Harjumaa Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu algatamine

1/3

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse

18.01.2023 korralduse nr 9 juurde

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus:

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).

1. Olemasolev olukord

Kehtivad planeeringud

Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alev.

Planeeringuala suurus on 115959m2.

Planeeringuala maakasutus

Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Suur-Pindle 30501:001:0432 79563m2 Maatulundusmaa 100%

2 Väike-Pindle 30501:001:0433 31724m² Maatulundusmaa 100%

3 Pindle tee 30501:001:0377 12063m² Transpordimaa 100%

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus

Detailplaneeringu ala piirneb:

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Sausti tee 28 30401:001:0151 19974 m² Elamumaa 100%

2 Sausti kergliiklustee T12 30501:001:0434 1364 m² Transpordimaa 100%

3 11157 Sausti-Kiili tee 30401:001:0473 7.67 ha Transpordimaa 100%

4 Sausti tee 20 30401:001:0857 12593 m² Elamumaa 100%

5 Tormi tänav T2 30501:001:0379 3603 m² Transpordimaa 100%

6 Pindle tee 6 30401:001:1084 30847 m² Elamumaa 100%

7 Tormi tn 14 30501:001:0363 2018 m² Elamumaa 100%

8 Vikerkaare tn 9 30501:001:0373 2118 m² Elamumaa 100%

9 Vikerkaare tn 10 30501:001:0374 2031 m² Elamumaa 100%

10 Vikerkaare tänav T1 30501:001:0382 3128 m² Transpordimaa 100%

11 Maru tn 1 30501:001:0364 11264 m² Üldkasutatav maa 100%

12 Rebase 3039 30401:001:1116 177863 m² Tootmismaa 100%

13 Aasa 30401:001:1460 105704 m² Maatulundusmaa 100%

14 Uue-Aasa 30401:001:1470 103012 m² Maatulundusmaa 100%

Olemasolev keskkond

Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid

kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole

Natura 2000 alasid. Planeeritav ala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku

rohekoridoris.

2/3

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Planeeritav kinnistu on hoonestamata.

Olemasolev tehnovarustus

Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Maa-alale pääseb Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavalt.

Kehtivad piirangud:

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

• Maaparandushoiuala;

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²;

• Eesvoolu kaitsevöönd;

• Ranna või kalda veekaitsevöönd;

• Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;

• Elektripaigaldise kaitsevöönd.

ÜVK kohustus

Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja

-kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.

Soojavarustuse kohustus

Ei ole kohustust liituda.

2. Eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja

Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu krunt

(min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3 transpordimaa

krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni

kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning

paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe

kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning

üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse

ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku

ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt.

Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on

ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa

laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu

planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega

kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja

asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201,

teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee

laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses.

Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu

uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse

peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja

maastikuarhitekt.

3/3

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb

planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Suur-Pindle ja Väike-Pindle kinnistud maakasutuse

juhtfunktsiooniks olemasolev Väikeelamumaa (EV), Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa

(B) ja Üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla

kehtiva üldplaneeringuga.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p2.2.4.1. ja p2.2.4.3. toodud tingimused:

• Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja

arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti.

• Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu

püstitamiseks on 2000m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000m²

• Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide

valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000m². Lisanduva asundusega ala

väikseim krundi suurus 1500m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate

uute kruntide minimaalseks suuruseks.

• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300m².

• Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.

• Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks elamu ja üks abihoone.

• Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.

• Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni

teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).

Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega

eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.

• Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite

ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.

• Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Antud detailplaneering arvestab ja edasiste toimingute teostamisel lähtuda eelpool nimetatud

üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Detailplaneeringu menetlus

16.06.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

30.07.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

28.08.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/1115.

24.09.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

14.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas esitada täiendavad tingimused DP algatamisele.

12.10.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

06.10.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.

14.12.2022 – Haldusleping 8-15/184-21.

