Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

1

EELNÕU

08.12.2025

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seadus (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga)

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 19. peatüki 8. jao 9. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 19. peatüki 8. jagu täiendatakse 10. jaotisega järgmises sõnastuses:

„10. jaotis

Teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga

1. alljaotis

Teabevahetuse üldnõuded

§ 50885. Teabevahetuse korraldus

(1) Kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks vahetavad käesoleva seadustiku

§ 50886 lõikes 1 nimetatud ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus teavet:

1) teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi käesolevas jaotises liikmesriik) ühtse

kontaktpunktiga;

2) teise liikmesriigi politsei-, tolli- või muu asutusega, kes on liikmesriigisisese õiguse kohaselt

volitatud ja pädev kasutama riiklikku sundi kuriteo avastamiseks, tõkestamiseks või

menetlemiseks (edaspidi käesolevas jaotises õiguskaitseasutus);

3) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (edaspidi Europol).

(2) Teave käesoleva jaotise tähenduses on andmed füüsilise või juriidilise isiku või asjaolu

kohta, mis on vajalikud uurimis- või õiguskaitseasutusele, et avastada, tõkestada või menetleda

kuritegu, sealhulgas andmed, mis on kogutud jälitustoiminguga või salajases koostöös.

(3) Teavet vahetatakse ööpäev läbi ühtse kontaktpunkti kaudu.

(4) Uurimisasutus võib vahetada iseseisvalt teavet oma pädevuse piires, järgides käesolevas

jaotises ühtsele kontaktpunktile sätestatud õigusi ja kohustusi.

(5) Teavet vahetatakse järgmistel viisidel:

1) teabetaotluse alusel;

2) omal algatusel.

(6) Teavet vahetatakse inglise keeles.

2

§ 50886. Ühtne kontaktpunkt

(1) Ühtne kontaktpunkt on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Ühtse kontaktpunkti töös osalevad:

1) iga uurimisasutuse esindaja;

2) Europoli riiklik üksus;

3) Schengeni Infosüsteemi täiendava teabevahetuse üksus (SIRENE büroo);

4) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) riiklik keskbüroo.

§ 50887. Teabevahetuskanal

(1) Teavet vahetatakse Europoli turvalises teabevahetusvõrgus (edaspidi SIENA).

(2) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus on SIENA-ga otse ühendatud, sealhulgas

mobiilseadme kaudu.

(3) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus ei pea kasutama SIENA-t järgmistel juhtudel:

1) teabetaotluse kiireloomulisus eeldab ajutiselt teise teabevahetuskanali kasutamist;

2) SIENA-t ei ole võimalik ootamatu takistuse tõttu kasutada;

3) teavet vahetatakse Euroopa Liidu välise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga või on

alust arvata, et seda on vaja hiljem teha, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei

Organisatsiooni (Interpol) kaudu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul registreeritakse teabevahetus SIENA-s

inglise keeles esimesel võimalusel.

§ 50888. Edastatav teave

(1) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus edastavad teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile ja

õiguskaitseasutusele ning Europolile järgmist teavet:

1) otse juurdepääsetav teave – andmekogu andmed, millele on ühtsel kontaktpunktil või

uurimisasutusel juurdepääs;

2) kaudselt juurdepääsetav teave – teave, mille ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus võib

saada riikliku sunnita teiselt ametiasutuselt või füüsiliselt või juriidiliselt isikult.

(2) Teavet edastatakse samadel tingimustel ja ulatuses nagu riigisiseses teabeedastuses.

(3) Kaudselt juurdepääsetava teabe saamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 215.

(4) Kui teabeedastuseks peab olema käesoleva seadustiku § 214 kohaselt prokuratuuri luba või

kohtumenetluse andmete korral kohtu luba (edaspidi koos teabevahetusluba), tagab

prokuratuur või kohus selle taotluse lahendamise ööpäev läbi.

§ 50889. Teabekasutuse tingimused

(1) Teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt saadud teavet võib

kasutada, sealhulgas kohtumenetluses tõendina, selle liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul ja

tingimustel.

3

(2) Euroopa Liidu väliselt riigilt saadud teavet võib edastada teisele liikmesriigile, Europolile

või rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Liidu välise riigi pädeva asutuse nõusolekul ja

tingimustel.

2. alljaotis

Teabetaotlusele vastamine

§ 50890. Teabetaotlusele vastamine

(1) Ühtne kontaktpunkt vastab teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse

teabetaotlusele või edastab selle vastamiseks uurimisasutusele.

(2) Enne teabetaotlusele vastamist või selle uurimisasutusele vastamiseks edastamist kontrollib

ühtne kontaktpunkt, kas:

1) taotlus vastab käesoleva seadustiku § 50895 nõuetele;

2) esineb käesoleva seadustiku § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise alus.

(3) Kui teabetaotlus ei vasta käesoleva seadustiku § 50895 nõuetele, teavitab ühtne kontaktpunkt

sellest viivitamata teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust ja:

1) selgitab, mis puudused taotluses esinevad, ja palub need kõrvaldada;

2) selgitab, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse käesoleva seadustiku § 50891

lõike 1 punkti 5 alusel teabeedastusest.

(4) Kui käesoleva seadustiku § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise aluste kontrollimisel on

vaja teabetaotluse kohta selgitusi või täpsustusi, palub ühtne kontaktpunkt neid teise

liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt viivitamata.

(5) Kui ühtne kontaktpunkt või teise liikmesriigi uurimisasutus või ühtne kontaktpunkt edastab

teabetaotluse vastamiseks uurimisasutusele, siis uurimisasutus kontrollib teabetaotluse

vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele ning:

1) edastab teabe viivitamata ühtsele kontaktpunktile, kes edastab taotluse vastuse teise

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele, või

2) vastab taotlusele oma pädevuse piires iseseisvalt käesoleva seaduse §-s 50892 sätestatud

tähtajal.

§ 50891. Teabeedastusest keeldumine

(1) Teabeedastusest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:

1) taotletakse teavet kuriteo kohta, mille eest karistatakse karistusseadustiku kohaselt kuni

üheaastase vangistusega;

2) taotletakse teavet teo kohta, mis ei ole karistusseadustiku kohaselt kuritegu;

3) taotletakse teavet, mis on ebaõige, mittetäielik või aegunud;

4) taotletakse teavet, mis on saadud riigilt, kes ei ole andnud selle edastamiseks nõusolekut;

5) taotlus ei vasta käesoleva seadustiku § 50895 nõuetele ja teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt

või õiguskaitseasutus ei kõrvalda puudusi;

6) taotlusele vastamiseks on vaja teabevahetusluba, aga prokuratuur või kohus on selle

andmisest keeldunud;

7) teabevahetus kahjustaks põhjendamatult juriidilise isiku seadusega kaitstud olulisi huve;

8) teabevahetus oleks vastuolus riiklike julgeolekuhuvidega või kahjustaks neid;

9) teabevahetus oleks selle eesmärki arvestades ebaproportsionaalne;

10) teabevahetus seaks ohtu isiku turvalisuse;

11) teabevahetus võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust;

4

12) ühtsel kontaktpunktil ja uurimisasutusel ei ole taotletud teabele juurdepääsu.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldumise alus kehtib üksnes teabetaotluse

osa kohta, keeldutakse üksnes selles osas taotletud teabe edastamisest.

(3) Teabeedastusest keeldumise korral selgitatakse teabetaotluse vastuses käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud keeldumise alust.

§ 50892. Teabetaotlusele vastamise tähtaeg

(1) Teabetaotlusele vastatakse viivitamata, kuid hiljemalt seitse päeva pärast selle ühtsele

kontaktpunktile saabumisest.

(2) Kui teabetaotlus on kiireloomuline, vastatakse sellele viivitamata, kuid hiljemalt:

1) kaheksa tundi pärast taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumist, kui taotletakse otse

juurdepääsetavat teavet;

2) kolm päeva pärast taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumist, kui taotletakse kaudselt

juurdepääsetavat teavet.

(3) Teabetaotlus on kiireloomuline, kui teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või

õiguskaitseasutus on selle nii määratlenud ja põhjendanud seda järgmiselt:

1) teave on hädavajalik, et selgitada välja või tõrjuda korrakaitseseaduse § 5 tähenduses vahetu

oluline või kõrgendatud oht Eesti või teise liikmesriigi avalikule korrale;

2) teave on vajalik, et võtta teises liikmesriigis vastu otsus kohaldada meedet, millega piiratakse

isiku vabadust;

3) teave kaotab ajakohasuse, kui seda kiiresti ei edastata, ning seda teavet peetakse oluliseks

süütegude tõkestamisel, avastamisel ja ennetamisel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui:

1) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus kõrvaldab oma teabetaotluse

puudusi, mille kõrvaldamata jätmise korral keeldutaks käesoleva seadustiku § 50891 lõike 1

punkti 5 alusel teabeedastusest;

2) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus annab oma teabetaotluse kohta

käesoleva seadustiku § 50890 lõikes 4 nimetatud selgitusi või täpsustusi;

3) prokuratuur või kohus lahendab teabevahetusloa taotlust.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub, teavitatakse

teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust viivituse eeldatavast kestusest ja

põhjusest.

§ 50893. Teabetaotluse vastuse koopia edastamine

(1) Kui teabetaotluse vastus edastatakse teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele, edastatakse

samal ajal selle liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile vastuse koopia.

(2) Kui uurimisasutus vastab oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele, edastab ta samal ajal ühtsele

kontaktpunktile vastuse koopia.

(3) Teabetaotluse vastuse koopiat ei pea käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel edastama,

kui:

1) see seaks ohtu isiku turvalisuse;

5

2) see võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või

3) teavet vahetatakse terrorikuriteo kohta, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

3. alljaotis

Teabetaotluse esitamine

§ 50894. Teabetaotluse esitamine

(1) Kui uurimisasutusel on põhjendatud alus arvata, et teise liikmesriigi õiguskaitseasutusel on

teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda kuritegu, võib ta:

1) esitada teabetaotluse ühtsele kontaktpunktile või

2) esitada teabetaotluse oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.

(2) Ühtne kontaktpunkt kontrollib uurimisasutuse esitatud teabetaotluse vastavust käesoleva

seadustiku § 50895 nõuetele ja kõrvaldab vajaduse korral selle puudused ning esitab taotluse

teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.

(3) Teabetaotluse koopia esitamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 50893.

§ 50895. Nõuded teabetaotlusele

Teabetaotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotletava teabe kirjeldus;

2) teabe taotlemise põhjus, sealhulgas asjaolud ja viide kuriteole, mille kohta teavet taotletakse;

3) seos teabe taotlemise põhjuse ja isiku vahel, kelle kohta teavet taotletakse;

4) teabe kasutamise eesmärk;

5) põhjendus, miks eeldatakse, et teise liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil või

õiguskaitseasutusel on teabele juurdepääs;

6) kiireloomulise taotluse korral selle põhjendus käesoleva seadustiku § 50892 lõike 3 kohaselt;

7) viide piirangule kasutada teavet muul eesmärgil kui see, milleks seda taotletakse.

4. alljaotis

Omaalgatuslik teabeedastus

§ 50896. Omaalgatuslik teabeedastus

(1) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus peavad edastama teise liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel teavet käesoleva seadustiku § 4896

lõikes 1 nimetatud kuriteo kohta, välja arvatud juhul, kui esineb § 50891 lõike 1 punktis 6, 7, 8,

10 või 11 sätestatud keeldumise alus.

(2) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus võivad edastada teise liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetamata teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda kuritegu, välja arvatud

juhul, kui esineb käesoleva seadustiku § 50891 lõike 1 punktides 7–11 sätestatud keeldumise

alus.

(3) Teabe koopia edastamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 50893.

6

5. alljaotis

Teabeedastus Europolile

§ 50897. Teabeedastus Europolile

(1) Kui vahetatakse teavet kuriteo kohta, mille menetlemise toetamine on Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit

(Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK,

2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–

114), artikli 3 kohaselt Europoli eesmärk, edastavad ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus

teabetaotluse või selle vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral teabe koopia Europolile.

(2) Europolile teabetaotluse või selle vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral teabe

koopiat edastades määrab ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/794 artikli 19 kohaselt:

1) teabe töötlemise eesmärgi;

2) vajaduse korral teabe töötlemise piirangu.“;

3) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „nõukogu 29. detsembri 2006. a

raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja

jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89–100);“;

4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust

ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.05.2023,

lk 1–24); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2123, millega muudetakse

nõukogu otsust 2005/671/JSK, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu

õigusnormidega (ELT 2023/2123, 11.10.2023, lk 1–3).“.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse täiendamine

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 259 järgmises

sõnastuses:

„§ 259. Kriminaalmenetluse seadustiku § 50887 kohaldamine

Kuni 2027. aasta 12. juunini kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 50887 sätestatud

teabevahetuskanali nõudeid üksnes uurimisasutusele, mis on otse ühendatud Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ameti turvalise teabevahetusvõrguga.“.

§ 3. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 252 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõna „Politseiamet“ sõnadega „Liidu

Õiguskaitsekoostöö Amet“;

2) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

7

„31. peatükk

TEABEVAHETUS EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VAHEL JA EUROPOLIGA

§ 258. Ühtse kontaktpunkti ülesanded

Politsei- ja Piirivalveamet täidab kriminaalmenetluse seadustiku § 50886 lõikes 1 nimetatud

ühtse kontaktpunktina (edaspidi ühtne kontaktpunkt) järgmisi ülesandeid:

1) korraldab kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohaselt teabevahetust

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga (edaspidi käesolevas peatükis teabevahetus);

2) registreerib ja talletab teabevahetuse;

3) tagab teabevahetuse kohta statistika kogumise ja selle nõuetekohase edastamise Euroopa

Komisjonile.

§ 259. Töövoosüsteem

(1) Ühtne kontaktpunkt registreerib ja talletab teabevahetuse, korraldab seda ning tagab

teabevahetuse kohta statistika kogumise ühtses elektroonilises töövoo haldamise süsteemis

(edaspidi töövoosüsteem).

(2) Töövoosüsteemi vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja haldamisele ning selle andmete

töötlemisele, logimisele, kontrollile, juurdepääsule, väljastatavale statistikale ja järelevalvele

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 2510. Töövoosüsteemi andmed

(1) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 2. alljaotise alusel teise

Euroopa Liidu liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele

vastamise kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed:

1) taotluse andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 (mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja

tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK,

2009/936/JSK ja 2009/968/JSK) (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114) lisas II;

3) teave, kas taotlus on kiireloomuline, ja kui on, selle põhjendus;

4) teave taotluse puuduste kohta, kui neid on;

5) teave taotluse selgituste ja täpsustuste kohta, kui neid palutakse;

6) andmed taotluse vastuse kohta;

7) teave, kas taotlusele on vastatud tähtajal, ja kui ei ole, viivituse asjaolud;

8) teabeedastusest keeldumise korral andmed keeldumise kohta;

9) taotluse vastuse koopia edastamise andmed;

10) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vahel taotluse kohta vahetatud teave.

(2) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 3. alljaotise alusel ühtse

kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluse esitamise kohta on töövoosüsteemis järgmised

andmed:

1) taotluse andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794

lisas II;

3) taotluse koopia edastamise andmed;

4) teave, kas taotlus on kiireloomuline, ja kui on, selle põhjendus;

8

5) teave taotluse puuduste kohta, kui neid on;

6) teave taotluse selgituste ja täpsustuste kohta, kui neid palutakse;

7) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vahel taotluse kohta vahetatud teave.

(3) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 4. alljaotise alusel ühtse

kontaktpunkti või uurimisasutuse omaalgatusliku teabeedastuse kohta on töövoosüsteemis

järgmised andmed:

1) edastatud teabe andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794

lisas II;

3) teabe koopia edastamise andmed.

(4) Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise 5. alljaotise alusel Europolile

teabe edastamise kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed:

1) edastatud teabe andmed;

2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794

lisas II;

3) teabe koopia edastamise andmed;

4) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vahel teabeedastuse kohta vahetatud teave.

§ 2511. Töövoosüsteemi andmete säilitamine

(1) Töövoosüsteemis säilitatakse teabevahetuse isikuandmeid kuni kaks aastat teabevahetuse

lõppemisest arvates, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Töövoosüsteemis võib säilitada teabevahetuse isikuandmeid üle kahe aasta teabevahetuse

lõppemisest arvates, kuni politsei andmekogus, Schengeni infosüsteemi riiklikus registris või

Interpoli andmebaasides on andmesubjekti kohta kehtiv tagaotsimisteade või muu hoiatusteade.

(3) Ühtne kontaktpunkt hindab töövoosüsteemis teabevahetuse isikuandmete töötlemise

jätkamise vajalikkust ja proportsionaalsust esimest korda kuue kuu jooksul teabevahetuse

lõppemisest arvates ning seejärel korrapäraselt vähemalt iga kuue kuu tagant. Iga hindamise

etapi lõpetamisel kustutatakse need andmed, mille osas on ära langenud selle teabe töötlemise

vajadus.“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust

ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.05.2023,

lk 1–24).“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

10.12.2025 nr 1-

6/3320-1

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seadus (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga)

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2025 istungile kriminaalmenetluse

seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve

seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Ott Aarma

[email protected]

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku rakendamise seaduse ning

politsei ja piirivalve seaduse

muutmise seadus (teabevahetus

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rootsi direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel

2

EL

õigusakti

norm

EL õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

Art 1(1) Ei - Sätestab direktiivi

reguleerimisala ja eesmärgi.

Art 1(2) Ei - Sätestab direktiivi

kohaldamisala.

Art 1(3) Ei - Täiendab direktiivi

kohaldamisega seonduvat ega

vaja ülevõtmist.

Art 1(4) Ei - Täiendab direktiivi

kohaldamisega seonduvat ega

vaja ülevõtmist.

Art 2 1) Jah

KrMS § 50878 lg 5

KrMS § 31 lg 1

Direktiivi art 2 1) määratleb

mõiste „pädev

õiguskaitseasutus“, milleks

Eesti õigusaktide järgi on

KrMS-i § 31 lõikes 1

nimetatud uurimisasutused.

Kehtiva KrMS-i § 50878 lg 2

järgi on EL-i tasemel

süütegude avastamiseks,

tõkestamiseks ja

kriminaalmenetluse

läbiviimise eesmärgil

teabevahetuseks pädevad

KrMS §-s 1262 nimetatud

jälitusasutused ehk asutused,

kes võivad ise teha

jälitustoiminguid (s.o eeskätt

PPA, KAPO, MTA, SP).

Kehtiva KrMS-i § 50878 lg 3

kohaselt on teabe ja

jälitustoiminguga kogutud

teabe vahetamise keskasutus

PPA, MTA oma pädevuse

raames.

Eelnõukohase KrMS-i 19.

peatüki 8. jao 9. jaotise,

täpsemalt § 50878 lg 5,

kohaselt võivad kõik KrMS-is

nimetatud uurimisasutused

teiste EL-i riikidega teavet

vahetada.

3

Art 2 2) Jah KrMS § 50879 lg 1

Määratleb mõiste „volitatud

õiguskaitseasutus“. See on

direktiivi järgi pädev

õiguskaitseasutus, kellel on

õigus esitada taotlus teise

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile kooskõlas

artikli 4 lõikega 1. Eestis on

selleks PPA, kes on KrMS-i

kohaselt ühtne kontaktpunkt.

KrMS-i § 50878 lg 3 kohaselt

on rahvusvahelise koostöö

keskasutus PPA ja MTA

osaleb rahvusvahelises

koostöös iseseisvalt oma

pädevuse piires.

Eelnõukohase KrMS-i § 50879

järgi on ühtne kontaktpunkt

PPA.

Art 2 3) Jah KrMS § 4896

Määratleb mõiste „raske

kuritegu“, lähtudes Euroopa

vahistamismääruse

raamotsuse (2002/584/JSK)

art-st 2 lg 2 ning Europoli

määruse (EL2016/794) art-st

3 lg 1 ja 2.

Antud koosseisud on

ammendavalt KrMS §-s 4896

välja toodud ega vaja

täiendamist.

Art 2 4) Jah KrMS § 50878 lg 2

KrMS § 152 lg 1,

KrMS § 63 lg 1 ja 2

Määratleb mõiste „teave“.

Direktiivi järgi on selleks

igasugune sisu, mis puudutab

vähemalt üht füüsilist või

juriidilist isikut, fakte või

asjaolusid, sh kriminaalteave,

ja mis on süütegude

tõkestamiseks, avastamiseks

või uurimiseks vajalik.

KrMS-s pole sõnaselgelt

määratletud, ent on tuletatav

KrMS-i § 152 lg-st 1, mis

sätestab, et KrMS-i raames on

õigus töödelda isikuandmeid,

mis on vajalikud kohtueelse

menetluse ja kohtumenetluse

4

läbiviimiseks, tõendite

kogumiseks, kriminaalasjas

tehtud lahendi täitmisele

pööramiseks, jälitustoimingu

tegemiseks vms.

Vajalikkus – eesmärk

sisaldub KrMS-i § 63 lg 1 ja 2

tõendeid puudutavas ja §-s

1262 jälitustoimingu tegemise

alustes.

Eelnõukohases KrMS-i §

50878 lõikes 2 sätestatakse

direktiivikohane teabe mõiste.

Art 2 5) Jah KrMS § 50878 lg 3 Määratleb mõiste

„kättesaadav teave“.

Direktiivi järgi on selleks

uurimisasutusel olemasolev

teave ning teave, mille ta

suudab hankida

sunnimeetmeid rakendamata.

Art 2 6) Jah KrMS § 50878 lg 3 Määratleb mõiste „otse

juurdepääsetav teave“.

Direktiivi järgi on selleks

teave, mida hoitakse

andmebaasis ja millele on

uurimisasutusel juurdepääs.

Eelnõukohaselt on otse

juurdepääsetav teave –

andmekogu andmed, millele

on ühtsel kontaktpunktil või

uurimisasutusel juurdepääs.

Art 2 7) Jah KrMS § 50878 lg 3 Määratleb mõiste „kaudselt

juurdepääsetav teave“.

Direktiivi järgi on selleks

teave, mida uurimisasutus

võib saada sunnimeetmeid

rakendamata teistelt avaliku

sektori asutustelt või selles

riigis asutatud eraõiguslikult

isikult. Eelnõu kohaselt on

kaudselt juurdepääsetav teave

– teave, mille ühtne

kontaktpunkt või

uurimisasutus võib saada

riiklikku sundi rakendamata

teiselt ametiasutuselt või

füüsiliselt või juriidiliselt

isikult.

5

Art 2 8) Ei - Viitab sellele, et direktiivis

kasutatakse terminit

„isikuandmed“ nagu on

määratletud direktiivi (EL)

2016/680 artikli 3 punktis 1.

Mõiste loomine riigisisesesse

õigusesse ei ole direktiivi

ülevõtmiseks vajalik.

Art 3 (a) Jah KrMS-i § 50878 Kättesaadavuse põhimõte ehk

art-s 2 p 5 nimetatud

kättesaadav teave edastatakse

teise EL-i liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või pädevale

õiguskaitseasutusele.

Art 3 (b) Jah KrMS-i § 50878 lg 6 Samaväärse juurdepääsu

põhimõte ehk teisel EL-i

liikmesriigil on

asukohariigiga samaväärne ja

samadel alustel juurdepääs

teabele.

Art 3 (c) Jah KrMS-i § 50878 lg 8

PPVS § 764 lg 6

Konfidentsiaalsuse põhimõte

ehk kohustus tagada teabe

edastanud liikmesriigi

sätestatud salastustase ja

sellega seonduvate nõuete

täitmine teabe töötlemisel.

Art 3 (d) Jah KrMS-i § 50878 lg 8 ja

9

Omandiõiguse põhimõte ehk

teavet käideldakse ainult

algse (allika)riigi loal ja

nõuete kohaselt.

Art 3 (e) Jah PPVS § 764 lg 5

IKS § 26

Andmete usaldusväärsuse

põhimõte ehk kohustus

tagada andmete ajakohasus,

st ebaõiged, mittetäielikud

või aegunud isikuandmed

tuleb parandada, muuta,

kustutada või tunnistada

aegunuks ning kõiki

liikmesriike tegevusest

teavitada, vajadusel

käitlemist piirata.

Art 4(1) Jah, osaliselt KrMS §-d 50885–50887 Sätestab liikmesriigi

kohustuse tagada:

- esitatud taotluste

vastavus direktiivi art

4 p 4-6 sätestatud

tingimustele;

- nimekiri komisjonile

volitatud

õiguskaitseasutustest;

6

- taotluse esitamisel

volitatud

õiguskaitseasutuse

poolt selle, et taotlus

edastatakse ka enda

ühtsele

kontaktpunktile.

Art 4(2) Jah KrMS § 50886 lg 1 ja 2

KrMS § 50887 lg 4

Sätestab erireegli liikmesriigi

ühtse kontaktpunkti

teavitamises, lubades

üksikjuhtumitel erisuse kui:

a) tundliku uurimise puhul on

vaja tagada

konfidentsiaalsus;

b) teave puudutab

terrorismijuhumit;

c) ohtu seataks üksikisiku

turvalisus.

Art 4(3) Jah KrMS § 50884 lg 1 Sätestab, et teabetaotluse

tohib teisele liikmesriigile

esitada vaid siis, kui

objektiivselt leitakse, et

taotletav teave on vajalik ja

proportsionaalne ning teisele

liikmesriigile kättesaadav.

Art 4(4) Jah KrMS § 50885 Sätestab, et teabevahetuse

taotluses tuleb täpsustada,

kas taotlus on kiireloomuline

ja kiireloomulisust

põhjendada. Ühtlasi

sätestatakse kiireloomulisuse

kriteeriumid:

a) hädavajalik avalikku

julgeolekut ähvardava vahetu

kõrgendatud ohu

ennetamiseks,

b) vajalik vahetu ohu

ennetamiseks isiku elule või

kehalisele puutumatusele,

c) vajalik piirangute üle

otsustamiseks,

d) teave on süütegude

tõkestamisel, avastamisel või

uurimisel vajalik ja kaotab

kiireloomulise käsitlemiseta

asjakohasuse.

Art 4(5) Jah KrMS § 50885 lg 2

KrMS § 50885

Sätestab reeglid teabetaotluse

detailsusele.

Art 4(6) Jah KrMS § 50878 lg 10 Kohustab esitama

teabetaotluse keeles, mis on

7

teise liikmesriigi poolt kantud

töökeelte nimekirja. Eesti

vahetab teavet inglise keeles.

Art 5(1) Jah KrMS § 50883 lg 1 ja 2 Sätestab teabetaotlusele

vastamise tähtajad alates

taotluse kättesaamise hetkest:

a) kaheksa tundi

kiireloomulise taotluse

korral, kui see puudutab otse

juurdepääsetavat teavet,

b) kolm kalendripäeva

kiireloomulise taotluse

korral, mis puudutab kaudselt

juurdepääsetavat teavet,

c) üldreeglina seitse

kalendripäeva.

Art 5(2) Jah KrMS § 50883 lg 4 ja 5 Sätestab õiguse kalduda

kõrvale teabetaotlusele

vastamise tähtaegadest juhul,

kui teabe edastamiseks peab

siseriikliku õiguse kohaselt

saama loa. Seejuures

sätestatakse kohustus:

a) teavitada teabe taotlejat

eeldatavast viivitusest, selle

eeldatavast kestusest ja

põhjustest

b) hoida taotlejat kursis teabe

hankimise protsessiga ning

edastada teave viivitusteta.

Art 5(3) Jah KrMS § 50878 lg 10

KrMS § 50886 lg 1 ja 2

KrMS § 50887 lg 4

Sätestab kohustuse edastada

taotlevale liikmesriigile

taotletud teave keeles, milles

taotlus edastati.

Lisaks sätestatakse kohustus

edastada koopia teabest

taotleva liikmesriigi

kontaktpunktile, kui teave

edastatakse taotleva

liikmesriigi

volitatudõiguskaitseasutusele.

Teise liikmesriigi

kontaktpunkti võib jätta

teavitamata Art-s 4(4) toodud

erijuhtudel.

Art 6(1) Jah KrMS § 50882 Sätestab teabe edastamisest

keeldumise alused:

a) teave pole kättesaadav,

8

b) taotlus ei vasta

tingimustele,

c) taotluse täitmine eeldab

liikmesriigi õigusasutuse

luba, mille andmisest on

keeldutud,

d) taotletakse isikuandmeid,

mis ei kuulu direktiivis

sätestatud kategooriasse,

e) taotletud teave on

osutunud ebaõigeks,

mittetäielikuks või aegunuks,

mistõttu ei kuulu see

edastamisele,

f) teabe edastamine on

vastuolus riiklike

julgeolekuhuvidega, seaks

ohtu üksikisiku tervise või

käimasoleva uurimise või

kahjustaks põhjendamatult

juriidilise isiku olulisi huve,

g) taotlus on seotud süüteoga,

mis ei ole taotluse saanud

riigis süütegu või mille eest

karistatakse (vaid) kuni 1a

vangistusega,

h) teave pärineb 3.riigist, kes

ei ole teabe edastamiseks

andnud nõusolekut.

Samuti nähakse ette

põhimõtte, et taotluse tohib

jätta rahuldamata üksnes

osas, milles esineb alus.

Art 6(2) Jah KrMs § 50882 lg 3 Sätestab kohustuse teavitada

teabetaotlusele vastamata

jätmisest.

Art 6(3) Jah KrMs § 50881 lg 2 Sätestab teabetaotluse saanud

liikmesriigi kontaktpunkti

kohustuse küsida taotlevalt

osapoolelt täiendavaid

küsimusi või täpsustusi, mis

on vajalikud taotluse edukaks

menetlemiseks ning

põhimõtte, et tähtaegade

kulgemine peatub kuni

täpsustuste esitamiseni.

Art 6(4) Jah KrMS § 50882 lg 3

KrMS § 50878 lg 10

Kohustab teavet taotleva

liikmesriigi kontaktpunktile

taotluse rahuldamata jätmise

9

korral tagasisidet andma.

Välja on toodud ka keel,

milles teavitama peab.

Art 7(1) Jah KrMS § 50887 Reguleerib teabe omal

algatusel edastamist.

Art 7(2) Jah KrMS § 50887 lg 1 Sätestab liikmesriigi

kohustuse tagada, et tema

asutused omal algatusel

teavet edastavad.

Art 7(3) Jah KrMS § 50878 lg 10

KrMS § 50887 lg 3

Sätestab omal algatusel

edastatud teabele keelenõude

ning kohustuse edastada

teave alati nii enda kui teise

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile.

Art 7(4) Jah KrMS § 50887 lg 4 Loetleb alused, mille

esinemisel võib jätta teabe

koopia edastamata.

Art 8(1) Jah KrMS § 50887 lg 3

PPVS § 762

Sätestab liikmesriigi

kohustuse tagada ühtsel

kontaktpunktil ülevaade

taotlustest, mis on esitatud

otse pädevale

õiguskaitseasutustele.

Art 8(2) Jah KrMS § 50887 lg 3 Liikmesriik tagab, et kui üks

tema pädevatest

õiguskaitseasutustest esitab

taotluse või edastab taotluse

alusel teavet otse teise

liikmesriigi pädevale

õiguskaitseasutusele, saadab

ta samal ajal taotluse või

teabe koopia ka oma

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile ja selle teise

liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile.

Art 8(3) Jah KrMS § 50887 lg 3

KrMS § 50881 lg 5

Sätestab liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti teavitamata

jätmise alused.

Art 9(1) Jah KrMS § 50878 lg 6 ja 7 Sätestab põhimõtte, et

taotlevalt riigilt ei tohi

õigusasutuse luba küsida, kui

siseriiklikult ei ole selline

luba nõutav.

Art 9(2) Jah KrMS § 50878 lg 6 ja 7 Sätestab võrdse kohtlemise

põhimõtte – kui siseriiklikult

oleks taotluse täitmiseks

vajalik õigusasutuse luba,

peab teabetaotluse saanud

10

ühtne kontaktpunkt

viivitamata võtma meetmed,

et selline luba saada.

Art 9(3) Jah KrMS § 50878 lg 6 Õigusasutuse lube hinnatakse

siseriiklikust õigusest

lähtuvalt.

Art 10 Jah IKS §-d 14, 18, 19, 35 Sätestab isikuandmetena

käsitletavale teabele nõuded:

- andmed peavad olema

täpsed, ajakohased,

täielikud

- peavad olema

vajalikud ja

proportsionaalsed

taotluse eesmärgi

saavutamiseks

ning põhimõtte, et liikmesriik

peab edastama piisaval

määral (enda initsiatiivil)

täiendavaid andmeid, mis

aitavad hinnata taotluse

sisuks olevate isikuandmete

täielikkust, usaldusväärsust ja

ajakohasust.

Art 11(1) Jah KrMS § 50878 lg 10 Kohustab liikmesriiki

koostama loetelu, kus on

toodud üks või mitu keelt,

milles tema kontaktpunkt

saab teavet vahetada ning

kohustuse tagada suutlikkus

täita direktiivist tulenevaid

ülesandeid inglise keeles.

Art 11(2) Ei Ei vaja seaduses

sätestamist

Kohustab liikmesriiki

avaldama töökeelte ajakohase

loetelu Komisjonile.

Art 12(1) Jah KrMS § 50888 lg 1 Kohustab liikmesriiki

tagama, et iga üksikjuhtumi

puhul hinnatakse, kas

vahetatav teave kuulub

Europoli huvisfääri.

Art 12(2) Jah KrMS § 50888 lg 2

KrMS § 50878 lg 9

Kohustab liikmesriiki

tagama, et kontaktpunkt

edastab Europoli huvisfääri

kuuluva teabe Europolile.

Art 13(1) Jah KrMS § 50880 lg 1 Art 13 käsitleb Europoli

turvalise sidekanali SIENA

kasutamist ja liikmesriikide

kohustust tagada selleks

võimekus ja valmisolek.

Eesti kasutab juba praegu

11

SIENA-t teiste riikidega

teabe vahetamiseks.

Õigusselguse tagamiseks

sätestataks see ka KrMS-is.

Art 13(2) Jah KrMS § 50880 lg 3 Sätestab, et SIENA

kasutamine ei ole kohustuslik

kui teabevahetus eeldab

kolmanda riigi kaasamist,

taotluse kiireloomulisus seda

ei võimalda või SIENA

kasutamine on rikke tõttu

võimatu.

Art 13(3) Jah KrMS § 50880 lg 2 Kohustab liikmesriiki

tagama, et pädevad asutused

on SIENA-ga otse

ühendatud, sh mobiilseadme

vahendusel.

Art 14(1) Jah KrMS § 50879

PPVS § 762

Kohustab liikmesriiki

määrama või looma ühtse

kontaktpunkti, kes vastutab

direktiivis sätestatud

teabevahetuse eest.

Ühtne kontaktpunkt on

loodud ja kehtiva KrMS-i §

50878 lg 3sätestatud. Eelnõu

kohaselt täpsustatakse KrMS-

i regulatsiooni, lisaks

täiendatakse PPVS-i

kontaktpunkti ülesannetega.

Art 14(2) Jah KrMS § 50879

PPVS § 762–64

Kohustab liikmesriiki tagama

kontaktpunktile vahendid ja

volitused täitmaks direktiivist

tulevaid ülesandeid

iseseisvalt. Kontaktpunkti

ülesandeid täidab KrMS-i

alusel PPA ning ülesanded

sätestatakse täpsemalt PPVS-

is. Vahendid nende

ülesannete täitmiseks on juba

praegu ette nähtud PPA

eelarves.

Art 14(3) Jah KrMS § 50878 lg 4 Kohustab liikmesriiki

tagama, et ühtne

kontaktpunkt on alaliselt

ööpäevaringselt töötav, omab

juurdepääsu kogu teabele

ning koosneb kvalifitseeritud

töötajatest, kel on vajalikud

12

tehnilised ja rahalised

vahendid.

Art 14(4) Ei - Kohustab liikmesriiki

teavitama komisjoni

kontaktpunkti loomisest või

määramisest. Ei vaja

ülevõtmist. Eesti

õigusaktides ei sätestata

selliseid teavitusi

tavapäraselt.

Art 15(1) Jah KrMS § 50879 Sätestab, et liikmesriik saab

määrata kindlaks oma

kontaktpunkti koosseisu ja

korralduse.

Art 15(2) Jah KrMS § 50879 Kohustab liikmesriiki

tagama, et kontaktpunkt

koosneb kõigist pädevate

õiguskaitseasutuste

töötajatest, sh Europoli,

SIRENE ja Interpoli riiklikest

kontaktisikutest.

Art 15(3) Ei - Kohustab liikmesriiki tagama

kontaktpunkti töötajate

pädevuse. PPA tagab ühtse

kontaktpunkti ametnike

vastavuse nende ülesannete

täitmiseks ning vajalikud

koolitused. Ei vaja

ülevõtmist.

Art 16(1) Jah PPVS § 763-64 Kohustab liikmesriiki võtma

kasutusele ühtse

elektroonilise juhtumite

haldamise süsteemi ning

sätestab nõuded süsteemile.

Art 16(2) Jah PPVS § 764 lg 9 Kohustab liikmesriiki tagama

ühtse elektroonilise juhtumite

haldamise süsteemi

turvalisusnõuded.

Art 16(3) Jah PPVS § 764 lg 3 Kohustab liikmesriiki

tagama, et ühtses

elektroonilises juhtumite

haldamise süsteemis

kajastatakse isikuandmeid

vaid seni, kuni see on vajalik

ja proportsionaalne ja et aluse

langemisel kustutataks

andmed jäädavalt.

Art 16(4) Jah PPVS § 764 lg 4 Kohustab liikmesriiki

kontrollima andmeid

13

hiljemalt kuus kuud peale

teabevahetuse toimumist.

Art 17(1) Ei - Sätestab, et liikmesriikide

kontaktpunktide vahelist

koostööd tuleb ergutada. Ei

vaja ülevõtmist.

Art 17(2) Ei - Kohustab liikmesriiki

tagama, et kontaktpunktide

juhid kohtuvad vähemalt

kord aastas hindamaks

üksustevahelist koostööd ja

selle kvaliteeti.

Siseministeeriumile

teadaolevalt toimuvad

sellised kohtumised

regulaarselt ja seal osalemine

on ka edaspidi üks olulisi

ühtse kontaktpunkti

ülesandeid. Ei vaja

ülevõtmist, kuna puudutab

igapäevast töökorraldust.

Art 18(1) Jah PPVS § 765 lg 1 Paneb liikmesriigile

kohustuse iga aasta 1.

märtsiks esitada Euroopa

Komisjonile statistika

direktiivi alusel teiste

liikmesriikidega toimunud

teabevahetuse kohta, mis

leidis aset eelmise

kalendriaasta jooksul.

Art 18(2) Jah PPVS § 765 lg 2 Täpsustab art 18 lõikes 1

toodud statistiliste andmete

sisu.

Art 18(3) Ei - Paneb Euroopa Komisjonile

kohustuse koostada

liikmesriikide poolt art 18

lõike 2 kohaselt esitatud

miinimumstatistika ning teeb

selle Euroopa Parlamendile ja

nõukogule kättesaadavaks. Ei

vaja ülevõtmist.

Art 19(1) Ei - Määrab kindlaks Euroopa

Komisjoni

aruandluskohustuse. Selle

järgi esitab komisjon

hiljemalt 12. juuniks 2026

ning iga viie aasta tagant

pärast 12. juunit 2027

Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aruande, milles

14

hinnatakse direktiivi

rakendamist ja mis sisaldab

üksikasjalikku teavet selle

kohta, kuidas iga liikmesriik

on direktiivi rakendanud. Ei

vaja ülevõtmist.

Art 19(2) Ei - Samamoodi lõikega 1

sätestab kohustuse Euroopa

Komisjonile, mitte

liikmesriigile. Ei vaja

ülevõtmist.

Art 20 Ei - Puudutab Schengeni lepingu

rakendamise konventsiooni

muutmist ega ole vaja

liikmesriigil üle võtta.

Art 21 Jah, osaliselt Eelnõu § 1 punktiga 2

jäetakse õigusselguse

huvides KrMS-i

normitehnilisest

märkusest välja viide

Rootsi raamotsusele.

Tunnistab kehtetuks

raamotsuse 2006/960/JSK

alates 12. detsembrist 2024.

Art 22(1) Ei - Sätestab liikmesriikidele

kohustusliku direktiivi

ülevõtmise kuupäeva, milleks

on 12.12.2024.

Erandina jõustavad

liikmesriigid artikli 13

järgimiseks vajalikud õigus-

ja haldusnormid hiljemalt 12.

juuniks 2027.

Ühtlasi pannakse

liikmesriikidele kohustus

teatada direktiivi

ülevõtmisest viivitamata

Euroopa Komisjonile.

Art 22(2) Ei - Sätestab liikmesriikidele

kohustuse edastada Euroopa

Komisjonile direktiiviga

reguleeritavas valdkonnas

riigisiseselt vastu võetavate

põhiliste õigusnormide teksti.

Art 23 Ei - Sätestab direktiivi

jõustumise.

Art 24 Ei - Sätestab direktiivi

adressaadid.

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku rakendamise seaduse ning

politsei ja piirivalve seaduse

muutmise seadus (teabevahetus

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2123 ja Eesti õigusaktide

vastavustabel

2

EL

õigusakti

norm

EL õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Art 1(1)a Ei - Muudetakse nõukogu otsust

2005/671/JSK jättes välja nõukogu

otsuse artikli 1 punkt b, mis viitab

kehtetule Europoli konventsioonile.

Ülevõtmist ei vaja, sest

konventsiooni asendav uuenenud

määrus (EL) 2016/794 on

otsekohalduv.

Art 1(1)b Ei - Asendatakse nõukogu otsuse artikli 1

punkt d, viidates mõiste

määratlemisel kehtivale

regulatsioonile.

Art 1(2)a Ei - Muudetakse nõukogu otsuse artikkel

2 pealkirja.

Art 1(2)b Jah KrMS § 50897 lg 1, 2

JAS § 6 p 21 ja 32 lg 31

Lisatakse nõukogu otsuse artiklisse 2

punkt 3a, milles täpsustatakse, et

arvestades määruse (EL) 2016/794

alusel kohaldatavaid piiranguid,

töödeldakse isikuandmeid käesoleva

otsuse artikli lõike 3 kohaselt

üksnes terroriaktide ja muude

määruse (EL) 2016/794 I lisas

loetletud Europoli pädevusse

kuuluvate kuritegude

ennetamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmise

eesmärgil.

Eelnõukohane KrMS § 50897 lg 1

sätestab kohustuse edastada määruse

(EL) 2016/794 ja selle lisade alusel

ainult Europoli huvisfääri kuuluvat

teavet.

Eelnõukohane KrMS § 50897 lõige 2

kohustab liikmesriiki tagama, et enne

(EL) 2016/794 määruse alusel

Europoli huvisfääri kuuluva teabe

edastamist, määratakse kindlaks

teabe töötlemise eesmärk ning

vajaduse korral teabe töötlemise

piirang.

3

Terrorismiga võitlemine on

siseriikliku õiguse kohaselt riigi

julgeoleku küsimus ja ei kuulu

seega ELL art 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt

EL pädevusse. Eestis on terrorismi ja

selle rahastamise ning toetamise

ärahoidmine ja tõkestamine ning

selleks vajaliku teabe kogumine ja

töötlemine vastavalt

julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 6

punktile 21 Kaitsepolitseiameti

ülesandeks.

Kaitsepolitseiamet

julgeolekuasutusena osaleb

rahvusvahelises koostöös iseseisvalt

oma pädevuse piires ning vastavalt

JAS § 32 lõige 31 sätestatule võib

julgeolekuasutus oma ülesannete

täitmisel saadud teabe edastada

välislepingust, Euroopa Liidu

õigusaktist või muust õigusaktist

tulenevate kohustuste täitmiseks

välisriigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile.

Art 1(2)c Jah KrMS § 50897 lg 2

Lisatakse otsuse artikkel 2 lõikesse 4

täiendav lõik, tagamaks, et nõukogu

otsuse lõikes 3a osutatud

eesmärkidel edastatud isikuandmete

liigid piirduvad määruse (EL)

2016/794 II lisa B jao punktis 2

tooduga.

Eelnõukohane KrMS § 50897 lg 2

tagab, et kõik isikuandmed, mida

liikmesriik Europolile edastab,

peavad olema edastatud vaid

kooskõlas Europoli määrusega ning

seega kuuluma otsuse II lisa B jaos

sätestatud andmekategooriate hulka.

Art 1(2)d Jah KrMS § 50897 lg 2

Lisatakse otsuse artikkel 2 lõikesse 6

lõik, tagamaks, et artikkel 2 lõikes 1

eesmärgil vahetatavad isikuandmete

liigid piirduvad (EL) 2016/794 II lisa

B jao punktis 2 tooduga.

Eelnõukohane KrMS § 50897 lg 2

tagab, et kõik isikuandmed, mida

nõukogu otsuse alusel edastatakse,

peavad olema edastatud vaid

4

kooskõlas Europoli määrusega ning

seega kuuluma otsuse II lisa B jaos

sätestatud andmekategooriate hulka.

Art 2(1) Ei

- Sätestab liikmesriikidele

kohustusliku direktiivi ülevõtmise

kuupäeva, milleks on 1.11.2025.

Ühtlasi pannakse liikmesriikidele

kohustus teatada direktiivi

ülevõtmisest viivitamata Euroopa

Komisjonile.

Art 2(2) Ei - Sätestab liikmesriikidele kohustuse

edastada Euroopa Komisjonile

direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas riigisiseselt vastu

võetavate põhiliste õigusnormide

teksti.

Art (3) Ei - Sätestab direktiivi jõustumise

Art (4) Ei - Sätestab direktiivi adressaadid

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku rakendamise seaduse ning

politsei ja piirivalve seaduse

muutmise seadus (teabevahetus

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

eelnõu seletuskiri

Lisa 3

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja haldamisele ning selle andmete

töötlemisele, logimisele, kontrollile, juurdepääsule, väljastatavale statistikale ja

järelevalvele

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 259 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja haldamisele

ning reguleeritakse töövoosüsteemi kaudu toimuvat andmete töötlemist, logimist, kontrolli,

juurdepääsu, statistika koostamist ja väljastamist ning järelevalvet töövoosüsteemis toimuva

andmetöötluse üle.

§ 2. Nõuded töövoosüsteemi toimimisele

Paragrahvis on kavas ette näha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/977

artikli 16 lõike 1 nõuetele vastava elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi ehk

töövoosüsteemi kasutuselevõtt ja sellele kehtivad nõuded Eesti õiguses. Direktiivi kohaselt

peavad liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid kasutusele võtma siseriiklikult ühtse elektroonilise

juhtumite haldamise süsteemi, mis on koostalitlusvõimeline Europoli SIENA

teabevahetuskanaliga ning ühilduv teiste rahvusvaheliste teabevahetuskanalitega – Schengeni

infosüsteemi SIRENE ja Interpoli I-24/7 võrguga. Sätte eesmärk on tagada kriminaalmenetluse

seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise alusel toimiva teabevahetuse registreerimise,

säilitamise ning selle kohta statistika kogumise katkematu ja tõrgeteta toimimine. Lisaks peab

süsteemi arhitektuur võimaldama selle haldamist, uuendamist ja arendamist sujuvalt ning

tõrgeteta ja tagama rollipõhise juurdepääsuhalduse.

§ 3. Töövoosüsteemi ülesehitus, liidestatus ja seotus teiste infosüsteemidega

Paragrahvis on kavas ette näha töövoosüsteemi arhitektuur, põhiprotsessid ja komponendid,

sealhulgas autentimine ja juurdepääsuhaldus. Samuti kehtestatakse süsteemi kohustuslik

ühendus rahvusvaheliste teabevahetuskanalitega: Europoli SIENA, Schengeni SIRENE ja

Interpoli i24/7. Töövoosüsteem peab olema seadmetevaheliselt seotud ning peab suutma

teavitusi saata ja vastu võtta otse nimetatud kanalite kaudu.

§ 4. Töövoosüsteemi andmed

Sättega on kavas reguleerida statistiliste andmete kogumist töövoosüsteemi kaudu toimunud

rahvusvahelise teabevahetuse kohta, võttes üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

(EL) 2023/977 tulenevad nõuded. Statistika kogumise eesmärk on tagada teabevahetuse

läbipaistvus ja tõhusus, võimaldada järelevalvet õigusnormide järgimise üle ning toetada

poliitika kujundamist ja aruandlust Euroopa Komisjoni suunal. Töövoosüsteemi kaudu

kogutakse andmeid nii ühtse kontaktpunkti kui ka uurimisasutuste poolt vahetatud teabe kohta,

sealhulgas teabetaotluse sisu ja käsitlemise, vastamistähtaegadest kinnipidamise, keeldumiste,

puuduste kõrvaldamise, kiireloomulisuse põhjenduste ning kontaktpunktidevahelise koostöö

kohta. Sättega on kavas kehtestada kohustus koguda ja esitada vähemalt järgmine statistika:

1) andmed teise Euroopa Liidu liikmesriigi teabetaotluse puuduste kohta, mille ühtne

kontaktpunkt või uurimisasutus on palunud kriminaalmenetluse seadustiku § 50890 lõike 3

alusel kõrvaldada;

2) andmed kriminaalmenetluse seadustiku § 50891 alusel teabeedastusest keeldumise kohta;

3) andmed teisele Euroopa Liidu liikmesriigile või Europolile edastatud teabe registreerimise

kohta;

4) andmed, kas teabetaotluse või teabetaotluse vastuse koopia on edastatud ühtsele

kontaktpunktile või teise Euroopa Liidu liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, kui uurimisasutus

vahetab teavet iseseisvalt kriminaalmenetluse seadustiku § 50895 kohaselt või teavet

vahetatakse omal algatusel sama seadustiku § 50896 kohaselt;

5) andmed, kas teabetaotlusele on vastatud kriminaalmenetluse seadustiku § 50892 lõikes 1

või 2 sätestatud tähtajal, ja kui ei ole, viivituse asjaolud;

6) andmed, kas ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse või teise Euroopa Liidu liikmesriigi

teabetaotlus on kriminaalmenetluse seadustiku § 50892 lõike 3 kohaselt kiireloomuline, ja kui

on, selle põhjendus;

7) teise Euroopa Liidu liikmesriigi teabetaotlus ja sellele vastamise andmed;

8) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vaheline teabevahetus teise Euroopa Liidu liikmesriigi

teabetaotluse või Europolile teabeedastuse kohta;

9) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vaheline teabevahetus ühtse kontaktpunkti või

uurimisasutuse teabetaotluse kohta;

10) ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluse andmed.

§ 5. Töövoosüsteemi haldamine

Sättes määratakse, et töövoosüsteemi haldaja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (edaspidi SMIT). Eelnõukohase PPVS-i § 259 kohaselt on töövoosüsteemi

vastutav töötleja Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Samuti on kavas antud paragrahvis

sätestada nende pädevused.

Töövoosüsteemi haldaja ülesanneteks on:

1. Tagada süsteemi töökindlus ja tõrgete kõrvaldamine;

2. Tagada andmete säilimine ja varundamine;

3. Tagada juurdepääs statistikateabe kogumiseks isikustamata kujul;

4. Rakendada turvalahendusi andmete käideldavuse ja tervikluse tagamiseks;

5. Teavitada PPA-d süsteemi takistustest;

6. Korraldada vajadusel süsteemi arendus- ja hooldustöid;

7. Piirata kasutajate juurdepääsu, kui tekib turvarisk;

8. Kindlustada turvanõuete rakendamine ja anda juhiseid;

9. Säilitada logi- ja sessiooniandmeid.

Töövoosüsteemi vastutava töötleja ülesanded on:

1. Tagada kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohase

teabevahetusega seotud andmete korrastatud esitus töövoosüsteemis

2. Lahendada õigusküsimusi ja nõustada kasutajaid;

3. Korraldada kasutajatoe ja juurdepääsuõiguste haldust;

4. Korraldada koolitusi ja tagada kasutajate pädevus;

5. Teavitada SMITi süsteemi rikkumistest või tõrgetest;

6. Tagada andmete korrektne töötlemine ja süsteemi operatiivne juhtimine;

7. Parandada või kustutada ebaõigeid andmeid;

8. Taotleda kasutajate juurdepääsu piiramist, kui tekib turvarisk;

9. Eemaldada aegunud või asjakohatut teavet ilma eelneva loata;

10. Töödelda statistilistel eesmärkidel isikustamata andmeid.

§ 6. Juurdepääs töövoosüsteemile

Sättes reguleeritakse töövoosüsteemile juurdepääsu andmise alused ja tingimused. Juurdepääs

töövoosüsteemile antakse vastutava töötleja ehk PPA määratud ametnikele, kelle

põhitööülesandeks on rahvusvahelise teabevahetuse korraldamine. Süsteemi juurdepääs peab

olema piiritletud rangelt ametikohaga ning vahetu tööalase vajadusega ja vastama turva- ning

andmekaitsenõuetele.

§ 7. Lõppkasutaja õigused ja kohustused

Sättes reguleeritakse lõppkasutajate ehk rahvusvahelise operatiivteabe vahetusega tegelevate

ametnike ehk operatiivinfohaldurite õigusi (nt õigus kasutajatoele, ettepanekute tegemisele

süsteemi parendamiseks, juhiste saamiseks jne) ja töövoosüsteemi vastutava töötleja kohustusi

(nt kontaktisiku määramine, sisendi ajakohastamine, regulaarse andmete kontrolli

korraldamine ja sisulise kasutajatoe tagamine).

§ 8. Kontroll

Sättes on kavas määratleda töövoosüsteemi regulaarne kontroll, mida Rahvusvahelise

Siseaudiitorite Instituudi (Institute of Internal Auditors, edaspidi IIA) kolme kaitseliini mudeli

kohaselt teostavad otsesed juhid. Sättes on kavas täpsustada rahvusvahelise operatiivteabe

vahetusega tegelevate üksuste juhtivkoosseisu ja töötajate kohustusi ning vastutust seoses

andmete töötlemisega, hõlmates eelkõige tööprotsesside ja andmetöötluse igapäevast jälgimist

ning viivitamatut reageerimist võimalikele kõrvalekalletele.

