soovitab AKI kehtestada

seadusega konkreetne säilitustähtaeg lähtuvalt

nimelt töövoosüsteemi eesmärkidel isikuandmete

kasutamise vajadusest ning täiendada seletuskiri

vastavate põhjenduste ja selgitustega.

pandud või toime pannakse süütegu,

andmevahetust ei toimu.

4. Töövoosüsteemi juurdepääsupiirang

Märgime, et üldiselt saab asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabele kehtestada

juurdepääsupiirang viieks aastaks, mille võib

asutuse juht pikendada kuni viie aasta võrra, kui

juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib

(AvTS § 40 lg 1). Asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele

kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või

dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku

surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole

võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku

sünnist. Eriseadusega võib nimetatud korrast

kõrvale kalduda ning vajadusel kehtestada

pikemat juurdepääsupiirangut (kehtestada

erikord). PPVS § 7⁶⁴ lg 6 sätestatud

juurdepääsupiirangu regulatsioonist ega

seletuskirjast ei selgu, kas tegemist on erikorraga

ning kui jah, siis kui pikalt kehtib

juurdepääsupiirang töövoosüsteemi andmetele.

Lähtuvalt töövoosüsteemi eesmärgist võib AKI

eeldada, et mõeldud on ikkagi töövoosüsteemile

tervikuna juurdepääsu piiramisega ehk

seadusandja soov on kehtestada eriseadusega

juurdepääsupiirangu erikord. Ühtlasi jääb

arusaamatuks, kas ja kuidas on tagatud

andmesubjekti õigus saada enda kohta käivat

teavet tulenevalt IKÜM art-ga 15 ettenähtud

õigusest. Kui seadusandja eesmärgiks on piirata

ka andmesubjekti õigust saada teavet enda

isikuandmete töötlemise kohta, peaks see olema

eelnõus selgelt kajastatud. IKÜM art 23

võimaldab siseriikliku õiguse seadusandliku

Arvestatud.

Mõistame AvTS-i kandvat põhimõtet, mille

kohaselt kogu teave, mida riik oma ülesannete

täitmise käigus töötleb, on eelduslikult avalik.

Samuti leiame, et AvTS-is sisalduvad

juurdepääsupiirangud katavad ära üldjuhul kõik

võimalikud juhud, millal on õigustatud

andmetele juurdepääsu piirata.

Näiteks, teiselt riigilt laekuva teabetaotluse ja

teabe puhul tuleb sellele juurdepääsu piirata

(erijuhiste puudumisel – direktiivi art 3 p-d c, d)

AvTS § 40 lg 11 alusel (välisriigi poolt edastatud

juurdepääsupiirangu märkega teave loetakse

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks)

juurdepääsupiiranguga teabe loonud riigi

määratud tähtaja lõpuni. Seda ka AvTS § 35 lg 1

p 3 alusel (teave, mille avalikuks tulek

kahjustaks riigi välissuhtlemist).

Eesti poolt edastatava teabetaotluse ja teabe

puhul tuleb juurdepääsu piirata peaasjalikult

AvTS § 35 lg 1 p-de 1 (kriminaalmenetluses

kogutud teave, mida ei ole avaldatud), AvTS §

35 lg 1 p 3 alusel (teave, mille avalikuks tulek

kahjustaks riigi välissuhtlemist), p 51 (teave

uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika

kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada

süütegude avastamist või soodustada nende

toimepanemist), p 11 (teave süüteo

18/19

meetmega piirata isikute IKÜM artiklitest 12-22

ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud

kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang

austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust, on

demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne. Põhjenduspunkt 73 lisab, et

selline piirang peab olema kooskõlas harta ja

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitsekonventsioonis sätestatud nõuetele.

Teisisõnu tähendab see, et sellised piirangud ei

saa olla absoluutsed, ajaliselt piiramatud ning

tagatud peavad olema kaitsemeetmed. Euroopa

Kohus on öelnud, et õigusaktid, mis sisaldavad

sellist riivet lubavat meedet, peavad sätestama

selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad

kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning

kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt

on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu,

piisavad tagatised, mis võimaldavad neid

andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta

(vt selle kohta 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus

Prokuratuur (tingimused elektroonilise side

andmetele juurdepääsuks), C-746/18,

EU:C:2021:152, punkt 48 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seega peavad IKÜM artikli 23

alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed

ning nende kohaldamine peab olema

õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab

viimastel olema võimalik kindlaks teha asjaolud

ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle

määrusega antud õiguste ulatust piirata.1

Eeltoodust tulenevalt vajab AKI hinnangul

juurdepääsu piirangut puudutav regulatsioon

täpsustamist nii eelnõu kui ka seletuskirja

tasandil.

toimepanemise või selle ohvriks langemise

kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja

menetluse lõpetamist) ja p 12 (isikuandmed,

kuna nendele juurdepääsu võimaldamine

kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu

puutumatust).

Arvestades aga asjaolu, et juurdepääsu

töövoosüsteemis olevatele andmetele ning nende

töötlemisele piiratakse sisuliselt igal juhul AvTS

§-s 35 sisalduvatel erinevatel alustel, oleme

pidanud otstarbekamaks rakendada AvTS §-s 35

lg 1 p 19 sellisteks puhkudeks ette nähtud

võimalust kehtestada absoluutne

juurdepääsupiirang, sest juurdepääsupiirangu

seadmisel ei ole tegemist mitte ametniku

kaalutlusega, kas piirangut teabe suhtes

kohaldada või mitte, vaid hindamisega, millisel

konkreetsel alusel seda teha tuleb.

Riigiprokuratuur

1. Eelnõu materjalidest nähtuvalt sätestatakse KrMS

§-s 50878 teabevahetuse üldpõhimõtted. KrMS §

50878 lg 7 kohaselt, kui teabe Euroopa Liidu

liikmesriigile või Europolile edastamiseks peab

olema käesoleva seadustiku § 214 kohaselt kohtu

või prokuratuuri luba, tagab kohus või

prokuratuur selle taotluse lahendamise ööpäev

ringi. Seega viidatakse KrMS § 50878 lg-s 7 §-le

214, nimetades kohtu või prokuratuuri luba, kuid

§-s 214 on sätestatud ainult prokuratuuri loal

andmete avaldamine ning jääb selgusetuks, kas ja

millises olukorras kohus vastava loa annab.

Samuti peab prokuratuur vajalikuks, et vähemalt

seletuskirjas selgitataks, kuidas prokuratuuri

poolt sellise loa andmine toimub, kuivõrd jääb

arusaamatuks, kes ja millises vormis

Antud selgitus.

Sõnastus, kus viidatakse KrMS §-le 214 ja

nimetatakse kohut ja prokuratuuri, tuleneb

meiepoolsest sõnastuse veast, mille parandame.

Tegelikult viitame kohtueelses menetluses

kehtivale prokuratuuri infomonopolile (KrMS §

214) ning teatud erijuhtudel vajadusele küsida

kohtult luba. Kohtult loa küsimise vajadus võib

tõusetuda eeskätt siis, kui teabetaotlus puudutab

andmeid, mis on avaldatud osaliselt või täielikult

kinniseks kuulutatud kohtumenetluses

Prokuratuuri loa andmise osas selgitame, et

prokuratuurilt teabe avaldamiseks loa küsimine

on jätkuvalt KrMS § 30 lg-st 1 tulenevalt

19/19

prokuratuurilt nimetatud luba küsima hakkab.

Seletuskirjas märgitakse, et valveprokuröri

olemasolust justkui ei piisa ja

prokuratuuriseaduse § 222 lg-s 1 sätestatu on

direktiivi ülevõtmiseks liiga üldsõnaline, kuid

puudub info, kuidas olukorda lahendama peaks

või kuidas selline luba anda tuleks. Senisest

praktikast lähtudes tuleks pöörduda konkreetset

kriminaalasja juhtiva prokuröri poole, et temalt

vastav luba küsida, seejuures valveprokuröril

puudub otsustusõigus, sest valveprokurör ei ole

kursis, kas teabe jagamine võib kõnealust

kriminaalmenetlust kahjustada. Samas võib

valveprokurör olla n-ö prokuratuuri

kontaktpunkt, kes saab taotluse vastu võtta ja õige

prokuröriga kontakteeruda.

Prokuratuur toetab kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõud ning sellega

tihedamat koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahel ja Europoliga.

prokuratuuri korraldada, st määrata, kas see

tuleb anda taasesitamist võimaldavas vormis,

telefonitsi vms. Kuigi loa vormistus pole otseselt

oluline teabe vahetamisel, on see tähtis loa

puudumisel vastutuse määramisel, eriti

siseriiklikult.

Eelnõus on sätestatud prokuratuuri kohustus

tagada valmisolek teabevahetusloa andmiseks

ööpäev ringi. Kuigi see on praktiline ja seni pole

selles valdkonnas suuremaid probleeme olnud,

ei nõua kehtiv prokuratuuriseaduse § 222 lõige 1

prokuratuurilt ööpäevaringset

reageerimisvõimekust, kuid direktiiv kohustab

seda tagama.

Praeguse praktika kohaselt tuleks pöörduda

konkreetset kriminaalasja juhtiva prokuröri

poole, et temalt luba saada. Samas peab

prokuratuur looma asendusskeemi

olukordadeks, kus asja menetlev prokurör pole

kättesaadav. SIM-i hinnangul saaks see toimida

valveprokuröri kaudu, kelle kontaktid (nt

valvetelefon või töögraafik) on ühtsele

kontaktpunktile teada. Asendusskeem on vajalik

selleks, et taotlus saaks õigeaegselt menetletud,

st luba või keelduv vastus antaks ühtsele

kontaktpunktile eelnõukohase KrMS § 50892

(eelnevalt § 50883) lõike 2 punktist 1 tuleneva

minimaalse tähtaja, s.o 8 tunni jooksul üle-

eestiliselt.

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kavandatava eelnõuga võetakse üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/977, mis

käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (edaspidi Rootsi direktiiv)1.

Rootsi direktiivi nõuete Eesti õigusesse üle võtmiseks muudetakse kriminaalmenetluse

seadustikku (edaspidi KrMS), kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust (edaspidi

KrMSRS) ning politsei ja piirivalve seadust (edaspidi PPVS).

Rootsi direktiivi kohaselt peavad kõik Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikide

õiguskaitseasutused vahetama teavet, mis on vajalik süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või

uurimiseks (edaspidi ka kriminaalteave2). Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev ringi töötavate

ühtsete kontaktpunktide kaudu.3 Kõigi EL-i liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele nähakse

ette ühesugused reeglid, ülesanded ja tähtajad, mille jooksul tuleb teise liikmesriigi

teabetaotlusele vastata. Samuti peavad liikmesriigid tagama teabevahetuse toimumise reeglina

selleks ette nähtud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti4 (edaspidi Europol) hallatava

turvalise teabevahetusvõrgu5 (edaspidi SIENA) kaudu. Uudsena nähakse ette, et SIENA kaudu

vahetatav rasket kuritegevust puudutav teave peab jõudma lisaks EL-i liikmesriikidele ka

Europolini, kes saab seda kasutada oma analüüside koostamisel.

EL-i ja Schengeni viisaruumi laienemise, eeskätt isikute vaba liikumise ala suurenemise ja

riikidevaheliste piirikontrollide kaotamise, tõttu on kuritegevus muutunud aina rohkem

piiriüleseks. Selleks, et EL suudaks enda kodanikele tagada EL-i toimimise lepingu V jaotises

nimetatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala, on oluline liikmesriikide

õiguskaitseasutuste6 vaheline tihe koostöö. Teabevahetus on selle koostöö üks olulisemaid

aspekte, kuna võimaldab ohtusid kiiresti tuvastada ja neile reageerida. Senine praktika näitab,

et riiklikud ja piirkondlikud meetmed, nagu kahe- ja mitmepoolsed kokkulepped, ei taga

piisavat teabevahetust. Samuti on ühtsete kontaktpunktide (kehtivas KrMS-s rahvusvahelise

1 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist

teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1–

24). 2 Clarke, V., Eck, J. Probleemikeskseks kriminaalanalüütikuks 55 lihtsa sammuga. Tallinn 2006, lk 26.

Kättesaadav: https://popcenter.asu.edu/sites/default/files/kasiraamat.pdf 3 Selgitus: ühtne kontaktpunkt on riiklik teabekeskus, mis tegeleb teabe vastuvõtmise, töötlemise ja teistele

riikidele saatmisega. See koondab samasse haldusstruktuuri kõik peamised rahvusvahelised ja liidu

õiguskaitsealase teabe vahetamise kanalid (Interpol, Europol ja SIRENE). 4 Europoli tegevustest saab ülevaate Europoli veebilehel: https://www.europol.europa.eu/about-europol:et. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused

2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114). 6 Selgitus: terminit õiguskaitseasutus kasutatakse eelnõu järgi KrMS-is viidates teise EL-i liikmesriigi vastavale

asutusele. Üksnes Eesti vastava asutuse puhul kasutatakse läbivalt terminit uurimisasutus.

2

koostöö keskasutus) korralduses märkimisväärseid erinevusi, mis takistavad tõhusat koostööd.

Ühtsete reeglite ja juhisteta ei suuda EL-i liikmesriigid tagada ühtset teadlikkust ega suutlikkust

kasutada vajalikke andmebaase ja sidekanaleid. Teabevahetust käsitlevad ühiseeskirjad loodi,

et parandada õiguskaitseasutuste koostööd ja tõhusust.

Eelnõuga kavandatavad muudatused omavad positiivset mõju siseturvalisusele. Eesmärkide

realiseerumisel tiheneb koostöö naaberriikide õiguskaitseasutustega, avanevad uued

võimalused koostööks ning täienevad meetmed võitluses kuritegevusega. Kui

politseiametnikele antakse juurde digitaalseid vahendeid, mis avaldavad otsest ja vahetut kasu

operatiivtasandile, suureneb siseturvalisuse pakkumine EL-i kodanikele.

KrMSRS-i täiendatakse sättega, kus nähakse uurimisasutustele ette erisus SIENA kasutamise

osas kuni 2027. aasta 12. juunini. Kõik uurimisasutused ei ole praegu SIENA-ga ühendatud,

mistõttu võib olla vaja teha nii tehnilisi ettevalmistusi kui ka vajadusel sõlmida

andmetöötluslepingud. Selleks on vaja näha ette pikem tähtaeg võrreldes KRMS-is sätestatava

SIENA kasutamisega alates 2024. aasta 12. detsembrist.

Rootsi direktiivi artikli 22 lõike 1 kohaselt jõustavad EL-i liikmesriigid direktiivi järgimiseks

vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12. detsembriks 2024. aastal. SIENA

kasutuselevõttu puudutavad õigus- ja haldusnormid peavad EL-i liikmesriigid jõustama

hiljemalt 12. juuniks 2027. aastal. Eelnõu seadusena jõustumine nähakse ette üldises korras.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ott Aarma

([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre (tel 612 5241, [email protected]). Seletuskiri on keeleliselt

toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle Rootsi direktiiv. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“7 meetme „Kindel sisejulgeolek“

eesmärkidega, mille kohaselt on Eesti sisejulgeolekut ohustavad tegurid hästi teadvustatud ja

maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu.

Eelnõuga kavandatud muudatused aitavad saavutada „Kriminaalpoliitika põhialused aastani

2030“8 kirjeldatud eesmärki, keskenduda ühiskonnale kõige enam kahju tekitavate

õigusrikkumiste ära hoidmisele, eelkõige küber-, majandus-, korruptsiooni-, narko-,

inimkaubanduse ja vägivalla ennetamisele ning organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele.

Samuti toetavad need samas dokumendis kirjeldatud eesmärki teha rahvusvahelist koostööd

ning kasutada tehnoloogiat õigusrikkumiste prognoosimisel, ära hoidmisel ja avastamisel ning

ekspertiiside läbiviimisel. Eelnõu koostamisel on peetud silmas ka Nõukogu järeldusi, millega

7Vt. lähemalt: https://www.siseministeerium.ee/stak2030 8Vt. lähemalt: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/kriminaalpoliitika-pohialused

3

on määratud kindlaks EL-i prioriteedid võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega

Euroopa multidistsiplinaarse kuritegelike ohtude vastu võitlemise platvormi (edaspidi

EMPACT)9 raames aastateks 2022–2025.10

Ühtlasi toetavad kavandatavad muudatused 2021. aastal valminud Justiits- ja Digiministeeriumi

ja Siseministeeriumi valitsemisalas süüteomenetluse digitaliseerimise ühise tegevuskava

elluviimist. Ka selles on piiriülene andmevahetus toodud välja ühe koostöö kitsaskohana.11

Samuti on eelnõuga kavandatavad muudatused kooskõlas „Eesti Euroopa Liidu poliitika

prioriteedid 2022–2023“ raamdokumendiga12, mille järgi EL-i politseikoostöö seadustik peab

lihtsustama piiriülest politseikoostööd.

Eelnõu ettevalmistamiseks moodustas Siseministeerium töörühma, kuhu lisaks

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajatele kuulusid esindajad Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutustest (uurimisasutustest). Eelnõu esitati töörühma liikmetele tutvumiseks ja

tagasiside andmiseks 2024. aasta juunis. Esitatud tagasiside on võetud arvesse eelnõu lõpliku

versiooni koostamisel.

Eelnõu kohaselt muudetakse:

 KrMS-i 1. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

17.04.2025, 6;

 KrMSRS-i 1. juulil 2018. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.04.2025,

8;

 PPVS-i 10. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

08.04.2025, 9.

Enne eelnõu koostamist väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse

rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt

lähtutud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest13. Vabariigi Valitsuse

seisukohad Rootsi direktiivi osas kinnitati 13. aprillil 2022. aastal.

Kuivõrd Rootsi direktiiv sätestab miinimumnõuded, mis on vajalikud õiguskaitseasutuste

vahelise tõhusa ja kiire teabevahetuse tagamiseks, puudub EL-i liikmesriikidel kaalutlusruum

leebemate nõuete kehtestamiseks. Ehkki EL-i liikmesriikidele on jäetud võimalus

miinimumnõudeid14 vastavalt oma õiguskaitsesüsteemide eripäradele kohandada või veelgi

tõhustada, on Rootsi direktiivi ülevõtmisel lähtutud eelnõus seaduse sisulise kohaldamisala

sätestamisel direktiivi miinimumreeglitest.

9 Vt. EMPACT-i tegevuste kohta lähemalt: https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-statistics/empact 10Vt. lähemalt: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8665-2021-INIT/et/pdf 11Vt. lähemalt: https://www.just.ee/uudised/suuteomenetlus-muutub-digitaalseks-ning-asjatut-burokraatiat-

valtivaks 12Vt lähemalt: https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidu-poliitika/el-poliitika 13 Euroopa Komisjoni ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse

nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, p 3. Arvutivõrgus: http://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015PC0750&from=EN 14 Selgitus: näiteks on EL-i liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum kehtestada täiendavad andmekaitsemeetmed, mis

on kooskõlas EL-i üldiste andmekaitsenormidega; sätestada siseriiklikult või kahe- ja mitmepoolsete lepingute

abil vastamiseks veelgi lühemaid tähtaegu või laiemat süütegude ringi (näiteks väärteod), mille puhul teavet

vahetatakse.

4

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 punkti

14 kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest muudetakse KrMS-i.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Hetkeolukord ja kehtiv õigus

EL-i sisepiirikontrollita ala (edaspidi Schengeni ala15) on suurim vaba reisimise piirkond kogu

maailmas. See võimaldab enam kui 420 miljoni inimese vaba liikumist ning takistuseta kauba-

ja teenusevoogusid. Samuti toob see kaasa turvalisusega seotud väljakutseid, kuna vaba

liikumise õigust kasutavad oskuslikult ära ka kurjategijad, et oma kuritegelikke tegevusi

piiriüleselt laiendada.

EL-i julgeolekuliidu strateegias16 on sedastatud, et EL-il tuleb vastakuti seista pidevalt

muutuvate ja üha keerukamate julgeolekuohtudega. EL-i raske ja organiseeritud kuritegevuse

põhjustatud ohtude 2021. aasta hinnangu17 (edaspidi SOCTA) kohaselt iseloomustab

organiseeritud kuritegevust võrgustike keskkond, kus kurjategijatevaheline koostöö on kiiresti

muutuv, süstemaatiline ja tulu saamisele orienteeritud. Peaaegu 70% kuritegelikest võrgustikest

tegutseb enam kui kolmes EL-i liikmesriigis ning ligikaudu 65% EL-i liikmesriikides

tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest koosneb mitme riigi kodanikest. Üle 80%

kuritegelikest võrgustikest on seotud peamiste piiriüleste kuritegudega nagu uimastikaubandus,

varavastased kuriteod, inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine.18

Kuritegevusmaastiku kiire muutumise ja inimeste liikuvuse tõttu on õiguskaitseasutuste

piiriülene koostöö EL-is ja Schengeni alal ülioluline, et võidelda kuritegevuse vastu ning

võimaldada EL-i kodanikel ja seaduslikult EL-is viibivatel kolmandate riikide kodanikel

kasutada turvaliselt oma vaba liikumise õigust. Selleks tuleb jätkuvalt edendada

õiguskaitseasutuste suutlikkust vahetada tõhusalt ja tulemuslikult teavet teiste liikmesriikide

õiguskaitseasutustega. Rootsi direktiivi eesmärk ongi tagada piisav ja kiire teabevahetus

pädevate õiguskaitseasutuste vahel ja Europoliga, toetades seeläbi liikmesriike võitluses raske

ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Õiguskaitsealase koostöö kaks põhiharu on teabevahetus ja piiriülene operatiivkoostöö. EL-i

liikmesriikide vahelist teabevahetust, mille eesmärk on tõkestada ja avastada süütegusid,

reguleeritakse 19. juunil 1990. aastal vastu võetud konventsiooniga, millega rakendatakse

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut19, eelkõige selle artikleid 39 ja 46. Nõukogu

raamotsusega 2006/960/JSK20 (edaspidi Rootsi raamotsus) asendati need sätted osaliselt ja

kehtestati uued normid teabe ja jälitusteabe vahetamiseks pädevate õiguskaitseasutuste vahel.

Need EL-i õigusaktidest tulenevad regulatsioonid võeti Eesti õigusesse esmakordselt üle 1.

juulil 2014. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste

15 Selgitus: Schengeni ala koosneb 26 Euroopa riigist: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Island, Itaalia, Kreeka,

Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,

Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari. 16 Vt lähemalt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0605&from=ET 17 Vt lähemalt: https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-and-

organised-crime-threat-assessment-socta-2021 18 Europol (2021), European Union serious and organised crime threat assessment, a corrupting influence: the

infiltration and undermining of Europe's economy and society by organised crime, Euroopa Liidu Väljaannete

Talitus, Luksemburg. 19 Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide,

Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise

kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19). 20 Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste

vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89).

5

seaduste muutmise seadusega21.Teabe ja jälitustoiminguga kogutud teabe vahetamine EL-i

liikmesriikide vahel on sätestatud kehtiva KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9. jaotises. See põhineb

Rootsi raamotsusel, mis näeb EL-i liikmesriikidele ette kohustuse sellist teavet vahetada.

Ühtlasi põhineb see KrMS-i peatükk Nõukogu soovitusel 2022/915 õiguskaitsealase

operatiivkoostöö kohta (edaspidi operatiivkoostöö soovitus)22, mis sätestab õiguslikult

mittesiduva juhise, kuidas teabevahetus peaks praktikas toimuma.

Rootsi direktiiv on osa politseikoostöö seadustiku paketist23, kuhu lisaks Rootsi direktiivile

kuuluvad 2022. aastal vastu võetud politsei operatiivkoostöö soovitus24 ja määrus 25, millega

täiendatakse politseikoostöös kasutatava automatiseeritud andmevahetusmehhanismi (edaspidi

Prüm II) kasutusvõimalusi ning mille eesmärk on tugevdada nõukogu otsuse 2008/615/JSK,

piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse

vastase võitlusega (edaspidi Prüm-i otsus)26 kohase teabevahetuse tehnilist ülesehitust, hõlmata

sellega rohkem andmekategooriaid ning ühtlustada ja kiirendada päringutabamuse järgset

teabevahetust. Rootsi direktiivi eesmärgiks on siduda Rootsi raamotsuses ja operatiivkoostöö

soovituses sisaldunud põhimõtted ning muuta nende järgimine liikmesriikidele kohustuslikuks.

Rootsi direktiiv ei näe ette uudseid põhimõtteid võrreldes Rootsi raamotsuses või

operatiivkoostöö soovituses tooduga.

Kuna Rootsi direktiiv puudutab kuritegude kohtueelset menetlemist kõikide uurimisasutuste

poolt, on kavas direktiivist tulenevad reeglid sätestada ka edaspidi KrMS-is selleks, et kõikidele

KrMS-i § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutustele (edaspidi uurimisasutus) oleks direktiivist

tulenevad kohustused üheselt selged ja lihtsalt leitavad.

Kuigi direktiivikohane teabevahetus puudutab ka kriminaalmenetluse eelset teabevahetust, mis

ei peaks olema ilmtingimata sätestatud KrMS-is, räägib viimase kasuks asjaolu, et teave, mida

kõnesoleva regulatsiooni alusel vahetatakse, on lahutamatult seotud Eesti või teise EL-i

liikmesriigi läbiviidava või algatatava kriminaalmenetlusega. Teabevahetuse aluseks peab

olema kuritegu kas aset leidnud, kavandatav või eesseisev ehk teabevahetuse käigus saadu või

edastatu on suure tõenäosusega Eestis või teises EL-i liikmesriigis KrMS-i § 194 lõikes 1

sätestatud kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või puudutab juba käimasolevat

kriminaalmenetlust. Seetõttu on ka kehtiva KrMS-i § 1 lõike 1 kohaselt kuritegude kohtueelse

menetluse kord reguleeritud KrMS-is. Samuti on KrMS-i § 50878 lõikes 1 sätestatud EL-i

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vaheline teabevahetus süütegude avastamise ja tõkestamise

faasis ehk kohtueelse menetluse etapis. Viimati nimetatu on vajalik selleks, et tagada kohtus

hinnatavate tõendite kujunemise ja õiguspärasuse jälgitavus. Asjaolu, et Rootsi direktiivi

kohase teabevahetuse alusel saadud teabe osas puudub vaikimisi luba selle kasutamiseks

menetluses tõendina, ei tähenda, et reguleeritava teabevahetuse raames vahetataks

kriminaalmenetlusega seost mitteomavat teavet. Põhimõtet tuleb mõista selliselt, et ehkki

tegemist ei ole tõendusteabe vahetamise põhiinstrumendiga – vastav teave tuleb endiselt

taotleda Euroopa uurimismääruse (edaspidi EIO) abil – on Rootsi direktiivi kohane teabetaotlus

21 Kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 21.06.2014, 11). 22 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta (ELT L 158,

13.6.2022, lk 53). 23 Vt lähemalt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_6645 24 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta (ELT L 158,

13.6.2022, lk 53). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat

automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja

2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818

(Prüm II määrus) (ELT L, 2024/982, 5.4.2024) 26 Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008 , piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi-

ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1–11).

6

sihistatud EIO aluseks. Samuti võib Rootsi direktiivi kohases vastuses ette näha, et vahetatavat

teavet võib kasutada kohtumenetluses tõendina. See vähendab oluliselt asutuste töökoormust,

võimaldades saada EIO-ga samalaadse tulemuse vähem bürokraatlikult, ent seejuures

põhiõigusi austavalt ja kiiremini.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Seaduseelnõu eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle Rootsi direktiiv ja täpsustada KrMS-i

regulatsiooni, et see vastaks Rootsi direktiivis sätestatud nõuetele ning Eesti õiguses oleks

õiguskaitsealast koostööd, teabevahetust ja piiriülest operatiivkoostööd tõhustavad reeglid

asjakohaselt sätestatud.

KrMS-i muudatustega:

 sätestatakse ühtsele kontaktpunktile ja uurimisasutusele kohustus vahetada

kriminaalteavet, sealhulgas rasket kuritegevust puudutavat kriminaalteavet omal

initsiatiivil, teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoliga selleks, et

tagada EL-i liikmesriikidel olemasoleva teabe jõudmine osapoolteni, keda see teave

puudutab või kellel võib sellest kuritegude ennetamisel, avastamisel, tõkestamisel või

uurimisel kasu olla;

 koondatakse kogu uurimisasutuste ja EL-i liikmesriikidevaheline teabevahetus SIENA-

sse;

 tugevdatakse ühtse kontaktpunkti rolli rahvusvahelise teabevahetuse koordineerijana

selleks, et tagada teabevahetuse nõuetekohasus, sujuvus, kiirus ja korralduse selgus.

Sellega seoses sätestatakse uurimisasutusele kohustus edastada teabevahetuse koopia

alati ka ühtsele kontaktpunktile;

 seatakse selged ja proportsionaalsed tähtajad liikmesriikidevahelisele teabevahetusele,

mis võtavad arvesse taotluse kiireloomulisust ja uurimisasutuse juurdepääsu teabele.

PPVS-i muudatustega tagatakse KrMS-i regulatsiooni rakendamisel kasutatava elektroonilise

töövoosüsteemi ja statistika kogumist puudutav regulatsioon.

PPVS-i muudatustega:

 nähakse ette teabe vahetamise ühtse kontaktpunkti ülesanded;

 sätestatakse ühtsele kontaktpunktile kohustus koguda teabevahetuse kohta detailset

statistikat ja edastada see kord aastas Euroopa Komisjonile selleks, et oleks võimalik

järgida Rootsi direktiivist tulenevate nõuete järgimist aga ka tõhustada protsesse ning

likvideerida praktikas tõusetuda võivaid probleemkohti;

 nähakse ette teabevahetuse ja selle kohta kogutavate andmete automatiseerimine ja

juhtumite haldamine töövoosüsteemis.

Eeltoodu on vajalik riigisiseselt kohustuste tekkimiseks aga ka avalikkuse teadlikkuse

tõstmiseks selles, milliseid meetodeid ja vahendeid uurimisasutused EL-is vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tagamiseks kasutavad ning millised isikuõiguste riived

sellega kaasnevad. Eeltoodu peaks heidutama ka kuritegelikke ühendusi ehk täitma

üldpreventiivset funktsiooni.

Rootsi direktiivi üks alameesmärk on käsitleda EL-i õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse

korralduslikke ja menetluslikke aspekte, eesmärgiga tagada tõhus ja tulemuslik teabevahetus,

millega kaitstakse täielikult toimivat ja vastupidavat Schengeni ala. Selleks kehtestatakse

pädevate õiguskaitseasutuste vahelise piisava ja kiire teabevahetuse ühtlustatud normid

kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või menetlemiseks.

7

Rootsi direktiivi teine alameesmärk on tagada mis tahes EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutuste

samaväärne juurdepääs teistes EL-i liikmesriikides kättesaadavale teabele, et avastada

kuritegusid, viia läbi kriminaalmeneltusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone, järgides

põhiõigusi, sealhulgas andmekaitsenõudeid. Praegu takistavad riikide tasandil kehtestatud

eeskirjad tõhusat ja tulemuslikku teabevahetust.

Rootsi direktiiviga muudetakse kohustuslikuks EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise

teabe ja jälitusteabe operatiivset vahetamist tänaseni reguleerinud Rootsi raamotsuse sätted

ning nende rakendamist puudutavad operatiivkoostöö soovituse sätted.

Rootsi direktiivi kohaselt peavad EL-i liikmesriikide infovahetuse ühtsed kontaktpunktid

töötama ööpäev ringi.27 Ühtsele kontaktpunktile nähakse ette ühtsed reeglid, ülesanded ja aeg,

mille jooksul tuleb teise liikmesriigi teabetaotlusele vastata. Samuti peavad liikmesriigid

kindlustama, et infovahetus toimub reeglina SIENA kaudu ning et vahetatav teave, mis

puudutab rasket kuritegevust, jõuab ka Europolini, kes saab seda kasutada oma analüüsitoodete

koostamisel. Varasemalt on EL-i liikmesriikidel olnud suurem võimalus valida ise

infovahetuseks sobivaimad kanalid ning neist tulenevalt teabetaotlusele vastamise aeg.

Liikmesriigid kasutavad teabe taotlemiseks, saatmiseks ja vastuvõtmiseks eri kanaleid erineval

määral, sageli ilma eelnevalt kindlaks määratud selge põhjenduseta,28 ning see takistab tõhusat

ja tulemuslikku teabevahetust, toob kaasa taotluste dubleerimise, viivitused andmeedastuses,

võimaliku teabekao. Samuti jäävad riikide ametiasutused niiviisi ilma Europoli toest, ehkki

liikmesriigid ootavad, et Europol oleks EL-i kuritegevust käsitleva teabe keskus, mis on

võimeline pakkuma kvaliteetseid teabepõhiseid tooteid.

Meetmed, millega EL reageerib kindlakstehtud probleemidele, peaksid tooma lisaväärtust kogu

EL-ile ja seega ka EL-i kodanikele, kuna need muudavad Schengeni ala vastupidavamaks ja

kindlamaks, mis omakorda avaldab mõju Schengeni lepinguga ühinenud riikidele. Ühised EL- i

tasandi eeskirjad, standardid ja nõuded, mis hõlbustavad õiguskaitseasutuste vahelist piiriülese

kuritegevusega seotud teabevahetust, loovad märkimisväärse mastaabisäästu, tagades samal

ajal kõrgetasemelised andmeturbe- ja andmekaitsestandardid.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei muuda olulisel määral senist KrMS-i regulatsiooni.

Kehtiva KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9. jaotis põhineb Rootsi raamotsusel ja operatiivkoostöö

soovitusel, mille põhimõtted kattuvad Rootsi direktiivis sätestatuga. Rootsi direktiiv ei sisalda

võrreldes Rootsi raamotsuse või operatiivkoostöö soovitusega uudseid põhimõtteid, vaid seab

liikmesriikidele kohustuse neid põhimõtteid järgida ja täpsustab neid. Ehkki kehtiva KrMS-i

regulatsioon sisaldab kõiki Rootsi direktiivi ja operatiivkoostöö soovituse põhimõttelisi

aspekte, on need kehtivas KrMS-is, eeskätt rakendaja jaoks, liiga abstraktsed. Rootsi direktiivist

juhinduvad eelnõukohased muudatused tagavad õiguskaitsealase koostöö sätetest parema

arusaadavuse ehk õigusselguse ning tõhusama põhiõiguste kaitse isikutele, kelle andmeid

teisele EL-i liikmesriigile või Europolile edastatakse.

27 Selgitus: ühtne kontaktpunkt on riiklik teabekeskus, mis tegeleb teabe vastuvõtmise, töötlemise ja teistele

riikidele saatmisega. See koondab samasse haldusstruktuuri kõik peamised rahvusvahelised ja liidu

õiguskaitsealase teabe vahetamise kanalid (Interpol, Europol ja SIRENE). 28 Selgitus: mitu riiklikku ühtset kontaktpunkti kasutab sisesuuniseid, milles soovitatakse või nõutakse konkreetse

sidekanali kasutamist konkreetsel otstarbel, millega tagatakse järjepidevus ja välditakse taotluste dubleerimist.

Teistes kontaktpunktides on samal ajal määravaks ametnike harjumused ja eelistused. Paraku põhjustab selline

tegutsemisvabadus piiriüleste uurimiste korraldamisel ebatõhusust.

8

PS-i § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste

alusel. Kuna eelnõu kohaselt vahetavad uurimisasutused ja õiguskaitseasutused teavet

kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks teiste EL-i liikmesriikide ning

Europoliga selleks, et tõhustada kuritegevuse vastast võitlust nii riigisiseselt kui riikideüleselt,

liidu tasandil, keskendume eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsimisel peamiselt privaatsuse

kaitsele aga ka menetluse kiirele ja tõhusale läbiviimisele.

Peamised PS-is sätestatud põhiõigused, mida eelnõuga kavandatavad muudatused riivata

võivad, on:

1) Õigus eraelu puutumatusele (PS-i § 26): PS §-s 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna-

ja eraelu puutumatusele.

Kui andmed, mida teise EL-i liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus küsib, on

isikuandmed, ja need talle väljastatakse, riivab Eesti riik selle füüsilise isiku õigust perekonna-

ja eraelu puutumatusele, kelle andmeid vahetatakse.

Nimetatud põhiõiguste intensiivne riive riigi poolt leiab aset peaasjalikult isiku suhtes

läbiviidavate süüteomenetluse tõendamistoimingute raames – kriminaalmenetlusele allutatud

isikult proovide võtmisel; ülekuulamistel eraelu faktide kohta; läbiotsimistel ning nende raames

leitud ja ära võetud esemete vaatlusel, eeskätt teabekandjate sisuga tutvumisel;

jälitustoimingutega andmete kogumisel. Olukorras, kus süüteomenetluse käigus kogutud

andmeid vahetatakse teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutusega, on

võimalik, et isiku eraelu puutumatust riivatakse eelkirjeldatud toimingutega ka selle teise EL-i

liikmesriigi õiguskaitseasutuse poolt, kui isik sinna riiki satub, või selle EL-i liikmesriigi

initsiatiivil Eestis, kui taotletakse EIO alusel menetlustoimingute läbiviimist. Eeltoodut

põhjusel, et teave, mida kõnesoleva regulatsiooni alusel vahetatakse, on lahutamatult seotud

Eesti või teise EL-i liikmesriigi läbiviidava kriminaalmenetlusega. Teabevahetuse aluseks peab

olema kuritegu kavandatav, eesseisev või aset leidnud ehk teabevahetuse eesmärgiks saab olla

selle avastamine, tõkestamine või menetlemine. Nimetatud eesmärkide saavutamine PS §-s 26

sätestatud põhiõiguseid riivamata ei ole võimalik.

PS §-s 26 sätestatu puhul ei ole aga tegemist absoluutse keeluga, vaid kvalifitseeritud

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et teatud juhtudel on riigil siiski õigus

isiku perekonna- ja eraellu sekkuda. Perekonna- ja eraelu puutumatuse kui põhiõiguse riive

lubatavus on sätestatud PS §-s 26 endas, mille kohaselt võivad riigiasutused sekkuda isiku

perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Kuna kõnesolev teabevahetus

toimub kuritegude ennetamise, tõkestamise ja menetlemise eesmärgil, on teabevahetusega

kaasneva põhiõiguste riive eesmärk legitiimne.

Seejuures sätestab PS-i § 26 lisakriteeriumi, mille kohaselt peavad lubatava sekkumise juhud

ja kord olema täpsemalt reguleeritud seaduses. Selline kord on ette nähtud kehtivas KrMS-is,

mille kohaselt peab teabevahetus toimuma süütegude avastamise, tõkestamise ja

kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil (KrMS-i § 50878 lg 1), teabetaotlusest peab nähtuma

seos taotluse esitamise aluseks oleva põhjuse ja isiku vahel, kelle kohta teavet soovitakse

(KrMS-i § 50879 lg 1 p 3) ning teabetaotluse täitmisel tuleb veenduda, et taotlus on

proportsionaalne ehk vajalik ja soovitud eesmärgiga võrreldes mõistlik ning isikutele kõige

vähem koormav (KrMS-i § 50880 lg 1 p 2 ja 3). Samad põhimõtted säilivad ka eelnõukohastes

muudatustes, ent on neid oluliselt täpsustavad, sätestades konkreetsed keeldumisalused

(eelnõukohase KrMS-i § 50891 lg 1 p 1–12), detailsed nõuded teabetaotlusele (eelnõukohase

9

KrMS-i § 50895 p 1–7) ning piiritledes ära teabe, mis nõuetekohase taotluse puhul vahetamisele

kuulub (eelnõukohase KrMS-i § 50885 lg 2 ning § 50888 lg 1).

Arvestades, et rahvusvaheliste kuritegude tõkestamine nõuab üleeuroopalist koostööd, on

õigustatud, et kriminaalmenetluses kogutud teavet jagatakse õiguskaitseorganite vahel. PS ei

keela rahvusvahelist koostööd, kuid see peab toimuma kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja

tagama isiku põhiõiguste kaitse. PPA kui ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutused oma pädevuse

piires vastutavad koostöö läbiviimise eest, mis tagab asutuste pädevuse kontrolli ja vähendab

õiguste ülemäärase riive riski. Koosmõjus eelnõukohase KrMS-i § 50887 lõikes 1 sätestatud

kohustusega vahetada teavet vaid SIENA kaudu ja lõikest 4 tuleneva kohustusega SIENA

kasutamise võimatuse korral teabevahetus esimesel võimalusel seal fikseerida, tõhustub

kontroll põhjendamatute päringute üle oluliselt. See peaks oluliselt maandama võimalike

õigustamata päringute esinemise riski.

Eelnõukohased KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotise sätted on kooskõlas PS-i nõuetega, kuna

need aitavad kaasa kuritegevuse tõkestamisele ja rahvusvahelisele koostööle, järgides samas

isikute põhiõigusi. Isikuandmete edastamine teisele EL-i liikmesriigile riivata mitmeid PS-is

sätestatud põhiõigusi, eriti eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse, tõhusa õiguskaitse ja

õiglase kohtumenetluse, turvalisuse ja vabaduse ning isikupuutumatuse õigusi. Sellise andmete

edastamise korral peavad olema tagatud seaduslikud alused, proportsionaalsus ja piisavad

kaitsemeetmed isikute põhiõiguste kaitseks. Jaotises sätestatud piirangud, teabetaotlusele

vastamisest keeldumise alused ja tingimused on mõeldud selleks, et tagada proportsionaalsus

ja vältida liigset riivet. Seega võib eelnõu pidada põhiseaduspäraseks tingimusel, et

rakendamisel järgitakse kõiki sätestatud menetlusnorme, mis omakorda aitavad tagada isikute

põhiõiguste kaitset.