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

1

1

1

5

7

S

a

u

s

t

i

-

K

i

i

l

i

t

e

e

P

i

n

d

l

e

t

e

e

19,0

1

6

,

0

6

,

0

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

1

400

1854

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

2

400

1888

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

3

400

1872

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

4

400

1890

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

5

400

1907

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

6

400

2009

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

7

400

2043

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

9

400

2032

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

8

400

2039

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

13

400

2251

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

12

400

2102

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

11

400

2138

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

3

(1/2)

10

400

2091

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

14

300

1260

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

15

300

1307

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

16

300

1305

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

17

300

1306

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

18

300

1267

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

19

300

1284

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

20

300

1303

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

21

300

1305

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

22

300

1284

m

2

m

2

EE2 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/2)

23

400

2020

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

24

300

1124

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

25

300

1206

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

26

300

1159

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

28

300

1213

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

27

300

1346

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

39

300

1362

m

2

m

2

EE 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

2

(1/1)

30

300

1150

m

2

m

2

Üh 100%

9m/4,5m

2

(2/1)

6

31

2500

6639

m

2

m

2

Üm 100%

-

-

-

-

-

32

-

-

m

2

m

2

Üm 100%

-

-

-

-

-

33

-

-

m

2

m

2

L 100%

-

-

-

-

-

34

-

-

m

2

m

2

L 100%

-

-

-

-

-

35

-

-

T

e

e

k

a

i t

s

e

v

ö

ö

n

d

1

6

,

0

1

5

, 0

5

,

0

2

,

0

19,0

4,0

5,0

3,0

5,02,0

1 0

, 0

1

0

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8

,

0

8 , 0

8 , 0

8 , 0

8 , 0

8 , 0

8

,

0

8

,

0

10,0 10,0

10,0 10,0

1

0

,

0

1

0

,

0

5

,

0

5

,

0

5

,

0

1

0

,

0

5,0

5,0

5

,

0

5

,

0

5,0

5,0

6

,

0

2

,

5

m

2

m

2

L 100%

-

-

-

-

-

36

-

-

2

2

,

0

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTETA AUTOLIIKLUSE ALA

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV KRAAV

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

EESVOOLU KAITSEVÖÖND

TEE/TÄNAVA KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD ÜHISKONDLIKU EHITISE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

MAAPARANDUSSÜSTEEM

KIILI VALD, KIILI ALEV

SUUR-PINDLE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:750

ESKIIS

AS-03

11.10.2021

Märkused:

1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas G.E.Point OÜ 14.07.2021, töö nr 21-G337;

Töö nr. 467Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I.Punger

Projektijuht

Tehnik K.Kuus

A. Anton

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) elamu/abihoone

Korruste arv Hoonestusala suurus (m²) (elamu/abihoone)

(elamu/abihoone)

ARHITEKTUURINÕUDED:

·hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;

·ühepereelamu krundil võib paikneda üks põhihoone ja üks abihoone;

·kahepereelamu krundil võib paikneda üks põhihoone ja kaks abihoonet;

·ühiskondlike ehitiste maa krundil võib paikneda kuus hoonet;

·hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele;

·elamu ja ühiskondliku ehitise suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust;

·abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus;

·planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse

pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust

mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

·hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 meetrit kõrgemal;

·katusekalle vahemikus 0°- 30°;

·katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;

·välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja

looduslähedasi toone;

·vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;

·mitte projekteerida ümarpalkhooneid;

·abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;

·teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla

ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud;

·piirdeaedade ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on keelatud.

PLANEERITUD ALA NÄITAJAD

Planeeritava ala suurus

11,70

ha

Kavandatud kruntide arv 36

Krunditava ala maa bilanss:

Elamumaa 74491 m²

66%

Transpordimaa

20839 m²

19%

Ühiskondlike

ehitiste maa 11002 m²

9%

Üldkasutatav maa 6280 m²

6%

Täisehituse % 13%-23%

Planeeritud parkimiskohtade

arv 130

1 Moodustatava krundi positsiooni number

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos

nr

Krundi aadress

või aadressi

ettepanek

Krundi

planeeritud

suurus

Suurim

ehitisealune

pind (m²)

Hoonestusala

suurus (m²)

Hoone suurim korruselisus

Hoone kõrgus maapinnast (m) /

absoluutne kõrgus (m)

Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(detailplaneering

u liikide kaupa)

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(katastriüksuse

liikide kaupa)

Suletud brutopind

katastriüksuse

sihtotstarvete

kaupa (m²)

Min.

tulepüsivusklass

Parkimiskohtade arv

Kitsendused

Servituudi vajadus

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud

1 3000 400 1854 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee ja tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10

m;

maaparandussüsteem;

2 3000 400 1888 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

3 3000 400 1872 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

4 3000 400 1890 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

5 3000 400 1907 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

6 3000 400 2009 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

7 3000 400 2043 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

8 3000 400 2039 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

9 3000 400 2032 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

10 3000 400 2091 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

11 3000 400 2138 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

maaparandussüsteem;