§ 9. Järelevalve

Sättega sätestatakse IIA kolme kaitseliini mudelile vastavad järelevalvekohustused, mille

täitmine on PPA põhimääruse § 19 ja § 20 kohaselt sisekontrollibüroo ja siseauditi büroo

ülesandeks. Arvestades töövoosüsteemis töödeldavate isikuandmete, sealhulgas delikaatsete

isikuandmete tundlikkust, teabevahetuse rahvusvahelist ulatust silmas pidades, määratletakse

sättes täpsemalt sisekontrollibüroo ja siseauditibüroo tegevused järelevalve teostamisel ehk nii

rikkumiste tuvastamisel ja rikkujate vastutusele võtmisel kui ka töövoosüsteemi vastavuse,

seaduslikkuse ja tõrgeteta toimimise tagantjärele hindamisel.

§ 10. Töövoosüsteemi andmeturve

Sättes nähakse ette töövoosüsteemi andmete turvaklass (nt K3T2S2) ja turbetase, eesmärgiga

tagada andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus kooskõlas kehtivate

andmekaitse- ja infoturbenõuetega.

§ 11. Nõuded töövoosüsteemi andmete töötlemisele

Paragrahvis on kavas sätestada üldine kord andmete töötlemiseks: täpsus, õigeaegne

parandamine või kustutamine vigaste või aegunud andmete korral, töötlemise piiramise

võimalus ning andmete liigitamine ja vastutuse selge jagamine. Näiteks, teabetaotluste alusel

koondatud andmed tuleb direktiivikohaselt liigitatada liikmesriigi kaupa ning ebaõigete

andmete korral kohustub kontaktpunkt neid viivitamata parandama või kustutama ja teavitama

andmesaajat.

§ 12. Teabevahetuse statistika

Sättega on kavas üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2023/977

tulenevad nõuded teabevahetuse statistika kogumise ja aruandluse kohta. Sättes on kavas

kehtestada kohustus koguda ja esitada statistikat rahvusvahelise teabevahetuse kohta, et

hinnata töövoosüsteemi kaudu toimuvate andmevahetuste tõhusust, õiguspärasust ja

tähtaegsust. Statistika esitamine toimub kord aastas, hiljemalt 1. märtsiks, kajastades eelneva

kalendriaasta andmeid. Ühtne kontaktpunkt esitab kogutud andmed Euroopa Komisjonile.

Ühtne kontaktpunkt kogub teabevahetuse kohta vähemalt järgmist statistikat:

1) ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluste arv;

2) Euroopa Liidu liikmesriigi teabetaotluste arv;

3) Euroopa Liidu liikmesriikide ja kiireloomulisuse kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel on ühtne kontaktpunkt või

uurimisasutus teavet edastanud;

4) Euroopa Liidu liikmesriikide ja keeldumise aluste kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel teabeedastusest on

kriminaalmenetluse seadustiku § 50891 lõike 1 alusel keeldutud;

5) Euroopa Liidu liikmesriikide kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või

õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, millele vastamise tähtajast on kriminaalmenetluse

seadustiku § 50892 lõike 4 punkti 2 alusel kõrvale kaldutud

§ 13. Logiandmed

Sättes nähakse ette logitavad tegevused (avalikustamine, edastamine, kogumine, kustutamine,

lugemine, muutmine, ühendamine) ning logiandmete säilitustähtaeg – kaks aastat toimingu

toimumisest, et tagada auditeeritavus ja süsteemi turvalisus.

1/23

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku rakendamise seaduse ning

politsei ja piirivalve seaduse

muutmise seadus (teabevahetus

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

eelnõu seletuskiri

Lisa 4

Eelnõu kooskõlastamisel saabunud märkuste ja ettepanekutega arvestamine

Jrk

nr

Arvamuse esitaja seisukoht Siseministeeriumi seisukoht

Justiitsministeerium II kooskõlastusring

1. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50888 lg 4) – kõnealune

lõige sätestab, et kui teabeedastuseks peab olema

KrMS § 214 kohaselt prokuratuuri luba või

kohtumenetluse andmete korral kohtu luba, tagab

prokuratuur või kohus selle taotluse lahendamise

ööpäev ringi.

Direktiivi artikli 14 (3)(b) kohaselt peab

liikmesriik tagama, et õigusasutused, kes on

pädevad andma riigisisese õiguse kohaselt

nõutavaid õigusasutuse lube vastavalt artiklile 9,

on ühtsele kontaktpunktile kättesaadavad ööpäev

läbi ja seitse päeva nädalas.

Eelnõuga kavandatakse see nõue üle võtta KrMS

§ 50888 lg-s 4, järgnevas sõnastuses:

„(4) Kui teabeedastuseks peab olema käesoleva

seadustiku § 214 kohaselt prokuratuuri luba või

kohtumenetluse andmete korral kohtu luba

(edaspidi koos teabevahetusluba), tagab

prokuratuur või kohus selle taotluse lahendamise

ööpäev ringi.“.

Direktiivi sõnastus viitab kontaktpunktile

kättesaadav olemisele (ehk siis sisuliselt taotluse

kättesaamisvalmidusele), kuid eelnõu sõnastus

paneb prokuratuurile ja kohtule kohustuse taotlus

ööpäevaringselt lahendada. Selline sõnastus

läheb kaugemale direktiivis nõutust ning ei ole

kooskõlas ka eelnõu ega direktiivi üldise

loogikaga. Taotluse lahendamise tähtajad on

reguleeritud eraldi eelnõuga kavandatavas §-s

50892, mille lõike 4 punkt 3 sätestab ühtlasi, et

tähtaja kulgemine peatub ajaks, mil prokuratuur

või kohus lahendab teabevahetusloa taotlust.

Seetõttu ei ole korrektne eelnõu märkuste tabelis

prokuratuuri kommentaarile vastuseks esitatud

väide, justkui peaksid kohtud ja prokuratuur

tagama, et kontaktpunktil oleks võimalik

teabetaotlusele vastata vajadusel kaheksa tunni

jooksul.

Mittearvestatud.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et mõiste

„viivitamata“ on liialt abstraktne ega võimalda

tagada riigiüleselt ühtset praktikat taotluste

menetlemisel, mida tuleb reeglina teostada

kiiresti ja direktiivist tulenevate tähtaegade

raames.

Eelnõu sõnastuses ei ole ette nähtud kindlat

tähtaega teabevahetusloa lahendamiseks, kuna

direktiiviga ei reguleerita justiitsasutuste

töökorraldust. Samas tuleb riigil tagada

teabevahetustaotluste lahendamine direktiivis

sätestatud tähtaegade piires. Eriti tähtis on see

kiireloomuliste teabevahetustaotluste puhul, mis

lähtuvalt kiireloomulisuse alustest (sätestatud

eelnõukohase KrMS § 50892 lõikes 3 ja direktiivi

artikli 4 lõikes 4) – tegemist on olukordadega,

kus kaalul on isikute põhiõiguste kaitse või

vältimatu riive, mistõttu on vajalik

kiireloomuline sekkumine ja otsuste

vastuvõtmine.

Olukordades, kus teabevahetusloa lahendamine

on aeganõudvam, on eelnõus ette nähtud

menetlustähtaja kulgemise peatumine.

Regulatsiooni eesmärgist tulenevalt on tegemist

siiski erandliku, mitte tavapärase olukorraga.

Ettepanekuga, mille kohaselt õigusasutused

peaksid olema ööpäevaringselt ühtsele

kontaktpunktile pelgalt kättesaadavad, ei ole

võimalik nõustuda. Pelgalt ööpäevaringse

vastuvõtmisvõimekuse tagamine – näiteks e-

kirja teel – ei taga sisuliselt kiireloomuliste

teabevahetustaotluste lahendamist. Sarnaselt ei

ole võimalik politseil reageerida vahetu ohu

tõrjumist eeldavatele teadetele üksnes tööpäeva

2/23

Selle kaheksa tunni jooksul peab direktiivi

kohaselt saama kontaktpunkt õigusasutusega

(st töövälisel ajal üldjuhul valveprokuröri või

valvekohtunikuga) ühendust võtta ja esitada

taotlus. Seejärel saab prokuratuur või kohus

kontaktpunktile teada anda, kas taotlus on

võimalik lahendada kohe või läheb sellega

rohkem aega. Kui taotluse lahendamine võtab

rohkem aega, siis teavitab kontaktpunkt taotluse

esitanud liikmesriiki viivitusest, täpsustades

eeldatava viivituse pikkuse ja selle põhjused,

vastavalt direktiivi artiklile 5 (2)(a).

Korrektne ja direktiivi sisule vastav regulatsioon

oleks selline, mis sätestab kohustuse saada selline

õigusasutuse luba küll võimalikult kiiresti

(direktiivi artikkel 9), kuid ei sätesta

õigusasutustele kohustust taotluse koheseks

lahendamiseks.

Meie eelmisele märkusele vastates on eelnõu

koostajad leidnud, et sõna „viivitamata“

kasutamine „ööpäev ringi“ asemel oleks liiga

ebamäärane. Me ei nõustu sellega, kuivõrd

„viivitamata“ mõiste on KrMS-is üldlevinud ning

selles osas ei ole teadaolevalt suuremaid

tõlgendusprobleeme. Alternatiivselt oleks

võimalik säte sõnastada ümber lähtuvalt direktiivi

sõnastusest ja sätestada, et õigusasutused peavad

kontaktpunktile olema kättesaadavad ööpäev

ringi.

Ehkki kõnealusest normist ei ole võimalik välja

lugeda tähtaega teabevahetusloa lahendamiseks,

ei vasta meie hinnangul eelnõu praegune sõnastus

direktiivi vastavale artiklile ning sätestab

täiendavad kohustused, mille osas direktiivist

karmima regulatsiooni loomine ei ole

põhjendatud ning selle vajalikkust ei ole ka

seletuskirjas põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt jääme enda ettepaneku

juurde eelnõu muuta ja lõikes 4 kasutada „ööpäev

ringi“ asemel sõna „viivitamatult“. Alternatiivselt

palume säte sõnastada ümber lähtuvalt direktiivi

sõnastusest ja sätestada, et õigusasutused peavad

kontaktpunktile olema kättesaadavad ööpäev

ringi.

raames. Direktiivi teleoloogiline tõlgendamine

sellise järelduseni ei vii ning sellele tõlgendusele

on direktiivi koostamise ja vastuvõtmise

protsessis järjepidevalt tähelepanu juhtinud ka

Euroopa Komisjon.

2. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50885 lg 6) – kõnealune

lõige sätestab, et teavet vahetatakse inglise

keeles.

Seletuskirja kohaselt: „Tulenevalt asjaolust, et

Europolil on Rootsi direktiivi ülevõtmise

perioodil valminud tõlkemoodul, mis võimaldab

SIENA-s edastatud teabe automaattõlget iga EL-

i liikmesriigi ametlikust keelest inglise keelde ja

Mittearvestatud.

Peame antud ettepanekut ebavajalikuks

dubleerimiseks, kuivõrd objektiivne siseriiklik

õigus reguleerib olukorda juba piisavalt ning

eelnõuga selles osas muudatusi ette ei nähta.

3/23

inglise keelest iga EL-i liikmesriigi ametlikku

keelde, on sisuliselt võimalik SIENA kaudu

teavet vahetada ka eesti keeles. Seejuures tuleb

silmas pidada, et automaattõlge võib vajada

järeltoimetamist ehk masintõlgitud teksti

läbivaatamist, võrdlust inglise keelse tekstiga ja

parandusi selleks, et saada tulemiks täpne ja ladus

tõlge.“. Teisisõnu võib masintõlke rakendus küll

eksisteerida, aga puudub kindlus, et see suudab

esitatavat materjali arusaadavalt ja arvestatava

protsendi ulatuses õigesti eesti keelde tõlkida.

Keelenõude osas on selgitatud: „Teabevahetuse

keelenõue kohaldub sellele osale teabest, mis

edastatakse teisele liikmesriigile ning teabele,

mida soovitakse lisada kriminaalasja toimikusse

(KrMS § 10 lg 3) ja mille kohta on vastava riigi

luba. Siseriiklikult (asutuste vahel) võib

teabetaotluse täitmiseks peetav suhtlus toimuda

eesti keeles. Teabetaotluse nn lõpliku tõlke eest

vastutab ühtne kontaktpunkt (või teabetaotlust

iseseisvalt täitev uurimisasutus). Juhime

seejuures tähelepanu asjaolule, et direktiivi

ülevõtmise ajal on Europolil valminud SIENA-s

kasutatav masintõlke rakendus“.

Sellest selgitusest jääb ebaselgeks, kas

teabevahetusloa lahendamiseks vajalikud

materjalid (sh teabetaotlus ja sellele lisatud

materjalid), tõlgitakse kohtu ja prokuratuuri jaoks

eesti keelde. Palume seda täpsustada. Palume

selguse huvides eelnõu täiendada ja lisada norm,

mille kohaselt kohtule ja prokuratuurile esitatakse

teabevahetusloa lahendamiseks vajalikud

võõrkeelsed dokumendid eestikeelse tõlkega.

KrMS-i § 10 lõike 1 kohaselt on

kriminaalmenetluse keel eesti keel, kuid

menetlus võib toimuda ka mõnes muus keeles,

kui seda valdavad menetleja, menetlusosalised ja

kohtumenetluse pooled. KrMS-i § 144 lõike 1

kohaselt koostatakse menetlusdokument eesti

keeles ning kui menetlusdokument on koostatud

mõnes muus keeles, lisatakse sellele eestikeelne

tõlge.

Seega, kui prokuratuur või kohus on nõus

lahendama teabevahetustaotlusi inglise keeles –

st tutvuma dokumentidega ilma tõlketa – on see

lubatav. Samuti võib taotluse lahendav asutus

koostada vastuse inglise keeles, kui selles on

kokkulepe. Tegemist on taotluse lahendaja

otsustuspädevuses oleva küsimusega.

Uurimisasutus ei saa nõuda ingliskeelse vastuse

koostamist prokuratuurilt või kohtult, vastutus

ingliskeelse vastuse koostamise eest teisele

liikmesriigile lasub jätkuvalt uurimisasutusel.

3. Eelnõu § 3 p 2 – kõnealuse punktiga täiendatakse

politsei ja piirivalve seadust (PPVS), kus on

sätestatud ka andmete töötlemise ja säilitamise

kord.

Eelmises kooskõlastusringis tegime märkuse AK

aluse kehtestamise kohta (varasem väljapakutud

säte PPVS § 7.64 lg 6). Märkuste tabelis on sama

AKI märkuse kohta märgitud (tabel AKI märkus

p 4), et sellega on arvestatud ning selgitatud, et

kõik teave on AK ja loodud AvTS § 35 lg 1 p 19

alusel erinorm. Nimetatud erinormi uues eelnõus

ei ole. Palun selgitada seletuskirjas, kas on

lähtutud sellest, et AvTS katab vajadused ära ja

on iga kord kaalutluskohustus. Kui ei ole sellest

lähtutud, palume eelnõu täiendada erinormiga.

Seoses andmesubjekti õiguste piiramisega

töövoosüsteemis tõid nii ministeerium kui ka AKI

varasemates märkustes välja küsimuse, kas

piiratakse andmesubjekti õigust enda kohta

Arvestatud.

Lähtutud on sellest, et AvTS katab vajadused ära

Ehkki igakordsel juurdepääsu piiramisel on

diskretsioon sisuliselt redutseeritud nullini, sest

pea kogu direktiivikohase teabevahetuse puhul

on riigil AvTS-i kohaselt kohustus

andmesubjekti õigusi piirata, tuleb igakordselt

kindlasti hinnata teabele juurdepääsu piiramise

aluseid konkreetse teabe puhul. Seletuskirjas on

seda selgitatud peatüki 2.3 alapunktis 2 ja

eelnõukohase KrMS § 50888 selgituste juures.

4/23

andmeid saada. Eelnõu andmesubjektide

piirangute sätet ette ei näe, seega palume

selgitada, kas andmesubjektile, tema pöördumise

korral, väljastatakse töövoosüsteemis olevad

isikuandmed. Kui ei väljastata, palume eelnõusse

lisada vastav erinorm.

4. SIENA-ga kaasnevad kulud. Puudub selgus,

mis kulud võivad kaasneda SIENA kasutusele

võtmisega ja mis tingimused peavad olema

täidetud.

SIENA kulude osas on Siseministeerium

märkinud järgmist: "SIENA kasutuselevõtt ei too

kaasa vahetuid rahalisi kulutusi siis, kui asutusel

on akrediteeritud (RES) võrk ja seadmed ning

vastava taseme ühendus SMIT-ga. Eelkirjeldatud

juhul toimub ühenduse loomine koostöös SMIT

ja vastavale asutusele teenust osutava xMIT

vahel" ja "Kui asutusel vastavat ühendust-võrku-

seadmeid ei ole, tuleb need luua ja akrediteerida.

Turvanõuetele vastava võrgu ehitamine nõuab

vahendeid. PPA ei ole oma (rahastus)projektides

ette näinud teiste asutuse liidestuste rahastamist.

Kuna SIENA kasutamine AK tasemel on

võimalik mobiilseadme kaudu (nt PPA võrgus

olev sülearvuti), on võimalik nõuetele vastav

ühendus tagada seeläbi, et asutusele

võimaldatakse nõutava ühendus-võrk-seadmed

komplekti kasutamine. Vastav

kasutamiskokkulepe tuleb saavutada asutuste

omavaheliste läbirääkimiste käigus".

Rõhutame, et vanglatel on olemas küll RES võrk,

kuid praegu puudub teadmine, millised on

akrediteeringu nõuded. Sellest sõltub võimalik

ressursikulu, millega praegu ei ole arvestatud ega

seletuskirjas nõuetekohaselt välja toodud (sh

mõjude osas). Juhul kui akrediteering eeldab

mahukaid töid, tähendab see ka arvestatavat

ressursikulu. Palume seletuskirjas täpsustada ja

tuua välja selgelt, mis on akrediteeringu nõuded

RES võrgule. Vastupidisel juhul ei ole võimalik

vanglate vaatest prognoosida ja arvestada

vajalike tööde ja kulude mahuga. Seoses

võimalike asutuste vaheliste kokkulepetega

seadmete ja võrkude kasutamise osas on samuti

mõjud (kulu, koolitus) teadmata ning seega ei ole

võimalik mõjudega arvestada. Palume

seletuskirjas ka seda täpsustada.

Antud selgitus.

Meie hinnangul on SIENA infosüsteemi

kasutuselevõtuga kaasnevad kulud marginaalsed

ning süsteemi kasutuselevõtt ei eelda erilisi

lisatingimusi võrreldes praeguse olukorraga.

Vanglad omavad juba täna juurdepääsu POLIS

infosüsteemile läbi RES võrgu ning SIENA

juurdepääsud ei too kaasa täiendavaid tehnilisi

nõudeid.

Esialgsed koolitused viiakse läbi ühtse

kontaktpunkti poolt ning nende korraldamisega

seotud kulud katab PPA. Selliselt tagatakse

süsteemi sujuv ja kulutõhus kasutuselevõtt ilma

täiendavate infrastruktuuri- või halduskuludeta

teiste osapoolte jaoks.

5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

märkustega.

Arvestatud.

Justiitsministeerium I kooskõlastusring

5/23

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 soovitakse muuta ja

ümber sõnastada KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9.

jaotis.

Kordame mitteametliku koostöö raames esitatud

seisukohta, et kriminaalmenetluse seadustik

(KrMS) ei ole mainitud direktiivi ülevõtmiseks

sobiv õigusakt ning eelnõus toodu tuleks

reguleerida politseikoostööd reguleerivates

õigusaktides.

Kehtiva KrMS 19. peatüki 8. jao 9. jaotis

reguleerib kriminaalmenetluse raames teabe ja

jälitustoiminguga kogutud teabe vahetamise

põhimõtteid Euroopa Liidu liikmesriikide vahel

ning ei reguleeri muud politseikoostööd ja

infovahetust (Europol, Interpol jne), selleks on

vastavad sätted politsei ja piirivalve seaduses

(PPVS-s).

Kriminaalmenetluse seadustiku reguleerimisala

sätestab KrMS § 1:

(1) Käesolevas seadustikus sätestatakse

kuritegude kohtueelse menetluse ja

kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud

lahendi täitmisele pööramise kord.

(2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka

jälitustoimingute tegemise alused ja kord.

Sestap võib juba KrMS § 1 tõlgendamisel asuda

politseikoostööd soovimatult piirama, kui kogu

koostöö regulatsioon tuua KrMS-i. Pealegi võib

regulatsiooni esitamine KrMS-s jätta mulje, et

direktiiv on üle võetud poolikult – üksnes

kriminaalmenetlusega seonduva koostöö osas.

Kuivõrd KrMS reguleerib kitsalt

kriminaalmenetlust, oleks võimaliku

rikkumismenetluse käigus sellisele väitele raske

vastu vaielda.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et KrMS on üks

konstitutsioonilistest kohtumenetluse

seadustikest ning politseikoostöö reguleerimine

sellises aktis ja osas, mis ei puutu

kriminaalmenetlusse, võib tekitada ka

normihierarhilisi anomaaliaid.

Ehkki esialgu võib näida mugav kogu direktiiv

üle võtta ühes õigusaktis, tuleks Eesti õiguskorra

struktuuri säilitamiseks kriminaalmenetlusega

mitteseotud politseikoostööd reguleerida muus

sobivas õigusaktis, näiteks PPVS-s. Asjaolu, et

direktiiviga kehtetuks tunnistatav raamotsus

2006/960/JSK oli tõesti kunagi üle võetud KrMS

§ 19. ptk 8. jao 9. jaotises (kriminaalmenetluse

seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus – 578 SE), ei tohiks viia

praegu kehtiva õiguskorra struktuuri ja eelpool

Mittearvestatud.

Siseministeerium ei nõustu seisukohaga, et

KrMS ei sobi Rootsi direktiivi ülevõtmiseks

ning et regulatsioon tuleks viia politseikoostööd

käsitlevatesse seadustesse. Põhjused on

järgmised:

1) Kehtiva KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10.

(EN-s tehtud muudatustele eelnevalt 9)

jaotis põhineb

raamotsusel 2006/960/JSK, mille

põhimõtted kattuvad Rootsi direktiivis

sätestatuga. Direktiiv ei sisalda võrreldes

raamotsusega uudseid põhimõtteid.

Direktiivi eesmärgiks on muuta seni

raamotsuses sisaldunud põhimõtete

järgimine liikmesriikidele

kohustuslikuks ja teabevahetus

turvalisemaks. Seega ei saa

Siseministeerium nõustuda seisukohaga,

et raamotsuse kohaldamisala oli oluliselt

kitsam direktiivi kohaldamisalast.

2) Kohane ei ole väide, et kehtiva KrMS-i

19. peatüki 8. jao 10 (EN-s tehtud

muudatustele eelnevalt 9). jaotis

reguleerib teabevahetust vaid

kriminaalmenetluse raames. Kehtiva

KrMS-i § 50878 lõige 1 ei piira

teabevahetust üksnes

kriminaalmenetlusega, vaid hõlmab ka

süütegude avastamist ja tõkestamist. (s.o

ka kriminaalmenetluse eelset faasi).

3) Rootsi direktiiv ei reguleeri üksnes

politseikoostööd. Direktiivi artikli 2

lõike 1 kohaselt osalevad teabevahetuses

kõik liikmesriigi asutused, kes on

riigisisese õiguse kohaselt pädevad

kasutama volitusi ja võtma

sunnimeetmeid süütegude

tõkestamiseks, avastamiseks või

uurimiseks. Eestis on sellised asutused

sätestatud KrMS-i § 31 lõikes 1

(uurimisasutused).

4) Teabevahetuse reguleerimine eraldi

seaduses ei ole põhjendatud, kuna:

a) KrMS-i regulatsioon on juba

asjakohane ja hõlmab kõiki vajalikke

6/23

mainitud ohtude eiramiseni. Lisaks oli vana

raamotsuse kohaldamisala oluliselt kitsam kui

uuel direktiivil.

Eelnevale tuginedes on meie hinnangul eksitav

esitada eelnõus kavandatud regulatsioon

tervikuna KrMS-i justiitskoostöö regulatsiooni

juures, vaid KrMS-s tuleks reguleerida

kriminaalmenetlust puudutav teabevahetus,

politseikoostööd puudutav regulatsioon tuleks

esitada PPVS-s. Palume eelnõu muuta.

aspekte, ent on direktiivi ülevõtmiseks,

eeskätt rakendajate jaoks, liigabstraktne.

b) Regulatsioon puudutab

kriminaalmenetlust ja kõiki

uurimisasutusi. Sätestades reeglid vaid

PPVS-is, eeldaksime põhjendamatult, et

nt Keskkonnaameti uurijate kohustused

tuleneksid PPVS-st ja seda olukorras,

PPVS § 1 lõige 1 sätestab, et PPVS-i

reguleerimisala on politsei ülesannete,

õiguste, korralduse ja politseiteenistuse

õiguslike aluste reguleerimine.

5) KrMS ei ole ainult kohtumenetluse

seadus. Ehkki kriminaalmenetlus

kulmineerub reeglina kohtumenetlusega,

ei ole vähemtähtis sellele eelnev

kohtueelne etapp, kus tõendeid

kogutakse – täpsemalt kohtus

hinnatavate tõendite kujunemine.

Seetõttu sätestab KrMS-i § 1, et KrMS

reguleerib ka kuritegude kohtueelse

menetluse korda. Kuna KrMS reguleerib

ka menetluse kohtueelset etappi, mille

raames suur osa teabevahetust toimubki

(kohtumenetluses otse tõendina

kasutatavate menetlusdokumentide

edastamist reguleerivad valdavalt muud

õigusaktid, nt direktiiv 2014/41/EL, mis

käsitleb Euroopa uurimismäärust

kriminaalasjades), on oluline seaduse

tasandil sätestada kõikidele

uurimisasutustele selged reeglid, mis

võimaldavad jälgida tõendi kujunemise

õiguspärasust.

6) Teave, mida kõnesoleva regulatsiooni

alusel vahetatakse, on lahutamatult

seotud Eesti või teise EL-i liikmesriigi

läbiviidava kriminaalmenetlusega.

Teabevahetuse aluseks peab olema aset

leidnud kuritegu, sh kavandatav või

eesseisev, mistõttu puudutab valdav osa

teabevahetust just käimasolevaid

kriminaalmenetlusi. Kui

kriminaalmenetlust veel läbi ei viida

(eeskätt kuritegude tõkestamise faas),

omab teabevahetus tugevat sidet

kriminaalmenetlusega selle alustamise

aspektis, nt jälituslubade puhul – mille

alusel on need antud, millele on kohus

kaalutlusotsuse tegemisel tuginenud,

7/23

millest tulenevalt on isik kahtlustatava

staatuses jne.

7) Eelnõus kavandatud regulatsioon ei ole

esitatud KrMS-i justiitskoostöö

regulatsiooni juures. KrMS-i 19. peatükk

„Rahvusvaheline koostöö

kriminaalmenetluses“ hõlmab KrMS-i §

433 lõike 1 kohaselt riikide vastastikust

abi kriminaalasjades, mis ei piirdu

pelgalt justiitskoostööga. Samuti ei sea

koostööle kitsendusi 19. peatüki 8. jao

„Koostöö kriminaalmenetluses Euroopa

Liidu liikmesriikide vahel“ sätted. Ehkki

8. jao esimeste jaotiste sätted

reguleerivad justiitsasutuste tööd, on 10.

(endine 9) jaotis selgelt suunatud just

uurimisasutuste koostöö reguleerimisele.

Ja seda, nagu eelnevalt märgitud,

eelnõukohaselt samas ulatuses nagu

kehtivas KrMS-s.

2. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50878 lg 7) –

kõnealune lõige sätestab, et kui teabe Euroopa

Liidu liikmesriigile või Europolile edastamiseks

peab olema käesoleva seadustiku § 214 kohaselt

kohtu või prokuratuuri luba (edaspidi

teabevahetusluba), tagab kohus või prokuratuur

selle taotluse lahendamise ööpäev ringi.

Seletuskirjas on märgitud järgmist: „Rootsi

direktiivikohane teabevahetus on mõeldud

toimuma reeglina EL-i liikmesriikide ühtsete

kontaktpunktide kaudu, kes töötavad ööpäev

ringi, omavad juurdepääsu kogu uurimisasutuste

teabele ja terviklikku ülevaadet riigi

operatiivsest õiguskaitsealasest rahvusvahelisest

teabevahetusest. Uurimisasutuste

struktuurüksustele sellist võimekust ette nähtud

ei ole.“

Siiski soovitakse eelnõuga sätestada eelmises

lõigus nimetatud võimekus prokuratuurile ja

kohtule – „tagab kohus või prokuratuur selle

taotluse lahendamise ööpäev ringi“. Taotluse

lahendamine ööpäev ringi võib olla võimalik

uurimisasutuse puhul, mille töö toimub

vahetustega, aga mitte kõnealuses normis

sätestatud asutuste puhul.

Ühtsele kontaktpunktile esitatud teabetaotluste

kiire menetlemise tagamiseks näeb Rootsi

direktiiv ette selged tähtajad, mis võtavad

arvesse taotluse kiireloomulisust ja

uurimisasutuse juurdepääsu vastavale teabele.

Antud selgitus:

1) Ööpäevaringse valmisoleku tagamise ja

ettepaneku kasutada „ööpäev ringi“

asemel mõistet „viivitamatult“ osas

selgitame, et:

- direktiivist tulenevate teabevahetuse

tähtaegade järgimiseks (aga ka

direktiivikonformseks sõnastuseks)

on tarvilik ette näha ööpäevaringne

valmidus. Mõiste „viivitamata“

võimaldab liigset määramatust ja laia

tõlgendust EL õigusest tuleneva

kohustuse täitmisel (puhkuste

perioodil kuu aja jooksul taotluse

läbivaatamine võib olla ka

viivitusteta tegutsemine).

- Ööpäevaringne valmisolek ulatuses,

mida tingib direktiivikohane

teabevahetus, peaks justiitsasutustel

olemas olema juba täna (valveaja

sätete kohaselt). Vastasel juhul

möönaksime, et ka kaalukatel

juhtudel ei ole riik täna valmis

töövälisel ajal reageerima (nt

kiireloomuliste jälituslubade

väljastamine, vahi alla võtmised,

edasilükkamatud

läbiotsimismäärused jne).

Direktiivikohase teabevahetuse

8/23

Rootsi direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt (sama

regulatsioon toodud eelnõukohases KrMS §

50883 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2) peab

EL-i liikmesriik tagama teiselt riigilt saabunud

teabetaotlusele vastamise üldreeglina seitsme

päeva jooksul (kehtiva KrMS § 50881 lõikes 3

sätestatud 14 päeva asemel). Kiireloomulise

taotluse puhul tuleb vastata:

 kaheksa tunni jooksul, kui tegemist on

otse juurdepääsetava teabega (sama

tähtaeg sätestatud kehtiva KrMS-i §

50882 lõikes 1);

 kolme päeva jooksul, kui tegemist on

kaudselt juurdepääsetava teabega ehk

teabega, mille saamiseks peab

uurimisasutus tegema päringu (nt KrMS

§ 215 lõikele 1 tugineva nõudekirja).

Seejuures tuleb silmas pidada eelnõukohase

KrMS- i § 50878 lõikes 7 rõhutatut, st kohustust

saada kohtueelse menetluse andmete

avaldamiseks luba prokuratuurilt. Nimetatud

luba või sellest keeldumine tuleb saada

eelnimetatud tähtaegade jooksul.

Seletuskirjas märgitakse: „Ehkki teabetaotlusele

vastamise tähtajast on võimalik kõrvale kalduda,

on see lubatav vaid erandjuhtudel, milleks on

näiteks olukord, kui prokuratuur või kohus vajab

teabevahetusloa andmise üle otsustamiseks

taotluses tõstatatud küsimuste ulatuslikkuse või

keerukuse tõttu lisaaega. Teabetaotluste

tähtaegne lahendamine õigusasutuste poolt on

võimalik õigusasutuse ühtse kontaktpunkti

ruumides füüsilise kohaloleku korral või siis, kui

õigusasutus on funktsionaalselt kättesaadav

näiteks telefoni teel[1].

Olukorrad, kus uurimisasutusel tuleb

teabetaotlusele vastamiseks küsida luba

prokuratuurilt, või veel enam – kohtult, on

pigem erandlikud. Seetõttu tuleb käesoleval ajal

ja tulevikus tagada õigusasutuse kättesaadavus

näiteks telefoni teel, sest Eestis ei asu

uurimisasutused õigusasutusega samas hoones.

Üldreeglina ei ole Rootsi direktiivi alusel tehtud

teabetaotluste alusel saadud teave menetluses

kasutatav ning Europoli andmetel moodustavad

80% SIENA kaudu esitatud teabetaotlustest

küsimused, kas EL-i liikmesriigil on isiku X

kohta teavet või mitte.[2] Sellest hoolimata tuleb

prokuratuuril ja kohtul vastav võimekus tagada.

Kuigi reageerimise tagamine õigusasutuse poolt

mahtu, mis nõuab sekkumist

töövälisel ajal, on keeruline

prognoosida, kuna tegemist on ette

nähtamatu vajadusega. Tõenäoliselt

on tegemist siiski harva esineva

nähtusega seetõttu, et:

a) Teabevahetuse taotluse täitmiseks on

reeglina aega 7 päeva.

Teabevahetuse taotluse täitmine peab

toimuma kiireloomuliselt (s.o 8 tunni

jooksul) vaid äärmiselt põhjendatud

ja kaalukatel juhtudel siis, kui

tegemist on uurimisasutusel

olemasoleva teabega. Teabe

omaniku ja justiitsasutuse kohustus

on sellisel juhul vaid teabe

väljastamise üle otsustamine (kas oht

menetlusele või isikule kaalub üle

teise riigi objektiivse

teadmisvajaduse), mitte vastuse

koostamine. Viimase tagab ühtne

kontaktpunkt;

b) Valdav osa teabevahetust toimub ka

täna tööpäeva raames (teabevahetus

toimub EL liikmesriikidega, kes

asuvad kokku kuni 3 ajatsoonis:

GMT, GMT+1, GMT+2). Olukorrad,

kus teavet on vaja kiireloomuliselt

vahetada öistel tundidel, on äärmiselt

erandlikud.

2) Asjaolu, et Rootsi direktiivi kohase

teabetaotluste alusel saadud teabe osas

puudub vaikimisi luba selle menetluses

kasutamiseks, ei tähenda, et reeglina

vahetataks selle raames

kriminaalmenetluse vaates suvalist või

sellega vähest seost omavat teavet.

Põhimõtet tuleb mõista selliselt, et ehkki

tegemist ei ole tõendusteabe vahetamise

põhiinstrumendiga (eeskätt allika- ja

menetluskaitse huvidest lähtuvalt) –

vastav teave tuleb endiselt taotleda nt

Euroopa uurimismäärusega (EIO) – on

Rootsi direktiivi päring nö sihistatud EIO

aluseks. Samuti võib Rootsi direktiivi

kohases päringus või vastuses ette näha,

et vahetatavat teavet võib kasutada

kohtumenetluses tõendina. Eeltoodu

vähendab oluliselt halduskoormust,

[1] Rootsi direktiivi põhjendus nr 28. [2] Europoli ettekanne. Prüm II määruse ülevõtmise teemaline konverents, 30. aprillil 2024. a, Brüsselis.

9/23

on praktikas tagatud nn valveprokuröride ja -

kohtunike näol, on vastav avalikult kättesaadav

õiguslik regulatsioon, s.o kohtute seaduse § 6

lõikes 4 sätestatud kohtuniku valveaeg ja

prokuratuuriseaduse § 222 lõikes 1 sätestatud

prokuröri valveaeg ehk aeg, mil isik peab olema

töövälisel ajal kättesaadav ettenägematute või

edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks,

Rootsi direktiivi ülevõtmise jaoks liiga

üldsõnalised.“

Eelnõu seletuskiri ei sisalda prognoosi, kui

erandlikud need seletuskirjas märgitud olukorrad

olla võiksid. Seetõttu tuleb seletuskirja

analüüsiga täiendada, milles sisalduks ka vastus

küsimusele - kui palju suureneks töökoormus?

Seletuskirjas märgitakse, et „Kavandatavad

muudatused võivad mõnevõrra puudutada ka

kohtunikke. Eeskätt nelja esimese astme kohtu –

Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Pärnu

Maakohus ja Viru Maakohus, kohtunikke, kes

tegelevad kriminaalasjade lahendamisega.

Teabetaotlustega seoses võib tekkida vajadus

lahendada kohtute pädevusse kuuluvaid taotlusi,

kuid eelnõu koostajad peavad seda

vähetõenäoliseks.“

Seletuskirjas toodu kohaselt on Europoli

andmetel teabevahetus SIENA-s pidevas

tõusutrendis. Seda eeskätt seetõttu, et piiriülesest

raskest kuritegevusest enim mõjutatud EL-i

liikmesriigid on avastanud selle kasutegurid.

2021. aastal on SIENA kaudu:

•algatatud uusi juhtumeid 123 000 (kasv 2020.

aastaga võrreldes 38%);

•vahetatud 1,54 miljonit operatiivsõnumit (kasv

2020. aastaga võrreldes 22%);

•ühendatud 2400 pädevat riiklikku asutust 51

riigist ja 14 rahvusvahelist organisatsiooni või

asutust;

•ühendatud on üle 19 000 lõppkasutaja.

Oletame, et 123 000 juhtumi puhul on vaja

prokuratuuri luba 10% juhtudest, see tähendab,

et prokuratuur peaks aastas vaatama läbi ja

väljastama 12300 luba. Oletame, et kohtu luba

on vaja 2% juhtudest, see on 2460 luba aastas,

205 luba kuus ning ca 47 luba nädalas. Seetõttu

ei saa Justiitsministeerium nõustuda, et selline

lubade väljastamine mõjutaks kohtu senist tööd

võid mõnevõrra (taotlus tuleb vaadata läbi,

tutvuda materjalidega ja teha otsustus) ning

seletuskirjas märgitut tuleb täpsustada.

võimaldades saada EIO-ga samalaadse

tulemuse vähem bürokraatlikult ja

kiiremini.

3) Seda kui palju suureneb töökoormus

direktiivi ülevõtmise järgselt, ei ole

võimalik prognoosida, tegemist oleks

spekuleerimisega, sest:

a) võimatu on ennustada, kui suur osa

tulevastest teabetaotlustest puudutab

käimasolevaid menetlusi (vaid nende

osas on tarvilik saada prokuratuuri

luba või kohtumenetluses olevate ja

selle raames teatavakssaanud teabe

osas kohtu luba). Vastavat teavet

senise teabevahetuse osas saab

omada justiitsministeerium, kelle

valitsemisala asutused on pädevad

selliste lubade andmiseks. PPA

kogemusele tuginedes, on tegemist

pigem harvaesineva vajadusega

(PPA teabevahetuse aastane maht on

seni ca 230 000 ühikut, s.o saadetud

ja laekunud sõnumid). SIENA

teabevahetuse tõusutrend seda muuta

ei tohiks, sest valdav osa

teabetaotlusi on täidetavad nn

registerpäringute abil, milleks

justiitsasutuse luba vajalik pole.

b) ehkki SIENA teabevahetus on

tõusutrendis ja juba praegu

moodusavad Europoli andmetel 80%

SIENA kaudu esitatud

teabetaotlustest küsimused, kas EL-i

liikmesriigil on isiku X kohta teavet

või mitte, peitub selle põhjus suuresti

asjaolus, et objektiivne õigus ei näe

ette, et teisele liikmesriigile

teabetaotluse esitamisel peab olema

põhjendatud alus eeldada, et sellel

teisel liikmesriigil sellist teavet on.

Direktiivi ja KrMS muudatusega

50893 lg 1) selline nõue

kehtestatakse.

4) Jälitusteabe osas selgitame, et:

- jälitusteabe puhul ei ole a priori

tegemist riigisaladusega, pigem

vastupidi. Vabariigi Valitsuse

määruse „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ § 6 lõike 1

10/23

Lisaks tekivad järgmised küsimused - kas

telefonitsi on võimalik vahetada sellist

informatsiooni, nt jälitusteavet puudutavat üle

küsida, kui kohtul on lisaküsimusi loa andmise

või andmisest keeldumise otsustamiseks? St kas

saab eeldada, et valvekohtunik või

eeluurimiskohtunik peaksid telefonitsi nt kell

03.00 suhtlema kontaktpunktiga avatud

sidekanalit pidi? Ka neid küsimusi peab

seletuskirja täiendades kindlasti käsitlema.

Olete seletuskirjas negatiivse mõjuna välja

toonud selle, et eelnõuga tekib kohustus tagada

operatiivses teabevahetuses osalemise võimekus

ööpäev ringi. Selles osas markeerime, et ka

kohtud on kõnealuse eelnõu sihtrühm ja

väljatoodud negatiivse mõjuga seoses ei ole

kohtutega üldse arvestatud.

Kokkuvõttes on Justiitsministeeriumi jaoks

äärmiselt küsitav eelnõuga sätestatav eesmärk, et

kuigi luuakse ka taotlusele vastamise tähtaegu

puudutav regulatsioon, siis peavad prokuratuur

ja kohus tagama teabevahetusloa taotluse

lahendamise ööpäev ringi. Sellest tulenevalt

teeme ettepaneku eelnõu muuta ja lõikes 7

kasutada „ööpäev ringi“ asemel kasutada

„viivitamatult“. Eelnõu sõnastuse muutmisel

jäävad asjakohaseks meie käesolevas märkuses

esitatud küsimused, mida palume seletuskirjas

kajastada.

punkti 21 kohaselt on riigisaladuseks

jälitusasutuse poolt KarS-i 8., 15., 16.

ja 22. peatükis sätestatud kuritegudes

(inimsuse, riigi ja avaliku rahu

vastased ning üldohtlikud süüteod)

ning Kaitsepolitseiameti

uurimisalluvuses olevates

kuritegudes jälitustoiminguga

kogutud teave, kui selle avalikuks

tulek võib kahjustada Eesti

Vabariigi julgeolekut. Eeltoodu

tähendab (koosmõjus sellega, et

direktiiv ei kohaldu julgeolekuteabe

vahetamisele), et kui riigisaladuse

vahetamist aset ei leia, on see

vahetatav telefonitsi.

Teabele, mis on riigisaladuseks (nt

viidatud määruse § 6 lg 2 - andmed

salajasele koostööle kaasatud isiku

identiteedi kohta) kohalduvad

riigisaladuse käitlemise nõuded aga

sellist teavet ei peaks reeglina teise

liikmesriigiga vahetama.

- Justiitsasutusi puudutab teabe

väljastamise lubatavuse üle

otsustamine ning valdaval osal

juhtudest on uurimisasutuse poolt

sellise otsuse taotlemine ja

justiitsasutuse kaalutlusotsuse

väljendamine (luba või keeld

andmeid teisele riigile edastada),

võimalik riigisaladust avaldamata.

- Olukordades, kus teabevahetuse

taotluse raames andmete avaldamise

üle otsustamiseks on tarvilik tutvuda

konkreetselt riigisaladusega (mitte

seda mh sisaldava teabega) või seda

üle küsimise raames avaldada, siis

tuleb seda teha riigisaladuse

käitlemise nõuete kohaselt (st

reeglina ametiruumides asuva

tehnikavahendi kaudu, ent mitte

ainult). Sellise olukorra esinemine on

aga äärmiselt vähetõenäoline, mis

mõistagi ei tähenda, et selle saaks

jätta õiguslikult reguleerimata.

3. SIENA-ga kaasnevad kulud. Puudub selgus,

millised kulud võivad kaasneda SIENA

kasutusele võtmisega, mis tingimused selleks

peavad olema täidetud jms.

Antud selgitus:

1) Ööpäevaringse teabevahetuse osas

selgitame, et:

11/23

Samuti ei ole vanglad käesoleval hetkel valmis

24/7 teabevahetuseks, kui see peaks puudutama

salastatud teavet või vajama tõlketeenust.

Vanglate teabe- ja uurimisosakondade

ametnikud ei viibi 24/7 vanglas kohapeal.

Väljaspool tavapärast tööaega reageerib

vajadusel valves olev ametnik ja info edastamise

kiirust võib mh mõjutada see, kas selleks on vaja

minna vanglasse või mitte.

Palume eelnõu seletuskirja täiendada infoga

kulude kohta, samuti palume käsitleda ka

SIENA kasutusele võtmise tingimusi.

- juurdepääs vanglate poolt sisestatud

teabele, mis asub infosüsteemis

POLIS, on ühtsele kontaktpunktile

tagatud ka praegu. Vanglate panus

sellist teavet sisaldava päringu

täitmisel seisneks eeskätt teabe

edastamise kooskõlastamises või

sellest keeldumises. Otsuse

teatavakstegemisega ühtsele

kontaktpunktile peaks valves olev

ametnik suutma tagada. Selle, kas

kirjeldatud otsuse võib langetada

valves olev ametnik või peab ta

selleks saama loa teabe kogunud

ametnikult, peaks reguleerima

asutusesiseselt (vt JUM 5. märkuse

selgitused).

- Tõlketeenuse tagamine on ühtse

kontaktpunkti ülesandeks, kuna

teabevahetuse korraldamise eest

vastutavad nemad (vt JUM 6.

märkuse selgitused). Seejuures tuleb

aga märkida, et direktiivi ülevõtmise

ajal on Europolil valminud SIENA

masintõlke rakendus, mis võimaldab

tõlkida kõiki teateid eesti keelest

inglise keelde ja vastupidi, sh teistest

keeltest inglise keelde ja vastupidi.

Puuduliku keeleoskuse puhul on

esmalt võimalik kasutada nimetatud

tõlkemooduli abi ning kui tulemus on

endiselt arusaamatu, on ühtse

kontaktpunkti ülesandeks korrektse

tõlke tagamine. Seda

ööpäevaringselt.

- Ühtlasi toonitame, et ööpäevaringne

valmisolek tuleb küll tagada, ent

eluliselt ei ole tõenäoline, et

teabevahetus toimub suures osas

töövälisel ajal (vt JUM 2. märkuse

selgitused).

2) SIENA kasutuselevõtuga kaasnevate

rahaliste kulutuste osas selgitame, et:

- SIENA kasutuselevõtt ei too kaasa

vahetuid rahalisi kulutusi siis, kui

asutusel on akrediteeritud (RES)

võrk ja seadmed ning vastava taseme

ühendus SMIT-ga. Eelkirjeldatud

juhul toimub ühenduse loomine

12/23

koostöös SMIT ja vastavale asutusele

teenust osutava xMIT vahel.

- Kui asutusel vastavat ühendust-

võrku-seadmeid ei ole, tuleb need

luua ja akrediteerida. Turvanõuetele

vastava võrgu ehitamine nõuab

vahendeid. PPA ei ole oma

(rahastus)projektides ette näinud

teiste asutuse liidestuste rahastamist.

Kuna SIENA kasutamine AK

tasemel on võimalik mobiilseadme

kaudu (nt PPA võrgus olev

sülearvuti), on võimalik nõuetele

vastav ühendus tagada seeläbi, et

asutusele võimaldatakse nõutava

ühendus-võrk-seadmed komplekti

kasutamine. Vastav

kasutamiskokkulepe tuleb saavutada

asutuste omavaheliste läbirääkimiste

käigus.

4. Põhiseaduspärasuse analüüs – eelnõu

seletuskirja 2.3. osas on käsitletud eelnõu

põhiseaduspärasust. Olete välja toonud PS-s

sätestatud põhiõigused, mida eelnõuga

kavandatavad muudatused riivata võivad ning

esitanud järgmise kokkuvõtte:

„Kokkuvõttes võib isikuandmete edastamine

teisele EL-i liikmesriigile riivata mitmeid PS-is

sätestatud põhiõigusi, eriti eraelu puutumatuse,

isikuandmete kaitse, tõhusa õiguskaitse ja

õiglase kohtumenetluse, turvalisuse ja vabaduse

ning isikupuutumatuse õigusi. Sellise andmete

edastamise korral peavad olema tagatud

seaduslikud alused, proportsionaalsus ja piisavad

kaitsemeetmed isikute põhiõiguste kaitseks.

Eelnõuga nähakse ette selged reeglid

teabevahetuseks ning kontrollimeetmed, mis

võimaldavad ennetada ja tuvastada vigu

andmetöötluses. Seega on eelnõu PS-ga

kooskõlas.“

Palume seletuskirja täiendada ning esitada

analüüs ja sisuline argumentatsioon, mille alusel

on jõutud järeldusele, et käesolev eelnõu on PS-

ga kooskõlas.

Arvestatud.

Seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsi

täiendatud.

Märgime seejuures, et kuna eelnõuga ei muudeta

kehtivat õigust määral, mis nõuaks ulatuslikku

põhiseaduspärasuse analüüsi, on seletuskirjas

keskendutud peamiselt isikuandmete

edastamisele, võttes arvesse, et isikuandmete

edastamine EL-i liikmesriikide vahel on juba

olemasoleva õigusliku raamistiku osa. Eelnõu

üksnes täpsustab kehtivaid

andmekaitsemeetmeid.

Lisaks on analüüsitud teisi põhiõiguste riiveid,

mida teabevahetus võib kaasa tuua, näiteks:

- eraelu puutumatuse riive

- privaatsuse riive,

- õigusriigi ja proportsionaalsuse

põhimõtte riive

- sõnumisaladuse riive

- turvalisuse ja vabaduse õiguste riive

pidades seejuures silmas, et vastavate

põhiõiguste kaitse on juba sätestatud KrMS-is.

Eelnõu tagab, et teabevahetusel on täidetud

põhiseadusest tulenevad nõuded seaduslikkuse,

proportsionaalsuse ja õiguskaitse kohta.

13/23

5. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50878 lg 3 p 1) –

kõnealuses normis on sätestatud otse

juurdepääsetav teave – andmekogu andmed,

millele on ühtsel kontaktpunktil või

uurimisasutusel juurdepääs.

Seletuskirjas lk 11 on selgitatud järgmiselt:

„Otse juurdepääsetav teave on andmekogus olev

teave, millele on ühtsel kontaktpunktil ja

uurimisasutusel juurdepääs. Rootsi direktiivi

põhjenduse nr 28 kohaselt peaks ühtsel

kontaktpunktil olema juurdepääs kogu teabele,

mis on kättesaadav tema liikmesriigis,

sealhulgas kasutajasõbralik juurdepääs kõigile

asjakohastele EL-i ja rahvusvahelistele

andmebaasidele ja platvormidele kooskõlas

kohaldatavas EL-i ja liikmesriigi õiguses

sätestatud korraga.“

Esmalt palume seletuskirjas selgitada, miks on

laiendatud otse juurdepääs andmekogus olevale

teabele lisaks ühtsele kontaktpunktile ka

uurimisasutusele, kui direktiiv seda enne ei näe.

Samuti palume muuta eelnõus termini „otse

juurdepääsetav teave“ definitsiooni selliselt, et

termini tegelik sisu definitsioonist selguks - teise

liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil ei ole

juurdepääsu Eesti andmekogudes olevatele

andmetele, vaid andmetele on juurdepääs

vastava riigi ühtsel kontaktpunktil, kes need teise

riigi kontaktpunktile edastab.

Antud selgitus.

1) Otse juurdepääsetava teabe puhul tuleb

lähtuda eelnõus sätestatust (seletuskirjas

viga parandatud) – tegemist on teabega,

millele on juurdepääs ühtsel

kontaktpunktil või uurimisasutusel.

Uurimisasutuste juurdepääsu teabele ei

ole võrreldes direktiivi ega siseriikliku

õigusega kavas laiendada – juurdepääs

andmebaasidele ja neis olevale teabele

(nii asutuseti kui kasutajagrupiti) säilib

senises ulatuses.

2) Ühtse kontaktpunkti teabele juurdepääsu

osas selgitame, et valdavale osale

infosüsteemis POLIS olevatele ja selle

kaudu juurdepääsetavatele andmetele on

ühtsel kontaktpunktil juurdepääs olemas.

Kuna SIM ei saa uurimisasutusi sundida

võtma kasutusele ühtset infosüsteemi (nt

POLIS, mida osad uurimisasutused

kasutavad ja millele SIM saab

võimaldada juurdepääse ning mis on ka

kavas), on eelnõukohases KrMS-i §

50886 lõike 2 punktis 1 ette nähtud, et

ühtse kontaktpunkti töös peavad osalema

kõigi uurimisasutuste esindajad. See on

vajalik mh selle tõttu, et neil on

juurdepääs enda asutuse kasutuses

olevatele infosüsteemidele, sh

rahvusvahelistele

valdkonnaspetsiifilistele.

SIM hinnangul tasub kaaluda

siseriiklikult erinevate asutuste

kontaktpunktide (eeskätt PPA ja EMTA)

konsolideerimist, ent tegemist on eeskätt

asutuste enda töökorralduse ja

ressursikasutuse küsimusega (seondub

RAM märkusega nr 3, 4).

3) Samuti toonitame, et teise liikmesriigi

ühtsel kontaktpunktil ei ole juurdepääsu

Eesti andmekogudes olevatele

andmetele. Nendele andmetele on

juurdepääs vaid Eesti ühtsel

kontaktpunktil ja uurimisasutusel, kes

need teise riigi kontaktpunktile edastab

(sh keelenõudele vastavalt – Eesti

infosüsteemis on teave eestikeelne). Mh

eeltoodust tulenevalt on eelnõus läbivalt

14/23

kasutatud mõistet „uurimisasutus“ Eesti

kontekstis ja „õiguskaitseasutus“ teise

liikmesriigi kontekstis ning mõistmaks,

kas sättes on silmas peetud Eesti või teise

liikmesriigi ühtset kontaktpunkti, tuleks

seda lugeda koos sellele eelneva

mõistega.

6. Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50878 lg 10) –

eelnõuga täiendatakse KrMS § 50878 lõikega 10,

mis sätestab, et teavet vahetatakse inglise keeles.

Esiteks tõstatame küsimuse kohtunikega seotult

– kohtu luba vajavas olukorras peab selle normi

kohaselt kohus tutvuma materjalidega inglise

keeles, et otsustada loa andmine või andmisest

keeldumine. Puudub teave, kuidas on

korraldatud materjalide tõlge? Taotluse võib

koostada eesti keeles, aga materjalid ilmselt siis

eelnõu järgi ei ole eesti keeles. Kas saab eeldada,

et sellist infot peab kohtunik suutma hallata

inglise keeles? Palume neid küsimusi

seletuskirjas käsitleda, et selguks, kas ja kuidas

on korraldatud nt materjalide tõlge.