Kavandatava muudatuse tulemusena isiku perekonna- ja eraelu puutumatuse riive tõenäoliselt

suureneb, kuna raskete kuritegude puhul muutub andmevahetus asjassepuutuva liikmesriigi ja

Europoliga kohustuslikuks, mis tähendab, et suurenevad nii edastatavate andmete hulk kui ka

nende adressaatide ring. Põhiõiguste riive ulatust tasakaalustab aga see, et muudatused

kehtestavad senisest detailsemad, täpsemad ja kitsamad õigusraamid. Seega võib öelda, et kuigi

kvantitatiivselt võib riive suureneda, siis kvalitatiivselt on see edaspidi täpsemalt ja kitsamalt

raamidesse pandud, mis vähendab meelevaldsuse või ülemäärasuse riski. See tähendab, et riive

ei suurene põhiseadusvastaselt, vaid liigub õigusriiklikult paremini hallatava ja läbipaistvama

teostuse suunas. Eeltoodust tulenevalt võib väita, et tegemist on olemasoleva riive parema

reguleerimise ja piiramisega, mitte lihtsalt riive suurenemisega. Kuivõrd riive eesmärgiks on

raskete kuritegude avastamine, tõkestamine ja menetlemine, võib muudatuse tulemusena

tekkivat põhiõiguste riivet pidada põhjendatuks, proportsionaalseks ja lubatavaks, kuna see

toimub kvalifitseeritud seadusereservatsiooni alusel, on seotud legitiimse eesmärgi

saavutamisega ning piisavalt täpselt reguleeritud, vältimaks meelevaldset sekkumist isikute

eraellu.

2) Õigus isikuandmete kaitsele (PS-i § 44): PS-i §-st 44 tuleneb igaühe õigus tutvuda enda

kohta riigi arhiivides hoitavate andmetega ning saada teavet selle kohta, mida riik nende

andmetega teeb. PS-i § 44 sätestab seega isiku õiguse kontrollida ja jälgida oma andmete

kasutamist, et veenduda, et tema isikuandmete kaitse ning perekonna ja eraelu puutumatus on

tagatud.

Kehtivas seaduse sätted arvestavad andmekaitsenõudeid ja proportsionaalsuse põhimõtet, ent

on sõnastatud liigabstraktselt, eeldades sisustamisel PS-i ja isikuandmete kaitse seaduse

(edaspidi IKS) poole pöördumist. Eelnõus kavandatavate muudatustega täpsustatakse

põhiõigusesse sekkumise lubatavaid juhtumeid ja korda senisest enam, nähes muu hulgas ette

10

sõnaselge detailse tegevusjuhise enne teise EL-i liikmesriigi teabetaotlusele vastamist selle

nõuetelevastavuse kontrolliks ning vajadusel õigusasutuselt (s.o Eesti kontekstis kohus või

prokuratuur) teabe vahetuseks loa taotlemiseks. Ehkki muudatustega tekib inimestel

eelduslikult parem arusaam sellest, mida riik nende kohta kogutud andmetega teeb ning kellel

on nende kohta kogutud andmetele juurdepääs, ei teki isikutele juurdepääsu teabe sisule ehk

PS-i §-s 44 sätestatud õiguste piiramine jätkub vähemalt samas ulatuses, kui käesoleval ajal.

Kuivõrd PS-i §-s 44 sätestatud õigus tutvuda enda kohta riigi arhiivides hoitavate andmetega

ning saada teavet selle kohta, mida riik nende andmetega teeb, ei ole absoluutne, on riigil teatud

juhtudel lubatud seda õigust piirata. Sellisteks juhtudeks on eeskätt olukorrad, kus juurdepääsu

piiramine on vajalik teiste isikute õiguste ja kriminaalmenetluse oluliste huvide kaitseks.

Sellistes olukordades ei ole juurdepääsupiirangu seadmisel tegemist mitte ametniku

kaalutlusega, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte, vaid hinnanguga, millisel

konkreetsel alusel seda teha tuleb, sest teiste isikute ja üldsuse huvid prevaleerivad üksikisiku

huvide ees.

Õigus piirata isiku juurdepääsu tema kohta riigi arhiivides hoitavatele andmetele ning teabele

selle kohta, mida riik nende andmetega teeb, tuleneb eeskätt KrMS-i § 151 lõikest 4, mis lubab

piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi siis, kui see on vajalik

süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või

andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. Veel enam, sisuliselt kogu direktiivikohase

teabevahetuse puhul on riigil AvTS-i kohaselt kohustus andmesubjekti õigusi piirata. AvTS-i

§ 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb piirata juurdepääsu kriminaalmenetluses kogutud teabele,

mida ei ole avaldatud (AvTS § 35 lg 1 p 1); mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist

(AvTS § 35 lg 1 p 3); mis sisaldab uurimisasutuse tegevuse meetodeid ja taktikat, kui selle

avalikuks tulek võiks raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist

(AvTS § 35 lg 1 p 51); süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku

kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist (AvTS

§ 35 lg 1 p 11) ning isikuandmeid sisaldavale teabele, kui sellele juurdepääsu võimaldamine

kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12).

Eeltoodu tähendab, et isik saab seda teada tema kohta kogutud andmetest ja nende jagamisest

alles siis, kui ta on menetlusosaline ja algavad avalikud menetlustoimingud. Kuivõrd PS-i §-s

44 sätestatu puhul on tegemist kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning

AvTS ja KrMS näevad ette õigustuse andmete töötlemise ja vahetamise piiramiseks eesmärgiga

kaitsta riigi ja üksikisikute õigusi ja huve, on isikuõiguse piiramine õiguspärane, sest see teenib

õiguskaitse huve ning on vajalik menetluse sujuvuse ja õiguskaitseorganite töö efektiivsuse

tagamiseks. Samuti tagavad need piirangud, et isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse riive

on proportsionaalne ja põhjendatud riigi ja ühiskonna huvidega.

3) Õigus sõnumisaladusele (PS-i § 43): PS-i § 43 sätestab sõnumisaladuse kaitse, mis

tähendab, et igal isikul on eraelu puutumatusega seoses õigus tema poolt või temale

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Sõnumisaladust riivab riik peaasjalikult

KrMS-i §-s 1263 loetletud jälitustoiminguid tehes. Kuna eelnõukohases KrMS-i 19. peatüki 8.

jao 10. jaotises kirjeldatud teabe vahetamise süsteem võimaldab teiste liikmesriikide asutustega

jagada näiteks KrMS-i § 1263 lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga ehk teabe salaja

pealtkuulamise või varjatud jälgimisega, kogutud teavet, paljastatakse tõenäoliselt seejuures

delikaatseid isikuandmeid ja riivatakse nende isikute privaatsusõigust, kelle kohta need andmed

käivad. Samuti riivatakse privaatsusõigust olukordades, kus teabevahetuse raames saadud

teabele tugineva õigusasutuse loa alusel asutakse Eestis või teises EL-i liikmesriigis isiku suhtes

eelkirjeldatud toiminguid tegema.

11

Kuna ka PS-i §-s 43 sätestatud õiguse puhul tegemist kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga

põhiõigusega, ei ole sõnumite saladuse kaitse absoluutne. Riive on PS-i § 43 teise lause kohaselt

lubatav kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks

seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Arvestades, et vahetatav teave on lahutamatult seotud

Eesti või teise EL-i liikmesriigi läbiviidava või eesseisva kriminaalmenetlusega ning sellise

teabe kogumine on toimunud riigisisese kriminaalmenetlusõiguse sätete kohaselt, on riive

nõuetekohase teabevahetuse korral eelduslikult põhiseaduspärane ja lubatav. Ehkki reeglina ei

otsusta kohus teistele riikidele teabe jagamise üle (v.a kinniseks kuulutatud istungi või lahendi

puhul), on ta esmalt hinnanud jälitustoimingu lubatavuse siseriiklikult, tagades, et kõik

vajalikud kaitsemehhanismid ja õiguslik alus on täidetud.

Ehkki ka kehtiva KrMS-i § 50878 kohaselt vahetatakse teiste liikmesriikidega jälitusteavet, toob

uus regulatsioon kaasa senisest ulatuslikuma ja regulaarsema teabevahetuse. See omakorda

tähendab suuremat sekkumist PS-is tagatud eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse kaitsele. Kui

seni on jälitustoimingutega kogutud teabe edastamine piirdunud enamasti üksikjuhtumite ja

rahvusvaheliste menetlustega, siis nüüd, kui teabevahetus muutub regulaarsemaks ja laiemaks,

tulenevalt kohustusest vahetada rasket kuritegevust puudutavat teavet asjassepuutuva

liikmesriigi ja Europoliga, suureneb ka mõju isiku õigusele privaatsusele ja sõnumisaladusele.

Riive suurenemine seisneb seega peamiselt selles, et edaspidi jagatakse juba kogutud teavet

laiemalt teiste liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Kuigi teabevahetus liikmesriikide vahel ja

sellega kaasnev riive isiku privaatsusele suureneb, tuleb märkida, et PS-i § 43 riive kontekstis

vahetatakse vaid teavet, mis on juba salajase pealtkuulamise abil kogutud, ehk selleks hetkeks

on põhiline riive – salajane pealtkuulamine – kohtu loal juba aset leidnud. See tähendab, et

vahetatava teabe kogumine on läbinud ultima ratio ehk viimase abinõu kontrolli. Kohus on

pidanud jälitustoimingut põhjendatuks ja vajalikuks kriminaalmenetluse eesmärkide täitmiseks,

muu hulgas kuriteo tõendamiseks ja süüdlase vastutusele võtmiseks. Et vältida ohtu, kus

suurenev andmevahetus võiks viia isikuandmete ülemäärase ja ebaõiglase kasutamiseni, on

eelnõus ette nähtud mehhanismid, mis aitavad tagada andmekaitse põhimõtete järgimist ning

tasakaalustada põhiõigustesse sekkumist. Kuigi andmete vahetamise ulatus suureneb, sätestab

eelnõu selged protseduurireeglid ja järelevalvemehhanismid, mis aitavad hoida isiku õiguste

riivet mõistlikkuse piirides ning tagada, et sõnumisaladus ja eraelu puutumatus jääksid

kaitstuks.

Jälitusteabe vahetamise näeb ette ka kehtiva KrMS-i 19. peatüki 9. jaotis „Teabe ja

jälitustoiminguga kogutud teabe vahetamine EL-i liikmesriikide vahel“, mis lubab teavet

vahetada siis, kui seejuures järgitakse Eesti õiguse üldpõhimõtteid (KrMS-i § 50880 lg 1 p 1 ja

§ 436 lg 1 p 2). Eelnõukohaste muudatustega sellise teabe vahetamise nõudeid täpsustatakse,

sätestades, et teabevahetusele eelnevalt tuleb riive lubatavuse hindamisel arvestada, kas riive

eesmärk (kuritegude avastamine, tõkestamine ja kriminaalmenetluse läbiviimine) on legitiimne

ning kas see riive vastab proportsionaalsuse põhimõttele (eelnõukohase KrMS-i § 50890 lg 6, §

50891 lg 1 p 1–12, seejuures sõnaselgelt eraldi välja toodud p-s 9). Eelnõu kohaselt tuleb

teabetaotlusele vastamisel järgida kehtivaid menetlusnorme ja nõudeid, samuti on ette nähtud

teabetaotlusele vastamisest keeldumise alused, mis annavad võimaluse jätta teabetaotlusele

vastamata, kui see on ebaproportsionaalne või ebaoluline. Need sätted aitavad tagada, et isiku

privaatsusõigust ei riivataks ülemääraselt ja et riive oleks õigustatud. Eeltoodust tulenevalt võib

asuda seisukohale, et eelnõuga kavandatavad muudatused ei ole paradigmaatilised, vaid pelgalt

olemasolevaid nõudeid täpsustavad. Kuigi kvantitatiivselt riive tõenäoliselt suureneb, on see

kvalitatiivselt edaspidi täpsemalt ja kitsamalt reguleeritud, vähendades seeläbi meelevaldse või

ülemäärase riivamise riski.

12

4) Õigus tõhusale õiguskaitsele (PS-i § 15): PS-i § 15 lõiked 1 ja 2 sätestavad õiguse PS-i

kohaldamisele, mis tähendab, et isikule peab olema tagatud mitte üksnes juurdepääs kohtule,

vaid ka tulemuslik õiguskaitse ja aus menetlus. Samuti hõlmab PS-i § 15 lõike 1 esimene lause

ausa ja tõhusa kohtumenetluse nõuet. Eelnõu kohaselt sätestab KrMS-i § 50896 lõige 2

uurimisasutuse kohustuse edastada omaalgatuslikult asjassepuutuvatele EL-i liikmesriikidele ja

Europolile rasket kuritegevust käsitlevat kriminaalteavet. Sama kohustus kehtib ka

vastupidiselt teistele EL-i liikmesriikidele. See tagab, et riigil, kus süütegu menetletakse, on

juurdepääs kogu EL-is olemasolevale asjakohasele teabele.

PS-i §-s 15 sätestatud õiguste riive väljendub võimalikus läbipaistvuse puudumises ja isiku

piiratud võimaluses kontrollida või vaidlustada tema kohta edastatud teavet enne, kui see

mõjutab teda puudutavaid menetlusotsuseid. Samas tuleb riivet hinnata koostoimes

teabevahetuse eesmärgiga. Nagu eelnõus märgitud, aitab vastastikune andmeedastus tagada, et

kuritegusid menetlevatel EL-i liikmesriikidel oleks ligipääs kogu asjakohasele teabele,

suurendades seeläbi tõenäosust, et kuriteod tuvastatakse ja kurjategijad võetakse vastutusele.

Seeläbi on võimalik tugevdada ka kannatanute õigust tõhusale õiguskaitsele. Lisaks võib

andmevahetus toimida ka kahtlustatava kaitsemeetmena – võimaldades koguda objektiivset

lisateavet, mis võib viia kahtluse kõrvaldamiseni või anda aluse menetluse lõpetamiseks.

Selliselt toetab regulatsioon ka õiglasema ja tõenditel põhineva menetluse läbiviimist.

Kokkuvõtvalt on teabevahetusega kaasnev põhiõiguste riive legitiimne ja proportsionaalne,

kuivõrd see teenib olulist avalikku huvi – tõhusa õiguskaitse ja menetluse eesmärki –,

suurendades nii kannatanute kui ka kahtlustatavate õiguste kaitset ning tagades kooskõla PS-i

§-s 15 sätestatud õigustega.

5) Õigus au ja hea nime, elu ning tervise kaitsele (PS §§-d 16, 17 ja 28): igaühel on õigus

oma au ja hea nime, elu ning tervise kaitsele. Isiku põhiõiguste riive võib intensiivistuda siis,

kui kurjategijatele saab teatavaks fakt, et isik on osutanud uurimisasutusele kaasabi. See võib

viia tõendite, sealhulgas isikuliste, mõjutamise ja hävitamiseni, mis omakorda võib ohustada

isiku turvalisust, au, hea nime või tervist.

Loogiliselt ei ole kurjategijad huvitatud toime pandud tegude eest vastutamisest ja võivad

sellest tingituna asuda tõendeid, sealhulgas isikulisi, kõrvaldama. Kriminaalmenetluse huvid ei

prevaleeri inimõiguste ees, mistõttu on nii objektiivses õiguses (KrMS-i § 50880 lõike 1 punktis

2) kui ka eelnõukohase KrMS-i § 50891 lõike 1 punktis 10 ette nähtud kohustus teabevahetusest

keelduda juhul, kui teabetaotluse täitmine kahjustaks isiku turvalisust. Eelnõuga seda põhimõtet

ei muudeta, sama keeldumisalus jääb kehtima ka edaspidiselt.

6) Õigus isikupuutumatusele ja vabadusele (PS-i § 20): igaühe õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele kaitseb üksikisikut meelevaldse vabadusekaotuse eest ning tagab, et tema

kehalisse puutumatusse ei sekkutaks õigusliku aluseta. Vabaduse piiramine on lubatud üksnes

seaduses sätestatud juhtudel ja korras, eelkõige kuritegude ärahoidmiseks, isiku toimetamiseks

pädeva riigiorgani ette või tema põgenemise vältimiseks.

Kriminaalmenetlusalane teabevahetus EL-i liikmesriikide vahel võib kujutada endast

sekkumist nimetatud põhiõiguse kaitsealasse. Isiku suhtes võidakse algatada

kriminaalmenetlus, rakendada menetlustoiminguid – sealhulgas jälitustoiminguid, sundtoomist

või isegi kinnipidamist – tuginedes teisele liikmesriigile edastatud või sealt saadud

isikuandmetele. Selline olukord tähendab, et isiku suhtes võidakse kohaldada tema õigusi

piiravaid meetmeid, ilma et need põhineksid Eesti uurimisasutuste kogutud teabel. Lisaks võib

isiku õigusi riivata ka juhul, kui ta ei ole kahtlustatav, vaid omab kriminaalasja seisukohalt

olulist teavet. Tunnistaja ehk füüsilise isiku, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, võib

allutada menetlustoimingule tema soovist hoolimata, põhjustades seeläbi vähemalt

13

ebamugavusi. Vajadusel võib seejuures riivata kriminaalmenetluse huvides ka tema põhiõigusi,

eeskätt füüsilist vabadust, sest KrMS-i § 138 lõike 3 kohaselt võib tunnistaja suhtes kohaldada

ka sundtoomist. Seejuures tuleb aga eelnimetatud näidete puhul rõhutada, et keeldumisaluste

loetelu on võrreldes objektiivse õigusega oluliselt täiendatud (eelnõukohase KrMS-i § 50891

lõike 1 punktid 1–12), mistõttu saab vabaduste piiramine toimuda senisest kaalukamatel

juhtudel. Näiteks nähakse muudatusega ette, et teabevahetus teiste EL-i liikmesriikidega saab

toimuda ainult kuritegude osas, seejuures selliste kuritegude osas, mis on karistatavad vähemalt

üheaastase vangistusega (eelnõukohase KrMS-i § 50891 lg 1 p 1). Samuti tagab lisakaitse

asjaolu, et vahetada tohib ainult teavet, mis on õige, täielik ja ajakohane (eelnõukohase KrMS-

i § 50891 lg 1 p 3).

Kuigi tegemist on sekkumisega põhiõigusesse, on see riive õiguspärane. Esiteks teenib see

legitiimset eesmärki – kuritegude tõhusamat uurimist ja õigusemõistmise tagamist EL-i üleses

koostöös. Teiseks on see ette nähtud seaduses, PS-i § 20 lõikes 3, ning ka KrMS-i

rahvusvahelise koostöö ja teabevahetuse sätetes. Kuigi kvantitatiivselt riive tõenäoliselt

suureneb, on see kvalitatiivselt edaspidi täpsemalt ja kitsamalt reguleeritud. Kehtiva KrMS-

i § 50878 kohaselt on EL-i liikmesriikidel lubatud vahetada teavet, sealhulgas jälitustoiminguga

kogutud teavet, sõltumata teabevahetuse aluseks oleva süüteo liigist. Eelnõukohase KrMS-i

§ 50891 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb teavet vahetada aga üksnes selliste kuritegude puhul,

mille eest on seadusega ette nähtud vähemalt ühe aasta pikkune vangistus. Sellest tulenevalt

kitseneb teabevahetuse kohaldamisala võrreldes senise regulatsiooniga. Lisaks piiravad

võimalikku sekkumist täiendatud keeldumisalused, mis võimaldavad isiku põhiõigusi kaitsta

juhtudel, kus andmete edastamine või selle alusel toimimine ei ole põhjendatud või

proportsionaalne. Seetõttu on põhjendatud järeldada, et tegemist on põhiseadusliku õiguse

riivega, kuid see riive on õiguspärane. See on kooskõlas seaduslikkuse, vajalikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõtetega, arvestades kehtestatud materiaalõiguslikke ja menetluslikke

kaitsemeetmeid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega muudetakse KrMS-i, KrMSRS-i ja PPVS-i.

Eelnõu § 1. KrMS-i muudatused

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt tunnistatakse KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9. jaotis kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse KrMS-i 19. peatüki 8. jagu uue 10. jaotisega. Sisult

on lisanduva 10. jaotise puhul tegemist seni KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9. jaotises sätestatud

teabevahetuse regulatsiooniga, kuid kuna Rootsi direktiivist tulenevalt on vaja senist

regulatsiooni täpsustada ning osade sätete järjekorda parema jälgitavuse huvides muuta ja lisada

alljaotisi, siis on otstarbekas esitada kavandatav regulatsioon uues 10. jaotises.

Seadusest parema arusaadavuse tagamiseks luuakse KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotises

„Teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga“ järgmised alljaotised:

1. alljaotis – teabevahetuse üldnõuded (§-d 50885–50889);

2. alljaotis – teabetaotlusele vastamine (§-d 50890–50893);

3. alljaotis – teabetaotluse esitamine (§-d 50894–50895);

4. alljaotis – omaalgatuslik teabeedastus (§ 50896);

5. alljaotis – teabeedastus Europolile (§ 50897).

14

KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotises sätestatakse õiguslikud alused ja põhimõtted teiste EL-i

liikmesriikide pädevate asutuste ja Europoliga teabe vahetamiseks.

Võrreldes kehtiva KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9. jaotisega ei tooda uue 10. jaotise pealkirjas eraldi

välja jälitustoiminguga kogutud teavet. Viide terminile „jälitustoiminguga kogutud teave“ ei

ole vajalik, kuna eelnõus läbivalt kasutatav termin „teave“ hõlmab lisaks avalike

menetlustoimingute abil saadud teabele ka jälitusteavet ehk KrMS-i 31. peatükis nimetatud

jälitustoiminguga või PPVS-i 22. peatüki alusel salajase koostöö abil kogutud teavet aga ka

seaduses sätestatud ülesande täitmiseks tehtud isikuandmete töötlust muul viisil, kui see on

tehtud eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest (nt luureteave

avalikest allikatest ehk open source intelligence ehk OSINT).

Samuti ei ole KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9. jaotises mainitud Europoli, kellega aga juba praegu

teavet vahetatakse. Uue 10. jaotise pealkirjas tuuakse ka Europol õigusselguse huvides

sõnaselgelt välja, sest Europol toetab nii Eesti uurimisasutusi kui teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutusi EL-i kriminaalteabe keskusena.

1. alljaotis

Teabevahetuse üldreeglid

§ 50885. Teabevahetuse korraldus

Kõnesolevas paragrahvis sätestatakse teabevahetuse üldpõhimõtted.

Lõikes 1 nähakse ette, et kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks vahetavad

KrMS-i § 50886 lõikes 1 nimetatud ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus (PPA,

Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA), Konkurentsiamet,

Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja

vangla) teavet:

1) teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunktiga;

2) teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusega ehk politsei-, tolli- või muu asutusega, kes on

liikmesriigisisese õiguse kohaselt volitatud ja pädev kasutama riiklikku sundi29 kuritegude

avastamiseks, tõkestamiseks või menetlemiseks;

3) Europoliga.

Kuritegelik tegevus ei tunne riigipiire ning selle väljundiks on kuritegelikud võrgustikud, kes

panevad toime väga erinevaid ning järjest dünaamilisemaid ja keerulisemaid kuritegusid,

enamjaolt piirideüleselt. SOCTA kohaselt tegutseb 70% organiseeritud kuritegelikest

ühendustest enam kui kolmes riigis, pannes toime erinevat liiki kuritegusid.30 Arvestades Eesti

geograafilist asukohta, on olulisemad kuritegevuse marsruudid laevaühendused üle Läänemere

ning maismaaliinid Lätist ja Venemaalt. Eestit mõjutavad kuritegevuse valdkonnad, mis

omavad rahvusvahelist mõõdet, on:

29 Selgitus: Riiklik sund on avaliku võimu teostamise element, millega isikut seadusest tulenevalt piiratakse või

kohustatakse tegutsema selliselt, et reegli täitmise tagamiseks võib haldusorgan seadusest tulenevalt kasutada

sunnimeetmeid, nagu menetlustoimingutel osalemise kohustus, läbiotsimine, kinnipidamine, karistus jne. 30 Europol, European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment: A Corrupting Influence,

Publications Office of the European Union, Luksemburg, 2021, 19. Kättesaadav:

https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-and-organised-crime-

threat-assessment-socta-2021

15

 küberkuritegevus – väljastpoolt EL-i pärit ja Eestile suunatud küberkuritegevust on

omistatud muuhulgas Nigeeriale, Rumeeniale ja Venemaale. Eelkõige on selliseks

kuriteovormiks laste seksuaalne ärakasutamine internetis;

 narkokaubandus – täpsemalt kanepi, kokaiini ja sünteetiliste narkootiliste ainete

piiriülene käitlemine, mille puhul narkokaubitsejate marsruudid kulgevad tavaliselt

Leedu ja Läti kaudu Eestisse;

 pettused – täpsemalt käibemaksupettuste valdkonnas;

 rahapesu – Financial Action Task Force31 on välja toonud, et suur osa Venemaal

teenitud kuritegelikust tulust on pestud Kesk-Euroopa riikidesse või nende kaudu,

sealhulgas Eesti kaudu;

 inimkaubandus – Eesti on inimkaubanduse ohvrite jaoks peamiselt transiitriik.

Kuritegelikud võrgustikud on väljakutseks võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu,

kuna nad õõnestavad õigusriigi põhimõtet, kasutades korruptsiooni, võrgupettusi, sooritades

vägivallategusid ja kasutades tulirelvi oma kuritegelike eesmärkide saavutamiseks ning pestes

kriminaaltulu põrandaaluse finantssüsteemi kaudu. Selleks, et Eesti uurimisasutused saaksid

kuritegusid tõhusamalt tõkestada, avastada ja menetleda, on oluline teha koostööd teiste EL-i

liikmesriikide ja Europoliga. Sellise koostöö põhiliseks elemendiks on kiire teabevahetus, mis

lähtub põhimõttest, et Eesti uurimisasutustel on samaväärne juurdepääs teiste EL-i

liikmesriikide õiguskaitseasutuste teabele. Kriminaalteabe vahetamise üldine eesmärk on

kaitsta füüsiliste isikute julgeolekut ja juriidiliste isikute seadusega kaitstud olulisi huve.

Selleks, et EL saaks tagada enda kodanikele EL-i toimimise lepingu V. jaotises nimetatud

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, nähakse Rootsi direktiiviga kriminaalteabe

vahetamine EL-i liikmesriikidele ette kohustusena. Vastavasisuline muudatus tuleb selgelt

sätestada ka KrMS-is, sest kehtiv KrMS-i § 50878 lõike 1 sõnastus näeb kriminaalteabe

vahetamise ette vaid võimalusena, mille kasutamine sõltub uurimisasutuse initsiatiivist. See on

osutunud probleemiks EL-i üleselt, sest hindamised on näidanud, et praegu teabevahetust

reguleerivate mittekohustusliku iseloomuga operatiivkoostöö soovituse ning kohustusliku

iseloomuga aga põhimõttelisi, abstraktseid sätteid sisaldava Rootsi raamotsuse võimalusi ei

kasutata tõhusalt, need ei ole piisavalt selged ega taga piisavat ja kiiret teabevahetust.32

Seevastu Rootsi direktiiviga seatav kohustus teavet kiirelt edastada ja juhis kuidas seda teha –

kas teabetaotluse saamisel või omal algatusel siis, kui olemasoleva teabe puhul võib eeldada, et

sellest on kasu teisele EL-i liikmesriigile kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks või

uurimiseks (KrMS-i mõistes menetluseks) – võimaldab õiguskaitseasutustel oluliselt

tõhusamalt võidelda piiriülese kuritegevuse, sealhulgas kuritegevusturismi vastu.

Kuritegevuse vastast võitlust EL-is aitab tõhustada seegi, et Rootsi direktiiviga nähakse EL-i

liikmesriikide õiguskaitseasutustele ette kohustus vahetada teavet ka Europoli kui EL-i

kriminaalteabe keskusega. Seeläbi tekib Europolil kõikehõlmav vaade EL-i territooriumil

asetleidvast kriminaalsest tegevusest. Eelnõuga nähakse vastav kohustus ette ka Eesti õiguses

selleks, et tagada selle järgimine seaduse rakendajate, s.o uurimisasutuse töötajate (eeskätt

eesliiniametnike) poolt. Ehkki juba praegu on kohustus edastada Europolile tema eesmärkide

täitmiseks vajalikku teavet, peamiselt teavet EL-i poolt prioriteetsetena käsitatavate

kuriteoliikide tõkestamise ja nende vastu võitlemise kohta33, ei nähtu see KrMS-ist, sest KrMS-

31 Financial Action Task Force (FATF). Kättesaadav: https://www.fatf-gafi.org/en/home.html 32 Politseikoostöö: Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament leppisid kokku direktiivis, millega parandatakse

õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust. Euroopa Liidu nõukogu 29.11.2022. Kättesaadav:

https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2022/11/29/police-cooperation-council-presidency-and-

european-parliament-agree-on-a-directive-to-improve-information-exchange-between-law-enforcement-

authorities/ 33 Europoli määruse (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53—114), artikkel 7.

16

is ei ole Europoli mainitud. Veel enam, sellise teabe vahetamine on kehtiva õigusega pandud

täies ulatuses ühtse kontaktpunkti ülesandeks. See ei ole aga mõistlik, sest eeldab ühtselt

kontaktpunktilt kõikide riigisiseste infoteadetega tutvumist ja nende analüüsi.

Lõige 2 näeb ette, et teave on KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotise tähenduses igasugused

andmed, mis puudutavad vähemalt üht füüsilist või juriidilist isikut, fakte või asjaolusid ning

mis on uurimis- ja õiguskaitseasutusele vajalikud kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või

menetlemiseks, sealhulgas jälitustoiminguga ja salajase koostöö abil kogutud andmed.

Kehtiva KrMS-i § 50878 lõige 1 sätestab pelgalt, et EL-i liikmesriigiga võib vahetada teavet ja

jälitustoiminguga kogutud teavet, jättes seejuures teabe mõiste defineerimata. Kuna sättest

nähtub, et teabeks on vähemalt jälitustoiminguga kogutu ehk KrMS-i § 1261 lõike 1 kohaselt

isikuandmed, mida on töödeldud andmesubjekti eest varjatult, võib loogiliselt järeldada, et

kehtiva õiguse kohaselt on teabeks ka kõik avalikult kogutud isikuandmed. Eelkirjeldatu ei

pruugi aga selgelt ja kõikehõlmavalt määratleda andmeid, mida direktiivikohase teabevahetuse

raames teiste EL-i liikmesriikidega vahetada tuleb. Seetõttu määratletakse võrreldes kehtiva

KrMS-i § 50878 lõikega 1 eelnõukohase KrMS-i § 50885 lõikes 1 andmesubjektile ja

teabevahetuse teostajale arusaadavamalt see, milliseid andmeid vahetatakse.

Lisaks, juhindudes Rootsi direktiivi mõttest ja eesmärgist, laiendatakse oluliselt vahetatava

teabe ulatust. Ehkki Eesti õiguses puudub jälitustegevuse legaaldefinitsioon, saab

jälitustegevusena tõlgendada KrMS-i §-s 1263 loetletud jälitustoimingu tegemist jälitustoimiku

raames ja salajast koostööd PPVS-i 22. peatüki alusel, s.o väljaspool jälitustoimiku pidamist.

Näiteks võib politsei koguda varjatult teavet PPVS-i § 751 lõike 1 alusel salajasele koostööle

kaasatud isikut või PPVS-i § 756 kohaselt variisikut kasutades. Rootsi direktiivi mõtte ja

eesmärgiga on kooskõlas teabe määratlemine eelnõus toodud viisil, sest direktiivis reguleeritud

teabevahetuse üheks eesmärgiks võib olla mittetõenduslikku tähendust omava teabe saamine

jälitustoimingu (s.o KrMS-i jälitustoimiku raames tehtava) tegemise vajaduse üle otsustamiseks

või selle teostamiseks prokuratuurilt või kohtult loa taotlemiseks.

Lõike 3 kohaselt vahetatakse teavet ööpäev ringi ühtse kontaktpunkti kaudu.

Esmalt tuleb selgitada, et kehtiva KrMS-i § 50878 lõikes 3 nimetati ühtset kontaktpunkti

keskasutuseks. Kuna rahvusvahelises suhtluses kasutatakse rohkem terminit ühtne

kontaktpunkt (inglise keeles single point of contact ehk SPOC), siis on otstarbekas ka KrMS-is

seda terminit kasutada.

Rootsi direktiivi kohane teabevahetus on mõeldud toimuma ööpäev ringi ja reeglina EL-i

liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide kaudu. Uurimisasutuste struktuurüksustele

ööpäevaringse päringutele vastamise võimekust ette nähtud ei ole. Eeltoodu tähendab, et ehkki

näiteks PPA korruptsioonivastase võitlusega tegelev üksus tagab küll ööpäevaringselt teenuse

toimimise, ei ole selle üksuse isikkoosseis alaliselt tööruumides reageerimisvalmis, sest selleks

puudub vajadus. Pelgalt teabevahetuse tagamiseks ei ole sellise valmisoleku loomine iga

uurimisasutuse ja iga valdkonnapõhise struktuurüksuse tasandil kindlasti otstarbekas ega

teabevahetuse mahtude mõttes põhjendatud.

Seevastu riiklikul tasandil operatiivse teabevahetuse tagamine ööpäevaringselt on hädavajalik

selleks, et õiguskaitseasutused suudaksid reageerida kuritegevusele võimalikult varajases

staadiumis, jõudes parimal juhul kuriteo ära hoida. Samuti omab teabevahetuse kiirus olulist

tähtsust esialgsete kriminaalmenetluslike tõkendite kohaldamise otsustamisel. Tõkendid on

kriminaalmenetlust tagavad sunnivahendid, mis piiravad intensiivselt isiku põhiõigusi, kõige

sagedamini õigust isikuvabadusele ja liikumisvabadusele. Samuti on tõkendite puhul tegemist

17

süütuse presumptsiooni riivega. Eelkõige on tõkendite eesmärk kindlustada

kriminaalmenetluse toimine ja kohtuotsuste täitmine. Tõkendid on KrMS-i järgi elukohast

lahkumise keeld (KrMS § 128), vahistamine (KrMS § 130), võimalus asendada vahistamine

kautsjoniga (KrMS § 135), vahistamise asendamine elektroonilise valvega (KrMS § 137¹) ja

kaitseväelase järelevalve (KrMS § 129). Sellise teabevahetusvõimekuse tagamiseks on ette

nähtud, et igas EL-i liikmesriigis peab olema üks keskne kontaktpunkt:

1) kellel on juurdepääs kogu teabele, mis on tema riiklikel õiguskaitseasutustel,

2) kes on võimeline seda teavet teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste või ühtsete

kontaktpuntidega ööpäevaringselt vahetama.

Eesti kontekstis tähendab see seda, et ühtne kontaktpunkt omab juurdepääsu Eesti

uurimisasutuste teabele, mis on olemas riiklikus andmekogus, või võimalust saada sellist teavet

direktiivis sätestatud tähtaegade raames uurimisasutustelt nende kontaktametnike kaudu.34 Kui

kuritegu aset leiab, võimaldab kiire reageerimine tõendeid koguda ajal, mil need ei ole veel

kadunud. Kiire reageerimise tagab ühtne kontaktpunkt, kes olemata ise menetlev üksus,

korraldab vajadusel teabe või teabetaotluse laekumisel selle kiire jõudmise pädeva

uurimisasutuse struktuurüksuseni. Kokkuvõtvalt tähendab eeltoodu, et kui mõne EL-i

liikmesriigi õiguskaitseasutus peaks saatma kiireloomulist vastamist nõudva teabetaotluse

töövälisel ajal otse uurimisasutusele, ei saa tal olla õigustatud ootust tähtaegsele vastusele. Küll

aga tekib õigustatud ootus siis, kui teabetaotlus on adresseeritud ühtsele kontaktpunktile või kui

viimane on teabetaotluse koopias.

Samuti on oluline märkida, et kuna vahetatav teave hõlmab paljudel juhtudel isikuandmeid,

rõhutatakse Rootsi direktiivi põhjenduses nr 23, et kogu direktiivikohase teabevahetuse korral

tuleb tagada isikuandmete kaitse vastavalt EL-i õigusele. Selleks peaks direktiivi alusel toimuv

isikuandmete töötlemine ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse poolt toimuma täielikus

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/68035, mis on Eesti õigusesse

üle võetud peamiselt IKS-i 4. peatükis ja osaliselt ka KrMS-is. Samuti peavad teabevahetuses

osalevad ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus käsitlema direktiivi kohaseid taotlusi võimalikult

kiiresti, et tagada isikuandmete õigsus ja usaldusväärsus, vältida tarbetut andmete dubleerimist

ja vähendada ohtu, et sellised andmed aeguvad või ei ole enam kättesaadavad. Kui selgub, et

isikuandmed on ebaõiged, tuleb need viivitamata parandada või kustutada ja nende töötlemist

piirata. Eelkirjeldatud nõuetele vastavust saab kõige paremini tagada ööpäevaringselt töötav

ühtne kontaktpunkt, kes teabevahetuse nõuetekohase toimimise eest vastutab ja on sellele

valdkonnale – erinevalt uurimisasutuste menetlevatest struktuurüksustest – igapäevatöös

spetsialiseerunud.

Lõike 4 kohaselt võib uurimisasutus vahetada iseseisvalt teavet oma pädevuse piires, järgides

käesolevas jaotises ühtsele kontaktpunktile sätestatud nõudeid. See tähendab, et teatud juhtudel

võib uurimisasutus vahetada teavet ka otse, ilma ühtse kontaktpunkti sekkumiseta, järgides

kõiki teabevahetusele seatud protseduurireegleid, mille adressaadiks reeglina on ühtne

kontaktpunkt. Nii võib uurimisasutus vahetada teavet iseseisvalt, omal algatusel ja oma

pädevuse piires:

1) teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunktiga;

2) teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusega;

3) Europoliga;

34 Selgituseks toonitame, et teise EL-i liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus ei oma juurdepääsu

Eesti uurimisasutuste teabele. 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba

liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

18

arvestades seejuures KrMS-i §-s 50895 sätestatud tingimusi.

Üldjuhul toimub teabevahetus ühtse kontaktpunkti kaudu, kes:

 vastab Eestile esitatud teabetaotlustele ise, kontrollides eelnõukohase KrMS-i § 50890

lõike 2 kohaselt eelnevalt teisest EL-i liikmesriigist saabunud teabetaotluse

nõuetekohasust, lubatavust ja sellele vastamise võimalikkust. Seejuures võib ühtne

kontaktpunkt kaasata vastuse koostamisse ühe või mitu uurimisasutust;  esitab KrMS-i § 50894 kohaselt teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele või ühtsele

kontaktpunktile eelnõukohase KrMS-i § 50895 nõuetele vastava teabetaotluse siis, kui

Eesti uurimisasutusel on põhjendatud alus arvata, et teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusel on teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda

kuritegu.

Lisaks ühtsele kontaktpunktile, kui eelnõukohase KrMS-i § 50885 lõike 3 kohaselt põhilisele

teabevahetuse teostajale, on teabe vahetamise õigus antud ka uurimisasutustele, EL-i

liikmesriikide kontekstis õiguskaitseasutustele. Paindlikkuse võimaldamiseks nähakse Rootsi

direktiivis ja eelnõukohase KrMS-i § 50885 lõikes 4 ette, et teatud reeglite järgimisel võivad

uurimisasutused vahetada teavet iseseisvalt, ühtse kontaktpunkti sekkumiseta (edaspidi

uurimisasutuse iseseisev teabevahetus).

Selline võimalus on ette nähtud eelkõige omaalgatusliku teabeedastuse jaoks. Kuna teatud

uurimisasutuste (täpsemalt nende struktuurüksuste) teabevahetus teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutustega on tegevusvaldkonna või kaasuse põhiselt sage ja valdkonnale eriomane,

ei pruugi sellise suhtluse vahendamine ühtse kontaktpunkti poolt alati olla mõistlik. Seda

seetõttu, et valdav osa teabevahetusest leiab aset tööpäeva raames EL-i liikmesriikidega, kes

asuvad kokku kuni kolmes ajatsoonis (GMT, GMT+1, GMT+2). Samuti seetõttu, et

teabetaotluse täitmiseks on reeglina aega seitse päeva. Olukorrad, kus teavet on vaja

kiireloomuliselt vahetada öistel tundidel, on äärmiselt erandlikud. Seetõttu nähakse

eelnõukohase KrMS-i § 50885 lõikes 4 ette võimalus vahetada teavet otse, ilma ühtse

kontaktpunkti vahenduseta. Samuti võib otsesuhtluse tingida operatiivvajadus. Seetõttu võib

uurimisasutus iseseisvalt oma pädevuse piires:

1) esitada teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele

teabetaotluse ;

2) vastata teiselt EL-i liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt Eestile

saadetud teabetaotlusele siis, kui see on adresseeritud otse uurimisasutusele või kui

Eesti ühtne kontaktpunkt on selle temale vastamiseks edastanud.

Seejuures tuleb uurimisasutusel hoida Eesti ja teise EL-i liikmesriigi ühtne kontaktpunkt kogu

iseseisva teabevahetuse koopias. Eelnimetatud reeglist võib kõrvale kalduda vaid siis, kui

esineb eelnõukohase KrMS-i § 50893 lõikes 3 nimetatud oht ehk, kui see:

1) seaks ohtu isiku turvalisuse;

2) võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või

3) puudutab terrorikuritegu, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

Eelnimetatud ohu esinemisel on lubatud jätta koopia edastamata sellele ühtsele kontaktpunktile,

kellest oht lähtub. Ohust tuleb teavitada selle riigi pädevaid asutusi, kelle ühtsest

kontaktpunktist oht lähtub selleks, et neil oleks võimalik oht likvideerida. Näiteks alustada

menetlus ja kõrvaldada teenistusest ühtse kontaktpunkti ametnik, kes teavet lekitab.

Ühtse kontaktpunkti koopias hoidmise nõue on ette nähtud selleks, et ühtsel kontaktpunktil

oleks võimalik jälgida kogu riigi osalusega teabevahetust ning teabevahetuse tähtaegadest ja

19

vastamiskohustusest kinnipidamist, viimast vajadusel ise tagades. Nõude järgimise teeb ühtsele

kontaktpunktile hõlpsaks asjaolu, et neile on näha kogu Eestit puudutav teabevahetus SIENA-

s, välja arvatud eelnõukohases KrMS-i § 50893 lõikes 3 nimetatud juhul. Näiteks olukorras, kus

tavatööaja välisel ajal esitatakse Eesti uurimisasutusele kiireloomulist reageerimist nõudev

teave või teabetaotlus, korraldab ühtne kontaktpunkt selle jõudmise pädeva uurimisasutuse

struktuurüksuseni. Ühtne kontaktpunkt jälgib, et teabetaotluse esitanud EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusele oleks tähtaegselt ja reegleid järgides vastatud. Ühtse kontaktpunkti

puudumisel ei märgataks tavatööaja välisel ajal tõenäoliselt kiireloomulist reageerimist nõudvat

sissetulevat teavet või teabetaotlust, mistõttu jäetaks süüteole reageerimata, süütegu jääks

avastamata või kaoksid tõendid.