12 3000 400 2102 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

maaparandussüsteem;

13 3200 400 2251 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

maaparandussüsteem;

14 2000 300 1260 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

15 2000 300 1307 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

16 2000 300 1305 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

17 2000 300 1306 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

18 2000 300 1267 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

19 2000 300 1284 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

20 2000 300 1303 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

21 2000 300 1305 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

maaparandussüsteem;

22 2000 300 1284 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

23 3000 400 2020 2 1 9 4,5

1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4

Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

24 2000 300 1124 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

25 2000 300 1206 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

26 2005 300 1159 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

27 2000 300 1267 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

28 2053 300 1346 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

29 2053 300 1213 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

30 2180 300 1362 2 1 9 4,5

1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

31 11002 2500 6639 2 9 6 Üh 100% Üh 100%

5000 TP 2 42 42

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

32 1790 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100%

- - - -

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12

meetrit;

maaparandussüsteem;

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

33 4490 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100%

- - - -

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

34 19151 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12

meetrit;

maaparandussüsteem;

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

35 1434 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

36 254 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -

tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

Kokku: 112612 12900 25800 130 130

Lisa 4 Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse

18.01.2023 korralduse nr 9 juurde

KIILI ALEVIS SUUR-PINDLE JA VÄIKE-PINDLE DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).

Asukoht: Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alev. Planeeringuala suurus on 115959 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Suur-Pindle 30501:001:0432 79563 m2 Maatulundusmaa 100%

2 Väike-Pindle 30501:001:0433 31724 m² Maatulundusmaa 100%

3 Pindle tee 30501:001:0377 12063 m² Transpordimaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk 3. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu krunt (min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201, teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses.

1/5

Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

4. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

5. Lähteseisukohtade koostamise alused 5.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 5.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 5.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”; 5.4. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”; 5.5. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 5.6. Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 5.7. muud standardid, määrused ja seadused; 5.8. piirkonna tehnovõrkude skeemid; 5.9. maaparandus- ja kuivendusprojektid; 5.10. tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 5.11. kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 5.12. detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.

Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire;

5.13. geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.

6. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 6.1. Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 6.2. detailplaneeringuga lahendada või määrata: 6.2.1. maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute

tegemine;

2/5

6.2.2. määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);

6.2.3. seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 6.2.4. määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi; 6.2.5. planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 6.2.6. määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 6.2.7. määrata keskkonnakaitse abinõud; 6.2.8. määrata kujad; 6.2.9. näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 6.2.10. näidata sademevete ärajuhtimine; 6.2.11. maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu

kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

6.2.12. määrata servituutide vajadus; 6.2.13. määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi

kitsenduste ulatus; 6.2.14. seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

7. Insenervõrgud ja teed 7.1. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus

määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 7.1.1. veevarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele; 7.1.2. kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele; 7.1.3. sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 7.1.4. tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 7.1.5. elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 7.1.6. sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 7.1.7. küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 7.1.8. teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare

tänavalt. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist; 7.1.9. drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse

tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

8. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed.

9. Arvamuste küsimine 9.1. Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 9.1.1. Põhja päästekeskusega, 9.1.2. Transpordiametiga, 9.1.3. Põllumajandus- ja Toiduametiga. 9.2. Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 9.2.1. planeeringust huvitatud isikult; 9.2.2. OÜ-lt Elektrilevi; 9.2.3. vajadusel sideteenuse pakkujalt; 9.2.4. vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

3/5

Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.

10. Detailplaneeringu koosseis 10.1. Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuded): 10.1.1. tekstiosa:

• tiitelleht; • sisukord; • täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus); • seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).

10.1.2. Joonised: • situatsiooniskeem; • tugiplaan; • planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs; • põhijoonis; • tehnovõrkude joonis; • vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;

10.1.3. detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).

11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 11.1. Detailplaneeringu kaust sisaldab:

• Seletuskiri • Joonised • Tehnilised tingimused • Kooskõlastused

11.2. Lisade kaust sisaldab: • Menetlusdokumendid • Koostatud uuringud

11.3. Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina.

Failide nimekuju näide: Pindle_dp_seletuskiri_10_01_21.pdf 11.3.1. Tiitellehed eraldi failidena. 11.3.2. Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid

12. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 1 (ühes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis.

