Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS

11.12.2023 nr 792

Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Romer Liivrand ja Reimo Timmer on esitanud 07.12.2022 Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnale Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu algatamise

taotluse eesmärgiga jagada kinnistud 23 elamumaa sihtotstarbega krundiks, lisaks

transpordimaa- ja haljasala kruntideks. Eesmärk on kavandada alale elamupiirkond,

maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarve muudetakse valdavalt elamumaa sihtotstarbeks.

Planeeritav ala hõlmab 41 058 m² suurusega 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Õuna tn 16

kinnistut ja 113 m² suurusega 100% tootmismaa sihtotstarbega Õuna tn 16a kinnistut.

Planeeringuala asub Pärnus Audru alevikus Audru jõe ja kaitsealuse Audru mõisa pargi

lähipiirkonnas. Kinnistud on hoonestamata ning kasutusel heinamaana. Juurdepääs on tagatud

Õuna tänavalt. Õuna tn 16 kinnistule on rajatud kuivenduskraavid. Väärtuslik kõrghaljastus

planeeringualal puudub. Planeeringuala kontaktvööndi moodustab varem väljaehitatud

infrastruktuuriga elurajoon. Lõuna ja lääne poole on juba varasemalt ehitatud elamud koos

abihoonetega. Tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, elekter ja side) on välja ehitatud Õuna

tänavale. Põhja ja ida poole jäävad heinamaa alad.

Audru valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala perspektiivsete elamumaade alas (EV).

Planeeritav tegevus ja kruntide kasutus vastab üldplaneeringu põhimõtetele. Naabrusesse on

kehtestatud Audru Vallavolikogu 12.12.2017 otsusega nr 54 Audru hooldekeskuse

detailplaneering ja Audru Vallavolikogu 04.11.2010 otsusega nr 83 Audru alevikus Lille tn 9

kinnistu detailplaneering.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2

p 10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju

või kui kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast. Vastavalt KeHJS on keskkonnamõju kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule,

keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib

2

eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

EP Majaprojekt OÜ poolt koostatud Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu KSH

eelhinnangus antakse ülevaade alusdokumentidest, kavandatavast tegevusest ja seotusest teiste

strateegiliste planeerimisdokumentidega, kirjeldatakse planeeringuala maakasutust ja

loodusressursse, tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kaitstavatele loodusobjektidele ja

liikidele ning mõju kultuuripärandile, käsitletakse mõju pinnasele, soojuse ja kiirguse mõju,

käsitletakse tegevusega kaasneda võivat müra ja vibratsiooni häiringuid, mõjusid välisõhu

kvaliteedile, kirjeldatakse sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas mõju inimese

tervisele ja varale.

Kokkuvõtvalt edastatakse KSH eelhinnanguga järgmist:

1) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta uute elamumaade rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist

keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning

õigusaktide nõudeid, sh kõiki vajalikke nõudeid ohutuks ehitamiseks;

2) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade

taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse

poolt oluliselt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne

olulist mõju looduskeskkonnale;

3) planeeringualal ega lähialal ei paikne muinsuskaitseobjekte, registreeritud pärandkultuuri

objekte, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja

ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib

mõjutada;

4) planeeringualale on ette nähtud haljasala. Kõik mahavõetavad kõrghaljastuse puud tuleb

asendada uute puudega;

5) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel.

Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille

käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Esitada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda

jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete sorteeritud kogumise vajadust;

6) kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele.

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal ja lähialadel

puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele puudub.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus

lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust

ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Keskkonnaamet (15.11.2023 kiri 6-2/23/21315-2), Põllumajandus- ja Toiduamet (19.11.2023

kiri nr 6.2-1/9278-1), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (22.11.2023 kiri nr 14-3/2992-1)

on tutvunud kõnesoleva korralduse eelnõuga ning avaldanud arvamust ja nõustunud

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise ettepanekuga.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel leiti, et

kirjeldatud tingimustel ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

3

mõistes. Kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja vajadus keskkonnamõju

strateegilise hindamise järele.

Detailplaneeringuga ei kavandata KeHJS § 6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja 3 alusel

ning arvestades Romer Liivranna ja Reimo Timmeri 07.12.2022 taotlust

1. Algatada Pärnu linnas Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu

koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kinnistu maatulundusmaa sihtotstarbe

muutmine elamumaaks. Õuna tn 16 ja 16a kinnistute planeerimine kaasaegsetele nõuetele

vastavaks valdavalt elamumaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitustegevuse vallas hoonetele

arhitektuurinõuete ja ehituslike tingimuste seadmine.

Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena.

Planeeringulahendus peab arvestama Pärnu maakonnaplaneeringuga. Detailplaneeringu

koostamisel ja projekteerimisel tuleb järgida maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud

põhimõtteid üleujutusriskiga alal ehitamiseks.

2. Planeeringu koostamisel arvestada järgmiste seisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja

kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada

ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel, vajadusel viia läbi uuringud

võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks. Planeeringu algatamise

eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi

kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud

eesmärke.

2.2. Planeeringut koostades tuleb järgida piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid

põhimõtteid. Järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi ja kinnistute hoonestustihedust.