Lõige 5 näeb ette, et teavet vahetatakse järgmistel viisidel:

1) teabetaotluse alusel;

2) omal algatusel.

Üldsätte eesmärgiks on kirjeldada olukorrad, millal uurimisasutus ja ühtne kontaktpunkt teavet

vahetavad. EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vaheline teabevahetus toimub kas Rootsi

direktiivi või Schengeni infosüsteemi (edaspidi SIS)36 regulatsiooni alusel. SIS-i puhul piirdub

teabevahetus hoiatusteadetega, mille eelduseks on, et mõni Schengeni ala liikmesriik märgib

ära isiku või eseme, keda või mida otsitakse, ning sisestab SIS-i vastavad andmed, et

võimaldada isiku või eseme tuvastamist ja jälgimist Schengeni alal. Rootsi direktiivi kohane

teabevahetus on aga laiem, keskendudes isikute ja esemete asemel teabele juba toime pandud

või peagi aset leida võivate kuritegude kohta. Rootsi direktiivi kohase teabevahetuse raames

saadud teave võib olla aluseks Schengeni alal isiku või eseme otsimiseks, võimaldades SIS-i

hoiatusteate seadmist, mille alusel alustatakse otsingut ja jälgimist Schengeni alal.

Rootsi direktiivi alusel toimuv teabevahetus algab tavaliselt ühe EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutuse teabetaotlusega teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele või ühtsele

kontaktpunktile. Teabetaotluses palutakse teavet konkreetse kuriteo kohta, mis on juba toime

pandud, kavandamisel või mis võib peagi aset leida. Taotlus võib keskenduda üksnes

konkreetsetele asjaoludele, mis on olulised kuriteo avastamiseks, tõkestamiseks või

menetlemiseks. Näiteks võib see hõlmata ainult teatud faktilisi asjaolusid või üksikut

tõendamise seisukohalt tähtsat detaili. Sellist taotlust saab esitada ainult siis, kui on põhjendatud

kahtlus, et teisel liikmesriigil on vajalikku teavet, mis võib aidata kuritegu avastada, tõkestada

või menetleda. Piirang on seatud selleks, et mitte koormata teisi liikmesriike asjatute

teabetaotlustega, mille täitmine ei ole nende pädevuses või millel puudub oluline eesmärk. See

aitab keskenduda ainult vajalike ja asjakohaste kuritegude lahendamisele.

Kehtivad EL-i soovitused ja sellest tulenevalt ka KrMS-i regulatsioon ei näe ette kohustust

teavet omal algatusel edastada. Omaalgatuslikku teabeedastust reguleerib kehtiva KrMS-i

§ 50884 lõige 1, mis sätestab vaid, et: „Pädev asutus võib edastada välisriigile ilma selleks

eelnevat taotlust saamata asjakohast ja vajalikku teavet, mis võib aidata kaasa käesoleva

seadustiku § 4896 lõikes 1 nimetatud kuritegude avastamisele, tõkestamisele või uurimisele“.

See tähendab, et teabeedastus põhineb pelgalt õiguskaitseasutuste initsiatiivil. Selline

vabatahtlikkus pärsib aga oluliselt liikmesriikide võimalusi kasutada juba olemasolevat teavet

kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks — seda hoolimata sellest, et kehtiv

õigusraamistik sellist teabevahetust tegelikult lubab. Kuna EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutustel ei ole täielikku ülevaade sellest, millist teavet teised EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutused omavad või millele neil on juurdepääs, ning puudub võimalus sellele

teabele iseseisvalt juurde pääseda, ei pruugita alati osata küsida vajalikku või asjakohast teavet.

36 Vt täpsemalt Schengeni infosüsteemi kohta: https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/schengen/schengen-

information-system_et

20

Seetõttu näeb direktiiv ettekohustuse vahetada teavet omal algatusel siis, kui neil olemasolev

teave võib aidata avastada, tõkestada või menetleda rasket kuritegu mõnes teises EL-i

liikmesriigis. Samuti võimaluse edastada teavet siis, kui tegemist ei ole rasket kuritegu

puudutava teabega, ent sellest võib teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele olla kasu kuriteo

avastamisel, tõkestamisel või menetlemisel.

Lõike 6 kohaselt vahetatakse teavet inglise keeles.

Rootsi direktiivi artikkel 11 sätestab inglise keele EL-i liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide

ühe kohustusliku töökeelena. Sätte kohaselt peavad kõikide EL-i liikmesriikide ühtsed

kontaktpunktid suutma vastata teabetaotlustele täies ulatuses inglise keeles, soovi korral lisaks

mõnes muus keeles. Et vältida keelebarjääridest tingitud viivitusi ja piirata tõlkekulusid, peab

ühtne kontaktpunkt olema suuteline täitma keelenõuet iseseisvalt. Kui uurimisasutus soovib

vahetada teavet iseseisvalt oma pädevuse piires (eelnõukohase KrMS § 50885 lg 4), peab ka

tema olema suuteline täitma keelenõuet kas iseseisvalt või ühtse kontaktpunkti abiga.

Rootsi direktiivi põhjenduse nr 24 kohaselt tuleb EL-i liikmesriikidel selleks, et nende ühtsed

kontaktpunktid saaksid edastada taotluse alusel või omal algatusel teavet piisavalt ja kiiresti,

määrata keeled, milles nende ühtne kontaktpunkt suudab teabetaotlusi ööpäev ringi teenindada.

Kuna inglise keel on EL-i õigusalases koostöös laialdaselt kasutatav ja EL-is üldiselt mõistetav,

on see seatud üheks kohustuslikuks keeleks. Lisaks inglise keelele võivad liikmesriigid määrata

ka muid keeli, milles saab pöörduda nende ühtse kontaktpunkti poole ja milles see saab suhelda.

Selleks tuleb liikmesriikidel koostada loetelu keeltest, milles nende ühtne kontaktpunkt suudab

teabetaotlusi teenindada, ning esitada see keelte loetelu Euroopa Komisjonile, kes avaldab

vastava koondkogumi internetis ja ajakohastab seda.

Seejuures tuleb silmas pidada, et keelenõudele on allutatud kogu teabevahetus – taotletud teabe

esitamine, taotluse rahuldamata jätmine, sealhulgas rahuldamata jätmise põhjused, konkreetse

taotlusega seotud taotlused selgituste või täpsustuste saamiseks ning selgitused ja täpsustused.

Lähtudes vajadusest tagada ühtse kontaktpunkti vastavus keelenõudele ööpäev ringi, nähakse

eelnõus ette, et teabevahetus EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ühtsete

kontaktpunktidega toimub inglise keeles. Sätte selline sõnastus on tingitud pragmaatilisest

kaalutlusest. Esmalt, vajadusest tagada, et direktiiviga sätestatud kohustuslik keelenõue oleks

kindlasti täidetud. Teiseks, ehkki Eesti ühtses kontaktpunkti ametnikud valdavad kindlasti ka

muid keeli, ei pruugi selline ühetaoline võimekus olla tagatav ööpäev ringi. Kolmandaks,

tõstaks mitmes keeles ühe kaasuse raames teabetaotlusele vastamine töökoormust mõlemas

riigis, sest võib juhtuda, et riigisiseselt tegelevad teabetaotlusele vastamisega mitu ametnikku.

Sellisel juhul muutuks erinevates keeltes peetav kirjavahetus keeruliselt järgitavaks ja tõusetub

tõlkevajadus.

Teabevahetuse keelena inglise keele sätestamine ei puuduta KrMS-i §-s 10 toodud põhimõtet,

mille kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Praegusel juhul sätestatakse

teabevahetuse keel üksnes selleks, et tagada teiste riikide õiguskaitseametnikega parem suhtlus.

Kriminaalmenetlus võib KrMS-i § 10 lõike 1 kohaselt toimuda menetleja, menetlusosaliste ja

kohtumenetluse poolte nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

Tulenevalt asjaolust, et Europolil on Rootsi direktiivi ülevõtmise perioodil valminud

tõlkemoodul, mis võimaldab SIENA-s edastatud teabe automaattõlget iga EL-i liikmesriigi

ametlikust keelest inglise keelde ja inglise keelest iga EL-i liikmesriigi ametlikku keelde, on

sisuliselt võimalik SIENA kaudu teavet vahetada ka eesti keeles. Seejuures tuleb silmas pidada,

21

et automaattõlge võib vajada järeltoimetamist ehk masintõlgitud teksti läbivaatamist, võrdlust

inglise keelse tekstiga ja parandusi selleks, et saada tulemiks täpne ja ladus tõlge.

§ 50886. Ühtne kontaktpunkt

Nii nagu näeb ette kehtiva KrMS-i § 50878 lõige 3, et rahvusvahelise koostöö keskasutus on

PPA, nähakse ka eelnõukohases KrMS-i § 50886 lõikes 1 ette, et Eesti kriminaalteavet koondav

ja haldav ühtne kontaktpunkt37 on PPA. See on tingitud asjaolust, et juba praegu on PPA-sse

koondatud kõige olulisemad piiriülese kriminaalteabe vahetuse komponendid (Europoli riiklik

üksus38, SIRENE büroo39 ja Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (edaspidi

Interpol) riiklik keskbüroo40), mis töötavad ööpäevaringselt.41 Lisaks on PPA valdavas osas

kriminaalmenetlustes menetlevaks uurimisasutuseks42, sealhulgas jälitustoimikuid avavaks

asutuseks43, millest võib järeldada, et PPA näol on tegemist asutusega, kes omab kõige rohkem

kriminaalteavet. Samuti, kuna Rootsi direktiivi artikli 14 lõike 3 punktist a tuleneb nõue, et

ühtne kontaktpunkt peab omama juurdepääsu kogu teabele, mis on kättesaadav tema

õiguskaitseasutustele, niivõrd kui see on vajalik talle direktiivist tulenevate ülesannete

täitmiseks,44 räägib PPA ühtse kontaktpunktina jätkamise kasuks asjaolu, et enamus

uurimisasutusi omavad juurdepääsu politsei andmekogule (edaspidi infosüsteem POLIS)45,

olles selles andmeandjaks.

Lõikes 2 nähakse ette, et ühtse kontaktpunkti töös osalevad:

1) iga uurimisasutuse esindaja;

2) Europoli riiklik üksus, mis on loodud määruse (EL) 2016/79446 (edaspidi Europoli määrus)

artikli 7 alusel;

37 Selgituseks: Nagu eelnõukohase KrMS-i § 50885 selgitustes märgitud, nimetatakse kehtiva KrMS-i § 50878

lõikes 3 nimetatud keskasutust edaspidi rahvusvahelises suhtluses sagedamini kasutatava terminiga ühtne

kontaktpunkt (inglise keeles single point of contact ehk SPOC), sest see on rahvusvahelises suhtluses enam

kasutatav. 38 Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsioon)

ning selle protokollidega ühinemise seadus, § 2. 39 Euroopa Liidu Teataja C85/299 N.SIS-i büroode ja riiklike SIRENE büroode nimekiri.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.085.01.0299.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A085%3AFUL

L40 Interpol. Kättesaadav: https://www.interpol.int/Who-we-are/Member-countries/Europe/ESTONIA 40 Interpol. Kättesaadav: https://www.interpol.int/Who-we-are/Member-countries/Europe/ESTONIA 41 Selgituseks: Europoli riikliku üksuse, SIRENE büroo ja Interpoli riikliku keskbüroo näol ei ole tegemist

menetlevate üksustega, vaid nö asutusega asutuses ehk PPA struktuurüksusega, kes on PPA-st iseseisev ja

sõltumatu. 42 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2022. Kuritegevuse ülevaade. Kättesaadav:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/ 43 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2022. Jälitustegevus. Kättesaadav:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/jalitustegevus/ 44 Selgituseks: Direktiivist tulenev nõue, et ühtsel kontaktpunktil peab olema juurdepääs kogu teabele, mis on

kättesaadav tema õiguskaitseasutustele, ei tähenda, et kõigi KrMS § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutuste kogu

teave peaks edaspidi olema Eesti ühtsele kontaktpunktile juurdepääsetav infosüsteemi POLIS või teiste

uurimisasutuste infosüsteemide kaudu. Ka uurimisasutuste siseselt ei ole kõikidele menetlejatele tagatud kogu

teabele piiramatut ja vahetut juurdepääsu. Eeltoodu tähendab, et ühtsel kontaktpunktil on juurdepääs teiste

uurimisasutuste teabele, mis juurdepääsetav infosüsteemi POLIS kaudu ning teave, mis on uurimisasutustel

olemas, kuid millele POLIS-e kaudu juurdepääs puudub, tuleb ühtsele kontaktpunktile põhjendatud teabetaotluse

korral ja keeldumisaluste puudumisel direktiivis ettenähtud tähtaja jooksul edastada muul viisil, näiteks SIENA

kaudu. 45 Politsei andmekogu põhimäärus, §-d 15 ja 19. 46 Europoli määrus (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53—114).

22

3) riiklik SIRENE büroo, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2018/1862 artikli 7 lõike 2 alusel;

4) Interpoli riiklik keskbüroo, mis on loodud Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni

põhikirja artikli 32 alusel.

Rootsi direktiivi artikli 15 lõikes 2 sätestatakse EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti

kohustuslik koosseis. See koosseis nähakse ette ka eelnõukohases KrMS-i § 50886 lõikes 2.

Ehkki see ei ole Eesti õigusaktidest hõlpsalt leitav, on Europoli riiklikuks üksuseks47, riiklikuks

SIRENE bürooks48 ja Interpoli riiklikuks keskbürooks49 PPA ning kõik need struktuurüksused

kuuluvad ühtse kontaktpunkti koosseisu ka käesoleval ajal.

Võrreldes senisega peavad ühtse kontaktpunkti koosseisus olema esindatud kõik asutused, kes

on KrMS-i kohaselt pädevad kasutama kuritegude tõkestamisel, avastamisel või uurimisel

riiklikku sundi.50 Sellised asutused on KrMS-i § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutused. Ehkki

nimetatud uurimisasutused osalevad rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases teabevahetuses

ka praegu, on senine teabevahetus tuginenud paljuski tavaõigusele ja haldusorganite koostööle.

Eelnõuga soovitakse sätestada teabevahetuse kohustuslikkus ning luua seeläbi õiguslik alus

uurimisasutustele teabe vahetamiseks teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutustega,

sealhulgas kriminaalmenetlusvälises (reeglina menetluseelses) staadiumis selleks, et täita

Euroopa Liidu lepingu51 artikli 3 lõikest 2 tulenevat EL-i üht põhieesmärki – tagada enda

kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

Ühtlasi on see vajalik selleks, et tagada õiguskindlus ja toimepidevus riigi ressursside ja

võimalike asutusesiseste töökorralduse muudatuste valguses. Operatiivse teabevahetuse

tagamine ööpäev ringi on hädavajalik, et uurimisasutused suudaksid reageerida kuritegevusele

võimalikult varajases staadiumis, jõudes parimal juhul kuriteo ära hoida. Kui kuritegu siiski

aset leiab, võimaldab kiire reageerimine tõendeid koguda ajal, mil need ei ole veel kadunud.

Samuti omab teabevahetuse kiirus olulist tähtsust esialgsete kriminaalmenetluslike tõkendite

kohaldamise otsustamisel.

Kuigi seni EL-i õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust reguleerinud Rootsi raamotsus52 nägi

EL-i liikmesriikidele ette kohustuse teavet ja jälitusteavet kindlate tähtaegade jooksul vahetada,

olid selle praktilised aspektid, nagu ühtse kontaktpunkti olemasolu ja selle kaudu ööpäevaringse

teabevahetuse toimumine, sätestatud mittekohustuslikus operatiivkoostöö soovituses53.

Eelkirjeldatu tõttu esines praktikas probleeme teabetaotluste tähtaegse täitmisega. Rootsi

raamotsuse artiklis 4 sätestatud kohustuslikke tähtaegade asemel täideti teatud EL-i

liikmesriikides teabetaotlusi esimesel võimalusel, mis võttis aga raamotsusega lubatust kauem

aega.

47 Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsioon)

ning selle protokollidega ühinemise seadus, § 2. 48 Euroopa Liidu Teataja C85/299 N.SIS-i büroode ja riiklike SIRENE büroode nimekiri. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.085.01.0299.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A085%3AFUL

L 49 Interpol. https://www.interpol.int/Who-we-are/Member-countries/Europe/ESTONIA 50 Rootsi direktiivi artikli 2 punkti 1 mõistes pädevad õiguskaitseasutused. 51 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon. Kättesaadav: EUR-Lex - 02016M/TXT-20200301 - EN - EUR-

Lex (europa.eu) 52 Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste

vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89), artikkel 4. 53 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta (ELT L 158,

13.6.2022, lk 53), 1. peatüki punkt e.

23

Ehkki Eesti senisest praktikast nähtub, et direktiivikohane teabevahetus, mida tuleb teostada

töövälisel ajal, on erandlik ja harva esinev, ei ole direktiivis sõnaselgelt sätestatud kohustust

muul viisil, kui kõikidele uurimisasutustele ööpäevaringse valmiduse kohustuse seaduses

sätestamisega, võimalik püsivalt tagada.54

Rootsi direktiivi artikli 15 lõike 2 kohaselt on kohustuslik määrata EL-i liikmesriigis ühtse

kontaktpunkti koosseisu kuuluvad asutused, ent direktiivis ei seata piiranguid sellele, kuidas

osalus teabevahetuses sisemiselt korraldatakse. See tähendab, et direktiivi nõuetekohane

ülevõtmine Eesti õigusesse ei eelda, et uurimisasutuste ametnikud peavad alluma PPA-le või

töötama füüsiliselt ühtse kontaktpunkti ruumides PPA-s.

Uurimisasutustel on kohustus tagada ööpäev ringi kättesaadavus ja suutlikkus vahetada

operatiivselt teavet. Selleks võib kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad

vajadusel kiiret reageerimist, sõltumata töökorraldusest või füüsilisest asukohast.

Uurimisasutuste valmisolek ööpäev ringi teavet vahetada on tingitud Rootsi direktiivi artikli 5

lõikest 1 tulenevatest tähtaegadest, mis esitatakse eelnõukohases KrMS-i §-s 50892, ja mille

eesmärk on tagada kiireloomulist reageerimist nõudvate sündmuste puhul asjakohane

teabevahetus selleks, et sündmustele kohaselt reageerida. Tähtajast kinnipidamine on aktuaalne

eeskätt kiireloomulise teabetaotluse korral, millele tuleb tagada vastamine kaheksa tunni või

kolme kalendripäeva jooksul teate ühtsesse kontaktpunkti saabumisest arvates.

Arvestades, et ühtsel kontaktpunktil on juba praegu ööpäevaringne reageerimisvalmidus ning

juurdepääs PPA ja teiste uurimisasutuste poolt infosüsteemi POLIS kaudu juurdepääsetavale

teabele, omab eelnõukohane säte mõju eeskätt uurimisasutustele, kelle teave infosüsteemi

POLIS kaudu juurdepääsetav ei ole. Uurimisasutustel, kelle teave pole ühtsele kontaktpunktile

POLIS-e kaudu juurdepääsetav, tuleb tagada, näiteks ametnike valveaja kaudu, ööpäevaringne

valmisolek ühtsele kontaktpunktile vajadusel teavet edastada. Selline valmisolek on valdaval

osal uurimisasutustest olemas juba praegu, sest praktikas on vaja reageerida ka väljaspool

tavapärast tööaega, näiteks kahtlustatavate kinnipidamiseks.

§ 50887. Teabevahetuskanal

Lõike 1 kohaselt kasutavad ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus teiste EL-i liikmesriikide ühtse

kontaktpunkti, õiguskaitseasutuse ja Europoliga teabe vahetamiseks SIENA-t.

Rootsi direktiiviga püüti leida lahendus EL-i liikmesriikide vahel õiguskaitsealase teabe

edastamiseks kasutatavate sidekanalite arvukuse probleemile. Probleemiks on, et mitmete

erinevate sidekanalite kasutamine takistab asjakohase teabe kiiret vahetamist, suurendab

töökoormust ning ohtu isikuandmete turvalisusele. Samuti ei võimalda mitmete erinevate

sidekanalite kasutamine Europolil täita enda rolli EL-i kriminaalteabe keskusena, põhjustades

omakorda raskusi või suutmatust teha vahetatava teabe pinnalt analüüse või vältida sama

kaasuse paralleelset menetlemist mitme EL-i liikmesriigi poolt. Lisaks raskendab see võimaliku

andmelekke puhul toimepanija väljaselgitamist.

Ka praegu on SIENA teabevahetuskanalina kasutuses, kuid seda ei kasutata piisavalt palju ja

tõhusalt. Sageli kasutatakse teabe vahetamiseks hoopis Interpoli sidekanalit, kuna suhtlus sellel

54 Selgituseks: valdav osa teabevahetust toimub tööpäeva raames. Reeglina on teabetaotlusele vastamiseks aega

seitse päeva. Kaheksa tunni jooksul tuleb vastata vaid äärmiselt põhjendatud ja kaalukatel juhtudel siis, kui

tegemist on uurimisasutusel olemasoleva teabega.

24

on vormivabam või kuna sellel on suurem adressaatide ring (SIENA 27 liikmesriiki55 ja 23

partnerriiki- või organisatsiooni56 vs Interpol 193 riiki57). Ühtlasi on probleemiks asjaolu, et

kehtiva KrMS-i järgi ühtset kontaktpunkti teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutustega

toimunud teabevahetusest ega mis tahes otsesuhtlusest alati ei teavitata. See tähendab, et

riiklikul teabevahetust koordineerival kesksel üksusel ehk ühtsel kontaktpunktil ei pruugi olla

terviklikku ülevaadet vahetatavast teabest. Kui ühtsel kontaktpunktil puudub ülevaade selle

kohta, kas, millal, kui palju ja millist teavet on vahetatud ning kellega, ei ole võimalik koguda

statistikat, mis aitaks kaasa võimalike probleemide lahendamisele. Tegemist on ka olulise

infoturbe riskiga, sest andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse rikkumisega

seonduvate intsidentide tuvastamine ja nende toimepanijate väljaselgitamine on raskendatud

kui mitte võimatu. Kogu suhtluse, sealhulgas kriminaalmenetluse mõistes mitteformaalse

teabevahetuse, koondamine SIENA-sse, maandab neid riske oluliselt.

SIENA võimaldab operatiivse ja strateegilise kuritegevusega seotud teabe kiiret ja

kasutajasõbralikku vahetamist ning seda saavad kasutada:

 Europoli kontaktametnikud, analüütikud ja eksperdid;

 liikmesriigid;

 kolmandad isikud, kellega Europolil on koostöölepingud või -kokkulepped (vt

joonis 1).

Joonis 1. SIENA kasutajad

Europoli andmetel on teabevahetus SIENA-s pidevas tõusutrendis. Seda eeskätt seetõttu, et

piiriülesest raskest kuritegevusest enim mõjutatud EL-i liikmesriigid on avastanud selle

kasutegurid. 2021. aastal on SIENA kaudu:

 registreeritud uusi juhtumeid 123 000 (kasv 2020. aastaga võrreldes 38%);

55 Europol. Liikmesriikide tabel. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/partners-collaboration/member-

states 56 Europol. Turvaline teabevahetusvõrk (SIENA). Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/operations-

services-and-innovation/services-support/information-exchange/secure-information-exchange-network-

application-siena 57 Interpol. Osalisriikide tabel. Kättesaadav: https://www.interpol.int/Who-we-are/Member-countries

25

 vahetatud 1,54 miljonit operatiivsõnumit (kasv 2020. aastaga võrreldes 22%);

 ühendatud 2400 pädevat riiklikku asutust 51 riigist ja 14 rahvusvahelist organisatsiooni

või asutust;

 ühendatud on üle 19 000 lõppkasutaja58.

2024. aasta seisuga kasutab SIENA-t 3500 riiklikku pädevat asutust 27 EL-i liikmesriigist,

partnerriikidest ja 16 rahvusvahelisest organisatsioonist59. SIENA on muutunud vaikimisi

teabevahetuskanaliks erinevatele spetsialiseeritud õiguskaitseüksustele ja algatustele, näiteks

varade tagaotsimise talitustele (Asset Recovery Office ehk ARO), politsei- ja

tollikoostöökeskustele (Police and customs cooperation centre ehk PCCC), reisijate teabe

üksustele (passenger information unit ehk PIU), rahapesu andmebüroodele (Financial

Intelligence Unit ehk FIU), põgenike aktiivse otsingu meeskondadele (European Network of

Fugitive Active Search Team ehk ENFAST), eritaktika üksustele (association of law

enforcement special intervention units ehk ATLAS), küberkuritegevuse vastase ühise töörühma

üksustele (Joint Cybercrime Action Taskforce ehk J-CAT), Põhjamaade kontaktametnike

algatusele ja Bodeni järve algatusele.60. 2023. aastal kasvas SIENA kaudu vahetatud sõnumite

arv ajalooliselt kõrgeima tasemeni 1,79 miljonini, mis peegeldab SIENA rolli õiguskaitse

eelistatud suhtluskanalina Euroopas. Samal aastal algatati SIENA kaudu üle 151 000 juhtumi.

Kõige sagedamini märgitud kuritegevuse valdkonnad olid narkokaubandus, pettused ja

illegaalne immigratsioon.

Kui SIENA võetakse kasutusele rohkemates riikides ja ühendatakse sellega rohkem

õiguskaitseasutusi, siis saab rohkem riike ja asutusi jagada teavet kuritegelike tegevuste kohta,

näiteks narkokaubanduse, inimkaubanduse, rahapesu või terrorismi kohta. Selle tulemuseks on

täpsem ja põhjalikum ülevaade kuritegevuse ulatusest Euroopas – kui erinevad riigid jagavad

teavet sama kuritegeliku grupi või ohu kohta, aitab see paremini mõista, kui ulatuslik on

kuritegevuse toimumine ja kuidas see erinevates riikides avaldub. Näiteks võib Saksamaa

jagada teavet rahapesuga tegeleva kuritegeliku võrgustiku kohta, samas kui Leedu jagatud teave

võib paljastada, et sama võrgustik on seotud ka inimkaubandusega. See suurendab ennetus- ja

tabamisvõimekust, kuna õiguskaitseorganid saavad operatiivselt teavet vahetada ja kiirelt

reageerida, mis võimaldab neil kuritegelikke võrgustikke varakult tuvastada, neid tõhusamalt

jälgida ning lõpuks ka likvideerida. Euroopa kodaniku kasu seisneb järgmistes aspektides:

 tõhusam kuritegevusevastane tegevus tagab turvalisema elukeskkonna;

 rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud tabatakse kiiremini;

 vähenevad piiriülesed ohud, nagu narkootikumide, relvade ja ebaseaduslik rände riskid;

 suurenevad õiguskaitseasutuste koostöö ja vastastikune usaldus.

Kokkuvõtvalt, mida rohkem riike SIENA-t kasutab, seda parem ülevaade on EL-i turvalisust

mõjutavatest kuritegelikest ohtudest ja seda tõhusam on kuritegevuse vastane võitlus.

Kuna mõned EL-i liikmesriigid ei ole seni pidanud SIENA kasutamist vajalikuks – kas seetõttu,

et neil on olnud vähe kokkupuuteid piiriülese kuritegevusega või puudub piisav teadlikkus selle

võimalustest –, on EL otsustanud selle olukorra parandamiseks teha SIENA kasutamise teatud

58 Andmed pärinevad Europoli veebilehelt. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/operations-services-and-

innovation/services-support/information-exchange/secure-information-exchange-network-application-siena 59 Europol. More than 3 000 law enforcement authorities now connected to Europol, 12.04.2024. Kättesaadav:

https://www.europol.europa.eu/media-press/newsroom/news/more-3-000-law-enforcement-authorities-now-

connected-to-europol 60 Europol. Turvaline teabevahetusvõrk (SIENA). Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/operations-

services-and-innovation/services-support/information-exchange/secure-information-exchange-network-

application-siena

26

juhtudel kohustuslikuks. Nimelt tuleb edaspidi kõik Rootsi direktiiviga seotud teabetaotlused

edastada kohustuslikus korras SIENA kaudu. See hõlmab:

 teabetaotluste saatmist ühtsele kontaktpunktile või otse õiguskaitseasutustele;

 teabe edastamist nii vastusena taotlusele kui ka omal algatusel;

 selgituste ja täpsustuste edastamist või nende küsimist;

 teadete edastamist juhul, kui taotlust ei rahuldata;

 ning taotluste või saadud teabe koopiate edastamist ühtsele kontaktpunktile ja

Europolile.

See muudatus tagab, et kõik liikmesriigid kasutavad ühtset ja turvalist teabevahetuskanalit, mis

parandab koostööd ja suurendab kuritegevusevastase võitluse tõhusust kogu EL-is.

Lõikes 2 nähakse ette, et ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus on SIENA-ga otse ühendatud,

sealhulgas mobiilseadme kaudu. Sellise kohustuse näeb ette Rootsi direktiivi artikli 13 lõige 3. Selleks et SIENA-t saaksid kasutada eesliiniametnikud, näiteks politseioperatsioonides

osalevad politseiametnikud, peab see toimima ka mobiilseadmetes, näiteks sülearvutis.

Lõike 3 järgi võib ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus vahetada teavet ka muul viisil kui

SIENA kaudu juhul kui:

1) teabetaotluse kiireloomulisus eeldab ajutiselt teise teabevahetuskanali kasutamist;

2) SIENA-t ei ole võimalik kasutada ootamatu takistuse tõttu (nt tehnilise tõrke korral);

3) teavet vahetatakse EL-i välise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga või on alust arvata,

et seda on vaja hiljem teha, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni

(Interpol) kaudu.

Erand SIENA kasutamisest on ette nähtud eesmärgiga tagada paindlikkus olukorras, kus

SIENA kasutamine ei ole üldse võimalik, õigel ajal võimalik või otstarbekas. Arvestades

SIENA olemasolevat kasutajaliidest, ei ole selle kasutamine igas operatiivolukorras mõeldav –

eriti taktikalisel tasandil, kus eesliiniametnikelt nõutakse kiiret reageerimist ja vahetut suhtlust.

Sellisteks puhkudeks on mõistlik ette näha võimalus vahetada teavet muude

sidepidamisvahendite, näiteks vahetut suhtlust võimaldava raadioside või mobiiltelefoni abil.

Teabe vahetamine muul viisil ei tohi olla välistatud ka olukorras, kus leviprobleemi või

tehnikavahendi tõrkumise tõttu ei ole võimalik SIENA-t kasutada, sest Rootsi direktiivi

eesmärgiks on suurendada teabele juurdepääsu. Õiguskaitseasutuste suunamine SIENA-t

kasutama on vahend eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk iseeneses. Seda

arvestades on kehtestatud ka erand suhtluses EL-i väliste riikidega, kel juurdepääs SIENA-le

puudub või on see juurdepääs vaid nende Europoli juurde lähetatud sideohvitseridel.

Võimalikult lühikese ja kiire sideahela tagamiseks on mõistlik kasutada nendega

teabevahetuseks muid sidekanaleid.

Lõike 4 kohaselt tuleb aga kõik SIENA välised teabevahetused — nii nende toimumise fakt kui

ka edastatud teabe sisu — registreerida esimesel võimalusel inglise keeles SIENA-s. Kuna ka

uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli üldreegleid sisaldav KrMS-i § 146 ei sätesta

protokolli koostamise aega ega nõua selle koostamist toimingu ajal või vahetult pärast seda, on

teabe SIENA-sse talletamise aeg jäetud paindlikuks. Seega võib kiireloomulise teabevahetuse

korral sisestada SIENA-sse tagantjärele, et jääks alles nii teabevahetuse fakt kui ka selle sisu.

Oluline on, et infosüsteemi jääks jälg nii toimunud teabevahetusest kui ka vahetatud teabe

sisust, et tagada teabevahetuse läbipaistvus ja usaldusväärsus kogu menetlusahela ulatuses.

Näiteks võib ühe liikmesriigi õiguskaitseasutus edastada kiireloomulise operatiivinfo teise EL-

i liikmesriigi partnerile suulise või muu vahetu kanali kaudu – näiteks teabe isiku võimalikust

asukohast, mis annab aluse viivitamatuks kinnipidamiseks. Kui toimingu viib läbi teise EL-i

27

liikmesriigi õiguskaitseasutus ning hiljem tekib küsimus selle menetluslikus korrektsuses või

õiguspärasuses, on oluline, et süsteemis oleks selgelt dokumenteeritud, kuidas ja kelle vahel

teave liikus ning millele tugines vastav otsus. Selline dokumenteerimiskohustus toetab

läbipaistvust, vastutuse jälgitavust ning aitab maandada õiguskaitseasutuste koostöös tekkivaid

õiguslikke ja operatiivseid riske. Samuti on see oluline tõendite säilitamise, järelevalve ja EL-i

õiguse kohaste põhiõiguste tagamise seisukohalt. See on vajalik, et oleks võimalik tuvastada

andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse rikkumisi ning teha kindlaks nende

toimepanijad. Samuti tagab see Europolile juurdepääsu kogu vahetatud teabele, mis on vajalik

tema rolli täitmiseks EL-i kriminaalteabe keskusena, ning võimaldab ühtsel kontaktpunktil

saada täielikku ülevaadet oma riigi osalusel toimunud teabevahetusest.

Samuti täpsustatakse sättes, et ka sellistel juhtudel, kui teavet on vahetatud muude

sidepidamisvahendite kaudu, tuleb teabevahetuse talletamisel SIENA-s kinni pidada

eelnõukohase KrMS-i § 50885 lõikes 6 sätestatud keelenõudest, mille kohaselt peab

teabevahetus toimuma vaid inglise keeles. Tulenevalt suulise teabevahetuse lubatavusest vaid

erandjuhtudel, mil kirjalik teabevahetus ei ole kas kiireloomulisuse või SIENA

kasutamistakistuste tõttu võimalik, ei ole võimalik ka SIENA-s pakutava masintõlke

kasutamine. Andmetöötluse minimaalsuse põhimõtet silmas pidades, tuleb hoida isikuandmete

töötlus võimalikult väikses ringis, mistõttu ei ole suulise tõlke tagamine sellistes olukordades

otstarbekas. Suhtluses kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleb

lähtuda kahepoolsetest kokkulepetest või objektiivsetest võimalustest. Ehkki rahvusvaheline

suhtlus toimub valdavalt inglise keeles, ei pruugi see olla iga kolmanda riigi või rahvusvahelise

organisatsiooniga võimalik, eriti kiireloomulistel juhtudel. Küll aga on võimalik teabevahetus

talletada tagantjärele SIENA-s inglise keeles.

§ 50888. Teabeedastuse tingimused

Sättes määratletakse andmed, mida teabevahetuse käigus vahetatakse. Kehtivas õiguses vastav

määratlus puudub.

Lõike 1 kohaselt tuleb teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse ja

Europoliga vahetada Eesti ühtsele kontaktpunktile ja uurimisasutusele otse või kaudselt

kättesaadavat teavet. Mõlemad terminid on toodud Rootsi direktiivi artiklis 2.

Otse juurdepääsetav teave on andmekogus sisalduv teave, millele on Eesti ühtsel

kontaktpunktil ja uurimisasutustel juurdepääs oma tavapäraste tööülesannete raames. See

tähendab, et tegu on andmetega, millele kontaktpunkti või uurimisasutuse ametnik pääseb ligi

ilma lisakokkulepeteta või eritaotlusteta.

Teise EL-i liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil ja õiguskaitseasutusel puudub otsejuurdepääs

Eesti andmekogudes olevatele andmetele. Teabetaotluse esitamise korral tuleb need teise riigi

kontaktpunktile edastada. Otse juurdepääsetava teabe näitena võib tuua infosüsteemis POLIS

olevad andmed aga ka andmed, millele on infosüsteemi POLIS kaudu võimalik juurde pääseda.

Näiteks on võimalik infosüsteemi POLIS kaudu pärida andmeid rahvastikuregistrist,

äriregistrist või kinnistusraamatust. Juurdepääs eelkirjeldatud teabele on ühtsele

kontaktpunktile juba praegu tagatud. Uurimisasutuse roll POLIS-e kaudu tehtavate päringute

puhul seisneb eelkõige selles, et nad kooskõlastavad teabe edastamise või keelduvad selle

edastamisest, kui esineb keeldumisaluseid.

Kuigi Rootsi direktiivi põhjenduse nr 28 kohaselt peaks ühtsel kontaktpunktil olema juurdepääs

kogu liikmesriigis kättesaadavale teabele, ei ole Eesti ühtsel kontaktpunktil praegu siiski

juurdepääsu kõikide Eesti uurimisasutuste teabele ja infosüsteemidele. Kui ühtne kontaktpunkt

28

saab teabepäringu, millele vastamiseks tal endal juurdepääsu ei ole, vastutab teabe edastamise

eest uurimisasutus, kellel see teave on. Uurimisasutus peab olema valmis andmeid edastama ka

ööpäevaringselt.

Menetlus on järgmine:

1. ühtne kontaktpunkt tuvastab, et päring kuulub konkreetse uurimisasutuse pädevusse;

2. ühtne kontaktpunkt teavitab uurimisasutust ja selgitab välja, kas nõutav teave on neil

olemas;

3. kui teave on olemas, peab ühtne kontaktpunkt saama uurimisasutuselt loa selle

edastamiseks;

4. uurimisasutus kontrollib, kas esinevad keeldumisalused. Kui neid ei ole, edastab

uurimisasutus andmed ühtsele kontaktpunktile turvalise sidekanali, näiteks SIENA,

kaudu.

Kaudselt juurdepääsetav teave on teave, mida ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus võib saada

ilma riiklikku sundi61 rakendamata teistelt riigi või kohaliku omavalitsuse asutuselt või

füüsiliselt või juriidiliselt isikult. Kaudselt juurdepääsetavaks teabeks on näiteks teave, mida

ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus küsib eraldi riigisisese päringu abil. Tegemist on

andmetega, millele uurimisasutuse ametnikul enda tavapärase töö raames iseseisvat

juurdepääsu ei ole.

Kaudselt juurdepääsetav teave on näiteks kohalikult omavalitsuselt saadud vastus e-kirjale,

milles uurimisasutus on palunud neil väljastada huvialuse isiku kontaktandmeid. Samuti on

kaudselt juurdepääsetav teave kriminaalmenetluse välise vestluse käigus saadav teave. Näitena

võib tuua olukorra, kus teine EL-i liikmesriik soovib tuvastada mõne sündmuse tunnistajaid.

Ehkki teada võib olla võimalike tunnistajate ring, ei pruugi ressursi piiratusest tulenevalt olla

mõistlik kõiki neid menetlusele allutada ja tunnistajatena üle kuulata. Selleks, et teavet sooviv

EL-i liikmesriik oskaks esitada KrMS-i §-s 48937 nimetatud EIO konkreetsete isikute

ülekuulamiseks tunnistajana, võib olla asjakohane sellised isikud võimalike tunnistajate ringist

välja selgitada vestluse abil ning allutada menetlustoimingule vaid need isikud, kellel reaalselt

sündmuse kohta teavet on. Mõistagi on selline menetluseelne vestlus isikule vabatahtlik, ent

heauskse tunnistaja puhul ei tohiks see osutuda probleemiks. Seevastu objektiivne õigus peaks

tagama võimaluse liikmesriikidele sellisel viisil teavet koguda ja vahetada.

Lõige 2 näeb ette, et teavet edastatakse samadel tingimustel ja ulatuses nagu riigisiseses

teabeedastuses. Sellega võetakse KrMS-i üle Rootsi direktiivi artikli 3 punktis b toodud

samaväärse juurdepääsu põhimõte, mille kohaselt tagab iga EL-i liikmesriik, et teise

liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt teabe taotlemise tingimused ning

neile teabe edastamise tingimused on samaväärsed tingimustega, mida kohaldatakse

asjaomases EL-i liikmesriigis sarnase teabe taotlemise ja edastamise suhtes. Praegu pärsib

tõhusat andmevahetust see, et EL-i liikmesriigid tagavad andmete kättesaadavuse oma

partneritele teistes EL-i liikmesriikides väga erinevalt. Sellega kaasneb teabevahetuse tõhususe

killustumine liikmesriikide üleselt. Kui õiguskaitseasutused ei suuda vahetada kiiresti

kriminaalteavet teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutustega, on kurjategijate tabamine

piiriüleste kuritegude või kurjategijate piiriülese liikumise puhul keerukas kui mitte võimatu.

Lõikes 2 sätestatav samaväärse juurdepääsu põhimõte ei tähenda seejuures ühetaoliste

menetlus- ega materiaalõiguslike reeglite kehtestamist kogu EL-s, vaid väljendab võrdse

kohtlemise põhimõtet: teise liikmesriigi õiguskaitseasutust tuleb käsitleda samaväärselt oma

61 Selgitus: riikliku sunni rakendamata jätmine tähendab, et teabe saamiseks ei kasutata seaduslikke

sunnivahendeid, nagu näiteks kohtu korraldust, trahve või muud sunniviisilist tegevust. Antud kontekstis on

tegemist teabega, mida saab vabatahtlikult või koostöö kaudu, ilma et oleks vaja rakendada sunnimeetmeid.

29

riigi uurimisasutusega juhul, kui ta taotleb samu andmeid samal eesmärgil. See põhimõte

rakendub teabele juurdepääsu ulatusele ning juurdepääsupiirangutele, sealhulgas salastatuse

taseme määramisele. Teisisõnu, kui näiteks Eestis edastatakse teatud teavet PPA ja MTA vahel,

tuleb samas ulatuses teavet võimaldada ka teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele – tingimusel,

et taotlus vastab sisult ja eesmärgilt sarnasele siseriiklikule olukorrale. Sellise andmevahetuse

puhul ei tohi teise liikmesriigi asutusele kehtestada rangemaid nõudeid kui kohaldatakse

riigisiseselt.

