Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering Pärnu linn, Pärnu linn Mälestise reg nr: 27007, Pärnu muinsuskaitseala

Töö nr 2302 Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isikud: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ Inari Holding OÜ

Esindajad: Vallo Palm

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Nisuma

/allkirjastatud digitaalselt/

Koostaja: Karri Tiigisoon

/allkirjastatud digitaalselt/

Juuni 2025

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 2 / 24

SISUKORD

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ............................................................................ 3 1.1. Planeeringu koostamise alused ............................................................................................. 3

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ........................................................................................... 3 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ......................................................................... 4

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4 4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused .................................................... 4 5. Ruumilise arengu eesmärgid .......................................................................................................... 6

5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ..................... 8 5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ............................................................................... 8 5.3. Alal kehtivad detailplaneeringud .......................................................................................... 10

6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ..................................................................... 10 7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ..................................................... 11 8. Arhitektuursed üldtingimused ja muinsuskaitselised tingimused................................................. 13

8.1. Üldised tingimused .............................................................................................................. 13 8.2. Endine koolihoone (muinsuskaitseala kaitsekorra kohaselt B-kaitsekategooria hoone) ..... 14 8.3. Uushoonestuse mahud, kõrgused ja hoonete asetus .......................................................... 14 8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine ............................................................................... 14 8.5. Arheoloogia .......................................................................................................................... 15

9. Liiklus, parkimine .......................................................................................................................... 15 10. Haljastus, maastik, piirded ....................................................................................................... 17 11. Tehnovõrgud, tehnoseadmed................................................................................................... 18

11.1. Veevarustus ......................................................................................................................... 19 11.2. Reoveekanalisatsioon .......................................................................................................... 19 11.3. Sademevee ja lume käitlus .................................................................................................. 19 11.4. Elektrivarustus ..................................................................................................................... 20 11.5. Sidevarustus ........................................................................................................................ 21 11.6. Soojavarustus, jahutus......................................................................................................... 21

12. Tuleohutuse tagamine .............................................................................................................. 21 12.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ....................................................................... 22

13. Keskkond .................................................................................................................................. 22 13.1. Jäätmed ............................................................................................................................... 22 13.2. Insolatsioon ......................................................................................................................... 22 13.3. Müra ..................................................................................................................................... 23 13.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ........... 23 13.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid ............................................................................... 23

14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ................................................................................ 23 15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ........................................................... 23 16. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain ...................................... 24 17. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ..................................................... 24 18. Haldusleping ja detailplaneeringu rakendamise nõuded .......................................................... 24 GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS

SELETUSKIRI ........................................................................................................................................... 3

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 3 / 24

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja

Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Pärnu Kesklinna Arendus OÜ Tel +372 52 75 815 Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn,

Pärnu linn Inari Holding OÜ

[email protected] +372 444 8200 [email protected]

1.1. Planeeringu koostamise alused - Pärnu Linnavolikogu 19.09.2024 otsus nr 40 Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli

tn 44 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;

- Aia tn 2 // Pargi tn 1 maa-ala plaan koos tehnovõrkudega. Tippgeo OÜ, töö nr 2024TG443, 6.11.2024.

- Rüütli tn 44 maa-ala plaan koos tehnovõrkudega. Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG014, 20.01.2025.

- Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (jaanuar 2024).

Olulisemad õigusaktid:

- Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021.a otsusega nr 21)

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeringuala asub Pärnu kesklinnas Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia tänavate vahelises kvartalis.

Joonis 1 Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu ala asukoht.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 4 / 24

2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus

Aia tn 2 // Pargi tn 1 katastritunnus: 62510:091:1560

pindala: 6396.0 m² sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa 100%

Rüütli tn 44

katastritunnus: 62510:091:1030 pindala: 4506.0 m²

sihtotstarve: ärimaa 100% Ehitisregistri andmetel asuvad planeeritaval alal järgmised olemasolevad hooned:

EHR kood Ehitise nimetus

Peamine kasutamise otstarve

Esmase kasutuselevõtu aasta

Ehitisealune pind (m²)

Korruste arv (maa pealne/ maa-alune

Aia tn 2 // Pargi tn 1 103013854 Koolimaja Kutseõppeasutuse

õppehoone (12633) 1900 481,1 2/0

121422095 Alajaam Muu erihoone (12749) 81,9 1/0 Rüütli tn 44

103016681 Hotell- restoran

Hotell, motell, külalistemaja (12111)

1971 1344,0 7/-1

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutele multifunktsionaalse äri- ja eluhoonete kompleksi välja ehitamine.

4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistud vad Pärnu kesklinnas Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia tänavate vahelises kvartalis. Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistutel asus varem Pärnu kutsehariduskeskus, mis on tänaseks lammutatud. Rüütli tn 44 kinnistul asub olemasolev hotell. Planeeritav ala asub Pärnu vanalinna läheduses, kui ajaloolise kindluslinna omaaegses bastionaalvööndis Pärnu muinsuskaitseala põhjapiiril, Aia-Pika-Pargi vahelises kvartalis. Alal paikneb kaitsekategooriaga B hinnatud tellishistoritsistlik koolihoone ja C-kategooriasse hinnatud hotell (modernistlik nõukogudeaegne ehitis, 1968, Eesti Projekt arhitektid K. Luts ja S. Luik). Nõukogudeaegsed kutsekooli ehitised, mis on arhitektuurselt väärtusetud ja hinnatud kaitsekategooriasse C on tänaseks lammutatud1.

1 Aia 2/Pargi 1 ja Rüütli 44 Pärnu muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringule. Koostaja: Leele Välja, OÜ Ruumiaeg. Tallinna 2024.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 5 / 24

Joonis 2 Väljavõte Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorrast Lisa 2 Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised

Pika ja Aia tänava äärsest alast on praeguseks kujunenud ja kujunemas Pärnu kesklinna aktiivseim arenduspiirkond. Kui varasematel aastatel on arendustegevus toimunud peamiselt Aida tänava ümbruses (Pärnu Keskus, Port Artur), siis praeguseks on see liikunud Aia ja Pargi tänavate vahelisele alale. Piirkonna ligipääsetavust suurendab ka uue kesklinna silla valmimine 2025 aastal, mis parandab oluliselt ühendust kesklinna ja üle jõe jäävate alade vahel. Lähiala hoonestus on valdavalt perimetraalne (hooned paiknevad vahetult tänava ääres). Kui vanalinna poolne tänavaruum on valdavalt tänavaäärse hoonestusega, siis Pargi tänava poolne hoonestus on ebakorrapärasem. Rüütli tänava äärne hoonestus on Rüütli tn lõuna poolselt küljel perimetraalne, kuid Rüütli 44 kinnistul on hoonestus märkimisväärse tagasiastega ning rüütli tänava poole on jäetud haljak, millel asub olemasolev säilitatav poopuu allee. Piirkonna arendamisel / uushoonestamisel on üsna oluline roll kesklinna arengus. Tegemist on alaga, mis asub bussijaama vahetus läheduses ning kahe olulise kesklinna tuiksoone (Aia tn ja Pargi tn) vahel. Varasemalt Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul paiknenud kutsehariduskeskuse hoonestus oli kavandatud valdavalt vaid kutsehariduskeskuse vajadusi arvestades ning ajal kui hooned ehitati olid linnaplaneerimise põhimõtted praegusest oluliselt erinevad.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 6 / 24

Joonis 3 Vaade Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistule

Joonis 4 Vaade Rüütli tn 44 kinnistule

5. Ruumilise arengu eesmärgid Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021.a otsusega nr 21), mille kohaselt on kinnistule määratud juhtfunktsioon, segahoonestuse maa-ala (S).

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 7 / 24

Joonis 5 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaanist

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering seab kesklinna osas mitmekülgsed eesmärgid. P 2.3 Ruumilise arengu eesmärgid (ÜP seletuskiri lk 7) Ajalooliselt väärtusliku kesklinna ruumilise arengu toetamine ja positsiooni igakülgne tugevdamine linnakeskusena ning sidumine kuurordi ja jõeäärsete aladega. Kesklinna ruumilise kvaliteedi tõus, linnaruumi elavus, kasutuseta ning välja arendamata alade kasutuselevõtt ja linnaruumiga sidumine, jalakäijasõbralikkuse suurendamine, funktsioonide mitmekesistamine (elu, äri, töö, 24-h tegevused), linnakeskkonna turvalisuse tõstmine, avalike teenuste hoidmine kesklinnas, piirkonnale juurdepääsu (ühistranspordi, kergliikluse, jalgsi, autoga) ja liikluskorralduse (rahustatud, sujuv, selge) parandamine. P 3.1 Avalik ruum (ÜP seletuskiri lk 8) Avalikult kasutatavad hooned tuleb kavandada avaliku linnaruumiga sidusalt. Avalikud ehitised peavad mõjuma ruumis väärikalt ning nende sissepääsud peavad olema selgelt eristatavad ja kergesti ligipääsetavad. Hoonete välialade lahendus peab olema kõrgekvaliteediline, keskkonda sobiv ning mugavalt kasutatav. P 3.3 Kesklinn ja rannapiirkond (ÜP seletuskiri lk 10) Pärnu kesklinna arengu põhieesmärgid on:

- linnakeskuse eelisarendamine ja positsiooni taastamine ning säilitamine atraktiivse kultuuri-, äri- ja elukeskkonnana;

- kesklinna juurdepääsetavuse parandamine kergliiklejatele, ühistranspordile ja autokasutajatele. Hea ruumilise sideme loomine ümbritseva linnaruumi ja olulisemate transpordikoridoridega ning ühenduste loomine kõigi peamiste transpordiliikidega;

- kesklinna läbiva liikluse vähendamine ja avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ning linnakeskkonna meeldivamaks ja jalakäijasõbralikumaks muutmine;

- uue keskuse ala ja jõe äärse ala välja arendamine sidusalt olemasoleva kesklinna ruumiga;

- kesklinna lähedaste piirkondade arengu soodustamine, et toetada kesklinna piirkonna teenuste tarbimist ja säästvaid liikumisviise;

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 8 / 24

5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringuga kavandatakse kesklinnale omane mitmekesise funktsiooniga äri- ja elamupiirkond. Lisaks funktsioonide mitmekesisusele (elu, äri, töö, 24-h tegevused) on oluline, et piirkonnas oleks tagatud piisav hulk elamispindu, et tööajavälisel ajal kvartal liiga tühjaks ei jääks, mis võib mõjutada turvatunnet piirkonnas. Parkimine on lahendatud valdavalt maa-alusel korrusel, et toetada eelpooltoodud eesmärki (avatud tänavafront). Oluline on luua tänavatasandile küllaldaselt jalgrataste parkimiskohti, et säästlike liikumisvahendite kasutus oleks võimalikult mugav. Kesklinnas vajaliku kõrge ruumilise kvaliteedi tagamiseks näeb detailplaneering ette arhitektuurivõistluse vajaduse.