Teiseks markeerime, et direktiivi artikkel 11

kohaselt ei pea olema keelenõue sätestatud

seaduse tasandil. Direktiiv näeb ette kohustuse

edastada kasutatavate keelte nimekiri

komisjonile. See jätab paindlikumad võimalused

kasutatavate keelte nimekirja vajadusel muuta.

Tekib küsimus, mis juhtub olukorras, kui taotlus

esitatakse muus keeles, nt Soomega

kiireloomulise teabevahetuse korral kas soome

või eesti keeles. Justiitsministeerium ei poolda

ülereguleerimist ja põhjendamatult seaduse

tasandil sedavõrd jäika lähenemist. Palume norm

eelnõust välja jätta.

Antud selgitus.

Teabevahetuse keelenõue kohaldub sellele osale

teabest, mis edastatakse teisele liikmesriigile

ning teabele, mida soovitakse lisada

kriminaalasja toimikusse (KrMS § 10 lg 3) ja

mille kohta on vastava riigi luba. Siseriiklikult

(asutuste vahel) võib teabetaotluse täitmiseks

peetav suhtlus toimuda eesti keeles.

Teabetaotluse nn lõpliku tõlke eest vastutab

ühtne kontaktpunkt (või teabetaotlust iseseisvalt

täitev uurimisasutus). Juhime seejuures

tähelepanu asjaolule, et direktiivi ülevõtmise ajal

on Europolil valminud SIENA-s kasutatav

masintõlke rakendus.

7.

Eelnõu § 1 p 1 (KrMS § 50882 lg 1 p 6) –

kõnealuse normi kohaselt keeldutakse

teabetaotlusele vastamisest juhul, kui

teabevahetus on teabevahetus eesmärki

arvestades selgelt ebaproportsionaalne.

Selline sõnastus jätab mulje, et olukorras, kus

proportsionaalsus ei ole piisavalt selge, on

võimalus teabevahetuseks. Selgitame, et selline

kontseptsioon on vastuolus IKÜM artiklis 5 lg

punktis b sätestatud eesmärgipärasuse

põhimõttega, mille kohaselt tohib isikuandmeid

töödelda selgelt kindlaks määratud ja üksnes

õiguspärastel eesmärkidel. Eelnevast tulenevalt

palume normist sõna „selgelt“ välja jätta.

Arvestatud.

Eelnõu tekstist jäetud välja sõna „selgelt“.

15/23

8. Eelnõu § 3 p 1 (PPVS § 763) – kõnealune norm

sätestab, et KrMS-s reguleeritud teabevahetus

toimub töövoosüsteemis, samas ei ole eelnõus

reguleeritud, kes on töövoosüsteemi vastutav

töötleja.

Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine

riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu

puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

See tähendab, et niisugune piirang peab olema

kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes PS ja

sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni

põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik olulised otsused langetama

seadusandja.

Asjaolu, kes on isikuandmete vastutav töötleja,

on oluline küsimus, mistõttu palume eelnõus

sätestada ka töövoosüsteemi vastutav töötleja.

Arvestatud.

Eelnõus täiendatud PPVS § 259 lg 2 (eelnõu

eelmises versioonis § 763) ning lisatud PPA

töövoosüsteemi vastutava töötlejana.

9. Eelnõu § 3 p 1 (PPVS § 764 lg 3) – kõnealune

norm sätestab, et töövoosüsteemis säilitatakse

isikuandmeid seni, kui see on vajalik, et ühtne

kontaktpunkt saaks täita talle KrMS-s sätestatud

ülesandeid.

Samas on seletuskirjas selgitatud, et andmete

säilitamise tähtaeg on sõltuvuses KarS-i

aegumistähtaegadest. Juhime tähelepanu

asjaolule, et KrMS-s on ühtse kontaktpunkti

ülesanne vahetada teavet kontaktpunktide ja

uurimisasutustega, kui teabevahetus on

toimunud, siis vajalikud andmed säilitatakse juba

edasi vastava menetluse juures (toimikus), millele

kohalduvad eraldi regulatsioonid ning teavet

säilitatakse nende asutuste ülesannete täitmiseks,

kelle pädevuses on konkreetse menetluse

läbiviimine. Seetõttu tuleks isikuandmed

töövoosüsteemist peale edastamist kustutada.

Palume selles osas seletuskirja muuta.

Ühtne kontaktpunkt saab andmeid säilitada

üksnes talle seadusega pandud ülesannete

täitmiseks. Palume eelnõu täiendada ja

kavandada säte, mille kohaselt säilitab ühtne

kontaktpunkt isikuandmeid seni, kui need on

edastatud asja menetlevale asutusele

Arvestatud.

Selgitatud vastustes AKI märkustele (p 2, 3).

10. Eelnõu § 3 p 1 (PPVS § 764 lg 6) – kõnealuse

normi kohaselt on töötlussüsteemi andmed

juurdepääsupiiranguga ja asutusesiseseks

Arvestatud.

Selgitatud vastustes AKI märkustele (p 2, 3).

16/23

kasutamiseks. Selgitame, et teavet saab

tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks siis, kui

esineb mõni AvTS § 35 lg 1 nimetatud asjaolu,

muul juhul on tegemist avaliku teabega.

Kõnealuse lõike puhul ei ole tegemist

eriseadusest tuleneva juurdepääsupiirangu

alusega ning üldise AvTS-i regulatsiooni

kohaldumise tõttu tuleb see norm eelnõust välja

jätta.

Kui teabe töötlemisel tuleb vajadusel kohaldada

ka PPVS §-s 748 sätestatud andmesubjekti õiguste

piiranguid, siis palume seda seletuskirjas

markeerida.

Samuti palume üle vaadata ja täiendada PPVS §

748, et see oleks kooskõlas IKÜM artikliga 23,

õiguskaitsedirektiivi artikliga 16 ja IKS-ga.

Seaduslik meede andmesubjekti õiguste

piiramiseks peab olema õigusselge, sh on ka

Euroopa Andmekaitsenõukogu leidnud, et

eelkõige peab siseriiklik õigus olema oma

sõnastuses piisavalt selge, et anda kodanikele

piisavat teavet asjaolude ja tingimuste kohta,

mille korral vastutavatel töötlejatel on õigus

selliseid piiranguid rakendada. Samuti leidis

Euroopa Andmekaitsenõukogu, et piirangu

kohaldamine oleks isiku suhtes „eeldatav“, peab

olema määratletud ka piirangu ajaline kestus.

Eriti kui piirangut saab kohaldada piisavalt

määratlemata tingimustel. Juhime tähelepanu, et

ajalist piirangud PPVS-i kõnealune säte ei

reguleeri.

11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6

lõikele 5 palume eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist

ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne

eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida

selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Arvestatud.

Rahandusministeerium

1. Võimalus juurdepääsuks SIENA kaudu edastatud

teabele peab olema ette nähtud ka sellisel

uurimisasutusel, kes konkreetsel juhul pole olnud

otsene teabevahetaja.

Antud selgitus.

Juurdepääsu SIENA kaudu edastatud teabele ei

ole ühegi uurimisasutuse jaoks piiratud.

Vastupidi, juurdepääs on ette nähtud, et täita

direktiivi eesmärki – edendada

17/23

Eelnõust nähtub, et ühelt poolt on kavandatava

fookus suunatud infovahetusele teiste

liikmesriikide ja Europoliga, teisalt valdab

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

kontaktpunkti staatuses äärmiselt suurt

andmemassiivi, kuid kõrvale on jäetud muud,

konkreetse teabetaotluse või -edastusega vahetut

puutumust mitteomavad siseriiklikud

(uurimis)asutused.

Samas, kui näiteks Portugal suhtleb

Keskkonnaametiga, kuid Maksu- ja Tolliametini

see teadmine ei jõua, või kui Maksu- ja Tolliamet

suhtleb küll Rumeeniaga, aga siinsel

Konkurentsiametil pole sellekohast teadmist ette

nähtud, - samas huvipakkuvad isikud võivad eri

uurimisasutustel olla samad, rääkimata

kokkupuutepunktidest erinevate kuritegude puhul

(näiteks keskkonnakuritegu + tollikuritegu või

maksukuritegu + konkurentsikuritegu) - selline

killustatud praktika ei ole perspektiivis

jätkusuutlik.

Eelnevast tulenevalt palume täpsustada, kas

direktiiv võimaldaks laiemat suhtlust ja

juurdepääsu andmekogudele. Teeme ettepaneku

täiendada politsei- ja piirivalve seadusesse

(edaspidi PPVS) lisatava §-i 7⁶⁴ lõiget 6 uue

lausega järgmises sõnastuses: "Juurdepääs

töövoosüsteemi andmetele on kõigil

uurimisasutustel." Kui kogu andmekoosseisule

(vt PPVS uue § 7⁶⁴ lg 1 kataloog) juurdepääsu

pole võimalik kehtestada, siis tuleks seda teha

vähemalt osale sellest, võimaldamaks Eestis

arusaama ja ülevaadet sellest, kes, kus, kelle

suunas ja millega seoses toimetab.

multidistsiplinaarset ja rahvusvahelist koostööd

raskete piiriüleste kuritegude vastases võitluses.

Kuigi direktiivi ülevõtmisel ei ole piiratud

ressursside tõttu võimalik lahendada kõiki

andmekogudele (nt infosüsteemile POLIS)

juurdepääsu küsimusi, on plaanis nende

teemadega tegeleda direktiivi ülevõtmise

järgselt.

Uurimisasutuste juurdepääs töövoosüsteemi

andmetele, kus Eesti osalusega teabevahetus

registreeritakse, on meie hinnangul piisaval

tasemel ette nähtud eelnõukohase KrMS § 50886

lõikega 2, mis sätestab ühtse kontaktpunkti töös

osalemise, mille osaks on ka vajadusel

juurdepääs andmetele.

Õiguslik alus juurdepääsuks SIENA-le, kus

kogu Eesti uurimisasutuste ja teiste EL-i

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahetatav

teave on nähtav, on olemas kõigil KrMS §-s 31

lg 1 nimetatud uurimisasutustel.

2. Laienev kohustus (ööpäevaringne teabevahetus)

on eelnõust tulenevalt ilmselt vältimatu, kuid

üldine põhimõte võiks olla, et kui protsesse

automatiseeritakse (eriti kui luuakse uus

platvorm), peaks lisanduva tööjõu vajadus olema

väike ning selle tagab kaasuvate protsesside

ülevaatamine. Sellekohane analüüs võiks

seletuskirjas olla põhjalikum.

Antud selgitus.

Ööpäevaringne teabevahetus ühtse

kontaktpunkti kaudu toimub ka täna, ent

puudutab valdavalt vaid PPA teavet.

Ressursivajaduse kasv (isikkoosseis) on tingitud

asjaolust, et edaspidi tuleb vahetada

ööpäevaringselt kõikide uurimisasutuste teavet,

sh tagada protsessi nõuetekohasus (nii taotluste

ja vastuste sisuline kontroll kui vajadusel ka

keelenõudele vastavuse tagamine, mis võib

tähendada PPA-le kogu teabevahetuse tõlkimise

kohustust). Eelkirjeldatud probleemkohtadele

töövoosüsteemi loomine lahendust ei paku –

18/23

töövoosüsteemi näol on tegemist pelgalt teabe

süstematiseerimise ja koondamise abivahendiga.

Praegusel juhul, kus on kindlalt ette näha vaid

ühe asutuse töökoormuse kasv (PPA kui

riiklikult määratud ühtne kontaktpunkt) ja

teistele asutustele direktiivi ülevõtmisega erilisi

kulutusi ega töökoormuse kasvu teki, tuleks

tagada (riikliku) ühtse kontaktpunkti suutlikkus

koormuse kasvuga toime tulla, st direktiivist

tulenevat kohustust nõuetekohaselt täita.

Tööjõu vajaduse vähendamiseks tasuks SIM

hinnangul kaaluda siseriiklikult erinevate

asutuste kontaktpunktide (eeskätt PPA ja

EMTA) konsolideerimist, ent tegemist on

peaasjalikult asutuste töökorralduse ja

ressursikasutuse küsimusega, mistõttu peaksid

vastav initsiatiiv tulema neilt.

3. Seletuskirja kohaselt kaasnevad eelnõu

rakendamisega kulud IT investeeringuteks

(töövoosüsteemi üle viimine uuele platvormile)

500 000 eurot, lisaks uute ametikohtade

loomiseks 2025. a 500 000 eurot ja alates 2026.

aastast 481 000 eurot aastas. Seletuskirjas ei ole

välja toodud arvestuse aluseid kirjeldatud

kuludele. Arvestades riigi rahalist seisu ja

võimalust, et lisavahendeid ei eraldata, tuleb

kulud katta Siseministeeriumi eelarvest või leida

võimalus neid rahastada Euroopa Liidu toetuste

kaudu.

Juhime tähelepanu, et seaduse vastu võtmisega ei

saa tekkida n-ö automaatseid lisakulusid

riigieelarvele. Siduvate rahaliste otsuste tegemine

on koondatud riigi eelarvestrateegia ja

riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik

rahalised võimalused ja vajadused.

Mittearvestatud.

Vastuseks väitele, et seaduse vastu võtmisega ei

saa tekkida n-ö automaatseid lisakulusid,

selgitame, et ka EL-iga liitumine on seaduse

vastuvõtmine, millega kaasnevad lisaks n-ö

automaatsetele lisatuludele, lisakulud.

19/23

Andmekaitse Inspektsioon

1. Teabetaotluse kontrollkohustus Eelnõu § 508⁸¹ lg

1 näeb ette, et ühtne kontaktpunkt ehk PPA

kontrollib teisest EL-i liikmesriigist saabunud

taotluse nõuetekohasust, lubatavust ja sellele

vastamise võimalikkust ning vastab taotlusele ise

või edastab selle vastamiseks ühele või mitmele

uurimisasutusele. Eelnõu § 508⁸⁶ lg 4 kohaselt ei

kohaldu § 508⁸¹ lg-st 1 tulenev kontrollkohustus

uurimisasutusele ka uurimisasutuse iseseisva

teabevahetuse korras. Samas § 508⁸¹ lg 1 kohta

seletuskirjas öeldust tulenevalt peab

uurimisasutus teabetaotluse saamisel igakordselt

kaalutlema teabetaotluse asjakohasust ja

vajalikkust selleks, et vältida põhjendamatut või

ebaproportsionaalselt suures koguses teabe

edastamist. Ka § 508⁸² lg 1 osas on seletuskirjas

märgitud, et taotluse saamisel kontrollib ühtne

kontaktpunkt või uurimisasutus selle

nõuetekohasust ning puuduste korral taotlusele

vastamisest keeldutakse. Seega jääb eelnõu ja

seletuskirja koostoimes vaadates arusaamatuks,

kas teabetaotluse kontrollkohustus laieneb

uurimisasutusele või mitte (sh kui siiski mitte,

kuidas on mõeldud tagada teabetaotluse

nõuetekohasuse, lubatavuse ja sellele vastamise

võimalikkuse kontrollimine § 508⁷⁸ lg-s 5

ettenähtud uurimisasutuse iseseisva

teabevahetuse puhul). AKI soovitab vaadata

teabetaotluse kontrollkohustuse regulatsiooni üle

ning vajadusel täiendada ja täpsustada nii eelnõu

kui ka seletuskiri.

Antud selgitus.

Selgitame, et reeglina toimub kogu teabevahetus

läbi ühtse kontaktpunkti, kes on SIENA vilunud

ja ööpäevaringne kasutaja. Seega vastutab

reeglina ühtne kontaktpunkt teabevahetuse

nõuetekohasuse eest. See aga ei tähenda, et

uurimisasutusel puudub igasugune kohustus

temale edastatud teabevahetustaotlusi

kontrollida. Uurimisasutus peab eelnõukohase

KrMS § 50890 lõike 5 punkti 2 kohaselt järgima

teabetaotlusele vastamisel KrMS-i 19. peatüki 8.

jao 10. jaotise 2. alljaotises ühtsele

kontaktpunktile sätestatud nõudeid. Nii peab

uurimisasutus kontrollima teisest EL-i

liikmesriigist saabunud taotluse nõuetekohasust

ja keeldumisaluste puudumist, kui ta asub ise

oma pädevuse piires teavet vahetama, sh

teabevahetustaotlusele iseseisvalt vastama.

2. Teabevahetuse proportsionaalsus

Eelnõu § 508⁸² lg 1 p 6 näeb ette kohustuse

keelduda teabetaotlusele vastamisest, kui

teabevahetus on selle eesmärki arvestades selgelt

ebaproportsionaalne. Viidatud eelnõu sõnastuses

kasutatud sõna „selgelt“ võimaldab eeldada, et

kui ebaproportsionaalsus ei ole piisavalt selgelt

tuvastatav, võib teabevahetus ikkagi toimuda.

Nimetatud sõnastus läheb aga vastuollu IKÜM art

5 lg 1 p-s b sätestatud eesmärgipärasuse

põhimõttega, mille kohaselt tohib isikuandmeid

koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning

õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda

hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega

vastuolus. Ehk andmetöötlus ei vasta

isikuandmete kaitse nõuetele mitte ainult siis, kui

see on selgelt ebaproportsionaalne, vaid ka siis,

kui andmetöötluse eesmärgipärasuse

(proportsionaalsuse) võib seada kahtluse alla.

AKI arvates peaks sätte ühiselt mõistetavuse ja

Arvestatud.

Selgituseks: ehkki direktiivi artikli 4 lõike 3

punktis a on sätestatud, et taotletud teave peab

olema vajalik ja proportsionaalne, oli eelnõus

keeldumisalusena ette nähtud sõnastus „selgelt

ebaproportsionaalne“ seetõttu, et kui

ebaproportsionaalsus ei ole piisavalt selgelt

tuvastatav, sellest ei keelduta.

Ebaproportsionaalsus ei pruugi olla piisavalt

selgelt tuvastatav, sest Eestil puudub taotluse

saades reaalne võimalus kontrollida

eelnõukohase KrMS §-s 50894 sätestatud nõuete

(mis on võetud direktiivist ja kehtivad seega ka

vastupidi) täitmist teise liikmesriigi

õiguskaitseasutuse või ühtse kontaktpunkti

poolt. Tegemist on teataval määral

liikmesriikide vastastikkuse usalduse

küsimusega, nn ka EIO-de puhul. Näiteks, kas

20/23

õiguspärase kohaldamise tagamiseks loobuma

sõna „selgelt“ kasutusest.

teabe taotlemise põhjus ja seos isiku ning kuriteo

vahel on objektiivsed. Riisiko selle eest lasub

taotluse esitajal. Küll aga on tuvastatav selge

ebaproportsionaalsus, nt kõikide teatud marki

sõidukite omanike kohta päringu tegemine

kuriteo toimepanija tuvastamiseks kuriteo puhul,

mille õigushüve kahjustamise intensiivsus ei

kaalu üle põhiõiguste riivet.

Arvestades, et nimetatud sõnastus läheb

vastuollu IKÜM art 5 lg 1 p-s b sätestatud

eesmärgipärasuse põhimõttega ning direktiivis

kasutatakse IKÜM-i konformset sõnastust,

lähtume AKI pakutud sõnastusest.

3. Töövoosüsteemis isikuandmete säilitamine

IKS § 17 lg 1 kohaselt kehtestatakse

töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaeg

seaduse või määrusega, kusjuures peab

säilitustähtaeg olema sätestatud üheselt

arusaadavalt ning seletuskirja tuleb lisada

põhjendused selle pikkuse kohta (arvestades

minimaalsuse põhimõtet ehk tagada tuleb

andmete säilitamise aja piirdumine rangelt

minimaalselt vajalikuga). Isikuandmete selgelt

määratletud säilitustähtaeg on läbipaistva

andmetöötluse (IKÜM art 5 lg 1 p a) lahutamatu

osa. AKI hinnangul ei ole töövoosüsteemis

isikuandmete säilitamine reguleeritud

arusaadavalt ja läbipaistvalt, sh seletuskirjas

toodud põhjendused on puudulikud. PPVS § 7⁶⁴

lg 3 kohaselt säilivad töövoosüsteemis

isikuandmed seni, kuni on vajalik, et ühtne

kontaktpunkt saaks täita talle käesolevas peatükis

pandud ülesandeid. Nimetatud sõnastus ei anna

mitte mingit selgust selles osas, kui pikalt saab

tegelikult töövoosüsteemis isikuandmeid

säilitada. Seletuskirja kohaselt on isikuandmete

säilitamise vajaduse möödumine seotud KarS §-s

81 nimetatud aegumistähtaegadega. Tulenevalt

PPVS § 7⁶³ lg-s 2 sätestatud töövoosüsteemi

eesmärgist (registreerida teabevahetust ja koguda

statistikat) ning § 7⁶⁴ lg-s 1 väljatoodud andmete

koosseisust on küsitav, et nimetatud

(isiku)andmeid saaks seostada karistusõigusliku

aegumistähtajaga. Töövoosüsteemis ei töödelda

andmeid süüteo kohta, seega ei ole arusaadav ka

seadusandja soov siduda teabevahetusega (mis ei

pruugi isegi olla seotud konkreetse ja selgelt

määratletava süüteo koosseisuga) seotud

isikuandmete säilitamise vajaduse KarS §-s 81

ettenähtud süütegude aegumistähtaegadega.

Arvestatud.

Eelnõukohase PPVS-i § 2510 lõikes 3 nähakse

ette, et töövoosüsteemis säilitatakse

isikuandmeid kaks aastat teabevahetuse

lõppemisest arvates, välja arvatud, kui:

1) andmeid on vaja säilitada pikemalt seoses

poolelioleva menetluse või konkreetse

õiguskaitseasutuse teabetaotlusega,

2) andmete säilitamine on vajalik

aruandekohustuse või auditeerimise eesmärgil.

Kaheaastane periood annab piisavalt aega, et

lahendada seotud küsimused ja esitada vajalikud

aruanded. Rootsi direktiivi artikli 16 lõike 4

kohaselt peab ühtne kontaktpunkt hiljemalt kuus

kuud pärast teabevahetuse lõppu hindama, kas

isikuandmeid on endiselt vaja säilitada, ning

seejärel andmeid korrapäraselt läbi vaatama. See

loob mehhanismi andmete kustutamiseks enne

maksimaalse tähtaja lõppu, kui nende

säilitamine pole enam vajalik. Kahest aastast

lühem säilitusaeg võib osutuda ebapiisavaks, kui

õiguskaitseasutused vajavad andmeid võimalike

edasiste menetluste või vaidluste lahendamiseks.

Kaheaastane säilitamise tähtaeg tasakaalustab

vajaduse teabevahetuse jälgitavuse, aruandluse

ja turvalisuse vahel ning tagab, et isikuandmete

säilitamine on proportsionaalne ega ületa

vajalikku aega.

Märkuse osas, et töövoosüsteemis ei töödelda

andmeid süüteo kohta, märgime, et see on ekslik

– direktiivikohane andmevahetus toimub siis,

kui andmed on asjakohased süütegude

tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil.

Ehk, kui ei esine vähemalt kahtlust, et toime on

21/23

Arvestades lisaks teabevahetuse eesmärki

edastada teavet, mis on õige, täielik ja ajakohane

(ei ole aegunud), jääb arusaamatuks, milleks

säilitada nt raske kuriteo võimaliku tunnistaja

kontaktandmetega seotud teabetaotluse andmeid

töövoosüsteemis igavesti (KarS-i § 81 lõikes 2

sätestatud aegumise erireegli kohaselt

agressioonikuritegu, genotsiidikuritegu,

inimsusevastast kuritegu, sõjakuritegu ja

kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne

vangistus, puudutava teabe puhul säilitatakse

isikuandmeid alaliselt, kuna vastavad kuriteod ei

aegu), kui sellise teabevahetusega seotud

kontaktandmed võivad iga hetk muutuda.

Ülaltoodust tulenevalt soovitab AKI kehtestada

seadusega konkreetne säilitustähtaeg lähtuvalt

nimelt töövoosüsteemi eesmärkidel isikuandmete

kasutamise vajadusest ning täiendada seletuskiri

vastavate põhjenduste ja selgitustega.

pandud või toime pannakse süütegu,

andmevahetust ei toimu.

4. Töövoosüsteemi juurdepääsupiirang

Märgime, et üldiselt saab asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabele kehtestada

juurdepääsupiirang viieks aastaks, mille võib

asutuse juht pikendada kuni viie aasta võrra, kui

juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib

(AvTS § 40 lg 1). Asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele

kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või

dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku

surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole

võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku

sünnist. Eriseadusega võib nimetatud korrast

kõrvale kalduda ning vajadusel kehtestada

pikemat juurdepääsupiirangut (kehtestada

erikord). PPVS § 7⁶⁴ lg 6 sätestatud

juurdepääsupiirangu regulatsioonist ega

seletuskirjast ei selgu, kas tegemist on erikorraga

ning kui jah, siis kui pikalt kehtib

juurdepääsupiirang töövoosüsteemi andmetele.

Lähtuvalt töövoosüsteemi eesmärgist võib AKI

eeldada, et mõeldud on ikkagi töövoosüsteemile

tervikuna juurdepääsu piiramisega ehk

seadusandja soov on kehtestada eriseadusega

juurdepääsupiirangu erikord. Ühtlasi jääb

arusaamatuks, kas ja kuidas on tagatud

andmesubjekti õigus saada enda kohta käivat

teavet tulenevalt IKÜM art-ga 15 ettenähtud

õigusest. Kui seadusandja eesmärgiks on piirata

ka andmesubjekti õigust saada teavet enda

isikuandmete töötlemise kohta, peaks see olema

eelnõus selgelt kajastatud. IKÜM art 23

võimaldab siseriikliku õiguse seadusandliku

Arvestatud.

Mõistame AvTS-i kandvat põhimõtet, mille

kohaselt kogu teave, mida riik oma ülesannete

täitmise käigus töötleb, on eelduslikult avalik.

Samuti leiame, et AvTS-is sisalduvad

juurdepääsupiirangud katavad ära üldjuhul kõik

võimalikud juhud, millal on õigustatud

andmetele juurdepääsu piirata.

Näiteks, teiselt riigilt laekuva teabetaotluse ja

teabe puhul tuleb sellele juurdepääsu piirata

(erijuhiste puudumisel – direktiivi art 3 p-d c, d)

AvTS § 40 lg 11 alusel (välisriigi poolt edastatud

juurdepääsupiirangu märkega teave loetakse

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks)

juurdepääsupiiranguga teabe loonud riigi

määratud tähtaja lõpuni. Seda ka AvTS § 35 lg 1

p 3 alusel (teave, mille avalikuks tulek

kahjustaks riigi välissuhtlemist).

Eesti poolt edastatava teabetaotluse ja teabe

puhul tuleb juurdepääsu piirata peaasjalikult

AvTS § 35 lg 1 p-de 1 (kriminaalmenetluses

kogutud teave, mida ei ole avaldatud), AvTS §

35 lg 1 p 3 alusel (teave, mille avalikuks tulek

kahjustaks riigi välissuhtlemist), p 51 (teave

uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika

kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada

süütegude avastamist või soodustada nende

toimepanemist), p 11 (teave süüteo

22/23

meetmega piirata isikute IKÜM artiklitest 12-22

ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud

kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang

austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust, on

demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne. Põhjenduspunkt 73 lisab, et

selline piirang peab olema kooskõlas harta ja

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitsekonventsioonis sätestatud nõuetele.

Teisisõnu tähendab see, et sellised piirangud ei

saa olla absoluutsed, ajaliselt piiramatud ning

tagatud peavad olema kaitsemeetmed. Euroopa

Kohus on öelnud, et õigusaktid, mis sisaldavad

sellist riivet lubavat meedet, peavad sätestama

selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad

kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning

kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt

on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu,

piisavad tagatised, mis võimaldavad neid

andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta

(vt selle kohta 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus

Prokuratuur (tingimused elektroonilise side

andmetele juurdepääsuks), C-746/18,

EU:C:2021:152, punkt 48 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seega peavad IKÜM artikli 23

alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed

ning nende kohaldamine peab olema

õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab

viimastel olema võimalik kindlaks teha asjaolud

ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle

määrusega antud õiguste ulatust piirata.1

Eeltoodust tulenevalt vajab AKI hinnangul

juurdepääsu piirangut puudutav regulatsioon

täpsustamist nii eelnõu kui ka seletuskirja

tasandil.

toimepanemise või selle ohvriks langemise

kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja

menetluse lõpetamist) ja p 12 (isikuandmed,

kuna nendele juurdepääsu võimaldamine

kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu

puutumatust).

Arvestades aga asjaolu, et juurdepääsu

töövoosüsteemis olevatele andmetele ning nende

töötlemisele piiratakse sisuliselt igal juhul AvTS

§-s 35 sisalduvatel erinevatel alustel, oleme

pidanud otstarbekamaks rakendada AvTS §-s 35

lg 1 p 19 sellisteks puhkudeks ette nähtud

võimalust kehtestada absoluutne

juurdepääsupiirang, sest juurdepääsupiirangu

seadmisel ei ole tegemist mitte ametniku

kaalutlusega, kas piirangut teabe suhtes

kohaldada või mitte, vaid hindamisega, millisel

konkreetsel alusel seda teha tuleb.

Riigiprokuratuur

1. Eelnõu materjalidest nähtuvalt sätestatakse KrMS

§-s 50878 teabevahetuse üldpõhimõtted. KrMS §

50878 lg 7 kohaselt, kui teabe Euroopa Liidu

liikmesriigile või Europolile edastamiseks peab

olema käesoleva seadustiku § 214 kohaselt kohtu

või prokuratuuri luba, tagab kohus või

prokuratuur selle taotluse lahendamise ööpäev

ringi. Seega viidatakse KrMS § 50878 lg-s 7 §-le

214, nimetades kohtu või prokuratuuri luba, kuid

§-s 214 on sätestatud ainult prokuratuuri loal

andmete avaldamine ning jääb selgusetuks, kas ja

millises olukorras kohus vastava loa annab.

Samuti peab prokuratuur vajalikuks, et vähemalt

seletuskirjas selgitataks, kuidas prokuratuuri

poolt sellise loa andmine toimub, kuivõrd jääb

arusaamatuks, kes ja millises vormis

Antud selgitus.

Sõnastus, kus viidatakse KrMS §-le 214 ja

nimetatakse kohut ja prokuratuuri, tuleneb

meiepoolsest sõnastuse veast, mille parandame.

Tegelikult viitame kohtueelses menetluses

kehtivale prokuratuuri infomonopolile (KrMS §

214) ning teatud erijuhtudel vajadusele küsida

kohtult luba. Kohtult loa küsimise vajadus võib

tõusetuda eeskätt siis, kui teabetaotlus puudutab

andmeid, mis on avaldatud osaliselt või täielikult

kinniseks kuulutatud kohtumenetluses

Prokuratuuri loa andmise osas selgitame, et

prokuratuurilt teabe avaldamiseks loa küsimine

on jätkuvalt KrMS § 30 lg-st 1 tulenevalt

23/23

prokuratuurilt nimetatud luba küsima hakkab.

Seletuskirjas märgitakse, et valveprokuröri

olemasolust justkui ei piisa ja

prokuratuuriseaduse § 222 lg-s 1 sätestatu on

direktiivi ülevõtmiseks liiga üldsõnaline, kuid

puudub info, kuidas olukorda lahendama peaks

või kuidas selline luba anda tuleks. Senisest

praktikast lähtudes tuleks pöörduda konkreetset

kriminaalasja juhtiva prokuröri poole, et temalt

vastav luba küsida, seejuures valveprokuröril

puudub otsustusõigus, sest valveprokurör ei ole

kursis, kas teabe jagamine võib kõnealust

kriminaalmenetlust kahjustada. Samas võib

valveprokurör olla n-ö prokuratuuri

kontaktpunkt, kes saab taotluse vastu võtta ja õige

prokuröriga kontakteeruda.

Prokuratuur toetab kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõud ning sellega

tihedamat koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahel ja Europoliga.

prokuratuuri korraldada, st määrata, kas see

tuleb anda taasesitamist võimaldavas vormis,

telefonitsi vms. Kuigi loa vormistus pole otseselt

oluline teabe vahetamisel, on see tähtis loa

puudumisel vastutuse määramisel, eriti

siseriiklikult.

Eelnõus on sätestatud prokuratuuri kohustus

tagada valmisolek teabevahetusloa andmiseks

ööpäev ringi. Kuigi see on praktiline ja seni pole

selles valdkonnas suuremaid probleeme olnud,

ei nõua kehtiv prokuratuuriseaduse § 222 lõige 1

prokuratuurilt ööpäevaringset

reageerimisvõimekust, kuid direktiiv kohustab

seda tagama.

Praeguse praktika kohaselt tuleks pöörduda

konkreetset kriminaalasja juhtiva prokuröri

poole, et temalt luba saada. Samas peab

prokuratuur looma asendusskeemi

olukordadeks, kus asja menetlev prokurör pole

kättesaadav. SIM-i hinnangul saaks see toimida

valveprokuröri kaudu, kelle kontaktid (nt

valvetelefon või töögraafik) on ühtsele

kontaktpunktile teada. Asendusskeem on vajalik

selleks, et taotlus saaks õigeaegselt menetletud,

st luba või keelduv vastus antaks ühtsele

kontaktpunktile eelnõukohase KrMS § 50892

(eelnevalt § 50883) lõike 2 punktist 1 tuleneva

minimaalse tähtaja, s.o 8 tunni jooksul üle-

eestiliselt.

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga) eelnõu seletuskiri

Sisukord

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3

1.1. Sisukokkuvõte ................................................................................................................. 4

1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 5

1.3. Märkused ......................................................................................................................... 5

2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 7

2.1. Hetkeolukord ja kehtiv õigus ........................................................................................... 7

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus ....................................................................... 10

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus ............................................................................................. 12

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 18

1. alljaotis ............................................................................................................................. 19

Teabevahetuse üldreeglid ..................................................................................................... 19

§ 50885. Teabevahetuse korraldus ..................................................................................... 19

§ 50886. Ühtne kontaktpunkt ............................................................................................. 26

§ 50887. Teabevahetuskanal .............................................................................................. 29

§ 50888. Edastatav teave.................................................................................................... 33

§ 50889. Teabekasutuse tingimused .................................................................................. 37

2. alljaotis ............................................................................................................................. 38

Teabetaotlusele vastamine .................................................................................................... 38

§ 50890. Teabetaotlusele vastamine .................................................................................. 38

§ 50891. Teabeedastusest keeldumine ............................................................................... 40

§ 50892. Teabetaotlusele vastamise tähtaeg ...................................................................... 45

§ 50893. Teabetaotluse vastuse koopia edastamine ........................................................... 47

3. alljaotis ............................................................................................................................. 49

Teabetaotluse esitamine ........................................................................................................ 49

§ 50894. Teabetaotluse esitamine ...................................................................................... 49

§ 50895. Nõuded teabetaotlusele ....................................................................................... 50

4. alljaotis ............................................................................................................................. 51

Omaalgatuslik teabeedastus .................................................................................................. 51

§ 50896. Omaalgatuslik teabeedastus ................................................................................ 51

5. alljaotis ............................................................................................................................. 54

Teabeedastus Europolile ....................................................................................................... 54

2

§ 50897. Teabeedastus Europolile ..................................................................................... 54

Eelnõu § 2. KrMSRS-i täiendamine ......................................................................................... 56

Eelnõu § 3. PPVS-i muudatused............................................................................................... 56

§ 258. Ühtse kontaktpunkti ülesanded .............................................................................. 57

§ 259. Töövoosüsteem ...................................................................................................... 57

§ 2510. Töövoosüsteemi andmed ...................................................................................... 61

§ 2511. Töövoosüsteemi andmete säilitamine ................................................................... 63

4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 65

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.............................................................................. 65

6. Seaduse mõjud ...................................................................................................................... 65

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud ...................................................................................................................................... 77

7.1. Ühtne kontaktpunkt ....................................................................................................... 77

7.2. IT-arendused .................................................................................................................. 78

7.3. Koolituskulud ................................................................................................................ 79

8. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 80

9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 81

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 81

3

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Kavandatava eelnõuga võetakse üle kaks direktiivi:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2006/960/JSK (edaspidi Rootsi direktiiv)1;

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/2123, millega muudetakse nõukogu

otsust 2005/671/JSK, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu

õigusnormidega (edaspidi direktiiv 2023/2123).

Selleks et Rootsi direktiivi nõuded Eesti õigusesse üle võtta, muudetakse kriminaalmenetluse

seadustikku (edaspidi KrMS), kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust (edaspidi

KrMSRS) ning politsei ja piirivalve seadust (edaspidi PPVS).

Rootsi direktiivi kohaselt peavad kõik Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikide

õiguskaitseasutused vahetama teavet, mis on vajalik süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või

uurimiseks (edaspidi ka kriminaalteave2). Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate

ühtsete kontaktpunktide kaudu.3 Kõigi EL-i liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele nähakse

ette ühesugused reeglid, ülesanded ja tähtajad, mille jooksul tuleb teise liikmesriigi

teabetaotlusele vastata. Samuti peavad liikmesriigid tagama teabevahetuse toimumise reeglina

selleks ette nähtud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti4 (edaspidi Europol) hallatava

turvalise teabevahetusvõrgu5 (edaspidi SIENA) kaudu. Uudsena nähakse ette, et SIENA kaudu

vahetatav rasket kuritegevust puudutav teave peab jõudma lisaks EL-i liikmesriikidele ka

Europolini, kes saab seda kasutada oma analüüside koostamisel.

Eelnõuga kavandatavad muudatused omavad positiivset mõju siseturvalisusele. Eesmärkide

täitmisel tiheneb koostöö naaberriikide õiguskaitseasutustega, avanevad uued

koostöövõimalused ning täienevad meetmed võitluses kuritegevusega. Kui politseiametnikele

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist

teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1–

24). 2 Clarke, V., Eck, J. Probleemikeskseks kriminaalanalüütikuks 55 lihtsa sammuga. Tallinn 2006, lk 26.

Kättesaadav: https://popcenter.asu.edu/sites/default/files/kasiraamat.pdf. 3 Selgitus: ühtne kontaktpunkt on riiklik teabekeskus, mis tegeleb teabe vastuvõtmise, töötlemise ja teistele

riikidele saatmisega. See koondab samasse haldusstruktuuri kõik peamised rahvusvahelised ja liidu

õiguskaitsealase teabe vahetamise kanalid (Interpol, Europol ja SIRENE). 4 Europoli tegevustest saab ülevaate Europoli veebilehel: https://www.europol.europa.eu/about-europol:et. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused

2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114).

4

antakse juurde digivahendeid, mis toovad otsest ja vahetut kasu operatiivtasandile, suureneb

siseturvalisuse pakkumine EL-i kodanikele.

KrMSRS-i täiendatakse sättega, kus nähakse uurimisasutustele ette erisus SIENA kasutamises

kuni 2027. aasta 12. juunini. Kõik uurimisasutused ei ole praegu SIENA-ga ühendatud, mistõttu

võib olla vaja teha nii tehnilisi ettevalmistusi kui ka vajadusel sõlmida andmetöötluslepingud.

Selleks tuleb ette näha pikem tähtaeg võrreldes KRMS-is sätestatava SIENA kasutamisega

alates 2024. aasta 12. detsembrist.

Ülevõetava direktiiviga 2023/2123 muudeti nõukogu otsust 2005/671/JSK6 (edaspidi otsus), et

viia see kooskõlla tänapäevaste EL-i isikuandmete kaitse reeglitega ning tagada terrorismiga

seotud teabevahetuse õiguspärasus ja proportsionaalsus.

Direktiivi 2023/2123 ülevõtmisel on tegemist tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse

Europolile edastatavate isikuandmete ja andmesubjektide kategooriad, tagades, et

andmevahetus piirdub üksnes Europoli eesmärkide saavutamiseks vajaliku teabega.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruses nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ on sätestatud, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab

ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette muudatused ka

halduskoormuse vähendamiseks. Käesoleva eelnõuga ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste

halduskoormus ei kasva.

Eelnõu seadusena jõustumine nähakse ette üldises korras.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ott Aarma

([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.

Direktiiviga 2023/2123 seonduva osa on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Mari Keskküla ([email protected],

tel 5877 9915).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle Rootsi direktiiv ja direktiiv 2023/2123. Rootsi direktiivi artikli 22 lõike

1 kohaselt pidid EL-i liikmesriigid jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid hiljemalt 12. detsembriks 2024. aastal. SIENA kasutuselevõttu puudutavad

õigus- ja haldusnormid peavad EL-i liikmesriigid jõustama hiljemalt 12. juuniks 2027. aastal.

Direktiiv 2023/2123, millega tagatakse vastavus direktiiviga (EL) 2016/680 (edaspidi

6 Euroopa Liidu Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja

koostöö kohta (ELT L 253/22, 29.9.2005).

5

õiguskaitsedirektiiv)7 ning Europoli õigusraamistikku reguleeriva määrusega (EL) 2016/7948

(edaspidi Europoli määrus), sätestades kohustuse vahetada Europoliga isikuandmeid terrorismi

ja muude Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja

vastutusele võtmise eesmärgil kooskõlas EL-i andmekaitse nõuetega, tuli liikmesriikidel

riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 1. novembriks 2025. aastal. Eelnõu ei ole seotud

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“9 meetme „Kindel sisejulgeolek“

eesmärkidega, mille kohaselt on Eesti sisejulgeolekut ohustavad tegurid hästi teadvustatud ja

maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ning rahvusvahelise koostöö kaudu.

Eelnõuga kavandatud muudatused aitavad saavutada dokumendis „Kriminaalpoliitika

põhialused aastani 2030“10 kirjeldatud eesmärki, keskenduda ühiskonnale kõige enam kahju

tekitavate õigusrikkumiste ärahoidmisele, eelkõige küber-, majandus-, korruptsiooni-, narko-,

inimkaubanduse ja vägivalla ennetamisele ning organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele.

Samuti toetavad need samas dokumendis kirjeldatud eesmärki teha rahvusvahelist koostööd

ning kasutada tehnoloogiat õigusrikkumiste prognoosimisel, ärahoidmisel ja avastamisel ning

ekspertiiside läbiviimisel. Eelnõu koostamisel on peetud silmas ka nõukogu järeldusi, millega

on määratud kindlaks EL-i prioriteedid võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega

Euroopa multidistsiplinaarse kuritegelike ohtude vastu võitlemise platvormi (edaspidi

EMPACT)11 raames aastateks 2022–2025.12

Ühtlasi toetavad kavandatavad muudatused 2021. aastal valminud Justiits- ja Digiministeeriumi

ning Siseministeeriumi valitsemisalas süüteomenetluse digitaliseerimise ühise tegevuskava

elluviimist. Ka selles on piiriülene andmevahetus toodud välja ühe koostöö kitsaskohana.13

Samuti on eelnõuga kavandatavad muudatused kooskõlas raamdokumendiga „Eesti Euroopa

Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023“14, mille järgi peab EL-i politseikoostöö seadustik

lihtsustama piiriülest politseikoostööd.

Eelnõu ettevalmistamiseks moodustas Siseministeerium töörühma, kuhu lisaks

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajatele kuulusid esindajad Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutustest (uurimisasutustest). Eelnõu esitati töörühma liikmetele tutvumiseks ja

tagasiside andmiseks 2024. aasta juunis. Esitatud tagasiside on võetud arvesse eelnõu lõpliku

versiooni koostamisel.

7 Vt. lähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste

andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119,

4.5.2016, lk 89). 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. mail 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused

2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53—

114). 9 Vt lähemalt: https://www.siseministeerium.ee/stak2030. 10 Vt lähemalt: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/kriminaalpoliitika-pohialused. 11 Vt EMPACT-i tegevuste kohta lähemalt: https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-statistics/empact. 12 Vt lähemalt: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8665-2021-INIT/et/pdf 13 Vt lähemalt: https://www.just.ee/uudised/suuteomenetlus-muutub-digitaalseks-ning-asjatut-burokraatiat-

valtivaks. 14 Vt lähemalt: https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidu-poliitika/el-

poliitika.

6

Eelnõu kohaselt muudetakse:

 KrMS-i 6. juulil 2025. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

05.07.2025, 14;

 KrMSRS-i 27. aprillil 2025. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

17.04.2025, 8;

 PPVS-i 6. juulil 2025. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

26.06.2025, 12.

Enne eelnõu koostamist väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eelnõus käsitletakse EL-i

õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti eelnõu15 menetlemisel on sisuliselt

lähtutud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“16 (edaspidi HÕNTE) § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest ning arvestatud

HÕNTE § 1 lõike 2 punktis 2 toodud võimalust loobuda eelnõu väljatöötamiskavatsuse

koostamisest, sest eelnõus käsitletakse EL-i õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL-i

õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Vabariigi Valitsuse seisukohad Rootsi direktiivi suhtes kinnitati 13. aprillil 2022. aastal.

Kuna Rootsi direktiivis sätestatakse miinimumnõuded, mis on vajalikud õiguskaitseasutuste

vahelise tõhusa ja kiire teabevahetuse tagamiseks, puudub EL-i liikmesriikidel kaalutlusruum

leebemate nõuete kehtestamiseks. Ehkki EL-i liikmesriikidele on jäetud võimalus

miinimumnõudeid17 vastavalt oma õiguskaitsesüsteemide eripäradele kohandada või veelgi

tõhustada, on Rootsi direktiivi ning direktiivi 2023/2123 ülevõtmisel lähtutud eelnõus seaduse

sisulise kohaldamisala sätestamisel direktiivi miinimumreeglitest.18

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2

punkti 14 kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest muudetakse KrMS-i.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Hetkeolukord ja kehtiv õigus

EL-i sisepiirikontrollita ala (edaspidi Schengeni ala19) on suurim vaba reisimise piirkond kogu

maailmas. See võimaldab enam kui 420 miljoni inimese vaba liikumist ning takistuseta kauba-

ja teenusevoogusid. Samuti toob see kaasa turvalisusega seotud probleeme, kuna vaba liikumise

õigust kasutavad oskuslikult ära ka kurjategijad, et oma kuritegevust piiriüleselt laiendada.

15 Euroopa Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0782. 16 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ – RT I,

22.05.2025, 8. 17 Selgitus: näiteks on EL-i liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum kehtestada täiendavad andmekaitsemeetmed, mis

on kooskõlas EL-i üldiste andmekaitsenormidega; sätestada riigisiseselt või kahe- ja mitmepoolsete lepingute abil

vastamiseks veelgi lühemaid tähtaegu või laiemat süütegude ringi (näiteks väärteod), mille puhul teavet

vahetatakse. 18 Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52021SC0374. 19 Selgitus: Schengeni ala koosneb 26 Euroopa riigist: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Island, Itaalia, Kreeka,

Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,

Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

7

EL-i ja Schengeni viisaruumi laienemise, eeskätt isikute vaba liikumise ala suurenemise ja

riikidevaheliste piirikontrollide kaotamise tõttu on kuritegevus muutunud aina rohkem

piiriüleseks. Selleks et EL suudaks enda kodanikele tagada EL-i toimimise lepingu V jaotises

nimetatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala, on oluline liikmesriikide

õiguskaitseasutuste20 vaheline tihe koostöö. Teabevahetus on selle koostöö üks olulisemaid

aspekte, kuna võimaldab ohtusid kiiresti tuvastada ja neile reageerida. Senine praktika näitab,

et riiklikud ja piirkondlikud meetmed, nagu kahe- ja mitmepoolsed kokkulepped, ei taga

piisavat teabevahetust. Samuti on ühtsete kontaktpunktide (kehtivas KrMS-is rahvusvahelise

koostöö keskasutus) korralduses märkimisväärseid erinevusi, mis takistavad tõhusat koostööd.

Ühtsete reeglite ja juhisteta ei suuda EL-i liikmesriigid tagada ühtset teadlikkust ega suutlikkust

kasutada vajalikke andmebaase ning sidekanaleid. Teabevahetust käsitlevad ühiseeskirjad loodi

selleks, et parandada õiguskaitseasutuste koostööd ja tõhusust.

EL-i julgeolekuliidu strateegias21 on sedastatud, et EL-il tuleb vastakuti seista pidevalt

muutuvate ja üha keerukamate julgeolekuohtudega. EL-i raske ja organiseeritud kuritegevuse

põhjustatud ohtude 2021. aasta hinnangu22 (edaspidi SOCTA) kohaselt iseloomustab

organiseeritud kuritegevust võrgustike keskkond, kus kurjategijatevaheline koostöö on kiiresti

muutuv, süstemaatiline ja tulu saamisele orienteeritud. Peaaegu 70% kuritegelikest võrgustikest

tegutseb enam kui kolmes EL-i liikmesriigis ning ligikaudu 65% EL-i liikmesriikides

tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest koosneb mitme riigi kodanikest. Üle 80%

kuritegelikest võrgustikest on seotud peamiste piiriüleste kuritegudega, nagu

uimastikaubandus, varavastased kuriteod, inimkaubandus ja sisserändajate ebaseaduslik üle

piiri toimetamine.23 Kuritegevusmaastiku kiire muutumise ja inimeste liikuvuse tõttu on

õiguskaitseasutuste piiriülene koostöö EL-is ja Schengeni alal ülioluline, et võidelda

kuritegevuse vastu ning võimaldada EL-i kodanikel ja seaduslikult EL-is viibivatel kolmandate

riikide kodanikel kasutada turvaliselt oma vaba liikumise õigust. Selleks tuleb jätkuvalt

edendada õiguskaitseasutuste suutlikkust vahetada tõhusalt ja tulemuslikult teavet teiste

liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Rootsi direktiivi eesmärk ongi tagada piisav ja kiire

teabevahetus pädevate õiguskaitseasutuste vahel ning Europoliga, toetades seeläbi liikmesriike

võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Õiguskaitsealase koostöö kaks põhiharu on teabevahetus ja piiriülene operatiivkoostöö. EL-i

liikmesriikide vahelist teabevahetust, mille eesmärk on tõkestada ja avastada süütegusid,

reguleeritakse 19. juunil 1990. aastal vastu võetud konventsiooniga, millega rakendatakse

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut24, eelkõige selle artikleid 39 ja 46. Nõukogu

raamotsusega 2006/960/JSK25 (edaspidi Rootsi raamotsus) asendati need sätted osaliselt ning

kehtestati uued normid teabe ja jälitusteabe vahetamiseks pädevate õiguskaitseasutuste vahel.

Need EL-i õigusaktidest tulenevad regulatsioonid võeti Eesti õigusesse esimest korda üle

1. juulil 2014. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste

20 Selgitus: terminit „õiguskaitseasutus“ kasutatakse eelnõu järgi KrMS-is, viidates teise EL-i liikmesriigi

vastavale asutusele. Üksnes Eesti vastava asutuse puhul kasutatakse läbivalt terminit „uurimisasutus“. 21 Vt lähemalt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0605&from=ET. 22 Vt lähemalt: https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-and-

organised-crime-threat-assessment-socta-2021. 23 Europol (2021), European Union serious and organised crime threat assessment, a corrupting influence: the

infiltration and undermining of Europe's economy and society by organised crime, Euroopa Liidu Väljaannete

Talitus, Luksemburg. 24 Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide,

Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise

kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19). 25 Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste

vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89).

8

seaduste muutmise seadusega26. Teabe ja jälitustoiminguga kogutud teabe vahetamine EL-i

liikmesriikide vahel on sätestatud kehtiva KrMS-i 19. peatüki 8. jao 9. jaotises. See põhineb

Rootsi raamotsusel, mis näeb EL-i liikmesriikidele ette kohustuse sellist teavet vahetada.

Ühtlasi põhineb see KrMS-i peatükk nõukogu soovitusel 2022/915 õiguskaitsealase

operatiivkoostöö kohta (edaspidi operatiivkoostöö soovitus)27, millega sätestatakse õiguslikult

mittesiduv juhis, kuidas teabevahetus peaks praktikas toimuma.

Rootsi direktiiv on osa politseikoostöö seadustiku paketist28, kuhu lisaks Rootsi direktiivile

kuuluvad 2022. aastal vastu võetud politsei operatiivkoostöö soovitus29 ja määrus30, millega

täiendatakse politseikoostöös kasutatava automatiseeritud andmevahetusmehhanismi (edaspidi

Prüm II) kasutusvõimalusi ning mille eesmärk on tugevdada nõukogu otsuse 2008/615/JSK

(piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse

vastase võitlusega (edaspidi Prümi otsus)31) kohase teabevahetuse tehnilist ülesehitust, hõlmata

sellega rohkem andmekategooriaid ning ühtlustada ja kiirendada päringutabamuse järgset

teabevahetust. Rootsi direktiivi eesmärk on siduda Rootsi raamotsuses ja operatiivkoostöö

soovituses sisaldunud põhimõtted ning muuta nende järgimine liikmesriikidele kohustuslikuks.

Rootsi direktiivis ei nähta ette uudseid põhimõtteid võrreldes Rootsi raamotsuses või

operatiivkoostöö soovituses tooduga.

Kuna Rootsi direktiiv puudutab kuritegude kohtueelset menetlemist kõikide uurimisasutuste

poolt, on kavas direktiivist tulenevad reeglid sätestada ka edaspidi KrMS-is selleks, et kõikidele

KrMS § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutustele (edaspidi uurimisasutus) oleks direktiivist

tulenevad kohustused üheselt selged ja lihtsalt leitavad.

Kuigi direktiivikohane teabevahetus puudutab ka kriminaalmenetluse eelset teabevahetust, mis

ei peaks olema ilmtingimata sätestatud KrMS-is, räägib viimase kasuks asjaolu, et vahetatav on

lahutamatult seotud Eestis või teises EL-i liikmesriigis läbiviidava või algatatava

kriminaalmenetlusega. Teabevahetuse aluseks peab olema kas toimepandud, kavandatav või

eesseisev kuritegu, mistõttu on teabevahetuse käigus saadav või edastatav teave suure

tõenäosusega kas KrMS § 194 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetluse alustamise ajend või

puudutab juba käimasolevat kriminaalmenetlust. Seetõttu on ka kehtiva KrMS § 1 lõike 1

kohaselt kuritegude kohtueelse menetluse kord reguleeritud KrMS-is. Samuti on KrMS § 50878

lõikes 1 sätestatud EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vaheline teabevahetus süütegude

avastamise ja tõkestamise faasis ehk kohtueelse menetluse etapis. Selline regulatsioon on

vajalik selleks, et tagada kohtus hinnatavate tõendite kujunemise protsessi läbipaistvus ning

õiguspärasuse ja usaldusväärsuse kontrollitavus.