On oluline rõhutada, et samaväärse juurdepääsu põhimõte ei kohaldu teabevahetuse neile

aspektidele, mille on direktiiv EL-i tasandil ühtselt ja siduvalt ette näinud: nimelt

vastamistähtaegadele ja teabe andmisest keeldumise alustele. Direktiiviga ette nähtud tähtaja-

ja keeldumispõhjuseid tuleb aga käsitada autonoomselt, st need ei sõltu enam siseriiklikust

õigusest, vaid tulenevad otseselt EL õigusest – need on reguleeritud ühtlustatult direktiivis

endas ning liikmesriigid ei või kehtestada lühemaid või pikemaid tähtaegu ega kitsendada ega

laiendada keeldumise aluseid võrreldes sellega, mis on direktiivis sätestatud. Need ei kuulu

liikmesriigi kaalutlusõiguse alla ning neis küsimustes ei tohi riigid direktiivist kõrvale kalduda.

Samuti ei kuulu liikmesriigi kaalutlusõiguse alla teisest EL-i liikmesriigist saadud teabe

juurdepääsupiirangute muutmine – selleks ei ole teabe saanud EL-i liikmesriigil õigust. Vastav

nõue tuleneb Rootsi direktiivi artikli 3 punktides c ja d sätestatud konfidentsiaalsuse ja andmete

omandiõiguse põhimõtetest. Teabe avalikustamise puhul kehtib teabe omandiõiguse põhimõte,

mille kohaselt teabe esmane omanik määrab, millistes ulatuses ja millistel tingimustel teavet

avalikustada tohib. Eeltoodu tähendab, et kui tekib konflikt siseriiklike õigusaktide ja teiste EL-

i liikmesriikide õiguse vahel – näiteks juhul, kui ühe liikmesriigi õigus ei luba teavet

avalikustada, samas kui teises liikmesriigis oleks see lubatud või isegi nõutav – tuleb teabe

avalikustamisel lähtuda selle riigi õigusest ehk seatud reeglitest, kellelt teave pärineb.

Reeglina tuleb ühes EL-i liikmesriigis kuriteo kohta olemasolev või kättesaadav teave teha

(teatavate eranditega62) kättesaadavaks ka teistele liikmesriikidele. Seevastu sellise teabe

avaldamist andmesubjektidele tuleb piirata, kui selleks on õiguslik alus ja objektiivne vajadus.

Kriminaalmenetluse andmete puhul tuleb Eesti õiguses vastav alus eeskätt KrMS-i § 152

lõigetest 4 ja 5 aga andmesubjekti juurdepääsuõigust tuleb suurel osal juhtudest piirata ka

avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lõike 1 punktide 1 (kriminaalmenetluses kogutud

teave, mis ei kuulu avaldamisele), 3 (teave, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlust),

51 (teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib

raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist), 11 (teave süüteo

toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist) ja 12 (isikuandmed, kui

nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust)

alusel. Rootsi direktiivi artikli 3 punkti c kohaselt on EL-i liikmesriik kohustatud talle usaldatud

teavet vastavalt teabe edastanud EL-i liikmesriigi nõuetele kaitsma.

Lõikes 3 on võimalike rikkumiste vältimiseks sõnaselgelt välja toodud, et kaudselt

juurdepääsetava teabe puhul ei saa uurimisasutus tugineda KrMS-i § 215 lõikele 1, mille

kohaselt on uurimisasutuse määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades

täitmiseks kohustuslikud kõigile kogu Eesti Vabariigi territooriumil. KrMS-i § 215 lõikes 1

nimetatud juhul on esmaseks takistuseks asjaolu, et teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutuse

teabetaotlus tehakse selle teise liikmesriigi menetluses olevas kriminaalasjas või kuriteo osas,

mille menetluse pädevus ei kuulu reeglina Eestile. Teiseks takistuseks on aga asjaolu, et selline

nõue on tagatud riikliku sunniga. KrMS- i § 215 lõike 3 kohaselt võib KrMS-i § 215 lõikes 1

62 Selgitus: näiteks juhul, kui taotletud teabe edastamine on vastuolus julgeolekuhuvidega, seab ohtu kuriteo

käimasoleva uurimise edukuse vms.

30

nimetatud kohustuse (nt uurimisasutuse nõudekirjale vastamine) täitmata jätnud

menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut

prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik kohtumääruse alusel trahvida. Küll aga on lubatav

see, kui uurimisasutus esitab isikule vabatahtlikuks täitmiseks (nt samasisulise, ent viitamata

KrMS-i § 215 lõikele 1) päringu. Sellisel juhul jääb päringule vastamine või vastamata jätmine

adressaadi diskretsiooniks. Teisisõnu, kui adressaat uurimisasutuse päringule ei vastata, siis ei

saa talle seetõttu järgneda KrMS-st tulenevaid sanktsioone.

Eelnõukohases KrMS-i § 50888 lõikes 4 tuuakse eraldi välja, et kohtueelse menetluse andmeid

võib avaldada KrMS-i §-s 214 sätestatud tingimustel ja korras ehk vaid prokuratuuri loal ja

määratud ulatuses. Erandina63, kui teabetaotlusele vastamisel tuleb avaldada kohtumenetluse

käigus käsitletud teavet, mille avaldamiseks on vaja kohtu luba (nt kinniseks kuulutatud istungi

või lahendi puhul), tuleb see luba kohtult saada. Põhimõtteliselt ei oleks vaja

kriminaalmenetluse üldreeglitele eraldi viidata, kuivõrd eelnõus ei nähta ette erireeglit nendest

kõrvale kaldumiseks. Üldreegli selgesõnaline toonitamata jätmine ei oleks aga õiguse rakendaja

seisukohast parim lahendus, kuna muudaks regulatsiooni raskesti jälgitavaks. Otstarbekuse ja

õigusselguse64 huvides on üldreeglite kohaldumist toonitatud eraldi EL-i liikmesriikidega

teabevahetust reguleerivas jaotises.

Kui teabetaotluses küsitud teabe edastamiseks on vaja kohtu või prokuratuuri luba (edaspidi

koos teabevahetusluba), tuleb eelnõu järgi tagada sellise taotluse lahendamine ööpäev ringi.

Rootsi direktiivi põhjendus nr 22 kohustab ühtset kontaktpunkti ja asjakohasel juhul pädevat

õiguskaitseasutust võtma kõik praktilised ja õiguslikud meetmed, et teha koostööd teabetaotluse

esitanud EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või volitatud õiguskaitseasutusega. Eesmärk on

tagada teabevahetusloa kiire kättesaadavus ning vältida viivitusi ja tõrkeid.

Ühtsele kontaktpunktile esitatud teabetaotluste kiire menetlemise tagamiseks näeb Rootsi

direktiiv ette selged tähtajad, mis võtavad arvesse taotluse kiireloomulisust ja uurimisasutuse

juurdepääsu teabele. Rootsi direktiivi artikli 5 lõige 1 näeb ette selged tähtajad teabetaotlusele

vastamiseks (sama regulatsioon toodud eelnõukohases KrMS-i § 50892 lõikes 1 ja lõike 2

punktides 1 ja 2):

 üldjuhul tuleb teisele EL-i liikmesriigile vastata seitsme päeva jooksul (kehtivas

KrMS-is on vastav tähtaeg 14 päeva);

 kiireloomuliste taotluste korral: o 8 tunni jooksul, kui teave on otse juurdepääsetav (kehtivas KrMS-i § 50882 lg

1);

o 3 päeva jooksul, kui tegu on kaudselt juurdepääsetava teabega, st vajatakse

uurimisasutuse vahendust.

Kui teabe avaldamiseks on vaja teabevahetusluba, tuleb see luba või keeldumine anda eespool

nimetatud tähtaegade jooksul. Tähtajast on lubatud kõrvale kalduda üksnes erandlikel juhtudel,

näiteks kui taotluse keerukus eeldab lisaaega. Sellistel puhkudel tuleb tagada, et õigusasutus on

kontaktpunkti jaoks siiski kättesaadav – kas füüsiliselt kontaktpunkti ruumides või näiteks

telefoni teel. Seda eriti olukorras, kus uurimisasutus ei asu samas hoones kui prokuratuur või

kohus.65

63 Selgitus: üldjuhul on kohtupidamine ning kohtuotsuse kuulutamine avalikud, ent kaalukal vajadusel võib kohus

seaduses ettenähtud juhtudel, nt KrMS § 12 kohaselt perekonna- ja eraelu kaitseks või alaealise või kannatanu

huvides, kuulutada kohtuistungi või selle osa kinniseks. 64 Õigusselguse põhimõte tuleneb PS-i § 13 lõikest 2. 65 Rootsi direktiivi põhjendus nr 28.

31

Olukorrad, kus uurimisasutusel tuleb teabetaotlusele vastamiseks küsida luba prokuratuurilt,

või veel enam – kohtult, on pigem erandlikud.

Üldreeglina ei ole Rootsi direktiivi alusel tehtud teabetaotluste alusel saadud teave menetluses

kasutatav ning Europoli andmetel moodustavad 80% SIENA kaudu esitatud teabetaotlustest

küsimused, kas EL-i liikmesriigil on isiku X kohta teavet või mitte.66 Sellest hoolimata tuleb

prokuratuuril ja kohtul vastav võimekus tagada. Kuigi reageerimise tagamine õigusasutuse

poolt on praktikas tagatud nn valveprokuröride ja kohtunike näol, on vastav avalikult

kättesaadav õiguslik regulatsioon, s.o kohtute seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud kohtuniku

valveaeg ja prokuratuuriseaduse § 222 lõikes 1 sätestatud prokuröri valveaeg ehk aeg, mil isik

peab olema töövälisel ajal kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute

teenistusülesannete täitmiseks, Rootsi direktiivi ülevõtmiseks liiga üldsõnaline.

§ 50889. Teabekasutuse tingimused

Lõike 1 kohaselt on teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt saadud

teabe kasutamine, sealhulgas kohtumenetluses tõendina, lubatud selle teise riigi nõusolekul ja

tingimustel.

Rootsi direktiivi kohase teabevahetuse käigus saadud teabe suhtes kehtib vaikimisi eeldus, et

selle kasutamine tõendina ei ole lubatav. Tõendina kasutamiseks mõeldud teabe saamiseks

tuleb EL-i liikmesriigil reeglina esitada EIO. Vaikimisi kehtiv tõendina kasutamise keeld ei

kohaldu mõistagi juhul, kui teavet edastav riik on nõustunud teabevahetuse taotluses märgitud

teabe kasutamise eesmärgiga või andnud teabe edastamise ajal või hilisemalt loa teabe taotleja

soovitud eesmärgil kasutamiseks. Eelkirjeldatu lähtub andmete omandiõiguse põhimõttest, st

andmete esialgsel omanikul on õigus otsustada nende edasise töötlemise tingimuste üle. Nagu

eelnevalt selgitatud (vt seletuskirja p 2.1), aitab Rootsi direktiivi kohane teabevahetus kaasa

sihistatud EIO esitamisele, vähendades seeläbi asutuste töökoormust tarbetu EIO koostamisel

ja menetlemisel.

Lõike 2 kohaselt, kui teave on saadud EL-i väliselt riigilt, võib selle edastada teisele

liikmesriigile, Europolile või rahvusvahelisele organisatsioonile EL-i välise riigi nõusolekul ja

tingimustel.

See reegel juhindub eelkõige andmete omandiõiguse põhimõttest.67 Andmete omandiõiguse

põhimõtte kohaselt otsustab teabe kasutamise tingimused, sealhulgas sellele seatavad

juurdepääsupiirangud riik, kellelt teave algselt pärineb. Riik, kellelt teave algselt pärineb, võib

olla EL-i liikmesriik või kolmas ehk EL-i väline riik. Kui ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus

soovib edastada teise EL-i liikmesriigi kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele teiselt riigilt

saadud teavet, tuleb enne teabe edastamist saada sellelt riigilt, kellelt teave algselt pärines, enne

teabetaotlusele vastama asumist nõusolek ja nõuded teabe käitlemisele (nt juurdepääsupiirangu

tase ja sellise juurdepääsupiiranguga teabe käitlemisnõuded). Seejuures kehtib teabe

kasutamise ja avalikustamise piirang ka teabetaotluse enda suhtes. Kui teabetaotluses ei ole

märgitud, et taotlust või selle esitamise fakti on lubatud jagada teiste osapooltega, kui selle

adressaadid, ei tohi seda ilma taotluse esitaja loata teha.

66 Europoli ettekanne. Prüm II määruse ülevõtmise teemaline konverents, 30. aprillil 2024. a, Brüsselis. 67 EL-is on andmekaitse ja eraelu puutumatuse peamine õigusakt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus

(edaspidi GDPR), mis küll otseselt ei käsitle „omandiõigust“, kuid määratleb üksikisikute õigused oma

isikuandmete üle. GDPR sätestab, et isikuandmed kuuluvad isikule, kelle kohta need käivad, andes neile õigused

oma andmete üle otsustada, sealhulgas õiguse nõuda andmete kustutamist, parandamist ja edastamist. GDPR

artiklid 12-23 käsitlevad andmesubjektide õigusi, sealhulgas õigust andmete kustutamisele („õigus olla

unustatud“), andmete parandamisele ja ülekandmisele, mis on seotud andmete omandiõiguse põhimõttega

andmesubjekti seisukohast.

32

2. alljaotis Teabetaotlusele vastamine

§ 50890. Teabetaotlusele vastamine

Teabevahetus toimub üldjuhul ühtse kontaktpunkti kaudu. Kõnesoleva sättega võetakse Eesti

õigusesse üle Rootsi direktiivi artiklis 4 esitatud põhimõtted.

Lõige 1 näeb ette, et ühtne kontaktpunkt vastab teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või

õiguskaitseasutuse teabetaotlusele või edastab selle vastamiseks uurimisasutusele.

Lõike 2 kohaselt kontrollib ühtne kontaktpunkt enne teabetaotlusele vastamist või selle

uurimisasutusele vastamiseks edastamist, kas:

1) taotlus vastab KrMS-i § 50895 nõuetele;

2) esineb KrMS-i § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise alus.

Ühtne kontaktpunkt kontrollib saabunud teabetaotluse nõuetekohasust, sellele vastamise

võimalikkust (s.o kas teave on olemas) ja lubatavust (st keeldumisaluste puudumist) ning vastab

taotlusele ise või edastab selle vastamiseks ühele või mitmele uurimisasutusele. Kui ühtsel

kontaktpunktil on taotletud teabele juurdepääs, vastab ta teabetaotlusele ise, kooskõlastades

teabe edastamise vajadusel eelnevalt teabe omaniku ehk uurimisasutusega, kes on selle

infosüsteemi sisestanud. Kui ühtne kontaktpunkt tuvastab, et teabetaotlusele vastamine on

mõne uurimisasutuse pädevuses, kelle teave ei ole infosüsteemi POLIS kaudu juurdepääsetav,

teavitab ta uurimisasutust teabetaotluse laekumisest ja selgitab välja, kas uurimisasutusel on

taotletud teavet ning teabevahetuse lubatavuse. Teabevahetusest keeldumise aluste puudumisel

vastab uurimisasutus ise SIENA kaudu saabunud teabetaotlusele või edastab teabe ühtsele

kontaktpunktile, kes korraldab teabetaotlusele vastamise. Edastades teabetaotluse täitmiseks

mitmele uurimisasutusele, vastutab ühtne kontaktpunkt koondvastuse koostamise eest.

Arvestades Rootsi direktiivi põhjenduses nr 19 toodut, peab ühtne kontaktpunkt taotluse

saamisel hindama, kas taotletud teave on kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või

uurimiseks (KrMS-i mõistes menetlemiseks) vajalik ja proportsionaalne ehk kas taotluse

aluseks olevad asjaolud ja selgitused on piisavalt selged ja üksikasjalikud selleks, et

teabetaotlusele vastata. Eeltoodu tähendab, et teabetaotluse saamisel peab ühtne kontaktpunkt

igakordselt kaalutlema teabetaotluse asjakohasust ja vajalikkust selleks, et vältida

põhjendamatut või ebaproportsionaalselt suures koguses teabe edastamist. Vajadusel tuleb

ühtsel kontaktpunktil kaalutlusse kaasata taotletud teabe omanik ehk uurimisasutus, kes selle

teabe infosüsteemi on sisestanud.

Kuna reeglina toimub kogu teabevahetus läbi ühtse kontaktpunkti, kes on SIENA vilunud ja

ööpäevaringne kasutaja, omab terviklikku ülevaadet kogu teabevahetusest, mille osapooleks on

Eesti (SIENA teabevahetuse puhul toimub see vaikimisi) ning korraldab seda, vastutab

teabevahetuse nõuetekohasuse eest reeglina ühtne kontaktpunkt. See aga ei tähenda, et

uurimisasutusel puudub igasugune kohustus temale edastatud teabetaotlusi kontrollida.

Uurimisasutus peab kontrollima teabetaotluse nõuetekohasust ja keeldumisaluste puudumist

siis, kui ta asub eelnõukohase KrMS § 50885 lõike 4 järgi ise oma pädevuse piires teavet

vahetama, sh teabetaotlusele iseseisvalt vastama. Sellisel juhul tuleb uurimisasutusel järgida

teabevahetusel ühtse kontaktpunktiga samu nõudeid.

Lõige 3 näeb ette, et kui teabetaotluses on puudusi, mille kõrvaldamata jätmise korral tuleks

sellele vastamisest keelduda, teavitab ühtne kontaktpunkt sellest viivitamata taotluse esitanud

33

EL-i liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust ning palub puudused kõrvaldada.

Puuduste kõrvaldamiseks tuleb teabetaotluse esitajale selgitada, millised on puudused, pakkuda

vajadusel abi nende kõrvaldamiseks ning hoiatada, et puuduste kõrvaldamata jätmine toob

kaasa vastamisest keeldumise vastavalt eelnõukohase KrMS-i § 50891 lõike 1 punktile 5.

Eelnõuga reguleeritakse KrMS-is haldusorgani omal algatusel selgitamiskohustuse täitmist

selleks, et tagada teabevahetuse osapoolte õiguste ja ressursside tõhus kasutamine. Vastasel

juhul võib kummalegi osapoolele tekkida kahju pikemalt sama küsimusega tegelemisest ning

suutmatusest õigeaegselt reageerida. Selgitamiskohustuse KrMS-is sätestamise vajadus tuleneb

Rootsi direktiivi põhjendusest nr 20, mille kohaselt tuleb vältida tarbetut taotlustele vastamisest

keeldumist ning võimaldada taotluse saajal selgituste või täpsustustuste nõudmist. Samuti

Rootsi direktiivi artikli 6 lõikest 3, mille kohaselt peab teabetaotluse saaja viivitamata küsima

taotluse esitajalt selgitusi ja täpsustusi, kui vastasel juhul tuleks teabetaotlusele vastamisest

keelduda.

Tuleb rõhutada, et lisaks teabetaotluses esinevate puuduste kontrollimisele, mille kõrvaldamine

ei too kaasa vastamisest keeldumist, on ühtsel kontaktpunktil kohustus kontrollida, et

teabetaotlus ei sisaldaks eelnõukohase KrMS-i § 50891 lõike 1 punktides 1–12 sätestatud aluseid

teabeedastamisest keeldumiseks.

Lõige 4 sätestab, et kui KrMS-i § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise aluse esinemise

kontrollis on vaja teabetaotluse kohta selgitusi või täpsustusi, palub ühtne kontaktpunkt neid

teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt viivitamata. See on vajalik

teabetaotlusele vastamise lubatavuse otsustamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et otsused

teabetaotluse menetlemisel ei põhineks puudulikul või ebaselgel teabel. Praktikas tähendab see,

et kuigi teabetaotluse vormilised ja sisulised nõuded võivad olla täidetud, võib siiski osutuda

vajalikuks hinnata täiendavalt taotluse proportsionaalsust ning andmete taotlemise

põhjendatust. Enne lõpliku keeldumisotsuse tegemist tuleb anda võimalus asjaolude

täpsustamiseks ning küsida lisaselgitusi, mis aitavad hinnata taotluse sisulist põhjendatust ja

proportsionaalsust. Selline lähenemine toetab rahvusvahelise koostöö tõhusust ja õiguspärasust,

aidates ennetada põhjendamatuid keeldumisi ning tugevdab vastastikust usaldust liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahel.

Lõige 5 näeb ette, et kui Eesti ühtne kontaktpunkt edastab teabetaotluse vastamiseks

uurimisasutusele, siis uurimisasutus kas:

1. koostab vastuse ja edastab selle viivitamata Eesti ühtsele kontaktpunktile, kes omakorda

vastab teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele, või

2. vastab taotlusele oma pädevuse piires iseseisvalt KrMS-i §-s 50892 sätestatud tähtajal,

saates vastuse otse teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele või ühtsele

kontaktpunktile, edastades samal ajal vastuse koopia Eesti ühtsele kontaktpunktile.

Seejuures peab peab uurimisasutus eelnõukohase KrMS-i § 50890 lõike 5 punkti 2

kohaselt järgima kõiki KrMS-i 10. jaotise „Teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide

vahel ja Europoliga“ sätteid, mis kehtivad muidu üldreeglina Eesti ühtsele

kontaktpunktile. Selline regulatsioon tagab selged ja paindlikud põhimõtted

teabevahetuseks Eesti uurimisasutuste ning teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahel, võimaldades nii koordineeritud kui ka iseseisvat vastamist

sõltuvalt juhtumi asjaoludest.

Erinevad vastamise viisid on ette nähtud selleks, et säilitada paindlikkus ning tagada tõhus

teabevahetus. Üldjuhul toimub teabevahetus Eesti ja teiste EL-i liikmesriikide vahel ühtse

kontaktpunkti kaudu, kes vastab Eestile esitatud teabetaotlustele ise. Selle käigus kontrollib

34

ühtne kontaktpunkt eelnevalt teisest liikmesriigist saabunud taotluse nõuetekohasust,

lubatavust ning sellele vastamise võimalikkust vastavalt KrMS-i § 50890 lõikele 2. Vajadusel

kaasab ühtne kontaktpunkt vastuse koostamisse ühe või mitu uurimisasutust. Lisaks ühtsele

kontaktpunktile, kes on eelnõukohase KrMS-i § 50885 lõike 3 kohaselt põhiline teabevahetuse

teostaja, on teabevahetamise õigus KrMS-i § 50885 lõikes 4 antud ka uurimisasutustele ehk EL-

i liikmesriikide kontekstis õiguskaitseasutustele. Paindlikkuse suurendamiseks on nii Rootsi

direktiivis kui ka KrMS-i § 50885 lõikes 4 sätestatud, et teabevahetuse reeglite täitmisel võivad

uurimisasutused vahetada teavet iseseisvalt, ühtse kontaktpunkti sekkumiseta (nn

uurimisasutuse iseseisev teabevahetus). See võimaldab uurimisasutustel vastata kiiremini ja

otsekontaktidele, järgides samal ajal kehtivaid protseduurinõudeid.

Kuivõrd eelnõukohase KrMS-i § 50890 lõike 1 kohaselt vastab teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele või edastab selle vastamiseks

uurimisasutusele Eesti ühtne kontaktpunkt ning eelnõukohase KrMS-i § 50885 lõike 3 kohaselt

toimub teabevahetus reeglina ühtse kontaktpunkti kaudu, on otsus selle kohta, kas

uurimisasutus tohib vastata teabetaotlusele iseseisvalt või peab ta selle tegema ühtse

kontaktpunkti kaudu, Eesti ühtse kontaktpunkti pädevuses.

§ 50891. Teabeedastusest keeldumine

Teabetaotluse saamisel kontrollib ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus selle nõuetekohasust

ning puuduste korral teabeedastusest keeldutakse. Kõnesolevas paragrahvis esitatakse loetelu

asjaoludest, millal on teabeedastus imperatiivselt keelatud. Tegemist on Rootsi direktiivi artikli

6 lõike 1 punktides a–h toodud põhjustega, mille korral peab teabetaotlusele vastamisest

keelduma. Rootsi direktiivi põhjenduse nr 20 kohaselt peaksid EL-i liikmesriigid oma üldise

hoolsuskohustuse väljendusena alati kontrollima, kas neile esitatud taotlused vastavad

vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, ning jätma rahuldamata taotlused, mida nad

peavad nende põhimõtetega vastuolus olevaks. Seejuures vajab toonitamist, et kui teabetaotlus

on ebaselge või selles esinevad formaalsed puudused, tuleb esmalt pöörduda teabetaotleja poole

ja selgitada, millised puudused taotluses esinevad, ja paluda need kõrvaldada. Samuti tuleb

selgitada, et puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldutakse KrMS-i § 50891 lõike 1 punkti 5 alusel

teabeedastusest.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletakse teavet kuriteo kohta,

mille eest karistatakse karistusseadustiku (edaspidi KarS) KarS-i kohaselt kuni üheaastase

vangistusega. Rootsi direktiivi eesmärgiks on tõhustada riikideüleselt raskete süütegude

tõkestamist, avastamist ja uurimist. Kergema raskusastmega kuritegevust puudutava teabe

vahetus direktiivi skoopi ei kuulu. Isikuandmete töötlemine ja sellega kaasnev õiguste riive ei

ole põhjendatud kuritegude puhul, mille eest karistatakse Eestis KarS-i kohaselt maksimaalselt

kuni ühe aasta pikkuse vabadusekaotusega. Sellisteks kuritegudeks on näiteks ähvardamine

(KarS-i § 120 lg 1), kehaline väärkohtlemine (KarS-i § 121 lg 1), lapse ülalpidamiskohustuse

rikkumine (KarS-i § 169), alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele (KarS-i § 182 lg 1) jt.

Olukorras, kus teise EL-i liikmesriigi esitatud teabetaotlus on seotud või suunatud kergema

raskusastmega kuriteoga seonduva teabe saamisele, tuleb teabe edastamisest keelduda.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletakse teavet teo kohta, mis ei

ole KarS-i kohaselt kuritegu. Siin peetakse silmas Rootsi direktiivi eesmärki, milleks on

riikideülese raske kuritegevuse vastu võitlemine. Väärteod või distsiplinaarrikkumised ei ole

Rootsi direktiivi skoobis. Keeldumisalus on ette nähtud kaitsemeetmena selle eest, et isikule

tekivad negatiivsed tagajärjed tegude eest, mida Eesti õiguse järgi ei peeta kas üldse või mitte

nii intensiivselt karistamisväärseks, et neid kriminaliseerida. Kaitsemeetme vajadus on tingitud

EL-i liikmesriikide karistusõiguse eripäradest. Hüpoteetilise näitena võib tuua, et kui mõnes

35

EL-i liikmesriigis on kuriteona määratletud ja vähemalt üle üheaastase vangistusega karistatav

väheväärtusliku asja vargus või abielurikkumine, ja see riik esitab sellise süüteo uurimist

põhjenduseks tuues teabetaotluse Eestile, peab Eesti ühtsel kontaktpunktil ja uurimisasutusel

olema õigus ja kohustus teabetaotlusele vastamisest keelduda.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletud teave on ebaõige,

mittetäielik või aegunud. Isikuandmete töötlemise üheks põhimõtteks on, et ebaõiged

isikuandmed tuleb viivitamata kustutada või parandada. Eelnimetatud andmete õigsuse

põhimõte on sätestatud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 5

lõike 1 punktis d kui IKS-i § 14 punktis 4. Rootsi direktiivi kohase andmetöötluse osas ei ole

ette nähtud erandit üldpõhimõttest kõrvale kaldumiseks ehk vahetatavad andmed ei tohi olla

aegunud, valed või mittetäielikud. Eeltoodu tähendab, et näiteks olukorras, kus teavet

soovitakse isiku kohta, kellele on kunagi esitatud kahtlustus ekslikult, tuleks teabetaotlusele

vastamisest keelduda. Samuti tuleks keelduda selliste andmete väljastamisest, mille seos nende

kogumise aluseks olnud kuriteoga on ebaselge, sh jäetud välja selgitamata. Näiteks tuleks

keelduda kriminaalmenetluse raames sideettevõtjalt saadud sõnumi edastamise fakti kohta

käivate andmete ehk nn kõneeristuse edastamisest, kui kõneeristuse subjekti või kõneeristust

läbiva isiku seos menetletud kuriteoga on välja selgitamata, teda ei ole hilisemalt menetlusele

allutatud ehk tegemist ei ole tunnistaja ega kahtlustatavaga. Samuti, kui kahtlustatava

kõneeristusest nähtub pelgalt fakt selle kohta, et ta on tuvastamata asjaoludel kindla isiku nimel

oleva telefoninumbri kasutajaga suhelnud. Keelduda tuleb ka aegunud andmete edastamisest.

Näiteks olukorras, kus uurimisasutus on teinud KrMS-i § 901 lõike 1 järgi sideettevõtjale

päringu identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta ehk nn numbri omanikupäringu,

tuleb enne andmete edastamist veenduda, et number on endiselt selle isiku kasutuses. Kui

tuvastatakse, et numbri tegelikuks kasutajaks ei ole enam isik, kes on numbri omanik või on

selliste andmete saamisest möödas piisavalt pikk aeg, et isiku elustiili arvestades on tõenäoline,

et ta on enda kasutuses olevat telefoninumbrit selleks ajaks juba vahetanud, tuleks andmete

edastamisest keelduda. Kui andmete edastamine on kaasuse asjaoludest tulenevalt siiski vajalik

(näiteks minevikus mingil hetkel telefoninumbri, sõiduki vms kasutamine), tuleb kindlasti

täpsustada andmete saamise aeg ja asjaolud ning viidata, et andmed ei pruugi olla tõesed.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletakse teavet, mis on saadud

riigilt, kes ei ole andnud selle edastamiseks nõusolekut. Keeldumisalus tuleneb andmete

omandiõiguse põhimõttest. Sellel EL-i liikmesriigil või kolmandal riigil, kellelt teave pärines,

on õigus otsustada teabe edastamise lubatavuse ja tingimuste üle. Kui teabe algselt Eestile

edastanud riik ei ole andnud nõusolekut teabe jagamiseks teiste EL-i riikidega, ei teki

uurimisasutusel ega ühtsel kontaktpunktil direktiivist kohustust riikidevahelisest kahepoolsest

kokkuleppest kõrvale kalduda. Reeglina tuleks teabe algset omanikku teise EL-i liikmesriigi

teabetaotluse laekumisest teavitada ja temalt teabe edastamise kohta luba küsida. Kui teabe

omanik ei luba teavet edastada, tuleb teabetaotlusele vastamisest keelduda. Teabe

kättesaadavaks tegemine ühele EL-i liikmesriigile ei tohi muuta teavet vaikimisi kättesaadavaks

kõikidele EL-i liikmesriikidele.

Lõike 1 punkti 5 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotlus ei vasta KrMS-i §-s 50895

sätestatud nõuetele ja teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus ei kõrvalda

puudusi. Eelnõukohase KrMS-i § 50895 sätestab loetelu andmetest, mis tuleb teabetaotluses

märkida. Nimetatud loetelu on üle toodud Rootsi direktiivi artikli 4 lõike 5 punktidest a–f ja

sisaldab ammendavat, lihtsat ja piisavalt üksikasjalikku loetelu üksikasjadest, mida on taotluse

kiireks ja hõlpsaks lahendamiseks vaja. Kui teabetaotlus sisaldab puudusi ehk ei vasta

eelnõukohase KrMS-i §-s 50894 sätestatud nõuetele, tuleb esmalt täita KrMS-i §-i 50890 lõike 3

punktide 1 ja 2 kohast selgituskohustust, ehk juhtida tähelepanu puudustele taotluses ja paluda

36

need võimalusel kõrvaldada. Kui teabetaotluse esitaja puudusi ei kõrvalda, tuleb taotlusele

vastamisest keelduda ulatuses, mille suhtes esineb keeldumisalus.

Lõike 1 punkti 6 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui prokuratuur või kohus on

teabevahetusloa andmisest keeldunud. Rootsi direktiivi artikli 6 lõike 1 punktis c ja

eelnõukohases KrMS-is on peetud vajalikuks toonitada seaduse tasandil sõnaselgelt, et EL-i

õigusest liikmesriigile tulev alus saada teiselt EL-i liikmesriigilt teavet, ei prevaleeri riigisisese

õiguse ees. Olukorras, kus uurimisasutusel tuleb teabeedastuseks küsida teabevahetusluba ja

loa andmisest on keeldutud, tuleb lähtuda Eesti õigusasutuse otsusest ning taotlusele

vastamisest keelduda. Et välistada selliste teabetaotluste mitmekordne esitamine, on direktiivis

ja eelnõus ette nähtud, et õigusasutuse otsusel, ja tuginedes keeldumisalusele, uutele

samasisulistele taotlustele ei vastata. Olukorrad, kus prokuratuur või kohus keeldub

teabevahetusloa andmisest selle tõttu, et teise EL-i liikmesriigi teabetaotluses esinevad

puudused, on välditavad teabevahetuses osalevate liikmesriikide koostöö ja Eesti

uurimisasutuse ning ühtse kontaktpunkti poolt selgituskohustuse täitmisega.

Lõike 1 punkti 7 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see kahjustaks põhjendamatult

juriidilise isiku seadusega kaitstud olulisi huve. PS-i § 9 lõike 2 kohaselt laienevad PS-is

loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas

juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.

Kuna juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu, ei saa juriidilise

isiku enda turvalisus sattuda ohtu. Küll aga võivad vajada kaitset juriidilise isiku olulised huvid.

Selliseks oluliseks huviks võib olla näiteks ärisaladus, ehk eelkõige kaubanduslikku või

tehnilist laadi teave, mis ei ole avalikult kättesaadav ja mida ettevõtja hoiab salajas, sest selle

teabe teistele isikutele õigustamata teatavaks saamine kahjustab ettevõtja ärihuve.68 Keeld

sellist teavet avaldada sisaldub ka KrMS-i § 214 lõikes 2, mis sätestab, et prokuratuur ei või

lubada kohtueelse menetluse andmete avaldamist kriminaalmenetluse, avalikkuse või

andmesubjekti huvides, kui see seab ülemäära ohtu ärisaladuse või kahjustab ülemäära

juriidilise isiku tegevust. Kui käimasoleva kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks on

tarvilik teabevahetusluba, mida KrMS-i § 214 lõike 1 kohaselt saab anda prokuratuur, siis teabe

puhul, mis on saadud alustamata jäetud, lõpetatud või kohtusse saadetud kriminaalasjade

raames, tuleb vastav kaalutlusotsus võtta vastu uurimisasutusel või ühtsel kontaktpunktil.

Seetõttu on mõistlik selgitada, et näiteks tuleks tõenäoliselt keelduda teabetaotluse raames

väljastamast teavet legaalsete toodete retseptide, keemiliste koostisosade ja tootmissaladuste

kohta, mis on saanud kriminaalmenetluse käigus uurimisasutusele teatavaks (nt mõne

narkootilise aine valmistamist puudutava uurimise raames). Eelnimetatud näite puhul tuleks

keelduda teabe kogumis väljastamisest juriidilise isiku oluliste huvide kaitsele tuginedes, ent

mõne konkreetse elemendi käitlemise fakti avaldamine oleks tõenäoliselt lubatav ja võimalik,

sest eelnõukohase KrMS-i § 50891 lõike 2 järgi võib teabetaotlusele vastamisest keelduda

üksnes ulatuses, mille suhtes ilmneb vähemalt üks KrMS-i § 50891 lõikes 1 sätestatud

keeldumise alustest.

Lõike 1 punkti 8 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see võib ohustada riigi julgeolekut.

Rootsi direktiivi põhjenduspunkti nr 13 järgi ei kohaldata direktiivi sellise teabe töötlemisele,

mis jääb EL-i õiguse kohaldamisalast väljapoole, ehk teabele, mis puudutab riiklikku

julgeolekut. Nimetatud keeldumisalus kohaldub näiteks terrorikuritegu puudutavale teabele,

mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist. Eeltoodu ei tähenda kategoorilist keeldu vastavat

teavet teiste EL-i liikmesriikidega vahetada, ent seda tuleb teha asjakohaste kanalite kaudu,

mida Rootsi direktiiv ei reguleeri.

68 Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus, § 5 lõige 2.

37

Lõike 1 punkti 9 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see on ebaproportsionaalne

võrreldes taotletava eesmärgiga. Kuna isikuandmete töötlemisega kaasneb alati õiguste riive,

peab töötlemine olema mitte ainult vajalik, vaid ka seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne.

Seaduse ja töökorraldusega tuleb tagada, et selline riive eraelu puutumatusele on võimalikult

vähene. Näitena võib tuua olukorra, kus teabetaotlus esitatakse Eestile selleks, et tuvastada

röövi toimepanijad, kes on kuriteo toimepanemise järgselt põgenenud teabetaotluse esitanud

EL-i liikmesriiki, kasutades registreerimismärkideta sõidukit. Teabetaotluse esitamine täidab

kuriteo menetlemise ja potentsiaalselt ka edasiste kuritegude tõkestamise eesmärki. Teave on

toimepanijate tuvastamiseks ja nende vastutusele võtmiseks vajalik, eriti kui muid teo

toimepanijaid välja selgitada võimaldavaid andmeid napib. Ehkki teabetaotlusele vastamine on

lubatav ka kuriteo raskusastmest tulenevalt ning teave on eelduslikult Eestil olemas, ei pruugi

olla taotlusele vastamiseks proportsionaalne kõikide Eesti registris olevate ja olnud vastava

värvi, margi, mudeli ja keretüübiga sõidukite ning nende omanike ja kasutajate osas päringu

tegemine andmebaasides ja nende andmete edastamine taotlevale liikmesriigile. Eelkirjeldatud

tegevusega riivataks tõenäoliselt põhjendamatult paljude asjassepuutumatute isikute eraelu nii

päringu tegemisel kui nende andmete edastamisel teisele EL-i liikmesriigile.

Lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui teabevahetus seaks ohtu isiku

turvalisuse. Inimeste õiguste austamine on üks EL-i põhilisi kohustusi ning kohustus tagada

isiku õigus elule, kehalisele puutumatusele ja füüsilisele vabadusele kaalub üle

kriminaalmenetluse huvid. Eeltoodust tulenevalt peab teabetaotlusele vastaja alati hindama

teabevahetusega kaasnevat ohtu isiku põhiõigustele ja nende realiseerumise tõenäosust. Pidades

piisavalt tõenäoliseks, et teabevahetuse tõttu satub ohtu isiku turvalisus, tuleb taotlusele

vastamisest keelduda. Eeltoodu omab erilist tähendust teabe osas, mis on saadud salajase

koostöö abil või mis pärineb anonüümselt tunnistajalt. Tuleb silmas pidada, et sellise allika

paljastumise oht ja sellest tulenev oht tema turvalisusele, ei seisne ilmtingimata tema

isikuandmete selgesõnalises avaldamises. Isiku turvalisus võib sattuda ohtu ka olukorras, kus

teabe sisust tulenevalt on võimalik välja selgitada kellelt, sealhulgas millisest isikute ringist,

teave pärineb. Eeltoodu aga ei tähenda, et nimetatud keeldumisalust saaks kasutada

kergekäeliselt, üksnes abstraktsele ohule tuginedes. Oht, et kellegi vastu ütluste andmisega

kaasnevad negatiivsed, ütluste andja turvalisust ohustavad tagajärjed, on olemas alati. Oluline

on sellise ohu realiseerumise tõenäosus. Keeldumisalusele tuginedes on mõistlik lähtuda

KrMS-i § 67 lõikes 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt turvalisuse kaalutlusel

anonüümsuse tagamine kriminaalmenetluse raames peab olema tingitud eeskätt kuriteo

raskusest või erandlikest asjaoludest. Seetõttu tuleb igakordselt kaaluda teabevahetusega

kaasnevaid riske ja nende realiseerumist, lähtudes objektiivsetest asjaoludest aga ka osapoolte

põhjendatud huvist. Seejuures tuleb tagada valmidus kaalutlusotsust sisuliselt põhjendada, ka

tagantjärgi.

Lõike 1 punkti 11 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see võiks märkimisväärselt

kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust. See keeldumisalus on ette nähtud juhuks, kui

Eestis on pooleli kriminaalmenetlus ja teabevahetusele vastamine võiks seada ohtu selle

kriminaalasja lahendamise. Keeldumise korral tuleb silmas pidada, et seda ei tohi teha

kergekäeliselt, üksnes blanketsele normile ja abstraktsele ohule tuginedes.

Saades teiselt EL-i liikmesriigilt teabetaotluse, mis võib negatiivselt mõjutada menetluses oleva

kriminaalasja lahendamist, tuleb igakordselt kaalutleda riske ja osapoolte põhjendatud huve

ning teha nendest lähtuvalt otsus teabevahetuse lubatavuse osas. Seejuures tuleb tagada

valmidus otsust, sealhulgas selle kujunemist, hiljem näiteks Euroopa Komisjonile põhjendada

(taotluse esitanud EL-i liikmesriigi ees sellist kohustust täita ei tule). Seda, kas teabetaotlusele

saab või ei saa vastata, otsustab õigusasutus. Kohustus selliste teabetaotluste saamisest

prokuratuuri või kohut teavitada lasub ühtsel kontaktpunktil ja uurimisasutusel, olenevalt

38

nendevahelisest kokkuleppest või sellest, kumb teabetaotlusele vastamisega tegeleb.

Teabevahetusloa taotlemine on vajalik näiteks siis, kui teabetaotlusele vastamine eeldab

käimasoleva kohtueelse menetluse andmete avaldamist. Vastavalt KrMS-i § 214 lõikele 1 võib

selliseid andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja määratud ulatuses. Kohtult tuleb

teabevahetusluba taotleda eeskätt siis, kui teabetaotlusele vastamine eeldab KrMS-i § 12 alusel

perekonna- ja eraelu kaitseks või alaealise või kannatanu huvides täielikult või osaliselt

kinniseks kuulutatud kohtuistungil või selle kinniseks kuulutatud osas avaldatud andmete

avaldamist.