5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu muutmiseks hoonestuse kõrguse osas. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ seletuskirja p 6.2 Uushoonestuse kõrgused näeb ette hoonete maksimumkõrgused Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal. Vastavalt üldplaneeringule on muinsuskaitseala jaotatud erinevateks tsoonideks, kus on lubatud erinevad hoonestuskõrgused. Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu ala jääb alasse C ja E (vt Joonis 6). Alas C on lubatud maksimumõrguseks maksimaalselt 14m olemasolevast maapinnast, ehk +17,5m kuni +18,5m abs. sõltuvalt konkreetse kinnistu asukohast. Alas E ehk villade alal ei tohi uusehitiste kavandatav kõrgus ületada olemasolevast maapinnast põhimahus üle 11m, ehk maksimaalselt +13,5m kuni +15,5m abs. sõltuvalt konkreetsest kinnistu asukohast. Uusehitiste kavandamisel tuleb arvestada konkreetse asukoha absoluutkõrgusega ning planeeritava kinnistu kontaktvööndis olemasoleva ajalooliselt väärtusliku tuumikhoonestuse kõrguse keskmise näitajaga. Keelatud on ajalooliselt mitteomaste, mitmeid Teise maailmasõja eelseid kinnistuid haaravate suurte ehituskomplekside püstitamine. Kõrguste määramise aluseks olev muinsuskaitseala põhimäärus enam ei kehti ning ka koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga kavandatakse kehtivate kõrguste muutmist. Arvestades olemasolevat linnaruumi, on senine praktika ka teatavas vastuolus olemasoleva linnaruumiga, sest läbi kesklinna kulgeva Pika tänava ääres on mitmeid olemasolevaid hooneid, mis on kõrgemad, kui antud kõrguspiirangud. Lisaks on ka vanalinna vahetus läheduses hooneid, mis ületavad antud kõrguspiiranguid (Rüütli tn 44 (Pärnu hotell), Rüütli tn 40a, Pikk tn 12 jm). See tähendab, et C ja E alas oleva kõrguse muutmine ei mõjuta oluliselt vanalinna vaadeldavust. Lisaks on koostatud (ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud) muinsuskaitse eritingimused, mis võimaldavad kõrgemate mahtude kavandamist. Samuti on Pikk tänav oluline keskust läbi tänavaruum, mida peaks hoonestus samaväärselt ka rõhutama. Sobiva kesklinliku „ruumi“ tekkimiseks peaks tänavakoridori laius ja hoonete

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 9 / 24

kõrgus olema sobivas proportsioonis. Heaks proportsiooniks tänavakoridori laiuse ja hoonete kõrguse vahel euroopalikus linnaruumis loetakse soovituslikku suhtarvu vahemikus 1:1 kuni 1:2. Arvestades, et Pika tänava ruumi laius on antus alas ca 35 m võiks seega olla hoonestuse minimaalne kõrgus 17,5 (0,5 x tänavaruumi laius). Detailplaneering näeb ette 22 meetrit, mis on igati asjakohane ning toetab kesklinlikku tänavaruumi.

Joonis 6 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuseõldplaneeringu seletuskirja skeemist 5 Uushoonestuse kõrgused muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis ja võimalik muudatuse ettepanek

Vastavus koostatavale üldplaneeringule Koostatavas üldplaneeringus on antud väga palju üldisi tingimusi, mida koostatav detailplaneering üldjoontes ka järgib. Arvestades, et üldplaneering on koostamisel võib tingimustes ja reeglites tulla muudatusi, kuid koostatav üldplaneering on tingimuste osas üldsõnalisem. Alljärgnevalt on toodud kaks olulisemat tingimust:

12.2.5. Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb arvestada valdkonna eest vastutava ametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega. Muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus linnaehituslik struktuur on alles välja kujunemata, on vaja rohkem tähelepanu pöörata hoonestuse üldisele mastaabile ja uute hoonekvartalite suurusele muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamiseks. Vältida tuleb kõrvuti asetsevate hoonemahtude arhitektuurset kopeerimist, et tagada linnasilueti vaheldusrikkus.

Arvestades, et muinsuskaitse eritingimused on koostatud ning ka eelpool kirjeldatut, saab eeldada, et koostatav detailplaneering ja üldplaneering on omavahel kooskõlas. Lk 64 on koostatava üldplaneeringu seletuskirjas välja toodud ka kesklinna piirkondade hoonestuse maksimaalsed kõrgused, kuid paraku ei ole üldplaneeringu materjalides võimalik 2025. juuni

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 10 / 24

seisuga tähistatud alade piire leida.

5.3. Alal kehtivad detailplaneeringud Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul kehtib Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.06.2017 otsusega nr 58.

6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringuga nähakse ette aktiivsele kesklinnale omane hoonestus, mis tähendab mitmekesist funktsionaalsust ja avatud (äri-)fronti tänavatasapinnal. Nii vanalinnale kui ka kesklinnale üldiselt on omane pigem perimetraalne hoonestus, mis tähendab seda, et hooned ja äripinnad on valdavalt tänava ääres. Kesklinnas on oluline inimsõbralik ja elav tänavaruum ning avalik ruum üldiselt. Aktiivne ning mitmekesiste avalike funktsioonidega aitab toetada tänavaruumi elavust. Hoonestuse kõrguse osas on lähtutud koostatud muinsuskaitse eritingimustest, mis näeb samuti ette kesklinlikult kõrgema hoonestuse, mis on osaliselt põhjendatud nii olemasolevate ja alal varem paiknenud hoonestusmahtudega ning ka sellega, et Iseseisvuse väljakuruum ääristada mahuliselt proportsionaalse ruumilise dominandiga. Lisaks on tegemist eraldi asetseva kvartaliga, mis paikneb uuele kesklinna sillale viiva tee ääres paiknedes nii kesklinna kui vanalinna mõistes olulises asukohas. See on oluline ka kesklinna ruumilise tiheduse seisukohalt, et kesklinnas oleks võimalikult palju elanikke ning mitmekesine teenuste valik.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 11 / 24

7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused Tabel 1.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel (vt ka tabel 2)

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Pos. nr.

Krundi pindala m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Suurim lubatud

korruselisus (maa-alune / maa pealne)

Suurim maa-alune

ehitisealune pind m²

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

Hoonestuse maksimaalne

kõrgus m*

Suurim maa

pealne lubat. br

m²**

Krundi täisehitus

%

Katuse tüüp ja kalle

Aia tn 2 // Pargi tn 1

01 6396 ÄK, ÄB, ÄM 30 - 50%; EK 50 - 70%

3 -2/7 4200 4100*** 22 16980 60 ei ole määratud (vaba)

Rüütli tn 44 02 4506 ÄK, ÄB 15% - 20%; ÜK 20 - 25%; ÄM 75 - 85%

3 -2/8 3500 2500**** HA-1: 27,6******; HA-2: 23; HA-3: 14

10500 55 ei ole määratud (vaba)

10 902 m² 7700 6600 * Aia tänava poole jäävate põhimahtude minimaalne kõrgus on 18 m. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel märgitud abs. kõrgusmärgist ** brutopind - suletud brutopind e mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest, või kui piirdes on ava või kujunduslik element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest, seespool. *** vt Tabel 2. Aia tn 2 // Pargi tn 1 krundi (pos 01) ehitisealuse pinna jagunemine vastavalt korrusele. **** maksimaalne ehitisealune pind hoonestusalade kaupa vt seletuskiri p 8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine ***** põhimahu kõrgus 25 m. Katuse lisakorruse pindala maksimaalselt 35% põhimahu ehitisealusest pinnast, tagasiaste Aia ja Rüütli tänava poolt min 2,5 m Planeeritavad sihtotstarbed:

ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄM – majutushoone maa ÜK – kultuuri- ja spordiasutuse maa ÄB – kontori- ja büroohoone maa EK – korterelamu maa

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 12 / 24

Tabel 2. Aia tn 2 // Pargi tn 1 krundi (pos 01) ehitisealuse pinna jagunemine vastavalt korrusele.

Korrus Protsent korruse ehitisealusest pinnast Korruse ehitisealune pind m² Täpsustused

1 97,6% 4000 Uus- ja restaureeritav hoonestus 2 100,0% 4100 Uus-, restaureeritav hoonestus, galerii ja üle ulatuvad (konsoolsed) hoone osad 3 75,6% 3100 Uus- ja restaureeritav hoonestus 4 60,5% 2480 Uushoonestus 5 45,4% 1860 Uushoonestus 6 30,2% 1240 Uushoonestus 7 5,0% 200 Uushoonestus

16980

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 13 / 24

8. Arhitektuursed üldtingimused ja muinsuskaitselised tingimused

8.1. Üldised tingimused 8.1.1. Hoonestuse ja maastikulahenduse parima lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia

arhitektuurivõistlus. Arvestades ala keskset asukohta ja vaadeldavust, peavad alal läbi viidavad arhitektuurivõistlus(ed) olema läbi viidud kõrgetasemeliselt, mis tähendab koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Pärnu linnavalitsusega ning minimaalselt viie kutsutud osalejaga või avaliku võistlusena. Žüriis peab osalema linnavalitsuse esindaja ja žürii töösse on soovitav kaasata Muinsuskaitseameti esindaja(d). Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.

8.1.2. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 8.1.3. Kavandatava hoonestuse perimeeter peab Aia, Pika ja Rüütli tänava äärse esimese

korruse ulatuses olema maksimaalselt avatud ja ümbritseva ruumiga suhtleva ärifassaadina (vaateaknad, reklaampinnad, sissepääsud jms). Hoone teenuste- ja elamispindade sissepääsud peavad olema arhitektuurselt rõhutatud ning olema kujunduslikult fassaadpinnast selgelt eristatavad. Teenindus- ja tehnosissepääsud varjata arhitektuursete võtetega.

8.1.4. Nii pos 01 kui ka pos 02 krundil peab 1. korruse tasandil tänavapoolses küljes (Aia, Pikk, Rüütli tn) asuma vähemalt 2 avalikult kasutatavat sissepääsu äripindadele.

8.1.5. Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistu vahele on planeeritud vahetänav, mis lahendada kujundatud avalikult kasutatava ruumina, kuhu samuti näha ette avatud 1. korruse tänavafront. Vahetänava kaudu tagada ühendus Pargi tänavaga ning võimalusel anda juurdepääs ka hoonete vahelisse ruumi.

8.1.6. Aia tänava äärne ehitusjoon peab mõlemal kinnistul olema sama. 8.1.7. Hoonete materjalikasutus peab olema vanalinnale iseloomulikult väärikas ja

mitmekesine ning toetama uushoonestuse fassaadide liigendatust, imiteerivaid materjale ei ole lubatud kasutada.

