Otsus

1/3

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse

18.01.2023 korralduse nr 9 juurde

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus:

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).

1. Olemasolev olukord

Kehtivad planeeringud

Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alev.

Planeeringuala suurus on 115959m2.

Planeeringuala maakasutus

Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Suur-Pindle 30501:001:0432 79563m2 Maatulundusmaa 100%

2 Väike-Pindle 30501:001:0433 31724m² Maatulundusmaa 100%

3 Pindle tee 30501:001:0377 12063m² Transpordimaa 100%

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus

Detailplaneeringu ala piirneb:

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Sausti tee 28 30401:001:0151 19974 m² Elamumaa 100%

2 Sausti kergliiklustee T12 30501:001:0434 1364 m² Transpordimaa 100%

3 11157 Sausti-Kiili tee 30401:001:0473 7.67 ha Transpordimaa 100%

4 Sausti tee 20 30401:001:0857 12593 m² Elamumaa 100%

5 Tormi tänav T2 30501:001:0379 3603 m² Transpordimaa 100%

6 Pindle tee 6 30401:001:1084 30847 m² Elamumaa 100%

7 Tormi tn 14 30501:001:0363 2018 m² Elamumaa 100%

8 Vikerkaare tn 9 30501:001:0373 2118 m² Elamumaa 100%

9 Vikerkaare tn 10 30501:001:0374 2031 m² Elamumaa 100%

10 Vikerkaare tänav T1 30501:001:0382 3128 m² Transpordimaa 100%

11 Maru tn 1 30501:001:0364 11264 m² Üldkasutatav maa 100%

12 Rebase 3039 30401:001:1116 177863 m² Tootmismaa 100%

13 Aasa 30401:001:1460 105704 m² Maatulundusmaa 100%

14 Uue-Aasa 30401:001:1470 103012 m² Maatulundusmaa 100%

Olemasolev keskkond

Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid

kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole

Natura 2000 alasid. Planeeritav ala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku

rohekoridoris.

2/3

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Planeeritav kinnistu on hoonestamata.

Olemasolev tehnovarustus

Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Maa-alale pääseb Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavalt.

Kehtivad piirangud:

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

• Maaparandushoiuala;

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²;

• Eesvoolu kaitsevöönd;

• Ranna või kalda veekaitsevöönd;

• Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;

• Elektripaigaldise kaitsevöönd.

ÜVK kohustus

Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja

-kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.

Soojavarustuse kohustus

Ei ole kohustust liituda.

2. Eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja

Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu krunt

(min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3 transpordimaa

krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni

kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning

paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe

kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning

üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse

ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku

ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt.

Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on

ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa

laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu

planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega

kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja

asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201,

teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee

laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses.

Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu

uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse

peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja

maastikuarhitekt.

3/3

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb

planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Suur-Pindle ja Väike-Pindle kinnistud maakasutuse

juhtfunktsiooniks olemasolev Väikeelamumaa (EV), Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa

(B) ja Üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla

kehtiva üldplaneeringuga.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p2.2.4.1. ja p2.2.4.3. toodud tingimused:

• Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja

arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti.

• Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu

püstitamiseks on 2000m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000m²

• Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide

valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000m². Lisanduva asundusega ala

väikseim krundi suurus 1500m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate

uute kruntide minimaalseks suuruseks.

• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300m².

• Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.

• Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks elamu ja üks abihoone.

• Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.

• Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni

teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).

Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega

eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.

• Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite

ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.

• Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Antud detailplaneering arvestab ja edasiste toimingute teostamisel lähtuda eelpool nimetatud

üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Detailplaneeringu menetlus

16.06.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

30.07.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

28.08.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/1115.

24.09.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

14.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas esitada täiendavad tingimused DP algatamisele.

12.10.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

06.10.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.

14.12.2022 – Haldusleping 8-15/184-21.

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

1

1

1

5

7

S

a

u

s

t

i

-

K

i

i

l

i

t

e

e

P

i

n

d

l

e

t

e

e

19,0

1

6

,

0

6

,

0

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

1

400

1854

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

2

400

1888

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

3

400

1872

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

4

400

1890

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

5

400

1907

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

6

400

2009

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

7

400

2043

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

9

400

2032

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

8

400

2039

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

13

400

2251

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

12

400

2102

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

11

400

2138

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

10

400

2091

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

14

300

1260

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

15

300

1307

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

16

300

1305

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

17

300

1306

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

18

300

1267

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

19

300

1284

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

20

300

1303

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

21

300

1305

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

22

300

1284

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/2)