Lõike 1 punkti 12 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui ühtsel kontaktpunktil ja

uurimisasutusel ei ole taotletud teabele juurdepääsu. Silmas on peetud olukorda, kus

uurimisasutusel ei ole otsejuurdepääsetavat ega kaudselt juurdepääsetavat teavet. See tähendab,

et lisaks sellele, et teavet ei ole uurimisasutusele kättesaadavas andmebaasis, puudub ka

võimalus teabe pärimiseks mujalt. Näiteks ei ole taotletavat teavet Eestis üldse või selle

kättesaamisel esinevad takistused, mida ei saa kõrvaldada. Näitena võib tuua olukorra, kus isik,

kellel on teist EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutust huvitav teave, ei ole nõus seda vabatahtlikult

teatavaks tegema ja uurimisasutusel puudub alus tema kohustamiseks. Sellise olukorraga on

tegemist näiteks siis, kui uurimisasutus soovib saada teisele riigile huvipakkuva isiku kohta

teavet vestluses võimaliku tunnistajaga, kes uurimisasutusega koostööd teha ei soovi. Samuti

siis, kui uurimisasutus soovib saada pangalt isiku pangaandmeid, ent pank, tuginedes

pangasaladuse kaitsele, nende avaldamisest keeldub. Sellistel juhtudel võib esitada taotluse

andmete saamiseks KrMS §-s 48937 nimetatud EIO abil.

Lõige 2 näeb ette, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldumise alus kehtib üksnes

teabetaotluse osa kohta, keeldutakse üksnes selles osas taotletud teabe edastamisest. Kui

taotluse rahuldamata jätmise põhjused on seotud ainult osaga taotletud teabest, tuleb ülejäänud

teave esitada KrMS-i § 50892 lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul. Sätte eesmärk on

toonitada, et ühe või mitme teabe edastamisest keeldumise aluse esinemine ei tähenda seda, et

kogu teabetaotlusele ei saa vastata. Iga teabetaotluse puhul tuleb sellele vastamise lubatavuse

kontrollimisel hinnata, kas ja kui siis millise teabe edastamine on keelatud ning millist teavet

tuleb teabe taotlejale siiski edastada.

Lõike 3 kohaselt tuleb teabeedastusest keeldumise korral teavitada viivitamata teise EL-i

liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust. Teavituses tuleb selgelt välja tuua

keeldumise alus ning viidata vastavale KrMS-i § 50891 lõike 1 punktile. Teavitus tuleb edastada

KrMS-i § 50892 lõigetes 1 või 2 sätestatud tähtaegade jooksul. Keeldumisalused on

imperatiivsed ning nende esinemisel ei tohi teabetaotlusele vastata osas, mille suhtes

keeldumisalus esineb. Sellisel juhul tuleb taotluse esitajale selgelt ja põhjendatult teatada, et

teavet ei edastata, ning põhjendada keeldumist viitega vastavale sättele. Kui teabetaotluse on

esitanud uurimisasutus, tuleb edastada vastamisest keeldumise teate koopia ka teabetaotluse

esitanud EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. Sätte eesmärgiks on õigusselguse huvides

toonitada, et ka teabetaotlusele sisulisest vastamisest keeldumise korral tuleb taotluse esitanud

teise EL-i liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust keeldumisest teavitada. See

tagab, et ka kontaktpunkt on teadlik keeldumisest ning saab vajadusel korraldada täiendava

suhtluse.

Sätte eesmärk on rõhutada õigusselguse tagamiseks, et ka teabetaotlusele sisulisest vastamisest

keeldumise korral tuleb taotluse esitajat keeldumisest teavitada. Lihtsalt vaikimisi reageerimata

jätmine keeldumisaluse esinemisel ei ole lubatav.

§ 50892. Teabetaotlusele vastamise tähtaeg

39

Rootsi direktiivi eesmärk on tagada kiire reageerimine kuritegevusele võimalikult paljudel

juhtudel. Põhjenduse nr 18 kohaselt tuleb selleks kehtestada selged ja proportsionaalsed

tähtajad, arvestades taotluse kiireloomulisust ning seda, kas tegemist on otse või kaudselt

juurdepääsetava teabega.

Teabetaotlusele vastamise tähtajad on sätestatud Rootsi direktiivi artikli 5 lõikes. Artikli 5 lõike

1 punktides a ja b on esitatud kiireloomuliste taotluste tähtajad ning punktis c tähtaja üldreegel.

Kõnesolevas sättes nähakse samad tähtajad ette KrMS-is. Nendest tähtaegadest hoolimata tuleb

teabetaotlusele vastamisel juhinduda aga direktiivi, ja seega ka KrMS-i vastavate sätete,

eesmärgist ning edastada taotletud teave niipea, kui see on ühtse kontaktpunkti valduses, isegi

kui see teave ei ole ainus kättesaadav teave, mis on taotluse seisukohast asjakohane. Ülejäänud

teave tuleks esitada niipea, kui ühtne kontaktpunkt selle saab.

Põhjendatud juhtudel võib direktiivi alusel tähtaegadest erandkorras kõrvale kalduda, näiteks

kui taotluse saanud liikmesriigi pädev õigusasutus vajab lisaaega loa andmiseks või puuduste

kõrvaldamiseks. See võib olla tingitud taotluse ulatusest või keerukusest.

Lõige 1 näeb ette, et teabetaotlusele vastatakse viivitamata, kuid hiljemalt seitse päeva pärast

taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumist. See tähtaeg on seni kehtinud 14 päevasest tähtajast

poole lühem. Arvestades, et SIENA kaudu edastatavate teabetaotluste ning vahetatud

operatiivsõnumite arv on viimastel aastatel stabiilselt kasvutrendis ja et Rootsi direktiivi

vastuvõtmise järgselt lisandub kasutajaid veelgi, suureneb ühtse kontaktpunkti töökoormus.

Eeltoodu tingib tõenäoliselt vajaduse ühtse kontaktpunkti isikkoosseisu suurendada selleks, et

täita teabevahetuse kohustust õigeaegselt.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui tegemist on kiireloomulise teabetaotlusega, vastatakse taotlusele

ühtsele kontaktpunktile saabumisest arvates:

1) kaheksa tunni jooksul, kui tegemist on otse juurdepääsetava teabega;

2) kolme päeva jooksul, kui tegemist on kaudselt juurdepääsetava teabega.

Kui tegemist on otse juurdepääsetava teabega, siis teabetaotlusele vastamise tähtaeg ei erine

kehtiva KrMS-i § 50882 lõikes 1 sätestatud tähtajast. Kaudselt juurdepääsetava teabe puhul

sätestatakse eraldi tähtaeg, mida KrMS varem ette ei näinud. Arvestada tuleb, et sellise teabe

saamine sõltub kolmandatest osapooltest ega allu uurimisasutuse kontrollile. Siiski tuleb teha

kõik võimalik, et taotlus täita ettenähtud tähtajaks.

Lõike 3 kohaselt on teabetaotlus kiireloomuline, kui selle esitanud teine EL-i liikmesriik on

selle nii määratlenud ja põhjendanud järgmiselt:

1) teave on hädavajalik, et selgitada välja või tõrjuda vahetut kõrgendatud ohtu teise EL-i

liikmesriigi avalikule korrale;

2) teave on vajalik, et selgitada välja või tõrjuda vahetut ohtu isiku elule või kehalisele

puutumatusele;

3) teave on vajalik, et võtta teises EL-i liikmesriigis vastu otsus kohaldada meedet, millega

võetakse isikult vabadus;

4) teave kaotab ajakohasuse, kui seda kiiresti ei edastata.

Eelnõukohase KrMS-i § 50892 lõike 3 punktide 1 ja 2 sisustamisel lähtutakse

korrakaitseseaduse §-dest 4 ja 5. Ohu väljaselgitamine on tõendite ja muude andmete kogumine

selleks, et anda objektiivne hinnang ohu esinemise võimaluse kohta ohukahtluse korral. KorS

§ 5 lg 6 määratleb ohukahtluse kui olukorra, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse

hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille

puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Ohu tõrjumine aga on väljaselgitatud

40

konkreetse ohu suhtes meetmete rakendamine kahjuliku tagajärje vältimiseks või

vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on teabetaotlus kiireloomuline, kui sellega soovitakse oht

välja selgitada või tõrjuda juba aset leidvat või suure tõenäosusega peatselt aset leidvat ohtu

isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele

või suure keskkonnakahju tekkimise, KarS-i 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22.

peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise ohtu. 69 Ehkki eelnõukohases KrMS-i § 50892 lõike

3 punktis 2 nimetatud olukord on hõlmatud punktis 1 nimetatud olukorraga, on see eraldi välja

toodud (sh direktiivi artikli 4 lõike 4 punktides a ja b), et rõhutada teabetaotluse

kiireloomulisuse erilist vajadust – nimetatud olukorras on ohus isiku elu ja füüsiline

puutumatus.

Eelnõukohase KrMS-i § 50892 lõike 3 punktis 3 nimetatud juhuga on tegemist näiteks siis, kui

teisest EL-i liikmesriigist saadud teabe alusel tehakse otsus isiku vabaduste piiramise suhtes.

See ei tähenda ilmtingimata liikumisvabaduse piiramist (nt kinnipidamine ja vahistamine), vaid

võib seisneda ka näiteks isiku suhtes jälitustoimingu tegemises, tema menetlusetoimingule

allutamises (nt läbiotsimine) või tema suhtes riikliku järelevalve erimeetme kohaldamises

korrakaitseseaduse alusel. Viimased näited on asjakohased ka eelnõukohase KrMS-i § 50892

lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul, ehkki nimetatud sätte eesmärk on kuriteo toimepanemist

avastada (sh katsestaadiumis) või tabada kurjategija selle toimepanemisel.

Lõikes 4 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine

peatub ajaks, millal:

1) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus kõrvaldab oma teabetaotluse

puudused;

2) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus annab oma teabetaotluse kohta

selgitusi või täpsustusi;

3) prokuratuur või kohus lahendab teabevahetusloa taotlust.

Selline regulatsioon on oluline, et tagada teabetaotluste kvaliteetne ja õiguspärane menetlemine

ning välistada alusetu keeldumine üksnes vormiliste puuduste tõttu. Peatumise alused on

järgmised:

1. Teabetaotluse puuduste kõrvaldamine – tähtaja kulgemine peatub, kui teise

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele on antud võimalus

kõrvaldada teabetaotluses esinevad puudused. See on oluline, kuna KrMS-i § 508⁹¹

lõike 1 punkti 5 alusel on võimalik teabeedastusest keelduda, kui taotlus on puudulik

ega vasta nõuetele. Et vältida liigseid keeldumisi ja anda koostööpartnerile võimalus

taotlust parandada, peatatakse tähtaja kulgemine, kuni puudused on kõrvaldatud või

tähtaja jooksul seda ei tehta.

2. Teabevahetusloa hankimine – mõningatel juhtudel on teabe edastamine võimalik

ainult prokuratuuri või kohtu loal. Näiteks juhul, kui teabetaotlus puudutab käimasoleva

kriminaalmenetluse andmeid. Seejuures tuleb silmas pidada, et teabevahetusluba või

sellest keeldumine tuleb saada reeglina KrMS-is sätestatud tähtaegade jooksul.

Tähtajast võib kõrvale kalduda vaid juhul, kui taotluses tõstatatud küsimused on väga

mahukad või keerukad. Teabevahetusloa taotlemiseks ja saamiseks võib kuluda aega.

Tähtaja peatumine tagab, et menetleval asutusel on õiguslikult piisav aeg vajaliku loa

saamiseks, ilma et seaduses sätestatud tähtaeg lõppeks ja tekiks oht, et vastamata

jätmine muutub õigusvastaseks.

3. Selgituste või täpsustuste saamine – kui teabe saamiseks on vaja täiendavaid selgitusi

või täpsustusi teise EL-i liikmesriigi kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt, peatub

69 Selgitus: ohu ennetamine ehk abstraktsete ohutusnõuete järgimise tagamine selleks, et hoida ära konkreetse ohu

tekkimist (s.o enne ohukahtluse ilmnemist) teabetaotluse kiireloomulisust ei tingi.

41

tähtaeg seni, kuni vastused on saadud või mõistliku aja jooksul andmata jäetud. See

aitab tagada, et teabetaotlus vaadatakse läbi sisuliselt ja õiguspäraselt, mitte ei jäeta

rahuldamata formaalsetel või vältimatult täpsustamist vajavatel põhjustel.

Tähtaja peatumise võimalus teenib õiguskindluse ja koostöö tõhususe eesmärki, aidates vältida

põhjendamatuid keeldumisi ning andes osapooltele vajaliku aja puuduste kõrvaldamiseks või

otsuste tegemiseks, ilma et see kahjustaks määratud tähtaegu ega tooks kaasa õiguslikke

tagajärgi.

Lõige 5 näeb ette, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtajast kaldutakse

kõrvale, teavitatakse teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust viivituse

eeldatavast kestusest ja põhjusest. Sätte eesmärgiks on täita teavitamis- ja selgitamiskohustust

selleks, et taotluse esitanud EL-i liikmesriik saaks kinnituse, et tema taotlusega tegeletakse ning

oskaks prognoosida teabe eeldatava laekumise pinnalt toiminguid riigisiseselt.

§ 50893. Teabetaotluse vastuse koopia edastamine

Lõikes 1 sätestatakse, et kui teabetaotluse vastus edastatakse teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusele, tuleb selle vastuse koopia edastada samal ajal ka selle liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile. Sellise nõude eesmärk on tagada, et igas EL-i liikmesriigis oleks olemas

keskne asutus – ühtne kontaktpunkt – kes omab ülevaadet kogu kriminaalmenetlusalasest

rahvusvahelisest teabevahetusest, suudab seda koordineerida ning koguda selle kohta

statistikat. See tagab KrMS-i vastavuse Rootsi direktiivi artikli 5 lõikele 3.

Lõikes 2 reguleeritakse aga olukordi, kus teabetaotlusele vastab uurimisasutus – omal algatusel

või seetõttu, et Eesti ühtne kontaktpunkt on vastamise suunanud konkreetsele uurimisasutusele.

Sellisel juhul peab uurimisasutus teabetaotluse vastuse edastama samal ajal kahel aadressaadile:

Eesti ühtsele kontaktpunktile ja selle liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, kelle

õiguskaitseasutusele teave saadetakse. Sätte eesmärk on tagada, et mõlema riigi ühtsed

kontaktpunktid oleksid teadlikud teabe vahetamisest ja vahetatud teabe sisust. Seejuures tuleb

märkida, et kui uurimisasutus edastab teavet SIENA kaudu, ei ole vaja Eesti kontaktpunktile

eraldi koopiat saata, kuna kontaktpunkt saab kõigist selle süsteemi kaudu toimunud

teabevahetustest automaatselt ülevaate. Küll aga peab uurimisasutus ka SIENA kaudu teavet

vahetades tagama, et teise liikmesriigi ühtnekontaktpunkt oleks teabevahetusest teadlik,

märkides selle teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti teabe adressaadiks.

Lõikes 3 sätestatakse erandid, mille kohaselt ei edastata teabevahetuse koopiat Eesti või teise

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. Seda ei tehta siis, kui:

1. see seaks ohtu isiku turvalisuse;

2. see võiks oluliselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust;

3. teave puudutab terrorikuritegu, mille käsitlemine ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

Säte põhineb Rootsi direktiivi artikli 5 lõikel 3, mille eesmärgiks on kaitsta tundlikku teavet

ning võimaldada loobuda koopia edastamisest juhul, kui on põhjendatud oht andmelekkeks või

teabe väärkasutuseks. Näiteks võib uurimisasutusel olla teavet selle kohta, et Eesti või teise riigi

kontaktpunkti töötaja võib seada ohtu inimallika turvalisuse või käimasoleva

kriminaalmenetluse huvid. Ühtse kontaktpunkti teavitamisest keeldumise alus sisaldub ka

Rootsi direktiivi artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 3 ehk

kõigi direktiivikohaste teabeedastuse võimaluste puhul. Need alused seavad prioriteediks

menetluse edukuse ja üksikisiku turvalisuse, eelistades neid statistika kogumisele.

42

KrMS-i § 50893 lõike 3 kohaselt ei edastata teabe koopiat ka juhul, kui see puudutab

terrorikuritegu, mille käsitlemine ei ole seotud hädaolukorra lahendamisega. Nimetatud

keeldumisaluse eesmärk on tagada, et terrorismialane teave liigub ainult selleks ette nähtud

kanalites, kus on tagatud vajalik turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase. Rootsi direktiivi

põhjenduspunkt 13 täpsustab, et direktiivi ei kohaldata teabe töötlemisele, mis jääb EL-i õiguse

kohaldamisalast väljapoole – sealhulgas teabele, mis puudutab riiklikku julgeolekut. Kuna EL

ega ÜRO ei ole terrorismi üheselt määratlenud, lähtutakse Eestis KarS-i § 237 lõikes 1

sätestatud terrorismi mõistest. Selle järgi on terrorismikuriteo eesmärk sundida riiki või

rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma, häirida ühiskonnakorraldust

või hirmutada elanikkonda. Eestis vastutab terrorismikuritegude menetlemise ja terrorismialase

teabevahetuse eest KAPO, olles väliskontakt ja teabevahetaja teiste sarnaste asutustega

välismaal. KAPO kogub ja töötleb terrorismi puudutavat teavet ning edastab seda vastavalt

julgeolekualastele põhimõtetele. Seetõttu ei tohi terrorismialane teave levida kanalites, kus on

suurenenud risk andmelekke või väärkasutuse tekkeks. Erandiks on aga olukorrad, kus

terrorismikuriteoga seotud teave puudutab hädaolukorra lahendamist. Sel juhul tuleb teave

edastada SIENA kaudu ning sellest peab teavitama ka kontaktpunkte, sest hädaolukorra

lahendamine eeldab reageerimist või vähemalt reageerimisvalmidust kõikide uurimisasutuste

poolt. Kui teave puudutab häda- või kriisiolukorda, on oluline, et kõik liikmesriigid töötaksid

samal ajal ning kooskõlastatult, et lahendada olukorda kiiresti ja efektiivselt. SIENA kaudu

teabe edastamine aitab tagada, et kõik õiguskaitseasutused saavad teavet ühesugusel ja

ühtlustatud viisil, mis on hädaolukorras eluliselt oluline.

3. alljaotis

Teabetaotluse esitamine

§ 50894. Teabetaotluse esitamine

Lõikes 1 nähakse ette, et kui Eesti uurimisasutusel on põhjendatud alus arvata, et teise EL-i

liikmesriigi õiguskaitseasutusel on teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda

kuritegu, võib ta:

1) edastada ühtsele kontaktpunktile teabetaotluse või

2) esitada oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või

õiguskaitseasutusele teabetaotluse.

Tegemist on üldsättega, mis reguleerib teisele EL-i liikmesriigile teabetaotluse esitamist.

Nähakse ette, et teabetaotluse esitamiseks peab olema mingi objektiivne asjaolu (nt olemasolev

teave), millest tulenevalt võib eeldada, et sellel teisel liikmesriigil on vajalikku teavet. Eeskätt

saab sellise teabe olemasolu nähtuda Prüm-i otsuse ja Prüm II määruse raames toimuvast

automaatsest andmevahetusest, mille raames liikmesriigid vahetavad DNA-profiile,

daktüloskoopilisi andmeid, sõidukite teatavaid registreerimisandmeid, näokujutisi ja

politseiregistrite andmeid. Näiteks, leides ühes EL-i liikmesriigis kuriteopaigalt

sõrmejäljekujutise ja võrreldes seda Prüm-i andmevahetuse raames teiste EL-i liimesriikide

riiklikes andmebaasides olevate sõrmejäljeandmetega ning saades positiivse vaste

(kokkulangevuse), saab SIENA kaudu esitada teabetaotluse, et küsida selle sõrmejäljekujutise

kohta käivad isikustatud andmed. Samuti saab eelkirjeldatud juhul küsida biograafilisi andmeid

ehk isiku tausta puudutavaid andmeid, milleks on teave selle kohta, kas ja mis kuritegudega on

seda isikut varem seostatud.

Lisaks Prüm-i andmevahetusele võib isiku seos mingi EL-i liikmesriigiga nähtuda muudest

asjaoludest. Näiteks võib olla põhjendatud teiselt EL-i liikmesriigilt isiku kohta teabe küsimine

juhul, kui kuriteoga seostataval isikul on selle riigi kodakondsus. Samuti võib olla põhjendatud

teabe taotlemine, kui kuriteo sündmuspaigal on nähtud selle liikmesriigi registris olevat

43

sõidukit. Viimati nimetatud juhul võib olla põhjendatud teiselt EL-i liikmesriigilt teabe

küsimine selle kohta, kas neil on selle sõiduki omaniku ja kasutajate kohta kriminaalteavet ning

kui on, siis millist (nt kas isik on teises liikmesriigis õiguskaitseasutustega kokku puutunud ja

kui on, siis millistel asjaoludel). Vastava aluse sätestamise eesmärk on vältida isikuandmete

põhjendamatut töötlemist ja vähendada andmeturbe riske ning töökoormust, mis tekivad

sihistamata teabetaotluste tegemisega teistesse EL-i liikmesriikidesse ehk nn andmete

kalastamisega.70

Lõike 2 kohaselt kontrollib ühtne kontaktpunkt uurimisasutuse edastatud teabetaotluse

vastavust KrMS-i §-s 50895 sätestatud nõuetele, kõrvaldab vajadusel puudused, ning edastab

selle teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.

Lõige 3 näeb ette, et teabetaotluse koopia edastamisele kohaldatakse KrMS-i § 50893. See

tähendab, et kui ühtne kontaktpunkt esitab teabetaotluse otse teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusele, edastab ta samaaegselt taotluse koopia teise EL-i liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile, välja arvatud KrMS-i § 50893 lõikes 3 sätestatud juhul ehk, kui:

1) see seaks ohtu isiku turvalisuse;

2) see võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või

3) teavet vahetatakse terrorikuriteo kohta, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

Teabetaotluse koopia edastamine ühtsele kontaktpunktile on vajalik selleks, et tal oleks

kõikehõlmav vaade siseriiklikust direktiivikohasest teabevahetusest ja võimalused sellise

teabevahetuse korraldamiseks.

Kui uurimisasutus esitab teabetaotluse teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, peab ta

teabetaotluse koopia edastama ka Eesti ühtsele kontaktpunktile. Samuti, kui uurimisasutus

esitab teabetaotluse otse teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele, peab ta taotluse koopia

edastama nii Eesti kui ka teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. See võimaldab

mõlemal ühtsel kontaktpunktil olla teadlik neile esitatud teabetaotlustest, omada ülevaadet

nendele vastamisest ja teostada kontrolli selle üle, et teabevahetus on nõuetekohane. Samuti

aitab see tagada tähtaegadest kinnipidamist ja statistika kogumist. Kuivõrd Eesti ühtne

kontaktpunkt näeb kogu Eesti teabevahetust SIENA-s, ei ole teabetaotluse esitamisel SIENA

kaudu ühtse kontaktpunkti eraldi koopias hoidmine vajalik. Kui teavet vahetatakse SIENA-s

loetakse, et ühtne kontaktpunkt on teabetaotluse koopiasse lisatud. See ei vabasta aga

uurimisasutust kohustusest saata koopiat teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile.

§ 50895. Nõuded teabetaotlusele

Kõnesolevas sättes esitatakse loetelu andmetest, mis tuleb teabetaotluses märkida.

Teabetaotluses tuleb märkida:

1. Taotletava teabe kirjeldus Tuleb täpsustada, millist konkreetset teavet taotletakse. See aitab adressaadil aru saada,

milles seisneb taotluse sisu ning millistest allikatest või registritest teavet võib otsida.

2. Teabe taotlemise põhjus Vaja on esitada asjaolud, miks teavet vajatakse, ja viide konkreetsele kuriteole, mille

uurimisega seoses teavet küsitakse. See võimaldab hinnata, kas teabe taotlemine on

põhjendatud.

70 Selgitus: Europoli andmetel moodustavad 80% SIENA teabetaotlustest küsimused, kas EL-i liikmesriigil on

isiku X kohta teavet või mitte. Sellised teabetaotlused esitatakse paljudel juhtudel kõikidele EL-i liikmesriikidele,

st sihistamatult.

44

3. Seos isikuga, kelle kohta teavet taotletakse Kui teabetaotlus puudutab konkreetset isikut, tuleb selgitada, kuidas see isik on seotud

kuriteoga – näiteks kas ta on kuriteos kahtlustatav, tunnistaja või ohver. Seos peab olema

selgelt määratletud, et hinnata taotluse proportsionaalsust ja õiguspärasust.

4. Teabe kasutamise eesmärk Tuleb kirjeldada, milleks taotletavat teavet kasutatakse – näiteks menetlustoimingute

ettevalmistamiseks, loa taotlemiseks, kuriteo tõkestamiseks või ennetamiseks. Kui teavet

soovitakse kasutada tõendina, peab see olema taotluses selgesõnaliselt märgitud.

5. Põhjendus, miks eeldatakse, et teise EL-i liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil või

õiguskaitseasutusel on juurdepääs teabele Uue nõudena tuleb selgitada, miks arvatakse, et teise riigi ühtsel kontaktpunktil või

õiguskaitseasutusel on soovitud teave olemas. Selle eesmärk on vältida nn

„kalastamispäringuid“, mis koormavad asjatult ühtseid kontaktpunkte.

6. Kiireloomulisuse põhjendus (vajadusel) Kui taotlus esitatakse kiireloomulisena, tuleb põhjendada selle kiireloomulisust kooskõlas

KrMS § 50892 lõikega 3. See aitab teisel riigil prioriseerida ja vajadusel kiirendada

menetlust.

7. Teabe kasutamise piirangud muudel eesmärkidel Tuleb täpsustada, kas taotletavat teavet soovitakse kasutada ainult taotluses nimetatud

eesmärgil või ka muul otstarbel (nt edaspidises kriminaalmenetluses). Kui soovitakse

laiemat kasutust, tuleb see samuti põhjendada.

Rootsi direktiiviga kehtestatakse teabetaotlusele varasemast detailsemad nõuded. Kehtiva

KrMS-i § 50879 lõige 1 näeb ette, et välisriigile esitatavas teabetaotluses tuleb märkida taotluse

esitamise põhjendus, teabe taotlemise põhjus ning seos taotluse esitamise aluseks oleva põhjuse

ja isiku vahel, kelle kohta teavet soovitakse. Direktiiviga nähakse ette poole rohkem

kohustuslikke elemente, mille täitmine annab vastuse kõikidele põhilistele küsimustele, mis

teabetaotlusele vastamise otsustamiseks ning vastama asumiseks vajalikud. Selline detailne

nõuete loetelu aitab tagada, et teabetaotlus annab vastamise seisukohast vajaliku teabe juba

esimesel esitamisel. See omakorda:

 vähendab vajadust esitada täpsustavaid päringuid,

 kiirendab teabetaotluste menetlemist,

 võimaldab tõhusamalt hinnata, kas on alust keelduda teabetaotlusele vastamisest (nt

KrMS § 50891 lõike 1 punktide 1–12 alusel).

Eelkirjeldatud muudetud loetelu kehtestamine seaduses peaks lihtsustama ja kiirendama

teabetaotluse esitamist. Seni kehtinud Rootsi raamotsus nägi eeltoodud taotluse kohustuslike

andmete saamiseks ette vormid, mille pidi kehtiva KrMS-i § 50879 lõike 2 kohaselt kehtestama

riigisiseselt siseminister. Kuna ühtsed kontaktpunktid eelistasid vormivabadusest tulenevalt

SIENA teabetaotluste tegemisele Interpoli teabevahetuskanalit, otsustati EL-i tasandil vastavate

vormide kasutamisest loobuda. Eeltoodust tulenevalt on eelnõus loobutud vormi

kehtestamiseks volitusnormi andmisest.

4. alljaotis

Omaalgatuslik teabeedastus

§ 50896. Omaalgatuslik teabeedastus

45

Rootsi direktiivi artikkel 7 käsitleb omaalgatuslikku teabeedastust ehk teabe edastamist

teabetaotluseta. Sätte eesmärk on tagada, et EL-i liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid ja

pädevad õiguskaitseasutused edastaksid neil olemasolevat teavet enda partneritele teistes EL-i

liikmesriikides omal initsiatiivil siis, kui on alust arvata, et selline teave võib olla kuritegude

tõkestamise, avastamise või uurimise jaoks asjakohane. Kuna teisele EL-i liikmesriigile

teabetaotluse esitamise eelduseks on millegi kriminaalse asetleidmine ja põhjendatud eeldus, et

teisel liikmesriigil on sellega seonduvat teavet, oleks teabe vahetamine teadmislüngast

tulenevalt oluliselt piiratum, kui puuduks õiguslik alus teavet omal algatusel edastada.

Uurimisasutused ei ole teadlikud kõikidest kriminaalsetest tegevustest ega oma ülevaadet

sellest, milline kriminaalteave on nende ametivendadele teises riigis teada.

Omal algatusel teabeedastust reguleerib kehtiva KrMS-i § 50884, mis näeb ette võimaluse

edastada PPA kaudu välisriigile asjakohast teavet ilma selleks eelnevat taotlust saamata.

Eelnõuga muudetakse rasket kuritegevust puudutava olemasoleva teabe edastamine

kohustuseks. Omaalgatusliku teabeedastuse sätestamine kohustusena on vajalik selleks, et täita

Rootsi direktiivi põhieesmärki – võimaldada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala

tagamiseks liikmesriikide õiguskaitseasutustele samaväärne juurdepääs teabele, mis on

kättesaadav nende kolleegidele teises liikmesriigis.

Omaalgatuslikule teabeedastusele kehtivad teabevahetuse üldreeglid. Näiteks tuleb teave

edastada SIENA kaudu ning kui see ei ole ajutiselt võimalik, tuleb teabe edastamine SIENA-s

esimesel võimalusel fikseerida. Samuti tuleb keeldumisaluste puudumisel ühtset kontaktpunkti

teabevahetusest teavitada (hoida omaalgatusliku teabeedastuse koopias).

Lõikes 1 nähakse ette, et Eestil on kohustus edastada teisele EL-i liikmesriigile teavet

kuritegude osas, mille EL on määratlenud raskete kuritegudena. Loetelu kuritegudest, mida

peetakse Rootsi direktiivis rasketeks kuritegudeks, sisaldub kehtiva KrMS-i § 4896 lõikes 1.

See tähendab, et Eesti ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus edastavad teisele EL-i liikmesriigi

ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omaalgatuslikult ehk teabetaotluseta teavet,

mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda KrMS-i § 4896 lõikes 1 nimetatud (rasket)

kuritegu, välja arvatud juhul, kui esineb eelnõukohase KrMS-i § 50891 lõike 1 punktis 6, 7, 8,

10 või 11 sätestatud keeldumise alus.

Rootsi direktiivi järgi peetakse rasketeks selliseid kuritegusid, mille eest on taotlevas riigis

karistuse ülemmäärana ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus. Selliseid kuritegusid

puudutava teabe edastamist ei ole otstarbekas jätta liikmesriikide diskretsiooniks, mistõttu

muudeti see kohustuslikuks. Seejuures tuleb silmas pidada, et teabe edastamise kohustuslikkus

rakendub ka teabele, mis oli uurimisasutusel enne Rootsi direktiivi jõustumist ja mida ei ole

veel teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele või Europolile

teatavaks tehtud.

Lõikes 2 nähakse ette, et ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus võivad edastada teise liikmesriigi

ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetamata teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda kuritegu.

Erinevalt lõikes 1 sätestatud kohustusest edastada teisele EL-i liikmesriigile rasket kuritegevust

puudutavat teavet, on lõike 2 eesmärgiks seaduse tasandil julgustada uurimisasutusi vahetama

kriminaalteavet oma partneritega teistes EL-i liikmesriikides ka siis, kui see teave ei puuduta

rasket kuritegevust ehk kuritegusid, mis on loetletud KrMS-i § 4896 lõikes 1. Kuna igasugune

kuritegevus ei oma piiriülest mõõdet ja sellist kriminaalteavet võib olla palju, ei kohustata

Rootsi direktiiviga liikmesriike sellist teavet vahetama. Eeltoodu aga ei tähenda, et

uurimisasutusel ja ühtsel kontaktpunktil ei peaks olema võimalust vahetada kuritegevust

46

puudutavat teavet, millest võib nende kolleegidele teistes EL-i liikmesriikides kasu olla.

Uurimisasutus teeb kaalutlusotsuse, hinnates, kas jagatav teave võiks olla teiste EL-i

liikmesriikide kolleegidele kasulik või muutuks see pigem nende jaoks koormavaks. Eeskätt

saab sellise otsuse langetada menetleja, teabe infosüsteemi sisestamisel, või tagantjärgi tema

juht. Ei ole mõistlik panna ühtsele kontaktpunktile ülesannet, mis eeldab kogu uurimisasutustes

olemasoleva teabe analüüsi ja hindamist. Seejuures tuleb kaalutlusotsuse tegemisel silmas

pidada, et omal algatusel ei tohi vahetada teavet siis, kui esineb KrMS-i § 50891 lõike 1

punktides 7–11 sätestatud keeldumise alus ehk teabevahetus:

a) kahjustaks põhjendamatult juriidilise isiku seadusega kaitstud olulisi huve (KrMS § 50891

lõike 1 punkt 7);

b) läheks vastuollu riiklike julgeolekuhuvidega või kahjustaks neid (KrMS § 50891 lõike 1 punkt

8);

c) oleks selle eesmärki arvestades ebaproportsionaalne (KrMS § 50891 lõike 1 punkt 9);

d) seaks ohtu isiku turvalisuse (KrMS § 50891 lõike 1 punkt 10);

e) võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust (KrMS § 50891 lõike 1

punkt 11);

Lõike 3 järgi kohaldatakse teabe koopia edastamisele KrMS-i § 50893. See tähendab, et

uurimisasutus peab teabe edastamisel saatma teabe koopia nii Eesti ühtsele kontaktpunktile kui

ka teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile KrMS-i §-s 50893 sätestatud korras. Erandiks

on vaid olukorrad, kus selline teabeedastus võiks ohustada käimasolevat kriminaalmenetlust,

riigi julgeolekut või isiku turvalisust.

5. alljaotis

Teabeedastus Europolile

§ 50897. Teabeedastus Europolile

Rootsi direktiivi põhjenduse nr 25 kohaselt on Euroopa kodanike turvalisuse ja julgeoleku

tagamiseks oluline, et Europolil oleks vajalik teave, et täita oma rolli liidu kriminaalteabe

keskusena, mis toetab pädevaid õiguskaitseasutusi. Seepärast tuleb teabevahetuse üksikjuhtumi

puhul eraldi hinnata, kas Rootsi direktiivi alusel esitatud teabetaotluse või selle alusel vahetatud

teabe koopia või uurimisasutusel olemasolev teave tuleks saata ka Europolile kooskõlas

Europoli määruse artikli 7 lõikega 7. Eeltoodu tähendab, et kui asjaomane kuritegu on hõlmatud

Europoli eesmärkidega, ehk puudutab rasket kuritegevust, tuleks vastav teave Europolile

edastada.

Rootsi direktiivi artiklis 12 nähakse ette täpsemad reeglid Europolile teabe edastamiseks, mis

võetakse Eesti õigusesse üle kõnesolevas sättes.

Lõikes 1 nähakse ette, et kui vahetatakse teavet kuriteo kohta, mille menetlemise toetamine on

Europoli määruse artikli 3 kohaselt Europoli eesmärk, hindavad ühtne kontaktpunkt ja

uurimisasutus igal üksikjuhul kooskõlas Europoli määruse artikli 7 lõikega 7, kas on vaja

edastada teabetaotluse või selle vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral teabe koopia

Europolile. Europoli määruse I lisa kohaselt on Europoli pädevusse kuuluvad kuriteod:

- terrorism;

- organiseeritud kuritegevus;

- ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega;

- rahapesu;

- tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus;

- immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

- inimkaubandus;

47

- mootorsõidukitega seotud kuritegevus;

- tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine;

- ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

- inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;

- rassism ja ksenofoobia;

- rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel;

- ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja

kunstiteostega;

- kelmus ja pettus;

- liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;

- siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine;

- väljapressimine ja raha väljapressimine;

- toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;

- haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

- raha ja maksevahendi võltsimine;

- arvutikuriteod;

- korruptsioon;

- ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega;

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega;

- keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus;

- ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

- seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist

kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

- genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.

Lõike 2 kohaselt määrab enne Europolile teabe edastamist ühtne kontaktpunkt või

uurimisasutus Europoli määruse artikli 19 kohaselt kindlaks teabe töötlemise eesmärgi ja

võimalikud piirangud.

Kooskõlas andmete omandiõigusega, nähakse lõikes 2 ette, et teave, mis algselt saadi teiselt

EL-i liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, saadetakse Europolile ainult juhul, kui see teine riik

on andnud selleks nõusoleku ja kehtestanud teabele kasutamise tingimused. Europol tohib

andmeid töödelda vaid kooskõlas Europoli määruses sätestatud normidega, sealhulgas

eesmärgil.

Kõik isikuandmed, mida ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus Europolile edastab, peavad

kuuluma Europoli määruse II lisa B jaos sätestatud andmekategooriate hulka. Need on

konkreetselt määratletud andmetüübid, mida tohib töödelda kuritegude ennetamise, uurimise ja

tõkestamise eesmärgil. Lubatud andmekategooriad on järgmised:

1) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja varjunimed;

2) sünniaeg ja -koht;

3) kodakondsus;

4) sugu;

5) elukoht, amet ja asukoht;

6) sotsiaalkindlustuse numbrid, identifitseerimiskoodid, juhiload, isikut tõendavad

dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena

registreerimise numbrid;

7) kuritegude kirjeldus, toimepanemise kuupäev ja liik;

8) teave juriidiliste isikute kohta, kellel on seos uurimise all oleva isikuga;

9) teave isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

10) pangakontod ja muud finantskontod;

48

11) telefoninumbrid, SIM-kaardi numbrid, e-posti aadressid, IP-aadressid ja

veebiplatvormide kasutajakontod;

12) sõidukite registreerimisandmed;

13) tuvastatav vara, mida isik omab või kasutab (nt krüptovara ja kinnisvara).

Andmekategooriate piiramine on vajalik selleks, et tagada:

 andmete asjakohasus ja seotus uurimise eesmärgiga,

 isikuandmete kaitse, ning

 vältida liigset andmetöötlust.

See tähendab, et isegi kui uurimisasutusel on ligipääs täiendavatele isikuandmetele, ei tohi neid

Europolile edastada, kui need ei kuulu määruses loetletud kategooriate alla ega ole otseselt

seotud kuritegevuse uurimisega. Näiteks, kuigi uurimisasutustel võib olla ligipääs isiku etnilise

päritolu, poliitiliste vaadete, religioossete uskumuste, terviseandmete või eraelu kohta käivatele

andmetele, ei kuulu need määrusesse loetletud kategooriate alla ja seega ka vahetamisele.

Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse KrMS-i normitehnilisest märkusest välja viide Rootsi

raamotsusele, kuna Rootsi direktiivi artikli 21 kohaselt tunnistati see alates 12. detsembrist

2024. aastal kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse KrMS-i normitehnilist märkust viitega Rootsi direktiivile,

et oleks selge, et KrMS-is võetakse üle teatud Rootsi direktiivi sätted.

Eelnõu § 2. KrMSRS-i täiendamine

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse KrMSRS-i §-ga 259, milles nähakse ette KrMS-i § 50887

rakendamise erisus uurimisasutustele SIENA kasutamise osas. Rootsi direktiivi artiklis 22 on

toodud võimalus teha Rootsi direktiivi artikli 13 nõuete järgimise osas erisus ja rakendada

SIENA täieliku kasutuselevõtu osas pikemat tähtaega. Nii nähaksegi KrMSRS-i §-s 259 ette, et

KrMS-i §-s 50887 sätestatut kohaldatakse 2027. aasta 12. juunini üksnes nendele

uurimisasutustele, kes on otse ühendatud SIENA-ga.

Maksimaalne üleminekutähtaeg on vajalik selleks, et kõik uurimisasutused ei ole veel SIENA-

ga otse ühendatud. Ühendamisprotsess on alles käimas ning üleminekuperioodi jooksul on

kavas lõpule viia uue töövoosüsteemi arendus ja koolitada neid uurimisasutuste ametnikke, kes

ei ole SIENA-t seni kasutanud. Kuna koolitusi viivad läbi töötajad, kelle põhiülesanne on

igapäevane operatiivtöö, ei ole direktiivi ülevõtmine nominaaltähtajast kiiremini realistlik.

Samuti tuleb arvestada, et kuigi olemasolev töövoosüsteem võimaldab teabevahetust, ei vasta

see täielikult direktiivis sätestatud automatiseerimisnõuetele. Seetõttu ei ole mõistlik koolitada

uurimisasutuste ametnikke vana süsteemi kasutamiseks, kui lähiajal plaanitakse kasutusele

võtta uus lahendus. Seniks, kuni uus töövoosüsteem valmib ja kõik uurimisasutused on SIENA-

ga liidestatud, tagab teabevahetuse toimimise olemasoleva süsteemi kaudu PPA.

Eelnõu § 3. PPVS-i muudatused

Eelnõu §-s 3 on esitatud Rootsi direktiivi rakendamiseks vajalikud PPVS-i muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 parandatakse PPVS-i § 252 lõike 6 punktis 2 terminikasutust. Kehtiva

PPVS-i § 252 lõike 6 punktis 2 kasutatud Europoli nimetus ei ole korrektne. Alates Europoli

määruse jõustumisest on Europoli ametlik nimi „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet“.

Europoli varasemat ametlikku nime „Euroopa politseiamet“ ei ole Europoli määruse

jõustumisest arvates korrektne kasutada, kuna Europoli määrusega tunnistati kehtetuks

49

nõukogu otsus 2009/371/JSK71, millega Europol loodi ja milles oli sätestatud selle asutuse

varasem ametlik nimetus.

Eelnõu § 3 punktis 2 täiendatakse PPVS-i uue peatükiga 31, milles nähakse ette teabevahetus

EL-i liikmesriikide vahel ja Europoliga kuritegude avastamise, tõkestamise ja menetluse

läbiviimise eesmärgil. Eelnõu ettevalmistamisel leiti, et kõiki Rootsi direktiivi korrektseks

ülevõtmiseks olulisi sätteid ei ole asjakohane lisada KrMS-i, kui peamiselt kriminaalmenetlust

reguleerivasse õigusakti. Seetõttu lisataksegi eelnõu järgi osa regulatsioonist PPVS-i. Lisatavad

normid puudutavad eelkõige ühtse kontaktpunkti toimimist. Kuna ühtne kontaktpunkt on PPA,

siis on sobilik lisada vajalikud sätted PPVS-i kui politsei ülesandeid, õigusi ja korraldust

reguleerivasse seadusesse.