8.1.8. Pargi tänava poole jääv tsaariaegne punastest tellistest koolihoone tuleb säilitada. 8.1.9. Kinnistutele jäävad Rüütli ja Pargi tänavate kõnniteede äärsed alleepuud tuleb

säilitada. 8.1.10. Tehnoseadmed peavad olema hoonete sees ja ei tohi olla linnaruumis

vaadeldavad. 8.1.11. Minimaalselt 2/3 hoone ehitusjoone poolsest põhimahu fassaadist peab paiknema

ehitusjoonel. Ehitusjoonest võivad üle ulatuda mittemahulised elemendid (nt varikatused) ja Aia ja Pika tänava poole 1. korrusest kõrgemal asuvad hoone osad. Pika tänava poole võivad ulatuda vaid konsoolsed avatud konstruktsiooniga (mitte suletavad, hoone põhimahust eenduvad) rõdud. NB! Arvestada tuleb Aia ja Pika tänava äärsete puude võradega.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 14 / 24

8.2. Endine koolihoone (muinsuskaitseala kaitsekorra2 kohaselt B- kaitsekategooria hoone)

8.2.1. Säilitatava endise koolihoone restaureerimiseks tuleb tellida eritingimused Muinsuskaitseametilt.

8.2.2. Säilitatav hoone ühendamisel uushoonestusega tuleb kasutada kitsast galeriilaadset mahtu (maks. laius 3,5 m), mis võimaldab vana hoone gabariite terviklikult tajuda. Ülejäänud perimeetri ulatuses juurdeehitusi teha ei ole lubatud.

8.3. Uushoonestuse mahud, kõrgused ja hoonete asetus 8.3.1. Uushoonestuse mahud peavad olema kõikidel tänavavaadetel liigendatud nii

vertikaalselt kui horisontaalselt, et tagada kvaliteetne linnaruum ja piirkonnale omane vahelduvus. Vältida tuleb monotoonseid hoonemassiive.

8.3.2. Hoonete välisilme kavandamisel on oluline vältida ühe pika hoonefrondi tekkimist, seepärast on tähtis luua mulje väiksematest hoonemahtudest nii nagu on muinsuskaitsealale laiemalt iseloomulik.

8.3.3. Kõrgused: Uue lahenduse eesmärk on tagada vahelduvus kõrgustes, mis järgiks ümbritseva linnaruumi muutuvat rütmi (kõrgused vt täpsemalt p 7). Pärnu hotell on planeeritud kvartali kõrguslikuks dominandiks. Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistu kõrgeimad punktid on planeeritud sellest allapoole nii, et tekiks kõrguslik liigendatus (vältida monotoonsete mahtude v hooneosade teket). Hoonestuse üldine kõrguslik loogika on selline, et koolimaja lähiümbruses on hoonestus madalam ja Aia tänava suunas on kõrgem.

8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine 8.4.1. Aia tänava ääres tuleb tagada praeguse Pärnu hotelliga sarnane risttahukaline

maht, et säiliks selle ees paikneva Iseseisvusmanifesti ettelugemist meenutava monumendi linnaruumiline loogika. Uue hoone kavandamisel tuleb lähtuda olemasoleva hoone kõrgusest 27,6 m maapinnast (sh tehnoseadmed).

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002

Joonis 7 Aia tänava äärsed maksimumkõrgused

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 15 / 24

Rekonstrueeritava mahu maksimaalne ehitusalune pind 800 m² (hoonestusala HA-1).

8.4.2. Hoone on taustaks Iseseisvusemanifesti monumendile, selle Aia tänava poolne fassaad peab olema ühtlane ja harmooniline võimaldades eelnimetatud taustarolli jätkata.

8.4.3. Hoone taha jäävad mahud peavad olema põhimahust selgelt eristatavad et vältida liiga suure ühtse hoonemassiivi teket.

8.4.4. Hotelli Aia tn äärse rekonstrueeritava mahu taha jääv hoonestus peab Aia tänava äärsest mahust olema madalam ja selgelt visuaalselt eristuma mahulise liigenduse läbi. Samas peab see olema kõrgem kui Pargi tänava äärde jääv (SPA-) maht olles justkui üleminekuastmeks nende kahe vahel. Selle nn vahetüki maksimaalne ehitusalune pind võib olla 600m², kõrgused vahemikus 17-23 m, nende täpsem jaotumine (vt DP-joonis AS-3 hoonestusala HA-2).

8.4.5. Hotelli taha soovitav võimalik maht peab olema selgelt eristuva mahulise iseloomuga ja hotelliga ühendatud vaid galerii vms läbi, et vältida ühtset suurt hoonemassiivi. Selle kõrgus peab arvestama Rüütli 55 elamu (kõrgus 13,9 m) ja Pargi 2 koolihoonega. Et mõlemad hooned jäävad suhteliselt kaugemale ja vahel on tänavad ning haljastus, lisaks on hoonete kõrgused erinevad, siis pole siin kindlat numbrit, millest kinni pidada, kuid see ei tohi olla kõrgem kui 14 m. Nn „SPA-ala“ ehitusalune pind ei tohi ületada 1100 m² (hoonestusala HA-3).

8.5. Arheoloogia Kõikidel kaevetöödel, mis ulatuvad olemasolevate ja endiste hoonete gabariitidest välja, ka sügavuses, tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud jälgimise vormis.

9. Liiklus, parkimine Planeeringuga ei muudeta oluliselt olemasolevaid (varem planeeritud) liikluskorralduse põhimõtteid. Juurdepääsud planeeritavale alale on ümbritsevatelt tänavatelt (Aia, Pikk, Pargi ja Rüütli). Sõiduautode parkimine on kavandatud maa-alustele korrusele. Nii Aia tn 2 // Pargi tn 1 kui ka Rüütli tn 44 kinnistule on kavandatud juurdepääs (pandus), mille kaudu on võimalik mõlema krundi maa-aluse korruse teenindamine. Tabel 3. Vajalik sõiduautode parkimiskohtade arv standardi EVS 243:2016 Linnatänavad kohaselt. Parkimine on arvutatud negatiivseima stsenaariumi kohaselt ehk kõige rohkem parkla pinda vajavad funktsioonid on maksimeeritud.

Pos. nr.

Plan. sihtotstarve

Suurim lubatud brutopind m²

Standardikohane ehitise liik

Ehitise asukoht

Normatiiv* Arvutuslik parkimiskohtade arv

01 ÄK, ÄB, ÄM 30%

5040 Supermarket, kauplused

Linnakeskus (klass II kuni IV)

1/100 50,4

EK 70% 11760 Korruselamu 1/60 196 Kokku 246,4

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 16 / 24

02

ÄK, ÄB 15% 1575 Supermarket, kauplused

Linnakeskus (klass II kuni IV)

1/100 11,3

ÜK (SPA) 20%

1575 Spordisaal 1/70 16,1

ÄM 7350 Hotell 1/180 29,4 Kokku 79,1

Standardikohane maksimaalne vajalik parkimiskohtade arv on 326 sõiduauto parkimiskohta *sõiduauto parkimiskohtade arv suletud brutopinna m² kohta. Arvestades, et tegemist on kesklinnaga, on detailplaneeringuga lubatud kavandada kruntidele standardist mõnevõrra vähem parkimiskohti. Põhjuseks on üldine arengueesmärk, milleks on autokasutuse vähendamine ning säästlike transpordiviiside kasutuse soodustamine. Lisaks on kesklinn väga hästi varustatud alternatiivsete transpordiliikidega (ühistransport, rendirattad). Lähtuvalt sellest ei vaja äri- ja teeninduspinnad niivõrd mahukat parkimist. Oluline on tagada linnaruumi esteetika, efektiivne kasutus ja aktiivsus, mis tähendab atraktiivset ja inimsõbralikku keskkonda, teeninduspindu tänavatasandil, mugavat taristut jalgrataste ja kergliikurite kasutamiseks. Lisaks näeb standard ette, et ühiskondlike ehitiste ja elamute sõiduautode parkimisnormatiive tuleb linnakeskuse jaoks rakendada suurima lubatud väärtusena. Lähtuvalt sellest seab käesolev detailplaneering tingimuseks, et parkimiskohad tuleb Aia tn 2 // Pargi tn 1 krundil tagada esmajärjekorras korteritele ning büroodele. Avaliku kasutusega teenused täiendavaid parkimiskohti kesklinnas ei vaja. Rüütli tn 44 krundil tagada normatiivne parkimine esmajärjekorras hotellile ja spa-le. Täpne parkimiskohtade arv antakse projektiga lähtuvalt eelpool antud tingimustest. Jalgrataste parkimine Tabel 4. Vajalik jalgrataste parkimiskohtade arv standardi EVS 243:2016 Linnatänavad kohaselt.

Pos. nr.

Plan. sihtotstarve

Arvutuse alus

Standardikoha ne ehitise liik

Ehitise asukoht

Normatiiv* Arvutuslik parkimiskohtade arv*

01 ÄK, ÄB, ÄM 30%

5040 br m² Supermarket, kauplused

Kesklinn 1/200 25,2

EK 70% 11760 br m² Korruselamu 1/80 147 Kokku 172,2

02

ÄK, ÄB 15% 1575 br m² Supermarket, kauplused

Kesklinn 1/200 7,9

ÜK (SPA) 20%

riidekapp (tk) Spordisaal 1/20 (ca 130 kappi)

6,5

ÄM voodikoht Hotell 1/50 (320 v.-kohta)

6,4

Kokku 20,8 * Tabelis 4 on näidatud arvutuslik jalgrataste parkimiskohtade arv. Arvestades autokasutuse vähendamise vajadust on oluline asjakohaste alternatiivide pakkumine, milleks antud arenduse puhul on jalgrattad vm kergliikurid. Lisaks on kesklinna piirkond väga hästi varustatud ka ühistranspordiga (bussid, taksod). Kuna Aia tn 2 // Pargi tn 1 kui ka Rüütli tn 44 kinnistu ümbrus on planeeritud valdavalt avalikult kasutatava ruumina, siis tuleb seal avalikus

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 17 / 24

ruumis ette näha standardist rohkem ratta parkimise võimalusi. Täpne arv ja asukohad määrata projektiga, aga minimaalne väliruumis asuvate parkimiskohtade arv on standardikohane arv x 2 = (pos 01 – 50 kohta (äripinnad)); pos 02 – 40 kohta(äri+hotell+spa)). Igale korterile tuleb ette näha vähemalt 1 rattakoht. Pos 01 krundil jagada parkimine jagada kaheks – üks osa mis kasutatav korteri- ja äripindade kasutajate poolt ja teine osa, mis on avalikult kasutatav (võib teatud tingimusel paikneda ka tänavamaal – vajalik kokkulepe maaomanikuga). Korteri- ja äripindade jalgrataste parkimine võib olla eraldi panipaikades või mujal hoone siseruumides, nii et jalgrattad on võrreldes autodega sama hästi või paremini kättesaadavad. Avalikus ruumis paigutada rattakohad nõnda, et rattaid oleks mugav kinnitada (raamiga) ja oleks hästi ligipääsetavad, kuid ei hakkaks takistama liikumist kõnniteedel ega hoone sissepääsude juures (raamiga rattahoidjapuhul võib arvestada 1 hoidja = 2 kohta). Vähemalt 50% jalgrataste parkimiskohtadest paigutada varju alla. Ettepanekud Aia tänava lahendamiseks Seoses pos 01 ja 02 hoonete vahele kavandatud jalakäijate alaga, näeb planeering ette üle Aia tänava ka ettepaneku ühenduse loomiseks, mis annab parema võimaluse olemasoleva jalakäijate ala (Iseseisvuse väljak) ühendamiseks.