Asjaolu, et Rootsi direktiivi kohase teabevahetuse alusel saadud teavet ei ole vaikimisi lubatud

kasutada menetluses tõendina, ei tähenda, et reguleeritava teabevahetuse raames vahetataks

kriminaalmenetlusega mitteseotud teavet. Põhimõtet tuleb mõista selliselt, et ehkki tegemist ei

ole tõendusteabe vahetamise põhiinstrumendiga – vastav teave tuleb endiselt taotleda Euroopa

26 Kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 21.06.2014, 11). 27 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta (ELT L 158,

13.6.2022, lk 53). 28 Vt lähemalt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_6645. 29 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta (ELT L 158,

13.6.2022, lk 53). 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat

automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja

2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818

(Prüm II määrus) (ELT L, 2024/982, 5.4.2024). 31 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses

terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1–11).

9

uurimismääruse (edaspidi EIO) abil –, on Rootsi direktiivi kohane teabetaotlus sihistatud EIO

alus. Samuti võib Rootsi direktiivi kohases vastuses ette näha, et vahetatavat teavet võib

kasutada kohtumenetluses tõendina. See vähendab oluliselt asutuste töökoormust, võimaldades

saada EIO-ga samalaadse tulemuse vähem bürokraatlikult, ent seejuures põhiõigusi austavalt ja

kiiremini.

Direktiiviga 2023/2123 rakendatakse Rootsi direktiivi põhimõtteid terrorismi puudutava teabe

vahetamisele. Eriregulatsiooni vajadus tuleneb terrorismialase teabe eripärast – selline teave ei

piirdu üksnes kriminaalteabega, vaid hõlmab ka andmeid, mida vahetatakse ohutõrjelisel

eesmärgil.

Terrorismialase teabe vahetus toimub sageli ohutõrje faasis, mil terrorismikuriteo

toimepanemise oht on olemas, kuid kriminaalmenetluse lävend ei ole veel ületatud. Näiteks

võib vahetatav teave käsitleda radikaliseerumisilminguid või isikuid, kelle käitumisest saab

objektiivselt järeldada tõsist ohtu, kuigi nad ei ole veel toime pannud kuritegu. Selline varajane

teabevahetus on vajalik, et ennetada võimalikke kahjusid ning reageerida ohule enne selle

realiseerumist, enne kriminaalmenetluse alustamiseks aluse esinemist.

Terrorismialase teabe vahetamisel tuleb selgelt eristada, kas tegemist on ohutõrjelise või

kriminaalmenetlusliku teabega, et tagada teabele asjakohane õigusraamistik, mis võtab arvesse

teabes kajastatud isikute isikuandmete ja põhiõiguste kaitse nõudeid. Selleks tuleb tagada, et

Europolile edastatav teave vastaks Europoli määruse (EL) 2016/794 II lisas sätestatud

kriteeriumidele, mis määratlevad andmekategooriad ja andmesubjektide liigid, ning et oleks

selgelt eristatav, millisel õiguslikul alusel teavet vahetatakse. Nii tagatakse, et teabevahetus on

proportsionaalne ja kooskõlas isikute põhiõigustega, sealhulgas mõtte-, sõna- ja

eneseteostusvabadusega.

Eriregulatsiooni vajadus tuleneb ka asjaolust, et terrorismialase teabe vahetamises võivad

osaleda lisaks uurimisasutustele ka julgeolekuasutused. Kui kriminaalteabe vahetus piirdub

tavapäraselt uurimisasutustega, siis terrorismialase teabe vahetamine hõlmab laiemat asutuste

ringi. Eestis on Kaitsepolitseiametil (edaspidi KAPO) seadusest tulenevalt kaksikroll – asutus

võib osaleda teabevahetuses vastavalt ohu realiseerumise tõenäosusele nii julgeoleku- kui ka

uurimisasutusena. Seetõttu on vajalik reguleerida terrorismialase teabe vahetuse põhimõtted

selliselt, et need hõlmaks mõlemad olukorrad ning tagaksid ühtse, õiguspärase ja

andmekaitsenõuetele vastava praktika.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Seaduseelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Rootsi direktiiv ja täpsustada KrMS-i

regulatsiooni, et see vastaks Rootsi direktiivis sätestatud nõuetele ning Eesti õiguses oleks

õiguskaitsealast koostööd, teabevahetust ja piiriülest operatiivkoostööd tõhustavad reeglid

asjakohaselt sätestatud.

KrMS-i muudatustega:

 sätestatakse ühtsele kontaktpunktile ja uurimisasutusele kohustus vahetada

kriminaalteavet, sealhulgas rasket kuritegevust puudutavat kriminaalteavet omal

algatusel, teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoliga selleks, et tagada

EL-i liikmesriikidel olemasoleva teabe jõudmine osapoolteni, keda see teave puudutab

või kellel võib sellest kuritegude ennetamisel, avastamisel, tõkestamisel või uurimisel

kasu olla;

 koondatakse kogu uurimisasutuste ja EL-i liikmesriikide vaheline teabevahetus SIENA-

sse;

10

 tugevdatakse ühtse kontaktpunkti rolli rahvusvahelise teabevahetuse koordineerijana

selleks, et tagada teabevahetuse nõuetekohasus, sujuvus, kiirus ja korralduse selgus.

Sellega seoses sätestatakse uurimisasutusele kohustus edastada teabevahetuse koopia

alati ka ühtsele kontaktpunktile;

 seatakse selged ja proportsionaalsed tähtajad liikmesriikidevahelisele teabevahetusele,

mis võtavad arvesse taotluse kiireloomulisust ja uurimisasutuse juurdepääsu teabele.

PPVS-i muudatustega tagatakse KrMS-i regulatsiooni rakendamisel kasutatava elektroonilise

töövoosüsteemi ja statistika kogumist puudutav regulatsioon.

PPVS-i muudatustega:

 nähakse ette teabe vahetamise ühtse kontaktpunkti ülesanded;

 sätestatakse ühtsele kontaktpunktile kohustus koguda teabevahetuse kohta

üksikasjalikku statistikat ja edastada see kord aastas Euroopa Komisjonile, et oleks

võimalik järgida Rootsi direktiivist tulenevate nõuete järgimist, aga ka tõhustada

protsesse ning likvideerida praktikas tõusetuda võivaid probleemkohti;

 nähakse ette teabevahetuse ja selle kohta kogutavate andmete automatiseerimine ning

juhtumite haldamine töövoosüsteemis.

Eeltoodu on vajalik riigisiseselt kohustuste tekkimiseks, aga ka avalikkuse teadlikkuse

suurendamiseks sellest, milliseid meetodeid ja vahendeid uurimisasutused EL-is vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tagamiseks kasutavad ning millised isikuõiguste riived

sellega kaasnevad. Eeltoodu peaks heidutama ka kuritegelikke ühendusi ehk täitma

üldpreventiivset funktsiooni.

Rootsi direktiivi üks alameesmärk on käsitleda EL-i õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse

korralduslikke ja menetluslikke aspekte, et tagada tõhus ja tulemuslik teabevahetus, millega

kaitstakse täielikult toimivat ja vastupidavat Schengeni ala. Selleks kehtestatakse pädevate

õiguskaitseasutuste vahelise piisava ja kiire teabevahetuse ühtlustatud normid kuritegude

tõkestamiseks, avastamiseks või menetlemiseks.

Rootsi direktiivi teine alameesmärk on tagada mis tahes EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutuste

samaväärne juurdepääs teistes EL-i liikmesriikides kättesaadavale teabele, et avastada

kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone, järgides

põhiõigusi, sealhulgas andmekaitsenõudeid. Praegu takistavad riikide tasandil kehtestatud

eeskirjad tõhusat ja tulemuslikku teabevahetust.

Rootsi direktiiviga muudetakse kohustuslikuks EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise

teabe ja jälitusteabe operatiivset vahetamist siiani reguleerinud Rootsi raamotsuse sätted ning

nende rakendamist puudutavad operatiivkoostöö soovituse sätted.

Rootsi direktiivi kohaselt peavad EL-i liikmesriikide infovahetuse ühtsed kontaktpunktid

töötama ööpäev läbi.32 Ühtsele kontaktpunktile nähakse ette ühtsed reeglid, ülesanded ja aeg,

mille jooksul tuleb teise liikmesriigi teabetaotlusele vastata. Samuti peavad liikmesriigid

kindlustama, et infovahetus toimub reeglina SIENA kaudu ning et vahetatav teave, mis

puudutab rasket kuritegevust, jõuab ka Europolini, kes saab seda kasutada oma analüüsitoodete

koostamisel. Varem on EL-i liikmesriikidel olnud suurem võimalus valida ise infovahetuseks

sobivaimad kanalid ja neist tulenevalt teabetaotlusele vastamise aeg. Liikmesriigid kasutavad

32 Selgitus: ühtne kontaktpunkt on riiklik teabekeskus, mis tegeleb teabe vastuvõtmise, töötlemise ja teistele

riikidele saatmisega. See koondab samasse haldusstruktuuri kõik peamised rahvusvahelised ja liidu

õiguskaitsealase teabe vahetamise kanalid (Interpol, Europol ja SIRENE).

11

teabe taotlemiseks, saatmiseks ja vastuvõtmiseks eri kanaleid erineval määral, sageli ilma

eelnevalt kindlaks määratud selge põhjenduseta,33 ning see takistab tõhusat ja tulemuslikku

teabevahetust, toob kaasa taotluste dubleerimise, viivitused andmeedastuses ja võimaliku

teabekao. Samuti jäävad riikide ametiasutused niiviisi ilma Europoli toest, ehkki liikmesriigid

ootavad, et Europol oleks EL-i kuritegevust käsitleva teabe keskus, mis on võimeline pakkuma

kvaliteetseid teabepõhiseid tooteid.

Meetmed, millega EL reageerib kindlakstehtud probleemidele, peaksid tooma lisaväärtust kogu

EL-ile ja seega ka EL-i kodanikele, kuna need muudavad Schengeni ala vastupidavamaks ning

kindlamaks, mis omakorda avaldab mõju Schengeni lepinguga ühinenud riikidele. Ühised EL-i

tasandi eeskirjad, standardid ja nõuded, mis hõlbustavad õiguskaitseasutuste vahelist piiriülese

kuritegevusega seotud teabevahetust, loovad märkimisväärse mastaabisäästu, tagades samal

ajal kõrgetasemelised andmeturbe- ja andmekaitsestandardid.

Lisaks täiendatakse KrMS-i normitehnilist viidet, lisades viite direktiivile 2023/2123. Kuna

Eesti õiguses on direktiivist 2023/2123 tulenevad kohustused juba kehtivate normide kaudu

tagatud, ei ole vaja kehtestada uusi sisulisi sätteid. Seetõttu piirdub ülevõtmine KrMS-i

normitehnilise viite täiendamisega, millega tagatakse õiguslik selgus ja läbipaistvus direktiivist

2023/2123 tulenevate kohustuste täitmisel.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei muuda oluliselt senist KrMS-i regulatsiooni. Kehtiva

KrMS 19. peatüki 8. jao 9. jaotis põhineb Rootsi raamotsusel ja operatiivkoostöö soovitusel,

mille põhimõtted kattuvad Rootsi direktiivis sätestatuga. Rootsi direktiiv ei sisalda võrreldes

Rootsi raamotsuse või operatiivkoostöö soovitusega uudseid põhimõtteid, vaid seab

liikmesriikidele kohustuse neid põhimõtteid järgida ja täpsustab neid. Ehkki kehtiva KrMS-i

regulatsioon sisaldab kõiki Rootsi direktiivi ja operatiivkoostöö soovituse põhimõttelisi

aspekte, on need kehtivas KrMS-is, eeskätt rakendaja jaoks, liiga abstraktsed. Rootsi direktiivist

juhinduvad eelnõukohased muudatused tagavad õiguskaitsealase koostöö sätetest parema

arusaadavuse ehk õigusselguse ning tõhusama põhiõiguste kaitse isikutele, kelle andmeid

teisele EL-i liikmesriigile või Europolile edastatakse.

PS §-ga 3 sätestatakse, et riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Kuna eelnõu kohaselt vahetavad uurimisasutused ja õiguskaitseasutused teavet

kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks teiste EL-i liikmesriikide ning

Europoliga selleks, et tõhustada kuritegevuse vastast võitlust nii riigisiseselt kui ka

riikideüleselt, liidu tasandil, keskendume eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsimisel peamiselt

privaatsuse kaitsele, aga ka menetluse kiirele ja tõhusale läbiviimisele.

Peamised PS-is sätestatud põhiõigused, mida eelnõuga kavandatavad muudatused riivata

võivad, on järgmised.

1) Õigus eraelu puutumatusele (PS § 26): PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja

eraelu puutumatusele.

33 Selgitus: mitu riiklikku ühtset kontaktpunkti kasutab sisesuuniseid, milles soovitatakse või nõutakse konkreetse

sidekanali kasutamist konkreetsel otstarbel, millega tagatakse järjepidevus ja välditakse taotluste dubleerimist.

Teistes kontaktpunktides on samal ajal määravaks ametnike harjumused ja eelistused. Paraku põhjustab selline

tegutsemisvabadus piiriüleste uurimiste korraldamisel ebatõhusust.

12

Kui andmed, mida teise EL-i liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus küsib, on

isikuandmed, ja need talle väljastatakse, riivab Eesti riik selle füüsilise isiku õigust perekonna-

ja eraelu puutumatusele, kelle andmeid vahetatakse.

Nimetatud põhiõiguste intensiivne riive riigi poolt leiab aset isikuga läbiviidavate

süüteomenetluse tõendamistoimingute raames: kriminaalmenetlusele allutatud isikult proovide

võtmisel; ülekuulamistel eraelu faktide kohta; läbiotsimistel ning nende raames leitud ja ära

võetud esemete vaatlusel, eeskätt teabekandjate sisuga tutvumisel; jälitustoimingutega andmete

kogumisel. Olukorras, kus süüteomenetluse käigus kogutud andmeid vahetatakse teise EL-i

liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutusega, on võimalik, et isiku eraelu

puutumatust riivatakse eelkirjeldatud toimingutega ka selle teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutuse poolt, kui isik sinna riiki satub, või selle EL-i liikmesriigi algatusel Eestis,

kui taotletakse EIO alusel menetlustoimingute läbiviimist. See tuleneb asjaolust, et teave, mida

kõnesoleva regulatsiooni alusel vahetatakse, on lahutamatult seotud Eesti või teise EL-i

liikmesriigi läbiviidava kriminaalmenetlusega. Teabevahetuse aluseks peab olema kavandatav,

eesseisev või aset leidnud kuritegu ehk teabevahetuse eesmärk saab olla selle avastamine,

tõkestamine või menetlemine. Nimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma, et riivataks

PS §-s 26 sätestatud põhiõiguseid.

PS §-s 26 sätestatu puhul ei ole aga tegemist absoluutse keeluga, vaid kvalifitseeritud

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et teatud juhtudel on riigil siiski õigus

isiku perekonna- ja eraellu sekkuda. Perekonna- ja eraelu puutumatuse kui põhiõiguse riive

lubatavus on sätestatud PS §-s 26 endas, mille kohaselt võivad riigiasutused sekkuda isiku

perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Kuna kõnesolev teabevahetus

toimub kuritegude ennetamise, tõkestamise ja menetlemise eesmärgil, on teabevahetusega

kaasneva põhiõiguste riive eesmärk legitiimne.

Seejuures sätestatakse PS §-ga 26 lisakriteerium, mille kohaselt peavad lubatava sekkumise

juhud ja kord olema täpsemalt reguleeritud seaduses. Selline kord on ette nähtud kehtivas

KrMS-is, mille kohaselt peab teabevahetus toimuma süütegude avastamise, tõkestamise ja

kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil (KrMS § 50878 lõige 1); teabetaotlusest peab

nähtuma seos taotluse esitamise aluseks oleva põhjuse ja isiku vahel, kelle kohta teavet

soovitakse (KrMS § 50879 lõike 1 punkt 3); ning teabetaotluse täitmisel tuleb veenduda, et

taotlus on proportsionaalne ehk vajalik ja soovitud eesmärgiga võrreldes mõistlik ning isikutele

kõige vähem koormav (KrMS § 50880 lõike 1 punktid 2 ja 3). Samad põhimõtted säilivad ka

eelnõukohastes muudatustes, ent täpsustavad neid oluliselt, sätestades konkreetsed

keeldumisalused (eelnõukohase KrMS § 50891 lõike 1 punktid 1–12) ja üksikasjalikud nõuded

teabetaotlusele (eelnõukohase KrMS § 50895 punktid 1–7) ning piiritledes teabe, mis

nõuetekohase taotluse puhul vahetamisele kuulub (eelnõukohase KrMS § 50885 lõige 2 ja

§ 50888 lõige 1).

Arvestades, et rahvusvaheliste kuritegude tõkestamine nõuab üleeuroopalist koostööd, on

õigustatud, et kriminaalmenetluses kogutud teavet jagatakse õiguskaitseorganite vahel. PS ei

keela rahvusvahelist koostööd, kuid see peab toimuma kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja

tagama isiku põhiõiguste kaitse. PPA kui ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutused oma pädevuse

piires vastutavad koostöö läbiviimise eest, mis tagab asutuste pädevuse kontrolli ja vähendab

õiguste ülemäärase riive riski. Koosmõjus eelnõukohase KrMS § 50887 lõikes 1 sätestatud

kohustusega vahetada teavet vaid SIENA kaudu ja lõikest 4 tuleneva kohustusega SIENA

kasutamise võimatuse korral teabevahetus esimesel võimalusel seal fikseerida tõhustub kontroll

põhjendamatute päringute üle oluliselt. See peaks märkimisväärselt maandama võimalike

õigustamata päringute esinemise riski.

13

Eelnõukohased KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotise sätted on kooskõlas PS-i nõuetega, kuna

need aitavad kaasa kuritegevuse tõkestamisele ja rahvusvahelisele koostööle, järgides samas

isikute põhiõigusi. Isikuandmete edastamine teisele EL-i liikmesriigile võib riivata mitmeid

PS-is sätestatud põhiõigusi, eriti eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse, tõhusa õiguskaitse

ja õiglase kohtumenetluse, turvalisuse ja vabaduse ning isikupuutumatuse õigusi. Sellise

andmete edastamise korral peavad olema tagatud seaduslikud alused, proportsionaalsus ja

piisavad kaitsemeetmed isikute põhiõiguste kaitseks. Jaotises sätestatud piirangud,

teabetaotlusele vastamisest keeldumise alused ja tingimused on mõeldud selleks, et tagada

proportsionaalsus ning vältida liigset riivet. Seega võib eelnõu pidada põhiseaduspäraseks

tingimusel, et rakendamisel järgitakse kõiki sätestatud menetlusnorme, mis omakorda aitavad

tagada isikute põhiõiguste kaitset.

Kavandatava muudatuse tulemusena isiku perekonna- ja eraelu puutumatuse riive tõenäoliselt

suureneb, kuna raskete kuritegude puhul muutub andmevahetus asjassepuutuva liikmesriigi ja

Europoliga kohustuslikuks, mis tähendab, et kasvab nii edastatavate andmete hulk kui ka nende

adressaatide ring. Põhiõiguste riive ulatust tasakaalustab aga see, et muudatused kehtestavad

senisest üksikasjalikumad, täpsemad ja kitsamad õigusraamid. Seega võib öelda, et kuigi

kvantitatiivselt võib riive suureneda, on see edaspidi kvalitatiivselt täpsemates ja kitsamates

raamides, et vähendada meelevaldsuse või ülemäärasuse riski. See tähendab, et riive ei suurene

põhiseadusvastaselt, vaid liigub õigusriiklikult paremini hallatava ja läbipaistvama teostuse

suunas. Eeltoodust tulenevalt võib väita, et tegemist on olemasoleva riive parema reguleerimise

ja piiramisega, mitte lihtsalt riive suurenemisega. Kuna riive eesmärk on raskete kuritegude

avastamine, tõkestamine ja menetlemine, võib muudatuse tulemusena tekkivat põhiõiguste

riivet pidada põhjendatuks, proportsionaalseks ja lubatavaks, sest see toimub kvalifitseeritud

seadusereservatsiooni alusel, on seotud legitiimse eesmärgi saavutamisega ning piisavalt täpselt

reguleeritud, vältimaks meelevaldset sekkumist isikute eraellu.

2) Õigus isikuandmete kaitsele (PS § 44): PS §-st 44 tuleneb igaühe õigus tutvuda enda kohta

riigi arhiivides hoitavate andmetega ja saada teavet selle kohta, mida riik nende andmetega teeb.

PS §-ga 44 sätestatakse seega isiku õigus kontrollida ja jälgida oma andmete kasutamist,

veendumaks, et tema isikuandmete kaitse ning perekonna ja eraelu puutumatus on tagatud.

Kehtivates seaduse sätetes arvestatakse andmekaitsenõudeid ja proportsionaalsuse põhimõtet,

ent need on sõnastatud liigabstraktselt, eeldades sisustamisel PS-i ja isikuandmete kaitse

seaduse (edaspidi IKS) poole pöördumist. Eelnõus kavandatavate muudatustega täpsustatakse

põhiõigusesse sekkumise lubatavaid juhtumeid ja korda senisest enam, nähes muu hulgas ette

sõnaselge üksikasjaliku tegevusjuhise enne teise EL-i liikmesriigi teabetaotlusele vastamist

selle nõuetelevastavuse kontrolliks ning vajadusel õigusasutuselt (s.o Eesti kontekstis kohus

või prokuratuur) teabevahetuse loa taotlemiseks. Ehkki muudatustega tekib inimestel

eelduslikult parem arusaam sellest, mida riik nende kohta kogutud andmetega teeb ning kellel

on nende kohta kogutud andmetele juurdepääs, ei teki isikutele juurdepääsu teabe sisule ehk PS

§-s 44 sätestatud õiguste piiramine jätkub vähemalt samas ulatuses kui praegu.

Kuna PS §-s 44 sätestatud õigus tutvuda enda kohta riigi arhiivides hoitavate andmetega ning

saada teavet selle kohta, mida riik nende andmetega teeb, ei ole absoluutne, on riigil teatud

juhtudel lubatud seda õigust piirata. Sellised juhud on eeskätt olukorrad, kus juurdepääsu

piiramine on vajalik teiste isikute õiguste ja kriminaalmenetluse oluliste huvide kaitseks.

Niisugustes olukordades ei ole juurdepääsupiirangu seadmisel tegemist mitte ametniku

kaalutlusega, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte, vaid hinnanguga, millisel

konkreetsel alusel seda teha tuleb, sest teiste isikute ja üldsuse huvid prevaleerivad üksikisiku

huvide ees.

14

Õigus piirata isiku juurdepääsu tema kohta riigi arhiivides hoitavatele andmetele ning teabele

selle kohta, mida riik nende andmetega teeb, tuleneb eeskätt KrMS § 151 lõikest 4, mis lubab

piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi siis, kui see on vajalik

süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või

andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. Veel enam, sisuliselt kogu direktiivikohase

teabevahetuse puhul on riigil AvTS-i kohaselt kohustus andmesubjekti õigusi piirata. AvTS

§ 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb piirata juurdepääsu kriminaalmenetluses kogutud teabele,

mida ei ole avaldatud (AvTS § 35 lõike 1 punkt 1); mille avalikuks tulek kahjustaks riigi

välissuhtlust (AvTS § 35 lõike 1 punkt 3); mis sisaldab uurimisasutuse tegevuse meetodeid ja

taktikat, kui selle avalikuks tulek võiks raskendada süütegude avastamist või soodustada nende

toimepanemist (AvTS § 35 lõike 1 punkt 51); süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise

kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja

menetluse lõpetamist (AvTS § 35 lõike 1 punkt 11) ning isikuandmeid sisaldavale teabele, kui

sellele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust

(AvTS § 35 lõike 1 punkt 12).

Eeltoodu tähendab, et isik saab seda teada tema kohta kogutud andmetest ja nende jagamise

kaudu alles siis, kui ta on menetlusosaline ning algavad avalikud menetlustoimingud. Kuna

PS §-s 44 sätestatu puhul on tegemist kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega

ning AvTS ja KrMS näevad ette õigustuse andmete töötlemise ja vahetamise piiramiseks

eesmärgiga kaitsta riigi ja üksikisikute õigusi ja huve, on isikuõiguse piiramine õiguspärane,

sest see teenib õiguskaitse huve ning on vajalik selleks, et tagada menetluse sujuvus ja

õiguskaitseorganite töö efektiivsus. Samuti tagavad need piirangud, et isikuandmete kaitse ja

eraelu puutumatuse riive on proportsionaalne ning põhjendatud riigi ja ühiskonna huvidega.

3) Õigus sõnumisaladusele (PS § 43): PS §-ga 43 sätestatakse sõnumisaladuse kaitse, mis

tähendab, et igal isikul on eraelu puutumatusega seoses õigus tema poolt või temale

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Sõnumisaladust riivab riik peaasjalikult

KrMS §-s 1263 loetletud jälitustoiminguid tehes. Kuna eelnõukohases KrMS 19. peatüki 8. jao

10. jaotises kirjeldatud teabe vahetamise süsteem võimaldab teiste liikmesriikide asutustega

jagada näiteks KrMS § 1263 lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga ehk salaja

pealtkuulamise või varjatud jälgimisega kogutud teavet, paljastatakse tõenäoliselt seejuures

delikaatseid isikuandmeid ja riivatakse nende isikute privaatsusõigust, kelle kohta need andmed

käivad. Samuti riivatakse privaatsusõigust olukordades, kus teabevahetuse raames saadud

teabele tugineva õigusasutuse loa alusel asutakse Eestis või teises EL-i liikmesriigis isiku suhtes

eelkirjeldatud toiminguid tegema.

Kuna ka PS §-s 43 sätestatud õiguse puhul on tegemist kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga

põhiõigusega, ei ole sõnumite saladuse kaitse absoluutne. Riive on PS § 43 teise lause kohaselt

lubatav kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks

seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Arvestades, et vahetatav teave on lahutamatult seotud

Eesti või teise EL-i liikmesriigi läbiviidava või eesseisva kriminaalmenetlusega ning sellise

teabe kogumine on toimunud riigisisese kriminaalmenetlusõiguse sätete kohaselt, on riive

nõuetekohase teabevahetuse korral eelduslikult põhiseaduspärane ja lubatav. Ehkki reeglina ei

otsusta kohus teistele riikidele teabe jagamise üle (v.a kinniseks kuulutatud istungi või lahendi

puhul), on ta esmalt hinnanud jälitustoimingu lubatavust riigisiseselt, tagades, et kõik vajalikud

kaitsemehhanismid ja õiguslik alus on täidetud.

Ehkki ka kehtiva KrMS § 50878 kohaselt vahetatakse teiste liikmesriikidega jälitusteavet, toob

uus regulatsioon kaasa senisest ulatuslikuma ja regulaarsema teabevahetuse. See omakorda

15

tähendab suuremat sekkumist PS-is tagatud eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse kaitsesse.

Kui seni on jälitustoimingutega kogutud teabe edastamine piirdunud enamasti üksikjuhtumite

ja rahvusvaheliste menetlustega, siis nüüd, kui teabevahetus muutub regulaarsemaks ja

laiemaks – tulenevalt kohustusest vahetada rasket kuritegevust puudutavat teavet

asjassepuutuva liikmesriigi ja Europoliga –, suureneb ka mõju isiku õigusele privaatsusele ja

sõnumisaladusele. Riive suurenemine seisneb seega peamiselt selles, et edaspidi jagatakse juba

kogutud teavet laiemalt teiste liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Kuigi teabevahetus

liikmesriikide vahel ja sellega kaasnev riive isiku privaatsusele suureneb, tuleb märkida, et

PS § 43 riive kontekstis vahetatakse vaid teavet, mis on juba salajase pealtkuulamise abil

kogutud, ehk selleks hetkeks on põhiline riive – salajane pealtkuulamine – kohtu loal juba aset

leidnud. See tähendab, et vahetatava teabe kogumine on läbinud ultima ratio ehk viimase

abinõu kontrolli. Kohus on pidanud jälitustoimingut põhjendatuks ja vajalikuks

kriminaalmenetluse eesmärkide täitmiseks, muu hulgas kuriteo tõendamiseks ja süüdlase

vastutusele võtmiseks. Et vältida ohtu, kus suurenev andmevahetus võiks viia isikuandmete

ülemäärase ja ebaõiglase kasutamiseni, on eelnõus ette nähtud mehhanismid, mis aitavad tagada

andmekaitse põhimõtete järgimist ning tasakaalustada põhiõigustesse sekkumist. Kuigi

andmete vahetamise ulatus suureneb, sätestatakse eelnõuga selged protseduurireeglid ja

järelevalvemehhanismid, mis aitavad hoida isiku õiguste riivet mõistlikkuse piirides ning

tagada, et sõnumisaladus ja eraelu puutumatus jääksid kaitstuks.

Esmalt nähakse ette selged kriteeriumid, mille alusel teabevahetus saab toimuda – teave peab

olema seotud konkreetse kuriteoga, mille eest on ette nähtud vähemalt ühe aasta pikkune

vangistus, ning teabe vahetamise aluseks peab olema põhjendatud alus arvata, et see aitab

objektiivselt kaasa kuriteo avastamisele, tõkestamisele või menetlemisele (KrMS § 50891).

Samuti nõutakse vahetatava teabe proportsionaalsuse hindamist, mis tähendab, et pelgalt

võimalus teavet saada ei anna õigust selle vahetamiseks (KrMS § 50891). Eelnõus on

määratletud täpsed nõuded teabetaotluse sisule ja vormistusele. Taotlus peab olema piisavalt

konkreetne, sisaldama selgelt määratletud taotletavat teavet ja selle kasutamise eesmärki,

samuti sisaldama põhjendust, miks on alust eeldada, et teavet omav riik seda konkreetset teavet

valdab (KrMS § 50895). Sellised nõuded aitavad vältida põhjendamatut andmevahetust ning

takistada olukordi, kus teavet küsitakse laialdaselt ilma konkreetse eesmärgita.

Oluline kaitsemehhanism on kogu teabevahetuse koondamine turvalisse ja ühtsesse kanalisse

SIENA, mis väldib teabe killustumist eri sidekanalite vahel ning muudab järelevalve teostamise

tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Kuigi erandkorras on lubatud teavet edastada ka muude

sidevahendite kaudu, peab see teabevahetuse fakt ja vahetatud teave esimesel võimalusel

SIENA-s kajastuma (KrMS § 50887). Kuna kogu teabevahetuse kohta kogutakse üksikasjalikku

statistikat (eelnõukohase PPVS § 2510), mis kuulub regulaarsele ülevaatamisele ka EL-i tasandil

(Rootsi direktiivi artikkel 19), siis tõhustab see järelevalvet veelgi ning aitab kaasa rikkumiste

avastamisele ja menetlemisele.

Jälitusteabe vahetamise näeb ette ka kehtiva KrMS 19. peatüki 9. jaotis „Teabe ja

jälitustoiminguga kogutud teabe vahetamine EL-i liikmesriikide vahel“, mis lubab teavet

vahetada siis, kui seejuures järgitakse Eesti õiguse üldpõhimõtteid (KrMS § 50880 lõike 1

punkt 1 ja § 436 lõike 1 punkt 2). Eelnõukohaste muudatustega sellise teabe vahetamise

nõudeid täpsustatakse, sätestades, et enne teabevahetust tuleb riive lubatavuse hindamisel

arvestada, kas riive eesmärk (kuritegude avastamine, tõkestamine ja kriminaalmenetluse

läbiviimine) on legitiimne ning kas see riive vastab proportsionaalsuse põhimõttele

(eelnõukohase KrMS § 50890 lõige 6, § 50891 lõike 1 punktid 1–12, seejuures sõnaselgelt eraldi

välja toodud punktis 9). Eelnõu kohaselt tuleb teabetaotlusele vastamisel järgida kehtivaid

menetlusnorme ja nõudeid, samuti on ette nähtud teabetaotlusele vastamisest keeldumise

alused, mis annavad võimaluse jätta teabetaotlusele vastamata, kui see on ebaproportsionaalne

16

või ebaoluline. Need sätted aitavad tagada, et isiku privaatsusõigust ei riivataks ülemääraselt ja

et riive oleks õigustatud. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et eelnõuga

kavandatavad muudatused ei ole paradigmaatilised, vaid pelgalt olemasolevaid nõudeid

täpsustavad. Kuigi kvantitatiivselt riive tõenäoliselt suureneb, on see kvalitatiivselt edaspidi

täpsemalt ja kitsamalt reguleeritud, vähendades seeläbi meelevaldse või ülemäärase riivamise

riski.

4) Õigus tõhusale õiguskaitsele (PS § 15): PS § 15 lõigetega 1 ja 2 sätestatakse õigus PS-i

kohaldamisele, mis tähendab, et isikule peab olema tagatud mitte üksnes juurdepääs kohtule,

vaid ka tulemuslik õiguskaitse ja aus menetlus. Samuti hõlmab PS § 15 lõike 1 esimene lause

ausa ja tõhusa kohtumenetluse nõuet. Eelnõu kohaselt sätestatakse KrMS § 50896 lõikega 2

uurimisasutuse kohustus edastada omaalgatuslikult asjassepuutuvatele EL-i liikmesriikidele ja

Europolile rasket kuritegevust käsitlevat kriminaalteavet. Sama kohustus kehtib ka

vastupidiselt teistele EL-i liikmesriikidele. See tagab, et riigil, kus süütegu menetletakse, on

juurdepääs kogu EL-is olemasolevale asjakohasele teabele.

PS §-s 15 sätestatud õiguste riive väljendub võimalikus läbipaistvuse puudumises ja isiku

piiratud võimaluses kontrollida või vaidlustada tema kohta edastatud teavet enne, kui see

mõjutab teda puudutavaid menetlusotsuseid. Samas tuleb riivet hinnata koostoimes

teabevahetuse eesmärgiga. Nagu eelnõus märgitud, aitab vastastikune andmeedastus tagada, et

kuritegusid menetlevatel EL-i liikmesriikidel oleks ligipääs kogu asjakohasele teabele,

suurendades seeläbi tõenäosust, et kuriteod tuvastatakse ja kurjategijad võetakse vastutusele.

Seeläbi on võimalik tugevdada ka kannatanute õigust tõhusale õiguskaitsele. Lisaks võib

andmevahetus toimida kahtlustatava kaitsemeetmena – võimaldades koguda objektiivset

lisateavet, mis võib viia kahtluse kõrvaldamiseni või anda aluse menetluse lõpetamiseks.

Selliselt toetab regulatsioon ka õiglasema ja tõenditel põhineva menetluse läbiviimist.

Kokkuvõtvalt on teabevahetusega kaasnev põhiõiguste riive legitiimne ja proportsionaalne,

kuna see teenib olulist avalikku huvi – tõhusa õiguskaitse ja menetluse eesmärki –, suurendades

nii kannatanute kui ka kahtlustatavate õiguste kaitset ning tagades kooskõla PS §-s 15 sätestatud

õigustega.

5) Õigus au ja hea nime, elu ning tervise kaitsele (PS §-d 16, 17 ja 28): igaühel on õigus

oma au ja hea nime, elu ning tervise kaitsele. Isiku põhiõiguste riive võib suureneda siis, kui

kurjategijatele saab teatavaks fakt, et isik on osutanud uurimisasutusele kaasabi. See võib viia

tõendite, sealhulgas isikuliste, mõjutamise ja hävitamiseni, mis omakorda võib ohustada isiku

turvalisust, au, head nime või tervist.

Loogiliselt ei ole kurjategijad huvitatud toime pandud tegude eest vastutamisest ja võivad

seepärast asuda tõendeid, sealhulgas isikulisi, kõrvaldama. Kriminaalmenetluse huvid ei

prevaleeri inimõiguste ees, mistõttu on nii objektiivses õiguses (KrMS § 50880 lõike 1

punktis 2) kui ka eelnõukohase KrMS § 50891 lõike 1 punktis 10 ette nähtud kohustus

teabevahetusest keelduda juhul, kui teabetaotluse täitmine kahjustaks isiku turvalisust.

Eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta, sama keeldumisalus jääb kehtima ka edaspidi.

6) Õigus isikupuutumatusele ja vabadusele (PS § 20): igaühe õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele kaitseb üksikisikut meelevaldse vabadusekaotuse eest ning tagab, et tema

kehalisse puutumatusse ei sekkutaks õigusliku aluseta. Vabaduse piiramine on lubatud üksnes

seaduses sätestatud juhtudel ja korras, eelkõige kuritegude ärahoidmiseks, isiku toimetamiseks

pädeva riigiorgani ette või tema põgenemise vältimiseks.

Kriminaalmenetlusalane teabevahetus EL-i liikmesriikide vahel võib kujutada endast

sekkumist nimetatud põhiõiguse kaitsealasse. Isiku suhtes võidakse algatada

17

kriminaalmenetlus, rakendada menetlustoiminguid – sealhulgas jälitustoiminguid, sundtoomist

või isegi kinnipidamist –, tuginedes teisele liikmesriigile edastatud või sealt saadud

isikuandmetele. Selline olukord tähendab, et isiku suhtes võidakse kohaldada tema õigusi

piiravaid meetmeid, ilma et need põhineksid Eesti uurimisasutuste kogutud teabel. Lisaks võib

isiku õigusi riivata juhul, kui ta ei ole kahtlustatav, vaid omab kriminaalasja seisukohalt olulist

teavet. Tunnistaja ehk füüsilise isiku, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, võib allutada

menetlustoimingule tema soovist hoolimata, põhjustades seeläbi vähemalt ebamugavusi.

Vajadusel võib seejuures riivata kriminaalmenetluse huvides ka tema põhiõigusi, eeskätt

füüsilist vabadust, sest KrMS § 138 lõike 3 kohaselt võib tunnistaja suhtes kohaldada ka

sundtoomist. Seejuures tuleb aga eelnimetatud näidete puhul rõhutada, et keeldumisaluste

loetelu on võrreldes objektiivse õigusega oluliselt täiendatud (eelnõukohase KrMS § 50891

lõike 1 punktid 1–12), mistõttu saab vabaduste piiramine toimuda senisest kaalukamatel

juhtudel. Näiteks nähakse muudatusega ette, et teabevahetus teiste EL-i liikmesriikidega saab

toimuda ainult kuritegude osas, seejuures selliste kuritegude osas, mis on karistatavad vähemalt

üheaastase vangistusega (eelnõukohase KrMS § 50891 lõike 1 punkt 1). Samuti tagab lisakaitse

asjaolu, et vahetada tohib ainult teavet, mis on õige, täielik ja ajakohane (eelnõukohase KrMS

§ 50891 lõike 1 punkt 3).

Kuigi tegemist on sekkumisega põhiõigusesse, on see riive õiguspärane. Esiteks teenib see

legitiimset eesmärki – kuritegude tõhusamat uurimist ja õigusemõistmise tagamist EL-i-üleses

koostöös. Teiseks on see ette nähtud seaduses, PS § 20 lõikes 3 ning ka KrMS-i rahvusvahelise

koostöö ja teabevahetuse sätetes. Kuigi kvantitatiivselt riive tõenäoliselt suureneb, on see

kvalitatiivselt edaspidi täpsemalt ja kitsamalt reguleeritud. Kehtiva KrMS § 50878 kohaselt on

EL-i liikmesriikidel lubatud vahetada teavet, sealhulgas jälitustoiminguga kogutud teavet,

sõltumata teabevahetuse aluseks oleva süüteo liigist. Eelnõukohase KrMS § 50891 lõike 1

punkti 1 kohaselt tuleb teavet vahetada aga üksnes selliste kuritegude puhul, mille eest on

seadusega ette nähtud vähemalt ühe aasta pikkune vangistus. Sellest tulenevalt kitseneb

teabevahetuse kohaldamisala võrreldes senise regulatsiooniga. Lisaks piiravad võimalikku

sekkumist täiendatud keeldumisalused, mis võimaldavad isiku põhiõigusi kaitsta juhtudel, kus

andmete edastamine või selle alusel toimimine ei ole põhjendatud või proportsionaalne.

Seetõttu on põhjendatud järeldada, et tegemist on põhiseadusliku õiguse riivega, kuid see riive

on õiguspärane. See on kooskõlas seaduslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetega, arvestades kehtestatud materiaalõiguslikke ja menetluslikke kaitsemeetmeid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega muudetakse KrMS-i, KrMSRS-i ja PPVS-i.

Eelnõu § 1. KrMS-i muudatused

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt tunnistatakse KrMS 19. peatüki 8. jao 9. jaotis kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse KrMS 19. peatüki 8. jagu uue 10. jaotisega. Sisult

on lisanduv 10. jaotis seni KrMS 19. peatüki 8. jao 9. jaotises sätestatud teabevahetuse

regulatsioon, kuid kuna Rootsi direktiivist tulenevalt on vaja senist regulatsiooni täpsustada

ning osa sätete järjekorda parema jälgitavuse huvides muuta ja lisada alljaotisi, siis on

otstarbekas esitada kavandatav regulatsioon uues 10. jaotises.

Selleks et tagada seadusest parem arusaadavus, luuakse KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotises

„Teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga“ järgmised alljaotised:

1. alljaotis – teabevahetuse üldnõuded (§-d 50885–50889);

18

2. alljaotis – teabetaotlusele vastamine (§-d 50890–50893);

3. alljaotis – teabetaotluse esitamine (§-d 50894–50895);

4. alljaotis – omaalgatuslik teabeedastus (§ 50896);

5. alljaotis – teabeedastus Europolile (§ 50897).

KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotises sätestatakse õiguslikud alused ja põhimõtted teiste EL-i

liikmesriikide pädevate asutuste ja Europoliga teabe vahetamiseks.

Võrreldes kehtiva KrMS 19. peatüki 8. jao 9. jaotisega ei tooda uue 10. jaotise pealkirjas eraldi

välja jälitustoiminguga kogutud teavet. Viide terminile „jälitustoiminguga kogutud teave“ ei

ole vajalik, kuna eelnõus läbivalt kasutatav termin „teave“ hõlmab lisaks avalike

menetlustoimingute abil saadud teabele ka jälitusteavet ehk KrMS 31. peatükis nimetatud

jälitustoiminguga või PPVS 22. peatüki alusel salajase koostöö abil kogutud teavet, aga ka

seaduses sätestatud ülesande täitmiseks tehtud isikuandmete töötlust muul viisil, kui see on

tehtud eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest (nt luureteave

avalikest allikatest ehk open source intelligence ehk OSINT).

Samuti ei ole KrMS 19. peatüki 8. jao 9. jaotises mainitud Europoli, kellega aga juba praegu

teavet vahetatakse. Uue 10. jaotise pealkirjas tuuakse ka Europol õigusselguse huvides

sõnaselgelt välja, sest Europol toetab nii Eesti uurimisasutusi kui ka teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutusi EL-i kriminaalteabe keskusena.

1. alljaotis

Teabevahetuse üldreeglid

§ 50885. Teabevahetuse korraldus

Kõnesoleva paragrahviga sätestatakse teabevahetuse üldpõhimõtted.

Lõikega 1 nähakse ette, et kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks vahetavad

KrMS § 50886 lõikes 1 nimetatud ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus (PPA, KAPO, Maksu-

ja Tolliamet (edaspidi MTA), Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits-

ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla) teavet:

1) teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunktiga;

2) teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusega ehk politsei-, tolli- või muu asutusega, kes on

liikmesriigisisese õiguse kohaselt volitatud ja pädev kasutama riiklikku sundi34 kuritegude

avastamiseks, tõkestamiseks või menetlemiseks;

3) Europoliga.

Kuritegelik tegevus ei tunne riigipiire ning selle väljundiks on kuritegelikud võrgustikud, kes

panevad toime väga erinevaid ning järjest dünaamilisemaid ja keerulisemaid kuritegusid,

enamjaolt piirideüleselt. SOCTA kohaselt tegutseb 70% organiseeritud kuritegelikest

ühendustest enam kui kolmes riigis, pannes toime erinevat liiki kuritegusid.35 Arvestades Eesti

geograafilist asukohta, on olulisemad kuritegevuse marsruudid laevaühendused üle Läänemere

34 Selgitus: riiklik sund on avaliku võimu teostamise element, millega isikut seadusest tulenevalt piiratakse või

kohustatakse tegutsema selliselt, et reegli täitmise tagamiseks võib haldusorgan seadusest tulenevalt kasutada

sunnimeetmeid, nagu menetlustoimingutel osalemise kohustus, läbiotsimine, kinnipidamine, karistus jne. 35 Europol, European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment: A Corrupting Influence,

Publications Office of the European Union, Luksemburg, 2021, 19. Kättesaadav:

https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-and-organised-crime-

threat-assessment-socta-2021.

19

ning maismaaliinid Lätist ja Venemaalt. Eestit mõjutavad kuritegevuse valdkonnad, mis

omavad rahvusvahelist mõõdet, on:

 küberkuritegevus – väljastpoolt EL-i pärit ja Eestile suunatud küberkuritegevust on

omistatud muu hulgas Nigeeriale, Rumeeniale ja Venemaale. Eelkõige on selliseks

kuriteovormiks laste seksuaalne ärakasutamine internetis;

 narkokaubandus – täpsemalt kanepi, kokaiini ja sünteetiliste narkootiliste ainete

piiriülene käitlemine, mille puhul narkokaubitsejate marsruudid kulgevad tavaliselt

Leedu ja Läti kaudu Eestisse;

 pettused – täpsemalt käibemaksupettuste valdkonnas;

 rahapesu – Financial Action Task Force36 on välja toonud, et suur osa Venemaal

teenitud kuritegelikust tulust on pestud Kesk-Euroopa riikidesse või nende kaudu,

sealhulgas Eesti kaudu;

 inimkaubandus – Eesti on inimkaubanduse ohvrite jaoks peamiselt transiitriik.

Kuritegelikud võrgustikud on proovikiviks võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu,

kuna nad õõnestavad õigusriigi põhimõtet, kasutades korruptsiooni ja võrgupettusi, sooritades

vägivallategusid, kasutades tulirelvi oma kuritegelike eesmärkide saavutamiseks ning pestes

kriminaaltulu põrandaaluse finantssüsteemi kaudu. Selleks et Eesti uurimisasutused saaksid

kuritegusid tõhusamalt tõkestada, avastada ja menetleda, on oluline teha koostööd teiste EL-i

liikmesriikide ja Europoliga. Sellise koostöö põhielement on kiire teabevahetus, mis lähtub

põhimõttest, et Eesti uurimisasutustel on samaväärne juurdepääs teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutuste teabele. Kriminaalteabe vahetamise üldine eesmärk on kaitsta füüsiliste

isikute julgeolekut ja juriidiliste isikute seadusega kaitstud olulisi huve.

Selleks et EL saaks tagada enda kodanikele EL-i toimimise lepingu V. jaotises nimetatud

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, nähakse Rootsi direktiiviga kriminaalteabe

vahetamine EL-i liikmesriikidele ette kohustusena. Vastav muudatus tuleb selgelt sätestada ka

KrMS-is, sest kehtiv KrMS § 50878 lõike 1 sõnastus näeb kriminaalteabe vahetamise ette vaid

võimalusena, mille kasutamine sõltub uurimisasutuse initsiatiivist. See on osutunud

probleemiks EL-i-üleselt, sest hindamised on näidanud, et praegu teabevahetust reguleerivate

mittekohustusliku iseloomuga operatiivkoostöö soovituse ning kohustusliku iseloomuga, aga

põhimõttelisi, abstraktseid sätteid sisaldava Rootsi raamotsuse võimalusi ei kasutata tõhusalt,

need ei ole piisavalt selged ega taga piisavat ja kiiret teabevahetust.37 Seevastu Rootsi

direktiiviga seatav kohustus teavet kiirelt edastada ja juhis, kuidas seda teha – kas teabetaotluse

saamisel või omal algatusel siis, kui olemasoleva teabe puhul võib eeldada, et sellest on kasu

teisele EL-i liikmesriigile kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks või uurimiseks (KrMS-i

mõistes menetluseks) –, võimaldab õiguskaitseasutustel palju tõhusamalt võidelda piiriülese

kuritegevuse, sealhulgas kuritegevusturismi vastu.

Kuritegevuse vastast võitlust EL-is aitab tõhustada seegi, et Rootsi direktiiviga nähakse EL-i

liikmesriikide õiguskaitseasutustele ette kohustus vahetada teavet ka Europoli kui EL-i

kriminaalteabe keskusega. Seeläbi tekib Europolil kõikehõlmav ülevaade EL-i territooriumil

asetleidvast kriminaalsest tegevusest. Eelnõuga nähakse vastav kohustus ette ka Eesti õiguses

selleks, et tagada selle järgimine seaduse rakendajate, s.o uurimisasutuse töötajate (eeskätt

36 Financial Action Task Force (FATF). Kättesaadav: https://www.fatf-gafi.org/en/home.html. 37 Politseikoostöö: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament leppisid kokku direktiivis, millega parandatakse

õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust. Euroopa Liidu Nõukogu, 29.11.2022. Kättesaadav:

https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2022/11/29/police-cooperation-council-presidency-and-

european-parliament-agree-on-a-directive-to-improve-information-exchange-between-law-enforcement-

authorities/.

20

eesliiniametnike) poolt. Ehkki juba praegu on kohustus edastada Europolile tema eesmärkide

täitmiseks vajalikku teavet, peamiselt teavet EL-i poolt prioriteetsena käsitatavate kuriteoliikide

tõkestamise ja nende vastu võitlemise kohta38, ei nähtu see KrMS-ist, sest KrMS-is ei ole

Europoli mainitud. Veel enam, sellise teabe vahetamine on kehtiva õigusega pandud täies

ulatuses ühtse kontaktpunkti ülesandeks. See ei ole aga mõistlik, sest eeldab ühtselt

kontaktpunktilt kõikide riigisiseste infoteadetega tutvumist ja nende analüüsi.

Lõikega 2 nähakse ette, et „teave“ on KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotise tähenduses igasugused

andmed, mis puudutavad vähemalt üht füüsilist või juriidilist isikut, fakte või asjaolusid ning

mis on uurimis- ja õiguskaitseasutusele vajalikud kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või

menetlemiseks, sealhulgas jälitustoiminguga ja salajase koostöö abil kogutud andmed.

Kehtiva KrMS § 50878 lõikega 1 sätestatakse pelgalt, et EL-i liikmesriigiga võib vahetada teavet

ja jälitustoiminguga kogutud teavet, jättes seejuures teabe mõiste määratlemata. Kuna sättest

nähtub, et teabeks on vähemalt jälitustoiminguga kogutu ehk KrMS § 1261 lõike 1 kohaselt

isikuandmed, mida on töödeldud andmesubjekti eest varjatult, võib loogiliselt järeldada, et

kehtiva õiguse kohaselt on teabeks ka kõik avalikult kogutud isikuandmed. Eelkirjeldatu ei

pruugi aga selgelt ja kõikehõlmavalt määratleda andmeid, mida direktiivikohase teabevahetuse

raames teiste EL-i liikmesriikidega vahetada tuleb. Seetõttu määratletakse võrreldes kehtiva

KrMS § 50878 lõikega 1 eelnõukohase KrMS § 50885 lõikega 1 andmesubjektile ja

teabevahetuse teostajale arusaadavamalt see, milliseid andmeid vahetatakse.

Lisaks laiendatakse oluliselt vahetatava teabe ulatust, juhindudes Rootsi direktiivi mõttest ja

eesmärgist. Ehkki Eesti õiguses puudub jälitustegevuse legaaldefinitsioon, saab

jälitustegevusena tõlgendada KrMS §-s 1263 loetletud jälitustoimingu tegemist jälitustoimiku

raames ja salajast koostööd PPVS 22. peatüki alusel, s.o väljaspool jälitustoimiku pidamist.

Näiteks võib politsei koguda varjatult teavet PPVS § 751 lõike 1 alusel salajasele koostööle

kaasatud isikut või PPVS § 756 kohaselt variisikut kasutades. Rootsi direktiivi mõtte ja

eesmärgiga on kooskõlas teabe määratlemine eelnõus toodud viisil, sest direktiivis reguleeritud

teabevahetuse üks eesmärke võib olla mittetõendusliku tähendusega teabe saamine, et otsustada

jälitustoimingu (s.o KrMS-i jälitustoimiku raames tehtava) tegemise vajaduse üle või taotleda

selle teostamiseks prokuratuurilt või kohtult luba.

Lõike 3 kohaselt vahetatakse teavet ööpäev läbi ühtse kontaktpunkti kaudu.

Esmalt tuleb selgitada, et kehtiva KrMS § 50878 lõikes 3 nimetati ühtset kontaktpunkti

keskasutuseks. Kuna rahvusvahelises suhtluses kasutatakse rohkem terminit „ühtne

kontaktpunkt“ (ingl single point of contact ehk SPOC), siis on otstarbekas ka KrMS-is seda

terminit kasutada.

Rootsi direktiivi kohane teabevahetus on mõeldud toimuma ööpäev läbi ja reeglina EL-i

liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide kaudu. Uurimisasutuste struktuuriüksustele

ööpäevaringse päringutele vastamise võimekust ette nähtud ei ole. Eeltoodu tähendab, et ehkki

näiteks PPA korruptsioonivastase võitlusega tegelev üksus tagab küll ööpäev läbi teenuse

toimimise, ei ole selle üksuse isikkoosseis alaliselt tööruumides reageerimisvalmis, sest selleks

puudub vajadus. Pelgalt teabevahetuse tagamiseks ei ole sellise valmisoleku loomine iga

uurimisasutuse ja iga valdkonnapõhise struktuuriüksuse tasandil kindlasti otstarbekas ega

teabevahetuse mahtude mõttes põhjendatud.