§ 258. Ühtse kontaktpunkti ülesanded

PPA täidab KrMS-i § 50886 lõikes 1 nimetatud ühtse kontaktpunktina järgmisi ülesandeid:

1) korraldab KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohaselt teabevahetust EL-i liikmesriikide

vahel ja Europoliga (edaspidi käesolevas peatükis teabevahetus);

2) registreerib ja talletab teabevahetuse;

3) tagab teabevahetuse kohta statistika kogumise ja selle nõuetekohase edastamise Euroopa

Komisjonile.

Need ülesanded on suures osas sätestatud KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotises, kuid ühtse

kontaktpunkti töö paremaks korraldamiseks on otstarbekas loetleda need ka PPVS-is. Neid

ülesandeid on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas eelnevalt KrMS-i sätete juures.

§ 259. Töövoosüsteem

Rootsi direktiivi kohaselt peavad ühtsed kontaktpunktid kasutusele võtma teatavate

miinimumfunktsioonide ja -suutlikkusega ühtse elektroonilise töövoosüsteemi ja seda haldama.

See on vajalik selleks, et ühtne kontaktpunkt saaks täita tulemuslikult ja tõhusalt kõiki direktiivi

kohaseid ülesandeid, eelkõige seoses teabevahetusega. Kõnesoleva sättega võetakse Eesti

õigusesse üle Rootsi direktiivi artikkel 16.

Lõike 1 kohaselt registreerib ja talletab ühtne kontaktpunkt kogu KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10.

jaotises nimetatud teabevahetuse ja tagab sellekohase statistika kogumise töövoosüsteemis.

Normi eesmärk on sätestada töövoosüsteemi olemasolu, mis võimaldab ühtsel kontaktpunktil

kogu teabevahetust hallata ning koguda ja analüüsida teabevahetuse statistikat. Süsteem peab

vastama Rootsi direktiivis sätestatud miinimumnõuetele, võimaldades seeläbi usaldusväärset,

turvalist ja jälgitavat andmevahetust.

Juba praegu on ühtsel kontaktpunktil elektrooniline töövoosüsteem kasutusel. See on praegu

eelkõige PPA SIRENE büroo juhtumihaldus- ja töövoosüsteem. Olemasolev elektrooniline

töövoosüsteem ei vasta aga Rootsi direktiiviga ettenähtud nõuetele, seda eelkõige

automatiseerituse osas, sest praegu tehakse palju tööd käsitsi. Ühtne kontaktpunkt vastutab ka

praegu lõppkasutajate taotluste alusel linkide loomise, märgendite ehk nö lippude lisamise,

laienduste ja SIS-i Eesti hoiatusteadete kättesaadavuse piiramise eest. Ühtse kontaktpunkti

ametnikud kontrollivad kõiki saabuvaid teabetaotlusi enne konkreetsetele juhtumit

lahendavatele ametnikele määramist käsitsi ning kopeerivad ja kleebivad käsitsi Schengeni ID-

d, nimed jm vajalikud andmed teistesse asjakohastesse infosüsteemidesse. Erinevate

71 Nõukogu otsus, 6. aprill 2009 , millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk

37–66).

50

andmekomplektide vahel navigeerimisel on vormi kinnitamiseks juhtumile vaja teha mitu

klõpsu.

Automatiseerimise puudumine võib kaasa tuua ebatõhusa ja aeglase teabe vahetamise ning

ohustada kuritegudele tõhusat reageerimist nii Eestis kui teistes EL-i liikmesriikides. Seetõttu

on vaja parandada olemasolevat töökorraldust ning tagada ametnikele tänapäevased ja EL-i

nõuetele vastavad töövahendid ja IT-lahendused.

Lõikes 2 nähakse ette, et töövoosüsteemi vastutav töötleja ehk asutus, kes teeb otsuse töötlemise

teatavate põhielementide kohta, on PPA. Tema määrab kindlaks andmete töötlemise eesmärgid

ja vahendid ehk andmete töötlemise põhjuse ja viisi, arvestades nii käesoleva eelnõuga

seatavaid ülesandeid kui ka kehtivas õiguses sätestatud andmekaitsereegleid. See roll paneb

PPA-le olulised ülesanded ja kohustused nii andmekaitse kui ka töövoosüsteemi haldamise

seisukohast. PPA ülesanded vastutava töötlejana on:

1. Töövoosüsteemi loomine ja haldamine:

 tagab, et töövoosüsteem vastab KrMS-is sätestatud miinimumfunktsioonidele ja

-nõuetele;

 loob süsteemi, mis võimaldab ühtsel kontaktpunktil täita KrMS-ist tulenevaid

teabevahetusülesandeid tõhusalt, kiirelt ja turvaliselt.

2. Andmetöötluse eesmärkide määratlemine ja järelevalve:

 määrab kindlaks, milliseid andmeid töövoosüsteemis töödeldakse ning kuidas

andmete töötlemine toimub vastavalt Rootsi direktiivis ja riigi seadustes

sätestatule;

 jälgib, et andmete töötlemine oleks vajalik, proportsionaalne ja eesmärgipärane.

3. Andmekaitse ja infoturbe tagamine:

 rakendab tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada andmete turvalisus

ja konfidentsiaalsus, vältida loata juurdepääsu, kaotsiminekut, hävimist või

väärkasutust;

 veendub, et andmetöötlus on kooskõlas EL-i üldise andmekaitseregulatsiooni ja

IKS-iga.

4. Koolitus ja juhendamine:

 tagab, et kõik töötajad, kes tegelevad töövoosüsteemiga, on teadlikud

andmekaitsenõuetest ja direktiivis sätestatud ülesannetest.

 pakub vajalikku väljaõpet süsteemi kasutamiseks ja andmete õiguspäraseks

töötlemiseks.

5. Koostöö teiste osapooltega:

 teeb koostööd teiste EL-i liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja

õiguskaitseasutustega;

 koordineerib riiklikul tasandil uurimisasutuste vajadusi ja tagab töövoosüsteemi

kasutamise ühtsuse.

PPA kohustused vastutava töötlejana on järgmised:

1. Õigusaktide järgimine: PPA peab täitma kõiki KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotises

sätestatud nõudeid ning tagama, et andmetöötlus toimub kooskõlas Eesti seadustega ja

EL-i õigusraamistikuga.

51

2. Andmesubjektide õiguste tagamine: PPA vastutab selle eest, et andmesubjektidel

oleksid tagatud kõik seadusest tulenevad õigused, nagu juurdepääs isikuandmetele,

andmete parandamine ja kustutamine, kui see on õigustatud.

3. Riskijuhtimine ja auditid: PPA peab hindama töövoosüsteemiga seotud riske ning

tagama, et süsteem on regulaarselt auditeeritud. See hõlmab infoturbe hindamisi ja

vastavuskontrolle.

4. Teavitamine rikkumise korral: kui töövoosüsteemis esineb andmekaitserikkumine,

on PPA kohustatud sellest teavitama järelevalveasutust (Andmekaitse Inspektsiooni)

ning vajaduse korral ka andmesubjekte.

5. Tehnoloogiline arendamine: PPA peab tagama töövoosüsteemi ajakohasuse, et see

vastaks pidevalt muutuvatele tehnoloogilistele ja õiguslikele nõuetele.

Selleks, et töövoosüsteem tõhusalt ja õiguspäraselt toimiks, on vaja lisaks seaduses sätestatule

näha alamaktis ette teatud nõuded. Nii antakse lõikes 3 valdkonna eest vastutavale ministrile,

ehk siseministrile, õigus kehtestada nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja

haldamisele ning selle andmete töötlemisele, logimisele, kontrollile, juurdepääsule,

väljastatavale statistikale ja järelevalvele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

(rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 2).

Siseministri määrusega kehtestatakse töövoosüsteemi kasutusele võtmise ja haldamise

tingimused, mis tagavad Rootsi direktiivi artikli 16 lõike 1 nõuetele vastava elektroonilise

juhtumite haldamise süsteemi. See hõlmab süsteemi arhitektuuri, rahvusvaheliste

teabevahetuskanalitega (Europoli SIENA, Schengeni SIRENE, Interpoli i24/7) liidestatust ning

nõudeid andmete töötlemisele, statistika kogumisele, logimisele ja turvatasemele.

Määruses määratletakse süsteemi haldaja ja vastutava töötleja (PPA) ülesanded ning

reguleeritakse töövoosüsteemile juurdepääsu tingimusi, lõppkasutajate õigusi ja kohustusi ning

regulaarset kontrolli ja järelevalvet. Lisaks on nähakse ette kohustus koguda ja esitada

statistikat rahvusvahelise teabevahetuse kohta, et tagada süsteemi töökindlus, õiguslik vastavus

ja tõhusus ning toetada poliitikakujundamist ja aruandlust Euroopa Komisjoni suunal.

Isikuandmete töötlemise toiminguid tuleb töövoosüsteemis logida. Andmete väljastamise

seaduslikkuse tagamiseks nähakse PPVS-i § 259 lõike 3 alusel kehtestatavas rakendusaktis ette,

et isikuandmete töötlemise toimingud logitakse. Logimise kohustus kohaldub kõikidele

töötlemistoimingutele, mis teostatakse automatiseeritud viisil ehk infotehnoloogilise lahendise

abil.

Ühtne kontaktpunkt peab läbi mõtlema, millisel viisil teabetaotluse põhjendatuse kontrollimist

korraldada (kas käsitsi või rakendatakse automaatkontrolle, mis annavad teatud kriteeriumide

esinemisel häireteate). See peab toimima selliselt, et oleks võimalik leida vastuseid järgmistele

küsimustele: mida keegi põhjustas (st kasutas), millal ta seda tegi ning milliseid vahendeid ta

rakendas. Samuti peaks logimine aitama vastata küsimustele süsteemi seisundi kohta: kellel

olid pääsuõigused, millised need olid ja millises ajavahemikus need kehtisid. IT-süsteemide

usaldusväärse töö tagamiseks on vajalik, et infokoosluses saaksid logitud kõik turbe seisukohalt

kriitilised sündmused. Logimise eesmärk on aidata mõista, miks ja kuidas leidsid IT-

süsteemides ja rakendustes aset olulised muudatused, et hinnata süsteemide ja rakenduste

turvet. Andmekaitse seisukohast on logimise eesmärk tagada, et automatiseeritud töötlemisel

säilib jälg teostatud toimingu kohta, mis annab võimaluse kontrollida töötlemise õiguspärasust

ning hinnata tehtud toimingute vastavust kehtestatud nõuetele.

Logisid tuleb pidada järgmiste isikuandmete töötlemise toimingute kohta:

1) avalikustamine;

52

2) edastamine;

3) kogumine;

4) kustutamine;

5) lugemine;

6) muutmine;

7) ühendamine.

Logisid kasutatakse üksnes isikuandmete töötlemise toimingute seaduslikkuse kontrollimiseks,

siseseireks, isikuandmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks ning kriminaalmenetluses.

Logimine on vajalik selleks, et näiteks andmelekke korral oleks võimalik tuvastada isikuid, kes

on neid andmeid lugenud või teisele isikule edastanud.

Rakendusaktis nähakse ette, et logiandmeid säilitatakse kaks aastat isikuandmete töötlemise

toimingu tegemisest arvates. Kuna ka logid on isikuandmed, tuleb säilitamise põhimõtte

täitmiseks kehtestada logide säilitamise tähtajad ning need säilitamise tähtaja möödumisel

jäädavalt kustutada. Logiandmete säilitamise tähtaja seadmisel on lähtutud mitmetest teguritest,

sealhulgas õiguslikest nõuetest, turvalisusest, andmekaitse ja andmeturbe põhimõtetest ning

organisatsiooni spetsiifilistest vajadustest. Logide säilitamise tähtaeg peab arvestama

andmekaitse põhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsuse, vajalikkuse ja piiratud säilitamise

põhimõtteid, nagu sätestatud EL-i isikuandmete kaitse regulatsioonides (nt direktiiv 2016/680).

1. Turvalisus: logiandmed võivad olla olulised turvaintsidentide uurimisel ja

lahendamisel. Tavaliselt on soovitatav säilitada logiandmeid piisavalt kaua, et katta

võimalikud turvaohtude avastamise ja uurimise vajadused. 2. Andmekaitse põhimõtted: õiguskaitsedirektiivi nõuab, et isikuandmeid, sealhulgas

logiandmeid, säilitatakse ainult nii kaua, kui see on vajalik nende kogumise eesmärgi

täitmiseks. See tähendab, et logiandmete säilitamise periood peaks olema

proportsionaalne nende kasutuseesmärkidega.

3. Organisatsiooni vajadused: arvestama peab ka seda, kaua on logiandmed vajalikud

organisatsiooni tegevuse ja operatiivsete vajaduste seisukohalt. See võib hõlmata

vajadust tõendada andmete töötlemisega seonduvaid tegevusi või muud olulist infot.

Kuna tegemist on süütegude menetlemisega seotud andmetöötluse ja -edastusega, siis nähakse

määruses ette logide säilitamise tähtaeg, mis lähtub väärkasutuste karistatavuse

aegumistähtaegadest. Kuna logiandmeid kasutatakse turvalisuse tagamiseks ja

turvaintsidentide uurimiseks, on asjakohane säilitada neid kahe aasta jooksul. Arvestades, et

AvTS-i § 541 lõike 1 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise

või väljastamise näol tegemist väärteoga, mille aegumistähtaeg on KarS-i § 81 lõike 3 kohaselt

üldreeglina kaks aastat ja et avaliku teenistuse seaduse § 77 lõike 1 kohaselt on

distsiplinaarrikkumise aegumistähtajaks samuti kaks aastat, on põhjendatud ka logide

säilitamine vastava aja, s.o kahe aasta, jooksul.

Rootsi direktiivi artikkel 18 näeb EL-i liikmesriikidele ette kohustuse Euroopa Komisjonile

teabevahetuse osas statistikat esitada. Selleks, et Rootsi direktiivist tulenevat kohustust

paremini täita, nähakse rakendusaktis ette, et ühtne kontaktpunkt esitab iga aasta 1. märtsiks

Euroopa Komisjonile teabevahetuse statistika eelmise kalendriaasta jooksul teiste EL-i

liikmesriikidega toimunud teabevahetuse kohta. Selline nõue tuleb Rootsi direktiivi artikli 18

lõikest 1. Määruses tuuakse õigusselguse huvides välja, millist statistikat ühtne kontaktpunkt

kogub ja Euroopa Komisjonile esitab. Tegemist on Rootsi direktiivi artikli 18 lõikes 2 esitatud

loeteluga. Statistika kogumise eesmärk on tagada EL-is teabevahetuse läbipaistvus ja hinnata

liikmesriikide vahelist koostööd. Iga punkt hõlmab konkreetset andmeliiki, mida kogutakse

53

järjepidevalt ning esitatakse Euroopa Komisjonile regulaarselt. Selle järgi hõlmab statistika

vähemalt järgmisi andmeid:

1) ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluste arv – näitab, kui aktiivselt Eesti

kasutab võimalust taotleda kriminaalmenetluses vajalikku teavet teistelt EL-i liikmesriikidelt.

Näiteks, kui uurimisasutus saadab teabetaotluse Saksamaa kontaktpunktile, kajastub see

statistikas ühe juhtumina;

2) EL-i liikmesriigi teabetaotluste arv – illustreerib, kui sageli pöörduvad teised liikmesriigid

Eesti poole kriminaalmenetlusega seotud teabe saamiseks. Näiteks võib Soome kontaktpunkt

paluda Eesti ametiasutustel kinnitada isiku Eestis viibimist kindlal ajahetkel;

3) EL-i liikmesriikide ja kiireloomulisuse kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel on ühtne

kontaktpunkt või uurimisasutus teavet edastanud – näitab, milliste riikide taotlustele on

Eesti vastanud ning kas taotlused olid märgitud kiireloomulisteks. Näiteks, kui Läti ühtne

kontaktpunkt märgib, et teavet on vaja viivitamatult, kajastub see statistikas kui kiireloomuline

vastus Lätile;

4) EL-i liikmesriikide ja keeldumise aluste kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel teabeedastusest on

KrMS-i § 50891 lõike 1 alusel keeldutud – kogutakse infot juhtumite kohta, kus

teabeedastusest keelduti viidates KrMS-i § 50891 lõikele 1. Näiteks võib keeldumise aluseks

olla oht isiku turvalisusele või teabele ligipääsu puudumine. Statistika aitab hinnata, kui sageli

ja millistel alustel keeldutakse koostööst;

5) EL-i liikmesriikide kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või

õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, millele vastamise tähtajast on KrMS-i § 50892 lõike

4 punkti 2 alusel kõrvale kaldutud – ilmestab olukordi, kus vastamise tähtaega ei ole järgitud

põhjusel, et teabeedastuseks on vaja teabevahetusluba. Statistika aitab Euroopa Komisjonil

jälgida, kui tihti ja millistes olukordades liikmesriigid tähtaja ületavad.

§ 2510. Töövoosüsteemi andmed

Paragrahv 2510 sätestab töövoosüsteemis registreeritavad andmed, mis on vajalikud EL-i

liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide, õiguskaitseasutuste ja Europoli vahelise teabevahetuse

dokumenteerimiseks ja haldamiseks. Töövoosüsteemis kajastatakse teabetaotluste ja

teabeedastuste menetlusega seotud põhiandmeid, sealhulgas taotluse sisu, täpsustused,

puudused ja tähtaegade järgimine, samuti teabevahetus ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuste

vahel. Regulatsioon aitab tagada menetlusinfo struktureeritusse ja läbipaistvuse ning loob aluse

usaldusväärse statistika kogumiseks ja tööprotsesside auditeerimiseks.

Rootsi direktiivi artikli 9 lõike 2 kohaselt peab kriminaalmenetluses toimuva isikuandmete

töötlemise ulatus olema piisavalt selgelt sätestatud liikmesriigi siseriiklikus õiguses. Selle

nõude täitmiseks ning töötlemise seaduslikkuse ja õigusselguse tagamiseks sätestatakse lõikes

5 töövoosüsteemis töödeldavate isikuandmete kategooriad, lähtuvalt Europoli määruse II lisa

B jaos sätestatud andmekategooriatest, mille töötlust peetakse kuritegude ennetamise,

avastamise ja uurimise eesmärgil vajalikuks. Lisaks eelnimetatud nn Europoli isikuandmete

kategooriatest, mis on faktipõhised – näiteks registripäringutest või dokumentidest pärinevad

andmed – võetakse direktiivi ülevõtmisel arvesse ka vajadust töödelda teavet, mis on saadud

uurimisasutuse või välisriigi õiguskaitseasutuse seadusega lubatud toimingute (näiteks

ülekuulamised) käigus, sealhulgas jälitustegevuse raames või vihje kaudu. Ehkki sellise teabe

tõeväärtus võib olla ebaselge, täpsustamist või tõendamist vajav, on sellise menetlusteabe või

menetluseelse teabe kiire vahetamine vajalik tõhusaks kuritegude avastamiseks ja

tõkestamiseks aga ka toimepandud kuritegude puhul toimepanijate ja muu tõendusteabe

leidmiseks. Seetõttu tuleb töövoosüsteemis sellise teabe puhul selgelt märkida, et tegemist on

informatsiooniga, mis ei pruugi kajastada faktilist asjaolu, vaid võib põhineda hinnangutel,

54

oletustel (inimallikatelt saadud vihjetel või ütlustel) ning et need andmed tuleb kustutada või

parandada koheselt, kui selguvad täpsemad asjaolud. Samuti tuleb märkida, et ehkki sellise

teabe kasutamine võib olla oluline teabetaotluse või teabeedastuse menetlemisel, on andmete

töötlemine lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik konkreetse kuriteo avastamiseks,

tõkestamiseks või menetlemiseks, ning see ei ole mõeldud kuulujuttude või kontrollimata

oletuste kogumiseks. Selliselt tagatakse, et töövoosüsteemis kajastuv teave oleks asjakohane,

eesmärgipärane ning selle kasutamine kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, isegi,

kui selle tõeväärtus võib algfaasis olla veel välja selgitamisel.

Rootsi direktiivi artiklis 16 sätestatakse kohustus neid andmeid koguda ning selliselt liigitada

selleks, et täita Rootsi direktiivi artiklist 19 tulenevat aruandluskohustust. Andmete määratud

kujul kogumise eesmärgiks on andmeanalüüsi lihtsustamine aga ka järelevalve teostamine

liikmesriikide poolt direktiivi ülevõtmise ja täitmise üle ning andmete pinnalt ilmnevate

regulatsiooni probleemkohtade parem tuvastamine. Sama eesmärki täidab ka EL-i

liikmesriikide poolt iga-aastase statistika esitamine Euroopa Komisjonile.

§ 2511. Töövoosüsteemi andmete säilitamine

Lõikes 1 nähakse ette, et töövoosüsteemis säilitatakse isikuandmeid kuni kaks aastat

teabevahetuse lõppemisest arvates ning, et isikuandmete pikem säilitamine on põhjendatud

ainult juhul, kuni POLIS-es, SIS-is või Interpoli andmebaasides on andmesubjekti kohta kehtiv

tagaotsimisteade või muu hoiatusteade.

Lõike 1 eesmärk on määrata isikuandmete säilitamise tähtaeg töövoosüsteemis, lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest ning Rootsi direktiivi artikli 16 lõike 3 nõudest, mille kohaselt

tuleb andmeid säilitada vaid nii kaua, kui see on vajalik ühtse kontaktpunkti ülesannete

täitmiseks. Üldreeglina on selleks piisavaks ajaks kaks aastat pärast teabevahetuse lõppu.

Samas ei säilitata vaikimisi kõiki andmeid kogu selle perioodi vältel – Rootsi direktiivi artikli

16 lõike 4 kohaselt tuleb hiljemalt kuus kuud pärast teabevahetuse lõppu hinnata, kas andmete

säilitamine on jätkuvalt vajalik, ning kustutada need enne maksimaalse tähtaja saabumist siis,

kui nende säilitamine ei ole enam põhjendatud.

Samas sätestatakse selged erandid, mille puhul võib isikuandmeid säilitada kauem kui kaks

aastat. Pikem säilitamine on põhjendatud olukorras, kus teabevahetus konkreetse isiku kohta

on kestva iseloomuga, näiteks kriminaalmenetluse kahest aastast pikema kulgemise tõttu või

siis, kui õiguskaitseasutus esitab sama isiku kohta korduvalt teabetaotlusi. Kui

õiguskaitseasutus uurib ohtlikku kurjategijat, kes on vabaduses, või kuritegeliku võrgustiku

liikmeid ja toimimist, võivad õiguskaitseasutused vajada pidevat teabevahetust isikute

liikumiste, viibimiste või suhtlusringkonna kohta, et koguda tõendeid ja planeerida edasisi

tegevusi. Samuti võib pideva ja kahest aastast pikema teabevahetuse säilitamine koos

isikuandmete säilitamisega olla põhjendatud tagaotsitava või teadmata kadunud isiku asukoha

tuvastamiseks. põgenenud, on vajalik jälgida tema tegevusi, et tagada vahistamine. Sellistel

juhtudel on oluline, et kogu varasem teabevahetus oleks üheselt jälgitav ja kättesaadav,

vältimaks töö dubleerimist, põhjendamatuid päringuid ja viivitusi teabe edastuses ning

menetluses. Seejuures tuleb aga pidada silmas, et isegi kui on põhjendatud andmete säilitamine

kauem kui kaks aastat, tuleb tagada, et iga kuue kuu tagant hinnatakse nende andmete

säilitamise vajalikkust ja isikuandmete säilitamise vajaduse äralangemisel need andmed

töövoosüsteemist kustutatakse (täpsemalt kajastatud lõike 3 selgitustes).

Lõige 3 näeb ette, et ühtne kontaktpunkt hindab töövoosüsteemis isikuandmete töötlemise

jätkamise vajalikkust ja proportsionaalsust esimest korda hiljemalt kuus kuud pärast KrMS-i

55

19. peatüki 8. jao 10. jaotises reguleeritud teabevahetuse lõppu ning seejärel korrapäraselt

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

Teabevahetuse lõppemine määratletakse seoses ülesannete täitmisega ühe teema, subjekti või

objekti kohta. Teabevahetus loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik ülesanded, mis on seotud

viimasena registreeritud sõnumiga. Kui ülesanded on täidetud, loetakse teabevahetus lõppenuks

ning alates sellest hetkest hakkab ühtne kontaktpunkt hindama, kas isikuandmete töötlemine,

sealhulgas nende säilitamine, on endiselt vajalik ja proportsionaalne.

Sätte eesmärgiks on tagada, et isikuandmete töötlemine oleks kooskõlas Euroopa Liidu

õigusnormidega, täpsemalt direktiiviga (EL) 2016/680, mis käsitleb isikuandmete kaitset õigus-

ja õiguskaitse valdkonnas. Kõik isikuandmete töötlemise toimingud peavad olema vajalikud,

proportsionaalsed ja kooskõlas kehtivate säilitamise tähtaegadega. Ühtne kontaktpunkt on

kohustatud regulaarsete hindamiste käigus tagama, et isikuandmete töötlemine ei riku

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kaitse riske. Konkreetsemalt tähendab see, et ühtne

kontaktpunkt peab hindama, kas teabevahetuses sisalduvate isikuandmete säilitamine on

jätkuvalt vajalik ja proportsionaalne, arvestades andmesubjektide õigusi. Kui isikuandmete

töötlemise eesmärgid on täidetud ja säilitamise alused on kadunud, tuleb andmed viivitamatult

kustutada.

Hindamine peab toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul pärast teabevahetuse lõppemist, mis

tähendab, et ühtne kontaktpunkt peab vaatama läbi, kas andmete säilitamine on jätkuvalt

õigustatud, vastavalt direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud nõuetele. Kui andmete säilitamise

eesmärgid on saavutatud ja andmed ei ole enam vajalikud, tuleb need viivitamatult kustutada.

Kui andmete säilitamine on endiselt vajalik, määratakse uus tähtaeg, mille jooksul tuleb

andmete vajalikkust ja proportsionaalsust jätkuvalt hinnata.

Ühtse kontaktpunkti regulaarne hindamine tagab, et isikuandmete töötlemine ei ole

pikemaajaline kui vajalik, ning et see on kooskõlas proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtetega. Samuti aitab see tagada, et isikuandmete töötlemine vastab direktiivis (EL)

2016/680 kehtestatud säilitamise ja läbivaatamise tähtaegadele, pakkudes andmesubjektidele

vajalikku kaitset.

Ebaõiged, mittetäielikud või aegunud isikuandmed tuleb parandada, kustutada või nende

töötlemist piirata ning sellest teavitada andmete vastuvõtjaid viivitamata, peegeldab andmete

usaldusväärsuse põhimõtet. Seda põhimõtet küll PPVS-is ei sätestata (tuuakse PPVS-i § 259

lõike 3 alusel kehtestatavas rakendusaktis), kuid on oluline rõhutada, et isikuandmed peavad

olema täpsed, ajakohased ja õiged, et nende töötlemine oleks seaduslik ja eesmärgipärane.

Andmete täpsuse ja ajakohasuse nõue tähendab seda, et töödeldavad isikuandmed peavad

olema tõesed ja täpsed. Kui selgub, et andmed on valed, mittetäielikud või aegunud, tuleb

vastutaval töötlejal võtta viivitamata meetmeid nende parandamiseks või kustutamiseks. See

välistab olukorra, kus valedel või aegunud andmetel põhinevad otsused võivad isikut

kahjustada. Kui andmed on juba edastatud kolmandatele isikutele (näiteks teiste EL-i

liikmesriigi õiguskaitseasutustele), tuleb neid teavitada muudatustest, et tagada, et ka nende

käsutuses olevad andmed oleksid täpsed ja ajakohased. See aitab vältida ebaõigete andmete

levimist ja kasutamist. Kui andmete täpsuse või täielikkuse osas on kahtlusi, tuleb andmete

töötlemine ajutiselt peatada või piirata, kuni probleem on lahendatud.

See põhimõte vastab IKS-i § 22 lõikele 2, mis sätestab, et isikuandmete töötlemisel peab

vastutav töötleja tagama, et andmed oleksid täpsed, ajakohased ja usaldusväärsed. Kui

isikuandmed osutuvad ebaõigeks või mittetäielikuks, tuleb need vastutava töötleja algatusel või

56

andmesubjekti nõudel parandada või täiendada. Lisaks on IKS-i § 27 lõige 1 oluline, kuna see

nõuab, et ebaõigete andmete töötlemise korral tuleb andmete töötlemine lõpetada või piirata

ning võtta tarvitusele meetmed isiku õiguste kaitsmiseks.

Kuivõrd töövoosüsteemis on sellised andmed, mis vastavad AvTS-i § 35 lõikele 1, tuleb need

tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Andbesubjektide ja teiste isikute

juurdepääsuõigust tuleb piirata näiteks jAvTS-i § 35 lõike 1 punktides 1 (kriminaalmenetluses

kogutud teave, mis ei kuulu avaldamisele), 3 (teave, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi

välissuhtlust), 51 (teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks

tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist), 11 (teave

süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist) ja 12 (isikuandmed, kui

nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust)

sätestatud alusel. See tähendab järgmist:

1. Juurdepääsupiirang: andmetele on seatud piirangud, mis tähendab, et need andmed ei

ole avalikkusele vabalt kättesaadavad. Neile pääseb ligi ainult kindlaksmääratud isikute

ring, kellel on seaduslik alus ja vajadus nende andmetega tutvumiseks.

2. Asutusesisene kasutamine: andmed on määratud kasutamiseks ainult asjaomase

asutuse sees. Need andmed on mõeldud ainult asutuse töötajatele või ametnikele, kes

vajavad neid oma tööülesannete täitmiseks. Sellise teabe edastamine väljapoole asutust

on keelatud või rangelt piiratud.

Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt täiendatakse PPVS-i normitehnilist märkust viitega Rootsi

direktiivile, et oleks selge, et PPVS-is võetakse üle teatud Rootsi direktiivi sätted.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele uued terminid nagu ühtne kontaktpunkt,

õiguskaitseasutus, teabevahetusluba, töövoosüsteem, otse juurdepääsetav teave ja kaudselt

juurdepääsetav teave ning uurimisasutuse omaalgatuslik teabeedastus. Uute terminite

tähendust on selgitatud seletuskirjas konkreetsete sätete selgituste juures.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus EL-i õigusega. Eelnõuga viiakse KrMS-i ja PPVS-i regulatsioon

vastavusse Rootsi direktiiviga. Direktiivi ülevõtmise kohta on seletuskirja lisas 1 esitatud

võrdlustabel.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused ja nendega seonduvad mõjud tulenevad Rootsi direktiivist

ning operatiivkoostöö soovitustest, mille puhul ei ole formaalset kohustust riigisiseseks mõjude

hindamiseks, kuna direktiivi eelnõu menetlemisel koostas Euroopa Komisjon sellele

mõjuanalüüsi72. Küll aga nägid eelnõu koostajad ette vajaduse teatud mõjusid täiendavalt

hinnata. Mõjuanalüüsis on valitud lähenemine, et kirjeldada valdkonna mõjusid tervikuna,

pöörates mõnevõrra suuremat rõhku muudatustele, mille osas on Rootsi direktiiv EL-i

72 Euroopa Komisjoni poolt koostatud esialgne mõjuanalüüs (ei sisalda hiljem EL-i nõukogu töörühmas tehtud

muudatusi), p 3. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015PC0750&from=EN

57

liikmesriikidele otsustusruumi jätnud või mis on olemuselt ulatuslikuma mõjuga. Arvestades

muudatuste hulka, ei ole mõjuanalüüsis kajastatud väga vähese mõjuga muudatused.

Eelnõuga kavandatakse järgmisi suurema mõjuga muudatusi:

1) teabevahetuse tõhustamine, sealhulgas teabevahetuse tähtaja lühenemine, SIENA

kasutamine ja isikuandmete kaitse tagamine;

2) ühtse kontaktpunkti senisest suurem roll teabevahetuse koordineerijana.

6.1. Kavandatav muudatus: teabevahetuse tõhustamine, sealhulgas SIENA kasutamine ja

isikuandmete kaitse tagamine

Eelnõu kohaselt sätestatakse seaduse tasandil kuritegevust puudutava teabe kättesaadavuse ja

sellele samaväärse juurdepääsu põhimõte. Selle järgi vahetatakse teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutuse ja Europoliga kuritegude avastamise, tõkestamise ja kriminaalmenetluse

läbiviimise eesmärgil teavet samadel tingimustel ja ulatuses, kui riigisisese teabevahetuse

puhul. Selline teabevahetus peab toimuma ainult SIENA kaudu selleks, et tagada isikuandmete

kaitse vastavalt EL-i õigusele.

Valdavas osas muudetakse seni EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja

jälitusteabe vahetamist reguleerinud Rootsi raamotsuses sätestatud põhimõtted koos nende

rakendamist reguleerinud mittekohustusliku iseloomuga operatiivkoostöö soovituste sätetega

kohustuslikuks. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse teabevahetuse tõhustamise eesmärgil

suurima erinevusena ette teabe vahetamine muul alusel kui üksnes teabetaotlustele vastamine.

Kui teave puudutab rasket kuritegevust, on Eesti uurimisasutustel kohustus see teisele EL-i

liikmesriigi õiguskaitseasutusele ja Europolile edastada. Kui teave võib objektiivsetel põhjustel

olla teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele vajalik kuritegude tõkestamise, avastamise või

uurimise eesmärgil, võib uurimisasutus selle edastada omal algatusel.

Muudatused loovad suurema õigusselguse, tõhustavad võitlust piiriülese kuritegevusega ning

vähendavad praktikas ette tulevaid probleeme KrMS-i ja PPVS-i tõlgendamisel ja

rakendamisel.

Mõju valdkond I: mõju siseturvalisusele

Mõju sihtrühm I: kõik Eestis elavad või viibivad isikud

Kriminaalteabe kiirem ja ulatuslikum vahetamine omab positiivset mõju kõikidele Eestis

elavatele isikutele. Sihtrühm I hõlmab kõiki Eesti alalisi elanikke ehk 1,37 miljonit inimest ning

Eestis ajutiselt viibivaid isikuid, kelle hulk on ajas muutuv ja ei ole teada.73

Positiivne mõju sihtrühmale väljendub selles, et raskete kuritegude toimepanijate kiirem ja

tõhusam tuvastamine pärsib kuritegevust. Kurjategijad ei ole huvitatud õiguskaitse huviorbiiti

sattumisest, veel vähem uurimisasutuste sekkumisest nende tegevusse, mistõttu hoidutakse

tegutsemast piirkondades, kus selliste riskide realiseerumise tõenäosus on suur.

Samuti omab sihtrühmale I positiivset mõju see, et uurimisasutustele tekib võimalus enda

piiratud ressursse tõhusamalt kasutada. Ulatuslikum juurdepääs kriminaalteabele annab parema

ülevaate riiki mõjutavast kuritegevusest ning võimaldab sellest tulenevatele ohtudele

mõjusamalt ja eelistatult proaktiivselt reageerida. Operatiivsem teabevahetus hõlbustab

uurimisasutuste kiiremat sekkumist, tõendite kogumist ning optimeeritumat menetlust

73 Statistikaamet. Rahvaarv Eestis 2024. aasta alguse seisuga. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv

58

kohtueelses etapis. Kuna teabevahetuse tulemusena muutub tõhusamaks eeskätt raske

kuritegevuse vastane võitlus, saab efektiivsuse arvelt vabanevat ressurssi kasutada enam sellise

kuritegevuse ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel, mis kehtivas kuritegevuse

vastaste prioriteetide loetelus74 ei sisaldu, ent mille menetlemisega tuleb KrMS-i §-s 6

sätestatud legaliteedipõhimõtte kohaselt ja avalikkuse turvatunnet silmas pidades tegeleda.

Mõju ulatus sihtrühmale on väike, kuna muudatusi Eesti elanikkonna kui terviku käitumises ei

toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks. Tulenevalt sellest, et valdav osa Eestit

puudutavast raskest kuritegevusest on latentne ehk varjatud (narkokaubandus,

käibemaksupettused, rahapesu, inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine internetis) ning

selle tagajärjed avalduvad kaudselt, ei taju avalikkus selle olemasolu ega tunneta vahetult selles

positiivseid ega negatiivseid muutusi. Sellele osale Eesti elanikkonnast, kes on seotud raskete

kuritegude toimepanemisega, omab muudatus suurt negatiivset mõju, kuna alamsihtrühma

senine toimimine muutub tõenäoliselt märkimisväärselt selleks, et neile avalduva mõju

negatiivsetest tagajärgedest hoiduda. Alamsihtrühma puhul eeldab nendele suunatud

negatiivsest mõjust hoidumine sihiteadlikku kohanemist, mis ongi muudatuse eesmärgiks.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna valdav osa elanikkonnast ei ole raskest kuritegevusest

vahetult mõjutatud või vähemalt selle mõjust teadlikud ega taju vahetult mõjusid, mis

kõnesoleva teabevahetuse tõhustamisega kaasnevad. Mõju avaldumine valdavale osale

elanikkonnast on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, väljendudes eeskätt meedias avaldatud

uurimisasutuste töövõitudest teadasaamises ning nende pinnalt pikema perioodi vältel

siseturvalisuse olukorra suhtes tunnetuse kujunemises, mida kajastavad näiteks avaliku

arvamuse uuringud75.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale I: mõju sihtrühmale on enamasti kaudne.

Mõju sihtrühm II: PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla,, prokuratuur, kohus

Sihtrühma II moodustavad eelkõige uurimisasutuste ametnikud, kes tegelevad kriminaalasjade

kohtueelse menetlemisega. Kõige suurem osa uurijatest, keda kavandatavad muudatused

mõjutada võivad, kuuluvad Siseministeeriumi valitsemisalasse. Sihtrühma põhiosa suurust on

raske hinnata, sest teave PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiameti, Sõjaväepolitsei,

Keskkonnaameti ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna ja vangla

kriminaalmenetlusi läbiviivate üksuste isikkoosseisu kohta ei ole avalik. Juurdepääs vastavatele

andmetele on juurdepääsupiiranguga, sest muu hulgas kohalduvad näiteks PPVS-i § 4 lõige 5,

mis välistab teabe avaldamise kriminaalpolitsei struktuuri ja isikkoosseisu kohta ning AvTS-i

§ 35 lõike 1 punkt 12, mis välistab isikuandmete avaldamise, kui sellisele teabele juurdepääsu

võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ja AvTS-i § 35 lõike 1

punkt 19, mis välistab seaduses sätestatud muu teabe avaldamise.

Samuti kuuluvad sihtrühma kokku kuni 195 prokuröri76 Riigiprokuratuurist ja Põhja, Lõuna,

Lääne, Ida ning Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuurist, kes otsustavad

käimasolevas kriminaalmenetluses kohtueelsete andmete avaldamise.

74 Justiitsministeerium. 04.10.2023 justiitsministri ja siseministri kinnitatud õiguskaitse prioriteedid. Kättesaadav:

https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/oiguskaitse-prioriteedid 75 Näiteks siseministeeriumi siseturvalisuse uuringutes, mis kättesaadavad aastate kaupa:

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#avaliku-

korra-tagami 76Prokuratuur. Juhtkond ja personal. Kättesaadav: https://www.prokuratuur.ee/prokuratuurist/prokuratuur/asutuse-

struktuur#personal

59

Kavandatavad muudatused võivad mõnevõrra puudutada ka kohtunikke. Eeskätt nelja esimese

astme kohtu – Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Pärnu Maakohus ja Viru Maakohus,

kohtunikke, kes tegelevad kriminaalasjade lahendamisega. Teabetaotlustega seoses võib

tekkida vajadus lahendada kohtute pädevusse kuuluvaid taotlusi, kuid eelnõu koostajad peavad

seda vähetõenäoliseks, sest üldjuhul on kohtupidamine ning kohtuotsuse kuulutamine avalikud.

Kohtuistungi või selle osa võib kuulutada kinniseks ainult kaalukal vajadusel kohus seaduses

ettenähtud juhtudel, näiteks KrMS-i § 12 alusel perekonna- ja eraelu kaitseks või alaealise või

kannatanu huvides.

Schengeni ala on suurim vaba reisimise ala kogu maailmas, mis võimaldab 420 miljoni inimese

vaba liikumist ning takistuseta kauba- ja teenustevoogusid. Schengeni alal peaks ühe EL-i

liikmesriigi politseiametnikel olema EL-i ja siseriikliku õiguse alusel võimalus saada

samaväärne juurdepääs teabele, mis on kättesaadav nende kolleegidele teises EL-i liikmesriigis.

Turvalisuse tagamiseks peaks õiguskaitseasutuste koostöö olema EL-is tulemuslik ja

tavapärane. Seetõttu on Schengeni alal, kus ollakse üksteisest vastastikku sõltuvad, avaliku

julgeoleku aluseks olevate meetmete oluline osa politseikoostöö õiguskaitse eesmärkidel

asjakohase teabe vahetamisel.

Kohustus vahetada rasket kuritegevust puudutavat teavet teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutuse ja Europoliga ning võimalus vahetada asjakohast kriminaalteavet nendega

omal initsiatiivil, suurendab oluliselt vahetatava kriminaalteabe mahtu. Uuele teabele

juurdepääs suurendab uurimisasutuste teadlikkust kuritegevuse hetkeolukorrast ja trendidest

ning kuritegelikest võrgustikest ja nende tegutsemisviisidest (modus operandi), aga ka nende

teises riigis asuvast varast. Eeltoodu võimaldab uurimisasutustel kuritegevusega seotud ohte

paremini ennetada ja nende vastu võidelda. Uurimisasutustele tekib teabevahetuse

suurenemisel võimalus analüüsida enam andmeid ja koostada põhjalikumaid analüüse, mille

tulemusel on võimalik rakendada piiratud ressursse sihistatumalt, nii ohtude tõrjumisel kui

kriminaalmenetluste läbiviimisel.