23

400

2020

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

24

300

1124

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

25

300

1206

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

26

300

1159

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

28

300

1213

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

27

300

1346

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

39

300

1362

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

30

300

1150

m

2

m

2

Üh 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

6

31

2500

6639

m

2

m

2

Üm 100%

-

-

-

-

-

32

-

-

m

2

m

2

Üm 100%

-

-

-

-

-

33

-

-

m

2

m

2

L 100%

-

-

-

-

-

34

-

-

m

2

m

2

L 100%

-

-

-

-

-

35

-

-

T

e

e

k

a

i t

s

e

v

ö

ö

n

d

1

6

,

0

1

5

, 0

5

,

0

2

,

0

19,0

4,0

5,0

3,0

5,02,0

1 0

, 0

1

0

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8 , 0

8 , 0

8 , 0

8 , 0

8 , 0

8

,

0

8

,

0

10,0 10,0

10,0 10,0

1

0

,

0

1

0

,

0

5

,

0

5

,

0

5

,

0

1

0

,

0

5,0

5,0

5

,

0

5

,

0

5,0

5,0

6

,

0

2

,

5

m

2

m

2

L 100%

-

-

-

-

-

36

-

-

2

2

,

0

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTETA AUTOLIIKLUSE ALA

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV KRAAV

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

EESVOOLU KAITSEVÖÖND

TEE/TÄNAVA KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD ÜHISKONDLIKU EHITISE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

MAAPARANDUSSÜSTEEM

KIILI VALD, KIILI ALEV

SUUR-PINDLE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:750

ESKIIS

AS-03

11.10.2021

Märkused:

1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas G.E.Point OÜ 14.07.2021, töö nr 21-G337;

Töö nr. 467Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I.Punger

Projektijuht

Tehnik K.Kuus

A. Anton

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) elamu/abihoone

Korruste arv Hoonestusala suurus (m²) (elamu/abihoone)

(elamu/abihoone)

ARHITEKTUURINÕUDED:

·hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;

·ühepereelamu krundil võib paikneda üks põhihoone ja üks abihoone;

·kahepereelamu krundil võib paikneda üks põhihoone ja kaks abihoonet;

·ühiskondlike ehitiste maa krundil võib paikneda kuus hoonet;

·hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele;

·elamu ja ühiskondliku ehitise suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust;

·abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus;

·planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse

pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust

mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

·hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 meetrit kõrgemal;

·katusekalle vahemikus 0°- 30°;

·katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;

·välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja

looduslähedasi toone;

·vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;

·mitte projekteerida ümarpalkhooneid;

·abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;

·teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla

ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud;

·piirdeaedade ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on keelatud.

PLANEERITUD ALA NÄITAJAD

Planeeritava ala suurus

11,70

ha

Kavandatud kruntide arv 36

Krunditava ala maa bilanss:

Elamumaa 74491 m²

66%

Transpordimaa

20839 m²

19%

Ühiskondlike

ehitiste maa 11002 m²

9%

Üldkasutatav maa 6280 m²

6%

Täisehituse % 13%-23%

Planeeritud parkimiskohtade

arv 130

1 Moodustatava krundi positsiooni number

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos

nr

Krundi aadress

või aadressi

ettepanek

Krundi

planeeritud

suurus

Suurim

ehitisealune

pind (m²)

Hoonestusala

suurus (m²)

Hoone suurim korruselisus

Hoone kõrgus maapinnast (m) /

absoluutne kõrgus (m)

Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(detailplaneering

u liikide kaupa)

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(katastriüksuse

liikide kaupa)

Suletud brutopind

katastriüksuse

sihtotstarvete

kaupa (m²)

Min.

tulepüsivusklass

Parkimiskohtade arv

Kitsendused

Servituudi vajadus

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud

1 3000 400 1854 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee ja tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10

m;

maaparandussüsteem;

2 3000 400 1888 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

3 3000 400 1872 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

4 3000 400 1890 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

5 3000 400 1907 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

6 3000 400 2009 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

7 3000 400 2043 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

8 3000 400 2039 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

9 3000 400 2032 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

10 3000 400 2091 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

11 3000 400 2138 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

maaparandussüsteem;

12 3000 400 2102 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

maaparandussüsteem;

13 3200 400 2251 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

maaparandussüsteem;

14 2000 300 1260 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

15 2000 300 1307 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

16 2000 300 1305 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

17 2000 300 1306 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

18 2000 300 1267 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

19 2000 300 1284 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

20 2000 300 1303 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

21 2000 300 1305 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

22 2000 300 1284 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

23 3000 400 2020 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

24 2000 300 1124 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

25 2000 300 1206 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

26 2005 300 1159 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

27 2000 300 1267 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

28 2053 300 1346 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

29 2053 300 1213 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

30 2180 300 1362 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

31 11002 2500 6639 2 9 6 Üh 100% Üh 100%

5000 TP 2 42 42

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

32 1790 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100%

- - - -

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12

meetrit;

maaparandussüsteem;

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

33 4490 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100%

- - - -

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

34 19151 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12

meetrit;

maaparandussüsteem;

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

35 1434 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

36 254 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

Kokku: 112612 12900 25800 130 130

Lisa 4 Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse

18.01.2023 korralduse nr 9 juurde

KIILI ALEVIS SUUR-PINDLE JA VÄIKE-PINDLE DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).

Asukoht: Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alev. Planeeringuala suurus on 115959 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Suur-Pindle 30501:001:0432 79563 m2 Maatulundusmaa 100%

2 Väike-Pindle 30501:001:0433 31724 m² Maatulundusmaa 100%

3 Pindle tee 30501:001:0377 12063 m² Transpordimaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk 3. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu krunt (min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201, teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses.