Jalakäijate ühendus üle Aida tänava on vajalik seetõttu, et luua parem side olemasoleva (vanalinna-)ruumi ja planeeritaval alal loodavate teenuste vahel toetades nõnda nii vanalinna, kui ka üldiselt linnakeskuse elavust. Samuti annab ühendus mugavamad võimalused liikumiseks vanalinna ja Pikk-Vingi tänavate ristmiku suunal ning bussijaama ja Vanapargi-Jalaka tänava suunal. Lisaks toimib ülekäik ka liikluse rahustajana, mis on oluline kesklinna inimsõbraliku liiklusruumi loomisel. Arvestades, et Aia tänava koridor on väga lai kuid kahe sõidureaga, tuleks Aia tänava ümber ehitamisel autodega sõidetavat ala ka kitsendada ning jalakäijatele mõeldud ala seeläbi suurendada, et vähendada autoruumi domineerimist kuid säilitades üldiselt senise liikluskorralduse. Soovitav on sarnaselt Rüütli tänavast lõuna suunas jääva Aia tänava lõiguga, tuleks tee keskele rajada haljastus. Teeäärne parkimine tõsta jalakäijate tasandile, et sõiduruum ei muutuks laiemaks ajal kui autod ei pargi ning oleks kasutatav jalakäijatele (selline lahendus on kasutusel nt Hollandis).

10. Haljastus, maastik, piirded Planeeritava haljastuse moodustab peamiselt Pargi tänava ja Rüütli tänava poole jääv haljastus. Kehtiv üldplaneering näeb minimaalseks haljastuse osakaaluks 30% krundi pinnast. Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Lähtuvalt sellest ei määra käesolev detailplaneering Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutel minimaalset haljastuse osakaalu, kuna tegemist on kesklinna multifunktsionaalse kvartaliga, mis eeldab tihedat linnaruumi ja aktiivset avalikku kasutust. Hoonete ümbrus

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 18 / 24

lahendada valdavalt avalikus kasutuses oleva funktsionaalse alana, mis tähendab, et võimalikult suur osa hoonestuse perimeetril olevast ruumist tuleb projekteerida kesklinliku avalikult kasutatava inimsõbraliku (jalutatava) ruumina, kus on mitmekesine haljastuslahendus, istumis- ja liikumisvõimalusi, jalgrataste ja kergliikurite hoiukohti ning muid linnaruumis viibimist ja selle kasutust soodustavaid (maastiku-)elemente, väikevorme ja linnamööblit. Pargi tänava poolne sissesõit maa-alusele korrusele lahendada autodega sõidetaval alal sarnaselt ümbritseva (jalakäijate) alaga ning samas tasapinnas kõnniteega. Sõiduala eraldada pollarite, erinevat tooni katendi, märgistuse, kiirust rahustavate meetmete vms asjakohaste vahenditega, et tagada jalakäijate ohutus. Välialade lahendus lahendada arhitektuurivõistluse ja eraldi haljastus ja maastikuarhitektuurse projektiga. Olemasolevad alleepuud Rüütli, Pargi ja Pika tänava ääres ning Aia tänava ääres olevad põlispuud tuleb säilitada. Hoone (üleulatuvate) mahtude kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate puude võradega ja jätta neile piisavalt ruumi. Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks tuleb tagada järgmised tingimused:

- säilitatavad puud ei tohi jääda pinnaveega täituvatesse umblohkudesse; - puutüvesid ega juurekava ei tohi vigastada ehitustegevuse käigus; - pinnast ei tõsteta kõrgemale kui puu juurekaela kõrgus; - puid ei soovitata jätta kasvama lähemale kui 5 meetrit hoonest; - rõdude jms välja ulatuvate hooneosade kavandamisel arvestada olemasolevate puude

võradega. Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 3.28 … 4.47 abs. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. Piirdega võib vajadusel eraldada privaat- või teenindustsoone. Piirded või suunavad väikevormid lahendada koos hoone või avalike alade projektiga ning kooskõlas arhitektuuri- ja disainilahendustega.

11. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Hoonete tehnoseadmed tuleb kavandada lähtudes Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra (Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldus nr 42) punktist 17 ja käesoleva seletuskirja punktist 8.4.1.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 19 / 24

Hoonete tehnoseadmed paigaldada hoone mahtu. Seadmed ei tohi ületada lubatud maksimaalset kõrgust. Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga.

11.1. Veevarustus Veevarustuse lahendamiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr DT- 240841. Aia ja Rüütli tänaval on varesemalt rajatud liitumispunktid. Aia tänaval kuni kinnistuni pos 01 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt nr 505; koordinaadid 6471818.85; 529621.96. Ühendustorustiku läbimõõt De50, materjal PE. Rüütli tänaval kuni kinnistuni pos 02 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt nr 543; koordinaadid 6471729.47; 529666.39. Ühendustorustiku läbimõõt De110, materjal PE. Täiendavaid liitumisi detailplaneering ette ei näe. Vajadusel lahendada eraldi projektiga.

11.2. Reoveekanalisatsioon Reoveekäitluse lahendamiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr DT- 240841. Pargi tänaval on varasemalt rajatud kaks liitumispunkti: kinnistu pos. 1 tarbeks liitumispunkt nr 7 koordinaadid 6471824.02,529731.62, mille ühendustorustiku läbimõõt on De160 ja materjaliks PVC, ning kinnistu pos. 2 tarbeks liitumispunkt nr 381 koordinaadid 6471778.79,529727.66, mille ühendustorustiku läbimõõt on De200 ja materjaliks samuti PVC. Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks kasutada võimalusel olemasolevaid kaeve. Projekteerimisel selgitada kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.

11.3. Sademevee ja lume käitlus Sademevee lahendamiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr DT- 240841.

• Pikk, Pargi, Rüütli tänaval on varesemalt rajatud liitumispunktid. Pikk tänaval kuni kinnistuni pos 01 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt nr 30; koordinaadid 6471848.97,529689,55. Ühendustorustiku läbimõõt De220, materjal PP.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 20 / 24

• Pargi tänaval kuni kinnistuni pos 01 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt; koordinaadid 6471821,22;529716,69. Ühendustorustiku läbimõõt De160, materjal PP.

• Rüütli tänaval kuni kinnistuni pos 02 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt nr 330; koordinaadid 6471727,68;529651,45. Ühendustorustiku läbimõõt De220, materjal PP.

Sademeveesüsteemi juhitava sademevee koguse vähendamiseks ja tipukoormuse hajutamiseks näha kruntidele võimalusel ette erinevad meetmed – kasutada vett läbi laskvaid katendeid, kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad (veepeenrad), mis vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel pinnasesse imbuda. Suuremate sademeveehulkade puhul on täiendavaks tipukoormuse hajutamiseks võimalik ka mahutite paigaldamine, misjärel saab vee kontrollitult vooluna suunata olemasolevasse sademeveesüsteemi. Sademevee kogumisel ja ära suunamisel tuleb välistada sademevee reostumine.

11.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 493181. Detailplaneeringu alale on planeeritud koht uuele 2x1600kW kahesektsioonilisele alajaamale. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Liitumispunkti asukoht on planeeritava alajaama 0,4 kV jaotlas. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Pargi tänavalt.

Kui alajaam paigutatakse hoonesse või maa-alusele korrusele, siis tuleb arvestada täiendavate nõuetega hoonesisesele alajaamale (tuleohutuse ja ventilatsiooni nõuded, nõuded trafole). Alajaama täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus.

Hoone projekteerimisel arvestada dokumendiga P387 Nõuded hoonetes paiknevatele elektripaigaldistele (Elektrilevi OÜ).

Projekt koostada vastavalt kehtivale normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ (https://epp.elektrilevi.ee/epp/news/ procurement_files) nõuetele. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on ette nähtud servituudialana. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 21 / 24

11.5. Sidevarustus Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39527192. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust PRN-674 (kasutades olemasolevaid sidetorusi või planeerida uued, s.h Pargi tn 1 hoonele). Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

11.6. Soojavarustus, jahutus Soojavarustuse ja jahutuse lahendamiseks on Gren Eesti AS väjastanud tehnilised tingimused nr PT-11. Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute hoonestuse soojavarustus on lahendatud olemasolevalt Pargi tänaval paiknevalt kaugküttetorustikult 2xDN200/355. Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute hoonestuse jahutusvarustus on planeeritud olemasolevalt Aia tn T9 paiknevalt jahutustorustikult 2xDN300/450. Planeeritav kaugjahutustorustik on lahendatud perspektiivsetest otstest üle Pika tänava piki Aia tänavat Rüütli tänava suunas, millest on planeeritud haru Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute vahelisele jalakäijate alale. Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Hoone sisendi asukoha määramisel jälgida nõuet: kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaar-parameetrilised torustikud ei ole lubatud. Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on üldjuhul kinnistu piir. Erijuhtudel on liitumispunkt määratletav haruühenduse maakraanide tarbijapoolsete liitmike asukohaga. Torustikud transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule. Piiritlused täpsustatakse järgnevate projekteerimise staadiumitega. Trasside täpne asukoht määratakse projektiga.

12. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:

• Tuleohutuse seadusest; • siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 22 / 24

• siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;

• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.

Kavandatava hoonestuse kasutusviisid on I (eluhooned), II (majutushooned), IV (kogunemishooned), V (kontorid). Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulekustutusvee vajadus määratakse projektiga sõltuvalt hoone reaalsest kasutusest ja tuleohuklassist. Lähimad hüdrandid:

• hüdrant nr 101, sõlmes 548, Pikk tänaval, koordinaadid 6471875,04; 529730,61, vooluhulk 38.30l/s,

• hüdrant nr 391, sõlmes 522, Rüütli tänaval, koordinaadid 6471726,76; 529686,77, vooluhulk 38,80l/s.

• hüdrant nr 549, sõlmes 536, Rüütli – Pargi tänava ristmikul, koordinaadid 6471720,85; 529741,66, vooluhulk 48,00l/s.

• hüdrant nr 544, sõlmes, Aia – Rüütli tänava ristmikul, koordinaadid 6471699,27; 529623,78, vooluhulk 57,30l/s.

Kõik hüdrandid on planeeritavast alast maks 40 m kaugusel.