Kriminaalmenetluse tõhustamise aspektist omab olulist tähendust teabe senisest selgem,

mugavam ja kiirem vahetamine. Selgete reeglite kehtestamine muudab rahvusvahelise

teabevahetuse uurimisasutuse eesliiniametnikele kasutajasõbralikumaks. Võib eeldada, et

tõuseb uurimisasutuste ametnike teadlikkus sellest, millal ja millist teavet teiste riikide

kolleegidega vahetama peaks. Teadmine, et teabevahetus fikseeritakse, teabe adressaatide ring

ja kasutamine on kontrollitavad, ning teabe vahetamise ja kasutamise üle teostatakse

järelevalvet nii siseriiklikul kui EL-i tasandil, peaks maandama praktikas sageli esinevaid

kahtlusi, et teabe teisele riigile kättesaadavaks tegemine on allika turvalisust või käimasoleva

menetluse edukust silmas pidades niivõrd riskantne, et sellest tuleks hoiduda. Ehkki SIENA

kasutamise peamine mõju sihtrühm on isikud, keda teabetaotlused puudutavad, mõjutab see

oluliselt ka kohut, prokuratuuri ja uurimisasutusi, kuna nende usaldusväärsus ja maine võivad

kannatada, kui allikad paljastuvad. Ehkki teabe adressaatide ringi suurenemisel suureneb

andmelekke oht, on teabe edastamine SIENA kaudu oluliselt turvalisem, kui näiteks telefonitsi

või e-kirja teel. Sidekanalite puhul, mida eesliiniametnikud praegu enamjaolt kasutavad, on

hiljem pea võimatu tuvastada ja tõendada, kas teabevahetus leidis aset77, millist teavet vahetati

77 Selgitus: õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse asetleidmise fakti taasesitamise võimalus võib omada

teatavatel juhtudel tähendust ka uurimisasutuse tegevuste õiguspärasuse hindamisel. Näiteks olukorras, kus

teabevahetuse raames saadud teabele tuginedes on läbi viidud menetlustoiminguid, eeskätt isik kahtlustatavana

kinni peetud, teostatud läbiotsimisi või jälitustoiminguid. Kui uurimisasutus ei suuda tõendada muul viisil kui

ühepoolselt ja paljasõnaliselt, et nimetatud toimingute tegemise aluseks oli vastavasisuline kiireloomuline

informatsioon - eriti olukorras, kus isiku suhtes tõusetunud kahtlus ei ole leidnud kinnitust – satub kahtluse alla

uurimisasutuse tegevuse legaalsus.

60

ja kellega ning kellele seda jagati. Tuleb toonitada, et isegi, kui suudetakse kindlaks teha

potentsiaalne teabe saajate ring, ei ole see piisav andmelekke põhjustaja vastutusele võtmiseks.

Mugavus vahetada teavet ühtse kontaktpuntki kaudu peaks innustama teabevahetuses osalema

ametnikke, kellel on näiteks kasin nõutava keele oskus või vähene kokkupuude rahvusvahelise

teabevahetusega. Samuti peaks eelkirjeldatud ametnikke teavet vahetama tõukama SIENA

masintõlke võimekus, mille tõttu on ka kasina võõrkeeleoskuse puhul võimalik eestikeelne

teave tõlkida hõlpsasti inglise keelde, muus keeles SIENA-sse sisestatud teave inglise keelde

ning sellest omakorda eesti keelde. Ametnikele, kelle töövaldkonnas on intensiivne

teabevahetus tavapärane, luuakse mugav võimalus vahetada teavet kiirelt ja ise ning pidada

teabevahetuse üle järge.

Uurimisasutuste töö muudab mugavamaks ja kiiremaks võimalus esitada menetluse raames

vajalike asjaolude väljaselgitamiseks lihtne ja kiire teabetaotlus. Ehkki taotluse alusel vastuseks

saadav teave ei ole reeglina tõendina kasutatav, on selle teabe alusel võimalik otsustada, kas

esitada EIO või mitte. Lisaks on teabetaotluse puhul EIO-ga võrreldes oluliselt lihtsam

kõrvaldada taotluses puudusi või esitada täpsustusi või selgitusi. Kuna teabetaotluse

koostamine ja esitamine on vähem ajamahukas kui EIO puhul, võimaldab see saada ka vastust

kiiremini.

Teabevahetuse positiivne mõju prokuratuurile seisneb kohtueelse menetluse aja lühenemises

menetlustes, milles Eesti on teiselt EL-i liikmesriigilt teavet taotlenud. Samuti tõuseb

süüdistuse kvaliteet, kuna prokuratuuril on eelduslikult rohkem teavet, millele tugineda näiteks

jälitustoimingute taotlemisel, või teadmine, kas ja kus kohast on sellist teavet võimalik ja

mõistlik küsida. Teadmine, kas või millisesse riiki on täiendava teabe saamiseks EIO

koostamine mõistlik, hoiab kokku prokuröride ressurssi, mis kuluks tarbetute või menetluse

vaates vähese kasuteguriga EIO-de koostamisele ja nende vastuste ootamisele. Menetluse

juhtimisel on rohkemate andmete pinnalt parem seada prioriteete nii menetletavate kuritegude

järjekorra kui menetlussihtmärkide osas. Prokuratuuri jaoks võib EL-i liikmesriikidega

teabevahetuse intensiivistumine tuua negatiivse aspektina kaasa mõningase töökoormuse

kasvu. Töökoormuse kasv seisneb eeskätt selles, et kui Eestile laekuv teabetaotlus puudutab

käimasoleva kriminaalmenetlusega seotud andmeid, peab vastavat kriminaalasja lahendav

prokurör, kui menetluse juht, langetama KrMS-i § 214 lõikest 1 tulenevalt otsuse andmete

avaldamise lubatavuse osas. Selliste taotluste lahendamine ei põhjusta prokuröridele

tõenäoliselt erilist ajakulu, sest see taotlus on siseriiklikus praktikas vormivaba ja seisneb sageli

telefonitsi kinnituse andmises. Silmas tuleb aga pidada, et taotlused andmete avaldamiseks

võivad laekuda ööpäev ringi.

Kohtute tööle omab direktiivikohane teabevahetus positiivset mõju, võimaldades teha

teatavatel juhtudel otsuseid, eeskätt jälitustoimingute lubatavuse osas, rohkemale teabele

tuginedes. Erandlikes olukordades, kus kohtul on vaja saada uurimisasutuse kaudu teavet

mõnest teisest EL-i liikmesriigist, kulub sellise teabe saamiseks vähem aega. Teabevahetusega

kohtute tööle kaasnevat negatiivset mõju on keeruline hinnata, kuna teabevahetus mõjutab

siiski peamiselt uurimisasutuste ja prokuratuuri tööd. Võib eeldada, et vähene negatiivne mõju

tekib olukordades, kus teabetaotlusele vastamiseks on vaja töövälisel ajal kohtu luba. Nagu

varasemalt korduvalt selgitatud, on selline vajadus äärmiselt erandlik, sest reeglina on

kohtupidamine ning kohtuotsuse kuulutamine avalikud. Kohtute pädevusse peaks

teabetaotlustele vastamise üle otsustamine langema vaid siis kui teisele EL-i liikmesriigile

avaldamiseks taotletav teave puudutab kinniseks kuulutatud kohtumenetluse andmeid. Veel

enam on erandlik olukord, kus selliste erandlike andmete avaldamise luba küsitakse töövälisel

ajal, sest tegemist peab olema äärmiselt kiireloomulist sekkumist nõudva vajadusega.

61

Arvestades eeltoodut võib kaasneva mõju ulatuse sihtrühmale II hinnata tervikuna keskmiseks,

sest sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on sihtrühma II kuuluvate asutuste lõikes ilmselt erinev, sest näiteks

ühtne kontaktpunkt tegeleb teabevahetusega igapäevaselt, kuid mõnda uurimisasutust, kes

rahvusvaheliselt teavet nii palju ei vaheta, võivad kavandatavad muudatused puudutada harva.

Kogu sihtrühma II osas võib kavandatavate muudatuste mõju sageduse hinnata keskmiseks,

arvestades, et kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale II: kavandatavad muudatused omavad positiivset

mõju siseturvalisusele. Eesmärkide realiseerumisel tiheneb koostöö naaberriikide

õiguskaitseasutustega, avanevad uued võimalused koostööks ning täienevad meetmed

võitluseks kuritegevusega. Kui politseiametnikele antakse digitaalseid vahendeid juurde, mis

avaldavad otsest ja vahetut kasu operatiivtasandile, suureneb kindlasti siseturvalisuse

pakkumine. See tähendab, et riigi suutlikkus tagada oma elanike turvalisus ja õiguskord

paraneb. Kui politseiametnikud saavad kasutada uusi digitaalseid töövahendeid, mis muudavad

nende töö operatiivtasandil tõhusamaks, vabanevad ressursid ja aeg, mida saab kasutada teiste

oluliste ülesannete täitmiseks. See tähendab, et politsei suudab kiiremini ja tulemuslikumalt

reageerida kuritegudele, lahendada keerulisi juhtumeid, ennetada õigusrikkumisi ja pakkuda

paremat kaitset avalikule korrale ja julgeolekule. Nii tõuseb üldine turvatunne ja paraneb riigi

võimekus hoida korda ja kaitsta kodanike õigusi.

Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla

Põhilised teabevahetuse tõhustamisega kaasnevad mõjud uurimisasutuste töökorraldusele

seisnevad SIENA-ga otseühenduse loomises ning ööpäev ringi teabevahetusvõimekuse

tagamises.

Ehkki on ilmne, et juurdepääs aitab kasutada tõhusamalt piiratud ressursse ja võidelda

kuritegevuse vastu, sõltub nende võimaluste realiseerumine aktiivsest osalemisest

teabevahetuses. Selleks, et uurimisasutuste ametnikud saaksid teabevahetuses aktiivselt

osaleda, tuleb neile tagada otsene juurdepääs SIENA-le ka eesliinitasandil. Seejuures ei tähenda

otsene juurdepääs, et igal kriminaalasju menetleval ametnikul oleks igal ajahetkel võimalik

SIENA-sse pääseda oma nutiseadme kaudu. Pigem on oluline, et sideskeem oleks võimalikult

lühike ja selge, tagamaks kiire teabevahetuse. Optimaalseks lahenduseks võiks olla SIENA

otseühenduse loomine uurimisasutuse sisese kontaktpunkti ja nende struktuuriüksustega (nt

regionaalsed üksused), millel on sagedane kokkupuude rahvusvahelise teabevahetusega. Kuna

SIENA-sse pääsemine on võimalik näiteks politseivõrgus töötava sülearvuti kaudu, võiks

uurimisasutustele võimaldada juurdepääsu PPA kaudu. Selline lahendus ei tooks

uurimisasutustele kaasa märkimisväärseid lisakulusid. Siiski on vajalik sõlmida

asutustevahelised kokkulepped politseivõrgus töötavate seadmete kasutamiseks. Lisaks võivad

teatud uurimisasutused vajada andmetöötluslepinguid PPA ja teiste andmekogude vastutavate

töötlejatega, et tagada juurdepääs vajalikele andmetele teabevahetuse raames. Kavandatud

muudatus tekitab teatavat lühiajalist töökoormuse kasvu nii PPA-le kui ka uurimisasutustele,

kuna vastavate lepingute koostamine ja sõlmimine nõuab lisatööd. Siiski ei ole sellel mõjul

olulist pikaajalist mõju.

62

Suurem negatiivne mõju uurimisasutuste töökorraldusele tuleneb kohustusest tagada

operatiivses teabevahetuses osalemise võimekus ööpäev ringi. Ühtsel kontaktpunktil ei ole

juurdepääsu kõikidele uurimisasutuste kasutuses olevatele andmebaasidele. Seetõttu ei ole

võimalik tagada KrMS-i §-s 50892 sätestatud tähtaegade järgimist siis, kui uurimisasutuste

võimekus teavet vahetada piirneb vaid tavapärase tööajaga. Kuna teabevahetuse vajadus on

uurimisasutuste lõikes erinev ning mõnel uurimisasutusel pigem vähene, ei ole mõttekas

uurimisasutustel luua selle jaoks eraldi üksust. Tõenäoliselt on optimaalne tagada ööpäev ringi

teabevahetuse võimekus seeläbi, et uurimisasutuste siseselt määratakse enda nö kontaktpunkt

või teabevahetuses osalevate ametnike ring, kellel on juurdepääs asjakohasele teabele ning kelle

võimekus seda ööpäev ringi vahetada tagatakse valveaja kehtestamisega. Arvestades, et

muudatuse sihtrühma moodustavad uurimisasutused, kes on kuriteoasjaolude ilmnemisel

kohustatud menetlust alustama, peavad nad operatiivse reageerimise tagama ööpäev ringi ka

praegu. Asjaolu, et teatavatel uurimisasutustel ei realiseeru ööpäevaringse reageerimise vajadus

nende pädevusest tulenevalt sageli, ei too kaasa olulisi muudatusi nende kohustustes ja seega

senises töökorralduses. Uurimisasutustele, kes peavad igapäevaselt sageli ööpäevaringselt

sündmustele reageerima, ei too käesolev muudatus kaasa muid muudatusi senises

töökorralduses, kui konkreetsetest teabevahetustähtaegadest lähtumine ning kindla sidekanali

kasutamine.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on keskmised.

Sihtrühmale avaldub üldjoontes positiivne mõju. Muudatused tugevdavad sihtrühma võimekust

osaleda rahvusvahelises koostöös ja toetavad tõhusamat kuritegevusevastast tegutsemist,

võimaldades kiiremat ja struktureeritumat teabevahetust SIENA kaudu. Lühiajalises plaanis

toob muudatus siiski kaasa mõõduka töökoormuse kasvu, mis on seotud tehniliste ja juriidiliste

eelduste (nt juurdepääsuprotokollide ja andmetöötluslepingute) loomisega ning vajadusega

tagada ööpäevaringne reageerimisvõimekus. Kuna paljudel uurimisasutustel on juba praegu

kohustus reageerida operatiivselt ööpäev ringi, ei tähenda see enamikule olulist muutust senises

töökorralduses.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale positiivne, kuna see suurendab töö tõhusust ja

õiguskaitsesüsteemi üldist toimivust, ent eeldab asutustelt mõõdukat, kuid hallatavat

kohandumist uute korralduslike nõuetega.

Mõju valdkond III: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: Eestis tegutsevad ettevõtted

Nagu on selgitatud mõjuvaldkonna I (mõju siseturvalisusele) juures, toetab kavandatav

muudatus tõhusamat rahvusvahelist koostööd ja info liikumist õiguskaitseasutuste vahel. See

omab positiivset mõju mitte üksnes elanikkonna turvatundele, vaid ka Eestis tegutsevatele

ettevõtjatele, keda Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis 158 378 (majanduslikult

aktiivset ettevõtet)78ja majanduskeskkonnale laiemalt.

Kuritegevuse mõju majandusele on oluline ja sageli alahinnatud – see pärsib ausat ettevõtlust,

kahjustab investeerimiskeskkonda ning suurendab äririske. Organiseeritud kuritegevus

tegutseb süsteemselt ja rahvusvaheliselt, mõjutades kõiki EL-i liikmesriike, sealhulgas Eestit.

2019. aastal hinnati organiseeritud kuritegevuse tekitatud kahju Euroopa Liidu majandusele

ligikaudu 139 miljardile eurole, mis moodustab ligikaudu 1% EL-i SKP-st. See summa pärineb

78 Statistikaamet, ER025: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED | Aasta ning Tegevusala

(EMTAK 2008). –

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER025/table/tableViewLayout2

63

peamiselt ebaseaduslikest tegevustest, nagu uimasti- ja inimkaubandus, finantskuriteod,

pettused ning rahapesu – valdkonnad, mis kahjustavad otseselt ka ausalt tegutsevaid ettevõtteid.

Eesti ettevõtjad puutuvad kuritegevuse mõjudega kokku näiteks olukordades, kus

konkureeritakse ebaausate turuosalistega, kes kasutavad kriminaaltulu legaalse äritegevuse

kattevarjuna. Samuti võivad ettevõtted sattuda pettuste, küberkuritegude või rahapesu skeemide

sihtmärgiks. Uimasti- ja inimkaubandusega seotud tegevused võivad mõjutada tööjõuturgu,

sotsiaalset stabiilsust ning tekitada varjatud kulusid ka ettevõtlusele.

Kavandatavad muudatused – eelkõige teabe kiirem ja täpsem liikumine EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahel – toetavad kuritegude kiiremat avastamist ja menetlemist. See

omakorda vähendab kriminaaltulu teenimise võimalusi ning tugevdab ausa konkurentsi ja

läbipaistvuse aluseid. Tugev ja tõhus õiguskaitsesüsteem suurendab usaldusväärsust ning

muudab Eesti majanduskeskkonna stabiilsemaks ja atraktiivsemaks, mis on otseselt kasulik ka

ettevõtjatele.

Eesti ettevõtetele tähendab see eelkõige riski vähenemist sattuda pettuste või muude

majanduskuritegude ohvriks. Samuti väheneb tõenäosus, et ettevõtlusruumi hõivavad

ebaseadusliku kapitali toel tegutsevad turuosalised, mis loob võrdsemad konkurentsitingimused

ning soodustab ausat ettevõtlust.

Lõppkokkuvõttes aitavad muudatused luua õiglasemat ja turvalisemat ärikeskkonda, kus aus

ettevõtlus saab areneda ilma, et seda ohustaks organiseeritud kuritegevuse varjatud mõju.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Kavandatavate muudatuste mõju sagedus ja ulatus

sihtrühmale on vähene, kuid nende mõju iseloom on selgelt positiivne ja toetab

majanduskeskkonna tugevnemist. Muudatusega ei kaasne negatiivseid mõjusid, mistõttu

hinnatakse mõju ebaoluliseks, kuid suunalt kasulikuks ja soovitavaks.

6.2. Kavandatav muudatus II: ühtse kontaktpunkti senisest suurem roll teabevahetuse

koordineerijana

Muudatusega tugevdatakse ühtse kontaktpunkti rolli rahvusvahelise teabevahetuse

koordineerijana selleks, et tagada teabevahetuse nõuetekohasus, sujuvus, kiirus ja korralduse

selgus. Sellega seoses sätestatakse:

 uurimisasutusele kohustus edastada teabevahetuse koopia alati ühtsele kontaktpunktile;

 ühtse kontaktpunkti kohustus koguda Eestit puudutava teabevahetuse kohta statistikat;

 ühtse kontaktpunkti kohustus täita iga-aastaselt aruandluskohustust Euroopa Komisjoni

ees.

Mõju valdkond I: mõju siseturvalisusele

Mõju sihtrühm I: PPA kui ühtne kontaktpunkt

Mõju sihtrühm II: PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla

Sihtrühmale I ei ole kavandatavate muudatustega lisanduvad ülesanded uued. PPA on KrMS-i

§ 50878 lõike 3 kohaselt EL-i liikmesriikidega teabevahetuse keskasutuseks ka täna. Kuna

KrMS-i § 50878 lõike 2 kohaselt osalevad teabevahetuses vaid KrMS-i § 1262 lõikes 1 nimetatud

jälitusasutused ehk PPA, KAPO, MTA, Sõjaväepolitsei ning Justiits- ja Digiministeeriumi

vanglate osakond ja vangla, on PPA-l tulnud seni korraldada üksnes jälitusasutuste

64

teabevahetust. See tähendab, et teavet on vahetatud kavandatavate muudatusega võrreldes

väiksemas mahus. Tulenevalt sellest, et suureneb teabevahetuses osalejate ring ja vahetatava

teabe ulatus, aga ka sellest, et teatava teabe vahetamine muutub kohustuslikuks, tekib

riigiüleselt kõikehõlmav vaade kuritegevuse hetkeolukorrast ja trendidest ning suureneb

uurimisasutuste kohaolu rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitluse areenil. See suurendab

EL-is, eeskätt aga Balti- ja Põhjamaades, Eesti riigi ja uurimisasutuste nähtavust usaldusväärse

partnerina.

Sihtrühma I suurem roll teabevahetuse koordineerijana on siseturvalisuse seisukohalt väga

oluline, eriti kui Prüm II andmevahetus 2027. aastaks täies mahus rakendub. Prüm II raames

toimub automaatne andmevahetus riikide vahel, hõlmates DNA-profiile, sõrmejälgi, sõidukite

registreerimisandmeid, näokujutisi ja politseiregistrite andmeid, mis on kogutud siseriiklikult

süütegude menetlemise eesmärgil. See loob uurimisasutustele võimaluse lahendada

kriminaalasju kiiremini ja tõhusamalt, kuna automaatsed andmevõrdlused aitavad kiiremini

tuvastada kokkulangevusi. Kui süsteem tuvastab kokkulangevuse ühe riigi andmebaasiga, on

isikustatud andmete saamiseks vajalik esitada teabetaotlus vastava riigi ühtsele kontaktpunktile.

See tähendab, et igas riigis peab olema koordineeriv asutus, mis suudab kiiresti ja tõhusalt

vastata teabetaotlustele ning edastada vajaliku teabe. Kuna kõigil uurimisasutustel ei ole seni

olnud kogemust selliste teabetaotluste koostamisel ja esitamisel, on ühtse kontaktpunkti rolli

suurendamine hädavajalik, et tagada süsteemi sujuv ja tõhus toimimine.

Ühtne kontaktpunkt toimib omamoodi vahendajana, aidates uurimisasutustel Prüm II raames

toimuvat andmevahetust paremini kasutada. See tagab mitte ainult kiirema juurdepääsu

olulisele teabele, vaid aitab ka vähendada sihtrühmade I ja II administratiivset koormust ja

võimalikku segadust, mis võiks tekkida otse suhtlemisel erinevate riikide andmebaaside

haldajatega. Seega aitab ühtse kontaktpunkti tugevdamine saavutada Prüm II eesmärke ning

parandada rahvusvahelist koostööd ja siseturvalisust.

Sihtrühm II vahetab teavet ka teiste EL-i liikmesriikidega ka täna. Ehkki muudatuse tulemusena

suureneb tõenäoliselt teabevahetuse maht ning saab kohustuslikuks konkreetse

teabevahetuskanali kasutamine, ei mõjuta see sihtrühma II tööd oluliselt, sest teabevahetuse

korraldamise kohustus on sihtrühmal I (sh näiteks teabe tõlkimine). Eeltoodust tulenevalt on

muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale II keskmine ning positiivne.

Mõju sihtrühmale II sõltub suuresti iga uurimisasutuse spetsiifikast ja kokkupuutest

rahvusvahelise kriminaalkoostööga. Asutuste puhul, kellel on sagedane vajadus rahvusvahelise

teabevahetuse järele (nt PPA, KAPO, MTA), on mõju nii sageduselt kui ulatuselt kõrge. Teistel

uurimisasutustel (nt Keskkonnaamet või vangla) võib mõju olla harvem, kuid strateegiliselt

siiski oluline.

Prüm II rakendumine toob kaasa vajaduse kiireks reageerimiseks ja teabetaotluste esitamiseks,

mis tähendab, et uurimisasutused peavad kohandama oma sisemist töökorraldust – sealhulgas

määrama pädevad kontaktisikud, looma ligipääsu SIENA-le ning tagama ööpäevase

reageerimisvõimekuse. Kuigi see ei too alati kaasa olulist lisakoormust (paljud uurimisasutused

juba tagavad 24/7 reageerimisvõimekuse), on oodatav siiski teatud ulatuses töömahu kasv ja

vajadus täiendava koolituse ning tehnilise toe järele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kuna PPA roll ühtse kontaktpunktina laieneb ja hõlmab

edaspidi lisaks jälitusasutustele ka teisi uurimisasutusi, on mõju sihtrühmale I pidev ja

igapäevane.

65

Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I: PPA uurimisasutusena, KAPO, MTA, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei,

Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla.

Sihtrühma moodustavad uurimisasutused, kes tegelevad kriminaalasjade kohtueelse

menetlemisega. Muudatuse põhiline mõju tuleneb kohustusest vahetada SIENA kaudu teavet

teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoliga. Muudatuse tulemusena peavad

uurimisasutused tagama võimekuse edastada, võtta vastu ja vastata ööpäev ringi teistelt EL-i

liikmesriikidelt saabunud teabetaotlustele. Juba praegu kasutavad osad uurimisasutused

SIENA-t teabevahetuseks igapäevaselt. Nendele uurimisasutustele, kes praegu SIENA-ga

ühendatud ei ole rakendub SIENA kasutamise kohustus 2027. aasta 12. juunist.

Muudatus toob kõikidele uurimisasutustele kaasa täiendava ametnike koolitusvajaduse. Tuleb

tagada, et ametnikud on teadlikud nii kohustusest kui võimalusest vahetada teavet ning täidavad

õigesti seaduse nõudeid.

Teabevahetuses osalemine ööpäev ringi võib nõuda uurimisasutustelt töökorralduse

kohandamist. Arvestades uurimisasutuste seniseid teabevahetuse mahte ja asjaolu, et ühtne

kontaktpunkt töötab juba praegu ööpäev ringi, jälgib kõiki sissetulevaid teabetaotlusi, vastab

neile ise või edastab need vastamiseks pädevale uurimisasutusele, ei ole vajalikud muudatused

uurimisasutuste töökorraldusele ulatuslikud. Peamine töökorralduse muutus seisneb valveaja

kehtestamises ametnikele, kes suhtlevad ühtse kontaktpunktiga asutuse nimel. Tänaste

tehniliste võimaluste juures tähendab ööpäevaringne juurdepääs SIENA-le ligipääsu

politseivõrgus töötavale sülearvutile. See tähendab, et eraldi ööpäevaringse töögraafikuga

üksust ei ole vaja luua. Piisab sellest, kui uurimisasutus on funktsionaalselt kättesaadav ehk

suudab kiiresti reageerida kontaktpunkti pöördumistele ja vastata neile ettenähtud tähtaegade

jooksul. Uurimisasutus ja ühtne kontaktpunkt peavad omavahel kokku leppima täpses

töökorralduses. Väiksemate koosseisudega uurimisasutuste puhul võib ööpäevaringse

teabevahetusvõimekuse tagamine tähendada, et määratud ametnik on valveajal kättesaadav

telefonitsi ning omab juurdepääsu SIENA-le ning muudele tööks vajalikele andmebaasidele

mobiilseadme kaudu. Sellise korraldusega saab teabetaotlustele vastata sõltumata asukohast.

Valveaja kehtestamine võib põhjustada uurimisasutusele mõningaid lisakulusid, kuid kuna

sihtrühma kuuluvad uurimisasutused tagavad üldjuhul juba praegu operatiivse reageerimise

ööpäevaringselt, ei ole lisakulud märkimisväärsed. Selliste kuludega tuleb siiski arvestada

asutuse eelarve planeerimisel.

Mõju sihtrühm II: ühtne kontaktpunkt

Teabevahetuse mahu ja selles osalevate uurimisasutuste ringi suurenemisega tõuseb ühtse

kontaktpunkti töökoormus, ent muudatuse mõju neile on valdavalt positiivne, sest edaspidi on

ühtsel kontaktpunktil võimalik saada operatiivselt teavet kõikidelt uurimisasutustelt kindla

kanali kaudu. Näiteks vahetab Sõjaväepolitsei regulaarselt teavet liitlaste sõjaväepolitsei

üksustega, kes tavaliselt asuvad Eestis kohapeal, ent teave vastavatest rikkumistest ei jõua

politseini või ei jõua seda õigel ajal, sest puudub muu platvorm teabevahetuseks kui füüsiline

kohtumine osapoolte vahel. Kuna teabevahetuses osalemisega liituvad uurimisasutused peavad

olema SIENA-ga otse ühendatud, saavad nad edaspidi sisestada SIENA-sse teavet ise. Sellest

on huvitatud näiteks Keskkonnaamet, kelle teabevahetuse vajadus teiste EL-i liikmesriikidega

on kasvutrendis ja jõudnud tasemeni, kus PPA koormus keskkonnakuritegusid puudutavate

SIENA teadete vahendajana on jõudnud talumispiirini. Pea iganädalaselt vahetavad

Keskkonnaameti ligikaudu 15 uurijat keskkonnakuritegudega seonduvat teavet teiste EL-i

liikmesriikidega. Eelkõige vahetatakse teavet riikidevahelise jäätmeveo, ohustatud liikidega

66

kaubitsemise ja (mere) reostusjuhtumite kohta. Praegu vahetatakse keskkonnakuritegusid

puudutavat teavet PPA kaudu pelgalt seetõttu, et Keskkonnaametil puudub juurdepääs SIENA-

le. See takistus tekitab lisakoormust ja ebamugavusi nii Keskkonnaametile kui ka PPA-le, kuna

teavet ei saa otse ja iseseisvalt vahetada.

Ühtse kontaktpunkti töökorraldusele omab positiivset mõju ka uurimisasutuste kohustus tagada

suutlikkus teabetaotlustele vastata ööpäev ringi, sest see teeb võimalikuks lühikestes

vastamistähtaegades püsimise. Konkreetse sidekanali ja kontakti olemasolu uurimisasutuses

aitab ühtse kontaktpunkti ametnikke säästa aegkriitilises olukorras tarbetust ajakulust ning

lisapingetest, mis tekivad teises asutuses taotlusele vastamiseks pädeva ametniku otsimisega.

Muudatusega kaasnev negatiivne mõju ühtse kontaktpunkti töökorraldusele seisneb vajaduses

tagada olemasoleva ressursiga teabevahetuses osalevate uurimisasutuste ametnike koolitamine.

Kuna oluline osa uurimisasutustest ei kasuta SIENA-t praegu ning nende senine kokkupuude

rahvusvahelise teabevahetuse ja ühtse kontaktpunktiga on pigem juhuslikku laadi ja harv, tuleb

tagada nende koolitamine. Eeltoodu põhjustab keskmist negatiivset mõju ühtse kontaktpunkti

töökorraldusele, kuna vastavasisuliseks koolitamiseks on praegu pädev vaid nende personal

ning koolitused tuleb tagada olemasolevate ametnikega põhitöö kõrvalt. Mõju esinemise

sagedus on väike, sest koolitusvajadus esineb seadusemuudatuste jõustumisel, misjärel on

uurimisasutuste koolitatud ametnikud võimelised tulevikus lisanduvaid kolleege koolitama.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale I on keskmine,

kuid muudatusega ei kaasne olulist negatiivset mõju, vaid eeldatav mõju on positiivne.

Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale II on keskmine. Sihtrühmade I ja II käitumises

kaasnevad küll muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.

6.3. Mõju isikuandmete töötlemisele

Käesoleva eelnõuga Rootsi direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel lähtutakse reeglitest ja

protseduuridest, mis võimaldavad tõhusat ja turvalist andmevahetust õiguskaitseasutuste vahel,

säilitades samas isikuandmete kaitse kõrge taseme. Eelnõu eesmärk on parandada

õiguskaitseasutuste koostööd ja teabevahetust, et tõhustada kuritegevuse ennetamist, uurimist

ja avastamist. See hõlmab isikuandmete töötlemist, sealhulgas kogumist, säilitamist, kasutamist

ja edastamist EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel.

PPA koostab kavandatavate muudatustega seoses andmekaitsealase mõjuhinnangu 2025. aasta

lõpuks. Selle koostamine on vajalik, et hinnata isikuandmete töötlemise ja vahetamise mõjusid,

tuvastada võimalikud riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele ning määratleda

meetmed nende riskide maandamiseks. Koostatav analüüs on mõeldud asutusesiseseks

kasutamiseks.

Andmetöötluse kirjeldus

 Töödeldavad andmed: isikuandmed, sealhulgas nimed, sünniajad, aadressid,

kontaktandmed, kriminaalmenetluse andmed, biomeetrilised andmed ja muud isiku

kohta teadaolevad andmed, mis on seotud andmetöötluse eesmärgiga.

 Andmete saajad ja andjad: uurimisasutused ja õiguskaitseasutused teistes EL-i

liikmesriikides.

 Andmetöötluse eesmärgid: kuritegude ennetamine, uurimine, avastamine ja

menetlemine.

 Andmete säilitamine ja neile juurdepääs: andmeid säilitatakse KrMS-is ette nähtud

tähtajani. Andmetele juurdepääs on piiratud ja kaitstud turvameetmetega. Juurdepääs

võimaldatakse üksnes konkreetse eesmärgi täitmiseks ja kindlatele teenistujatele,

67

seejuures on tagantjärgi võimalik kindlaks teha kes ja millistele andmetele ligi on

pääsenud (logimine). Andmeid edastatakse ainult teabetaotluse esitajale.

Riskid

 Privaatsus ja konfidentsiaalsus: Võimalus, et isikuandmed lekivad, neid töödeldakse

lubatust suuremal määral, kasutatakse vääralt või neid säilitatakse kauem, kui lubatud.

 Andmete täpsus ja ajakohasus: risk, et andmed ei ole täpsed ega ajakohased, mis võib

viia vale otsuste tegemiseni õiguskaitseasutustes.

 Andmesubjektide õiguste rikkumine: oht, et andmesubjektide õigusi, nagu

juurdepääsu- ja parandamisõigust, ei austata piisavalt, ning risk, et töödeldakse

isikuandmeid isiku kohta, kelle andmete töötlemiseks pole õigustatud alust.

Maandamismeetmed

 Tehnilised meetmed: krüpteerimine, logimine ja turvalised kommunikatsioonikanalid.

 Organisatsioonilised meetmed: selged asutusesisesed reeglid ja protseduurid andmete

töötlemiseks, juurdepääsupiirangud ja ametnike koolitamine andmekaitse teemal.

 Õiguslikud meetmed: kooskõla IKS-iga ja EL-i andmekaitseõigusaktidega, sealhulgas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/680, mis

käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega

süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või

kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist

ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (edaspidi

õiguskaitsedirektiiv)79.

 Järelevalve ja audit: regulaarne järelevalve ja audit, et tagada andmekaitsemeetmete

tõhusus ja vastavus õigusaktidele.

Rootsi direktiivist tekkiv kohustus tagada põhiõiguste kaitse isikuandmetöötluse kontekstis

tuleneb juba praegu nii PS-ist, kehtivast EL-i õigusest kui ka Eestile siduvatest

rahvusvahelistest inimõigusi tagavatest instrumentidest. Teabevahetus riivab õigust

isikuandmete kaitsele ning on tihedalt seotud õigusega era- ja perekonnaelu austamisele ning

informatsioonilisele enesemääramisõigusele.

Kuna IKS-is ja KrMS-is on juba praegu ette nähtud ja tagatud nõutaval tasemel isikuandmete

kaitse, ei minda ka Rootsi direktiivi üle võtvas KrMS-i ja PPVS-i regulatsioonis sellest

kaugemale, vaid tagatakse täielik kooskõla isikuandmete kaitse regulatsiooniga.

Teabevahetus peab toimuma SIENA kaudu selleks, et tagada isikuandmete kaitse vastavalt EL-

i õigusele. SIENA kasutamine sidekanalina suurendab isikuandmete töötlemise turvalisust ja

isikuandmete üldist kaitset võimaliku kuritarvitamise eest.

Isikuandmete suuremas mahus töötlemisega suureneb paratamatult isikuandmetega seotud

rikkumise risk. Näiteks andmelekke (konfidentsiaalsuse kadu), teenuste häirituse (käideldavuse

kadu), andmete volitamata muutmise (tervikluse kadu) või väärkasutuse ja juurdepääsu

kuritarvitamise asetleidmise tõenäosus. Võrreldes praegusega on need riskid tulevikus oluliselt

paremini maandatud, sest isikuandmete töötlemine SIENA kaudu on oluliselt turvalisem, kui

alternatiivsete sidepidamisvahendite ja -kanalite kaudu. SIENA on spetsiaalselt loodud

turvaliseks teabevahetuseks õiguskaitseasutuste vahel, järgides kõrgeid küberturvalisuse

standardeid. See hõlmab krüpteeritud andmeedastust, autentimist ja juurdepääsupiiranguid, mis

79 Vt. lähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste

andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK

68

muudavad selle turvalisemaks kui alternatiivsed sidekanalid, nagu e-post või avalikud

suhtlusplatvormid. SIENA võimaldab toimingute jälgitavust ja logimist, mis tagab, et iga

toiming on dokumenteeritud ning volitamata juurdepääsu korral on võimalik kiiresti tuvastada

rikkumised. See vähendab oluliselt riske võrreldes vähem struktureeritud ja vähem jälgitavate

kanalitega. SIENA kasutamine nõuab osalevatelt asutustelt ühtsete turva- ja

töötlemisstandardite järgimist, mis tagab, et andmete käitlemine toimub kooskõlas

rahvusvaheliste andmekaitse- ja turvanõuetega. Alternatiivsed suhtluskanalid, nagu e-post või

mittekrüpteeritud andmeedastus, on sageli haavatavad andmelekete, andmepüügirünnakute ja

küberturvalisuse rikkumiste suhtes. SIENA kasutamine maandab neid riske, pakkudes oluliselt

paremat turvalisust.

Ühtne kontaktpunkt kasutab teabevahetuse andmete töötlemiseks töövoosüsteemi, mis

võimaldab:

 täpselt tuvastada, kes ja millise kaasuse raames andmeid töödelnud on;

 vältida andmete ja päringute dubleerimist;

 ennetada põhjendamatute päringute tegemist.

Töövoosüsteem vähendab märkimisväärselt isikuandmete põhjendamatu töötlemise riski, mis

võib tuleneda eksimusest või hooletusest. Süsteem kuvab andmete töötlejale selgelt, millised

toimingud teabevahetusega on juba tehtud ja millised vajavad veel teostamist. PPA vastutab

töövoosüsteemi loomise, selle viimise vastavusse nõuetele ning õiguspärase kasutamise

tagamise eest. PPA peab samuti tagama, et töövoosüsteemi logimisreeglid vastavad IKS-ile ja

teistele andmekaitsenõuetele. Vajadusel tuleb teha ka täiendavaid IT-arendusi, et süsteem

vastaks kõigile nõuetele.

Kavandatavad muudatused ühtlustavad, arendavad ja täpsustavad õiguskaitseasutuste

omavahelist teabevahetust, muutes selle tõhusamaks ja samal ajal paremini kaitstes isikute

põhiõigusi. Muudatustega luuakse suurem õigusselgus, määratledes selgelt:

 millist teavet võib ja tuleb vahetada EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel;

 kuidas selline teabevahetus peab toimuma.

Need täpsustused vähendavad praktikas tekkivaid probleeme KrMS-i ja PPVS-i rakendamisel.

Muudatuste abil kehtestatakse selged ja üksikasjalikud juhised teabevahetuseks teiste EL-i

liikmesriikide ja Europoliga. Samuti sätestatakse konkreetsed alused, mille korral võib

teabevahetusest põhjendatult keelduda. Selline raamistik tagab õigusselguse ja aitab

õiguskaitseasutustel oma ülesandeid tõhusamalt täita.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Nii ühtsele kontaktpunktile (PPA) kui uurimisasutustele lisanduvad eelnõu rakendamisega

teatud kulud ja täiendav töökoormus, samuti kaasnevad eelnõukohaste muudatuste

rakendumisel kulud seoses koolitusvajadusega ning IT-süsteemide arendamisega.

7.1. Ühtne kontaktpunkt

Praegu töötleb ühtne kontaktpunkt erinevates kanalites (SIS, Interpoli-i 24/7 ja SIENA) kokku

umbes 130 000–150 000 teabeühikut aastas (koos kolmandate riikidega üle 200 000).

Eelnimetatud töötlus hõlmab näiteks teabetaotlusi ja operatiivinfo sisestusi infosüsteemidesse.

Juba praegune statistika näitab teabevahetuse mahu kasvu. Eelnõuga kavandatavad

muudatused, eeskätt kohustus vahetada veel rohkem teavet, ning teabevahetuse tähtaegade

lühenemine, suurendavad teabevahetuse mahtu veelgi.

69

Käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega suureneb ühtse kontaktpunkti koordineeriv

roll nii organisatsioonisiseselt kui väljaspoole. Esiteks seetõttu, et teatav teabevahetus muutub

kohustuslikuks. Samuti seetõttu, et senine teabevahetuse tähtaja üldreegel lüheneb poole võrra

ehk seniselt 14 päevalt seitsmele. Lisaks tuleb välja töötada ja ajakohasena hoida tööprotsessid,

mis toetavad teabevahetust mitmete uurimisasutustega, kellega senine kogemus teabevahetuses

on olnud kasin või puudunud.

Tagamaks rahvusvahelise teabevahetuse ning uute tööprotsessidega kaasneva töö (nt andmete

säilitamine ja statistika kogumine) nõutaval tasemel, sh olemasolevate ametnike puhkuste, töö-

ja puhkeaja tagamine, tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks vajalikel koolitustel

osalemine, töötervishoiuga seotud aja võimaldamine, on PPA hinnangul vaja ühtset

kontaktpunkti täiendada seitsme ametnikuga. Täiendavate ametikohtade loomine lisab igasse

vahetusse ühe ametniku, tagab rahvusvahelisele teabevahetusele esitatud nõuete täitmise,

sealhulgas tähtaegadest kinnipidamise, ning vahetatava teabe ja süsteemidesse kantavate

andmete kvaliteedi. Kuna suurim koormus langeb vahetustega töötavatele ja kogu töövoogu

haldavatele operatiivinfo halduritele, on vajalik igasse vahetusse ühe täiendava ametniku

lisamine ehk kokku on vaja PPA-sse juurde viis operatiivinfo halduri ametikohta. Arvestades

Rootsi direktiivi rakendumisega kaasnevaid täiendavaid kvaliteedinõudeid on vajalik ka ühe

rakenduseksperdi ametikoha loomine, kelle ülesandeks on teiste ametnike toetamine

andmekvaliteedi küsimustes ning töövoo sujuvuse ning tähtaegade järgimise korraldamine. See

on vajalik, kuna SIENA kasutajaid on väljaspool ühtset kontaktpunkti ligikaudu 50, ning

tegemist ametnikega, kes oma menetlustes teevad iseseisvalt teabetaotlusi välisriikidesse, ent

ei tee selliseid teabetaotlusi enda põhitööna. Samuti on hiljemalt kolm aastat peale Rootsi

direktiivi ülevõtmist vaja vähemalt ühte eraldi ametikohta selleks, et hinnata kõiki toimunud

teabevahetusi ehk vaadata neid üle eesmärgiga otsustada isikuandmete edasise säilitamise

põhjendatuse üle.