4/5

13. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 13.1. detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 13.2. arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 13.3. detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus.

14. Lähteseisukohtade kehtivus 14.1. Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aasta. 14.2. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

5/5

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse

18.01.2023 korraldusele nr 9

Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu osas.

1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Kiili alevis asuvate Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) katastriüksuste osas. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 13 paariselamu (min suurus 3000m2), 17 üksikelamu krunt (min suurus 2000m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000m2) ning 3 transpordimaa krunti ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0m, kokku ehitisealune pind kuni 2500m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunti. Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0m), kuhu planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte vähemalt 5,0m) ja asfaltkattega kõnnitee (teekatte vähemalt 2,0m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja asfalteerida planeeringuala ulatuses ka Pindle tee (teekatte laiuseks min 6,0m) koos kergliiklusteega (teekatte vähemalt 3,0m). Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse- ja maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (sh tiheasusala). Maa-ala on väikeelamumaa (EV), võimalikud arengualad juhtotstarbega. Menetletav detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu (https://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering) muutmise ettepanekut.

Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei jää detailplaneeringu ala ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni alale.

1

Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD, seisuga 24.11.2021 andmetel) * alast kirdes on kehtestatud (20.06.2011 otsus nr 54) Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering, eesmärgiks Ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneeringut pole veel ellu viidud. * DP alast lõunas (teisel pool Sausti teed) on kehtestatud Vana-Reinu kinnistu detailplaneering, eesmärgiks ala kruntideks jaotamine,maa sihtotstarbe muutmine ehitusõiguse määramine. Elamud on ehitatud. * alast edelas (teisel pool Sausti teed) on kehtestatud Väike-Rebase ja Reinu kinnistute detailplaneering, eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneeringut pole ellu viima hakatud. * alast loodes on menetluses Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Uue-Aasa kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse rohevõrgustiku alast väljapoole jäävale alale 3 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 1 maatulundusmaa krunt rohevõrgustiku alale. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus.

3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus Eelhindamise koostamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;

 missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

 strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;

 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;

 mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

 oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri veebikeskkonnast saadud informatsiooni. Detailplaneeringu ala asub Kiili vallas Kiili alevi loodepoolses osas. Juurdepääs detailplaneeringu alale on 11157 Sausti-Kiili teelt ( riigi maantee) ja Pindle teelt (valla tee).

2

Suur-Pindle (30501:001:0432) katastriüksuse kõlvikuline koosseis on järgmine: pindala kokku 79563 m², sellest haritav maa 78510 m² ja muu maa 1053 m2. Ala sihtotstarbeks on 100% maatulundusmaa. Alal hooneid ei asu. Väike-Pindle 30501:001:0433) katastriüksuse kõlvikuline koosseis on järgmine: pindala kokku 31724 m², sellest haritav maa 31101 m² ja muu maa 623 m2. Ala sihtotstarbeks on 100% maatulundusmaa. Alal hooneid ei asu Detailplaneeringu alale kitsendusi põhjustavad objektid on 11157 Sausti-Kiili tee (Sausti tee), Pindle tee, Maaparandushoiuala KIILI, elektriliin alla 1kV Küla õl.

Joon.1 Suur-Pindle ja Väike-Pindle DP ala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed)

3

Detailplaneeringu alast põhjas ja kirdes ning idas on elamumaa krundid, kagust, lõunast ja edelast piirneb ala teemaaga. Teisel pool teed on elamumaa krundid. Läänes aga maatulundusmaa. Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu Kurtna, Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu) savikal peene- ja mikrokristalne lubjakivil mergel K-bentoniidi vahekihtidega.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes (nõrgalt kaitstud ala).

Lähim veekogu planeeringualale on alast kagusse jääv Harjuva oja, mis suubub Vääna jõkke. Detailplaneeringu alal olevatest kuivendussüsteemist on vesi suunatud Harjuva ojja (kraavi). Planeeringualal kõrghaljastust ei ole.

Lähim maardla, Sausti turbamaardla jääb alast lõuna suunal ca 0,8km kaugusele. Aasu turbatootmisalale on väljastatud kaevandamisluba (HARM-43) turba tootmiseks. Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale ega naaberkatastriüksustele looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim objekt (arheoloogiamälestis Asulakoht nr. 17960) alast alast edelasse ca 0,25 km kaugusele.