12.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesolevas detailplaneeringus on Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kruntidel asuvate hoonete vaheliseks kauguseks määratud 8 m. Tuleohutuse täpne lahendus ja vajalikud meetmed tuleohutuse tagamiseks antakse hoonete projektiga.

13. Keskkond

13.1. Jäätmed Jäätmed tuleb sorteerida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist. Jäätmemajandus lahendada võimalikult varjatult (hoone siseselt) ning korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.

13.2. Insolatsioon Arvestades kvartali asukohta kesklinnas ja tänavatest ümbritsetuna ei ole ette näha, et planeeritav hoonestus hakkaks ülemääraselt varjutama naaberkinnistutel olevate hoonete päikesevalgust.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 23 / 24

Hoonestuse projektlahendus koostada nõnda, et insolatsiooninõuded oleks mõistlikult tagatud arvestades ala paiknemist kesklinnas.

13.3. Müra Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Tehnoseadmed peavad olema hoonete sees ja ei tohi olla linnaruumis vaadeldavad.

13.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed

Käesoleva detailplaneeringu raames ei ole koostatud täiendavaid uuringuid. Planeeritud on kesklinna ja keskuse hoonestusega sobiv hoonestus, mistõttu ei too planeeritav hoonestus endaga kaasa ülemäärast kahjulikku mõju. Vastavalt eelpooltoodud arengu eesmärkidele tuleb tagada hoonestuse ja maatikulahenduse atraktiivsus ja inimsõbralikkus, 1. korruse tasandi avatus avalikku tänavaruumi, äri- ja teenindus funktsioonide mitmekesisus ning võimalikult head alternatiivsed transpordivõimalused (jalgrattad), et vähendada autokasutust ning seeläbi ka koormust kesklinna liiklusele.

13.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid Planeeritav ala paikneb juba välja rajatud taristuga kesklinna piirkonnas. Detailplaneeringu üldine lahendus näeb ette hoonestuslahenduse, mis soodustab vähest autokasutust ning rohkem jalgsi liikumist ja jalgratta kasutust. Planeeritava ala soojavarustus lahendatakse kaugküttevõrgu baasil. Lisaks on detailplaneeringuga seatud soovitused säästlike energiaallikate kasutamiseks. Edasise projekteerimise ja ehitustegevuse käigus kasutada võimalikult palju ökoloogilisi, vähese süsinikuheitega ja madaltehnoloogilisi lahendusi (kütte- ja jahutuslahendused, kliimasüsteemid, energiaallikad, ehitusmaterjalid jms).

14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke.

15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus Käesolev detailplaneering näeb ette servituudi vajaduse Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute vahelisele tänavale ning juurdepääsule, mis on kavandatud mõlema kinnistu ühiskasutusse.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering

Töö nr 2302 Lk 24 / 24

Samas on vajalik servituudi seadmine ka planeeritavale jahutustrassile. Planeeritava alajaama ja liitumiskilpide teenindamiseks ning alajaama toitekaabli jaoks on vajalik servituudi seadmine.

16. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain

Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:

• Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt äripindade ja eluruumide aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad.

• Hoone avalikud ja elamispindade sissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita orienteeruda.

• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega.

• Ühiskasutatav ja eraala eristada selgelt ja arusaadavalt. • Hoone teenindussissepääsud varjata arhitektuursete võtetega. • Tagada hoonestuse ning selle ümbruse hooldus ja korrashoid.

17. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta • Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering

18. Haldusleping ja detailplaneeringu rakendamise nõuded Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel haldusleping, millega määratakse täpsemalt detailplaneeringu realiseerimisega seonduvad kohustused. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida halduslepingus sätestatud kohustusi. Detailplaneeringukohased rajatised on kavas välja ehitada ühe etapina võttes aluseks järgneva tegevuskava:

1. Arhitektuurivõistluse läbi viimine parima hoonestuse ja maastikulahenduse leidmiseks.

2. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega.

3. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi. Maa alused korrused ning ühine avalik ruum hoonete ümber rajatakse mõlemale krundile samaaegselt, misjärel jätkavad kinnistu omanikud arendustegevust iseseisvalt.

4. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine.

GSPublisherVersion 0.14.100.75

AS-1

M 1:2000

juuni 2025 AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING

Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus

töö nr: 2416

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

SITUATSIOONISKEEM OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ

Aluskaart: Maa-amet

GSPublisherVersion 0.14.100.75

AS-2

M 1:500

juuni 2025 AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING

Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus

töö nr: 2416

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

TUGIJOONIS OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ

3.79

3.54

3 . 6 6

3 . 6 6

3.55

3.63

PAR G

I TN

A

A

bet kivi

A

4.68

3.54

3.42

3.89

3.92

A

A

3.65braikivi

3.903 . 9 6 3 . 9 9 4 . 0 5 4 . 1 6

4.28

4.10 3 . 9 9

3 . 9 4 3 . 8 9

3 . 8 2

3.713 .63

3.67

pinnas

pinnas

3 . 7 7

3.67

3.75

3.61 3 . 6 5

3 . 6 4

3 . 5 9

3 . 5 7

3 . 6 1

3 . 6 53 . 6 93.763 . 8 1 3 . 8 63 . 8 9

3 . 9 1 3 . 8 5

3 . 7 6 3 . 6 8

3 . 6 3 3 . 6 5

3.6 93 . 6 7

3.62

3.69 3.59

3 . 8 7

3 . 7 9

3.87

3 . 9 1

4.05

3 . 5 2 3 . 5 7

3.77

3 . 8 6 3 . 8 7

3 . 8 4 3 . 8 1

3 . 7 4 3 . 7 1 3.69 3 . 6 1

3 . 6 9

3 . 9 8

4.0 2

3 . 9 7

3 . 8 4

3.76

3 . 7 7

3 . 8 2 3 . 78

3.57 3.71

3.70 3 . 70

3 . 7 1

3 . 7 5

3 . 7 03 . 6 93.663 . 7 03 . 7 5 3 . 7 2

3 . 7 6

3 . 6 9 3 . 6 5

3 . 6 3 3 . 6 3 3.62

3 . 6 2

3 . 4 9

3 . 5 2

3.69

3 . 5 4

3.68 3 . 6 4

3 . 6 1

3 . 8 6

3.8 0

3 . 8 1

3 . 9 0 3 . 8 6

3 . 7 6

3.50

3.80 3 .70

3 . 6 4 3 . 7 1 3 . 7 5

3 . 8 2 3 . 9 1

3 . 9 3 4 . 0 3

3 . 9 9 3 . 9 0

3 . 9 7

3.90 3.82

3 . 7 8 3 . 7 4

3 . 6 3

3 . 8 7

3 . 9 3

3.86

4.09

4.07 4 . 0 2

3 . 8 4

3 . 7 3

3.91

3 . 97 3 . 9 5

3 . 943 . 8 5

3 . 7 5

3 . 78

3 .85 3 . 8 3 3 .88

3 . 8 9 3 . 9 4

3 . 8 6

3 . 9 4

3.87 3.87

3 . 9 2 3 . 8 9

3 .85

3 . 6 3

3 . 6 6

3 . 9 2

3 . 8 5

3 . 9 4

3 . 8 9

3 . 9 8

4.04

4 .06 4 .11

3 . 71

3 . 6 8

3 . 7 43 . 7 2

3 . 8 9

braikivi

braikivi

braikivi

PIKK TN

A

A

A

A

A

A

A

A

A

bet kivi

gr.kivi

gr.kivi

lilled br kivi

br.kivi

br.kivi

pinnas

pinnas

pink

pinnas

6-V-10 6-V-14

3 . 9 0

3 . 8 4

3.91 3 . 89

3 . 8 4 3.82

3 . 80

3 . 60

3 . 5 4

3 . 73

3 . 5 3 3.56

3 . 9 9

3 . 5 6 3 . 79

3 . 8 3

3.54

3 . 5 5

3 . 6 3

3 . 6 7

3 . 6 6

3 . 7 0

3.78

3 . 8 03 . 7 6

3 . 6 5

3.70

3 . 7 33 . 7 1

3 . 7 0

3 . 7 3 3 . 7 5

3 . 7 2 3 . 6 9 3 . 6 3 3 . 6 1 3.59

3 . 6 4 3 . 7 4

3 . 7 93 . 8 8

3.9 0

3 . 8 3 3 . 7 8 3 . 7 5 3 . 7 0 3.65 3 . 5 9

3 . 5 7

3.8 0

3 . 8 5

3 . 5 6

3 . 5 2 3 . 5 4

3 . 5 5 3.6 0

3 . 4 8 3 . 4 8

3 . 6 5

3 . 4 7

3 . 50

3 . 6 7 3 . 53

mults

mults

mults

bet

3 . 9 7

3 . 7 4

3.58

3.60

3 . 66

3.65

B 3 . 6 7

3.99

3 . 9 8

4 . 0 2kill.

3 . 7 9 A

3 . 6 2

3.62

3 . 6 2

3 . 6 3

3.69

3 . 7 3

3.69

1 2H

3 . 6 4

A

bet

bet L

b

b b

3.95

2.61

3 . 9 1

3 . 9 0 3 . 8 4

3.90 4 . 0 8

3 . 9 0 4 . 0 9

3 . 9 1 3 . 9 6

3 . 9 4

3 . 9 6 3.99

4 . 0 6

4 . 0 4 4 . 0 9

4.14

2 . 5 0 4 . 1 3

4 . 0 4 4 . 0 0 4 . 0 5

H hotell

bet.plaat

A

A

hari 17.16

A A

A

KK

H H

b

A

A

A

A

4.14

3.28

3.36

3.48

3.59

3.68

3.58

3.40

3 . 7 7

3.77

3 . 61 3 . 5 3

3 . 9 2

3 . 8 8 3 . 7 9

3 . 7 7

3 . 6 7 3 . 5 8

3.81 3 . 8 0

3.69 3 . 593 . 6 6

3 . 7 0

3 . 8 3 3 . 7 7 3 . 6 7

3 . 8 4

3 . 8 2 3 . 7 1

3 . 7 7

3 . 9 23 . 8 8 3 . 7 7

trepp 3.67

katusehari 17.01

katusehari 16.99

3.93 3.97

parapet 8.19

2 H hotell

508 170

173

174

175

96

97 9899

178

179

180

90

86 87

88

89

91

249

339

171

172

255

505

176 95

94

14

1315

16 17

18

19

20

21

22 23

24802

10

83

84

85 336

803

354

7

165

335

orie nt.