1/5

Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

4. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

5. Lähteseisukohtade koostamise alused 5.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 5.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 5.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”; 5.4. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”; 5.5. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 5.6. Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 5.7. muud standardid, määrused ja seadused; 5.8. piirkonna tehnovõrkude skeemid; 5.9. maaparandus- ja kuivendusprojektid; 5.10. tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 5.11. kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 5.12. detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.

Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire;

5.13. geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.

6. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 6.1. Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 6.2. detailplaneeringuga lahendada või määrata: 6.2.1. maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute

tegemine;

2/5

6.2.2. määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);

6.2.3. seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 6.2.4. määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi; 6.2.5. planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 6.2.6. määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 6.2.7. määrata keskkonnakaitse abinõud; 6.2.8. määrata kujad; 6.2.9. näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 6.2.10. näidata sademevete ärajuhtimine; 6.2.11. maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu

kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

6.2.12. määrata servituutide vajadus; 6.2.13. määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi

kitsenduste ulatus; 6.2.14. seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

7. Insenervõrgud ja teed 7.1. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus

määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 7.1.1. veevarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele; 7.1.2. kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele; 7.1.3. sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 7.1.4. tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 7.1.5. elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 7.1.6. sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 7.1.7. küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 7.1.8. teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare

tänavalt. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist; 7.1.9. drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse

tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

8. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed.

9. Arvamuste küsimine 9.1. Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 9.1.1. Põhja päästekeskusega, 9.1.2. Transpordiametiga, 9.1.3. Põllumajandus- ja Toiduametiga. 9.2. Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 9.2.1. planeeringust huvitatud isikult; 9.2.2. OÜ-lt Elektrilevi; 9.2.3. vajadusel sideteenuse pakkujalt; 9.2.4. vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

3/5

Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.

10. Detailplaneeringu koosseis 10.1. Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuded): 10.1.1. tekstiosa:

• tiitelleht; • sisukord; • täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus); • seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).

10.1.2. Joonised: • situatsiooniskeem; • tugiplaan; • planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs; • põhijoonis; • tehnovõrkude joonis; • vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;

10.1.3. detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).

11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 11.1. Detailplaneeringu kaust sisaldab:

• Seletuskiri • Joonised • Tehnilised tingimused • Kooskõlastused

11.2. Lisade kaust sisaldab: • Menetlusdokumendid • Koostatud uuringud

11.3. Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina.

Failide nimekuju näide: Pindle_dp_seletuskiri_10_01_21.pdf 11.3.1. Tiitellehed eraldi failidena. 11.3.2. Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid

12. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 1 (ühes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis.

4/5

13. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 13.1. detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 13.2. arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 13.3. detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus.

14. Lähteseisukohtade kehtivus 14.1. Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aasta. 14.2. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

5/5

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Eduard Ventman

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 18.01.2023 nr 2-1.2/9

Meie 14.02.2023 nr 7.2-2/23/1587-2

Seisukohtade väljastamine Kiili alevis Suur-

Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu (katastritunnused

vastavalt 30501:001:0432 ja 30501:001:0433, edaspidi planeering) algatamisest Kiili

Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusega nr 9.

Planeeringu eesmärgiks on Suur-Pindle ja Väike-Pindle kinnistute jagamine ja ehitusõiguse

määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning

tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualale

14 paariselamu, 16 üksikelamu ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt ning 3 transpordimaa ja 2

üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11157 Sausti-Kiili (edaspidi riigitee) km 3,96-4,21. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 402 sõidukit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 4,195 (Pindle tee).

Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate ning kavandatavate kohalike (era-)

ja avalike tee(-de) avaliku kasutuse määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse

kandmine vastavalt ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega

külgnevatele kinnistutele.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Meil ei ole vastuväiteid hoonestusalade kavandamisele vastavalt lisatud eskiislahendusele

(Lisa 3).

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja projektide lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

2 (3)

väljaspool planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

(edaspidi juhend) tabelist 4.

6.3. Tulenevalt sellest, et riigitee on kitsas (katte laius 5 m) ning riigitee äärsete alade

arendamise tulemusel võib tulevikus osutuda vajalikuks liiklussageduse kasvamisel

riigitee laiendamine, palume planeeringu koostamisel arvestada olemasoleva riigitee ning

planeeringuga kavandatava kergliiklustee vahelise ohutusriba laiuseks rohkem kui juhendi

tabelis nr 4 ette nähtud 7 m (soovitatavalt vähemalt 8 m).

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt

juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Kui planeeringuala sademevesi juhitakse Harjuva ojja, tuleb tagada riigitee km 4,205 asuva

truubi läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee truubi seisukorda ja läbilaskevõimet ning

teostada läbilaskearvutused.

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137).

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskohal nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS

§ 72 lg 2) enne planeeringualale rajatud mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (kergliiklustee, piirded, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast, samuti kanda joonistele planeeringuga

kavandatud hoonestusalade kaugus riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

3 (3)

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

18. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Lisa_4_Lahteseisukohad_Pindle_dp

2. Lisa_1_Seletuskiri_Pindle_dp

3. Lisa_3_Eskiis_Pindle_dp

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]