38 Europoli määruse (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114) artikkel 7.

21

Seevastu riiklikul tasandil operatiivse teabevahetuse ööpäevaringne tagamine on hädavajalik

selleks, et õiguskaitseasutused suudaksid reageerida kuritegevusele võimalikult varajases

staadiumis, jõudes parimal juhul kuriteo ära hoida. Samuti on teabevahetuse kiirus väga tähtis

esialgsete kriminaalmenetluslike tõkendite kohaldamise otsustamisel. Tõkendid on

kriminaalmenetlust tagavad sunnivahendid, mis piiravad intensiivselt isiku põhiõigusi, kõige

sagedamini õigust isiku- ja liikumisvabadusele. Samuti on tõkendite puhul tegemist süütuse

presumptsiooni riivega. Eelkõige on tõkendite eesmärk kindlustada kriminaalmenetluse

toimine ja kohtuotsuste täitmine. Tõkendid on KrMS-i järgi elukohast lahkumise keeld (KrMS

§ 128), vahistamine (KrMS § 130), võimalus asendada vahistamine kautsjoniga (KrMS § 135),

vahistamise asendamine elektroonilise valvega (KrMS § 137¹) ja kaitseväelase järelevalve

(KrMS § 129). Sellise teabevahetusvõimekuse tagamiseks on ette nähtud, et igas EL-i

liikmesriigis peab olema üks keskne kontaktpunkt:

1) kellel on juurdepääs kogu teabele, mis on tema riiklikel õiguskaitseasutustel;

2) kes on võimeline seda teavet teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste või ühtsete

kontaktpunktidega ööpäev läbi vahetama.

Eesti kontekstis tähendab see, et ühtsel kontaktpunktil on juurdepääs Eesti uurimisasutuste

teabele, mis on olemas riiklikus andmekogus, või võimalus saada sellist teavet direktiivis

sätestatud tähtaegade raames uurimisasutustelt nende kontaktametnike kaudu.39 Kui kuritegu

aset leiab, võimaldab kiire reageerimine tõendeid koguda ajal, mil need ei ole veel kadunud.

Kiire reageerimise tagab ühtne kontaktpunkt, kes olemata ise menetlev üksus, korraldab

vajadusel teabe või teabetaotluse laekumisel selle kiire jõudmise pädeva uurimisasutuse

struktuuriüksuseni. Kokkuvõtvalt tähendab eeltoodu, et kui mõne EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutus peaks saatma kiireloomulist vastamist nõudva teabetaotluse töövälisel ajal

otse uurimisasutusele, ei saa tal olla õigustatud ootust tähtaegsele vastusele. Küll aga tekib

õigustatud ootus siis, kui teabetaotlus on adresseeritud ühtsele kontaktpunktile või kui viimane

on teabetaotluse koopias.

Samuti on oluline märkida, et kuna vahetatav teave hõlmab paljudel juhtudel isikuandmeid,

rõhutatakse Rootsi direktiivi põhjenduses nr 23, et kogu direktiivikohase teabevahetuse korral

tuleb tagada isikuandmete kaitse vastavalt EL-i õigusele. Selleks peaks direktiivi alusel toimuv

isikuandmete töötlemine ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse poolt toimuma täielikus

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/68040, mis on Eesti õigusesse

üle võetud peamiselt IKS 4. peatükis ja osaliselt ka KrMS-is. Samuti peavad teabevahetuses

osalevad ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus käsitlema direktiivikohaseid taotlusi võimalikult

kiiresti, et tagada isikuandmete õigsus ja usaldusväärsus, vältida tarbetut andmete dubleerimist

ning vähendada ohtu, et sellised andmed aeguvad või ei ole enam kättesaadavad. Kui selgub, et

isikuandmed on ebaõiged, tuleb need viivitamata parandada või kustutada ja nende töötlemist

piirata. Eelkirjeldatud nõuetele vastavust saab kõige paremini tagada ööpäev läbi töötav ühtne

kontaktpunkt, kes teabevahetuse nõuetekohase toimimise eest vastutab ja on sellele

valdkonnale – erinevalt uurimisasutuste menetlevatest struktuuriüksustest – igapäevatöös

spetsialiseerunud.

Lõike 4 kohaselt võib uurimisasutus vahetada iseseisvalt teavet oma pädevuse piires, järgides

käesolevas jaotises ühtsele kontaktpunktile sätestatud õigusi ja kohustusi. See tähendab, et

teatud juhtudel võib uurimisasutus vahetada teavet ka otse, ilma ühtse kontaktpunkti

39 Selgituseks toonitame, et teise EL-i liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus ei oma juurdepääsu

Eesti uurimisasutuste teabele. 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba

liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

22

sekkumiseta, järgides kõiki teabevahetusele seatud protseduurireegleid, mille adressaat on

reeglina ühtne kontaktpunkt. Nii võib uurimisasutus vahetada teavet iseseisvalt, omal algatusel

ja oma pädevuse piires:

1) teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunktiga;

2) teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusega;

3) Europoliga;

arvestades seejuures KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotises ühtsele kontaktpunktile sätestatud

tingimusi.

Üldjuhul toimub teabevahetus ühtse kontaktpunkti kaudu, kes:

 vastab Eestile esitatud teabetaotlustele ise, kontrollides eelnõukohase KrMS § 50890

lõike 2 kohaselt eelnevalt teisest EL-i liikmesriigist saabunud teabetaotluse

nõuetekohasust, lubatavust ja sellele vastamise võimalikkust. Seejuures võib ühtne

kontaktpunkt kaasata vastuse koostamisse ühe või mitu uurimisasutust;

 esitab KrMS § 50894 kohaselt teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele või ühtsele

kontaktpunktile eelnõukohase KrMS § 50895 nõuetele vastava teabetaotluse siis, kui

Eesti uurimisasutusel on põhjendatud alus arvata, et teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusel on teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda

kuritegu.

Lisaks ühtsele kontaktpunktile kui eelnõukohase KrMS § 50885 lõike 3 kohaselt põhilisele

teabevahetuse teostajale on teabe vahetamise õigus antud ka uurimisasutustele, EL-i

liikmesriikide kontekstis õiguskaitseasutustele. Paindlikkuse võimaldamiseks nähakse Rootsi

direktiivis ja eelnõukohase KrMS § 50885 lõikes 4 ette, et teatud reeglite järgimisel võivad

uurimisasutused vahetada teavet iseseisvalt, ühtse kontaktpunkti sekkumiseta (edaspidi

uurimisasutuse iseseisev teabevahetus).

Selline võimalus on ette nähtud eelkõige omaalgatusliku teabeedastuse jaoks. Kuna teatud

uurimisasutuste (täpsemalt nende struktuuriüksuste) teabevahetus teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutustega on tegevusvaldkonna või kaasuse põhiselt sage ja valdkonnale eriomane,

ei pruugi sellise suhtluse vahendamine ühtse kontaktpunkti poolt olla alati mõistlik. Seda

seetõttu, et valdav osa teabevahetusest leiab aset tööpäeva raames EL-i liikmesriikidega, kes

asuvad kokku kuni kolmes ajatsoonis (GMT, GMT+1, GMT+2). Samuti seetõttu, et

teabetaotluse täitmiseks on reeglina aega seitse päeva. Olukorrad, kus teavet on vaja

kiireloomuliselt vahetada öötundidel, on äärmiselt erandlikud. Seetõttu nähakse eelnõukohase

KrMS § 50885 lõikes 4 ette võimalus vahetada teavet otse, ilma ühtse kontaktpunkti

vahenduseta. Samuti võib otsesuhtluse tingida operatiivvajadus. Seetõttu võib uurimisasutus

iseseisvalt oma pädevuse piires:

1) esitada teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele

teabetaotluse;

2) vastata teiselt EL-i liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt Eestile

saadetud teabetaotlusele siis, kui see on adresseeritud otse uurimisasutusele või kui

Eesti ühtne kontaktpunkt on selle temale vastamiseks edastanud.

Seejuures tuleb uurimisasutusel hoida Eesti ja teise EL-i liikmesriigi ühtne kontaktpunkt kogu

iseseisva teabevahetuse koopias. Eelnimetatud reeglist võib kõrvale kalduda vaid siis, kui

esineb eelnõukohase KrMS § 50893 lõikes 3 nimetatud oht, ehk juhul, kui see:

1) seaks ohtu isiku turvalisuse;

2) võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või

3) puudutab terrorikuritegu, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

23

Eelnimetatud ohu esinemisel on lubatud jätta koopia edastamata sellele ühtsele kontaktpunktile,

kellest oht lähtub. Ohust tuleb teavitada selle riigi pädevaid asutusi, kelle ühtsest

kontaktpunktist oht lähtub, et neil oleks võimalik oht likvideerida, näiteks alustada menetlust

ja kõrvaldada teenistusest ühtse kontaktpunkti ametnik, kes teavet lekitab.

Ühtse kontaktpunkti koopias hoidmise nõue on ette nähtud selleks, et ühtsel kontaktpunktil

oleks võimalik jälgida kogu riigi osalusega teabevahetust ning teabevahetuse tähtaegadest ja

vastamiskohustusest kinnipidamist, viimast vajadusel ise tagades. Nõude järgimise teeb ühtsele

kontaktpunktile hõlpsaks asjaolu, et neile on näha kogu Eestit puudutav teabevahetus SIENA-s,

välja arvatud eelnõukohases KrMS § 50893 lõikes 3 nimetatud juhul. Näiteks olukorras, kus

tavatööaja välisel ajal esitatakse Eesti uurimisasutusele kiireloomulist reageerimist nõudev

teave või teabetaotlus, korraldab ühtne kontaktpunkt selle jõudmise pädeva uurimisasutuse

struktuuriüksuseni. Ühtne kontaktpunkt jälgib, et teabetaotluse esitanud EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusele oleks tähtaegselt ja reegleid järgides vastatud. Ühtse kontaktpunkti

puudumisel ei märgataks tavatööaja välisel ajal tõenäoliselt kiireloomulist reageerimist nõudvat

sissetulevat teavet või teabetaotlust, mistõttu jäetaks süüteole reageerimata, süütegu jääks

avastamata või tõendid kaoksid.

Lõikega 5 nähakse ette, et teavet vahetatakse järgmistel viisidel:

1) teabetaotluse alusel;

2) omal algatusel.

Üldsätte eesmärk on kirjeldada olukordi, millal uurimisasutus ja ühtne kontaktpunkt teavet

vahetavad. EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vaheline teabevahetus toimub kas Rootsi

direktiivi või Schengeni infosüsteemi (edaspidi SIS)41 regulatsiooni alusel. SIS-i puhul piirdub

teabevahetus hoiatusteadetega, mille eelduseks on, et mõni Schengeni ala liikmesriik märgib

ära isiku või eseme, keda või mida otsitakse, ning sisestab SIS-i vastavad andmed, et

võimaldada isiku või eseme tuvastamist ja jälgimist Schengeni alal. Rootsi direktiivi kohane

teabevahetus on aga laiem, keskendudes isikute ja esemete asemel teabele juba toime pandud

või peagi aset leida võivate kuritegude kohta. Rootsi direktiivi kohase teabevahetuse raames

saadud teave võib olla aluseks Schengeni alal isiku või eseme otsimiseks, võimaldades SIS-i

hoiatusteate seadmist, mille alusel alustatakse otsingut ja jälgimist Schengeni alal.

Rootsi direktiivi alusel toimuv teabevahetus algab tavaliselt ühe EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutuse teabetaotlusega teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele või ühtsele

kontaktpunktile. Teabetaotluses palutakse teavet konkreetse kuriteo kohta, mis on juba toime

pandud, kavandamisel või mis võib peagi aset leida. Taotluses võib keskenduda üksnes

konkreetsetele asjaoludele, mis on olulised kuriteo avastamiseks, tõkestamiseks või

menetlemiseks. Näiteks võib see hõlmata ainult teatud faktilisi asjaolusid või üksikut

tõendamise seisukohalt tähtsat detaili. Sellist taotlust saab esitada ainult siis, kui on põhjendatud

kahtlus, et teisel liikmesriigil on vajalikku teavet, mis võib aidata kuritegu avastada, tõkestada

või menetleda. Piirang on seatud selleks, et mitte koormata teisi liikmesriike asjatute

teabetaotlustega, mille täitmine ei ole nende pädevuses või millel puudub oluline eesmärk. See

aitab keskenduda ainult vajalike ja asjakohaste kuritegude lahendamisele.

Kehtivad EL-i soovitused ja sellest tulenevalt ka KrMS-i regulatsioon ei näe ette kohustust

teavet omal algatusel edastada. Omaalgatuslikku teabeedastust reguleeritakse kehtiva KrMS

§ 50884 lõikega 1, milles on sätestatud vaid järgmine: „Pädev asutus võib edastada välisriigile

ilma selleks eelnevat taotlust saamata asjakohast ja vajalikku teavet, mis võib aidata kaasa

käesoleva seadustiku § 4896 lõikes 1 nimetatud kuritegude avastamisele, tõkestamisele või

41 Vt täpsemalt Schengeni infosüsteemi kohta: https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/schengen/schengen-

information-system_et.

24

uurimisele.“ See tähendab, et teabeedastus põhineb pelgalt õiguskaitseasutuste initsiatiivil.

Selline vabatahtlikkus pärsib aga oluliselt liikmesriikide võimalusi kasutada juba olemasolevat

teavet kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks – seda hoolimata asjaolust, et

kehtiv õigusraamistik sellist teabevahetust tegelikult lubab. Kuna EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutustel ei ole täielikku ülevaadet sellest, millist teavet teised EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutused omavad või millele neil on juurdepääs, ning puudub võimalus sellele

teabele iseseisvalt juurde pääseda, ei pruugita alati osata küsida vajalikku või asjakohast teavet.

Seetõttu nähakse direktiiviga ette kohustus vahetada teavet omal algatusel siis, kui neil

olemasolev teave võib aidata avastada, tõkestada või menetleda rasket kuritegu mõnes teises

EL-i liikmesriigis; ning võimalus edastada teavet siis, kui tegemist ei ole rasket kuritegu

puudutava teabega, ent sellest võib teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele olla kasu kuriteo

avastamisel, tõkestamisel või menetlemisel.

Lõike 6 kohaselt vahetatakse teavet inglise keeles.

Rootsi direktiivi artikliga 11 sätestatakse inglise keel EL-i liikmesriikide ühtsete

kontaktpunktide ühe kohustusliku töökeelena. Sätte kohaselt peavad kõikide EL-i

liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid suutma vastata teabetaotlustele täies ulatuses inglise

keeles, soovi korral lisaks mõnes muus keeles. Et vältida keelebarjäärist tingitud viivitusi ja

piirata tõlkekulusid, peab ühtne kontaktpunkt olema suuteline täitma keelenõuet iseseisvalt. Kui

uurimisasutus soovib vahetada teavet iseseisvalt oma pädevuse piires (eelnõukohase KrMS

§ 50885 lõige 4), peab ka tema olema suuteline täitma keelenõuet kas iseseisvalt või ühtse

kontaktpunkti abiga.

Rootsi direktiivi põhjenduse nr 24 kohaselt tuleb EL-i liikmesriikidel selleks, et nende ühtsed

kontaktpunktid saaksid edastada taotluse alusel või omal algatusel teavet piisavalt ja kiiresti,

määrata keeled, milles nende ühtne kontaktpunkt suudab teabetaotlusi ööpäev läbi teenindada.

Kuna inglise keel on EL-i õigusalases koostöös laialdaselt kasutatav ja EL-is üldiselt mõistetav,

on see seatud üheks kohustuslikuks keeleks. Lisaks inglise keelele võivad liikmesriigid määrata

ka muid keeli, milles saab nende ühtse kontaktpunkti poole pöörduda ja milles see saab suhelda.

Selleks tuleb liikmesriikidel koostada loetelu keeltest, milles nende ühtne kontaktpunkt suudab

teabetaotlusi teenindada, ning esitada see keelte loetelu Euroopa Komisjonile, kes avaldab

vastava koondkogumi internetis ja ajakohastab seda.

Seejuures tuleb silmas pidada, et keelenõudele on allutatud kogu teabevahetus – taotletud teabe

esitamine, taotluse rahuldamata jätmine, sealhulgas rahuldamata jätmise põhjused, konkreetse

taotlusega seotud taotlused selgituste või täpsustuste saamiseks ning selgitused ja täpsustused.

Lähtudes vajadusest tagada ühtse kontaktpunkti vastavus keelenõudele ööpäev läbi, nähakse

eelnõus ette, et teabevahetus EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ühtsete

kontaktpunktidega toimub inglise keeles. Sätte selline sõnastus on tingitud pragmaatilisest

kaalutlusest. Esmalt vajadusest tagada, et direktiiviga sätestatud kohustuslik keelenõue oleks

kindlasti täidetud. Teiseks, ehkki Eesti ühtse kontaktpunkti ametnikud valdavad kindlasti ka

muid keeli, ei pruugi selline ühetaoline võimekus olla tagatav ööpäev läbi. Kolmandaks

suurendaks mitmes keeles ühe kaasuse raames teabetaotlusele vastamine töökoormust mõlemas

riigis, sest võib juhtuda, et riigisiseselt tegeleb teabetaotlusele vastamisega mitu ametnikku.

Sellisel juhul muutuks eri keeltes peetav kirjavahetus keeruliselt järgitavaks ja tõusetub

tõlkevajadus.

Teabevahetuse keelena inglise keele sätestamine ei puuduta KrMS §-s 10 toodud põhimõtet,

mille kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Praegusel juhul sätestatakse

teabevahetuse keel üksnes selleks, et tagada teiste riikide õiguskaitseametnikega parem suhtlus.

25

Kriminaalmenetlus võib KrMS § 10 lõike 1 kohaselt toimuda menetleja, menetlusosaliste ja

kohtumenetluse poolte nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

Tulenevalt asjaolust, et Europolil on Rootsi direktiivi ülevõtmise perioodil valminud

tõlkemoodul, mis võimaldab SIENA-s edastatud teabe automaattõlget iga EL-i liikmesriigi

ametlikust keelest inglise keelde ja inglise keelest iga EL-i liikmesriigi ametlikku keelde, on

sisuliselt võimalik SIENA kaudu teavet vahetada ka eesti keeles. Seejuures tuleb silmas pidada,

et automaattõlge võib vajada järeltoimetamist ehk masintõlgitud teksti läbivaatamist, võrdlust

ingliskeelse tekstiga ning parandusi selleks, et saada tulemiks täpne ja ladus tõlge.

§ 50886. Ühtne kontaktpunkt

Nii nagu näeb ette kehtiva KrMS § 50878 lõige 3, et rahvusvahelise koostöö keskasutus on PPA,

nähakse ka eelnõukohases KrMS § 50886 lõikes 1 ette, et Eesti kriminaalteavet koondav ja

haldav ühtne kontaktpunkt42 on PPA. See on tingitud asjaolust, et juba praegu on PPA-sse

koondatud kõige olulisemad piiriülese kriminaalteabe vahetuse komponendid (Europoli riiklik

üksus43, Schengeni Infosüsteemi täiendava teabevahetuse üksus ehk SIRENE büroo44 ja

Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (edaspidi Interpol) riiklik keskbüroo45), mis

töötavad ööpäev läbi.46 Lisaks on PPA valdavas osas kriminaalmenetlustes menetlev

uurimisasutus47, sealhulgas jälitustoimikuid avav asutus48, millest võib järeldada, et PPA on

asutus, kes omab kõige rohkem kriminaalteavet. Samuti, kuna Rootsi direktiivi artikli 14 lõike 3

punktist a tuleneb nõue, et ühtne kontaktpunkt peab omama juurdepääsu kogu teabele, mis on

kättesaadav tema õiguskaitseasutustele, niivõrd kui see on vajalik talle direktiivist tulenevate

ülesannete täitmiseks,49 räägib PPA ühtse kontaktpunktina jätkamise kasuks asjaolu, et enamik

uurimisasutusi omab juurdepääsu politsei andmekogule (edaspidi infosüsteem POLIS)50, olles

selles andmeandja.

42 Selgituseks: nagu eelnõukohase KrMS § 50885 selgitustes märgitud, nimetatakse kehtiva KrMS § 50878 lõikes 3

nimetatud keskasutust edaspidi rahvusvahelises suhtluses sagedamini kasutatava terminiga „ühtne kontaktpunkt“

(ingl single point of contact ehk SPOC), sest seda kasutatakse rahvusvahelises suhtluses kõige enam. 43 Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsioon)

ning selle protokollidega ühinemise seadus, § 2. 44 Euroopa Liidu Teataja C85/299 N.SIS-i büroode ja riiklike SIRENE büroode nimekiri.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.085.01.0299.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A085%3AFUL

L. 45 Interpol. Kättesaadav: https://www.interpol.int/Who-we-are/Member-countries/Europe/ESTONIA. 46 Selgituseks: Europoli riikliku üksuse, SIRENE büroo ja Interpoli riikliku keskbüroo näol ei ole tegemist

menetlevate üksustega, vaid n-ö asutusega asutuses ehk PPA struktuuriüksusega, kes on PPA-st iseseisev ja

sõltumatu. 47 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2022. Kuritegevuse ülevaade. Kättesaadav:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/. 48 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2022. Jälitustegevus. Kättesaadav:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/jalitustegevus/. 49 Selgituseks: direktiivist tulenev nõue, et ühtsel kontaktpunktil peab olema juurdepääs kogu teabele, mis on

kättesaadav tema õiguskaitseasutustele, ei tähenda, et kõigi KrMS § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutuste kogu

teave peaks edaspidi olema Eesti ühtsele kontaktpunktile juurdepääsetav infosüsteemi POLIS või teiste

uurimisasutuste infosüsteemide kaudu. Ka uurimisasutuste siseselt ei ole kõikidele menetlejatele tagatud kogu

teabele piiramatut ja vahetut juurdepääsu. Eeltoodu tähendab, et ühtsel kontaktpunktil on juurdepääs teiste

uurimisasutuste teabele, mis on juurdepääsetav infosüsteemi POLIS kaudu, ning teave, mis on uurimisasutustel

olemas, kuid millele POLIS-e kaudu juurdepääs puudub, tuleb ühtsele kontaktpunktile põhjendatud teabetaotluse

korral ja keeldumisaluste puudumisel direktiivis ettenähtud tähtaja jooksul edastada muul viisil, näiteks SIENA

kaudu. 50 Politsei andmekogu põhimäärus, §-d 15 ja 19.

26

Lõikega 2 nähakse ette, et ühtse kontaktpunkti töös osalevad:

1) iga uurimisasutuse esindaja;

2) Europoli riiklik üksus, mis on loodud Europoli määruse artikli 7 alusel;

3) riiklik SIRENE büroo, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2018/1862 artikli 7 lõike 2 alusel;

4) Interpoli riiklik keskbüroo, mis on loodud Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni

põhikirja artikli 32 alusel.

Rootsi direktiivi artikli 15 lõikes 2 sätestatakse EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti

kohustuslik koosseis. See koosseis nähakse ette ka eelnõukohases KrMS § 50886 lõikes 2. Ehkki

see ei ole Eesti õigusaktidest hõlpsalt leitav, on Europoli riiklik üksus51, riiklik SIRENE büroo52

ja Interpoli riiklik keskbüroo53 PPA ning kõik need struktuuriüksused kuuluvad ühtse

kontaktpunkti koosseisu ka käesoleval ajal.

Võrreldes senisega peavad ühtse kontaktpunkti koosseisus olema esindatud kõik asutused, kes

on KrMS-i kohaselt pädevad kasutama kuritegude tõkestamisel, avastamisel või uurimisel

riiklikku sundi.54 Sellised asutused on KrMS § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutused. Ehkki

nimetatud uurimisasutused osalevad rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases teabevahetuses

ka praegu, on senine teabevahetus tuginenud paljuski tavaõigusele ja haldusorganite koostööle.

Eelnõuga soovitakse sätestada teabevahetuse kohustuslikkus ning luua seeläbi õiguslik alus

uurimisasutustele teabe vahetamiseks teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutustega,

sealhulgas kriminaalmenetlusvälises (reeglina menetluseelses) staadiumis selleks, et täita

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikest 2 tulenevat EL-i üht põhieesmärki – tagada enda

kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

Ühtlasi on see vajalik selleks, et tagada õiguskindlus ja toimepidevus riigi ressursside ja

võimalike asutusesiseste töökorralduse muudatuste valguses. Operatiivse teabevahetuse

tagamine ööpäev läbi on hädavajalik, et uurimisasutused suudaksid reageerida kuritegevusele

võimalikult varajases staadiumis, jõudes parimal juhul kuriteo ära hoida. Kui kuritegu siiski

aset leiab, võimaldab kiire reageerimine tõendeid koguda ajal, mil need ei ole veel kadunud.

Samuti omab teabevahetuse kiirus olulist tähtsust esialgsete kriminaalmenetluslike tõkendite

kohaldamise otsustamisel.

Kuigi seni EL-i õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust reguleerinud Rootsi raamotsus55 nägi

EL-i liikmesriikidele ette kohustuse teavet ja jälitusteavet kindlate tähtaegade jooksul vahetada,

olid selle praktilised aspektid, nagu ühtse kontaktpunkti olemasolu ja selle kaudu ööpäevaringse

teabevahetuse toimumine, sätestatud mittekohustuslikus operatiivkoostöö soovituses56.

Eelkirjeldatu tõttu esines praktikas probleeme teabetaotluste tähtaegse täitmisega. Rootsi

raamotsuse artiklis 4 sätestatud kohustuslike tähtaegade asemel täideti teatud EL-i

51 Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsioon)

ning selle protokollidega ühinemise seadus, § 2. 52 Euroopa Liidu Teataja C85/299 N.SIS-i büroode ja riiklike SIRENE büroode nimekiri. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.085.01.0299.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A085%3AFUL

L. 53 Interpol. https://www.interpol.int/Who-we-are/Member-countries/Europe/ESTONIA. 54 Rootsi direktiivi artikli 2 punkti 1 mõistes pädevad õiguskaitseasutused. 55 Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste

vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89), artikkel 4. 56 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta (ELT L 158,

13.6.2022, lk 53), 1. peatüki punkt e.

27

liikmesriikides teabetaotlusi esimesel võimalusel, mis võttis aga raamotsusega lubatust kauem

aega.

Ehkki Eesti senisest praktikast nähtub, et direktiivikohane teabevahetus, mida tuleb teostada

töövälisel ajal, on erandlik ja harva esinev, ei ole direktiivis sõnaselgelt sätestatud kohustust

muul viisil, kui kõikidele uurimisasutustele ööpäevaringse valmiduse kohustuse seaduses

sätestamisega, võimalik püsivalt tagada.57

Rootsi direktiivi artikli 15 lõike 2 kohaselt on kohustuslik määrata EL-i liikmesriigis ühtse

kontaktpunkti koosseisu kuuluvad asutused, ent direktiivis ei seata piiranguid sellele, kuidas

osalus teabevahetuses sisemiselt korraldatakse. See tähendab, et direktiivi nõuetekohane

ülevõtmine Eesti õigusesse ei eelda, et uurimisasutuste ametnikud peavad alluma PPA-le või

töötama füüsiliselt ühtse kontaktpunkti ruumides PPA-s.

Uurimisasutustel on kohustus tagada ööpäev läbi kättesaadavus ja suutlikkus vahetada

operatiivselt teavet. Selleks võib kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad

vajadusel kiiret reageerimist, sõltumata töökorraldusest või füüsilisest asukohast.

Uurimisasutuste valmisolek ööpäev läbi teavet vahetada on tingitud Rootsi direktiivi artikli 5

lõikest 1 tulenevatest tähtaegadest, mis esitatakse eelnõukohases KrMS §-s 50892 ja mille

eesmärk on tagada kiireloomulist reageerimist nõudvate sündmuste puhul asjakohane

teabevahetus selleks, et sündmustele kohaselt reageerida. Tähtajast kinnipidamine on aktuaalne

eeskätt kiireloomulise teabetaotluse korral, millele tuleb tagada vastamine kaheksa tunni või

kolme kalendripäeva jooksul teate ühtsesse kontaktpunkti saabumisest arvates.

Arvestades, et ühtsel kontaktpunktil on juba praegu ööpäevaringne reageerimisvalmidus ning

juurdepääs PPA ja teiste uurimisasutuste poolt infosüsteemi POLIS kaudu juurdepääsetavale

teabele, mõjutab eelnõukohane säte eeskätt uurimisasutusi, kelle teave infosüsteemi POLIS

kaudu juurdepääsetav ei ole. Uurimisasutustel, kelle teave pole ühtsele kontaktpunktile

POLIS-e kaudu juurdepääsetav, tuleb tagada, näiteks ametnike valveaja kaudu, ööpäevaringne

valmisolek ühtsele kontaktpunktile vajadusel teavet edastada. Selline valmisolek on valdaval

osal uurimisasutustest olemas juba praegu, sest praktikas on vaja reageerida ka väljaspool

tavapärast tööaega, näiteks kahtlustatavate kinnipidamiseks.

Direktiivi 2023/2123 ülevõtmisega seoses tuleb märkida, et kui Rootsi direktiivist ning

eelnõukohase KrMS § 508⁸⁶ lõikest 2 tulenevalt osaleb KAPO ühtse kontaktpunkti töös

uurimisasutusena, osaleb ta eelnõukohase KrMS § 508⁸⁵ lõike 4 alusel ühtse kontaktpunkti töös

ka julgeolekuasutusena, vahetades kriminaalmenetluseelses või menetlusvälises etapis

terrorismiohu tõrjeks vajalikku teavet.

Eelnõukohase KrMS § 508⁸⁵ lõikes 4 sätestatakse, et iga uurimisasutus osaleb ühtse

kontaktpunkti töös oma pädevuse piires. Kuna JAS § 6 punkti 5 kohaselt on KAPO

uurimisasutus ja JAS § 5 kohaselt ka julgeolekuasutus, on JAS § 6 punkti 2¹ kohaselt KAPO

ülesanne terrorismi ja selle rahastamist ning toetamist ära hoida ja tõkestada ning selleks

vajalikku teavet koguda ja töödelda. Viimati nimetatud ülesandeid täidab KAPO

julgeolekuasutusena. Selleks on tal JAS § 32 lõike 3¹ alusel pädevus edastada julgeolekuasutuse

ülesannete täitmisel saadud teavet teisele isikule või asutusele, sealhulgas välisriigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile, kui see on vajalik välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist

või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks. Samuti annab JAS § 21¹ lõige 5 õiguse

töödelda ja kasutada saadud teavet nimetatud kohustuste täitmiseks. Need sätted moodustavad

57 Selgituseks: valdav osa teabevahetusest toimub tööpäeva raames. Reeglina on teabetaotlusele vastamiseks aega

seitse päeva. Kaheksa tunni jooksul tuleb vastata vaid äärmiselt põhjendatud ja kaalukatel juhtudel siis, kui

tegemist on uurimisasutusel olemasoleva teabega.

28

üldise õigusliku aluse KAPO osalemiseks terrorismialase teabevahetuse kontaktpunktina

rahvusvahelises koostöös.

Eelnõukohase KrMS § 508⁸⁵ lõikes 4 sätestatakse, et iga uurimisasutus osaleb ühtse

kontaktpunkti töös oma pädevuse piires. Kuna JAS § 6 punkti 5 kohaselt on KAPO

uurimisasutus ja JAS § 5 kohaselt ka julgeolekuasutus, ei ole põhjendatud sätestada eraldi, et

KAPO esindaja osaleb kontaktpunkti töös ka julgeolekuasutuse esindajana, kuna see ei kuulu

KrMS-i reguleerimisesemesse ning vastava ülesande täitmine JAS-is on juba sätestatud.

JAS § 6 punktist 2¹ tulenevat ülesannet – ära hoida ja tõkestada terrorismi ja selle rahastamist

ning toetamist ning selleks vajalikku teavet koguda ja töödelda – täidab KAPO

julgeolekuasutusena ja direktiivi 2023/2123 kohaselt. Selleks on tal JAS § 32 lõike 3¹ alusel

pädevus edastada julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet välisriigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile. Samuti annab JAS § 21¹ lõige 5 KAPO-le

julgeolekuasutusena õiguse töödelda ja kasutada saadud teavet nimetatud kohustuste

täitmiseks. Need sätted moodustavad üldise õigusliku aluse KAPO osalemiseks terrorismialase

teabevahetuse kontaktpunktina rahvusvahelises koostöös.

§ 50887. Teabevahetuskanal

Lõike 1 kohaselt kasutavad ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus teiste EL-i liikmesriikide ühtse

kontaktpunkti, õiguskaitseasutuse ja Europoliga teabe vahetamiseks SIENA-t.

Rootsi direktiiviga püüti leida lahendus EL-i liikmesriikide vahel õiguskaitsealase teabe

edastamiseks kasutatavate sidekanalite arvukuse probleemile. Probleem seisneb selles, et

mitme erineva sidekanali kasutamine takistab asjakohase teabe kiiret vahetamist ning

suurendab töökoormust ja ohtu isikuandmete turvalisusele. Samuti ei võimalda mitme erineva

sidekanali kasutamine Europolil täita enda rolli EL-i kriminaalteabe keskusena, põhjustades

omakorda raskusi või suutmatust teha vahetatava teabe pinnalt analüüse või vältida sama

kaasuse paralleelset menetlemist mitme EL-i liikmesriigi poolt. Lisaks raskendab see võimaliku

andmelekke puhul toimepanija väljaselgitamist.

Ka praegu on SIENA teabevahetuskanalina kasutuses, kuid seda ei kasutata piisavalt palju ja

tõhusalt. Sageli kasutatakse teabe vahetamiseks hoopis Interpoli sidekanalit, kuna suhtlus sellel

on vormivabam või kuna sellel on suurem adressaatide ring (SIENA 27 liikmesriiki58 ja 23

partnerriiki või -organisatsiooni59 vs. Interpol 193 riiki60). Ühtlasi on probleemiks asjaolu, et

kehtiva KrMS-i järgi ühtset kontaktpunkti teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutustega

toimunud teabevahetusest ega mis tahes otsesuhtlusest alati ei teavitata. See tähendab, et

riiklikul teabevahetust koordineerival kesksel üksusel ehk ühtsel kontaktpunktil ei pruugi olla

terviklikku ülevaadet vahetatavast teabest. Kui ühtsel kontaktpunktil puudub ülevaade sellest,

kas, millal, kui palju ja millist teavet on vahetatud ning kellega, ei ole võimalik koguda

statistikat, mis aitaks võimalikke probleeme lahendada. Tegemist on ka olulise infoturbe

riskiga, sest andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse rikkumisega

seonduvate intsidentide tuvastamine ja nende toimepanijate väljaselgitamine on raskendatud

58 Europol. Liikmesriikide tabel. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/partners-collaboration/member-

states. 59 Europol. Turvaline teabevahetusvõrk (SIENA). Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/operations-

services-and-innovation/services-support/information-exchange/secure-information-exchange-network-

application-siena. 60 Interpol. Osalisriikide tabel. Kättesaadav: https://www.interpol.int/Who-we-are/Member-countries.

29

kui mitte võimatu. Kogu suhtluse, sealhulgas kriminaalmenetluse mõistes mitteformaalse

teabevahetuse, koondamine SIENA-sse maandab neid riske oluliselt.

SIENA võimaldab operatiivse ja strateegilise kuritegevusega seotud teabe kiiret ja

kasutajasõbralikku vahetamist ning seda saavad kasutada:

 Europoli kontaktametnikud, analüütikud ja eksperdid;

 liikmesriigid;

 kolmandad isikud, kellega Europolil on koostöölepingud või -kokkulepped (vt

joonis 1).

Joonis 1. SIENA kasutajad

Europoli andmetel on teabevahetus SIENA-s pidevas tõusutrendis. Seda eeskätt seetõttu, et

piiriülesest raskest kuritegevusest enim mõjutatud EL-i liikmesriigid on avastanud selle

kasutegurid. 2021. aastal on SIENA kaudu:

 registreeritud 123 000 uut juhtumit (kasv 2020. aastaga võrreldes 38%);

 vahetatud 1,54 miljonit operatiivsõnumit (kasv 2020. aastaga võrreldes 22%);

 ühendatud 2400 pädevat riiklikku asutust 51 riigist ja 14 rahvusvahelist organisatsiooni

või asutust;

 ühendatud üle 19 000 lõppkasutaja61.

2024. aasta seisuga kasutab SIENA-t 3500 riiklikku pädevat asutust 27 EL-i liikmesriigist,

partnerriikidest ja 16 rahvusvahelisest organisatsioonist62. SIENA on muutunud vaikimisi

teabevahetuskanaliks erinevatele spetsialiseeritud õiguskaitseüksustele ja algatustele, näiteks

varade tagaotsimise talitustele (Asset Recovery Office ehk ARO), politsei- ja

tollikoostöökeskustele (Police and customs cooperation centre ehk PCCC), reisijate teabe

üksustele (passenger information unit ehk PIU), rahapesu andmebüroodele (Financial

61 Andmed pärinevad Europoli veebilehelt. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/operations-services-and-

innovation/services-support/information-exchange/secure-information-exchange-network-application-siena. 62 Europol. More than 3 000 law enforcement authorities now connected to Europol, 12.04.2024. Kättesaadav:

https://www.europol.europa.eu/media-press/newsroom/news/more-3-000-law-enforcement-authorities-now-

connected-to-europol.

30

Intelligence Unit ehk FIU), põgenike aktiivse otsingu meeskondadele (European Network of

Fugitive Active Search Team ehk ENFAST), eritaktika üksustele (association of law

enforcement special intervention units ehk ATLAS), küberkuritegevuse vastase ühise töörühma

üksustele (Joint Cybercrime Action Taskforce ehk J-CAT), Põhjamaade kontaktametnike

algatusele ja Bodeni järve algatusele.63 2023. aastal kasvas SIENA kaudu vahetatud sõnumite

arv ajalooliselt kõrgeima tasemeni, s.o 1,79 miljonini, mis kajastab SIENA rolli õiguskaitse

eelistatud suhtluskanalina Euroopas. Samal aastal algatati SIENA kaudu üle 151 000 juhtumi.

Kõige sagedamini märgitud kuritegevuse valdkonnad olid narkokaubandus, pettused ja

illegaalne immigratsioon.

Kui SIENA võetakse kasutusele rohkemates riikides ja ühendatakse sellega rohkem

õiguskaitseasutusi, siis saab rohkem riike ja asutusi jagada teavet kuritegelike tegevuste kohta,

näiteks narkokaubanduse, inimkaubanduse, rahapesu või terrorismi kohta. Selle tulemuseks on

täpsem ja põhjalikum ülevaade kuritegevuse ulatusest Euroopas – kui erinevad riigid jagavad

teavet sama kuritegeliku grupi või ohu kohta, aitab see paremini mõista, kui ulatuslik on

kuritegevus ja kuidas see eri riikides avaldub. Näiteks võib Saksamaa jagada teavet rahapesuga

tegeleva kuritegeliku võrgustiku kohta, samas kui Leedu jagatud teave võib paljastada, et sama

võrgustik on seotud ka inimkaubandusega. See suurendab ennetus- ja tabamisvõimekust, kuna

õiguskaitseorganid saavad operatiivselt teavet vahetada ning kiirelt reageerida, mis võimaldab

neil kuritegelikke võrgustikke varakult tuvastada, neid tõhusamalt jälgida ning lõpuks ka

likvideerida. Euroopa kodaniku kasu seisneb järgmistes aspektides:

 tõhusam kuritegevusevastane tegevus tagab turvalisema elukeskkonna;

 rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud tabatakse kiiremini;

 vähenevad piiriülesed ohud, nagu narkootikumide, relvade ja ebaseadusliku rände

riskid;

 suurenevad õiguskaitseasutuste koostöö ja vastastikune usaldus.

Kokkuvõtvalt, mida rohkem riike SIENA-t kasutab, seda parem ülevaade on EL-i turvalisust

mõjutavatest kuritegelikest ohtudest ja seda tõhusam on kuritegevuse vastane võitlus.

Kuna mõned EL-i liikmesriigid ei ole seni pidanud SIENA kasutamist vajalikuks – kas seetõttu,

et neil on olnud vähe kokkupuuteid piiriülese kuritegevusega või puudub piisav teadlikkus selle

võimalustest –, on EL otsustanud selle olukorra parandamiseks teha SIENA kasutamise teatud

juhtudel kohustuslikuks. Nimelt tuleb edaspidi kõik Rootsi direktiiviga seotud teabetaotlused

edastada kohustuslikus korras SIENA kaudu. See hõlmab:

 teabetaotluste saatmist ühtsele kontaktpunktile või otse õiguskaitseasutustele;

 teabe edastamist nii vastusena taotlusele kui ka omal algatusel;

 selgituste ja täpsustuste edastamist või nende küsimist;

 teadete edastamist juhul, kui taotlust ei rahuldata;

 ning taotluste või saadud teabe koopiate edastamist ühtsele kontaktpunktile ja

Europolile.

See muudatus tagab, et kõik liikmesriigid kasutavad ühtset ja turvalist teabevahetuskanalit, mis

parandab koostööd ja suurendab kuritegevusevastase võitluse tõhusust kogu EL-is.

Lõikega 2 nähakse ette, et ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus on SIENA-ga otse ühendatud,

sealhulgas mobiilseadme kaudu. Selline kohustus sätestatakse Rootsi direktiivi artikli 13

63 Europol. Turvaline teabevahetusvõrk (SIENA). Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/operations-

services-and-innovation/services-support/information-exchange/secure-information-exchange-network-

application-siena.

31

lõikega 3. Selleks et SIENA-t saaksid kasutada eesliiniametnikud, näiteks

politseioperatsioonides osalevad politseiametnikud, peab see toimima ka mobiilseadmetes,

näiteks sülearvutis.

Lõike 3 järgi võib ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus vahetada teavet ka muul viisil kui

SIENA kaudu juhul, kui:

1) teabetaotluse kiireloomulisus eeldab ajutiselt teise teabevahetuskanali kasutamist;

2) SIENA-t ei ole võimalik kasutada ootamatu takistuse tõttu (nt tehnilise tõrke korral);

3) teavet vahetatakse EL-i-välise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga või on alust arvata,

et seda on vaja hiljem teha, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni

(Interpol) kaudu.

Erand SIENA kasutamisest on ette nähtud eesmärgiga tagada paindlikkus olukorras, kus

SIENA kasutamine ei ole üldse võimalik, õigel ajal võimalik või otstarbekas. Arvestades

SIENA olemasolevat kasutajaliidest, ei ole selle kasutamine igas operatiivolukorras mõeldav –

eriti taktikalisel tasandil, kus eesliiniametnikelt nõutakse kiiret reageerimist ja vahetut suhtlust.

Sellisteks puhkudeks on mõistlik ette näha võimalus vahetada teavet muude

sidepidamisvahendite, näiteks vahetut suhtlust võimaldava raadioside või mobiiltelefoni abil.

Teabe vahetamine muul viisil ei tohi olla välistatud ka olukorras, kus SIENA-t ei ole võimalik

kasutada leviprobleemi või tehnikavahendi tõrkumise tõttu, sest Rootsi direktiivi eesmärk on

suurendada teabele juurdepääsu. Õiguskaitseasutuste suunamine SIENA-t kasutama on vahend

eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk iseeneses. Seda arvestades on kehtestatud

ka erand suhtluses EL-i-väliste riikidega, kellel juurdepääs SIENA-le puudub või on see

juurdepääs vaid nende Europoli juurde lähetatud sideohvitseridel. Võimalikult lühikese ja kiire

sideahela tagamiseks on mõistlik kasutada nendega teabevahetuseks muid sidekanaleid.

Lõike 4 kohaselt tuleb aga kõik SIENA välised teabevahetused – nii nende toimumise fakt kui

ka edastatud teabe sisu – registreerida esimesel võimalusel inglise keeles SIENA-s. Kuna ka

uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli üldreegleid sisaldav KrMS § 146 ei sätesta

protokolli koostamise aega ega nõua selle koostamist toimingu ajal või vahetult pärast seda, on

teabe SIENA-sse talletamise aeg jäetud paindlikuks. Seega võib kiireloomulise teabevahetuse

sisestada SIENA-sse tagantjärele, et jääks alles nii teabevahetuse fakt kui ka selle sisu. Oluline

on, et infosüsteemi jääks jälg nii toimunud teabevahetusest kui ka vahetatud teabe sisust, et

tagada teabevahetuse läbipaistvus ja usaldusväärsus kogu menetlusahela ulatuses. Näiteks võib

ühe liikmesriigi õiguskaitseasutus edastada kiireloomulise operatiivinfo teise EL-i liikmesriigi

partnerile suulise või muu vahetu kanali kaudu – näiteks teabe isiku võimaliku asukoha kohta,

mis annab aluse viivitamatuks kinnipidamiseks. Kui toimingu viib läbi teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutus ning hiljem tekib küsimus selle menetlusliku korrektsuse või õiguspärasuse

kohta, on oluline, et süsteemis oleks selgelt dokumenteeritud, kuidas ja kelle vahel teave liikus

ning millele tugines vastav otsus. Selline dokumenteerimiskohustus toetab läbipaistvust ja

vastutuse jälgitavust ning aitab maandada õiguskaitseasutuste koostöös tekkivaid õiguslikke ja

operatiivseid riske. Samuti on see oluline tõendite säilitamise, järelevalve ja EL-i õiguse

kohaste põhiõiguste tagamise seisukohalt. See on vajalik, et oleks võimalik tuvastada andmete

konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse rikkumisi ning teha kindlaks nende

toimepanijad. Samuti tagab see Europolile juurdepääsu kogu vahetatud teabele, mis on vajalik

tema rolli täitmiseks EL-i kriminaalteabe keskusena, ning võimaldab ühtsel kontaktpunktil

saada täielikku ülevaadet oma riigi osalusel toimunud teabevahetusest.

Samuti täpsustatakse sättes, et ka sellistel juhtudel, kui teavet on vahetatud muude

sidepidamisvahendite kaudu, tuleb teabevahetuse talletamisel SIENA-s kinni pidada

eelnõukohase KrMS § 50885 lõikes 6 sätestatud keelenõudest, mille kohaselt peab teabevahetus

toimuma vaid inglise keeles. Tulenevalt suulise teabevahetuse lubatavusest vaid erandjuhtudel,

32

mil kirjalik teabevahetus ei ole kas kiireloomulisuse või SIENA kasutamise takistuste tõttu

võimalik, ei ole võimalik ka SIENA-s pakutava masintõlke kasutamine. Andmetöötluse

minimaalsuse põhimõtet silmas pidades tuleb hoida isikuandmete töötlus võimalikult väikses

ringis, mistõttu ei ole suulise tõlke tagamine sellistes olukordades otstarbekas. Suhtluses

kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleb lähtuda kahepoolsetest

kokkulepetest või objektiivsetest võimalustest. Ehkki rahvusvaheline suhtlus toimub valdavalt

inglise keeles, ei pruugi see olla iga kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga

võimalik, eriti kiireloomulistel juhtudel. Küll aga on võimalik talletada teabevahetus

tagantjärele SIENA-s inglise keeles.

§ 50888. Edastatav teave

Sättega määratletakse andmed, mida teabevahetuse käigus vahetatakse. Kehtivas õiguses vastav

määratlus puudub.

Lõike 1 kohaselt tuleb teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse ja

Europoliga vahetada Eesti ühtsele kontaktpunktile ja uurimisasutusele otse või kaudselt

kättesaadavat teavet. Mõlemad terminid on toodud Rootsi direktiivi artiklis 2.

Otse juurdepääsetav teave on andmekogus sisalduv teave, millele on Eesti ühtsel

kontaktpunktil ja uurimisasutustel juurdepääs oma tavapäraste tööülesannete raames. See

tähendab, et tegu on andmetega, millele kontaktpunkti või uurimisasutuse ametnik pääseb ligi

ilma lisakokkulepeteta või eritaotlusteta.

Teise EL-i liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil ja õiguskaitseasutusel puudub otsejuurdepääs

Eesti andmekogudes olevatele andmetele. Teabetaotluse esitamise korral tuleb need teise riigi

kontaktpunktile edastada. Otse juurdepääsetava teabe näitena võib tuua infosüsteemis POLIS

olevad andmed, aga ka andmed, millele on infosüsteemi POLIS kaudu võimalik juurde pääseda.

Näiteks saab infosüsteemi POLIS kaudu pärida andmeid rahvastikuregistrist, äriregistrist või

kinnistusraamatust. Juurdepääs eelkirjeldatud teabele on ühtsele kontaktpunktile juba praegu

tagatud. Uurimisasutuse roll POLIS-e kaudu tehtavate päringute puhul seisneb eelkõige selles,

et nad kooskõlastavad teabe edastamise või keelduvad selle edastamisest, kui esineb

keeldumisaluseid.

Kuigi Rootsi direktiivi põhjenduse nr 28 kohaselt peaks ühtsel kontaktpunktil olema juurdepääs

kogu liikmesriigis kättesaadavale teabele, ei ole Eesti ühtsel kontaktpunktil praegu siiski

juurdepääsu kõikide Eesti uurimisasutuste teabele ja infosüsteemidele. Kui ühtne kontaktpunkt

saab teabepäringu, millele vastamiseks tal endal juurdepääsu ei ole, vastutab teabe edastamise

eest uurimisasutus, kellel see teave on. Uurimisasutus peab olema valmis andmeid edastama ka

ööpäev läbi.

Menetlus on järgmine:

1. ühtne kontaktpunkt tuvastab, et päring kuulub konkreetse uurimisasutuse pädevusse;

2. ühtne kontaktpunkt teavitab uurimisasutust ja selgitab välja, kas nõutav teave on neil

olemas;

3. kui teave on olemas, peab ühtne kontaktpunkt saama uurimisasutuselt loa selle

edastamiseks;

4. uurimisasutus kontrollib, kas esinevad keeldumisalused. Kui neid ei ole, edastab

uurimisasutus andmed ühtsele kontaktpunktile turvalise sidekanali, näiteks SIENA,

kaudu.

33

Kaudselt juurdepääsetav teave on teave, mida ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus võib saada

ilma riiklikku sundi64 rakendamata teiselt riigi või kohaliku omavalitsuse asutuselt või

füüsiliselt või juriidiliselt isikult. Kaudselt juurdepääsetavaks teabeks on näiteks teave, mida

ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus küsib eraldi riigisisese päringu abil. Tegemist on

andmetega, millele uurimisasutuse ametnikul enda tavapärase töö raames iseseisvat

juurdepääsu ei ole.

Kaudselt juurdepääsetav teave on näiteks kohalikult omavalitsuselt saadud vastus e-kirjale,

milles uurimisasutus on palunud neil väljastada huvialuse isiku kontaktandmeid. Samuti on

kaudselt juurdepääsetav teave kriminaalmenetluse välise vestluse käigus saadav teave. Näitena

võib tuua olukorra, kus teine EL-i liikmesriik soovib tuvastada mõne sündmuse tunnistajaid.

Ehkki teada võib olla võimalike tunnistajate ring, ei pruugi ressursi piiratuse tõttu olla mõistlik

kõiki neid menetlusele allutada ja tunnistajatena üle kuulata. Selleks et teavet sooviv EL-i

liikmesriik oskaks esitada KrMS §-s 48937 nimetatud EIO konkreetsete isikute ülekuulamiseks

tunnistajana, võib olla asjakohane sellised isikud võimalike tunnistajate ringist välja selgitada

vestluse abil ning allutada menetlustoimingule vaid need isikud, kellel reaalselt sündmuse kohta

teavet on. Mõistagi on selline menetluseelne vestlus isikule vabatahtlik, ent heauskse tunnistaja

puhul ei tohiks see osutuda probleemiks. Seevastu objektiivne õigus peaks tagama võimaluse

liikmesriikidele sellisel viisil teavet koguda ja vahetada.

Lõikega 2 nähakse ette, et teavet edastatakse samadel tingimustel ja ulatuses nagu riigisiseses

teabeedastuses. Sellega võetakse KrMS-i üle Rootsi direktiivi artikli 3 punktis b toodud

samaväärse juurdepääsu põhimõte, mille kohaselt tagab iga EL-i liikmesriik, et teise

liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt teabe taotlemise tingimused ning

neile teabe edastamise tingimused on samaväärsed tingimustega, mida kohaldatakse

asjaomases EL-i liikmesriigis sarnase teabe taotlemise ja edastamise suhtes. Praegu pärsib

tõhusat andmevahetust see, et EL-i liikmesriigid tagavad andmete kättesaadavuse oma

partneritele teistes EL-i liikmesriikides väga erinevalt. Sellega kaasneb teabevahetuse tõhususe

killustumine liikmesriikide üleselt. Kui õiguskaitseasutused ei suuda vahetada kiiresti

kriminaalteavet teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutustega, on kurjategijate tabamine

piiriüleste kuritegude või kurjategijate piiriülese liikumise puhul keerukas kui mitte võimatu.

Lõikega 2 sätestatav samaväärse juurdepääsu põhimõte ei tähenda seejuures ühetaoliste

menetlus- ega materiaalõiguslike reeglite kehtestamist kogu EL-is, vaid väljendab võrdse

kohtlemise põhimõtet: teise liikmesriigi õiguskaitseasutust tuleb käsitleda samaväärselt oma

riigi uurimisasutusega juhul, kui ta taotleb samu andmeid samal eesmärgil. Seda põhimõtet

rakendatakse teabele juurdepääsu ulatusele ja juurdepääsupiirangutele, sealhulgas salastatuse

taseme määramisele. Teisisõnu, kui näiteks Eestis edastatakse teatud teavet PPA ja MTA vahel,

tuleb samas ulatuses teavet võimaldada ka teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele – tingimusel,

et taotlus vastab sisult ja eesmärgilt sarnasele riigisisesele olukorrale. Sellise andmevahetuse

puhul ei tohi teise liikmesriigi asutusele kehtestada rangemaid nõudeid, kui kohaldatakse

riigisiseselt.

On oluline rõhutada, et samaväärse juurdepääsu põhimõtet ei kohaldata teabevahetuse neile

aspektidele, mis on direktiiviga EL-i tasandil ühtselt ja siduvalt ette nähtud: nimelt

vastamistähtaegadele ja teabe andmisest keeldumise alustele. Direktiiviga ette nähtud tähtaja-

ja keeldumispõhjuseid tuleb aga käsitada autonoomselt, st need ei sõltu enam riigisisesest

õigusest, vaid tulenevad otseselt EL-i õigusest – need on reguleeritud ühtlustatult direktiivis

endas ning liikmesriigid ei või kehtestada lühemaid või pikemaid tähtaegu ega kitsendada ega

64 Selgitus: riikliku sunni rakendamata jätmine tähendab, et teabe saamiseks ei kasutata seaduslikke

sunnivahendeid, näiteks kohtu korraldust, trahve või muud sunniviisilist tegevust. Antud kontekstis on tegemist

teabega, mida saab vabatahtlikult või koostöö kaudu, ilma et oleks vaja rakendada sunnimeetmeid.