5v

334

134

30

246 249 28

375

376

377378

379

380

500

9 381

62510:127:0028

62510:091:0004

62510:091:0002

62510:091:1560 Aia tn 2 // Pargi tn 1

62510:091:1030

62510:091:0005

Pikk tänav T2

Pikk tänav T3

Pargi tänav T1

Rüütli tn 44

Aia tänav T1

229

X=6471750

Y=529600

X=6471750

Y=529750

6-V-11 6-V-15

PIKK TN

A

A

A

A

A be

t k iv

i

gr .k

ivi

pinnas

pinnas

pinnas

4.124.144.00

3.82

3.65

3.79

3.67

3.7 9

3.5 0

3 . 4 0 3 . 3 8 3.43 3.333.41

3.40 3.42

3.65

3.77

3.66

3.50

3.36

3.46

3.65 3.71

3.49 3.42

3.66

3.73 3 . 69

3.62 3 . 6 3

3 . 6 0 3 . 6 0

3.95

3.93

3 . 9 13 . 9 0 3 . 9 03 . 8 8

3 . 9 1

4.03 3 .89

3 . 9 3

3 . 9 3

3 . 5 2

3.86 3 . 8 1

bet plaat

4 .11 4 . 0 6

4.08

1

2 3 4

1

2

547

3 1

2

1 2

1 2

1 2

3

2

2

1

1

1

1 2

2 3

1

1

1

1

3 2

1

1 2

3 4 11

1

1

1

1 3 2

4

1

2 3

1

1 1

23 4 5 2

2 1

1 23

1 2

2 1

1

25

68

1

1

2 2

3 4

111 1

1 1

1 1

2211 1

1 1

2 2

2 2

2 2

2 2 2

2

2

333 3

3 3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

3 4

1 1

1

1 1 1

1 1

1 1

1 1

2

2 3

2 3

2 3

3 4

2 3

2 22

2 3

3

3 2

2

1 1

1

2 3

1

2

2

liivaga täidetud bet.küna

3.7 9

3.86

bet plaat

AIA TN

55

3.88

3.90 3.82

4 . 2 2 4 . 1 8 4 . 1 4 4 . 0 9

4 . 0 4

44

PAR G

I TN

4 . 1 0 4 . 1 9

4.10

4 . 2 3 4 . 0 9

4 . 2 1

4 . 0 6 4 . 0 3 4 . 1 8 4 . 1 3

4 . 0 0

3.89

3.92

4.00

bet.plaat bet.plaat

bet.plaat bet.plaat

A

A

bet kivi

A

A

RÜÜTLI TN

be t k

ivi

kill

A

4 . 0 3

4 . 1 4

4 .11

4 . 01

3 . 94

4.05

4.13

4 . 2 5 4 . 2 24 . 0 8

4 . 1 5

4 . 1 6

4 . 1 54 . 0 7

4.0 1

4 . 1 54 . 1 4 4 . 09 4 . 1 2 4 . 0 9

4 . 0 0

4 . 00

4 . 0 4

4.26

4 . 2 6 4 . 1 3

4.37

4 . 36

4 . 3 0 4 . 2 6 4 . 1 4 4 . 1 5

4 . 1 7 4 . 1 2

4 . 0 3 4 . 0 3 4 . 0 6

4 . 0 6 4 . 0 1

4 . 0 8 4 . 1 0

4 . 1 0

3.88

3 . 91 3 . 9 9

4 . 01 4 . 06

4 . 0 3

4 . 0 6

4.01

4 . 0 7

4.03

4 . 0 5

3 . 974 . 0 0

3 . 9 6

4 . 0 5

bet.plaat

4.40

bet kivi

4 . 1 8

3 . 8 9 4 . 0 5

kill.

4 . 0 8

3 . 8 8

3 . 9 6

3.8 8

4 . 0 4 4 . 0 6

4.07

4 . 0 8

4 . 1 0

4.16

4 . 1 4

A

4 . 0 1 4 . 03

4 . 0 0

4 . 1 8

4 . 1 9

4 . 0 7 4 . 1 9

4.05

4 . 0 0

4.10

3 . 9 6

4 . 0 6 4 . 0 3

4 . 0 0

3.92

br.kivi

lilled

br.kivi pink

prügik.

bet kivi

3 . 9 2

multsmults

rattahoid bet kivi

3 . 8 9

51a

AIA TN

jalgratta hoidja

bet.kivi

bet.kivi

bet.kivi

bet.kivi

bet.kivi

täringu kivi A

A A

Mk

Mk

Mk

Mk

Mk

Mk

rekl.

kartano kivi

ki l l

k i l l

bet plaat

pink pink

pink pink

pink pink

pink pink

4 . 2 4

4 . 15

4 . 0 9 4 . 22

4 . 1 4

4 . 2 6 4 . 3 2

4 . 1 7

4 . 2 1 4 . 2 4

4 . 1 2

kill 4 . 2 94 . 2 4 4 . 2 0

ehitatav

AIA TN

4

4 . 3 5

4 . 1 2 4 . 0 9

4.25 4.38

4.13

4 . 0 4 4 . 0 5

4.12

3 . 9 7 3 . 9 9

4 . 3 0 4 . 1 3

4 . 1 3

4.19 4 . 3 0

4 . 0 4 4.09

4.16

4.19

4.29

4.32

4.30

4 . 1 9

4 . 02 3 . 9

7

4.054 . 184.20

4.13 4.24

4 . 2 1 4 . 15

4.19 4.30

4 . 0 9

4.20

4.25 4.31

4 . 2 1 4 . 3 04 . 1 8

4 . 0 5

4.15

5.75

4.11

4.13

AIA TN

bet

b

bet H

pva bet.kivi

A

A

A

A

3 . 9 6

3 . 9 7

4 . 0 2

4 . 0 5

4 . 0 0

4 . 0 0

4.16 4 . 0 5 4 . 2 9

4.09

4 . 1 44 .11

4 . 1 7

4 . 22

4.16

4 . 3 3 4 . 1 0

3.96

4.02

3 . 94

3 . 8 0 3 . 8 7

3 . 8 8 4 . 8 6

3 . 9 0

3 . 9 9 4 . 0 0

3 . 9 3

3.96

4 . 0 0

3 . 9 2

3 . 8 6

4.82 4 . 47 4 . 37

pood

H lilleturg

3 H E

2H

8H hotell

2 H hotell

H

bet.plaat bet.plaat

bet

bet.plaat

bet plaat bet plaat

R Ü Ü T L I T N

A bet kivi

A A

bet kivi

bet kivi29.01

katus

4.85 fuajee katus

31.45 korsten

12.12

2.52 kelder

1. korrus 5.07

1. korrus 5.34 2. korrus 8.39

2. korrus 8.66

3. korrus 10.90 4. korrus 13.72 5. korrus 16.52 6. korrus 19.33 7. korrus 22.14 8. korrus 24.99

506 14

22

240

241

139

809

138

519 514

541

313

76

140

901

361

364

287

143

144 329

801

500

284 331

542

142

285

286 621

622

814

12 11

521

135 543

330 522

513

75

141

611

619

620

74

332

169

610

333

380

8

47

627

628

629

630

A

pinnas

pinnas

6-V-14

3 . 9 1 4 . 03 3.91

katuse serv 26.93

be t . p l aa t

X=6471800

Y=529600

X=6471700

Y=529750

A

1 1

22 3 3

1 12 2

22 1 1

1 1 2 2

2 1

3

11 22

1

1

1

2

1

1

1 12

23

3 2

1 2

3

1

1

1

2

2 1

1 2

3

1

2

1

1 2

3 4

1 1

2 32 3

4

2

12

62510:091:0005

62510:091:1030

62510:091:0001

62510:091:1560 Aia tn 2 // Pargi tn 1

62510:091:0002

62510:094:4120

62510:094:0001 62510:094:0002

Aia tn 4

62510:093:0002

62510:093:9830

62510:092:0001

Aia tänav T1

Rüütli tn 44

Rüütli tänav T6

Pargi tänav T1

Rüütli tn 55

Rüütli tn 53Aia tänav T2

Rüütli tn 51a

Iseseisvuse väljak

leppemärgid

tehnovõrgu kaitsevöönd

olemasolev hoonestus

olemasolev kõrghaljastus

planeeritava ala piir

GEODEETILISE MÄRGI KAITSEVÖÖND 5m

olemasolev kaugkü etorus ku liitumispunkt

kü etorus ku sulgeseade

olemasolev veevõrgu liitumispunkt

olemasolev veevõrgu liitumispunkt

olemasolev reoveekanalisatsiooni liitumiskaev

olemasolev reoveekanalisatsiooni liitumiskaev

sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

olemasolev sideühendus

Objekt:

Joonis:

Mõõdistas

Plaani koostas

Vastutab

Töö nr:

Tellija:

Mõõtkava: Leht / lehti:

Aadress / asukoht:

Kaardileht:

Maa-ala plaan koos tehnovõrkudega

Indrek Sauväli

1:500 1 / 1

lehenr

tel. 4434160 fax 4435183

TIPPGEO OÜ Papiniidu 5, 80010 PÄRNU

Registrikood 11949457

EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210

TIPPGE

Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli)

GSM 50 12 795

Triin Toode

Triin Toode4. november 2024

6. november 2024

Aia tn 2 // Pargi tn 1 topo-geodeetiline mõõdistamine

Kesklinna linnaosa, Pärnu linn, Pärnu maakond

2024TG443

Fail: 2024TG443_Aia 2_Pargi 1_GA.dgn

Pärnu Kesklinna Arendus OÜ

Objekt:

Joonis:

Mõõdistas

Plaani koostas

Vastutab

Töö nr:

Tellija:

Mõõtkava: Leht / lehti:

Aadress / asukoht:

Kaardileht:

Maa-ala plaan koos tehnovõrkudega

Indrek Sauväli

1:500 1 / 1

lehenr

tel. 4434160 fax 4435183

TIPPGEO OÜ Papiniidu 5, 80010 PÄRNU

Registrikood 11949457

EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210

TIPPGE

Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli)