Pärandkultuur: pärandkultuuri all mõistetakse Maa-ameti andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide asukohast teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse peamine eesmärk. Lähimad objektid: detailplaneeringu alast ca 130m edela suunas asuvad Padiküla karjamõis ( 304:MOA:005) ja Sausti karjalaut (304:LAU:001). Alast lõuna suunas ca 150m kaugusel on Relvaladu ( 304:MIL:005). Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga.

Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Huviharidusega tegelemiseks ja vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Kiili alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub piirkonna tööhõivekeskuseks olev Tallinn.

Kiili alevis on välja ehitatud kaasaja nõuetele vastav ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrk (kuulub Kiili KVH OÜ’le).

4

4.Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud, keskkonnaprobleemid 4.1 Geoloogia- olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis ehitiste rajamise ulatuses.

Pinnas, muld- alale on ehitiste all ja ka nende ümbruses mõju avaldatud. Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Mehhaaniliste mõjutuste tagajärjel rikutakse kasvukihi (mulla) ökoloogiline ja bioloogiline tasakaal. Peale ehitustööde lõppu taastuvad eelpool nimetatud kihtide omadused suhteliselt kiiresti. Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse haljastuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju mullale, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada põllumajanduslikuks tootmiseks (taimekasvatuseks). Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju.

Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda.

Mets ja teised looduslikud kooslused (ökosüsteemid)- kavandatav tegevus eeldatavalt naabruses olevatele elamumaa katastriüksustele olulist negatiivset mõju ei avalda. Detailplaneeringu alal olevatele ökosüsteemidele avaldatakse eeldatavalt negatiivset pöördumatut mõju, sest moodustatavatel ehitus(hoonestus)aladel muutuvad erinevad kooslused. Kuna tegemist on siiski suhteliselt väikese ehituse alla jääva maa-alaga, kus inimtegevus on juba aastaid toimunud, ei ole mõju eeldatavalt kogu piirkonnale oluliselt negatiivne. Mõningane negatiivne mõju (lindude-loomade liikumist ja elamist häiriv, mõju taimkattele) võib kaasneda ka juhul, kui alast põhjapoole ca 0,6 km kaugusele jääval Priidu katastriüksusel paiknevat metsa hakatakse kasutama piirkonna elanike poolt rekreatsioonialana. Mõju täpset suurust pole täna võimalik määrata. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele eluvormidele eksisteerimisvõimaluse. Lähtudes sellest, et piirkond on juba osaliselt inimtegevusest mõjutatud (elamute vahetu naabrus, maa harimine põllumajanduslikel eesmärkidel), võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluline. Mõju loomadele- lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse

5

kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Põhjavesi- olulisimaks loodusvaraks, mida elamute kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Kuna vesi saadakse vastava teenuse pakkujalt (tuleb liituda ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga), peab vee erikasutuse luba olema vee-ettevõtjal. Eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju Kiili vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole.

Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole korraga väga suur, on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Alal rikutakse ehitustöödega olemasolev kuivendussüsteem ja seetõttu tuleb enne kruntidele ehitusõiguse saamist projekteerida ja välja ehitada uus kuivendusdrenaaž. Sademevee ärajuhtimisel suublasse peavad olema täidetud kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuded. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Reovesi- elamumaa kruntidel tekkinud reovee saab juhtida ühiskanalisatsiooni, mille kaudu suunatakse reovesi Tallinna puhastisse. Seda teenust pakkuval ettevõttel peab olema vee- erikasutusluba. Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ole elamute ja kõrvalhoonete kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne. Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike positiivne mõju võimaliku tööjõu lisandumise ja ka teenuste tarbimise läbi. Täpset mõju pole teada. Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb kõrvaldamiseks prügilasse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Naabruses asuvatel elamumaa katastriüksustel tekkivad jäätmed on eeldatavalt suuremas osas sarnaste omadustega kui vaadeldava ala kasutamisel tekkivad jäätmed. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud olulisi keskkonnahäiringuid.

Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Elamutest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju peamisel planeeringualale ja lähinaabritele. Oluline on , et hinnatakse Sausti-Kiili teelt lähtuva müra suurust ja ulatust ning vajaduse selgumisel nähakse ette piisavad leevendusmeetmed. Lühiajaliselt võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Ehitustegevusega kaasneb

6

vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal määral võib siiski ehitus lühiajaliselt häirida naaberkinnistute elanikke. Hoonete ja taristu kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kuna planeeringuga kavandatatud tegevusi ei viida ellu ühekorraga, ehitiste rajamist ei toimu üheaegselt, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Sõltuvalt ilmastikust, kasutatavast tehnikast jm asjaoludest võib turbarabast kaevandustegevusest tulenev müra kanduda planeeringualani. Müra ulatus ja suurus pole täna teada. Samuti võib alani suure tuulega kanduda turbatolmu. Planeeringu menetlemise tuleb vastavaid häiringuid käsitleda ja nendega arvestada. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed.

Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete kütmiseks. Kasutatavad kütusekogused on võrreldavad teiste sarnaste tegevustega. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Kütuse kasutuse mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast suhteliselt väikese mahu tõttu eeldatavalt minimaalne.

Sõltuvalt elamu kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese koguse tõttu oluliselt negatiivne.

Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline.

Detailplaneeringu realiseerimisel on ette näha teatavat valgusreostust (pimedal ajal valgustatud alade suurenemine), kuid eeldatavalt ei ole see mõju elanikele oluliselt negatiivne. Samal ajal on võib selline valgustamine vähendada kuritegevuse võimalust. Valgusrežiimi muutus põhjustab teatavaid muutusi piirkonna taimekooslustes. Mõjusid saab haljastuse uue kujundamisega vähendada. Kui planeeringuga näha ette valgustuse suunamine, töötamise aeg jm mõjusid vähendavad meetmed, ei ole mõjud eeldatavalt oluliselt negatiivsed.

Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Hoonete kütmiseks saab kasutada erinevaid lahendusi ja mitte lubada olulist õhusaastet põhjustavate kütuseliikide kasutamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks.

Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid – kauguse tõttu objektidele eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Viimastel aastatel toimunud intensiivse kinnisvara arenduse ja valglinnastumise tõttu on tekkinud olukord, kus Kiili lasteasutustes ei ole piirkonna lastele piisavalt kohti. Puudub teave, kas kavandatud tegevuse tulemusena võib lasteaia- või õpilaskohtade kohtade vajadus oluliselt suureneda. Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa

7

täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate teenuste tarbijate arv. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne.

Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid.

Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. Pole teada, et naabruses asuvate elamumaa, maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta (näiteks saab kasutada piirkonnas olemasolevaid tehnovõrke).

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii. Mõju ulatus ei ole ette teada. Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Mõju ulatust ette teada pole võimalik. Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse sattumine pinnasele ja sealt vette). Õhusaastumist võib põhjustada elamu kütmine, automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud ja elanike poolt tuulevaikse ning niiske ilmaga süüdatud lõkked (näiteks sügisel lehtede põletamine). Samuti võib mõju avaldada turbatootmisest lähtuv tolm. Mõju ulatust pole teada. Saastuse suurus ja ulatus pole teada. Detailplaneeringus tuleb seda kajastada ja vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused on eeldatavalt väikesed, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha. Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju. Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha.

Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Mõju täpset ulatust, suurust ei ole võimalik ette näha.

4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

8

Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Terviseameti, Keskkonnaameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohti. 5.1 Väljavõte Terviseameti vastuskirjast ( 17.01.2022 nr 9.3-4/21/17589-2 ): „Kiili Vallavalitsus on seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning nõustub. Edaspidises planeerimises palume arvestada ning tähelepanu pöörata järgnevale: 1. Lisa 5 (KSH eelhindamine) lk 6 on välja toodud: „Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel.“ Veel: „Elamutest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju peamisel planeeringualale ja lähinaabritele. Oluline on , et hinnatakse Sausti-Kiili teelt lähtuva müra suurust ja ulatust ning vajaduse selgumisel nähakse ette piisavad leevendusmeetmed.“ Amet nõustub, et liiklusmüra tuleks hinnata saamaks teada, kas ja mil määral ületatakse planeeritaval alal keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid ning kas ja mil määral on vajalik müra leevendavate meetmete rakendamine. Juhime tähelepanu, et ka liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. 2. Lähedal asuva Sausti tee 31 (30401:001:1115) kinnistu sihtotstarve on tootmismaa 100% ning kinnistul asub hoone. Palume täpsustada ja/või hinnata, kas ja milline negatiivne mõju (müra, vibratsioon) kaasneb eeltoodud kinnistul toimuvaga planeeritavale alale. Planeeritava ala välisõhus levivad tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2). 3. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 4. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud teistest elamutest võimalikult kaugele. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtustele. 5. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