34

laiendada keeldumise aluseid võrreldes sellega, mis on direktiivis sätestatud. Need ei kuulu

liikmesriigi kaalutlusõiguse alla ja neis küsimustes ei tohi riigid direktiivist kõrvale kalduda.

Samuti ei kuulu liikmesriigi kaalutlusõiguse alla teisest EL-i liikmesriigist saadud teabe

juurdepääsupiirangute muutmine – selleks ei ole teabe saanud EL-i liikmesriigil õigust. Vastav

nõue tuleneb Rootsi direktiivi artikli 3 punktides c ja d sätestatud konfidentsiaalsuse ja andmete

omandiõiguse põhimõtetest. Teabe avalikustamise puhul kehtib teabe omandiõiguse põhimõte,

mille kohaselt teabe esmane omanik määrab, mis ulatuses ja millistel tingimustel teavet

avalikustada tohib. Eeltoodu tähendab, et kui tekib konflikt riigisiseste õigusaktide ja teiste EL-i

liikmesriikide õiguse vahel – näiteks juhul, kui ühe liikmesriigi õigus ei luba teavet

avalikustada, samas kui teises liikmesriigis oleks see lubatud või isegi nõutav –, tuleb teabe

avalikustamisel lähtuda selle riigi õigusest ehk seatud reeglitest, kellelt teave pärineb.

Reeglina tuleb ühes EL-i liikmesriigis kuriteo kohta olemasolev või kättesaadav teave teha

(teatavate eranditega65) kättesaadavaks ka teistele liikmesriikidele. Seevastu sellise teabe

avaldamist andmesubjektidele tuleb piirata, kui selleks on õiguslik alus ja objektiivne vajadus.

Kriminaalmenetluse andmete puhul tuleneb Eesti õiguses vastav alus eeskätt KrMS § 152

lõigetest 4 ja 5, aga andmesubjekti juurdepääsuõigust tuleb suurel osal juhtudest piirata ka

avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lõike 1 punktide 1 (kriminaalmenetluses kogutud

teave, mis ei kuulu avaldamisele), 3 (teave, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlust),

51 (teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib

raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist), 11 (teave süüteo

toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist) ja 12 (isikuandmed, kui

nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust)

alusel. Rootsi direktiivi artikli 3 punkti c kohaselt on EL-i liikmesriik kohustatud talle usaldatud

teavet vastavalt teabe edastanud EL-i liikmesriigi nõuetele kaitsma.

Lõikega 3 on võimalike rikkumiste vältimiseks sõnaselgelt välja toodud, et kaudselt

juurdepääsetava teabe puhul ei saa uurimisasutus tugineda KrMS § 215 lõikele 1, mille kohaselt

on uurimisasutuse määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades täitmiseks

kohustuslikud kõigile kogu Eesti Vabariigi territooriumil. KrMS § 215 lõikes 1 nimetatud juhul

on esmane takistus asjaolu, et teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutuse teabetaotlus tehakse

selle teise liikmesriigi menetluses olevas kriminaalasjas või kuriteo osas, mille menetluse

pädevus ei kuulu reeglina Eestile. Teine takistus on aga asjaolu, et selline nõue on tagatud

riikliku sunniga. KrMS § 215 lõike 3 kohaselt võib KrMS § 215 lõikes 1 nimetatud kohustuse

(nt uurimisasutuse nõudekirjale vastamine) täitmata jätnud menetlusosalist,

kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut prokuratuuri taotlusel

eeluurimiskohtunik kohtumääruse alusel trahvida. Küll aga on lubatav see, kui uurimisasutus

esitab isikule vabatahtlikuks täitmiseks (nt samasisulise, ent viitamata KrMS § 215 lõikele 1)

päringu. Sellisel juhul jääb päringule vastamine või vastamata jätmine adressaadi

diskretsiooniks. Teisisõnu, kui adressaat uurimisasutuse päringule ei vastata, siis ei saa talle

seetõttu järgneda KrMS-ist tulenevaid sanktsioone.

Eelnõukohase KrMS § 50888 lõikega 4 tuuakse eraldi välja, et kohtueelse menetluse andmeid

võib avaldada KrMS §-s 214 sätestatud tingimustel ja korras ehk vaid prokuratuuri loal ja

määratud ulatuses. Erandina66, kui teabetaotlusele vastamisel tuleb avaldada kohtumenetluse

65 Selgitus: näiteks juhul, kui taotletud teabe edastamine on vastuolus julgeolekuhuvidega, seab ohtu kuriteo

käimasoleva uurimise edukuse vms. 66 Selgitus: üldjuhul on kohtupidamine ning kohtuotsuse kuulutamine avalikud, ent kaalukal vajadusel võib kohus

seaduses ettenähtud juhtudel, näiteks KrMS § 12 kohaselt, perekonna- ja eraelu kaitseks või alaealise või

kannatanu huvides, kuulutada kohtuistungi või selle osa kinniseks.

35

käigus käsitletud teavet, mille avaldamiseks on vaja kohtu luba (nt kinniseks kuulutatud istungi

või lahendi puhul), tuleb see luba kohtult saada. Põhimõtteliselt ei oleks vaja

kriminaalmenetluse üldreeglitele eraldi viidata, kuna eelnõus ei nähta ette erireeglit nendest

kõrvale kaldumiseks. Üldreegli sõnaselge toonitamata jätmine ei oleks aga õiguse rakendaja

seisukohast parim lahendus, kuna muudaks regulatsiooni raskesti jälgitavaks. Otstarbekuse ja

õigusselguse67 huvides on üldreeglite kohaldamist toonitatud eraldi EL-i liikmesriikidega

teabevahetust reguleerivas jaotises.

Kui teabetaotluses küsitud teabe edastamiseks on vaja kohtu või prokuratuuri luba (edaspidi

koos teabevahetusluba), tuleb eelnõu järgi tagada sellise taotluse lahendamine ööpäev läbi.

Rootsi direktiivi põhjendusega nr 22 kohustatakse ühtset kontaktpunkti ja asjakohasel juhul

pädevat õiguskaitseasutust võtma kõik praktilised ja õiguslikud meetmed, et teha koostööd

teabetaotluse esitanud EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või volitatud õiguskaitseasutusega.

Eesmärk on tagada teabevahetusloa kiire kättesaadavus ning vältida viivitusi ja tõrkeid.

Selleks et tagada ühtsele kontaktpunktile esitatud teabetaotluste kiire menetlemine, nähakse

Rootsi direktiiviga ette selged tähtajad, mis võtavad arvesse taotluse kiireloomulisust ja

uurimisasutuse juurdepääsu teabele. Rootsi direktiivi artikli 5 lõikega 1 nähakse ette selged

tähtajad teabetaotlusele vastamiseks (sama regulatsioon on toodud eelnõukohases KrMS

§ 50892 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2):

 üldjuhul tuleb teisele EL-i liikmesriigile vastata seitsme päeva jooksul (kehtivas

KrMS-is on vastav tähtaeg 14 päeva);

 kiireloomuliste taotluste korral: o 8 tunni jooksul, kui teave on otse juurdepääsetav (kehtiva KrMS § 50882

lõige 1);

o 3 päeva jooksul, kui tegu on kaudselt juurdepääsetava teabega, st vajatakse

uurimisasutuse vahendust.

Kui teabe avaldamiseks on vaja teabevahetusluba, tuleb see luba või keeldumine anda eespool

nimetatud tähtaegade jooksul. Tähtajast on lubatud kõrvale kalduda üksnes erandlikel juhtudel,

näiteks kui taotluse keerukus eeldab lisaaega. Rootsi direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt ka siis,

kui soovitud teabe edastamiseks on vajalik õigusasutuse luba. Sellistel puhkudel tuleb KrMS-i

§-st 214 tulenevalt tagada, et ka õigusasutus on kontaktpunkti jaoks kättesaadav – kas füüsiliselt

kontaktpunkti ruumides või näiteks telefoni teel. Seda eriti olukorras, kus uurimisasutus ei asu

samas hoones kui prokuratuur või kohus.68

Olukorrad, kus uurimisasutusel tuleb teabetaotlusele vastamiseks küsida luba prokuratuurilt,

või veel enam – kohtult, on siiski pigem erandlikud. Üldreeglina ei ole Rootsi direktiivi alusel

tehtud teabetaotluste alusel saadud teave menetluses kasutatav ning Europoli andmetel

moodustavad 80% SIENA kaudu esitatud teabetaotlustest küsimused, kas EL-i liikmesriigil on

isiku X kohta teavet või mitte.69 Sellest hoolimata tuleb prokuratuuril ja kohtul niisuguste

lubade andmise võimekus ööpäevaringselt tagada, kuivõrd Rootsi direktiivi põhjenduspunkti

22 kohaselt tuleb riigisisest ja liikmesriikide vahelist teabevahetust käsitleda menetluslikult

samaväärsel viisil. Siseriiklikult on õigusasutuste reageerimisvalmidus tagatud nn

valveprokuröride ja kohtunike näol, s.o kohtute seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud kohtuniku

valveaja ja prokuratuuriseaduse § 222 lõikes 1 sätestatud prokuröri valveaja kaudu.

Eelnimetatute puhul on tegemist ajaga, mil prokurör või kohtunik peab olema töövälisel ajal

67 Õigusselguse põhimõte tuleneb PS § 13 lõikest 2. 68 Rootsi direktiivi põhjendus nr 28. 69 Europoli ettekanne. Prüm II määruse ülevõtmise teemaline konverents 30. aprillil 2024. aastal Brüsselis.

36

kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Selline

regulatsioon on aga Rootsi direktiivi ülevõtmiseks liiga üldsõnaline.

Praktikas tähendab prokuröride ja kohtunike valveaeg seda, et töövälisel ajal on prokuratuuri ja

kohtute kontaktiks valveprokurörid ja -kohtunikud graafiku alusel. See tähendab, et taotlusi

valveajal peavad lahendama isikud, kelle menetluses kriminaalasi, mille kohta teavet

taotletakse, ei ole olnud. Seega ei ole neil võimalik anda ka lõplikku luba andmete

edastamiseks, sest sisulise loa saab anda vaid prokurör või kohtunik, kelle menetluses

konkreetne kriminaalasi on või on olnud.

Kuivõrd Rootsi direktiivi põhjenduspunkti 22 kohaselt ei tulene direktiivist õigusasutustele uusi

kohustusi, välja arvatud nõue kohaldada nende suhtes tingimust, et riigisisest ja liikmesriikide

vahelist teabevahetust käsitletakse menetluslikult samaväärsel viisil, on ka muudatuse järgselt

põhjendatud teabetaotlusele vastamise tähtaja peatumine. Muudatus loob üksnes eelduse tagada

valmisolek selliste taotluste prioriteetseks menetlemiseks esimesel võimalusel, näiteks

vaadatakse kell 01.21 laekunud taotlus läbi samal päeval ning kell 23.59 saabunud taotluse

menetlemine toimub järgmisel päeval esimese prioriteedina.

§ 50889. Teabekasutuse tingimused

Lõike 1 kohaselt on teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt saadud

teabe kasutamine, sealhulgas kohtumenetluses tõendina, lubatud selle teise riigi pädeva asutuse

nõusolekul ja tingimustel.

Rootsi direktiivi kohase teabevahetuse käigus saadud teabe suhtes kehtib vaikimisi eeldus, et

selle kasutamine tõendina ei ole lubatav. Tõendina kasutamiseks mõeldud teabe saamiseks

tuleb EL-i liikmesriigil reeglina esitada EIO. Vaikimisi kehtivat tõendina kasutamise keeldu ei

kohaldata mõistagi juhul, kui teavet edastav riik on nõustunud teabevahetuse taotluses märgitud

teabe kasutamise eesmärgiga või andnud teabe edastamise ajal või hilisemalt loa teabe taotleja

soovitud eesmärgil kasutamiseks. Eelkirjeldatu lähtub andmete omandiõiguse põhimõttest, st

andmete esialgsel omanikul on õigus otsustada nende edasise töötlemise tingimuste üle. Nagu

eespool selgitatud (vt seletuskirja punkt 2.1), aitab Rootsi direktiivi kohane teabevahetus kaasa

sihistatud EIO esitamisele, vähendades seeläbi asutuste töökoormust tarbetu EIO koostamisel

ja menetlemisel.

Lõike 2 kohaselt, kui teave on saadud EL-i-väliselt riigilt, võib selle edastada teisele

liikmesriigile, Europolile või rahvusvahelisele organisatsioonile EL-i-välise riigi pädeva

asutuse nõusolekul ja tingimustel.

See reegel juhindub eelkõige andmete omandiõiguse põhimõttest.70 Andmete omandiõiguse

põhimõtte kohaselt otsustab teabe kasutamise tingimused, sealhulgas sellele seatavad

juurdepääsupiirangud riik, kellelt teave algselt pärineb. Riik, kellelt teave algselt pärineb, võib

olla EL-i liikmesriik või kolmas ehk EL-i-väline riik. Kui ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus

soovib edastada teise EL-i liikmesriigi kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele teiselt riigilt

70 EL-is on andmekaitse ja eraelu puutumatuse peamine õigusakt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus

(edaspidi IKÜM, milles küll otseselt ei käsitleta omandiõigust, kuid määratletakse üksikisikute õigused oma

isikuandmete üle. IKÜM-is sätestatakse, et isikuandmed kuuluvad isikule, kelle kohta need käivad, andes neile

õigused oma andmete üle otsustada, sealhulgas õiguse nõuda andmete kustutamist, parandamist ja edastamist.

IKÜM-i artiklites 12–23 käsitletakse andmesubjektide õigusi, sealhulgas õigust andmete kustutamisele („õigus

olla unustatud“), andmete parandamisele ja ülekandmisele, mis on seotud andmete omandiõiguse põhimõttega

andmesubjekti seisukohast.

37

saadud teavet, tuleb enne teabe edastamist saada sellelt riigilt, kellelt teave algselt pärines, enne

teabetaotlusele vastama asumist nõusolek ja nõuded teabe käitlemisele (nt juurdepääsupiirangu

tase ja sellise juurdepääsupiiranguga teabe käitlemisnõuded). Seejuures kehtib teabe

kasutamise ja avalikustamise piirang ka teabetaotluse enda kohta. Kui teabetaotluses ei ole

märgitud, et taotlust või selle esitamise fakti on lubatud jagada teiste osapooltega kui selle

adressaadid, ei tohi seda ilma taotluse esitaja loata teha.

2. alljaotis

Teabetaotlusele vastamine

§ 50890. Teabetaotlusele vastamine

Teabevahetus toimub üldjuhul ühtse kontaktpunkti kaudu. Kõnesoleva sättega võetakse Eesti

õigusesse üle Rootsi direktiivi artiklis 4 esitatud põhimõtted.

Lõikega 1 nähakse ette, et ühtne kontaktpunkt vastab teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või

õiguskaitseasutuse teabetaotlusele või edastab selle vastamiseks uurimisasutusele.

Lõike 2 kohaselt kontrollib ühtne kontaktpunkt enne teabetaotlusele vastamist või selle

uurimisasutusele vastamiseks edastamist, kas:

1) taotlus vastab KrMS § 50895 nõuetele;

2) esineb KrMS § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise alus.

Ühtne kontaktpunkt kontrollib saabunud teabetaotluse nõuetekohasust, sellele vastamise

võimalikkust (s.o kas teave on olemas) ja lubatavust (st keeldumisaluste puudumist) ning vastab

taotlusele ise või edastab selle vastamiseks ühele või mitmele uurimisasutusele. Kui ühtsel

kontaktpunktil on taotletud teabele juurdepääs, vastab ta teabetaotlusele ise, kooskõlastades

teabe edastamise vajadusel eelnevalt teabe omaniku ehk uurimisasutusega, kes on selle

infosüsteemi sisestanud. Kui ühtne kontaktpunkt tuvastab, et teabetaotlusele vastamine on

mõne sellise uurimisasutuse pädevuses, kelle teave ei ole infosüsteemi POLIS kaudu

juurdepääsetav, teavitab ta uurimisasutust teabetaotluse laekumisest ning selgitab välja, kas

uurimisasutusel on taotletud teavet, ja teabevahetuse lubatavuse. Teabevahetusest keeldumise

aluste puudumisel vastab uurimisasutus ise SIENA kaudu saabunud teabetaotlusele või edastab

teabe ühtsele kontaktpunktile, kes korraldab teabetaotlusele vastamise. Edastades teabetaotluse

täitmiseks mitmele uurimisasutusele, vastutab ühtne kontaktpunkt koondvastuse koostamise

eest.

Teabevahetusprotsessi tõhusaks toimimiseks on eelnõu § 508-86 lõike 2 punkti 1 kohaselt

sätestatud, et ühtse kontaktpunkti töös osaleb iga uurimisasutuse esindaja. See lahendus aitab

tagada, et igal uurimisasutusel on vähemalt oma esindaja kaudu juurdepääs SIENA-le. See, kas

ja millisel määral iga uurimisasutus tutvub Eestile laekuvate teabetaotlustega, on nende enda

otsustada, kuid võimalus selleks luuakse. Lisaks toimib uurimisasutuse esindaja ühtsele

kontaktpunktile sisuliselt sideohvitserina, otsesuhtluse kanalina, kelle kaudu on võimalik

kiiresti selgitada, kas teabetaotlusele vastamine kuulub uurimisasutuse pädevusse, kas

uurimisasutusel on taotletavat teavet ning, kui see on olemas, kas esinevad teabe edastamisest

keeldumise alused ning millised on teabe kasutamise piirangud. Vajadusel annab esindaja ka

võimaluse kiiresti tuvastada teabe saanud ametnik ning otsesuhtluses täpsustada teabe

kasutamise piiranguid, riske ja töötlemise piirangu vajadusi.

Arvestades Rootsi direktiivi põhjenduses nr 19 toodut, peab ühtne kontaktpunkt taotluse

saamisel hindama, kas taotletud teave on kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või

38

uurimiseks (KrMS-i mõistes menetlemiseks) vajalik ja proportsionaalne ehk kas taotluse

aluseks olevad asjaolud ja selgitused on piisavalt selged ja üksikasjalikud selleks, et

teabetaotlusele vastata. Eeltoodu tähendab, et teabetaotluse saamisel peab ühtne kontaktpunkt

iga kord kaalutlema teabetaotluse asjakohasust ja vajalikkust selleks, et vältida põhjendamatut

või ebaproportsionaalselt suures koguses teabe edastamist. Vajadusel tuleb ühtsel

kontaktpunktil kaalutlusse kaasata taotletud teabe omanik ehk uurimisasutus, kes on selle teabe

infosüsteemi sisestanud.

Kuna reeglina toimub kogu teabevahetus läbi ühtse kontaktpunkti, kes on SIENA vilunud ja

ööpäevaringne kasutaja, omab terviklikku ülevaadet kogu teabevahetusest, mille osapool on

Eesti (SIENA teabevahetuse puhul toimub see vaikimisi), ning korraldab seda, vastutab

teabevahetuse nõuetekohasuse eest reeglina ühtne kontaktpunkt. See aga ei tähenda, et

uurimisasutusel puudub igasugune kohustus temale edastatud teabetaotlusi kontrollida.

Uurimisasutus peab kontrollima teabetaotluse nõuetekohasust ja keeldumisaluste puudumist

siis, kui ta asub eelnõukohase KrMS § 50885 lõike 4 järgi ise oma pädevuse piires teavet

vahetama, sealhulgas teabetaotlusele iseseisvalt vastama. Sellisel juhul tuleb uurimisasutusel

järgida teabevahetusel ühtse kontaktpunktiga samu nõudeid.

Lõikega 3 nähakse ette, et kui teabetaotluses on puudusi, mille kõrvaldamata jätmise korral

tuleks sellele vastamisest keelduda, teavitab ühtne kontaktpunkt sellest viivitamata taotluse

esitanud EL-i liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust ning palub puudused

kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb teabetaotluse esitajale selgitada, millised on

puudused, pakkuda vajadusel abi nende kõrvaldamiseks ning hoiatada, et puuduste

kõrvaldamata jätmine toob kaasa vastamisest keeldumise vastavalt eelnõukohase KrMS § 50891

lõike 1 punktile 5. Eelnõuga reguleeritakse KrMS-is haldusorgani omal algatusel

selgitamiskohustuse täitmist selleks, et tagada teabevahetuse osapoolte õiguste ja ressursside

tõhus kasutamine. Vastasel juhul võib kummalegi osapoolele tekkida kahju pikemalt sama

küsimusega tegelemisest ning suutmatusest õigel ajal reageerida. Selgitamiskohustuse KrMS-is

sätestamise vajadus tuleneb Rootsi direktiivi põhjendusest nr 20, mille kohaselt tuleb vältida

tarbetut taotlustele vastamisest keeldumist ning võimaldada taotluse saajal nõuda selgitusi või

täpsustusi. Samuti Rootsi direktiivi artikli 6 lõikest 3, mille kohaselt peab teabetaotluse saaja

viivitamata küsima taotluse esitajalt selgitusi ja täpsustusi, kui vastasel juhul tuleks

teabetaotlusele vastamisest keelduda.

Tuleb rõhutada, et lisaks teabetaotluses esinevate puuduste kontrollimisele, mille kõrvaldamine

ei too kaasa vastamisest keeldumist, on ühtsel kontaktpunktil kohustus kontrollida, ega

teabetaotlus ei sisalda eelnõukohase KrMS § 50891 lõike 1 punktides 1–12 sätestatud aluseid

teabe edastamisest keeldumiseks.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui KrMS § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise aluste esinemise

kontrollimisel on vaja teabetaotluse kohta selgitusi või täpsustusi, palub ühtne kontaktpunkt

neid teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt viivitamata. See on

vajalik teabetaotlusele vastamise lubatavuse otsustamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et otsused

teabetaotluse menetlemisel ei põhineks puudulikul või ebaselgel teabel. Praktikas tähendab see,

et kuigi teabetaotluse vormi- ja sisunõuded võivad olla täidetud, võib siiski osutuda vajalikuks

hinnata täiendavalt taotluse proportsionaalsust ning andmete taotlemise põhjendatust. Enne

lõpliku keeldumisotsuse tegemist tuleb anda võimalus asjaolusid täpsustada ning küsida

lisaselgitusi, mis aitavad hinnata taotluse sisulist põhjendatust ja proportsionaalsust. Selline

lähenemine toetab rahvusvahelise koostöö tõhusust ja õiguspärasust, aidates ennetada

põhjendamatuid keeldumisi, ning tugevdab vastastikust usaldust liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahel.

39

Lõikega 5 nähakse ette, et kui Eesti ühtne kontaktpunkt edastab teabetaotluse vastamiseks

uurimisasutusele, siis uurimisasutus kontrollib teabetaotluse vastavust §-s 50895 sätestatud

nõuetele ja § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise aluste esinemist ning seejärel:

1. koostab vastuse ja edastab selle viivitamata Eesti ühtsele kontaktpunktile, kes omakorda

vastab teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele; või

2. vastab taotlusele oma pädevuse piires iseseisvalt KrMS §-s 50892 sätestatud tähtajal,

saates vastuse otse teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele või ühtsele

kontaktpunktile, edastades samal ajal vastuse koopia Eesti ühtsele kontaktpunktile.

Seejuures peab uurimisasutus eelnõukohase KrMS § 50890 lõike 5 punkti 2 kohaselt

järgima kõiki KrMS-i 10. jaotise „Teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga“ sätteid, mis kehtivad muidu üldreeglina Eesti ühtse kontaktpunkti kohta.

Selline regulatsioon tagab selged ja paindlikud põhimõtted teabevahetuseks Eesti

uurimisasutuste ning teiste EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, võimaldades

nii koordineeritud kui ka iseseisvat vastamist sõltuvalt juhtumi asjaoludest.

Erinevad vastamise viisid on ette nähtud selleks, et säilitada paindlikkus ning tagada tõhus

teabevahetus. Üldjuhul toimub teabevahetus Eesti ja teiste EL-i liikmesriikide vahel ühtse

kontaktpunkti kaudu, kes vastab Eestile esitatud teabetaotlustele ise. Selle käigus kontrollib

ühtne kontaktpunkt eelnevalt teisest liikmesriigist saabunud taotluse nõuetekohasust,

lubatavust ja sellele vastamise võimalikkust vastavalt KrMS § 50890 lõikele 2. Vajadusel kaasab

ühtne kontaktpunkt vastuse koostamisse ühe või mitu uurimisasutust. Lisaks ühtsele

kontaktpunktile, kes on eelnõukohase KrMS § 50885 lõike 3 kohaselt põhiline teabevahetuse

teostaja, on teabevahetamise õigus KrMS § 50885 lõikes 4 antud ka uurimisasutustele ehk EL-i

liikmesriikide kontekstis õiguskaitseasutustele. Paindlikkuse suurendamiseks on nii Rootsi

direktiivis kui ka KrMS § 50885 lõikes 4 sätestatud, et teabevahetuse reeglite täitmisel võivad

uurimisasutused vahetada teavet iseseisvalt, ühtse kontaktpunkti sekkumiseta (nn

uurimisasutuse iseseisev teabevahetus). See võimaldab uurimisasutustel vastata kiiremini ja

otsekontaktidele, järgides samal ajal kehtivaid protseduurinõudeid.

Kuna eelnõukohase KrMS § 50890 lõike 1 kohaselt vastab teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti

või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele või edastab selle vastamiseks uurimisasutusele Eesti

ühtne kontaktpunkt ning eelnõukohase KrMS § 50885 lõike 3 kohaselt toimub teabevahetus

reeglina ühtse kontaktpunkti kaudu, on otsus selle kohta, kas uurimisasutus tohib vastata

teabetaotlusele iseseisvalt või peab ta selle tegema ühtse kontaktpunkti kaudu, Eesti ühtse

kontaktpunkti pädevuses.

§ 50891. Teabeedastusest keeldumine

Teabetaotluse saamisel kontrollib ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus selle nõuetekohasust

ning puuduste korral teabeedastusest keeldutakse. Kõnesolevas paragrahvis esitatakse loetelu

asjaoludest, millal on teabeedastus imperatiivselt keelatud. Tegemist on Rootsi direktiivi

artikli 6 lõike 1 punktides a–h toodud põhjustega, mille korral peab teabetaotlusele vastamisest

keelduma. Rootsi direktiivi põhjenduse nr 20 kohaselt peaksid EL-i liikmesriigid oma üldise

hoolsuskohustuse väljendusena alati kontrollima, kas neile esitatud taotlused vastavad

vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, ning jätma rahuldamata taotlused, mida nad

peavad nende põhimõtetega vastuolus olevaks. Seejuures vajab toonitamist, et kui teabetaotlus

on ebaselge või selles esinevad formaalsed puudused, tuleb esmalt pöörduda teabetaotleja poole

ja selgitada, millised puudused taotluses esinevad, ning paluda need kõrvaldada. Samuti tuleb

40

selgitada, et puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldutakse KrMS § 50891 lõike 1 punkti 5 alusel

teabeedastusest.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletakse teavet kuriteo kohta,

mille eest karistatakse karistusseadustiku (edaspidi KarS) kohaselt kuni üheaastase

vangistusega. Rootsi direktiivi eesmärk on tõhustada riikideüleselt raskete süütegude

tõkestamist, avastamist ja uurimist. Kergema raskusastmega kuritegevust puudutava teabe

vahetus direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu. Isikuandmete töötlemine ja sellega kaasnev

õiguste riive ei ole põhjendatud kuritegude puhul, mille eest karistatakse Eestis KarS-i kohaselt

maksimaalselt kuni ühe aasta pikkuse vabadusekaotusega. Sellised kuriteod on näiteks

ähvardamine (KarS § 120 lõige 1), kehaline väärkohtlemine (KarS § 121 lõige 1), lapse

ülalpidamiskohustuse rikkumine (KarS § 169), alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele

(KarS § 182 lõige 1) jt. Olukorras, kus teise EL-i liikmesriigi esitatud teabetaotlus on seotud

või suunatud kergema raskusastmega kuriteoga seonduva teabe saamisele, tuleb teabe

edastamisest keelduda.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletakse teavet teo kohta, mis ei

ole KarS-i kohaselt kuritegu. Siin peetakse silmas Rootsi direktiivi eesmärki, milleks on

riikideülese raske kuritegevuse vastu võitlemine. Väärteod või distsiplinaarrikkumised ei ole

Rootsi direktiivi kohaldamisalas. Keeldumisalus on ette nähtud kaitsemeetmena selle eest, et

isikule tekivad negatiivsed tagajärjed tegude eest, mida Eesti õiguse järgi ei peeta kas üldse või

mitte nii intensiivselt karistamisväärseks, et neid kriminaliseerida. Kaitsemeetme vajadus on

tingitud EL-i liikmesriikide karistusõiguse eripäradest. Hüpoteetilise näitena võib tuua, et kui

mõnes EL-i liikmesriigis on kuriteona määratletud ja vähemalt üle üheaastase vangistusega

karistatav väheväärtusliku asja vargus või abielurikkumine ning see riik esitab teabetaotluse

Eestile, tuues põhjenduseks sellise süüteo uurimise, peab Eesti ühtsel kontaktpunktil ja

uurimisasutusel olema õigus ja kohustus teabetaotlusele vastamisest keelduda.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletud teave on ebaõige,

mittetäielik või aegunud. Isikuandmete töötlemise üks põhimõtteid on, et ebaõiged

isikuandmed tuleb viivitamata kustutada või parandada. Eelnimetatud andmete õigsuse

põhimõte on sätestatud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 5

lõike 1 punktis d kui ka IKS § 14 punktis 4. Rootsi direktiivi kohase andmetöötluse osas ei ole

ette nähtud erandit üldpõhimõttest kõrvale kaldumiseks ehk vahetatavad andmed ei tohi olla

aegunud, valed või mittetäielikud. Eeltoodu tähendab, et näiteks olukorras, kus teavet

soovitakse isiku kohta, kellele on kunagi esitatud kahtlustus ekslikult, tuleks teabetaotlusele

vastamisest keelduda. Samuti tuleks keelduda selliste andmete väljastamisest, mille seos nende

kogumise aluseks olnud kuriteoga on ebaselge, sealhulgas jäetud välja selgitamata. Näiteks

tuleks keelduda kriminaalmenetluse raames sideettevõtjalt saadud sõnumi edastamise fakti

kohta käivate andmete ehk nn kõneeristuse edastamisest, kui kõneeristuse subjekti või

kõneeristust läbiva isiku seos menetletud kuriteoga on välja selgitamata, teda ei ole hiljem

menetlusele allutatud ehk tegemist ei ole tunnistaja ega kahtlustatavaga. Samuti, kui

kahtlustatava kõneeristusest nähtub pelgalt fakt selle kohta, et ta on tuvastamata asjaoludel

kindla isiku nimel oleva telefoninumbri kasutajaga suhelnud. Keelduda tuleb ka aegunud

andmete edastamisest. Näiteks olukorras, kus uurimisasutus on teinud KrMS § 901 lõike 1 järgi

sideettevõtjale päringu identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta ehk nn numbri

omanikupäringu, tuleb enne andmete edastamist veenduda, et number on endiselt selle isiku

kasutuses. Kui tuvastatakse, et numbri tegelik kasutaja ei ole enam isik, kes on numbri omanik,

või on selliste andmete saamisest möödas piisavalt pikk aeg, et isiku elustiili arvestades on

tõenäoline, et ta on enda kasutuses olevat telefoninumbrit selleks ajaks juba vahetanud, tuleks

andmete edastamisest keelduda. Kui andmete edastamine on kaasuse asjaolude tõttu siiski

vajalik (näiteks minevikus mingil hetkel telefoninumbri, sõiduki vms kasutamine), tuleb

41

kindlasti täpsustada andmete saamise aeg ja asjaolud ning viidata, et andmed ei pruugi olla

tõesed.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotletakse teavet, mis on saadud

riigilt, kes ei ole andnud selle edastamiseks nõusolekut. Keeldumisalus tuleneb andmete

omandiõiguse põhimõttest. Sellel EL-i liikmesriigil või kolmandal riigil, kellelt teave pärines,

on õigus otsustada teabe edastamise lubatavuse ja tingimuste üle. Kui teabe algselt Eestile

edastanud riik ei ole andnud nõusolekut teabe jagamiseks teiste EL-i riikidega, ei teki

uurimisasutusel ega ühtsel kontaktpunktil direktiivi järgi kohustust riikidevahelisest

kahepoolsest kokkuleppest kõrvale kalduda. Reeglina tuleks teabe algset omanikku teise EL-i

liikmesriigi teabetaotluse laekumisest teavitada ja temalt teabe edastamise kohta luba küsida.

Kui teabe omanik ei luba teavet edastada, tuleb teabetaotlusele vastamisest keelduda. Teabe

kättesaadavaks tegemine ühele EL-i liikmesriigile ei tohi muuta teavet vaikimisi kättesaadavaks

kõikidele EL-i liikmesriikidele.

Lõike 1 punkti 5 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui taotlus ei vasta KrMS §-s 50895

sätestatud nõuetele ja teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus ei kõrvalda

puudusi. Eelnõukohase KrMS §-ga 50895 sätestatakse loetelu andmetest, mis tuleb

teabetaotluses märkida. Nimetatud loetelu on üle toodud Rootsi direktiivi artikli 4 lõike 5

punktidest a–f ning sisaldab ammendavat, lihtsat ja piisavalt üksikasjalikku loetelu

üksikasjadest, mida on taotluse kiireks ja hõlpsaks lahendamiseks vaja. Kui teabetaotlus

sisaldab puudusi ehk ei vasta eelnõukohase KrMS §-s 50894 sätestatud nõuetele, tuleb esmalt

täita KrMS § 50890 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohast selgituskohustust ehk juhtida tähelepanu

puudustele taotluses ja paluda need võimalusel kõrvaldada. Kui teabetaotluse esitaja puudusi ei

kõrvalda, tuleb taotlusele vastamisest keelduda ulatuses, mille suhtes esineb keeldumisalus.

Lõike 1 punkti 6 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui prokuratuur või kohus on

teabevahetusloa andmisest keeldunud. Rootsi direktiivi artikli 6 lõike 1 punktis c ja

eelnõukohases KrMS-is on peetud vajalikuks toonitada seaduse tasandil sõnaselgelt, et EL-i

õigusest liikmesriigile tulev alus saada teiselt EL-i liikmesriigilt teavet ei prevaleeri riigisisese

õiguse ees. Olukorras, kus uurimisasutusel tuleb teabeedastuseks küsida teabevahetusluba ja

loa andmisest on keeldutud, tuleb lähtuda Eesti õigusasutuse otsusest ning taotlusele

vastamisest keelduda. Et välistada selliste teabetaotluste mitmekordne esitamine, on direktiivis

ja eelnõus ette nähtud, et tuginedes õigusasutuse otsusele ja keeldumisalusele, uutele

samasisulistele taotlustele ei vastata. Olukorrad, kus prokuratuur või kohus keeldub

teabevahetusloa andmisest selle tõttu, et teise EL-i liikmesriigi teabetaotluses esinevad

puudused, on välditavad teabevahetuses osalevate liikmesriikide koostöö ja Eesti

uurimisasutuse ning ühtse kontaktpunkti poolt selgituskohustuse täitmisega.

Lõike 1 punkti 7 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see kahjustaks põhjendamatult

juriidilise isiku seadusega kaitstud olulisi huve. PS § 9 lõike 2 kohaselt laienevad PS-is loetletud

õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas

juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.

Kuna juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu, ei saa juriidilise

isiku enda turvalisus sattuda ohtu. Küll aga võivad vajada kaitset juriidilise isiku olulised huvid.

Selliseks oluliseks huviks võib olla näiteks ärisaladus ehk eelkõige kaubanduslikku või tehnilist

laadi teave, mis ei ole avalikult kättesaadav ja mida ettevõtja hoiab salajas, sest selle teabe

teistele isikutele õigustamata teatavaks saamine kahjustab ettevõtja ärihuve.71 Keeld sellist

teavet avaldada sisaldub ka KrMS § 214 lõikes 2, milles sätestatakse, et prokuratuur ei või

lubada kohtueelse menetluse andmete avaldamist kriminaalmenetluse, avalikkuse või

71 Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus, § 5 lõige 2.

42

andmesubjekti huvides, kui see seab ülemäära ohtu ärisaladuse või kahjustab ülemäära

juriidilise isiku tegevust. Kui käimasoleva kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks on

tarvilik teabevahetusluba, mida KrMS § 214 lõike 1 kohaselt saab anda prokuratuur, siis teabe

puhul, mis on saadud alustamata jäetud, lõpetatud või kohtusse saadetud kriminaalasjade

raames, tuleb vastav kaalutlusotsus võtta vastu uurimisasutusel või ühtsel kontaktpunktil.

Seetõttu on mõistlik selgitada, et näiteks tuleks tõenäoliselt keelduda teabetaotluse raames

väljastamast teavet legaalsete toodete retseptide, keemiliste koostisosade ja tootmissaladuste

kohta, mis on saanud kriminaalmenetluse käigus uurimisasutusele teatavaks (nt mõne

narkootilise aine valmistamist puudutava uurimise raames). Eelnimetatud näite puhul tuleks

keelduda teabe kogumis väljastamisest juriidilise isiku oluliste huvide kaitsele tuginedes, ent

mõne konkreetse elemendi käitlemise fakti avaldamine oleks tõenäoliselt lubatav ja võimalik,

sest eelnõukohase KrMS § 50891 lõike 2 järgi võib teabetaotlusele vastamisest keelduda üksnes

ulatuses, mille suhtes ilmneb vähemalt üks KrMS § 50891 lõikes 1 sätestatud keeldumise

alustest.

Lõike 1 punkti 8 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see võib ohustada riigi julgeolekut.

Rootsi direktiivi põhjenduspunkti nr 13 järgi ei kohaldata direktiivi sellise teabe töötlemisele,

mis jääb EL-i õiguse kohaldamisalast väljapoole, ehk teabele, mis puudutab riiklikku

julgeolekut. Nimetatud keeldumisalust kohaldatakse näiteks terrorikuritegu puudutavale

teabele, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist. Eeltoodu ei tähenda kategoorilist keeldu

vastavat teavet teiste EL-i liikmesriikidega vahetada, ent seda tuleb teha asjakohaste kanalite

kaudu, mida Rootsi direktiiviga ei reguleerita.

Lõike 1 punkti 9 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see on ebaproportsionaalne

võrreldes taotletava eesmärgiga. Kuna isikuandmete töötlemisega kaasneb alati õiguste riive,

peab töötlemine olema mitte ainult vajalik, vaid ka seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne.

Seaduse ja töökorraldusega tuleb tagada, et selline riive eraelu puutumatusele on võimalikult

vähene. Näitena võib tuua olukorra, kus teabetaotlus esitatakse Eestile selleks, et tuvastada

röövi toimepanijad, kes on kuriteo toimepanemise järel põgenenud teabetaotluse esitanud EL-i

liikmesriiki, kasutades registreerimismärkideta sõidukit. Teabetaotluse esitamine täidab kuriteo

menetlemise ja potentsiaalselt ka edasiste kuritegude tõkestamise eesmärki. Teave on

toimepanijate tuvastamiseks ja nende vastutusele võtmiseks vajalik, eriti kui muid teo

toimepanijaid välja selgitada võimaldavaid andmeid napib. Ehkki teabetaotlusele vastamine on

lubatav ka kuriteo raskusastmest tulenevalt ning teave on eelduslikult Eestil olemas, ei pruugi

olla taotlusele vastamiseks proportsionaalne teha kõikide Eesti registris olevate ja olnud vastava

värvi, margi, mudeli ja keretüübiga sõidukite ning nende omanike ja kasutajate kohta päring

andmebaasides ning edastada need andmed taotlevale liikmesriigile. Eelkirjeldatud tegevusega

riivataks tõenäoliselt põhjendamatult paljude asjassepuutumatute isikute eraelu nii päringu

tegemisel kui ka nende andmete edastamisel teisele EL-i liikmesriigile.

Lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui teabevahetus seaks ohtu isiku

turvalisuse. Inimeste õiguste austamine on üks EL-i põhikohustusi ning kohustus tagada isiku

õigus elule, kehalisele puutumatusele ja füüsilisele vabadusele kaalub üle kriminaalmenetluse

huvid. Eeltoodust tulenevalt peab teabetaotlusele vastaja alati hindama teabevahetusega

kaasnevat ohtu isiku põhiõigustele ja nende realiseerumise tõenäosust. Pidades piisavalt

tõenäoliseks, et teabevahetuse tõttu satub ohtu isiku turvalisus, tuleb taotlusele vastamisest

keelduda. Eeltoodu omab erilist tähendust teabe osas, mis on saadud salajase koostöö abil või

mis pärineb anonüümselt tunnistajalt. Tuleb silmas pidada, et sellise allika paljastumise oht ja

sellest tulenev oht tema turvalisusele ei seisne ilmtingimata tema isikuandmete sõnaselges

avaldamises. Isiku turvalisus võib sattuda ohtu ka olukorras, kus teabe sisust tulenevalt on

võimalik välja selgitada, kellelt, sealhulgas millisest isikute ringist, teave pärineb. Eeltoodu aga

ei tähenda, et nimetatud keeldumisalust saaks kasutada kergekäeliselt, üksnes abstraktsele

43

ohule tuginedes. Oht, et kellegi vastu ütluste andmisega kaasnevad negatiivsed, ütluste andja

turvalisust ohustavad tagajärjed, on olemas alati. Oluline on sellise ohu realiseerumise

tõenäosus. Keeldumisalusele tuginedes on mõistlik lähtuda KrMS § 67 lõikes 1 sätestatud

põhimõttest, mille kohaselt turvalisuse kaalutlusel anonüümsuse tagamine kriminaalmenetluse

raames peab olema tingitud eeskätt kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest. Seetõttu tuleb

iga kord kaaluda teabevahetusega kaasnevaid riske ja nende realiseerumist, lähtudes

objektiivsetest asjaoludest, aga ka osapoolte põhjendatud huvist. Seejuures tuleb tagada

valmidus kaalutlusotsust sisuliselt põhjendada, ka tagantjärele.

Lõike 1 punkti 11 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui see võiks märkimisväärselt

kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust. See keeldumisalus on ette nähtud juhuks, kui

Eestis on pooleli kriminaalmenetlus ja teabevahetusele vastamine võiks seada ohtu selle

kriminaalasja lahendamise. Keeldumise korral tuleb silmas pidada, et seda ei tohi teha

kergekäeliselt, üksnes blanketsele normile ja abstraktsele ohule tuginedes.

Saades teiselt EL-i liikmesriigilt teabetaotluse, mis võib negatiivselt mõjutada menetluses oleva

kriminaalasja lahendamist, tuleb iga kord kaalutleda riske ja osapoolte põhjendatud huve ning

teha nendest lähtuvalt otsus teabevahetuse lubatavuse kohta. Seejuures tuleb tagada valmidus

otsust, sealhulgas selle kujunemist, hiljem näiteks Euroopa Komisjonile põhjendada (taotluse

esitanud EL-i liikmesriigi ees sellist kohustust täita ei tule). Seda, kas teabetaotlusele saab või

ei saa vastata, otsustab õigusasutus. Kohustus selliste teabetaotluste saamisest prokuratuuri või

kohut teavitada lasub ühtsel kontaktpunktil ja uurimisasutusel, olenevalt nendevahelisest

kokkuleppest või sellest, kumb teabetaotlusele vastamisega tegeleb. Teabevahetusloa

taotlemine on vajalik näiteks siis, kui teabetaotlusele vastamine eeldab käimasoleva kohtueelse

menetluse andmete avaldamist. Vastavalt KrMS § 214 lõikele 1 võib selliseid andmeid

avaldada üksnes prokuratuuri loal ja määratud ulatuses. Kohtult tuleb teabevahetusluba taotleda

eeskätt siis, kui teabetaotlusele vastamine eeldab KrMS § 12 alusel perekonna- ja eraelu

kaitseks või alaealise või kannatanu huvides täielikult või osaliselt kinniseks kuulutatud

kohtuistungil või selle kinniseks kuulutatud osas avaldatud andmete avaldamist.

Lõike 1 punkti 12 kohaselt keeldutakse teabeedastusest, kui ühtsel kontaktpunktil ja

uurimisasutusel ei ole taotletud teabele juurdepääsu. Silmas on peetud olukorda, kus

uurimisasutusel ei ole otse juurdepääsetavat ega kaudselt juurdepääsetavat teavet. See

tähendab, et lisaks sellele, et teavet ei ole uurimisasutusele kättesaadavas andmebaasis, puudub

võimalus teabe pärimiseks mujalt. Näiteks ei ole taotletavat teavet Eestis üldse või selle

kättesaamisel esinevad takistused, mida ei saa kõrvaldada. Näitena võib tuua olukorra, kus isik,

kellel on teist EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutust huvitav teave, ei ole nõus seda vabatahtlikult

teatavaks tegema ja uurimisasutusel puudub alus tema kohustamiseks. Sellise olukorraga on

tegemist näiteks siis, kui uurimisasutus soovib saada teisele riigile huvipakkuva isiku kohta

teavet vestluses võimaliku tunnistajaga, kes uurimisasutusega koostööd teha ei soovi. Samuti

siis, kui uurimisasutus soovib saada pangalt isiku pangaandmeid, ent pank, tuginedes

pangasaladuse kaitsele, nende avaldamisest keeldub. Sellistel juhtudel võib esitada taotluse

andmete saamiseks KrMS §-s 48937 nimetatud EIO abil.

Lõikega 2 nähakse ette, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldumise alus kehtib

üksnes teabetaotluse osa kohta, keeldutakse üksnes selles osas taotletud teabe edastamisest. Kui

taotluse rahuldamata jätmise põhjused on seotud ainult osaga taotletud teabest, tuleb ülejäänud

teave esitada KrMS § 50892 lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul. Sätte eesmärk on toonitada,

et ühe või mitme teabe edastamisest keeldumise aluse esinemine ei tähenda, et kogu

teabetaotlusele ei saa vastata. Iga teabetaotluse puhul tuleb sellele vastamise lubatavuse

kontrollimisel hinnata, kas, ja kui, siis millise teabe edastamine on keelatud ning millist teavet

tuleb teabe taotlejale siiski edastada.

44

Lõike 3 kohaselt tuleb teabeedastusest keeldumise korral teavitada viivitamata teise EL-i

liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust. Teavituses tuleb selgelt välja tuua

keeldumise alus ja viidata vastavale KrMS § 50891 lõike 1 punktile. Teavitus tuleb edastada

KrMS § 50892 lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaegade jooksul. Keeldumisalused on imperatiivsed

ning nende esinemisel ei tohi teabetaotlusele vastata osas, mille suhtes keeldumisalus esineb.

Sellisel juhul tuleb taotluse esitajale selgelt ja põhjendatult teatada, et teavet ei edastata, ning

põhjendada keeldumist viitega vastavale sättele. Kui teabetaotluse on esitanud uurimisasutus,

tuleb edastada vastamisest keeldumise teate koopia ka teabetaotluse esitanud EL-i liikmesriigi

ühtsele kontaktpunktile. Sätte eesmärk on õigusselguse huvides toonitada, et ka teabetaotlusele

sisulisest vastamisest keeldumise korral tuleb taotluse esitanud teise EL-i liikmesriigi ühtset

kontaktpunkti või õiguskaitseasutust keeldumisest teavitada. See tagab, et ka kontaktpunkt on

teadlik keeldumisest ja saab vajadusel korraldada täiendava suhtluse.

Sätte eesmärk on rõhutada õigusselguse tagamiseks, et ka teabetaotlusele sisulisest vastamisest

keeldumise korral tuleb taotluse esitajat keeldumisest teavitada. Lihtsalt vaikimisi reageerimata

jätmine keeldumisaluse esinemisel ei ole lubatav.

§ 50892. Teabetaotlusele vastamise tähtaeg

Rootsi direktiivi eesmärk on tagada kiire reageerimine kuritegevusele võimalikult paljudel

juhtudel. Põhjenduse nr 18 kohaselt tuleb selleks kehtestada selged ja proportsionaalsed

tähtajad, arvestades taotluse kiireloomulisust ning seda, kas tegemist on otse või kaudselt

juurdepääsetava teabega.

Teabetaotlusele vastamise tähtajad on sätestatud Rootsi direktiivi artikli 5 lõikes 1. Artikli 5

lõike 1 punktides a ja b on esitatud kiireloomuliste taotluste tähtajad ning punktis c tähtaja

üldreegel. Kõnesolevas sättes nähakse samad tähtajad ette KrMS-is. Nendest tähtaegadest

hoolimata tuleb teabetaotlusele vastamisel juhinduda aga direktiivi ja seega ka KrMS-i

vastavate sätete eesmärgist ning edastada taotletud teave niipea, kui see on ühtse kontaktpunkti

valduses, isegi kui see teave ei ole ainus kättesaadav teave, mis on taotluse seisukohast

asjakohane. Ülejäänud teave tuleks esitada niipea, kui ühtne kontaktpunkt selle saab.

Põhjendatud juhtudel võib direktiivi alusel tähtaegadest erandkorras kõrvale kalduda, näiteks

kui taotluse saanud liikmesriigi pädev õigusasutus vajab lisaaega loa andmiseks või puuduste

kõrvaldamiseks. See võib olla tingitud taotluse ulatusest või keerukusest.

Lõikega 1 nähakse ette, et teabetaotlusele vastatakse viivitamata, kuid hiljemalt seitsme päeva

jooksul taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumisest. See tähtaeg on seni kehtinud 14-päevasest

tähtajast poole lühem. Arvestades, et SIENA kaudu edastatavate teabetaotluste ja vahetatud

operatiivsõnumite arv on viimastel aastatel stabiilselt kasvutrendis ning et Rootsi direktiivi

vastuvõtmise järel lisandub kasutajaid veelgi, suureneb ühtse kontaktpunkti töökoormus.

Eeltoodu tingib tõenäoliselt vajaduse suurendada ühtse kontaktpunkti isikkoosseisu selleks, et

täita teabevahetuse kohustust õigel ajal.

Lõikega 2 sätestatakse, et kui tegemist on kiireloomulise teabetaotlusega, vastatakse taotlusele

ühtsele kontaktpunktile saabumisest arvates:

1) kaheksa tunni jooksul, kui tegemist on otse juurdepääsetava teabega;

2) kolme päeva jooksul, kui tegemist on kaudselt juurdepääsetava teabega.

45

Kui tegemist on otse juurdepääsetava teabega, siis ei erine teabetaotlusele vastamise tähtaeg

kehtiva KrMS § 50882 lõikes 1 sätestatud tähtajast. Kaudselt juurdepääsetava teabe puhul

sätestatakse eraldi tähtaeg, mida KrMS varem ette ei näinud. Arvestada tuleb, et sellise teabe

saamine sõltub kolmandatest osapooltest ega allu uurimisasutuse kontrollile. Siiski tuleb teha

kõik võimalik, et täita taotlus ettenähtud tähtajaks.

Lõike 3 kohaselt on teabetaotlus kiireloomuline, kui selle esitanud teine EL-i liikmesriik on

selle nii määratlenud ja põhjendanud seda järgmiselt:

1) teave on hädavajalik, et selgitada välja või tõrjuda korrakaitseseaduse § 5 tähenduses vahetu

oluline või kõrgendatud oht Eestis või teises EL-i liikmesriigis avalikule korrale;

2) teave on vajalik, et võtta teises EL-i liikmesriigis vastu otsus kohaldada meedet, millega

piiratakse isiku vabadust;

3) teave kaotab ajakohasuse, kui seda kiiresti ei edastata, ning kui seda teavet peetakse oluliseks

süütegude tõkestamisel, avastamisel ja ennetamisel.

Eelnõukohase KrMS § 50892 lõike 3 punkti 1 sisustamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-dest

4 ja 5. Ohu väljaselgitamine on tõendite ja muude andmete kogumine selleks, et anda

objektiivne hinnang ohu esinemise võimaluse kohta ohukahtluse korral. KorS § 5 lõikega 6

määratletakse ohukahtlus kui olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu

põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on

alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Ohu tõrjumine aga on väljaselgitatud

konkreetse ohu suhtes meetmete rakendamine, et vältida või vähendada kahjulikku tagajärge.

Eeltoodust tulenevalt on teabetaotlus kiireloomuline, kui sellega soovitakse oht välja selgitada

või tõrjuda juba aset leidvat või suure tõenäosusega peagi aset leidvat ohtu isiku elule, tervisele,

kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, olulise või suure väärtusega varalisele hüvele

või keskkonnale, samuti kuriteo toimepanemise ohtu, eeskätt KarS 15. peatükis sätestatud

I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise ohtu.72

Eelnõukohase KrMS § 50892 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhuga on tegemist näiteks siis, kui

teisest EL-i liikmesriigist saadud teabe alusel tehakse otsus isiku vabaduste piiramise suhtes.

See ei tähenda ilmtingimata liikumisvabaduse piiramist (nt kinnipidamine ja vahistamine), vaid

võib seisneda ka näiteks isiku suhtes jälitustoimingu tegemises, tema menetlusetoimingule

allutamises (nt läbiotsimine) või tema suhtes riikliku järelevalve erimeetme kohaldamises

korrakaitseseaduse alusel. Viimased näited on asjakohased ka eelnõukohase KrMS § 50892

lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul, ehkki nimetatud sätte eesmärk on avastada kuriteo

toimepanemist (sh katsestaadiumis) või tabada kurjategija selle toimepanemisel.

Lõikega 4 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine

peatub ajaks, millal:

1) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus kõrvaldab oma teabetaotluse

puudused, mille kõrvaldamata jätmise korral keeldutaks KrMS § 50891 lõike 1 punkti 5 alusel

teabeedastusest;

2) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus annab oma teabetaotluse kohta

selgitusi või täpsustusi;

3) prokuratuur või kohus lahendab teabevahetusloa taotlust.