GSM 50 12 795

Triin Toode

Triin Toode20. jaanuar 2025

topo-geodeetiline mõõdistamine

Kesklinna linnaosa, Pärnu linn, Pärnu maakond

2025TG014

20. jaanuar 2025

Rüütli tn 44

Pärnu Hotell OÜ

Fail: 2025TG014_Rüütli 44_GA.dgn

GSPublisherVersion 0.14.100.75

AS-3

M 1:500

juuni 2025 AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING

Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus

töö nr: 2416

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ

3.79

3.54

3 . 6 6

3 . 6 6

3.55

3.63

PAR G

I TN

A

A

bet kivi

A

4.68

3.54

3.42

3.89

3.92

A

A

3.65braikivi

3.903 . 9 6 3 . 9 9 4 . 0 5 4 . 1 6

4.28

4.10 3 . 9 9

3 . 9 4 3 . 8 9

3 . 8 2

3.713 .63

3.67

pinnas

pinnas

3 . 7 7

3.67

3.75

3.61 3 . 6 5

3 . 6 4

3 . 5 9

3 . 5 7

3 . 6 1

3 . 6 53 . 6 93.763 . 8 1 3 . 8 63 . 8 9

3 . 9 1 3 . 8 5

3 . 7 6 3 . 6 8

3 . 6 3 3 . 6 5

3.6 93 . 6 7

3.62

3.69 3.59

3 . 8 7

3 . 7 9

3.87

3 . 9 1

4.05

3 . 5 2 3 . 5 7

3.77

3 . 8 6 3 . 8 7

3 . 8 4 3 . 8 1

3 . 7 4 3 . 7 1 3.69 3 . 6 1

3 . 6 9

3 . 9 8

4.0 2

3 . 9 7

3 . 8 4

3.76

3 . 7 7

3 . 8 2 3 . 78

3.57 3.71

3.70 3 . 70

3 . 7 1

3 . 7 5

3 . 7 03 . 6 93.663 . 7 03 . 7 5 3 . 7 2

3 . 7 6

3 . 6 9 3 . 6 5

3 . 6 3 3 . 6 3 3.62

3 . 6 2

3 . 4 9

3 . 5 2

3.69

3 . 5 4

3.68 3 . 6 4

3 . 6 1

3 . 8 6

3.8 0

3 . 8 1

3 . 9 0 3 . 8 6

3 . 7 6

3.50

3.80 3 .70

3 . 6 4 3 . 7 1 3 . 7 5

3 . 8 2 3 . 9 1

3 . 9 3 4 . 0 3

3 . 9 9 3 . 9 0

3 . 9 7

3.90 3.82

3 . 7 8 3 . 7 4

3 . 6 3

3 . 8 7

3 . 9 3

3.86

4.09

4.07 4 . 0 2

3 . 8 4

3 . 7 3

3.91

3 . 97 3 . 9 5

3 . 943 . 8 5

3 . 7 5

3 . 78

3 .85 3 . 8 3 3 .88

3 . 8 9 3 . 9 4

3 . 8 6

3 . 9 4

3.87 3.87

3 . 9 2 3 . 8 9

3 . 85

3 . 6 3

3 . 6 6

3 . 9 2

3 . 8 5

3 . 9 4

3 . 8 9

3 . 9 8

4.04

4 .06 4 .11

3 . 71

3 . 6 8

3 . 7 43 . 7 2

3 . 8 9

braikivi

braikivi

braikivi

PIKK TN

A

A

A

A

A

A

A

A

A

bet kivi

gr.kivi

gr.kivi

lilled br kivi

br.kivi

br.kivi

pinnas

pinnas

pink

pinnas

6-V-10 6-V-14

3 . 9 0

3 . 8 4

3.91 3 . 89

3 . 8 4

3.82

3 . 80

3 . 60

3 . 5 4

3 . 73

3 . 5 3 3.56

3 . 9 9

3 . 5 6 3 . 79

3 . 8 3

3.54

3 . 5 5

3 . 6 3

3 . 6 7

3 . 6 6

3 . 7 0

3.78

3 . 8 03 . 7 6

3 . 6 5

3.70

3 . 7 33 . 7 1

3 . 7 0

3 . 7 3 3 . 7 5

3 . 7 2 3 . 6 9 3 . 6 3 3 . 6 1 3.59

3 . 6 4 3 . 7 4

3 . 7 93 . 8 8

3.9 0

3 . 8 3 3 . 7 8 3 . 7 5 3 . 7 0 3.65 3 . 5 9

3 . 5 7

3.8 0

3 . 8 5

3 . 5 6

3 . 5 2 3 . 5 4

3 . 5 5 3.6 0

3 . 4 8 3 . 4 8

3 . 6 5

3 . 4 7

3 . 50

3 . 6 7 3 . 53

mults

mults

mults

bet

3 . 9 7

3 . 7 4

3.58

3.60

3 . 66

3.65

B 3 . 6 7

3.99

3 . 9 8

4 . 0 2kill.

3 . 7 9 A

3 . 6 2

3.62

3 . 6 2

3 . 6 3

3.69

3 . 7 3

3.69

1 2H

3 . 6 4

A

bet

bet L

b

b b

3.95

2.61

3 . 9 1

3 . 9 0 3 . 8 4

3.90 4 . 0 8

3 . 9 0 4 . 0 9

3 . 9 1 3 . 9 6

3 . 9 4

3 . 9 6 3.99

4 . 0 6

4 . 0 4 4 . 0 9

4.14

2 . 5 0 4 . 1 3

4 . 0 4 4 . 0 0 4 . 0 5

H hotell

bet.plaat

A

A

hari 17.16

A A

A

KK

H H

b

A

A

A

A

4.14

3.28

3.36

3.48

3.59

3.68

3.58

3.40

3 . 7 7

3.77

3 . 61 3 . 5 3

3 . 9 2

3 . 8 8 3 . 7 9

3 . 7 7

3 . 6 7 3 . 5 8

3.81 3 . 8 0

3.69 3 . 593 . 6 6

3 . 7 0

3 . 8 3 3 . 7 7 3 . 6 7

3 . 8 4

3 . 8 2 3 . 7 1

3 . 7 7

3 . 9 23 . 8 8 3 . 7 7

trepp 3.67

katusehari 17.01

katusehari 16.99

3.93 3.97

parapet 8.19

2 H hotell

508 170

173

174

175

96

97 9899

178

179

180

90

86 87

88

89

91

249

339

171

172

255

505

176 95

94

14

1315

16 17

18

19

20

21

22 23

24802

10

83

84

85 336

803

354

7

165

335

orie nt.

5v

334

134

30

246 249 28

375

376

377378

379

380

500

9 381

62510:127:0028

62510:091:0004

62510:091:0002

62510:091:1560 Aia tn 2 // Pargi tn 1

62510:091:1030

62510:091:0005

Pikk tänav T2

Pikk tänav T3

Pargi tänav T1

Rüütli tn 44

Aia tänav T1

229

X=6471750

Y=529600

X=6471750

Y=529750

6-V-11 6-V-15

PIKK TN

A

A

A

A

A

be t k

iv i

gr .k

ivi

pinnas

pinnas

pinnas

4.124.144.00

3.82

3.65

3.79

3.67 3.7

9 3.5

0

3 . 4 0 3 . 3 8 3.43 3.333.41

3.40 3.42

3.65

3.77

3.66

3.50

3.36

3.46

3.65 3.71

3.49 3.42

3.66

3.73 3 . 69

3.62 3 . 6 3

3 . 6 0 3 . 6 0

3.95

3.93

3 . 9 13 . 9 0 3 . 9 03 . 8 8

3 . 9 1

4.03 3 . 89

3 . 9 3

3 . 9 3

3 . 5 2

3.86 3 . 8 1

bet plaat

4 .11 4 . 0 6

4.08

1

2 3 4

1

2

547

3 1

2

1 2

1 2

1 2

3

2

2

1

1

1

1 2

2 3

1

1

1

1

3 2

1

1 2

3 4 11

1

1

1

1 3 2

4

1

2 3

1

1 1

23 4 5 2

2 1

1 23

1 2

2 1

1

25

68

1

1

2 2

3 4

111 1

1 1

1 1

2211 1

1 1

2 2

2 2

2 2

2 2 2

2

2

333 3

3 3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

3 4

1 1

1

1 1 1

1 1

1 1

1 1

2

2 3

2 3

2 3

3 4

2 3

2 22

2 3

3

3 2

2

1 1

1

2 3

1

2

2

liivaga täidetud bet.küna

3.7 9

3.86

bet plaat

AIA TN

55

3.88

3.90 3.82

4 . 2 2 4 . 1 8 4 . 1 4 4 . 0 9

4 . 0 4

44

PAR G

I TN

4 . 1 0 4 . 1 9

4.10

4 . 2 3 4 . 0 9

4 . 2 1

4 . 0 6 4 . 0 3 4 . 1 8 4 . 1 3

4 . 0 0

3.89

3.92

4.00

bet.plaat bet.plaat

bet.plaat bet.plaat

A

A

bet kivi

A

A

RÜÜTLI TN

be t k

ivi

kill

A

4 . 0 3

4 . 1 4

4 .11

4 . 01

3 . 94

4.05

4.13

4 . 2 5 4 . 2 24 . 0 8

4 . 1 5

4 . 1 6

4 . 1 54 . 0 7

4.0 1

4 . 1 54 . 1 4 4 . 09 4 . 1 2 4 . 0 9

4 . 0 0

4 . 00

4 . 0 4

4.26

4 . 2 6 4 . 1 3

4.37

4 . 36

4 . 3 0 4 . 2 6 4 . 1 4 4 . 1 5

4 . 1 7 4 . 1 2

4 . 0 3 4 . 0 3 4 . 0 6

4 . 0 6 4 . 0 1

4 . 0 8 4 . 1 0

4 . 1 0

3.88

3 . 91 3 . 9 9

4 . 01 4 . 06

4 . 0 3

4 . 0 6

4.01

4 . 0 7

4.03

4 . 0 5

3 . 974 . 0 0

3 . 9 6

4 . 0 5

bet.plaat

4.40

bet kivi

4 . 1 8

3 . 8 9 4 . 0 5

kill.

4 . 0 8

3 . 8 8

3 . 9 6

3.8 8

4 . 0 4 4 . 0 6

4.07

4 . 0 8

4 . 1 0

4.16

4 . 1 4

A

4 . 0 1 4 . 03

4 . 0 0

4 . 1 8

4 . 1 9

4 . 0 7 4 . 1 9

4.05

4 . 0 0

4.10

3 . 9 6

4 . 0 6 4 . 0 3

4 . 0 0

3.92

br.kivi

lilled

br.kivi pink

prügik.

bet kivi

3 . 9 2

multsmults

rattahoid bet kivi

3 . 8 9

51a

AIA TN

jalgratta hoidja

bet.kivi

bet.kivi

bet.kivi

bet.kivi

bet.kivi

täringu kivi A

A A

Mk

Mk

Mk

Mk

Mk

Mk

rekl.