2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane),

sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi.

2.4. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lähipiirkonda kehtestatud detailplaneeringuga

elamupiirkonnale määratud ehitusõiguse, arhitektuursete ja ehituslike tingimustega.

2.5. Detailplaneeringut koostades arvestada üldplaneeringuga elamualale (EV) määratud

tingimusi. Audru valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala reserveeritud elamualal

(EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse suurusega 1200 m2. Üldplaneering on

määranud minimaalse suuruse.

2.6. Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja

taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Uute

hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest.

2.7. Kuivõrd kavandatava hoonestuse üks ülesandeid on arvestada olemasoleva keskkonnaga,

siis on oluline kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna ehitustraditsioonile.

2.8. Elamu esimese korruse põranda lubatav madalaim ehituskõrgus peab üleujutusest tingitud

riskide maandamiseks olema vähemalt 3,19 m abs. Teistel hoonetel ei tohi elektripaigalised olla

alla 3,0 m absoluutkõrgusest. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone

konstruktsioonid rajada veekindlatena.

2.9. Planeeringuga tagada standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste parkimine)

hoonestusega samal krundil.

4

2.10. Elamuala sisese teekrundi miinimum laius peab olema vähemalt 12 m. Tänavale kavandada

kergliiklus- ja jalakäijate tee, minimaalse laiusega 2,5 m. Planeeringuga määrata tänava katendi

materjal, kõik tänavad kavandada asfaltkattega. Lahendada tänavavalgustus. Transpordimaade

kavandamisel arvestada varem kehtestatud detailplaneeringute lahendusega ning perspektiivsete

uute teedega põhja suunas.

2.11. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja

väärtuslik haljastus. Ilma kõrghaljastuseta alla 2500 m2 suurustel maaüksustel on soovitatav ette

näha vähemalt ¼ maaüksuse pindalast kõrg- ja madalhaljastuse alaks. Kõvakattega alade osakaal

ei tohi ületada haljastatud pindade osakaalu. Kinnistule tuleb ette näha terviklik ja kvaliteetne

välialade lahendus.

2.12. Vähemalt 10 elamukrundiga ala detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada vähemalt üks

keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala; iga järgneva elamukrundi kohta tuleb

planeeritaval alal tagada täiendav 20% suurune avalik haljasala.

2.13. Planeeringualune maa-ala on vajalik maaparandusehitisest välja arvata, säilitades eesvoolu.

Kavandatava tegevuse elluviimisel (nt sademeveesüsteemide rajamisel) ei tohi halveneda

eesvoolu toimimine. Tagada kuivenduskraavide toimivus kuni eesvooluni. Detailplaneering peab

kajastama eesvoolu tema piiranguvööndiga. Arvestada planeeritava ala täisehituse protsendiga,

tuua välja täiendavate vooluhulkade kogused eesvoolu juhtimiseks. Vajadusel, võimalusel näha

planeeringusse ette puhver veereservuaarid ekstreem sademevete leevenduseks. Eesvoolu

rekonstrueerimine detailplaneeringu osas saab toimuda lähtuvalt maaparandusseaduse §-st 52.

2.14. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Tuleb vältida süsteemide lõhkumist

ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui kaugemal. Juhul kui

olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus

lahendus haakuks olemasolevaga. Sademeveekraavide ja truupide olemasolul peab tagama vee

tõrgeteta äravoolu, süvendades kraave, puhastades nii põhja kui ka kaldad rohust, võsast,

puudest, setetest ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest. Elamualade ja neid

teenindava infrastruktuuri rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.

Planeeringuga kavandada elamupiirkonnas toimiv sademevete lahendus, mis haakuks

olemasolevate kraavidega. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise joonis.

2.15. Sademeveed juhitakse suublasse kraavide abil. Sademevee suublasse juhtimisel on

eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (veeseadus § 129 lg 4 ja 5).

2.16. Jäätmekäitluse planeerimisel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirjast.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist

keskkonnamõju.

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab

mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest, ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab huvitatud

isik enda kanda detailplaneeringu koostamisega seotud kulude kandmise ja

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

5

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise või välja ehitamisega seotud

kulude täieliku või osalise katmise.

6. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

7. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

9. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Audru Vallavolikogu 12.12.2017 otsusega nr 54

kehtestatud Audru hooldekeskuse detailplaneeringu ja Audru Vallavolikogu 04.11.2010 otsusega

nr 83 kehtestatud Audru alevik Lille tn 9 kinnistu detailplaneeringuga ning planeeritava alaga

piirnevate koostatavate detailplaneeringutega.

10. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.

11. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega ning Põllumajandus-

ja Toiduametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala

kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel

määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse

kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla

selle koostamisse kaasatud.

12. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

13. Planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna

veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

14. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Pärnu linnas Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneering

MAA-ALA ASUKOHA SKEEM

Planeeringuala piir, Planeeringu ID 122992, detailplaneeringu ala suurus on 41 171 m²

Väljavõte Maa-ameti kaardilt

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 13.12.2023 09:15 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: K/792 Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Manused: Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu ko.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Audru alevikus Õuna tn 16 ja 16a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine K/792.

Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/ Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse

dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]