Täiendavate ametikohtade loomiseks vajab PPA 2025. aastal 500 000 eurot ja alates 2026.

aastast 481 000 eurot aastas. Siseministeeriumi valitsemisala eelarves puuduvad vahendid

täiendavateks kuludeks ning vajalike ametikohtade loomiseks on vaja tagada PPA-le

lisarahastus riigieelarvest.

7.2. IT-arendused

Eelnõuga nähakse ette, et teabevahetuse tõhusaks korraldamiseks peab ühtsel kontaktpunktil

olema elektrooniline töövoosüsteem. PPA olemasolev töövoosüsteemi rakendus on kasutusel

2013. aastast ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)

hinnangul on tegemist amortiseerunud tarkvaraga, mis ei ole enam vastavuses sellisele

süsteemile esitatud turvanõuetele (ISKE K3T2S2). Samuti ei ole võimalik arendada uusi

vajalikke funktsionaalsusi ehk tagada teabevahetust erinevate EL-i IT-süsteemide ja riiklike

süsteemide vahel. Erinevate hindamiste tulemusel (nt Schengeni hindamised, Andmekaitse

Inspektsiooni kontrollkäik Sirene büroosse) on Eestile tehtud korduvad ettekirjutused

rahvusvahelise teabevahetuse töövoo automatiseerimiseks ja liidestamiseks teiste

infosüsteemidega, sealhulgas SIENA-ga.

PPA olemasolev elektrooniline töövoosüsteem ei sisalda võimalust automaatselt integreerida

teabevooge, mis on seotud teiste EL-i liikmesriikide poolt vastu võetud või neile saadetud

sissetulevate ja väljaminevate teabetaotlustega. Lisaks ei võimalda praegune töövoosüsteem

automaatselt salvestada asjakohast suhtlust või teabevahetust ühtse kontaktpunkti ja

uurimisasutuste vahel. Interpoli ülemaailmne politsei sidekanal I-24/7 ei ole täielikult

integreeritud elektroonilisse töövoosüsteemi ja seda hallatakse sõnumite käsitsi registreerimise

70

kaudu ühtse kontaktpunkti töövoosüsteemis, samas kui SIENA ei ole sellesse integreeritud.

Selline eraldamine võib viivitada või isegi takistada erinevate rahvusvaheliste kanalite kaudu

toimunud teabevahetuse seoste tuvastamist. Lisaks ei ole tõhus teabehaldus võimalik, kuna

äriprotsesse ei saa automatiseerida ja lõppkasutajad peavad täiendavalt käsitsi salvestama

teavet, mis võib kahjustada analüüsi ja piiriülese teabevahetuse tõhusust ja tulemuslikkust.

Töövoosüsteem ei paku praegu peaaegu mingit automatiseerimist, kuna see ei hõlma võimalust

otsida ja salvestada saadaolevat teavet asjakohastes riiklikes, EL-i ja rahvusvahelistes

andmebaasides, ning see ei ole ühendatud kõigi asjakohaste õiguskaitsealase koostöö

kanalitega, nagu SIENA ja Interpoli ülemaailmne politsei sidekanal I-24/7.

Arvestades eeltoodut peab PPA eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamiseks kas

uuendama olemasolevat töövoosüsteemi või looma täiesti uue süsteemi.

PPA ja SMIT on hinnanud, et olemasoleva elektroonilise töövoosüsteemi (vana platvorm)

mittetoimimine võib tuua kaasa andmekaitsenõuete rikkumise, näiteks andmete säilitamisel,

ning platvorm on vastuvõtlik erinevatele turvanõrkustele. Samuti võib vanal platvormil

töövoosüsteemi mittetoimimine tuua kaasa täiendava töövoo rakendamise, mis on

rahvusvahelisest kokkuleppest erinev ja koormab nii siseriiklikke kui ka rahvusvaheliste

välispartnerite ressurssi.

Tulenevalt eeltoodust on PPA ja SMIT hinnanud vajalikuks töövoosüsteemi uuele platvormile

viimise. Sellega seoses kaasneb PPA-le kulu ligikaudu 500 000 eurot. Siseministeeriumi

valitsemisala eelarves puuduvad vahendid täiendavateks kuludeks ning vajalike IT-arenduste

tegemiseks on vaja tagada PPA-le lisarahastus riigieelarvest.

7.3. Koolituskulud

Arvestades üha suurenevat vajadust piiriülese õiguskaitsealase koostöö järele, sealhulgas

sellega seonduvat tundliku teabe käsitlemist, on oluline, et ühtse kontaktpunkti ja

uurimisasutuse töötajatel oleksid KrMS-i ja PPVS-i kohaste ülesannete õiguspäraseks, tõhusaks

ja tulemuslikuks täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Selleks tuleb nii ühtse

kontaktpunkti töötajatele kui uurimisasutuste ametnikele pakkuda asjakohaseid ja

korrapäraseid koolitusi, mis vastavad nende ametialastele vajadustele ja konkreetsele taustale

ning hõlbustavad kehtestatavate normide täitmiseks vajalikke kontakte teiste EL-i

liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja pädevate õiguskaitseasutustega. Koolitused peaksid

olema suunatud eelkõige andmetöötlusprogrammide ja IT-süsteemide nõuetekohasele

kasutamisele. Samuti on vajalik täiendada ametnike teadmisi EL-i ja liikmesriikide justiits- ja

siseküsimuste valdkonna õigusraamistike osas, keskendudes eelkõige isikuandmete kaitsele,

õiguskaitsealasele koostööle ja juurdepääsupiiranguga teabe käitlemisele. Kindlasti on oluline

parandada rahvusvahelises koostöös osalevate ametnike inglise keele oskust, et aidata ületada

keelebarjääre.

Ametnike koolitamiseks on võimalik kasutada ka Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti80

(edaspidi CEPOL) pakutavaid koolitusi ja asjakohaseid vahendeid. Uurimisasutused ja ühtne

kontaktpunkt võiksid kaaluda võimalust, et nende töötajad saaksid veeta ühe nädala Europoli

tööga tutvudes. Samuti tuleks võimalusel kasutada muid asjakohaseid pakkumisi, mida on

tehtud EL-i eelarvest rahastatavate programmide ja projektide, näiteks CEPOL-i

vahetusprogrammi raames.

80 Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL). Kättesaadav: https://www.cepol.europa.eu/et

71

Eelnõu rakendamisega seonduvad koolituskulud näeb iga uurimisasutus ja ühtne kontaktpunkt

ette oma eelarves.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on PPVS-i § 259 lõike 3 alusel vaja kehtestada üks uus rakendusakt:

 siseministri määrus „Nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja haldamisele

ning selle andmete töötlemisele, logimisele, kontrollile, juurdepääsule, väljastatavale

statistikale ja järelevalvele“.

Olemasolevaid rakendusakte muuta vaja ei ole. Kehtetuks muutuvad:

 siseministri 10. juuni 2015. aasta määruse nr 32 „Euroopa Liidu liikmesriigile teabe ja

jälitustoiminguga kogutud teabe edastamise vorm“ redaktsioon avaldamismärkega RT

I, 12.06.2015, 3;

 siseministri 22. detsembri 2014. aasta määruse nr 58 „Euroopa Liidu liikmesriigilt teabe

ja jälitustoiminguga kogutud teabe taotlemise vorm“ redaktsioon avaldamismärkega RT

I, 29.12.2014, 51.

9. Seaduse jõustumine

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Eelnõu on läbinud

esimese kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis (EIS). Eelnõule esitatud märkuste ja

ettepanekutega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 3.

1

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga) eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rootsi direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel

2

EL

õigusakti

norm

EL õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

Art 1(1) Ei - Sätestab direktiivi

reguleerimisala ja eesmärgi.

Art 1(2) Ei - Sätestab direktiivi

kohaldamisala.

Art 1(3) Ei - Täiendab direktiivi

kohaldamisega seonduvat ega

vaja ülevõtmist.

Art 1(4) Ei - Täiendab direktiivi

kohaldamisega seonduvat ega

vaja ülevõtmist.

Art 2 1) Jah

KrMS § 50885 lg 1

KrMS § 31 lg 1

Direktiivi art 2 1) määratleb

mõiste „pädev

õiguskaitseasutus“, milleks

Eesti õigusaktide järgi on

KrMS-i § 31 lõikes 1

nimetatud uurimisasutused.

Kehtiva KrMS-i § 50878 lg 2

järgi on EL-i tasemel

süütegude avastamiseks,

tõkestamiseks ja

kriminaalmenetluse

läbiviimise eesmärgil

teabevahetuseks pädevad

KrMS §-s 1262 nimetatud

jälitusasutused ehk asutused,

kes võivad ise teha

jälitustoiminguid (s.o eeskätt

PPA, KAPO, MTA, SP).

Kehtiva KrMS-i § 50878 lg 3

kohaselt on teabe ja

jälitustoiminguga kogutud

teabe vahetamise keskasutus

PPA, MTA oma pädevuse

raames.

Eelnõukohase KrMS-i 19.

peatüki 8. jao 10. jaotise 1.

alljaotise, täpsemalt § 50885 lg

1, kohaselt võivad kõik

KrMS-is nimetatud

3

uurimisasutused teiste EL-i

riikidega teavet vahetada.

Art 2 2) Jah KrMS § 50885 lg 1

KrMS § 50886 lg 1

KrMS § 31 lg 1

Määratleb mõiste „volitatud

õiguskaitseasutus“. See on

direktiivi järgi pädev

õiguskaitseasutus, kellel on

õigus esitada taotlus teise

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile kooskõlas

artikli 4 lõikega 1. Eestis on

selleks PPA, kes on KrMS-i

kohaselt ühtne kontaktpunkt.

KrMS-i § 50878 lg 3 kohaselt

on rahvusvahelise koostöö

keskasutus PPA ja MTA

osaleb rahvusvahelises

koostöös iseseisvalt oma

pädevuse piires.

Eelnõukohase KrMS-i

§ 50886 lõike 1 järgi on ühtne

kontaktpunkt PPA ning §

50885 lg 1 järgi on nii

pädevaks kui volitatud

õiguskaitseasutuseks

direktiivi mõttes kõik KrMS-i

§ 31 lg-s 1 nimetatud

uurimisasutused (oma

pädevuse piires).

Art 2 3) Jah KrMS § 4896

KrMS § 50896 lg 1

Määratleb mõiste „raske

kuritegu“, lähtudes Euroopa

vahistamismääruse

raamotsuse (2002/584/JSK)

art-st 2 lg 2 ning Europoli

määruse (EL2016/794) art-st

3 lg 1 ja 2.

Antud koosseisud on

ammendavalt KrMS §-s 4896

välja toodud ega vaja

täiendamist. Viide jaotises

KrMS §-le 4896 on

rakendajatele lihtsuse ja

selguse mõttes välja toodud

KrMS § 50896 lg 1

omaalgatusliku teabeedastuse

juures.

4

Art 2 4) Jah KrMS § 50885 lg 2

KrMS § 152 lg 1,

KrMS § 63 lg 1 ja 2

Määratleb mõiste „teave“.

Direktiivi järgi on selleks

igasugune sisu, mis puudutab

vähemalt üht füüsilist või

juriidilist isikut, fakte või

asjaolusid, sh kriminaalteave,

ja mis on süütegude

tõkestamiseks, avastamiseks

või uurimiseks vajalik.

KrMS-s pole sõnaselgelt

määratletud, ent on tuletatav

KrMS-i § 152 lg-st 1, mis

sätestab, et KrMS-i raames on

õigus töödelda isikuandmeid,

mis on vajalikud kohtueelse

menetluse ja kohtumenetluse

läbiviimiseks, tõendite

kogumiseks, kriminaalasjas

tehtud lahendi täitmisele

pööramiseks, jälitustoimingu

tegemiseks vms.

Vajalikkus – eesmärk

sisaldub KrMS-i § 63 lg 1 ja 2

tõendeid puudutavas ja §-s

1262 jälitustoimingu tegemise

alustes.

Eelnõukohase KrMS-i § 50885

lg-s 2 sätestatakse

direktiivikohane teabe

üldmõiste.

Art 2 5) Jah KrMS § 50888 lg 1 Direktiivi järgi on

kättesaadavaks teabeks

uurimisasutusel olemasolev

teave ning teave, mille ta

suudab hankida

sunnimeetmeid rakendamata.

Ehkki eelnõuga ei tooda

seadusesse sisse uut mõistet

„kättesaadav teave“, tuleneb

see loogiliselt KrMS § 50888

lg 1 ja 3 sõnastusest.

Art 2 6) Jah KrMS § 50888 lg 1 p 1 Määratleb mõiste „otse

juurdepääsetav teave“.

Direktiivi järgi on selleks

teave, mida hoitakse

5

andmebaasis ja millele on

uurimisasutusel juurdepääs.

Eelnõu kohaselt on otse

juurdepääsetav teave

andmekogu andmed, millele

on ühtsel kontaktpunktil või

uurimisasutusel juurdepääs.

Art 2 7) Jah KrMS § 50888 lg 1 p 2 Määratleb mõiste „kaudselt

juurdepääsetav teave“.

Direktiivi järgi on selleks

teave, mida uurimisasutus

võib saada sunnimeetmeid

rakendamata teistelt avaliku

sektori asutustelt või selles

riigis asutatud eraõiguslikult

isikult.

Eelnõu kohaselt on kaudselt

juurdepääsetav teave teave,

mille ühtne kontaktpunkt või

uurimisasutus võib saada

riiklikku sundi rakendamata

teiselt ametiasutuselt või

füüsiliselt või juriidiliselt

isikult.

Art 2 8) Ei - Viitab sellele, et direktiivis

kasutatakse terminit

„isikuandmed“ nagu on

määratletud direktiivi (EL)

2016/680 artikli 3 punktis 1.

Mõiste loomine riigisisesesse

õigusesse ei ole direktiivi

ülevõtmiseks vajalik.

Art 3 (a) Jah KrMS-i § 50888 lg 2 Kättesaadavuse põhimõte ehk

art-s 2 p 5 nimetatud

kättesaadav teave edastatakse

teise EL-i liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või pädevale

õiguskaitseasutusele.

KrMS § 50888 lg 2 sätestab,

et teise EL-i liikmesriigi

ühtsele kontaktpunktile või

õiguskaitseasutusele ning

Europolile edastatakse teavet

samadel tingimustel ja

ulatuses, kui riigisisese

teabevahetuse puhul

6

Art 3 (b) Jah KrMS-i § 50888 lg 2 KrMS § 50888 lg 2 sätestab, et

teise EL-i liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või

õiguskaitseasutusele ning

Europolile edastatakse teavet

samadel tingimustel ja

ulatuses, kui riigisisese

teabevahetuse puhul.

Art 3 (c) Jah KrMS-i § 50889 lg 1 Konfidentsiaalsuse põhimõte

ehk kohustus tagada teabe

edastanud liikmesriigi

sätestatud salastustase ja

sellega seonduvate nõuete

täitmine teabe töötlemisel.

KrMS-i § 50889 lg-s 1

sätestatakse, et teiselt EL-i

liikmesriigilt saadud teavet

võib kasutada, sealhulgas

kohtumenetluses tõendina,

selle edastanud EL-i

liikmesriigi nõusolekul ja

tingimustel.

Art 3 (d) Jah KrMS § 50889 lg 1 ja

2,

KrMS § 50891 lg 1 p 4

Omandiõiguse põhimõte ehk

teavet käideldakse ainult

algse riigi loal ja nõuete

kohaselt.

- KrMS-i § 50888 lg-s 2

sätestatakse, et teavet

edastatakse samadel

tingimustel ja ulatuses

nagu riigisiseses

teabeedastuses;

- KrMS-i § 50889 lg-s 1

sätestatakse, et teiselt

EL-i liikmesriigilt

saadud teavet võib

kasutada, sealhulgas

kohtumenetluses

tõendina, selle

edastanud EL-i

liikmesriigi

nõusolekul ja

tingimustel;

- KrMS-i § 50889 lg 2

sätestab, et kui teave

on EL-i väliselt riigilt,

võib selle edastada

teisele EL-i

7

liikmesriigile või

Europolile, kui muu

riik on andnud teabe

edastamiseks

nõusoleku ja

kehtestanud teabe

kasutamise

tingimused.

- § 50891 lg 1 p 4

sätestab, et

teabetaotlusele

vastamisest

keeldutakse kui

taotletakse teavet, mis

on saadud teiselt EL-i

liikmesriigilt või

kolmandalt riigilt, kes

ei ole andnud selle

edastamiseks

nõusolekut

Art 3 (e) Jah PPVS § 259 lg 3 alusel

kehtestatav määrus

„Nõuded

töövoosüsteemi

toimimisele,

ülesehitusele ja

haldamisele ning selle

andmete töötlemisele,

logimisele, kontrollile,

juurdepääsule,

väljastatavale

statistikale ja

järelevalvele“;

IKS § 26

KrMS § 50891 lg 1 p 3

Andmete usaldusväärsuse

põhimõte ehk kohustus tagada

andmete ajakohasus, st

ebaõiged, mittetäielikud või

aegunud isikuandmed tuleb

parandada, muuta, kustutada

või tunnistada aegunuks ning

kõiki liikmesriike tegevusest

teavitada, vajadusel käitlemist

piirata.

KrMS-i § 50891 lg 1 p 3

kohaselt keeldutakse

teabetaotlusele vastamisest

kui taotletakse teavet, mis on

ebaõige, mittetäielik või

aegunud.

Kavandatavas siseministri

määruses „Nõuded

töövoosüsteemi toimimisele,

ülesehitusele ja haldamisele

ning selle andmete

töötlemisele, logimisele,

kontrollile, juurdepääsule,

väljastatavale statistikale ja

järelevalvele“ plaanitakse ette

näha, et teabetaotluses

esitatud isikuandmed, mis on

osutunud ebaõigeks,

8

mittetäielikuks või aegunuks,

tuleb kustutada või parandada

või nende töötlemist piirata

ning kõiki nende andmete

vastuvõtjaid tuleb

probleemist viivitamata

teavitada.

Art 4(1) Jah, osaliselt KrMS §50885 lg 1 ja

§ 31 lg 1;

KrMS § 50893 lg 1 ja

2;

KrMS § 50894 lg 3;

KrMS § 50896 lg 3;

KrMS § 50897 lg 1

Sätestab liikmesriigi

kohustuse tagada:

 Art 4 lg 1: nimekiri

komisjonile volitatud

õiguskaitseasutustest

(Eelnõukohases

KrMS §-s 50885 lg 1 ja

KrMS § 31 lg 1);

 Art 4 lg 1: enda

ühtsele

kontaktpunktile

teabevahetuse koopia

saatmise kohustus

(eelnõukohane KrMS

§ 50893 lg 1 ja 2 ehk

teabetaotluse vastuse

koopia edastamise

kohustus; KrMS §

50894 lg 3 ehk

teabetaotluse

esitamisel koopia

saatmise kohustus;

KrMS § 50896 lg 3 ehk

koopia saatmise

kohustus

omaalgatusliku

teabeedastuse puhul;

KrMS § 50897 lg 1 ehk

Europolile teabe

koopia edastamine).

Art 4(2) Jah KrMS §50893 lg 3,

KrMS § 50894 lg 3,

KrMS § 50896 lg 3

Sätestab erireegli liikmesriigi

ühtse kontaktpunkti

teavitamises, lubades

üksikjuhtumitel erisuse kui:

a) tundliku uurimise puhul on

vaja tagada

konfidentsiaalsus;

b) teave puudutab

terrorismijuhumit;

c) ohtu seataks üksikisiku

turvalisus.

9

Eelnõukohase KrMS-i §§-de

50893 lg 3, 50894 lg 3 ja 50896

lg 3 kohaselt ei pea ühtsele

kontaktpunktile edastama

teabevahetuse koopiat kui

seeläbi seataks ohtu isiku

turvalisus, käimasolev

kriminaalmenetlus või kui

teavet vahetatakse

terrorikuriteo kohta, mis ei

hõlma hädaolukorra

lahendamist.

Art 4(3) Jah KrMS § 50894 lg 1,

§ 50895 p 2 ja 5,

§ 50891 lg 1 p 11

Sätestab, et teabetaotluse

tohib teisele liikmesriigile

esitada vaid siis, kui

objektiivselt leitakse, et

taotletav teave on vajalik ja

proportsionaalne ning teisele

liikmesriigile kättesaadav.

Eelnõukohaste KrMS-i §

50894 lg 1 ja § 50895 p-de 2 ja

5 kohaselt võib uurimisasutus

siis, kui tal on põhjendatud

alus arvata, et teise

liikmesriigi

õiguskaitseasutusel on teavet,

mis võib aidata avastada,

tõkestada või menetleda

kuritegu, esitada sellele

õiguskaitseasutusele

teabetaotluse.

Proportsionaalsuse hindamise

kohustus on sätestatud

eelnõukohases KrMS-i §

50891 lg 1 p 11 teabetaotlusele

vastamise kontekstis, sest

teabetaotluse esitamise puhul

saab proportsionaalsuse

hindamine toimuda

peaasjalikult andmete

omaniku poolt (taotleja ei tea

täpselt, milline teave ja

millised võimalused taotluse

täitjal selle saamiseks on).

Art 4(4) Jah KrMS §50892 lg 3 p 1-

4,

Sätestab, et teabetaotluses

tuleb täpsustada, kas taotlus

10

KrMS § 50895 p 6.

on kiireloomuline ja

kiireloomulisust põhjendada.

Ühtlasi sätestatakse

kiireloomulisuse

kriteeriumid:

a) hädavajalik avalikku

julgeolekut ähvardava vahetu

kõrgendatud ohu

ennetamiseks,

b) vajalik vahetu ohu

ennetamiseks isiku elule või

kehalisele puutumatusele,

c) vajalik piirangute üle

otsustamiseks,

d) teave on süütegude

tõkestamisel, avastamisel või

uurimisel vajalik ja kaotab

kiireloomulise käsitlemiseta

asjakohasuse.

(Eelnõukohase KrMS-i §

50892 lg 3 p 1-4 ehk

teabetaotluse

kiireloomulisuse

kriteeriumid; § 50895 p 6 ehk

kohustus märkida

teabetaotluse kiireloomulisus

ja selle põhjendused)

Art 4(5) Jah KrMS § 50895 Sätestab reeglid teabetaotluse

detailsusele. Nõuded

teabetaotlusele on sätestatud

eelnõukohase KrMS-i § 50895

p-des 1-7.

Nõuded teabetaotlusele on

sätestatud eelnõukohase

KrMS-i § 50895 p-des 1-7

ning teabetaotlusele

vastamisest keeldumise

alused KrMS-i § 50891.

Art 4(6) Jah KrMS § 50885lg 6

KrMS § 50887 lg 4

Kohustab esitama

teabetaotluse keeles, mis on

teise liikmesriigi poolt kantud

töökeelte nimekirja. Eesti

vahetab teavet inglise keeles

ja vastav kohustus on

sätestatud eelnõukohase

KrMS-i §-s 50885 lg 6.

Samuti ka §-s 50887 lg 4, mis

sätestab kohustuse fikseerida

teabevahetuse fakt ja sisu

11

SIENA-välisel

teabevahetusel esimesel

võimalusel SIENA-s inglise

keeles.

Art 5(1) Jah KrMS § 50892 lg 1 ja 2 Sätestab teabetaotlusele

vastamise tähtajad alates

taotluse kättesaamise hetkest:

a) kaheksa tundi

kiireloomulise taotluse

korral, kui see puudutab otse

juurdepääsetavat teavet,

b) kolm kalendripäeva

kiireloomulise taotluse

korral, mis puudutab kaudselt

juurdepääsetavat teavet,

c) üldreeglina seitse

kalendripäeva.

Art 5(2) Jah KrMS § 50892 lg 4 Sätestab õiguse kalduda

kõrvale teabetaotlusele

vastamise tähtaegadest juhul,

kui teabe edastamiseks peab

siseriikliku õiguse kohaselt

saama loa. Seejuures

sätestatakse kohustus:

a) teavitada teabe taotlejat

eeldatavast viivitusest, selle

eeldatavast kestusest ja

põhjustest

b) hoida taotlejat kursis teabe

hankimise protsessiga ning

edastada teave viivitusteta.

Art 5(3) Jah KrMS § 50895 lg 6

KrMS § 50887 lg 4

Sätestab kohustuse edastada

taotlevale liikmesriigile

taotletud teave keeles, milles

taotlus edastati.

Eesti vahetab teavet inglise

keeles ja vastav kohustus on

sätestatud eelnõukohase

KrMS-i § 50885 lg-s 6. Samuti

§50887 lg-s 4, mis sätestab

kohustuse fikseerida

teabevahetuse fakt ja sisu

SIENA-välisel teabevahetusel

esimesel võimalusel SIENA-s

inglise keeles.

Art 6(1) Jah KrMS § 50891 lg 1 p 1-

12

KrMS § 50891 lg 2

Sätestab teabe edastamisest

keeldumise alused:

a) teave pole kättesaadav,

12

b) taotlus ei vasta

tingimustele,

c) taotluse täitmine eeldab

liikmesriigi õigusasutuse

luba, mille andmisest on

keeldutud,

d) taotletakse isikuandmeid,

mis ei kuulu direktiivis

sätestatud kategooriasse,

e) taotletud teave on osutunud

ebaõigeks, mittetäielikuks või

aegunuks, mistõttu ei kuulu

see edastamisele,

f) teabe edastamine on

vastuolus riiklike

julgeolekuhuvidega, seaks

ohtu üksikisiku tervise või

käimasoleva uurimise või

kahjustaks põhjendamatult

juriidilise isiku olulisi huve,

g) taotlus on seotud süüteoga,

mis ei ole taotluse saanud

riigis süütegu või mille eest

karistatakse (vaid) kuni 1a

vangistusega,

h) teave pärineb 3.riigist, kes

ei ole teabe edastamiseks

andnud nõusolekut.

Samuti nähakse ette

põhimõtte, et taotluse tohib

jätta rahuldamata üksnes osas,

milles esineb alus.

Art 6(2) Jah KrMS § 50891 lg 3 Sätestab kohustuse teavitada

teabetaotlusele vastamata

jätmisest.

Art 6(3) Jah KrMS § 50890 lg 4

KrMS § 50892 lg 4 p 2

Sätestab teabetaotluse saanud

liikmesriigi kontaktpunkti

kohustuse küsida taotlevalt

osapoolelt täiendavaid

küsimusi või täpsustusi, mis

on vajalikud taotluse edukaks

menetlemiseks ning

põhimõtte, et tähtaegade

kulgemine peatub kuni

täpsustuste esitamiseni.

Art 6(4) Jah KrMS § 50890 lg 3

KrMS § 50885 lg 6

Direktiiviga kohustatakse

teabetaotluse esitanud

liikmesriiki kontaktpunktile

taotluse rahuldamata jätmise

13

korral tagasisidet andma.

Välja on toodud ka keel,

milles teavitama peab.

Eesti vahetab teavet inglise

keeles ja vastav kohustus on

sätestatud eelnõukohase

KrMS-i § 50885 lg 6.

Art 7(1) Jah KrMS § 50896

Reguleerib teabe omal

algatusel edastamist.

Art 7(2) Jah KrMS § 50896 lg 1, 2

Sätestab liikmesriigi

kohustuse tagada, et tema

asutused omal algatusel teavet

edastavad.

Sätte sõnastus on „Ühtne

kontaktpunkt ja uurimisasutus

peavad edastama /../ omal

algatusel teavet KrMS-i

§ 4896 lõikes 1 nimetatud

kuriteo kohta“ ehk tegemist

on kohustusega edastada

rasket kuritegevust

puudutavat teavet.

Lõikes 2 sätestatakse, et omal

algatusel võib edastada

teavet, mis võib aidata

avastada, tõkestada või

menetleda kuritegu (s.o

KrMS §-s § 4896 lõikes 1

nimetamata kuritegu).

Art 7(3) Jah KrMS § 50885 lg 6

KrMS § 50896 lg 3

KrMS § 50893

Sätestab omal algatusel

edastatud teabele keelenõude

ning kohustuse edastada teave

alati nii enda kui teise

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile.

Eesti vahetab teavet vaid

inglise keeles ja vastav

kohustus on sätestatud

eelnõukohase KrMS-i § 50885

lg 6.

Omaalgatusliku

teabeedastuse puhul on

koopianõue sätestatud KrMS

§-s 50896 lg 3, mis viitab

KrMS §-le 50893

14

Art 7(4) Jah KrMS § 50893 lg 3

(üldreegel) ning

KrMS § 50894 lg 3

KrMS § 50896 lg 3

Loetleb alused, mille

esinemisel võib jätta teabe

koopia edastamata.

Art 8(1) Jah KrMS § 50885 lg 3

PPVS § 258 p 1

PPVS § 2510

Sätestab liikmesriigi

kohustuse tagada ühtsel

kontaktpunktil ülevaade

taotlustest, mis on esitatud

otse pädevale

õiguskaitseasutustele.

KrMS § 50885 lg 3 sätestab, et

teavet vahetatakse ühtse

kontaktpunkti kaudu ning lg

4, et uurimisasutus võib

iseseisvalt teavet vahetada,

järgides KrMS 10. jaotise

sätteid, sh KrMS §§-des

50893 lg 3, 50894 lg 3 ja 50896

lg 3 sätestatud ühtse

kontaktpunkti teabevahetuse

koopias hoidmise nõuet.

PPVS § 258 p 1 sätestab, et

ühtne kontaktpunkt korraldab

kogu KrMS 19. peatüki 8. jao

10. jaotise kohast

teabevahetust ning p 2 tema

kohustuse kogu vastav

teabevahetus registreerida.

Täpsemad andmekoosseisud,

mida ühtne kontaktpunkt

kogu KrMS 19. peatüki 8. jao

10. jaotise 4. alljaotise kohase

teabevahetuse osas

töövoosüsteemis kajastama

peab (st nii ühtse

kontaktpunkti või

uurimisasutuse poolt

vahetatud teabe osas) sätestab

PPVS § 2510

Art 8(2) Jah KrMS § 50893 lg 1, 2

KrMS § 50894 lg 3

KrMS § 50896 lg 3

KrMS § 50897 lg 1

Liikmesriik tagab, et kui üks

tema pädevatest

õiguskaitseasutustest esitab

taotluse või edastab taotluse

alusel teavet otse teise

liikmesriigi pädevale

õiguskaitseasutusele, saadab

15

ta samal ajal taotluse või

teabe koopia ka oma

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile ja selle teise

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile.

Art 8(3) Jah KrMS § 50893 lg 3

KrMS § 50894 lg 3

KrMS § 50896 lg 3

Sätestab liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti teavitamata

jätmise alused.

Art 9(1) Jah KrMS § 50888 lg 2

Sätestab põhimõtte, et

taotlevalt riigilt ei tohi

õigusasutuse luba küsida, kui

siseriiklikult ei ole selline

luba nõutav.

Art 9(2) Jah KrMS § 50888 lg 2, 4

Sätestab võrdse kohtlemise

põhimõtte – kui siseriiklikult

oleks taotluse täitmiseks

vajalik õigusasutuse luba,

peab teabetaotluse saanud

ühtne kontaktpunkt

viivitamata võtma meetmed,

et selline luba saada.

Art 9(3) Jah KrMS § 436 lg 1 p 2 Õigusasutuse lube hinnatakse

siseriiklikust õigusest

lähtuvalt.

Art 10 Jah IKS §-d 14, 18, 19, 35 Sätestab isikuandmetena

käsitletavale teabele nõuded:

- andmed peavad olema

täpsed, ajakohased,

täielikud

- peavad olema

vajalikud ja

proportsionaalsed

taotluse eesmärgi

saavutamiseks

ning põhimõtte, et liikmesriik

peab edastama piisaval

määral (enda initsiatiivil)

täiendavaid andmeid, mis

aitavad hinnata taotluse sisuks

olevate isikuandmete

täielikkust, usaldusväärsust ja

ajakohasust.

Art 11(1) Jah KrMS § 50885 lg 6

Kohustab liikmesriiki

koostama loetelu, kus on

toodud üks või mitu keelt,

milles tema kontaktpunkt

saab teavet vahetada ning

16

kohustuse tagada suutlikkus

täita direktiivist tulenevaid

ülesandeid inglise keeles.

KrMS §-s 50885 lg 6

sätestatakse, et teabevahetus

Eesti puhul toimub inglise

keeles.

Art 11(2) Ei Ei vaja seaduses

sätestamist

Kohustab liikmesriiki

avaldama töökeelte ajakohase

loetelu Komisjonile.

Art 12(1) Jah KrMS § 50897 lg 1

Kohustab liikmesriiki tagama,

et iga üksikjuhtumi puhul

hinnatakse, kas vahetatav

teave kuulub Europoli

huvisfääri.

Art 12(2) Jah KrMS § 50897 lg 1

Kohustab liikmesriiki tagama,

et kontaktpunkt edastab

Europoli huvisfääri kuuluva

teabe Europolile.

Art 13(1) Jah KrMS § 50887 lg 1, 2

Art 13 käsitleb Europoli

turvalise sidekanali SIENA

kasutamist ja liikmesriikide

kohustust tagada selleks

võimekus ja valmisolek. Eesti

kasutab juba praegu SIENA-t

teiste riikidega teabe

vahetamiseks. Õigusselguse

tagamiseks sätestataks see ka

KrMS-is.

Art 13(2) Jah KrMS § 50887 lg 3

Sätestab, et SIENA

kasutamine ei ole kohustuslik

kui teabevahetus eeldab

kolmanda riigi kaasamist,

taotluse kiireloomulisus seda

ei võimalda või SIENA

kasutamine on rikke tõttu

võimatu.

Art 13(3) Jah KrMS § 50887 lg 2

Kohustab liikmesriiki tagama,

et pädevad asutused on

SIENA-ga otse ühendatud, sh

mobiilseadme vahendusel.

Art 14(1) Jah KrMS § 50886 lg 1 ja 2

PPVS § 258

Kohustab liikmesriiki

määrama või looma ühtse

kontaktpunkti, kes vastutab

direktiivis sätestatud

teabevahetuse eest.

17

Ühtne kontaktpunkt on

loodud ja kehtiva KrMS-i §

50878 lg-s 3 sätestatud. Eelnõu

kohaselt täpsustatakse KrMS-

i regulatsiooni, lisaks

täiendatakse PPVS-i

kontaktpunkti ülesannetega.

Art 14(2) Jah PPVS § 258, 259

KrMS § 50885 lg 1 ja 3

Kohustab liikmesriiki tagama

kontaktpunktile vahendid ja

volitused täitmaks direktiivist

tulevaid ülesandeid

iseseisvalt. Kontaktpunkti

ülesandeid täidab KrMS-i

alusel PPA ning ülesanded

sätestatakse täpsemalt PPVS-

is. Vahendid nende

ülesannete täitmiseks on juba

praegu ette nähtud PPA

eelarves.

Art 14(3) Jah KrMS § 50885 lg 3

KrMS § 50886

Kohustab liikmesriiki tagama,

et ühtne kontaktpunkt töötab

ööpäev ringi, omab

juurdepääsu kogu teabele

ning koosneb kvalifitseeritud

töötajatest, kellel on vajalikud

tehnilised ja rahalised

vahendid.

KrMS § 50886 lg 2 sätestab, et

ühtse kontaktpunkti töös

osalevad kõikide

uurimisasutuste esindajad,

mis tagab juurdepääsu kogu

nende teabele.

Samuti sätestatakse selleks, et

ühtne kontaktpunkt saaks talle

direktiivist tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt

täita, seaduse tasandil KrMS §

50888 lg-s 4, et kohus ja

prokuratuur peavad tagama

teabevahetuslubade taotluste

lahendamise ööpäevaringselt.

Art 14(4) Ei - Kohustab liikmesriiki

teavitama komisjoni

kontaktpunkti loomisest või

määramisest. Ei vaja

ülevõtmist. Eesti õigusaktides

18

ei sätestata selliseid teavitusi

tavapäraselt.

Art 15(1) Jah KrMS § 50886 lg 1, 2

Sätestab, et liikmesriik saab

määrata kindlaks oma

kontaktpunkti koosseisu ja

korralduse.

Art 15(2) Jah KrMS § 50886 lg 2

Kohustab liikmesriiki tagama,

et kontaktpunkt koosneb

kõigist pädevate

õiguskaitseasutuste

töötajatest, sh Europoli,

SIRENE ja Interpoli riiklikest

kontaktisikutest.

Art 15(3) Ei - Kohustab liikmesriiki tagama

kontaktpunkti töötajate

pädevuse. PPA tagab ühtse

kontaktpunkti ametnike

vastavuse nende ülesannete

täitmiseks ning vajalikud

koolitused. Ei vaja

ülevõtmist.

Art 16(1) Jah PPVS § 259

PPVS § 2510

PPVS § 259 lg 3 alusel

kehtestatav määrus

„Nõuded

töövoosüsteemi

toimimisele,

ülesehitusele ja

haldamisele ning selle

andmete töötlemisele,

logimisele, kontrollile,

juurdepääsule,

väljastatavale

statistikale ja

järelevalvele“

Kohustab liikmesriiki võtma

kasutusele ühtse

elektroonilise juhtumite

haldamise süsteemi ning

sätestab nõuded süsteemile.

Art 16(2) Jah PPVS § 259 lg 3 alusel

kehtestatav määrus

„Nõuded

töövoosüsteemi

toimimisele,

ülesehitusele ja

haldamisele ning selle

andmete töötlemisele,

logimisele, kontrollile,

juurdepääsule,

väljastatavale

statistikale ja

järelevalvele“

Kohustab liikmesriiki tagama

ühtse elektroonilise juhtumite

haldamise süsteemi

turvalisusnõuded.

19

Art 16(3) Jah PPVS § 2511 lg 1, 3 Kohustab liikmesriiki tagama,

et ühtses elektroonilises

juhtumite haldamise

süsteemis kajastatakse

isikuandmeid vaid seni, kuni

see on vajalik ja

proportsionaalne ja et aluse

langemisel kustutataks

andmed jäädavalt.

Art 16(4) Jah PPVS § 2511 lg 3

Kohustab liikmesriiki

kontrollima andmeid

hiljemalt kuus kuud peale

teabevahetuse toimumist.

Art 17(1) Ei - Sätestab, et liikmesriikide

kontaktpunktide vahelist

koostööd tuleb ergutada. Ei

vaja ülevõtmist.

Art 17(2) Ei - Kohustab liikmesriiki tagama,

et kontaktpunktide juhid

kohtuvad vähemalt kord

aastas hindamaks

üksustevahelist koostööd ja

selle kvaliteeti.

Siseministeeriumile

teadaolevalt toimuvad

sellised kohtumised

regulaarselt ja seal osalemine

on ka edaspidi üks olulisi

ühtse kontaktpunkti

ülesandeid. Ei vaja

ülevõtmist, kuna puudutab

igapäevast töökorraldust.

Art 18(1) Jah PPVS § 259 lg 3 alusel

kehtestatav määrus

„Nõuded

töövoosüsteemi

toimimisele,

ülesehitusele ja

haldamisele ning selle

andmete töötlemisele,

logimisele, kontrollile,

juurdepääsule,

väljastatavale

statistikale ja

järelevalvele“

Paneb liikmesriigile

kohustuse iga aasta 1.

märtsiks esitada Euroopa

Komisjonile statistika

direktiivi alusel teiste

liikmesriikidega toimunud

teabevahetuse kohta, mis

leidis aset eelmise

kalendriaasta jooksul.

Art 18(2) Jah PPVS § 259 lg 3 alusel

kehtestatav määrus

„Nõuded

Täpsustab art 18 lõikes 1

toodud statistiliste andmete

sisu. Statistilised andmed

20

töövoosüsteemi

toimimisele,

ülesehitusele ja

haldamisele ning selle

andmete töötlemisele,

logimisele, kontrollile,

juurdepääsule,

väljastatavale

statistikale ja

järelevalvele“

sätestatakse PPVS-i alusel

antavas määruses.

Art 18(3) Ei - Paneb Euroopa Komisjonile

kohustuse koostada

liikmesriikide poolt art 18

lõike 2 kohaselt esitatud

miinimumstatistika ning teeb

selle Euroopa Parlamendile ja

nõukogule kättesaadavaks. Ei

vaja ülevõtmist.

Art 19(1) Ei - Määrab kindlaks Euroopa

Komisjoni

aruandluskohustuse. Selle

järgi esitab komisjon

hiljemalt 12. juuniks 2026

ning iga viie aasta tagant

pärast 12. juunit 2027

Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aruande, milles

hinnatakse direktiivi

rakendamist ja mis sisaldab

üksikasjalikku teavet selle

kohta, kuidas iga liikmesriik

on direktiivi rakendanud. Ei

vaja ülevõtmist.

Art 19(2) Ei - Samamoodi lõikega 1 sätestab

kohustuse Euroopa

Komisjonile, mitte

liikmesriigile. Ei vaja

ülevõtmist.

Art 20 Ei - Puudutab Schengeni lepingu

rakendamise konventsiooni

muutmist ega ole vaja

liikmesriigil üle võtta.

Art 21 Jah, osaliselt Eelnõu § 1 punktiga 3

jäetakse õigusselguse

huvides KrMS-i

normitehnilisest

märkusest välja viide

Rootsi raamotsusele.

Tunnistab kehtetuks

raamotsuse 2006/960/JSK

alates 12. detsembrist 2024.

21

Art 22(1) Ei - Sätestab liikmesriikidele

kohustusliku direktiivi

ülevõtmise kuupäeva, milleks

on 12.12.2024.

Erandina jõustavad

liikmesriigid artikli 13

järgimiseks vajalikud õigus-

ja haldusnormid hiljemalt 12.

juuniks 2027.

Ühtlasi pannakse

liikmesriikidele kohustus

teatada direktiivi ülevõtmisest

viivitamata Euroopa

Komisjonile.

Art 22(2) Ei - Sätestab liikmesriikidele

kohustuse edastada Euroopa

Komisjonile direktiiviga

reguleeritavas valdkonnas

riigisiseselt vastu võetavate

põhiliste õigusnormide teksti.

Art 23 Ei - Sätestab direktiivi jõustumise.

Art 24 Ei - Sätestab direktiivi

adressaadid.