9

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. 6. Arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. ́ 7. Lisa 5 (KSH eelhindamine) lk 4 on välja toodud: „Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 8. Planeeritavat ala läbib elektriõhuliin alla 1 kV Küla õl kaitsevöönd. Ameti hinnangul tuleks elamute (ja lasteaedade, mänguväljakute jmt) paigutamist elektriõhuliinide kaitsevööndisse vältida, ennetamaks neist tulenevaid võimalikke ohte. Esitatud materjalidest ei selgu, mida on planeeritud teha elektriõhuliiniga. Palume eeltoodut täpsustada ning arvestada ameti seisukohaga. 9. Palume edaspidises planeerimises täpsustada, mida ühiskondlike ehitiste krundile planeeritakse, kas müratundliku hoonet (nt haridusasutus, sotsiaalobjekt vmt) või potentsiaalset uut müraallikat. 10. Lisa 5 (KSH eelhindamine) on välja toodud detailplaneeringud naaberaladel ning nende lühikirjeldused. Palume edaspidi kirjeldada, mida detailplaneeringutega naaberaladel täpsemalt tehakse (kas rajatakse nt toomishooneid, eluhooneid, sotsiaalhooneid vmt). Juhul kui rajatakse uusi võimalikke müraallikaid, siis tuleb hinnata ja kirjeldada nende mõju planeeritavale alale. 11. Lisa 4 (lähteseisukohad) on välja toodud asutused, kellega planeering kooskõlastada tuleb, amet nende hulka seal ei kuulu. Planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 järgi tuleb ametiga teha koostööd ja kooskõlastada, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Tulenevalt eeltoodust palume detailplaneering kooskõlastamiseks esitada ka ametile. 5.2 Väljavõte Keskkonnaameti vastuskirjast (17.01.2022 nr 6-5/21/26595-2: „Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades planeeringuala asukohta, teadaolevat informatsiooni ning kavandatavat tegevust, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju2 ilmnemist ning KSH algatamine eiole vajalik.Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas.Kogu planeeringuala hõlmava sademevee käitlemise lahenduse väljatöötamisel soovitame kaaluda mõnd looduslähedast lahendust3 ) 3 Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses.(VeeS § 129 lg 3)“ 5.3 Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti vastuskirjast (27.12.2021 nr 6.2-2/54517): „Tulenevalt eespool toodust ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, Põllumajandus- ja Toiduamet ei esita ettepanekuid ega vastuväiteid.“

1

6. Kokkuvõte Kavandatud tegevuse tulemusena valminud ehitiste, rajatiste ning alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes on küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine rekreatsiooni otstarbel, alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Elamute lisandumine sobib üldjoones antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel on nende vähendamiseks planeeringus võimalik näha ette piisavad leevendusmeetmed. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et negatiivsed mõjud ei oleks olulised.

Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Kiili vallas Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringule detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel:

6.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist; 6.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist; 6.3 avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid; 6.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. 6.5 detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 6.6 ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. 6.7 detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust; 6.8 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole (rohealast eemale). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega; 6.9 keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus; 6.10 planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid;

1

6.11 Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ja Keskkonnaameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Siiri Treimann Keskkonnanõunik 17.01.2022

1

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 18. jaanuar 2023 nr 9

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 13 p 2 ning arvestades 28.08.2021 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1115 ja 14.12.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/184-21.

Detailplaneeringu koostamise algataja, kehtestaja ja menetleja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389).

1. Algatada Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamine (DP0349). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 115959m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib:

3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike- Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu krunt (min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Juurdepääs planeeritavale alale on ette

nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201, teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 4.

6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu osas on käesoleva korralduse lisa nr 5.

7. Mitte algatada Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel:

7.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist;

7.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist;

7.3 avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;

7.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.

7.5 detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

7.6 ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.

7.7 detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust;

7.8 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole (rohealast eemale). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;

7.9 keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;

7.10 planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid;

7.11 planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, ja Keskkonnaameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7 ning teavitada isikuid keskkonnamõju hindamise mittealgatamisest vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 35 lg 6 ja lg 7.

10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

11. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/ allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Valitsuse 18.01.2023 korraldusele nr 9; 2. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu skeem planeeringuala ja

kontaktvööndi piiri määramiseks; 3. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonis; 4. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu lähteseisukohad. 5. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alevis Suur-Pindle ja

Väike-Pindle detailplaneeringu osas.