72 Selgitus: ohu ennetamine ehk abstraktsete ohutusnõuete järgimise tagamine selleks, et hoida ära konkreetse ohu

tekkimist (s.o enne ohukahtluse ilmnemist), teabetaotluse kiireloomulisust ei tingi.

46

Selline regulatsioon on oluline, et tagada teabetaotluste kvaliteetne ja õiguspärane menetlemine

ning välistada alusetu keeldumine üksnes vormiliste puuduste tõttu. Peatumise alused on

järgmised:

1. Teabetaotluse puuduste kõrvaldamine – tähtaja kulgemine peatub, kui teise

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele on antud võimalus

kõrvaldada teabetaotluses esinevad puudused. See on oluline, kuna KrMS § 508⁹¹

lõike 1 punkti 5 alusel on võimalik teabeedastusest keelduda, kui taotlus on puudulik

ega vasta nõuetele. Et vältida liigseid keeldumisi ja anda koostööpartnerile võimalus

taotlust parandada, peatatakse tähtaja kulgemine, kuni puudused on kõrvaldatud või

tähtaja jooksul seda ei tehta.

2. Teabevahetusloa hankimine – mõnel juhul on teabe edastamine võimalik ainult

prokuratuuri või kohtu loal. Näiteks juhul, kui teabetaotlus puudutab käimasoleva

kriminaalmenetluse andmeid. Seejuures tuleb silmas pidada, et teabevahetusluba või

sellest keeldumine tuleb saada reeglina KrMS-is sätestatud teabetaotlusele vastamise

tähtaegade jooksul. Tähtajast võib kõrvale kalduda vaid juhul, kui taotluses tõstatatud

küsimused on väga mahukad või keerukad. Teabevahetusloa taotlemiseks ja saamiseks

võib kuluda aega. Tähtaja peatumine tagab, et menetleval asutusel on õiguslikult piisav

aeg vajaliku loa saamiseks, ilma et seaduses sätestatud tähtaeg lõppeks ja tekiks oht, et

vastamata jätmine muutub õigusvastaseks.

3. Selgituste või täpsustuste saamine – kui teabe saamiseks on vaja täiendavaid selgitusi

või täpsustusi teise EL-i liikmesriigi kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt, peatub

tähtaeg seni, kuni vastused on saadud või mõistliku aja jooksul andmata jäetud. See

aitab tagada, et teabetaotlus vaadatakse läbi sisuliselt ja õiguspäraselt, mitte ei jäeta

rahuldamata formaalsetel või vältimatult täpsustamist vajavatel põhjustel.

Tähtaja peatumise võimalus teenib õiguskindluse ja koostöö tõhususe eesmärki, aidates vältida

põhjendamatuid keeldumisi ning andes osapooltele vajaliku aja puuduste kõrvaldamiseks või

otsuste tegemiseks, ilma et see kahjustaks määratud tähtaegu ega tooks kaasa õiguslikke

tagajärgi.

Lõikega 5 nähakse ette, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtajast kaldutakse

kõrvale, teavitatakse teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust viivituse

eeldatavast kestusest ja põhjusest. Sätte eesmärk on täita teavitamis- ja selgitamiskohustust

selleks, et taotluse esitanud EL-i liikmesriik saaks kinnituse, et tema taotlusega tegeletakse,

ning oskaks prognoosida teabe eeldatava laekumise pinnalt toiminguid riigisiseselt.

§ 50893. Teabetaotluse vastuse koopia edastamine

Lõikega 1 sätestatakse, et kui teabetaotluse vastus edastatakse teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusele, tuleb selle vastuse koopia edastada samal ajal ka selle liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile. Sellise nõude eesmärk on tagada, et igas EL-i liikmesriigis oleks olemas

keskne asutus – ühtne kontaktpunkt –, kes omab ülevaadet kogu kriminaalmenetlusalasest

rahvusvahelisest teabevahetusest, suudab seda koordineerida ning koguda selle kohta

statistikat. See tagab KrMS-i vastavuse Rootsi direktiivi artikli 5 lõikele 3.

Lõikega 2 reguleeritakse aga olukordi, kus teabetaotlusele vastab uurimisasutus – omal

algatusel või seetõttu, et Eesti ühtne kontaktpunkt on vastamise suunanud konkreetsele

uurimisasutusele. Sellisel juhul peab uurimisasutus teabetaotluse vastuse edastama samal ajal

kahele adressaadile: Eesti ühtsele kontaktpunktile ja selle liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile,

kelle õiguskaitseasutusele teave saadetakse. Sätte eesmärk on tagada, et mõlema riigi ühtsed

kontaktpunktid oleksid teadlikud teabe vahetamisest ja vahetatud teabe sisust. Seejuures tuleb

47

märkida, et kui uurimisasutus edastab teavet SIENA kaudu, ei ole vaja Eesti kontaktpunktile

eraldi koopiat saata, kuna kontaktpunkt saab kõigist selle süsteemi kaudu toimunud

teabevahetustest automaatselt ülevaate. Küll aga peab uurimisasutus ka SIENA kaudu teavet

vahetades tagama, et teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt oleks teabevahetusest teadlik,

märkides selle teise EL-i liikmesriigi ühtse kontaktpunkti teabe adressaadiks.

Lõikega 3 sätestatakse erandid, mille kohaselt ei edastata teabevahetuse koopiat Eesti või teise

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. Seda ei tehta siis, kui:

1. see seaks ohtu isiku turvalisuse;

2. see võiks oluliselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust;

3. teave puudutab terrorikuritegu, mille käsitlemine ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

Säte põhineb Rootsi direktiivi artikli 5 lõikel 3, mille eesmärk on kaitsta tundlikku teavet ning

võimaldada loobuda koopia edastamisest juhul, kui on põhjendatud oht andmelekkeks või teabe

väärkasutuseks. Näiteks võib uurimisasutusel olla teavet selle kohta, et Eesti või teise riigi

kontaktpunkti töötaja võib seada ohtu üksikisiku turvalisuse või käimasoleva

kriminaalmenetluse huvid. Ühtse kontaktpunkti teavitamisest keeldumise alus sisaldub ka

Rootsi direktiivi artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 3 ehk

kõigi direktiivikohaste teabeedastuse võimaluste puhul. Need alused seavad prioriteediks

menetluse edukuse ja üksikisiku turvalisuse, eelistades neid statistika kogumisele.

Lõike 3 punktis 1 nimetatud alus on mõeldud olukordadeks, kus teabe jagamine võiks kaasa

tuua vahetu või tõsise riski kellegi elule, tervisele või vabadusele. Selline risk võib tekkida

näiteks salajasele koostööle kaasatud isikute tunnistajate, kannatanute või kahtlustatavate

puhul, kelle isikuandmed on äärmiselt tundlikud. Näide: uurimisasutus on saanud välisriigi

õiguskaitseasutuselt teavet varjatud jälitustoimingu käigus tuvastatud isiku kohta, kes on

andnud infot kuritegeliku ühenduse tegevuse kohta. Kui see teave jõuaks teise riigi ühtse

kontaktpunkti kaudu töötajani, kelle usaldusväärsus on kahtluse all, võib allika ning ta lähedaste

elu ja tervis sattuda ohtu (nt paljastumine, ähvardused, vägivallaaktid). Sellisel juhul jäetakse

koopia edastamata ja teavet vahetatakse ainult nende kanalite kaudu, mis tagavad allika kaitse.

Lõike 3 punkti 2 puhul on tegemist olukorraga, kus teabe edastamine võiks takistada tõendite

kogumist – tuua kaasa tõendite mõjutamise või hävitamise või muul viisil uurimise eesmärgi

nurjumise. Näide: uurimisasutus uurib rahvusvahelist narkokaubanduse võrgustikku ning on

saanud jälitustegevuse (nt inimallikalt laekunud teave) kaudu teavet, mis aitab jälitustoimingut

(nt saadetise varjatud jälgimine ja läbivaatus) kasutada. Kui see teave jõuaks enneaegselt teise

riigi kontaktpunkti ja sealt kolmandate isikuteni, muudavad kuriteo toimepanijad oma plaane,

hävitavad tõendid või põgenevad. Sellisel juhul võib koopia edastamisega viivitada kuni

menetlustoimingute lõpuni.

Lõike 3 punkti 3 kohaselt ei edastata teabe koopiat ka juhul, kui see puudutab terrorikuritegu,

mille käsitlemine ei ole seotud hädaolukorra lahendamisega. Nimetatud keeldumisaluse

eesmärk on tagada, et terrorismialane teave liigub ainult selleks ette nähtud kanalites, kus on

tagatud vajalik turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase. Rootsi direktiivi põhjenduspunktiga 13

täpsustatakse, et direktiivi ei kohaldata teabe töötlemisele, mis jääb EL-i õiguse

kohaldamisalast väljapoole – sealhulgas teabele, mis puudutab riiklikku julgeolekut. Kuna EL

ega ÜRO ei ole terrorismi üheselt määratlenud, lähtutakse Eestis KarS § 237 lõikes 1 sätestatud

terrorismi mõistest. Selle järgi on terrorismikuriteo eesmärk sundida riiki või rahvusvahelist

organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma, häirida ühiskonnakorraldust või hirmutada

elanikkonda. Eestis vastutab terrorismikuritegude menetlemise ja terrorismialase teabevahetuse

eest KAPO, olles väliskontakt ja teabevahetaja teiste sarnaste asutustega välismaal. KAPO

kogub ja töötleb terrorismi puudutavat teavet ning edastab seda vastavalt julgeolekualastele

48

põhimõtetele. Seetõttu ei tohi terrorismialane teave levida kanalites, kus on suurenenud risk

andmelekke või väärkasutuse tekkeks. Erandiks on aga olukorrad, kus terrorismikuriteoga

seotud teave puudutab hädaolukorra lahendamist. Sel juhul tuleb teave edastada SIENA kaudu

ning sellest peab teavitama ka kontaktpunkte, sest hädaolukorra lahendamine eeldab

reageerimist või vähemalt reageerimisvalmidust kõikide uurimisasutuste poolt. Kui teave

puudutab häda- või kriisiolukorda, on oluline, et kõik liikmesriigid töötaksid samal ajal ning

kooskõlastatult, et lahendada olukord kiiresti ja efektiivselt. SIENA kaudu teabe edastamine

aitab tagada, et kõik õiguskaitseasutused saavad teavet ühesugusel ja ühtlustatud viisil, mis on

hädaolukorras eluliselt oluline.

3. alljaotis

Teabetaotluse esitamine

§ 50894. Teabetaotluse esitamine

Lõikega 1 nähakse ette, et kui Eesti uurimisasutusel on põhjendatud alus arvata, et teise EL-i

liikmesriigi õiguskaitseasutusel on teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda

kuritegu, võib ta:

1) esitada teabetaotluse ühtsele kontaktpunktile või

2) esitada teabetaotluse oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.

Tegemist on üldsättega, millega reguleeritakse teisele EL-i liikmesriigile teabetaotluse

esitamist. Nähakse ette, et teabetaotluse esitamiseks peab olema mingi objektiivne asjaolu (nt

olemasolev teave), millest tulenevalt võib eeldada, et sellel teisel liikmesriigil on vajalikku

teavet. Eeskätt saab sellise teabe olemasolu nähtuda Prümi otsuse ja Prüm II määruse raames

toimuvast automaatsest andmevahetusest, mille raames liikmesriigid vahetavad DNA-profiile,

daktüloskoopilisi andmeid, sõidukite teatavaid registreerimisandmeid, näokujutisi ning

politseiregistrite andmeid. Näiteks, leides ühes EL-i liikmesriigis kuriteopaigalt

sõrmejäljekujutise ja võrreldes seda Prümi andmevahetuse raames teiste EL-i liimesriikide

riiklikes andmebaasides olevate sõrmejäljeandmetega ning saades positiivse vaste

(kokkulangevuse), saab SIENA kaudu esitada teabetaotluse, et küsida selle sõrmejäljekujutise

kohta käivad isikustatud andmed. Samuti saab eelkirjeldatud juhul küsida biograafilisi andmeid

ehk isiku tausta puudutavaid andmeid, milleks on teave selle kohta, kas ja mis kuritegudega on

seda isikut varem seostatud.

Lisaks Prümi andmevahetusele võib isiku seos mingi EL-i liikmesriigiga nähtuda muudest

asjaoludest. Näiteks võib olla põhjendatud teiselt EL-i liikmesriigilt isiku kohta teabe küsimine

juhul, kui kuriteoga seostataval isikul on selle riigi kodakondsus. Samuti võib olla põhjendatud

teabe taotlemine, kui kuriteo sündmuspaigal on nähtud selle liikmesriigi registris olevat

sõidukit. Viimati nimetatud juhul võib olla põhjendatud teiselt EL-i liikmesriigilt teabe

küsimine selle kohta, kas neil on selle sõiduki omaniku ja kasutajate kohta kriminaalteavet,

ning kui on, siis millist (nt kas isik on teises liikmesriigis õiguskaitseasutustega kokku puutunud

ja kui on, siis millistel asjaoludel). Vastava aluse sätestamise eesmärk on vältida isikuandmete

põhjendamatut töötlemist ning vähendada andmeturbe riske ja töökoormust, mis tekivad

sihistamata teabetaotluste tegemisega teistesse EL-i liikmesriikidesse ehk nn andmete

kalastamisega.73

73 Selgitus: Europoli andmetel moodustavad 80% SIENA teabetaotlustest küsimused, kas EL-i liikmesriigil on

isiku X kohta teavet või mitte. Sellised teabetaotlused esitatakse paljudel juhtudel kõikidele EL-i liikmesriikidele,

st sihistamatult.

49

Lõike 2 kohaselt kontrollib ühtne kontaktpunkt uurimisasutuse edastatud teabetaotluse

vastavust KrMS §-s 50895 sätestatud nõuetele, kõrvaldab vajadusel puudused ning edastab selle

teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.

Lõikega 3 nähakse ette, et teabetaotluse koopia esitamisele kohaldatakse KrMS § 50893. See

tähendab, et kui ühtne kontaktpunkt esitab teabetaotluse otse teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutusele, edastab ta samal ajal taotluse koopia teise EL-i liikmesriigi ühtsele

kontaktpunktile, välja arvatud KrMS § 50893 lõikes 3 sätestatud juhul ehk siis, kui:

1) see seaks ohtu isiku turvalisuse;

2) see võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või

3) teavet vahetatakse terrorikuriteo kohta, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist.

Teabetaotluse koopia edastamine ühtsele kontaktpunktile on vajalik selleks, et tal oleks

kõikehõlmav vaade riigisisesest direktiivikohasest teabevahetusest ja võimalused sellise

teabevahetuse korraldamiseks.

Kui uurimisasutus esitab teabetaotluse teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, peab ta

teabetaotluse koopia edastama ka Eesti ühtsele kontaktpunktile. Samuti, kui uurimisasutus

esitab teabetaotluse otse teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele, peab ta taotluse koopia

edastama nii Eesti kui ka teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. See võimaldab

mõlemal ühtsel kontaktpunktil olla teadlik neile esitatud teabetaotlustest, omada ülevaadet

nendele vastamisest ja teostada kontrolli selle üle, kas teabevahetus on nõuetekohane. Samuti

aitab see tagada tähtaegadest kinnipidamist ja statistika kogumist. Kuna Eesti ühtne

kontaktpunkt näeb kogu Eesti teabevahetust SIENA-s, ei ole teabetaotluse esitamisel vaja

SIENA kaudu ühtset kontaktpunkti eraldi koopias hoida. Kui teavet vahetatakse SIENA-s,

loetakse, et ühtne kontaktpunkt on teabetaotluse koopiasse lisatud. See ei vabasta aga

uurimisasutust kohustusest saata koopiat teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile.

§ 50895. Nõuded teabetaotlusele

Kõnesolevas sättes esitatakse loetelu andmetest, mis tuleb teabetaotluses märkida.

Teabetaotluses tuleb märkida:

1. Taotletava teabe kirjeldus Tuleb täpsustada, millist konkreetset teavet taotletakse. See aitab adressaadil aru saada,

milles seisneb taotluse sisu ning millistest allikatest või registritest võib teavet otsida.

2. Teabe taotlemise põhjus Vaja on esitada asjaolud, miks teavet vajatakse, ja viide konkreetsele kuriteole, mille

uurimisega seoses teavet küsitakse. See võimaldab hinnata, kas teabe taotlemine on

põhjendatud.

3. Seos isikuga, kelle kohta teavet taotletakse Kui teabetaotlus puudutab konkreetset isikut, tuleb selgitada, kuidas see isik on seotud

kuriteoga – näiteks kas ta on kuriteos kahtlustatav, tunnistaja või ohver. Seos peab olema

selgelt määratletud, et hinnata taotluse proportsionaalsust ja õiguspärasust.

4. Teabe kasutamise eesmärk Tuleb kirjeldada, milleks taotletavat teavet kasutatakse – näiteks menetlustoimingute

ettevalmistamiseks, loa taotlemiseks, kuriteo tõkestamiseks või ennetamiseks. Kui teavet

soovitakse kasutada tõendina, peab see olema taotluses sõnaselgelt märgitud.

50

5. Põhjendus, miks eeldatakse, et teise EL-i liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil või

õiguskaitseasutusel on juurdepääs teabele Uue nõudena tuleb selgitada, miks arvatakse, et teise riigi ühtsel kontaktpunktil või

õiguskaitseasutusel on soovitud teave olemas. Selle eesmärk on vältida nn

kalastamispäringuid, mis koormavad asjatult ühtseid kontaktpunkte.

6. Kiireloomulisuse põhjendus (vajadusel) Kui taotlus esitatakse kiireloomulisena, tuleb põhjendada selle kiireloomulisust kooskõlas

KrMS § 50892 lõikega 3. See aitab teisel riigil prioriseerida ja vajadusel kiirendada

menetlust.

7. Teabe muul eesmärgil kasutamise piirangud Tuleb täpsustada, kas taotletavat teavet soovitakse kasutada ainult taotluses nimetatud

eesmärgil või ka muul otstarbel (nt edaspidises kriminaalmenetluses). Kui soovitakse

laiemat kasutust, tuleb seda samuti põhjendada.

Rootsi direktiiviga kehtestatakse teabetaotlusele varasemast üksikasjalikumad nõuded. Kehtiva

KrMS § 50879 lõikega 1 nähakse ette, et välisriigile esitatavas teabetaotluses tuleb märkida

taotluse esitamise põhjendus, teabe taotlemise põhjus ning seos taotluse esitamise aluseks oleva

põhjuse ja isiku vahel, kelle kohta teavet soovitakse. Direktiiviga nähakse ette poole rohkem

kohustuslikke elemente, mille täitmine annab vastuse kõikidele põhiküsimustele, mis on

teabetaotlusele vastamise otsustamiseks ja vastama asumiseks vajalikud. Selline üksikasjalik

nõuete loetelu aitab tagada, et teabetaotlus annab vastamise seisukohast vajaliku teabe juba

esimesel esitamisel. See omakorda:

 vähendab vajadust esitada täpsustavaid päringuid;

 kiirendab teabetaotluste menetlemist;

 võimaldab tõhusamalt hinnata, kas on alust keelduda teabetaotlusele vastamisest (nt

KrMS § 50891 lõike 1 punktide 1–12 alusel).

Eelkirjeldatud muudetud loetelu kehtestamine seaduses peaks lihtsustama ja kiirendama

teabetaotluse esitamist. Seni kehtinud Rootsi raamotsus nägi eeltoodud taotluse kohustuslike

andmete saamiseks ette vormid, mille pidi kehtiva KrMS § 50879 lõike 2 kohaselt kehtestama

riigisiseselt siseminister. Kuna ühtsed kontaktpunktid eelistasid vormivabadusest tulenevalt

SIENA teabetaotluste tegemisele Interpoli teabevahetuskanalit, otsustati EL-i tasandil vastavate

vormide kasutamisest loobuda. Eeltoodust tulenevalt on eelnõus loobutud vormi

kehtestamiseks volitusnormi andmisest.

4. alljaotis

Omaalgatuslik teabeedastus

§ 50896. Omaalgatuslik teabeedastus

Rootsi direktiivi artiklis 7 käsitletakse omaalgatuslikku teabeedastust ehk teabe edastamist

teabetaotluseta. Sätte eesmärk on tagada, et EL-i liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid ja

pädevad õiguskaitseasutused edastaksid neil olemasolevat teavet enda partneritele teistes EL-i

liikmesriikides omal algatusel siis, kui on alust arvata, et selline teave võib olla kuritegude

tõkestamise, avastamise või uurimise jaoks asjakohane. Kuna teisele EL-i liikmesriigile

teabetaotluse esitamise eelduseks on millegi kriminaalse asetleidmine ja põhjendatud eeldus, et

teisel liikmesriigil on sellega seonduvat teavet, oleks teabe vahetamine teadmislünga tõttu

51

oluliselt piiratum, kui puuduks õiguslik alus teavet omal algatusel edastada. Uurimisasutused

ei ole teadlikud kõikidest kriminaalsetest tegevustest ega oma ülevaadet sellest, milline

kriminaalteave on nende ametivendadele teises riigis teada.

Omal algatusel teabeedastust reguleeritakse kehtiva KrMS §-ga 50884, mis näeb ette võimaluse

edastada PPA kaudu välisriigile asjakohast teavet ilma selleks eelnevat taotlust saamata.

Eelnõuga muudetakse rasket kuritegevust puudutava olemasoleva teabe edastamine

kohustuseks. Omaalgatusliku teabeedastuse sätestamine kohustusena on vajalik selleks, et täita

Rootsi direktiivi põhieesmärki – võimaldada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala

tagamiseks liikmesriikide õiguskaitseasutustele samaväärne juurdepääs teabele, mis on

kättesaadav nende kolleegidele teises liikmesriigis.

Omaalgatusliku teabeedastuse kohta kehtivad teabevahetuse üldreeglid. Näiteks tuleb teave

edastada SIENA kaudu ning kui see ei ole ajutiselt võimalik, tuleb teabe edastamine SIENA-s

esimesel võimalusel fikseerida. Samuti tuleb keeldumisaluste puudumisel ühtset kontaktpunkti

teabevahetusest teavitada (hoida omaalgatusliku teabeedastuse koopias).

Lõikega 1 nähakse ette, et Eestil on kohustus edastada teisele EL-i liikmesriigile teavet

kuritegude kohta, mille EL on määratlenud raskete kuritegudena. Rootsi direktiivi järgi

peetakse rasketeks selliseid kuritegusid, mille eest on taotlevas riigis karistuse ülemmäärana

ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus. Selliseid kuritegusid puudutava teabe edastamist

ei ole otstarbekas jätta liikmesriikide diskretsiooniks, mistõttu muudeti see kohustuslikuks.

Seejuures tuleb silmas pidada, et teabe edastamise kohustuslikkus rakendub ka teabele, mis oli

uurimisasutusel enne Rootsi direktiivi jõustumist ja mida ei ole veel teise EL-i liikmesriigi

ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele või Europolile teatavaks tehtud.

Loetelu kuritegudest, mida peetakse Rootsi direktiivis rasketeks kuritegudeks, sisaldub kehtiva

KrMS § 4896 lõikes 1. See tähendab, et Eesti ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus edastavad

teisele EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omaalgatuslikult ehk

teabetaotluseta teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda KrMS § 4896 lõikes 1

nimetatud (rasket) kuritegu, välja arvatud juhul, kui esineb eelnõukohase KrMS § 50891 lõike 1

punktis 6, 7, 8, 10 või 11 sätestatud keeldumise alus:

 KrMS § 508⁹¹ lõike 1 punkt 6 – teabevahetusluba on vajalik, aga prokuratuur või

kohus on sellest keeldunud. Teatud liiki teabe (käimasoleva kriminaalmenetluse teave,

näiteks teatud jälitustoimingutega kogutud andmed) avaldamine on KrMS § 214 lõike

1 kohaselt prokuratuuri ainupädevuses, kuna kohtueelset menetlust juhib – vastutades

selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse eest – prokuratuur. Kohtumenetluse puhul on

kohtuasja materjalide avalikustamise piiramise üle otsustamine kohtu ainupädevuses.

Kui õigusasutus on loa andmisest keeldunud, on tegemist teadliku otsusega

tasakaalustada uurimise huvid ja õiguste kaitse. Sellise keeldumise eiramine õõnestaks

nii riigisisest kriminaalmenetlusõigust kui ka kohtuliku kontrolli põhimõtet.

 KrMS § 508⁹¹ lõike 1 punkt 7 – teabevahetus kahjustaks põhjendamatult juriidilise

isiku seadusega kaitstud olulisi huve. EL-i koostöö keskmes on kuritegude

menetlemine, kuid see ei tohi põhjendamatult rikkuda ärisaladuste kaitset. Kui teave

sisaldab näiteks äriplaane, tehnoloogilisi saladusi või finantsandmeid, mille avaldamine

ei ole kuriteo menetlemiseks hädavajalik, tuleb neid kaitsta. Selline kaitse vähendab ka

riski, et välisriigi asutused kasutaksid teavet eesmärkidel, mis ei ole seotud kuriteo

uurimisega.

52

KrMS § 508⁹¹ lõike 1 punkt 8 – vastuolu riiklike julgeolekuhuvidega. Teatud

andmed võivad puudutada riigi julgeolekut, mistõttu kuuluvad need erilise riikliku

kaitse alla (teave riigikaitseobjektide kaitsemeetmete kohta, luure käigus saadud teave

jms) ning nende edastamine isegi EL-i partnerile võib ohustada Eesti julgeolekut või

kahjustada koostöösuhteid kolmandate riikidega. Selliste andmete avaldamise üle

otsustamine on liikmesriikide ainupädevuses ja asjaolu, et need võivad sisaldada muu

hulgas kriminaalteavet, ei kohusta liikmesriike sellist teavet vahetama. Seda põhjusel,

et Euroopa Liidu lepingu74 artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei kuulu riigi julgeoleku

küsimused EL-i pädevusse.

 KrMS § 508⁹¹ lõike 1 punkt 10 – oht isiku turvalisusele. Teabevahetuses võib

edastatav teave seada ohtu isiku või tema lähedaste elu ja tervise (eeskätt tunnistaja,

ohvri või salajasele koostööle kaasatud isiku ning nende lähedaste puhul). Kui selline

tõsiseltvõetav oht esineb, prevaleerivad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste harta

artiklist 2 tulenev õigus elule, artiklist 6 tulenev õigus turvalisusele ja artiklist 7 tulenev

õigus eraelu puutumatusele kriminaalmenetluse huvide ees, mistõttu andmete

edastamisest tuleb keelduda.

 KrMS § 508⁹¹ lõike 1 punkt 11 – oluline oht käimasolevale kriminaalmenetlusele.

Kohtueelne menetlus, eelkõige rasket kuritegevust ning piiriüleseid juhtumeid

puudutav, nõuab sageli menetluse täielikku või osalist varjatust, et tagada menetluse

tulemuslikkus. Teabe enneaegne või kontrollimatu avalikustamine võib oluliselt

kahjustada uurimisasutuste võimalust koguda tõendeid, vähendada tunnistajate

koostöövalmidust, kahjustada nende au ja väärikust ning takistada uurimisplaani

elluviimist. Seetõttu on eriti oluline vältida olukordi, kus tahtlik või tahtmatu infoleke

kahjustab kogu menetluse tulemust ja seega riigi õiguskaitse, julgeoleku või isiku

põhiõiguste kaitse eesmärke. Need ei piira põhjendamatult koostööd, vaid väldivad

olukordi, kus koostöö võib kaasa tuua pöördumatut kahju.

Lõikega 2 nähakse ette, et ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus võivad edastada teise

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetamata teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda

kuritegu.

Erinevalt lõikes 1 sätestatud kohustusest edastada teisele EL-i liikmesriigile rasket kuritegevust

puudutavat teavet, on lõike 2 eesmärk seaduse tasandil julgustada uurimisasutusi vahetama

kriminaalteavet oma partneritega teistes EL-i liikmesriikides ka siis, kui see teave ei puuduta

rasket kuritegevust ehk kuritegusid, mis on loetletud KrMS § 4896 lõikes 1. Kuna igasugune

kuritegevus ei oma piiriülest mõõdet ja sellist kriminaalteavet võib olla palju, ei kohustata

Rootsi direktiiviga liikmesriike niisugust teavet vahetama. Eeltoodu aga ei tähenda, et

uurimisasutusel ja ühtsel kontaktpunktil ei peaks olema võimalust vahetada kuritegevust

puudutavat teavet, millest võib nende kolleegidele teistes EL-i liikmesriikides kasu olla.

Uurimisasutus teeb kaalutlusotsuse, hinnates, kas jagatav teave võiks olla teiste EL-i

liikmesriikide kolleegidele kasulik või muutuks see neile pigem koormavaks. Eeskätt saab

sellise otsuse langetada menetleja teabe infosüsteemi sisestamisel või tagantjärele tema juht. Ei

ole mõistlik panna ühtsele kontaktpunktile ülesannet, mis eeldab kogu uurimisasutustes

olemasoleva teabe analüüsi ja hindamist. Seejuures tuleb kaalutlusotsuse tegemisel silmas

pidada, et omal algatusel ei tohi vahetada teavet siis, kui esineb KrMS § 50891 lõike 1

punktides 7–11 sätestatud keeldumise alus, ehk teabevahetus:

a) kahjustaks põhjendamatult juriidilise isiku seadusega kaitstud olulisi huve (KrMS § 50891

lõike 1 punkt 7);

74 Euroopa Liidu toimimise leping, ELT C 202/1, 7.6.2016, lk 1–390.

53

b) läheks vastuollu riiklike julgeolekuhuvidega või kahjustaks neid (KrMS § 50891 lõike 1

punkt 8);

c) oleks selle eesmärki arvestades ebaproportsionaalne (KrMS § 50891 lõike 1 punkt 9);

d) seaks ohtu isiku turvalisuse (KrMS § 50891 lõike 1 punkt 10);

e) võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust (KrMS § 50891 lõike 1

punkt 11).

Lõike 3 järgi kohaldatakse teabe koopia edastamisele KrMS § 50893. See tähendab, et

uurimisasutus peab teabe edastamisel saatma teabe koopia nii Eesti ühtsele kontaktpunktile kui

ka teise EL-i liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile KrMS §-s 50893 sätestatud korras. Erandiks

on vaid olukorrad, kus selline teabeedastus võiks ohustada käimasolevat kriminaalmenetlust,

riigi julgeolekut või isiku turvalisust.

5. alljaotis

Teabeedastus Europolile

§ 50897. Teabeedastus Europolile

Rootsi direktiivi põhjenduse nr 25 kohaselt on Euroopa kodanike turvalisuse ja julgeoleku

tagamiseks oluline, et Europolil oleks vajalik teave, täitmaks oma rolli liidu kriminaalteabe

keskusena, mis toetab pädevaid õiguskaitseasutusi. Seepärast tuleb teabevahetuse üksikjuhtumi

puhul eraldi hinnata, kas Rootsi direktiivi alusel esitatud teabetaotluse või selle alusel vahetatud

teabe koopia või uurimisasutusel olemasolev teave tuleks saata ka Europolile kooskõlas

Europoli määruse artikli 7 lõikega 7.

Europoli määruse artikli 7 kohaselt on liikmesriikidel üldine kohustus teha Europolile

kättesaadavaks kogu teave, mis on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, eelkõige raske

kuritegevuse ja terrorismi ennetamise ja tõkestamise toetamiseks vajalik teave. Artikli 7

lõikega 7 täpsustatakse, et kui liikmesriigi pädev asutus vahetab teavet teise liikmesriigiga või

kolmanda riigiga, peab ta hindama, kas see teave on ka Europoli töö seisukohalt asjakohane,

ning edastama selle Europolile siis, kui teave on Europolile tema ülesannete täitmiseks vajalik.

See tagab, et Europol saab täita oma keskset rolli kuritegevust puudutava teabe kogumisel ja

analüüsimisel, vältides samal ajal olukorda, kus oluline teave jääb liidu õiguskaitsealase

koostöö tasandil kasutamata.

Eeltoodu tähendab, et kui asjaomane kuritegu on hõlmatud Europoli eesmärkidega ehk

puudutab rasket kuritegevust, tuleks vastav teave Europolile edastada.

Rootsi direktiivi artikliga 12 nähakse ette täpsemad reeglid Europolile teabe edastamiseks, mis

võetakse Eesti õigusesse üle kõnesolevas sättes.

Lõikega 1 nähakse ette, et kui vahetatakse teavet kuriteo kohta, mille menetlemise toetamine

on Europoli määruse artikli 3 kohaselt Europoli eesmärk, hindavad ühtne kontaktpunkt ja

uurimisasutus igal üksikjuhul kooskõlas Europoli määruse artikli 7 lõikega 7, kas on vaja

edastada teabetaotluse või selle vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral teabe koopia

Europolile. Europoli määruse I lisa kohaselt on Europoli pädevusse kuuluvad kuriteod:

- terrorism;

- organiseeritud kuritegevus;

- ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega;

- rahapesu;

- tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus;

54

- immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

- inimkaubandus;

- mootorsõidukitega seotud kuritegevus;

- tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine;

- ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

- inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;

- rassism ja ksenofoobia;

- rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel;

- ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja

kunstiteostega;

- kelmus ja pettus;

- liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;

- siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine;

- väljapressimine ja raha väljapressimine;

- toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;

- haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

- raha ja maksevahendi võltsimine;

- arvutikuriteod;

- korruptsioon;

- ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega;

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega;

- keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus;

- ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

- seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist

kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

- genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.

Lõike 2 kohaselt määrab enne Europolile teabe edastamist ühtne kontaktpunkt või

uurimisasutus Europoli määruse artikli 19 kohaselt kindlaks teabe töötlemise eesmärgi ja

võimalikud piirangud.

Kooskõlas andmete omandiõigusega nähakse lõikega 2 ette, et teave, mis algselt saadi teiselt

EL-i liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, saadetakse Europolile ainult juhul, kui see teine riik

on andnud selleks nõusoleku ja kehtestanud teabele kasutamise tingimused. Europol tohib

andmeid töödelda vaid kooskõlas Europoli määruses sätestatud normidega, sealhulgas

eesmärgiga.

Kõik isikuandmed, mida ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus Europolile edastab, peavad

kuuluma Europoli määruse II lisa B jaos sätestatud andmekategooriate hulka. Need on

konkreetselt määratletud andmetüübid, mida tohib töödelda kuritegude ennetamise, uurimise ja

tõkestamise eesmärgil. Lubatud andmekategooriad on järgmised:

1) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja varjunimed;

2) sünniaeg ja -koht;

3) kodakondsus;

4) sugu;

5) elukoht, amet ja asukoht;

6) sotsiaalkindlustuse numbrid, identifitseerimiskoodid, juhiload, isikut tõendavad

dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena

registreerimise numbrid;

7) kuritegude kirjeldus, toimepanemise kuupäev ja liik;

8) teave juriidiliste isikute kohta, kellel on seos uurimise all oleva isikuga;

55

9) teave isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

10) pangakontod ja muud finantskontod;

11) telefoninumbrid, SIM-kaardi numbrid, e-posti aadressid, IP-aadressid ja

veebiplatvormide kasutajakontod;

12) sõidukite registreerimisandmed;

13) tuvastatav vara, mida isik omab või kasutab (nt krüptovara ja kinnisvara).

Andmekategooriate piiramine on vajalik selleks, et tagada:

 andmete asjakohasus ja seotus uurimise eesmärgiga;

 isikuandmete kaitse ning

 vältida liigset andmetöötlust.

See tähendab, et isegi kui uurimisasutusel on ligipääs täiendavatele isikuandmetele, ei tohi neid

Europolile edastada, kui need ei kuulu määruses loetletud kategooriate alla ega ole otseselt

seotud kuritegevuse uurimisega. Näiteks, kuigi uurimisasutustel võib olla ligipääs isiku etnilise

päritolu, poliitiliste vaadete, religioossete uskumuste, terviseandmete või eraelu kohta käivatele

andmetele, ei kuulu need määruses loetletud kategooriate alla ega seega ka vahetamisele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse KrMS-i normitehnilisest märkusest välja viide Rootsi

raamotsusele, kuna Rootsi direktiivi artikli 21 kohaselt tunnistati see alates 2024. aasta

12. detsembrist kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse KrMS-i normitehnilist märkust viitega Rootsi direktiivile

ja direktiivile 2023/2123, et oleks selge, et KrMS-is võetakse üle nende direktiivide sätted.

Eelnõu § 2. KrMSRS-i täiendamine

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse KrMSRS §-ga 259, milles nähakse ette KrMS § 50887 rakendamise

erisus uurimisasutustele SIENA kasutamise suhtes. Rootsi direktiivi artiklis 22 on toodud

võimalus teha Rootsi direktiivi artikli 13 nõuete järgimise suhtes erisus ja rakendada SIENA

täieliku kasutuselevõtu osas pikemat tähtaega. Nii nähaksegi KrMSRS §-ga 259 ette, et KrMS

§-ga 50887 sätestatut kohaldatakse 2027. aasta 12. juunini üksnes nendele uurimisasutustele, kes

on otse ühendatud SIENA-ga.

Maksimaalne üleminekutähtaeg on vajalik selleks, et kõik uurimisasutused ei ole veel

SIENA-ga otse ühendatud. Ühendamisprotsess on alles käimas ning üleminekuperioodil on

kavas lõpule viia uue töövoosüsteemi arendus ja koolitada neid uurimisasutuste ametnikke, kes

ei ole SIENA-t seni kasutanud. Kuna koolitusi viivad läbi töötajad, kelle põhiülesanne on

igapäevane operatiivtöö, ei ole realistlik direktiivi nominaaltähtajast kiiremini üle võtta. Samuti

tuleb arvestada, et kuigi olemasolev töövoosüsteem võimaldab teabevahetust, ei vasta see

täielikult direktiivis sätestatud automatiseerimisnõuetele. Seetõttu ei ole mõistlik koolitada

uurimisasutuste ametnikke vana süsteemi kasutamiseks, kui lähiajal plaanitakse kasutusele

võtta uus lahendus. Seniks, kuni uus töövoosüsteem valmib ja kõik uurimisasutused on

SIENA-ga liidestatud, tagab teabevahetuse toimimise olemasoleva süsteemi kaudu PPA.

Eelnõu § 3. PPVS-i muudatused

Eelnõu §-s 3 on esitatud Rootsi direktiivi rakendamiseks vajalikud PPVS-i muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 parandatakse PPVS § 252 lõike 6 punktis 2 terminikasutust. Kehtiva

PPVS § 252 lõike 6 punktis 2 kasutatud Europoli nimetus ei ole korrektne. Alates Europoli

määruse jõustumisest on Europoli ametlik nimi „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet“.

56

Europoli varasemat ametlikku nime „Euroopa politseiamet“ ei ole Europoli määruse

jõustumisest arvates korrektne kasutada, kuna Europoli määrusega tunnistati kehtetuks

nõukogu otsus 2009/371/JSK75, millega Europol loodi ja milles oli sätestatud selle asutuse

varasem ametlik nimetus.

Eelnõu § 3 punktis 2 täiendatakse PPVS-i uue peatükiga 31, milles nähakse ette teabevahetus

EL-i liikmesriikide vahel ja Europoliga kuritegude avastamise, tõkestamise ja menetluse

läbiviimise eesmärgil. Eelnõu ettevalmistamisel leiti, et kõiki Rootsi direktiivi korrektseks

ülevõtmiseks olulisi sätteid ei ole asjakohane lisada KrMS-i kui peamiselt kriminaalmenetlust

reguleerivasse õigusakti. Seetõttu lisataksegi eelnõu järgi osa regulatsioonist PPVS-i. Lisatavad

normid puudutavad eelkõige ühtse kontaktpunkti toimimist. Kuna ühtne kontaktpunkt on PPA,

siis on sobilik lisada vajalikud sätted PPVS-i kui politsei ülesandeid, õigusi ja korraldust

reguleerivasse seadusesse.

§ 258. Ühtse kontaktpunkti ülesanded

PPA täidab KrMS § 50886 lõikes 1 nimetatud ühtse kontaktpunktina järgmisi ülesandeid:

1) korraldab KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohaselt teabevahetust EL-i liikmesriikide

vahel ja Europoliga (edaspidi käesolevas peatükis teabevahetus);

2) registreerib ja talletab teabevahetuse;

3) tagab teabevahetuse kohta statistika kogumise ja selle nõuetekohase edastamise Euroopa

Komisjonile.

Need ülesanded on enamjaolt sätestatud KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotises, kuid ühtse

kontaktpunkti töö paremaks korraldamiseks on otstarbekas loetleda need ka PPVS-is. Neid

ülesandeid on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas eespool KrMS-i sätete juures.

§ 259. Töövoosüsteem

Rootsi direktiivi kohaselt peavad ühtsed kontaktpunktid kasutusele võtma teatavate

miinimumfunktsioonide ja -suutlikkusega ühtse elektroonilise töövoosüsteemi ning seda

haldama. See on vajalik selleks, et ühtne kontaktpunkt saaks täita tulemuslikult ja tõhusalt kõiki

direktiivikohaseid ülesandeid, eelkõige seoses teabevahetusega. Kõnesoleva sättega võetakse

Eesti õigusesse üle Rootsi direktiivi artikkel 16.

Lõike 1 kohaselt registreerib ja talletab ühtne kontaktpunkt kogu KrMS 19. peatüki 8. jao

10. jaotises nimetatud teabevahetuse ning tagab sellekohase statistika kogumise

töövoosüsteemis. Normi eesmärk on sätestada töövoosüsteemi olemasolu, mis võimaldab

ühtsel kontaktpunktil hallata kogu teabevahetust ning koguda ja analüüsida teabevahetuse

statistikat. Süsteem peab vastama Rootsi direktiivis sätestatud miinimumnõuetele, võimaldades

seeläbi usaldusväärset, turvalist ja jälgitavat andmevahetust.

Juba praegu on ühtsel kontaktpunktil elektrooniline töövoosüsteem kasutusel. See on praegu

eelkõige PPA SIRENE büroo juhtumihaldus- ja töövoosüsteem. Olemasolev elektrooniline

töövoosüsteem ei vasta aga Rootsi direktiiviga ettenähtud nõuetele, eelkõige automatiseerituse

osas, sest praegu tehakse palju tööd käsitsi. Ühtne kontaktpunkt vastutab ka praegu

lõppkasutajate taotluste alusel linkide loomise, märgendite ehk n-ö lippude lisamise, laienduste

75 Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009,

lk 37–66).

57

ja SIS-i Eesti hoiatusteadete kättesaadavuse piiramise eest. Ühtse kontaktpunkti ametnikud

kontrollivad kõiki saabuvaid teabetaotlusi enne konkreetsetele juhtumit lahendavatele

ametnikele määramist käsitsi ning kopeerivad ja kleebivad käsitsi Schengeni ID-d, nimed jm

vajalikud andmed teistesse asjakohastesse infosüsteemidesse. Eri andmekomplektide vahel

navigeerimisel on vormi kinnitamiseks juhtumile vaja teha mitu klõpsu.

Automatiseerimise puudumine võib kaasa tuua ebatõhusa ja aeglase teabe vahetamise ning

ohustada kuritegudele tõhusat reageerimist nii Eestis kui ka teistes EL-i liikmesriikides.

Seetõttu on vaja parandada olemasolevat töökorraldust ning tagada ametnikele tänapäevased ja

EL-i nõuetele vastavad töövahendid ja IT-lahendused.

Lõikega 2 nähakse ette, et töövoosüsteemi vastutav töötleja ehk asutus, kes teeb otsuse

töötlemise teatavate põhielementide kohta, on PPA. Tema määrab kindlaks andmete töötlemise

eesmärgid ja vahendid ehk andmete töötlemise põhjuse ja viisi, arvestades nii käesoleva

eelnõuga seatavaid ülesandeid kui ka kehtivas õiguses sätestatud andmekaitsereegleid. See roll

paneb PPA-le olulised ülesanded ja kohustused nii andmekaitse kui ka töövoosüsteemi

haldamise seisukohast. PPA ülesanded vastutava töötlejana on järgmised:

1. Töövoosüsteemi loomine ja haldamine:

 tagab, et töövoosüsteem vastab KrMS-is sätestatud miinimumfunktsioonidele ja

-nõuetele;

 loob süsteemi, mis võimaldab ühtsel kontaktpunktil täita KrMS-ist tulenevaid

teabevahetusülesandeid tõhusalt, kiirelt ja turvaliselt.

2. Andmetöötluse eesmärkide määratlemine ja järelevalve:

 määrab kindlaks, milliseid andmeid töövoosüsteemis töödeldakse ning kuidas

andmete töötlemine toimub, lähtudes Rootsi direktiivis ja riigi seadustes

sätestatust;

 jälgib, et andmete töötlemine oleks vajalik, proportsionaalne ja eesmärgipärane.

3. Andmekaitse ja infoturbe tagamine:

 rakendab tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada andmete turvalisus ning

konfidentsiaalsus, vältida loata juurdepääsu, kaotsiminekut, hävimist või

väärkasutust;

 veendub, et andmetöötlus on kooskõlas EL-i üldise andmekaitseregulatsiooni ja

IKS-iga.

4. Koolitus ja juhendamine:

 tagab, et kõik töötajad, kes tegelevad töövoosüsteemiga, on teadlikud

andmekaitsenõuetest ja direktiivis sätestatud ülesannetest;

 pakub vajalikku väljaõpet süsteemi kasutamiseks ja andmete õiguspäraseks

töötlemiseks.

5. Koostöö teiste osapooltega:

 teeb koostööd teiste EL-i liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja

õiguskaitseasutustega;

 koordineerib riiklikul tasandil uurimisasutuste vajadusi ja tagab töövoosüsteemi

kasutamise ühtsuse.

PPA kohustused vastutava töötlejana on järgmised:

58

1. Õigusaktide järgimine: PPA peab täitma kõiki KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotises

sätestatud nõudeid ning tagama, et andmetöötlus toimub kooskõlas Eesti seadustega ja

EL-i õigusraamistikuga.

2. Andmesubjektide õiguste tagamine: PPA vastutab selle eest, et andmesubjektidel

oleksid tagatud kõik seadusest tulenevad õigused, nagu juurdepääs isikuandmetele,

andmete parandamine ja kustutamine, kui see on õigustatud.

3. Riskijuhtimine ja auditid: PPA peab hindama töövoosüsteemiga seotud riske ning

tagama, et süsteem on regulaarselt auditeeritud. See hõlmab infoturbe hindamisi ja

vastavuskontrolle.

4. Teavitamine rikkumise korral: kui töövoosüsteemis esineb andmekaitserikkumine,

on PPA kohustatud sellest teavitama järelevalveasutust (Andmekaitse Inspektsiooni)

ning vajaduse korral ka andmesubjekte.

5. Tehnoloogiline arendamine: PPA peab tagama töövoosüsteemi ajakohasuse, et see

vastaks pidevalt muutuvatele tehnoloogilistele ja õiguslikele nõuetele.

Selleks et töövoosüsteem tõhusalt ja õiguspäraselt toimiks, on vaja lisaks seaduses sätestatule

näha alamaktis ette teatud nõuded. Nii antakse lõikega 3 valdkonna eest vastutavale ministrile

ehk siseministrile õigus kehtestada nõuded töövoosüsteemi toimimisele, ülesehitusele ja

haldamisele ning selle andmete töötlemisele, logimisele, kontrollile, juurdepääsule,

väljastatavale statistikale ja järelevalvele (rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 2).

Siseministri määrusega kehtestatakse töövoosüsteemi kasutusele võtmise ja haldamise

tingimused, mis tagavad Rootsi direktiivi artikli 16 lõike 1 nõuetele vastava elektroonilise

juhtumite haldamise süsteemi. See hõlmab süsteemi arhitektuuri, rahvusvaheliste

teabevahetuskanalitega (Europoli SIENA, Schengeni SIRENE, Interpoli i24/7) liidestatust ning

nõudeid andmete töötlemisele, statistika kogumisele, logimisele ja turvatasemele.

Määruses määratletakse süsteemi haldaja ja vastutava töötleja (PPA) ülesanded ning

reguleeritakse töövoosüsteemile juurdepääsu tingimusi, lõppkasutajate õigusi ja kohustusi ning

regulaarset kontrolli ja järelevalvet. Lisaks nähakse ette kohustus koguda ja esitada statistikat

rahvusvahelise teabevahetuse kohta, et tagada süsteemi töökindlus, õiguslik vastavus ja tõhusus

ning toetada poliitikakujundamist ja aruandlust Euroopa Komisjoni suunal.

Isikuandmete töötlemise toiminguid tuleb töövoosüsteemis logida. Andmete väljastamise

seaduslikkuse tagamiseks nähakse PPVS § 259 lõike 3 alusel kehtestatavas rakendusaktis ette,

et isikuandmete töötlemise toimingud logitakse. Logimise kohustust kohaldatakse kõikidele

töötlemistoimingutele, mis teostatakse automatiseeritud viisil ehk infotehnoloogilise lahenduse

abil.

Ühtne kontaktpunkt peab läbi mõtlema, millisel viisil teabetaotluse põhjendatuse kontrollimist

korraldada (kas käsitsi või rakendatakse automaatkontrolle, mis annavad teatud kriteeriumide

esinemisel häireteate). See peab toimima selliselt, et oleks võimalik leida vastuseid järgmistele

küsimustele: mida keegi põhjustas (st kasutas), millal ta seda tegi ning milliseid vahendeid ta

rakendas. Samuti peaks logimine aitama vastata küsimustele süsteemi seisundi kohta: kellel

olid pääsuõigused, millised need olid ja millises ajavahemikus need kehtisid. IT-süsteemide

usaldusväärse töö tagamiseks on vajalik, et infokoosluses saaksid logitud kõik turbe seisukohalt

kriitilised sündmused. Logimise eesmärk on aidata mõista, miks ja kuidas leidsid IT-

süsteemides ja rakendustes aset olulised muutused, et hinnata süsteemide ja rakenduste turvet.

Andmekaitse seisukohast on logimise eesmärk tagada, et automatiseeritud töötlemisel säilib

jälg teostatud toimingu kohta, mis võimaldab kontrollida töötlemise õiguspärasust ning hinnata

tehtud toimingute vastavust kehtestatud nõuetele.

59

Logisid tuleb pidada järgmiste isikuandmete töötlemise toimingute kohta:

1) avalikustamine;

2) edastamine;

3) kogumine;

4) kustutamine;

5) lugemine;

6) muutmine;

7) ühendamine.

Logisid kasutatakse üksnes isikuandmete töötlemise toimingute seaduslikkuse kontrollimiseks,

siseseireks, isikuandmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks ning kriminaalmenetluses.

Logimine on vajalik selleks, et näiteks andmelekke korral oleks võimalik tuvastada isikuid, kes

on neid andmeid lugenud või teisele isikule edastanud.

Rakendusaktis nähakse ette, et logiandmeid säilitatakse kaks aastat isikuandmete töötlemise

toimingu tegemisest arvates. Kuna ka logid on isikuandmed, tuleb säilitamise põhimõtte

täitmiseks kehtestada logide säilitamise tähtajad ning need säilitamise tähtaja möödumisel

jäädavalt kustutada. Logiandmete säilitamise tähtaja seadmisel on lähtutud mitmetest teguritest,

sealhulgas õiguslikest nõuetest, turvalisusest, andmekaitse ja andmeturbe põhimõtetest ning

organisatsiooni spetsiifilistest vajadustest. Logide säilitamise tähtaeg peab arvestama

andmekaitse põhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsuse, vajalikkuse ja piiratud säilitamise

põhimõtteid, nagu on sätestatud EL-i isikuandmete kaitse regulatsioonides (nt direktiiv

2016/680).

1. Turvalisus. Logiandmed võivad olla olulised turvaintsidentide uurimisel ja

lahendamisel. Tavaliselt on soovitatav säilitada logiandmeid piisavalt kaua, et katta

võimalikud turvaohtude avastamise ja uurimise vajadused.

2. Andmekaitse põhimõtted. Õiguskaitsedirektiivis nõutakse, et isikuandmeid,

sealhulgas logiandmeid, säilitatakse ainult nii kaua, kui see on vajalik nende kogumise

eesmärgi täitmiseks. See tähendab, et logiandmete säilitamise periood peaks olema

proportsionaalne nende kasutuseesmärkidega.

3. Organisatsiooni vajadused. Arvestama peab ka seda, kui kaua on logiandmed

vajalikud organisatsiooni tegevuse ja operatiivsete vajaduste seisukohalt. See võib

hõlmata vajadust tõendada andmete töötlemisega seonduvaid tegevusi või muud olulist

teavet.

Kuna tegemist on süütegude menetlemisega seotud andmetöötluse ja -edastusega, siis nähakse

määruses ette logide säilitamise tähtaeg, mis lähtub väärkasutuste karistatavuse

aegumistähtaegadest. Kuna logiandmeid kasutatakse turvalisuse tagamiseks ja

turvaintsidentide uurimiseks, on asjakohane säilitada neid kahe aasta jooksul. Arvestades, et

AvTS § 541 lõike 1 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise

või väljastamise näol tegemist väärteoga, mille aegumistähtaeg on KarS § 81 lõike 3 kohaselt

üldreeglina kaks aastat, ja et avaliku teenistuse seaduse § 77 lõike 1 kohaselt on

distsiplinaarrikkumise aegumistähtaeg samuti kaks aastat, on põhjendatud ka logide säilitamine

vastava aja, s.o kahe aasta jooksul.

Rootsi direktiivi artikliga 18 nähakse EL-i liikmesriikidele ette kohustus esitada Euroopa

Komisjonile teabevahetuse kohta statistikat. Selleks et Rootsi direktiivist tulenevat kohustust

paremini täita, nähakse rakendusaktis ette, et ühtne kontaktpunkt esitab iga aasta 1. märtsiks

Euroopa Komisjonile teabevahetuse statistika eelmise kalendriaasta jooksul teiste EL-i

liikmesriikidega toimunud teabevahetuse kohta. Selline nõue tuleneb Rootsi direktiivi artikli 18

lõikest 1. Määruses tuuakse õigusselguse huvides välja, millist statistikat ühtne kontaktpunkt

60

kogub ja Euroopa Komisjonile esitab. Tegemist on Rootsi direktiivi artikli 18 lõikes 2 esitatud

loeteluga. Statistika kogumise eesmärk on tagada EL-is teabevahetuse läbipaistvus ja hinnata

liikmesriikide vahelist koostööd. Iga punkt hõlmab konkreetset andmeliiki, mida kogutakse

järjepidevalt ning esitatakse Euroopa Komisjonile regulaarselt. Selle järgi hõlmab statistika

vähemalt järgmisi andmeid:

1) ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluste arv – näitab, kui aktiivselt Eesti

kasutab võimalust taotleda kriminaalmenetluses vajalikku teavet teistelt EL-i liikmesriikidelt.