kartano kivi

ki l l

k i l l

bet plaat

pink pink

pink pink

pink pink

pink pink

4 . 2 4

4 . 15

4 . 0 9 4 . 22

4 . 1 4

4 . 2 6 4 . 3 2

4 . 1 7

4 . 2 1 4 . 2 4

4 . 1 2

kill 4 . 2 94 . 2 4 4 . 2 0

ehitatav

AIA TN

4

4 . 3 5

4 . 1 2 4 . 0 9

4.25

4.38

4.13

4 . 0 4 4 . 0 5

4.12

3 . 9 7 3 . 9 9

4 . 3 0 4 . 1 3

4 . 1 3

4.19 4 . 3 0

4 . 0 4 4.09

4.16

4.19

4.29

4.32

4.30

4 . 1 9

4 . 02 3 . 9

7

4.054 . 184.20

4.13 4.24

4 . 2 1 4 . 15

4.19 4.30

4 . 0 9

4.20

4.25 4.31

4 . 2 1 4 . 3 04 . 1 8

4 . 0 5

4.15

5.75

4.11

4.13

AIA TN

bet

b

bet H

pva bet.kivi

A

A

A

A

3 . 9 6

3 . 9 7

4 . 0 2

4 . 0 5

4 . 0 0

4 . 0 0

4.16 4 . 0 5 4 . 2 9

4.09

4 . 1 44 .11

4 . 1 7

4 . 22

4.16

4 . 3 3 4 . 1 0

3.96

4.02

3 . 94

3 . 8 0 3 . 8 7

3 . 8 8 4 . 8 6

3 . 9 0

3 . 9 9 4 . 0 0

3 . 9 3

3.96

4 . 0 0

3 . 9 2

3 . 8 6

4.82 4 . 47 4 . 37

pood

H lilleturg

3 H E

2H

8H hotell

2 H hotell

H

bet.plaat bet.plaat

bet

bet.plaat

bet plaat bet plaat

R Ü Ü T L I T N

A bet kivi

A A

bet kivi

bet kivi29.01

katus

4.85 fuajee katus

31.45 korsten

12.12

2.52 kelder

1. korrus 5.07

1. korrus 5.34 2. korrus 8.39

2. korrus 8.66

3. korrus 10.90 4. korrus 13.72 5. korrus 16.52 6. korrus 19.33 7. korrus 22.14 8. korrus 24.99

506 14

22

240

241

139

809

138

519 514

541

313

76

140

901

361

364

287

143

144 329

801

500

284 331

542

142

285

286 621

622

814

12 11

521

135 543

330 522

513

75

141

611

619

620

74

332

169

610

333

380

8

47

627

628

629

630

A

pinnas

pinnas

6-V-14

3 . 9 1 4 . 03 3.91

katuse serv 26.93

be t . p l aa t

X=6471800

Y=529600

X=6471700

Y=529750

A

1 1

22 3 3

1 12 2

22 1 1

1 1 2 2

2 1

3

11 22

1

1

1

2

1

1

1 12

23

3 2

1 2

3

1

1

1

2

2 1

1 2

3

1

2

1

1 2

3 4

1 1

2 32 3

4

2

12

62510:091:0005

62510:091:1030

62510:091:0001

62510:091:1560 Aia tn 2 // Pargi tn 1

62510:091:0002

62510:094:4120

62510:094:0001 62510:094:0002

Aia tn 4

62510:093:0002

62510:093:9830

62510:092:0001

Aia tänav T1

Rüütli tn 44

Rüütli tänav T6

Pargi tänav T1

Rüütli tn 55

Rüütli tn 53Aia tänav T2

Rüütli tn 51a

Iseseisvuse väljak

Hoonestusalade pindala Hoonestusala HA-1 HA-2 HA-3 HAG-011 HAM-01 HAM-02 Pos 01

Pindala m² 1 008 1 101 1 312 85 4 555 3 884 3 821

4,6

planeeritavad krundipiirid ja pos nr

servituudi või isikliku kasutusõiguse vajadus

leppemärgid planeeritava ala piir

hoonestusalad ja hoonestusalade tähised

juurdepääs krundile

likvideeritav haljastus

mõõdud (meetrites)

avalikult kasutatav haljastatud / kujundatud ala (ala ulatus täpsustatakse projektiga)

P247

planeeritava hoonestuse võimalik kontuur

hoonestusala galeriidele

maa-alune hoonestusala

maa-aluste parkimiskohtade tinglik paiknemine (parkimiskohtade arv - vt seletuskiri)

kohustuslik ehitusjoon (min. 2/3 hoone ehitusjoone poolsest põhimahu fassaadist peab paiknema ehitusjoonel)

planeeritava hoonestuse võimalik kontuur (1. korrus avatud)

üleehitusservituudi vajadus (alates 2. korrusest)

kõrgusmärk hoone kõrguse määramiseks (vt ka seletuskiri)

parkimiskohtade kogusumma planeeritaval alal (nii pos 01 kui ka pos 02)PΣ326

planeeritav madalpingekaabel

planeeritav sidekaabel

planeeritav alajaam - asukoht täpsustada

planeeritav keskpingekaabel

planeeritav kaugküttetrass küttetorustiku sulgeseade

parkimiskohtade maks. arv positsiooni kohta

olulisemad jalakäijate liikumissuunad

planeeritav kaugjahutustrass

01

HAG-011 HAM-01

HA-1 HA-2 HA-3

4,00 abs.

3,5

5,0

5,0

8,0

9,8

2,5

Säilitatav hoone - restaureerimiseks tuleb tellida eri ngimused Muinsuskaitseame lt

Võimalik juurdepääs Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 maa-alusele korrusele

Võimalusel rajada juurdepääs otse

E epanek ülekäigu rajamiseks

olemasolev kaugkü etorus ku liitumispunkt

kü etorus ku sulgeseade

olemasolev veevõrgu liitumispunkt

olemasolev veevõrgu liitumispunkt

olemasolev reoveekanalisatsiooni liitumiskaev

olemasolev reoveekanalisatsiooni liitumiskaev

sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

olemasolev sideühendus

JK11224

PΣ326

P247

P79

Pos 01

HA-2 HA-3

01

02

HA-1

HAM-01

HAM-02

HAG-011

4,00 abs.

4,20 abs. <-ISESEISVUSE VÄLJAK, VANALINN

<-BUSSIJAAM, MALMÖ TN

< -M

ER I

<-JÕ GI

PARGI TN ->

Märkused (vt ka seletuskiri) 1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad

antakse hoonete projektidega. 2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik

asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele.

Märkused, lisatingimused (täpsemalt vt seletuskiri) . Ehitusõiguse märkused

1. Parima hoonestuse ja maastikuarhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus. 2. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 3. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Aia tn 2 // Pargi tn 1

Rüütli tn 44

Pos. nr.

01

02

Krundi pindala m²

6 396

4 506

10 902 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

ÄK, ÄB, ÄM 30 - 50%; EK 50 - 70% ÄK, ÄB 15% - 20%; ÜK 20 - 25%; ÄM 75 - 85%

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

3

3

Suurim lubatud

korruselisus (maa-alune / maa pealne) -2/7

-2/8

Suurim maa- alune

ehitisealune pind m²

4200

3500

7700

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

4100

2500

6600

Hoonestuse maksimaalne kõrgus m*

22 HA-1: 27,6*****; HA-2: 23; HA-3: 14

Suurim lubat. maa pealne br m²**

16970

10500

Krundi täisehitus

%

65

56

Katuse tüüp ja kalle

ei ole määratud (vaba)

ei ole määratud (vaba)

Detailplaneeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile

Dp sihtotstarve EK - korterelamu maa ÄB - kontori- ja büroohoone maa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄM - majutushoone maa

Üp juhtfunktsioon Segahoonestuse maa-ala (S) Segahoonestuse maa-ala (S) Segahoonestuse maa-ala (S) Segahoonestuse maa-ala (S)

***

****

* hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel märgitud abs. kõrgusmärgist ** brutopind - suletud brutopind e mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest, või kui piirdes on ava

või kujunduslik element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest, seespool. *** vt seletuskiri Tabel 2. Aia tn 2 // Pargi tn 1 krundi (pos 01) ehitisealuse pinna jagunemine vastavalt korrusele.

**** maksimaalne ehitisealune pind hoonestusalade kaupa vt seletuskiri p 8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine ***** põhimahu kõrgus 25 m. Katuse lisakorruse pindala maksimaalselt 35% põhimahu ehitisealusest pinnast, tagasiaste Aia ja Rüütli tänava poolt min 2,5 m

GSPublisherVersion 0.14.100.75

AS-4

M

juuni 2025 AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING

Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus

töö nr: 2416

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

ILLUSTREERIV JOONIS OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ

Märkus: Tegemist on illustreeriva pildimaterjaliga, mis ei kajasta hoonete lõplikku välimust ja kuju. Hoonete arhitektuurne lahendus antakse arhitektuurse projektiga.

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud

19.08.2025 nr 8-4/1791-26

Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44

kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine

Pärnu Linnavalitsus menetleb Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistu

detailplaneeringut (koostaja Linnak OÜ, töö nr 2302; planeeringu ID 126633).

Planeeritavad kinnistud paiknevad Pärnu kesklinnas, Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia tänavate vahelises

kvartalis. Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul on asunud endise kutsehariduskeskuse hooned osaliselt

lammutatud) ja punasest tellisest ajalooline koolihoone. Rüütli tn 44 kinnistul asub Pärnu hotell.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on piirkonnale tervikliku ruumilahenduse leidmine,

kinnistutele sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike

tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide

kavandamine, vajadusel servituudialade määramine.

Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutel kavandatakse olemasoleva hoonestuse osalist

lammutamist ja selle asemel kesklinnale omase tihedama hoonestusega mitmefunktsiooniline

kvartali ehitamist, kus paiknevad nii äri-, elu-, majutus- ja kontoripinnad. Pargi tänava poole jääv

ajalooline koolihoone säilitatakse. Parkimine soovitakse lahendada valdavalt maa-alusel

korrusel. Hoonestus on kavandatud lähtuvalt olemasolevast linnaehituslikust situatsioonist, kus

hoonestus on valdavalt perimetraalne ning kõrgemad hoonemahud paiknevad Aia tänava ääres ja

madalamad mahud jäävad Pargi tänava külge. Sarnaselt praegusele hotellile säilib kõrgusliku

dominandina kavandatav hoonestus Rüütli tn 44 kinnistul. Rüütli tn 44 kinnistul paiknev

modernistlik hotellihoone on 2010. aastal rekonstrueeritud ja kasutusel hotellina. Hoone

põhikonstruktsioonid on rajatud aga selliselt, et puudub võimalus rajada sinna tänapäevased

tehnilised lahendused ventilatsiooni ja jahutuse näol (korruste kõrgus), mis pikemas perspektiivis

tähendab, et rekonstrueerimine tänapäeva ehitus- ja kasutusnormidele vastavaks ei ole võimalik.

Omanikud küll jätkavad hotelliteenuse osutamist, kuid soovivad rajada uue kaasaegse

hotellihoone, mis pakuks senisest enam võimalusi nii linnaruumiliselt kui funktsionaalselt.

Kvartali hoonestuse vaheline väliruum lahendatakse ühtse tervikuna, juurdepääs(ud)

lahendatakse kõrvalolevatelt tänavatelt.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt on planeeringuala maakasutuse

juhtfunktsiooniks segahoonestuse maa-ala (S). Koostatav detailplaneering sisaldab ettepanekut

kehtiva üldplaneeringu muutmiseks hoonestuse kõrguse osas.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele

ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele

ettenähtud nõudeid.

2

Käesolevaga edastame PlanS § 85 lg 1 kohaselt detailplaneeringu kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Nigul

planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja

planeerimisosakonna juhataja ülesannetes

Janno Poopuu

524 6280, [email protected]