Näiteks kui uurimisasutus saadab teabetaotluse Saksamaa kontaktpunktile, kajastub see

statistikas ühe juhtumina;

2) EL-i liikmesriigi teabetaotluste arv – illustreerib, kui sageli pöörduvad teised liikmesriigid

Eesti poole kriminaalmenetlusega seotud teabe saamiseks. Näiteks võib Soome kontaktpunkt

paluda Eesti ametiasutustel kinnitada isiku Eestis viibimist kindlal ajahetkel;

3) EL-i liikmesriikide ja kiireloomulisuse kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel on ühtne

kontaktpunkt või uurimisasutus teavet edastanud – näitab, milliste riikide taotlustele on

Eesti vastanud ning kas taotlused olid märgitud kiireloomuliseks. Näiteks kui Läti ühtne

kontaktpunkt märgib, et teavet on vaja viivitamata, kajastub see statistikas kui kiireloomuline

vastus Lätile;

4) EL-i liikmesriikide ja keeldumise aluste kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse

kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, mille alusel teabeedastusest on

KrMS § 50891 lõike 1 alusel keeldutud – kogutakse infot juhtumite kohta, kus teabeedastusest

keelduti, viidates KrMS § 50891 lõikele 1. Näiteks võib keeldumise aluseks olla oht isiku

turvalisusele või teabele ligipääsu puudumine. Statistika aitab hinnata, kui sageli ja millistel

alustel keeldutakse koostööst;

5) EL-i liikmesriikide kaupa selliste teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või

õiguskaitseasutuse teabetaotluste arv, millele vastamise tähtajast on KrMS § 50892 lõike 4

punkti 2 alusel kõrvale kaldutud – ilmestab olukordi, kus vastamise tähtaega ei ole järgitud

põhjusel, et teabeedastuseks on vaja teabevahetusluba. Statistika aitab Euroopa Komisjonil

jälgida, kui tihti ja millistes olukordades liikmesriigid tähtaja ületavad.

§ 2510. Töövoosüsteemi andmed

Paragrahviga 2510 sätestatakse töövoosüsteemis registreeritavad andmed, mis on vajalikud EL-i

liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide, õiguskaitseasutuste ja Europoli vahelise teabevahetuse

dokumenteerimiseks ja haldamiseks.

Sätestatakse, milliseid andmeid töövoosüsteemis töödeldakse KrMS 19. peatüki 8. jao

10. jaotises reguleeritud rahvusvahelise õiguskaitsealase teabevahetuse käigus. Säte on vajalik,

et tagada:

 selgus ja ühtne arusaam sellest, millised andmekategooriad peavad olema

töövoosüsteemis dokumenteeritud;

 kooskõla EL-i õigusega, sealhulgas Europoli määrusega;

 läbipaistvus ja jälgitavus piiriüleses teabevahetuses;

 andmetöötluse eesmärgipärasus ning isikuandmete kaitse nõuete täitmine.

Töövoosüsteemis kajastatakse teabetaotluste ja teabeedastuste menetlusega seotud

põhiandmeid, sealhulgas taotluse sisu, täpsustused, puudused ja tähtaegade järgimine, samuti

teabevahetus ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuste vahel. Regulatsioon aitab tagada

menetlusinfo struktureeritusse ja läbipaistvuse ning loob aluse usaldusväärse statistika

kogumiseks ja tööprotsesside auditeerimiseks.

61

Rootsi direktiivi artikli 9 lõike 2 kohaselt peab kriminaalmenetluses toimuva isikuandmete

töötlemise ulatus olema piisavalt selgelt sätestatud liikmesriigi riigisiseses õiguses. Selle nõude

täitmiseks ning töötlemise seaduslikkuse ja õigusselguse tagamiseks sätestatakse

töövoosüsteemis töödeldavate isikuandmete kategooriad, lähtudes Europoli määruse II lisa

B jaos sätestatud andmekategooriatest, mille töötlust peetakse kuritegude ennetamise,

avastamise ja uurimise eesmärgil vajalikuks. Lisaks eelnimetatud nn Europoli isikuandmete

kategooriatele, mis on faktipõhised – näiteks registripäringutest või dokumentidest pärinevad

andmed – võetakse direktiivi ülevõtmisel arvesse vajadust töödelda teavet, mis on saadud

uurimisasutuse või välisriigi õiguskaitseasutuse seadusega lubatud toimingute (näiteks

ülekuulamised) käigus, sealhulgas jälitustegevuse raames või vihje kaudu. Ehkki sellise teabe

tõeväärtus võib olla ebaselge, täpsustamist või tõendamist vajav, on niisuguse menetlusteabe

või menetluseelse teabe kiire vahetamine vajalik tõhusaks kuritegude avastamiseks ja

tõkestamiseks, aga ka toimepandud kuritegude puhul toimepanijate ja muu tõendusteabe

leidmiseks. Seetõttu tuleb töövoosüsteemis sellise teabe puhul selgelt märkida, et tegemist on

teabega, mis ei pruugi kajastada faktilist asjaolu, vaid võib põhineda hinnangutel, oletustel

(inimallikatelt saadud vihjetel või ütlustel), ning et need andmed tuleb kustutada või parandada

koheselt, kui selguvad täpsemad asjaolud. Samuti tuleb märkida, et ehkki sellise teabe

kasutamine võib olla oluline teabetaotluse või -edastuse menetlemisel, on andmete töötlemine

lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik konkreetse kuriteo avastamiseks, tõkestamiseks või

menetlemiseks, ning see ei ole mõeldud kuulujuttude või kontrollimata oletuste kogumiseks.

Selliselt tagatakse, et töövoosüsteemis kajastuv teave oleks asjakohane ja eesmärgipärane ning

selle kasutamine oleks kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, isegi kui selle

tõeväärtus võib algfaasis olla veel väljaselgitamisel.

Rootsi direktiivi artikliga 16 sätestatakse kohustus neid andmeid koguda ja selliselt liigitada

selleks, et täita Rootsi direktiivi artiklist 19 tulenevat aruandluskohustust. Andmete määratud

kujul kogumise eesmärk on lihtsustada andmeanalüüsi, teostada järelevalvet liikmesriikide

poolt direktiivi ülevõtmise ja täitmise üle ning paremini tuvastada andmete pinnalt ilmnevaid

regulatsiooni probleemkohti. Sama eesmärki täidab ka EL-i liikmesriikide poolt iga-aastase

statistika esitamine Euroopa Komisjonile.

PPVS § 2510 koosneb neljast lõikest, milles on eristatud andmete kogumine vastavalt

menetlustoimingu liigile:

1. lõige 1 – andmed, mis dokumenteeritakse teise EL-i liikmesriigi taotlusele vastamisel,

sealhulgas taotluse sisu, isikuandmed, kiireloomulisus, puudused, selgitused, vastuse

sisu ja tähtaegadest kinnipidamine;

2. lõige 2 – andmed, mis dokumenteeritakse Eesti-poolse taotluse esitamisel, sealhulgas

taotluse sisu, isikuandmed, koopia edastamise andmed ja võimalik kiireloomulisus;

3. lõige 3 – andmed omaalgatusliku teabeedastuse kohta, sealhulgas edastatud teabe sisu

ja koopia;

4. lõige 4 – andmed Europolile edastatud teabe kohta, sealhulgas teave, isikuandmed,

koopia ja lisaselgitused.

Kõigis lõigetes on keskne element isikuandmete töötlemine vastavalt Europoli määruse lisas II

sätestatud kategooriatele. See on vajalik nii EL-i õigusest tuleneva kohustuse kui ka menetluste

ühtlustamise eesmärgil.

Sätte rakendamine suurendab andmetöötluse läbipaistvust, kuna töövoosüsteem võimaldab:

 dokumenteerida iga teabevahetuse etappi;

 jälgida tähtaegade järgimist;

 põhjendada otsuseid, sealhulgas teabeedastusest keeldumist.

62

Isikuandmete töötlemisel järgitakse IKS-i ja Europoli määruse nõudeid. Sätte sõnastus välistab

ebaseadusliku või eesmärgipäratult laia andmekogumise.

§ 2511. Töövoosüsteemi andmete säilitamine

Lõikega 1 nähakse ette, et töövoosüsteemis säilitatakse isikuandmeid kuni kaks aastat

teabevahetuse lõppemisest arvates, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

Lõike 1 eesmärk on määrata isikuandmete säilitamise tähtaeg töövoosüsteemis, lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest ja Rootsi direktiivi artikli 16 lõike 3 nõudest, mille kohaselt

tuleb andmeid säilitada vaid nii kaua, kui see on vajalik ühtse kontaktpunkti ülesannete

täitmiseks. Üldreeglina on selleks piisavaks ajaks kaks aastat pärast teabevahetuse lõppu.

Samas ei säilitata vaikimisi kõiki andmeid kogu selle perioodi vältel – Rootsi direktiivi

artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb hiljemalt kuus kuud pärast teabevahetuse lõppu hinnata, kas

andmete säilitamine on jätkuvalt vajalik, ning kustutada need enne maksimaalse tähtaja

saabumist siis, kui nende säilitamine ei ole enam põhjendatud.

Kaheaastase säilitamistähtaja kehtestamine lähtub vajadusest tagada andmete kättesaadavus

perioodi jooksul, mil võib osutuda vajalikuks kontrollida direktiivikohase andmetöötluse

õiguspärasust. Rootsi direktiivi artikli 18 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid edastama

Euroopa Komisjonile kord aastas statistika direktiivikohase andmetöötluse kohta ning

Komisjoni poolt statistika koondamise ja võrdlemise käigus võivad ilmneda viited

andmetöötlusnõuete rikkumistele. Rikkumiste kontrollimiseks peab liikmesriigil olema

võimalik andmeid säilitada ja vajaduse korral taasisikustada selleks, et tagada andmesubjektide

õiguste kaitse ning võtta rikkumiskahtluse tõeks osutumisel toimepanijad vastutusele. Kuna

eelkirjeldatud rikkumised saavad olla valdavalt distsiplinaarsüüteod, mille aegumistähtaeg on

avaliku teenistuse seaduse § 77 lõike 1 kohaselt kaks aastat alates süüteo toimepanemisest, on

ka töövoosüsteemis isikuandmete säilitamise tähtaeg määratud samaks perioodiks. Seeläbi on

säilitustähtaeg piiratud üksnes hädavajalikuga, tagades tasakaalu järelevalve- ja

aruandlusvajaduste ning isikuandmete kaitse põhimõtete vahel.

Samas sätestatakse lõikega 2 selged erandid, mille puhul võib isikuandmeid säilitada kauem

kui kaks aastat. Töövoosüsteemis võib säilitada teabevahetuse isikuandmeid üle kahe aasta

teabevahetuse lõppemisest arvates, kuni infosüsteemis POLIS, Schengeni infosüsteemi

riiklikus registris või Interpoli andmebaasides on andmesubjekti kohta kehtiv tagaotsimisteade

või muu hoiatusteade. Pikem säilitamine on põhjendatud olukorras, kus teabevahetus

konkreetse isiku kohta on kestva iseloomuga, näiteks kui kriminaalmenetlus kestab üle kahe

aasta või kui õiguskaitseasutus esitab sama isiku kohta korduvalt teabetaotlusi. Kui

õiguskaitseasutus uurib ohtlikku kurjategijat, kes on vabaduses, või kuritegeliku võrgustiku

liikmeid ja toimimist, võivad õiguskaitseasutused vajada pidevat teabevahetust isikute

liikumiste, viibimiste või suhtlusringkonna kohta, et koguda tõendeid ning planeerida edasisi

tegevusi. Samuti võib pideva ja kahest aastast pikema teabevahetuse säilitamine koos

isikuandmete säilitamisega olla põhjendatud selleks, et tuvastada tagaotsitava või teadmata

kadunud isiku asukoht. Sellistel juhtudel on oluline, et kogu varasem teabevahetus oleks üheselt

jälgitav ja kättesaadav, vältimaks töö dubleerimist, põhjendamatuid päringuid ning viivitusi

teabe edastuses ja menetluses. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et isegi kui on põhjendatud

andmete säilitamine kauem kui kaks aastat, tuleb tagada, et iga kuue kuu tagant hinnatakse

nende andmete säilitamise vajalikkust ja kui isikuandmete säilitamise vajadus on ära langenud,

siis need andmed kustutatakse töövoosüsteemist (täpsemalt kajastatud lõike 3 selgitustes).

Lõikega 3 nähakse ette, et ühtne kontaktpunkt hindab töövoosüsteemis teabevahetuse

isikuandmete töötlemise jätkamise vajalikkust ja proportsionaalsust esimest korda kuue kuu

63

jooksul teabevahetuse lõppemisest arvates ning seejärel korrapäraselt vähemalt iga kuue kuu

tagant. Iga hindamisetapi lõpetamisel kustutatakse need andmed, mille suhtes on ära langenud

selle teabe töötlemise vajadus. Sättega võetakse üle Rootsi direktiivi artikli 16 lõige 4, mille

järgi liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt vaatab esimest korda hiljemalt kuus kuud

pärast teabevahetuse lõppu ja seejärel korrapäraselt üle, et juhtumite töövoosüsteem sisaldab

isikuandmeid ainult seni, kuni see on vajalik ja proportsionaalne, et ühtne kontaktpunkt saaks

täita talle Rootsi direktiiviga pandud ülesandeid, ning et selles sisalduvad isikuandmed

kustutatakse seejärel jäädavalt.

Teabevahetuse lõppemine määratletakse seoses ülesannete täitmisega ühe teema, subjekti või

objekti kohta. Teabevahetus loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik ülesanded, mis on seotud

viimasena registreeritud sõnumiga. Kui ülesanded on täidetud, loetakse teabevahetus lõppenuks

ning alates sellest hetkest hakkab ühtne kontaktpunkt hindama, kas isikuandmete töötlemine,

sealhulgas nende säilitamine, on endiselt vajalik ja proportsionaalne.

Sätte eesmärk on tagada, et isikuandmete töötlemine oleks kooskõlas EL-i õigusnormidega,

täpsemalt direktiiviga (EL) 2016/680, mis käsitleb isikuandmete kaitset õigus- ja õiguskaitse

valdkonnas. Kõik isikuandmete töötlemise toimingud peavad olema vajalikud,

proportsionaalsed ja kooskõlas kehtivate säilitamise tähtaegadega. Ühtne kontaktpunkt on

kohustatud regulaarsete hindamiste käigus tagama, et isikuandmete töötlemine ei riku

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kaitse riske. Konkreetsemalt tähendab see, et ühtne

kontaktpunkt peab hindama, kas teabevahetuses sisalduvate isikuandmete säilitamine on

jätkuvalt vajalik ja proportsionaalne, arvestades andmesubjektide õigusi. Kui isikuandmete

töötlemise eesmärgid on täidetud ja säilitamise alused on kadunud, tuleb andmed viivitamata

kustutada.

Hindamine peab toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul pärast teabevahetuse lõppemist, mis

tähendab, et ühtne kontaktpunkt peab vaatama läbi, kas andmete säilitamine on jätkuvalt

õigustatud. Kui andmete säilitamise eesmärgid on saavutatud ja andmed ei ole enam vajalikud,

tuleb need viivitamata kustutada. Kui andmete säilitamine on endiselt vajalik, määrab ühtne

kontaktpunkt kui eelnõukohase PPVS § 258 punkti 1 kohaselt KrMS 19. peatüki 8. jao

10. jaotises reguleeritud teabevahetuse korraldaja, uue tähtaja, mille jooksul tuleb andmete

vajalikkust ja proportsionaalsust jätkuvalt hinnata.

Ühtse kontaktpunkti poolt andmete säilitamise vajaduse regulaarne hindamine tagab, et

isikuandmeid ei töödelda kauem kui vajalik, ning et see on kooskõlas proportsionaalsuse ja

eesmärgipärasuse põhimõtetega. Samuti aitab see tagada, et isikuandmete töötlemine vastab

direktiivis (EL) 2016/680 kehtestatud säilitamise ja läbivaatamise tähtaegadele, pakkudes

andmesubjektidele vajalikku kaitset.

Andmete usaldusväärsuse põhimõtte kohaselt tuleb ebaõiged, mittetäielikud või aegunud

isikuandmed parandada, kustutada või nende töötlemist piirata ning teavitada sellest andmete

vastuvõtjaid viivitamata. Seda põhimõtet küll PPVS-is ei sätestata (tuuakse välja PPVS § 259

lõike 3 alusel kehtestatavas rakendusaktis), kuid on oluline rõhutada, et isikuandmed peavad

olema täpsed, ajakohased ja õiged, et nende töötlemine oleks seaduslik ning eesmärgipärane.

Andmete täpsuse ja ajakohasuse nõue tähendab seda, et töödeldavad isikuandmed peavad

olema tõesed ning täpsed. Kui selgub, et andmed on valed, mittetäielikud või aegunud, tuleb

vastutaval töötlejal võtta viivitamata meetmeid nende parandamiseks või kustutamiseks. See

välistab olukorra, kus valedel või aegunud andmetel põhinevad otsused võivad isikut

kahjustada. Kui andmed on juba edastatud kolmandatele isikutele (näiteks teiste EL-i

liikmesriigi õiguskaitseasutustele), tuleb neid teavitada muudatustest, tagamaks, et ka nende

64

käsutuses olevad andmed oleksid täpsed ja ajakohased. See aitab vältida ebaõigete andmete

levimist ja kasutamist. Kui andmete täpsuse või täielikkuse suhtes on kahtlusi, tuleb andmete

töötlemine ajutiselt peatada või piirata, kuni probleem on lahendatud.

See põhimõte vastab IKS § 22 lõikele 2, millega sätestatakse, et isikuandmete töötlemisel peab

vastutav töötleja tagama, et andmed oleksid täpsed, ajakohased ja usaldusväärsed. Kui

isikuandmed osutuvad ebaõigeks või mittetäielikuks, tuleb need vastutava töötleja algatusel või

andmesubjekti nõudel parandada või täiendada. Lisaks on oluline IKS § 27 lõige 1, sest selles

nõutakse, et ebaõigete andmete töötlemise korral tuleb andmete töötlemine lõpetada või piirata

ning võtta meetmed isiku õiguste kaitsmiseks.

Kuna töövoosüsteemis on sellised andmed, mis vastavad AvTS § 35 lõikele 1, tuleb need

tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Andbesubjektide ja teiste isikute

juurdepääsuõigust tuleb piirata näiteks jAvTS § 35 lõike 1 punktides 1 (kriminaalmenetluses

kogutud teave, mis ei kuulu avaldamisele), 3 (teave, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi

välissuhtlust), 51 (teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks

tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist), 11 (teave

süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist) ja 12 (isikuandmed, kui

nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust)

sätestatud alusel. See tähendab järgmist:

1. Juurdepääsupiirang: andmetele on seatud piirangud, mis tähendab, et need andmed ei

ole avalikkusele vabalt kättesaadavad. Neile pääseb ligi ainult kindlaksmääratud isikute

ring, kellel on seaduslik alus ja vajadus nende andmetega tutvuda.

2. Asutusesisene kasutamine: andmed on määratud kasutamiseks ainult asjaomase

asutuse sees. Need andmed on mõeldud üksnes asutuse töötajatele või ametnikele, kes

vajavad neid oma tööülesannete täitmiseks. Sellise teabe edastamine väljapoole asutust

on keelatud või rangelt piiratud.

Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt täiendatakse PPVS-i normitehnilist märkust viitega Rootsi

direktiivile, et oleks selge, et PPVS-is võetakse üle teatavad Rootsi direktiivi sätted.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele uued terminid, nagu „ühtne kontaktpunkt“,

„õiguskaitseasutus“, „teabevahetusluba“, „töövoosüsteem“, „otse juurdepääsetav teave“ ja

„kaudselt juurdepääsetav teave“ ning „uurimisasutuse omaalgatuslik teabeedastus“. Uute

terminite tähendust on selgitatud seletuskirjas konkreetsete sätete selgituste juures.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus EL-i õigusega. Eelnõuga viiakse KrMS-i ja PPVS-i regulatsioon

vastavusse Rootsi direktiiviga ning KrMS-i täiendatakse viitega direktiivile 2023/2123.

Direktiivide ülevõtmise kohta on seletuskirja lisades 1 ja 2 esitatud võrdlustabelid.

6. Seaduse mõjud

Direktiivi 2023/2123 ülevõtmisega mõjusid ei kaasne, mistõttu neid siin ei hinnata.

65

Rootsi direktiivi eelnõu menetlemisel koostas Euroopa Komisjon selle kohta mõjuanalüüsi76.

Eelnõu koostajad pidasid vajalikuks teatud mõjusid täiendavalt hinnata. Mõjuanalüüsis on

valitud lähenemisviis, mille kohaselt kirjeldatakse valdkonna mõjusid tervikuna, pannes

mõnevõrra suuremat rõhku muudatustele, mille suhtes on Rootsi direktiiv EL-i liikmesriikidele

otsustusruumi jätnud või mis on olemuselt ulatuslikuma mõjuga. Arvestades muudatuste hulka,

ei ole mõjuanalüüsis kajastatud väga vähese mõjuga muudatused.

Eelnõuga kavandatakse järgmisi suurema mõjuga muudatusi:

1) teabevahetuse tõhustamine, sealhulgas teabevahetuse tähtaja lühenemine, SIENA

kasutamine ja isikuandmete kaitse tagamine;

2) ühtse kontaktpunkti senisest suurem roll teabevahetuse koordineerijana.

6.1. Kavandatav muudatus: teabevahetuse tõhustamine, sealhulgas SIENA kasutamine

ja isikuandmete kaitse tagamine

Eelnõu kohaselt sätestatakse seaduse tasandil kuritegevust puudutava teabe kättesaadavuse ja

sellele samaväärse juurdepääsu põhimõte. Selle järgi vahetatakse teise EL-i liikmesriigi

õiguskaitseasutuse ja Europoliga kuritegude avastamise, tõkestamise ja kriminaalmenetluse

läbiviimise eesmärgil teavet samadel tingimustel ja ulatuses kui riigisisese teabevahetuse puhul.

Selline teabevahetus peab toimuma ainult SIENA kaudu selleks, et tagada isikuandmete kaitse

vastavalt EL-i õigusele.

Valdavas osas muudetakse seni EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja

jälitusteabe vahetamist reguleerinud Rootsi raamotsuses sätestatud põhimõtted koos nende

rakendamist reguleerinud mittekohustusliku iseloomuga operatiivkoostöö soovituste sätetega

kohustuslikuks. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse teabevahetuse tõhustamise eesmärgil

suurima erinevusena ette teabe vahetamine muul alusel kui üksnes teabetaotlustele vastamine.

Kui teave puudutab rasket kuritegevust, on Eesti uurimisasutustel kohustus edastada see teisele

EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele ja Europolile. Kui teave võib objektiivsetel põhjustel olla

teise EL-i liikmesriigi õiguskaitseasutusele vajalik kuritegude tõkestamise, avastamise või

uurimise eesmärgil, võib uurimisasutus selle edastada omal algatusel.

Muudatused loovad suurema õigusselguse, tõhustavad võitlust piiriülese kuritegevusega ning

vähendavad praktikas ette tulevaid probleeme KrMS-i ja PPVS-i tõlgendamisel ja

rakendamisel.

Mõju valdkond I: mõju siseturvalisusele

Mõju sihtrühm I: kõik Eestis elavad või viibivad isikud

Kriminaalteabe kiirem ja ulatuslikum vahetamine mõjutab positiivselt kõiki Eestis elavaid

isikuid. Sihtrühm I hõlmab kõiki Eesti alalisi elanikke ehk 1,37 miljonit inimest ning Eestis

ajutiselt viibivaid isikuid, kelle hulk on ajas muutuv ja ei ole teada.77

Positiivne mõju sihtrühmale väljendub selles, et raskete kuritegude toimepanijate kiirem ja

tõhusam tuvastamine pärsib kuritegevust. Kurjategijad ei ole huvitatud õiguskaitse huviorbiiti

76 Euroopa Komisjoni koostatud esialgne mõjuanalüüs (ei sisalda hiljem EL-i nõukogu töörühmas tehtud

muudatusi), punkt 3. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52021SC0374. 77 Statistikaamet. Rahvaarv Eestis 2024. aasta alguse seisuga. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv.

66

sattumisest, veel vähem uurimisasutuste sekkumisest nende tegevusse, mistõttu hoidutakse

tegutsemast piirkondades, kus selliste riskide realiseerumise tõenäosus on suur.

Samuti avaldab sihtrühmale I positiivset mõju see, et uurimisasutustel tekib võimalus enda

piiratud ressursse tõhusamalt kasutada. Ulatuslikum juurdepääs kriminaalteabele annab parema

ülevaate riiki mõjutavast kuritegevusest ning võimaldab sellest tulenevatele ohtudele

mõjusamalt ja eelistatult proaktiivselt reageerida. Operatiivsem teabevahetus hõlbustab

uurimisasutuste kiiremat sekkumist, tõendite kogumist ja optimeeritumat menetlust kohtueelses

etapis. Kuna teabevahetuse tulemusena muutub tõhusamaks eeskätt raske kuritegevuse vastane

võitlus, saab efektiivsuse arvelt vabanevat ressurssi kasutada enam sellise kuritegevuse

ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel, mis kehtivas kuritegevuse vastaste

prioriteetide loetelus78 ei sisaldu, ent mille menetlemisega tuleb KrMS §-s 6 sätestatud

legaliteedipõhimõtte kohaselt ja avalikkuse turvatunnet silmas pidades tegeleda.

Mõju ulatus sihtrühmale on väike, kuna muutusi Eesti elanikkonna kui terviku käitumises ei

toimu ning puudub tarvidus nendega kohanemiseks. Tulenevalt sellest, et valdav osa Eestit

puudutavast raskest kuritegevusest on latentne ehk varjatud (narkokaubandus,

käibemaksupettused, rahapesu, inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine internetis) ning

selle tagajärjed avalduvad kaudselt, ei taju avalikkus selle olemasolu ega tunneta vahetult selles

positiivseid ega negatiivseid muutusi. Sellele osale Eesti elanikkonnast, kes on seotud raskete

kuritegude toimepanemisega, avaldab muudatus suurt negatiivset mõju, kuna alamsihtrühma

senine toimimine muutub tõenäoliselt märkimisväärselt selleks, et neile avalduva mõju

negatiivsetest tagajärgedest hoiduda. Alamsihtrühma puhul eeldab nendele suunatud

negatiivsest mõjust hoidumine sihiteadlikku kohanemist, mis ongi muudatuse eesmärk.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna valdav osa elanikkonnast ei ole raskest kuritegevusest

vahetult mõjutatud või vähemalt selle mõjust teadlikud ega taju vahetult mõjusid, mis

kõnesoleva teabevahetuse tõhustamisega kaasnevad. Mõju avaldumine valdavale osale

elanikkonnast on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, väljendudes eeskätt meedias avaldatud

uurimisasutuste töövõitudest teadasaamises ning nende pinnalt pikema perioodi vältel

siseturvalisuse olukorra suhtes tunnetuse kujunemises, mida kajastavad näiteks avaliku

arvamuse uuringud79.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale I: mõju sihtrühmale on enamasti kaudne.

Mõju sihtrühm II: PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla, prokuratuur, kohus

Sihtrühma II moodustavad eelkõige uurimisasutuste ametnikud, kes tegelevad kriminaalasjade

kohtueelse menetlemisega. Kõige suurem osa uurijatest, keda kavandatavad muudatused

mõjutada võivad, kuuluvad Siseministeeriumi valitsemisalasse. Sihtrühma põhiosa suurust on

raske hinnata, sest teave PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiameti, Sõjaväepolitsei,

Keskkonnaameti ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna ja vangla

kriminaalmenetlusi läbiviivate üksuste isikkoosseisu kohta ei ole avalik. Juurdepääs vastavatele

andmetele on juurdepääsupiiranguga, sest muu hulgas kohaldatakse PPVS § 4 lõiget 5, mis

välistab teabe avaldamise kriminaalpolitsei struktuuri ja isikkoosseisu kohta, ning AvTS § 35

lõike 1 punkti 12, mis välistab isikuandmete avaldamise, kui sellisele teabele juurdepääsu

78 Justiitsministeerium. 04.10.2023 justiitsministri ja siseministri kinnitatud õiguskaitse prioriteedid. Kättesaadav:

https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/oiguskaitse-prioriteedid. 79 Näiteks Siseministeeriumi siseturvalisuse uuringutes, mis on kättesaadavad aastate kaupa:

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#avaliku-

korra-tagami.

67

võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, ja AvTS § 35 lõike 1

punkti 19, mis välistab seaduses sätestatud muu teabe avaldamise.

Samuti kuuluvad sihtrühma kokku kuni 195 prokuröri80 Riigiprokuratuurist ja Põhja, Lõuna,

Lääne, Ida ning Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuurist, kes otsustavad

käimasolevas kriminaalmenetluses kohtueelsete andmete avaldamise.

Kavandatavad muudatused võivad mõnevõrra puudutada ka kohtunikke, eeskätt nelja esimese

astme kohtu – Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Pärnu Maakohus ja Viru Maakohus –

kohtunikke, kes tegelevad kriminaalasjade lahendamisega. Teabetaotlustega seoses võib

tekkida vajadus lahendada kohtute pädevusse kuuluvaid taotlusi, kuid eelnõu koostajad peavad

seda vähetõenäoliseks, sest üldjuhul on kohtupidamine ning kohtuotsuse kuulutamine avalikud.

Kohtuistungi või selle osa võib kuulutada kinniseks ainult kaalukal vajadusel kohus seaduses

ettenähtud juhtudel, näiteks KrMS § 12 alusel perekonna- ja eraelu kaitseks või alaealise või

kannatanu huvides.

Schengeni ala on kogu maailmas suurim vaba reisimise ala, mis võimaldab 420 miljoni inimese

vaba liikumist ning takistuseta kauba- ja teenustevoogusid. Schengeni alal peaks ühe EL-i

liikmesriigi politseiametnikel olema EL-i ja riigisisese õiguse alusel võimalus saada

samaväärne juurdepääs teabele, mis on kättesaadav nende kolleegidele teises EL-i liikmesriigis.

Turvalisuse tagamiseks peaks õiguskaitseasutuste koostöö olema EL-is tulemuslik ja

tavapärane. Seetõttu on Schengeni alal, kus ollakse üksteisest vastastikku sõltuvad, avaliku

julgeoleku aluseks olevate meetmete oluline osa politseikoostöö õiguskaitse eesmärkidel

asjakohase teabe vahetamisel.

Kohustus vahetada rasket kuritegevust puudutavat teavet teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutuse ja Europoliga ning võimalus vahetada asjakohast kriminaalteavet nendega

omal algatusel, kasvatab oluliselt vahetatava kriminaalteabe mahtu. Uuele teabele juurdepääs

suurendab uurimisasutuste teadlikkust kuritegevuse hetkeolukorrast ja trendidest ning

kuritegelikest võrgustikest ja nende tegutsemisviisidest (modus operandi), aga ka nende teises

riigis asuvast varast. Eeltoodu võimaldab uurimisasutustel kuritegevusega seotud ohte paremini

ennetada ja nende vastu võidelda. Uurimisasutustele tekib teabevahetuse suurenemisel

võimalus analüüsida enam andmeid ja koostada põhjalikumaid analüüse, mille tulemusel on

võimalik rakendada piiratud ressursse sihistatumalt, nii ohtude tõrjumisel kui ka

kriminaalmenetluste läbiviimisel.

Kriminaalmenetluse tõhustamise aspektist omab olulist tähendust teabe senisest selgem,

mugavam ja kiirem vahetamine. Selgete reeglite kehtestamine muudab rahvusvahelise

teabevahetuse uurimisasutuse eesliiniametnikele kasutajasõbralikumaks. Võib eeldada, et

suureneb uurimisasutuste ametnike teadlikkus sellest, millal ja millist teavet teiste riikide

kolleegidega vahetama peaks. Teadmine, et teabevahetus fikseeritakse, teabe adressaatide ring

ja kasutamine on kontrollitavad ning teabe vahetamise ja kasutamise üle teostatakse järelevalvet

nii riigisisesel kui ka EL-i tasandil, peaks maandama praktikas sageli esinevaid kahtlusi, et

teabe teisele riigile kättesaadavaks tegemine on allika turvalisust või käimasoleva menetluse

edukust silmas pidades niivõrd riskantne, et sellest tuleks hoiduda. Ehkki SIENA kasutamise

peamine mõju sihtrühm on isikud, keda teabetaotlused puudutavad, mõjutab see oluliselt ka

kohut, prokuratuuri ja uurimisasutusi, kuna nende usaldusväärsus ja maine võivad kannatada,

kui allikad paljastuvad. Ehkki teabe adressaatide ringi suurenemisel kasvab andmelekke oht, on

80 Prokuratuur. Juhtkond ja personal. Kättesaadav:

https://www.prokuratuur.ee/prokuratuurist/prokuratuur/asutuse-struktuur#personal.

68

teabe edastamine SIENA kaudu palju turvalisem kui näiteks telefonitsi või e-kirja teel.

Sidekanalite puhul, mida eesliiniametnikud praegu enamjaolt kasutavad, on hiljem pea võimatu

tuvastada ja tõendada, kas teabevahetus leidis aset81, millist teavet vahetati ja kellega ning

kellele seda jagati. Tuleb toonitada, et isegi kui suudetakse kindlaks teha potentsiaalne teabe

saajate ring, ei ole see piisav andmelekke põhjustaja vastutusele võtmiseks.

Mugavus vahetada teavet ühtse kontaktpuntki kaudu peaks innustama teabevahetuses osalema

ametnikke, kellel on näiteks kasin nõutava keele oskus või vähene kokkupuude rahvusvahelise

teabevahetusega. Samuti peaks eelkirjeldatud ametnikke ärgitama teavet vahetama SIENA

masintõlke võimekus, mille tõttu on ka kasina võõrkeeleoskuse puhul võimalik eestikeelne

teave tõlkida hõlpsasti inglise keelde, muus keeles SIENA-sse sisestatud teave inglise keelde

ning sellest omakorda eesti keelde. Ametnikele, kelle töövaldkonnas on tihe teabevahetus

tavapärane, luuakse mugav võimalus vahetada teavet kiirelt ja ise ning pidada teabevahetuse

üle järge.

Uurimisasutuste töö muudab mugavamaks ja kiiremaks võimalus esitada menetluse raames

vajalike asjaolude väljaselgitamiseks lihtne ja kiire teabetaotlus. Ehkki taotluse alusel vastuseks

saadav teave ei ole reeglina tõendina kasutatav, saab selle teabe alusel otsustada, kas esitada

EIO või mitte. Lisaks on teabetaotluse puhul EIO-ga võrreldes oluliselt lihtsam kõrvaldada

taotluses puudusi või esitada täpsustusi või selgitusi. Kuna teabetaotluse koostamine ja

esitamine on vähem ajamahukas kui EIO puhul, võimaldab see saada vastust kiiremini.

Teabevahetuse positiivne mõju prokuratuurile seisneb kohtueelse menetluse aja lühenemises

menetlustes, milles Eesti on teiselt EL-i liikmesriigilt teavet taotlenud. Samuti paraneb

süüdistuse kvaliteet, kuna prokuratuuril on eelduslikult rohkem teavet, millele tugineda näiteks

jälitustoimingute taotlemisel, või teadmine, kas ja kustkohast on sellist teavet võimalik ja

mõistlik küsida. Teadmine, kas või millisesse riiki on lisateabe saamiseks EIO koostamine

mõistlik, hoiab kokku prokuröride ressurssi, mis kuluks tarbetute või menetluse vaates vähese

kasuteguriga EIO-de koostamisele ja nende vastuste ootamisele. Menetluse juhtimisel on

rohkemate andmete pinnalt parem seada prioriteete nii menetletavate kuritegude järjekorra kui

ka menetlussihtmärkide osas. Prokuratuurile võib EL-i liikmesriikidega teabevahetuse

tihenemine tuua negatiivse aspektina kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Töökoormuse kasv

seisneb eeskätt selles, et kui Eestile laekuv teabetaotlus puudutab käimasoleva

kriminaalmenetlusega seotud andmeid, peab vastavat kriminaalasja lahendav prokurör kui

menetluse juht langetama KrMS § 214 lõike 1 järgi otsuse andmete avaldamise lubatavuse

kohta. Selliste taotluste lahendamine ei põhjusta prokuröridele tõenäoliselt erilist ajakulu, sest

see taotlus on riigisiseses praktikas vormivaba ja seisneb sageli telefonitsi kinnituse andmises.

Silmas tuleb aga pidada, et andmete avaldamise taotlused võivad laekuda ööpäev läbi.

Kohtute tööle avaldab direktiivikohane teabevahetus positiivset mõju, võimaldades teatavatel

juhtudel teha otsuseid, eeskätt jälitustoimingute lubatavuse kohta, rohkema teabe alusel.

Erandlikes olukordades, kus kohtul on vaja saada uurimisasutuse kaudu teavet mõnest teisest

EL-i liikmesriigist, kulub sellise teabe saamiseks vähem aega. Teabevahetusega kohtute tööle

kaasnevat negatiivset mõju on keeruline hinnata, kuna teabevahetus mõjutab siiski peamiselt

uurimisasutuste ja prokuratuuri tööd. Võib eeldada, et vähene negatiivne mõju tekib

81 Selgitus: õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse asetleidmise fakti taasesitamise võimalus võib omada

teatavatel juhtudel tähendust ka uurimisasutuse tegevuste õiguspärasuse hindamisel. Näiteks olukorras, kus

teabevahetuse raames saadud teabele tuginedes on läbi viidud menetlustoiminguid, eeskätt isik kahtlustatavana

kinni peetud, teostatud läbiotsimisi või jälitustoiminguid. Kui uurimisasutus ei suuda tõendada muul viisil kui

ühepoolselt ja paljasõnaliselt, et nimetatud toimingute tegemise aluseks oli vastav kiireloomuline teave – eriti

olukorras, kus isiku suhtes tõusetunud kahtlus ei ole leidnud kinnitust –, satub kahtluse alla uurimisasutuse

tegevuse legaalsus.

69

olukordades, kus teabetaotlusele vastamiseks on vaja töövälisel ajal kohtu luba. Nagu varem

korduvalt selgitatud, on selline vajadus äärmiselt erandlik, sest reeglina on kohtupidamine ja

kohtuotsuse kuulutamine avalikud. Kohtute pädevusse peaks teabetaotlustele vastamise üle

otsustamine langema vaid siis, kui teisele EL-i liikmesriigile avaldamiseks taotletav teave

puudutab kinniseks kuulutatud kohtumenetluse andmeid. Veel erandlikum on olukord, kus

selliste erandlike andmete avaldamise luba küsitakse töövälisel ajal, sest tegemist peab olema

äärmiselt kiireloomulist sekkumist nõudva vajadusega.

Arvestades eeltoodut, võib kaasneva mõju ulatuse sihtrühmale II hinnata tervikuna keskmiseks,

sest sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on sihtrühma II kuuluvate asutuste lõikes ilmselt erinev, sest näiteks

ühtne kontaktpunkt tegeleb teabevahetusega igapäevaselt, kuid mõnda uurimisasutust, kes

rahvusvaheliselt teavet nii palju ei vaheta, võivad kavandatavad muudatused puudutada harva.

Kogu sihtrühma II suhtes võib kavandatavate muudatuste mõju sageduse hinnata keskmiseks,

arvestades, et kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale II. Kavandatavad muudatused avaldavad

positiivset mõju siseturvalisusele. Eesmärkide realiseerumisel tiheneb koostöö naaberriikide

õiguskaitseasutustega, avanevad uued võimalused koostööks ning täienevad meetmed

võitluseks kuritegevusega. Kui politseiametnikele antakse digitaalseid vahendeid juurde, mis

avaldavad otsest ja vahetut kasu operatiivtasandile, suureneb kindlasti siseturvalisuse

pakkumine. See tähendab, et riigi suutlikkus tagada oma elanike turvalisus ja õiguskord

paraneb. Kui politseiametnikud saavad kasutada uusi digitaalseid töövahendeid, mis muudavad

nende töö operatiivtasandil tõhusamaks, vabanevad ressursid ja aeg, mida saab kasutada teiste

oluliste ülesannete täitmiseks. See tähendab, et politsei suudab kiiremini ja tulemuslikumalt

reageerida kuritegudele, lahendada keerulisi juhtumeid, ennetada õigusrikkumisi ning pakkuda

paremat kaitset avalikule korrale ja julgeolekule. Nii kasvab üldine turvatunne ning paraneb

riigi võimekus hoida korda ja kaitsta kodanike õigusi.

Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla

Põhilised teabevahetuse tõhustamisega kaasnevad mõjud uurimisasutuste töökorraldusele

seisnevad SIENA-ga otseühenduse loomises ning ööpäev läbi teabevahetusvõimekuse

tagamises.

Ehkki on ilmne, et juurdepääs aitab kasutada tõhusamalt piiratud ressursse ja võidelda

kuritegevuse vastu, sõltub nende võimaluste realiseerumine aktiivsest osalemisest

teabevahetuses. Selleks et uurimisasutuste ametnikud saaksid teabevahetuses aktiivselt osaleda,

tuleb neile tagada otsene juurdepääs SIENA-le ka eesliinitasandil. Seejuures ei tähenda otsene

juurdepääs, et igal kriminaalasju menetleval ametnikul oleks igal ajahetkel võimalik SIENA-sse

pääseda oma nutiseadme kaudu. Pigem on oluline, et sideskeem oleks võimalikult lühike ja

selge, tagamaks kiire teabevahetuse. Optimaalseks lahenduseks võiks olla SIENA otseühenduse

loomine uurimisasutuse sisese kontaktpunkti ja nende struktuuriüksustega (nt regionaalsed

üksused), millel on sagedane kokkupuude rahvusvahelise teabevahetusega. Kuna SIENA-sse

pääsemine on võimalik näiteks politseivõrgus töötava sülearvuti kaudu, võiks uurimisasutustele

võimaldada juurdepääsu PPA kaudu. Selline lahendus ei tooks uurimisasutustele kaasa

märkimisväärseid lisakulusid. Siiski on vajalik sõlmida asutustevahelised kokkulepped

70

politseivõrgus töötavate seadmete kasutamiseks. Kavandatud muudatus tekitab teatavat

lühiajalist töökoormuse kasvu nii PPA-le kui ka uurimisasutustele, kuna vastavate lepingute

koostamine ja sõlmimine nõuab lisatööd. Siiski ei ole see mõju pikaajaline.

Suurem negatiivne mõju uurimisasutuste töökorraldusele tuleneb kohustusest tagada

operatiivses teabevahetuses osalemise võimekus ööpäev läbi. Ühtsel kontaktpunktil ei ole

juurdepääsu kõikidele uurimisasutuste kasutuses olevatele andmebaasidele. Seetõttu ei ole

võimalik tagada KrMS §-s 50892 sätestatud tähtaegade järgimist siis, kui uurimisasutuste

võimekus teavet vahetada piirneb vaid tavapärase tööajaga. Kuna teabevahetuse vajadus on

uurimisasutuste lõikes erinev ning mõnel uurimisasutusel pigem vähene, ei ole mõttekas

uurimisasutustel luua selle jaoks eraldi üksust. Tõenäoliselt on optimaalne tagada ööpäev läbi

teabevahetuse võimekus seeläbi, et uurimisasutuste siseselt määratakse enda n-ö kontaktpunkt

või teabevahetuses osalevate ametnike ring, kellel on juurdepääs asjakohasele teabele ning kelle

võimekus seda ööpäev läbi vahetada tagatakse valveaja kehtestamisega. Arvestades, et

muudatuse sihtrühma moodustavad uurimisasutused, kes on kuriteoasjaolude ilmnemisel

kohustatud menetlust alustama, peavad nad operatiivse reageerimise tagama ööpäev läbi ka

praegu. Asjaolu, et teatavatel uurimisasutustel ei realiseeru ööpäevaringse reageerimise vajadus

nende pädevusest tulenevalt sageli, ei too see kaasa olulisi muudatusi nende kohustustes ja

seega senises töökorralduses. Uurimisasutustele, kes peavad igapäevaselt sageli ööpäev läbi

sündmustele reageerima, ei too käesolev muudatus kaasa muid muudatusi senises

töökorralduses kui konkreetsetest teabevahetustähtaegadest lähtumine ning kindla sidekanali

kasutamine.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on keskmised.

Sihtrühmale avaldub üldjoontes positiivne mõju. Muudatused tugevdavad sihtrühma võimekust

osaleda rahvusvahelises koostöös ning toetavad tõhusamat kuritegevusevastast tegutsemist,

võimaldades kiiremat ja struktureeritumat teabevahetust SIENA kaudu. Lühiajalises plaanis

toob muudatus siiski kaasa mõõduka töökoormuse kasvu, mis on seotud tehniliste ja juriidiliste

eelduste (nt juurdepääsuprotokollide ja andmetöötluslepingute) loomisega ning vajadusega

tagada ööpäevaringne reageerimisvõimekus. Kuna paljudel uurimisasutustel on juba praegu

kohustus reageerida operatiivselt ööpäev läbi, ei tähenda see enamikule olulist muutust senises

töökorralduses.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale positiivne, kuna see suurendab töö tõhusust ja

õiguskaitsesüsteemi üldist toimivust, ent eeldab asutustelt mõõdukat, kuid hallatavat

kohandumist uute korralduslike nõuetega.

Mõju valdkond III: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: Eestis tegutsevad ettevõtted

Nagu on selgitatud mõjuvaldkonna I (mõju siseturvalisusele) juures, toetab kavandatav

muudatus tõhusamat rahvusvahelist koostööd ja info liikumist õiguskaitseasutuste vahel. See

avaldab positiivset mõju mitte üksnes elanikkonna turvatundele, vaid ka Eestis tegutsevatele

ettevõtjatele, keda Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis 158 378 (majanduslikult

aktiivset ettevõtet)82, ja majanduskeskkonnale laiemalt.

Kuritegevuse mõju majandusele on oluline ja sageli alahinnatud – see pärsib ausat ettevõtlust,

kahjustab investeerimiskeskkonda ning suurendab äririske. Organiseeritud kuritegevus

82 Statistikaamet, ER025: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted aasta ning tegevusala (EMTAK 2008). –

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER025/table/tableViewLayout2.

71

tegutseb süsteemselt ja rahvusvaheliselt, mõjutades kõiki EL-i liikmesriike, sealhulgas Eestit.

2019. aastal hinnati organiseeritud kuritegevuse tekitatud kahju Euroopa Liidu majandusele

ligikaudu 139 miljardile eurole, mis moodustab ligikaudu 1% EL-i SKP-st. See summa pärineb

peamiselt ebaseaduslikest tegevustest, nagu uimasti- ja inimkaubandus, finantskuriteod,

pettused ning rahapesu – valdkonnad, mis kahjustavad otseselt ka ausalt tegutsevaid ettevõtteid.

Eesti ettevõtjad puutuvad kuritegevuse mõjudega kokku näiteks olukordades, kus

konkureeritakse ebaausate turuosalistega, kes kasutavad kriminaaltulu legaalse äritegevuse

kattevarjuna. Samuti võivad ettevõtted sattuda pettuste, küberkuritegude või rahapesuskeemide

sihtmärgiks. Uimasti- ja inimkaubandusega seotud tegevused võivad mõjutada tööjõuturgu,

sotsiaalset stabiilsust ning tekitada varjatud kulusid ka ettevõtlusele.

Kavandatavad muudatused – eelkõige teabe kiirem ja täpsem liikumine EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutuste vahel – toetavad kuritegude kiiremat avastamist ja menetlemist. See

omakorda vähendab kriminaaltulu teenimise võimalusi ning tugevdab ausa konkurentsi ja

läbipaistvuse aluseid. Tugev ja tõhus õiguskaitsesüsteem suurendab usaldusväärsust ning

muudab Eesti majanduskeskkonna stabiilsemaks ja atraktiivsemaks, mis on otseselt kasulik ka

ettevõtjatele.

Eesti ettevõtetele tähendab see eelkõige riski vähenemist sattuda pettuste või muude

majanduskuritegude ohvriks. Samuti kahaneb tõenäosus, et ettevõtlusruumi hõivavad

ebaseadusliku kapitali toel tegutsevad turuosalised, mis loob võrdsemad konkurentsitingimused

ning soodustab ausat ettevõtlust.

Lõppkokkuvõttes aitavad muudatused luua õiglasemat ja turvalisemat ärikeskkonda, kus aus

ettevõtlus saab areneda ilma, et seda ohustaks organiseeritud kuritegevuse varjatud mõju.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Kavandatavate muudatuste mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale

on vähene, kuid nende mõju iseloom on selgelt positiivne ja toetab majanduskeskkonna

tugevnemist. Muudatusega ei kaasne negatiivseid mõjusid, mistõttu hinnatakse mõju

ebaoluliseks, kuid suunalt kasulikuks ja soovitavaks.

6.2. Kavandatav muudatus II: ühtse kontaktpunkti senisest suurem roll teabevahetuse

koordineerijana

Muudatusega tugevdatakse ühtse kontaktpunkti rolli rahvusvahelise teabevahetuse

koordineerijana selleks, et tagada teabevahetuse nõuetekohasus, sujuvus, kiirus ja korralduse

selgus. Sellega seoses sätestatakse:

 uurimisasutusele kohustus edastada teabevahetuse koopia alati ühtsele kontaktpunktile;

 ühtse kontaktpunkti kohustus koguda Eestit puudutava teabevahetuse kohta statistikat;

 ühtse kontaktpunkti kohustus täita iga aasta aruandluskohustust Euroopa Komisjoni

ees.

Mõju valdkond I: mõju siseturvalisusele

Mõju sihtrühm I: PPA kui ühtne kontaktpunkt

Mõju sihtrühm II: PPA, KAPO, MTA, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla

Sihtrühmale I ei ole kavandatavate muudatustega lisanduvad ülesanded uued. PPA on KrMS

§ 50878 lõike 3 kohaselt EL-i liikmesriikidega teabevahetuse keskasutus ka praegu. Kuna KrMS

72

§ 50878 lõike 2 kohaselt osalevad teabevahetuses vaid KrMS § 1262 lõikes 1 nimetatud

jälitusasutused ehk PPA, KAPO, MTA, Sõjaväepolitsei ning Justiits- ja Digiministeeriumi

vanglate osakond ja vangla, on PPA-l tulnud seni korraldada üksnes jälitusasutuste

teabevahetust. See tähendab, et teavet on vahetatud kavandatavate muudatustega võrreldes

väiksemas mahus. Tulenevalt sellest, et suureneb teabevahetuses osalejate ring ja vahetatava

teabe ulatus, aga ka sellest, et teatava teabe vahetamine muutub kohustuslikuks, tekib

riigiüleselt kõikehõlmav vaade kuritegevuse hetkeolukorrast ja trendidest ning suureneb

uurimisasutuste kohalolu rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitluse areenil. See suurendab

EL-is, eeskätt aga Balti- ja Põhjamaades, Eesti riigi ja uurimisasutuste nähtavust usaldusväärse

partnerina.

Sihtrühma I suurem roll teabevahetuse koordineerijana on siseturvalisuse seisukohalt väga

oluline, eriti kui Prüm II andmevahetus 2027. aastaks täies mahus rakendub. Prüm II raames

toimub automaatne andmevahetus riikide vahel, hõlmates DNA-profiile, sõrmejälgi, sõidukite

registreerimisandmeid, näokujutisi ja politseiregistrite andmeid, mis on kogutud riigisiseselt

süütegude menetlemise eesmärgil. See loob uurimisasutustele võimaluse lahendada

kriminaalasju kiiremini ja tõhusamalt, kuna automaatsed andmevõrdlused aitavad kiiremini

tuvastada kokkulangevusi. Kui süsteem tuvastab kokkulangevuse ühe riigi andmebaasiga, on

isikustatud andmete saamiseks vaja esitada teabetaotlus vastava riigi ühtsele kontaktpunktile.

See tähendab, et igas riigis peab olema koordineeriv asutus, mis suudab kiiresti ja tõhusalt

vastata teabetaotlustele ning edastada vajaliku teabe. Kuna kõigil uurimisasutustel ei ole seni

olnud kogemust selliste teabetaotluste koostamisel ja esitamisel, on ühtse kontaktpunkti rolli

suurendamine hädavajalik, et tagada süsteemi sujuv ja tõhus toimimine.

Ühtne kontaktpunkt toimib omamoodi vahendajana, aidates uurimisasutustel Prüm II raames

toimuvat andmevahetust paremini kasutada. See tagab mitte ainult kiirema juurdepääsu

olulisele teabele, vaid aitab ka vähendada sihtrühmade I ja II halduskoormust ning võimalikku

segadust, mis võiks tekkida otse suhtlemisel eri riikide andmebaaside haldajatega. Seega aitab

ühtse kontaktpunkti tugevdamine saavutada Prüm II eesmärke ning parandada rahvusvahelist

koostööd ja siseturvalisust.

Sihtrühm II vahetab teavet ka teiste EL-i liikmesriikidega juba praegu. Ehkki muudatuse

tulemusena suureneb tõenäoliselt teabevahetuse maht ja saab kohustuslikuks konkreetse

teabevahetuskanali kasutamine, ei mõjuta see sihtrühma II tööd oluliselt, sest teabevahetuse

korraldamise kohustus on sihtrühmal I (sh näiteks teabe tõlkimine). Eeltoodust tulenevalt on

muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale II keskmine ning positiivne.

Mõju sihtrühmale II sõltub suuresti iga uurimisasutuse spetsiifikast ja kokkupuutest

rahvusvahelise kriminaalkoostööga. Asutuste puhul, kellel on sagedane vajadus rahvusvahelise

teabevahetuse järele (nt PPA, KAPO, MTA), on mõju sage ja suure ulatusega. Teistel

uurimisasutustel (nt Keskkonnaamet või vangla) võib mõju olla harvem, kuid strateegiliselt