Jaani IV kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine

EELNÕU 25.08.2025

Jaani kruusamaardla Jaani IV kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes AS TREV-2 Grupp poolt 23.10.2024 esitatud Jaani IV kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §3 lõike 1 punkt 1, § 6 lõike 2 punkt 2 ja lõikele

4, § 61 lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ja

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“,

otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata Jaani kruusamaardla Jaani IV kruusakarjääri

keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamine (KMH).

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3 Jaani IV kruusakarjääri keskkonnaloa andmise taotluse menetlemisel

arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.3.1. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks, tuleb kaevandamise ja vedude

perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada

karjäärisiseseid teid ja platse.;

1.3.2. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel

ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid

(kütust ega õli). Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja

remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Kasutada tohib vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab

olema selline, et see ei jõuks imbuda veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil

hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks

koheselt kasutada.

1.4. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva

jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja

teisi menetlusosalisi KeHJS §12 lõige 11 punkti 2 kohaselt.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Mäealuse tn 2/4, Mustamäe

2 (19)

linnaosa, Tallinn, 12618) esitas 23.10.2024 Keskkonnaametile taotluse Jaani kruusamaardlas

Jaani IV kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on

registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.10.2024 menetluse nr DM-

129997-1, korrigeeritud taotlus on registreeritud 11.11.2024.

AS TREV-2 Grupp taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Võru maakonnas Võru vallas

Umbsaare külas taotlejale kuuluval eramaal Hedo (katastritunnus 91804:004:0269) maaüksusel

asuvas Jaani IV kruusakarjääris ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks. Jaani IV

kruusakarjääri mäeeraldise varu on arvele võetud geoloogilises uuringus „Jaani VIII

uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga

01.03.2024)“ (Maavarauuringud OÜ, EGF 9850). Aruandes tehtud ettepaneku alusel on Maa-

ameti peadirektori korraldusega 29. aprill 2024 nr 1-17/23/943 muudetud Jaani kruusamaardla

(maardla registrikaardi nr 802) registrikannet ja kinnitatud varu järgmiselt:

Ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 1,95 ha - 90 tuh m3 (plokk 54, sh allpool põhjaveetaset

39 tuh m3) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,73 ha - 89 tuh m3 (plokk 55, sh allpool

põhjaveetaset 70 tuh m3).

Keskkonnaamet kontrollis AS TREV-2 Grupp poolt esitatud taotlusmaterjalide vastavust

maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa

taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa

andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega on esitatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §61 lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas

nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS §61 lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 04.12.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 03.12.2024 kirjaga nr DM-129997-5 keskkonnaloa

taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus vastuväiteid ei

esitatud.

2.3. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

3 (19)

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõige 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Jaani IV kruusakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Võru valla üldplaneering (kehtestatud Võru Vallavolikogu 20.11.2024 otsusega nr 180);

4. Võru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga 13.04.2018

nr 1.1-4/81);

5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2014. Jaani maardlas kavandatavates kruusakarjäärides (Jaani II,

Jaani III, Jaanikivi, Palometsa) kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletava Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldis (pindala 2,51 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa

(pindala 2,73 ha) asuvad Võru maakonnas Võru vallas Umbsaare külas eraomandisse kuuluval

Hedo (katastritunnus 91804:004:0269; maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa)

maaüksusel.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Jaani kruusamaardla (registrikaart nr 802) ehituskruusa aktiivse

tarbevaru plokki 54 aT ja osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 55 aT. Kaevandatav varu

asub ülalpool ja allpool põhjavee taset.

Ehituskruusa 54. plokis on lõimiseanalüüside kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu

(osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 1,5%. Osakeste läbimõõduga üle

31,5 mm keskmine sisaldus on 42,5%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria Los

Angelese katsel on 32.

4 (19)

Täiteliiva 55. plokis on lõimiseanalüüside kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste

läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 5,3%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm

keskmine sisaldus on 13,1%.

Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga

peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt

ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks,

purustatud kruusa teede ehitusel teekatete rajamiseks.

Maa-ameti peadirektori korraldusega 19. aprill 2024 nr 1-17/24/943 otsustati muuta seisuga

01.03.2024 maavarade registris Jaani kruusamaardla registrikannet ja kinnitada pindalal 1,95

ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru 90 tuh m3 (aruandes 54. plokk, sh allpool põhjavee taset 39

tuh m3) ja pindalal 2,73 ha täiteliiva aktiivne tarbevaru 89 tuh m3 (aruandes 55. plokk, sh allpool

põhjavee taset 70 tuh m3).

Kaevandatava ehituskruusa maht on 82 tuh m3 ja täiteliiva maht on 71 tuh m3. Katendi maht

mäeeraldisel kokku on 7 tuh m3, sellest ehituskruusa ploki 54 aT (pindala 1,95 ha) mulla maht

on 6 tuh m3 ja täiteliiva ploki 55 aT (pindala 0,56 ha) mulla maht 1 tuh m3. Maavara

kasutusaladeks on teedeehitus, remont ja hooldus ning ehitustegevus.

Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa. Luba taotletakse 15 aastaks.

Mäetehnilised tingimused Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara

kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m. Osa

kruusa- ja liivavarust asub põhjaveetasemest madalamal. Karjäärist materjali väljaveoks

hakatakse kasutama Jaani IV kruusakarjääri senist teed üle Viljahillepi maaüksuse väljasõiduga

Pindi-Verijärve maanteele (nr 25239).

Maavara lasundi katendi puhul on tegemist mullaga. Katendi paksus on uuringu andmetel

keskmiselt 0,3 m. Geoloogilise uuringu andmete põhjal koostatud mudelite põhjal on katendi

maht mäeeraldisel kokku 7 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus ehituskruusa aktiivse

tarbevaru 54. plokil on 4,6 m, sellest 2,0 m jääb põhjaveetasemest madalamale ja täiteliiva

aktiivse tarbevaru 55. plokil 3,26 m, sellest 2,56 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Kogu

kasulik kiht on väljatav ilma veetaset alandamata.

Karjääri avamisel tuleb esmalt mäeeraldiselt langetada võsa ja juurida kännud ning seejärel

koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldise teenindusmaa piirile kuni 3 m kõrgustesse

aunadesse. Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud

maa bioloogilisel korrastamisel ning korrastamiseks mittevajalik katend võõrandatakse

vastavalt kehtivale seadusele. Vastav mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega

samaaegselt alustada ammendatud alade korrastamistöid.

Jaani IV kruusakarjäär korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

5 (19)

Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu.

Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või

puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.

Sõelutud materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt

ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Veealuse varu kaevandamisel asub

ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu

0,5 m veetasemest kõrgemal. Peale vee väljanõrgumist ehk puistangute kuivamist saab alustada

väljatud maavara laadimisega ja väljaveoga. Puistangutest toodangu laadimine tehakse kas

ekskavaatoriga või frontaallaaduriga.

Kaevandamisel veetaset ei alandata. Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki

maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi

läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega. Materjali laadimiseks

kasutatakse ekskavaatorit või rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga.

Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem

kaevandamise tehnoloogia, vajalik energiakasutus ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng.

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt.

Ala tehniline korrastamine on otstarbekas teha paralleelselt mäetöödega. Kaevandamisjärgselt

korrastatakse karjäär veekoguks ja metsamaaks.

Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei

teki Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Jaani IV kruusakarjäär asub Võru maakonnas Võru vallas Umbsaare külas eraomandisse

kuuluval Hedo (katastritunnus 91804:004:0269, 2,73 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa)

maaüksusel.

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,51 ha ja teenindusmaa pindala 2,73 ha ning

luba taotletakse 15 aastaks.

Võru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga 13.04.2018

nr 1.1-4/81.

6 (19)

Võru Vallavolikogu 20.11.2024. a otsusega nr 180 on kehtestatud Võru valla üldplaneering.

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise vahetus läheduses ei paikne Võru maakonnaplaneeringu

2030+ ja Võru valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ala ega rohekoridori.

Rohevõrgustik on loodud eesmärgiga säilitada ja tugevdada ökosüsteemide sidusust, tagada

liikide liikumisvõimalused ning säilitada maastikulised ja looduslikud ühendused. Kavandatav

tegevus ei ulatu rohevõrgustiku alale, eelkõige tuleb vältida rohevõrgustiku koridoride

läbilõikamist, killustumist või nende ökoloogilise funktsiooni nõrgenemist.

Kavandatav tegevus on planeeritud viisil, mis säilitab rohevõrgustiku ruumilise terviklikkuse

ning ei takista liikide liikumist ega looduslike protsesside toimimist. Seega Võru valla

üldplaneering ja Võru maakonnaplaneering 2030+ ei piira Jaani IV kruusakarjääris

kaevandamist.

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu

ja maatulundusmaa (metsamaa), kuhu tekivad uued kooslused.

Keskkonnaametile ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega või lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

Võru linn jääb Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca 4,0 km kaugusele loode poole. Lähimad

elamud jäävad Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca 180 m kaugusele edela poole Hedovana

(katastritunnus 91804:004:0268), ca 200 m kaugusele lääne poole Utra (katastritunnus

91804:004:0261) ja ca 200 m kaugusele edela poole Hillepi (katastritunnus 91804:004:0222)

kinnistutele.

Taotletavast mäeeraldisest jäetakse välja Hedo maaüksuse edelaosale ulatuva täiteliiva ploki 55

aT äärmine lääneosa (0,22 ha), sest üle Hedo maaüksuse kulgevat pinnaseteed kasutavad

naaberkinnistute elanikud. AS TREV-2 Grupp esindajad kohtusid kahe lähima naabriga

Hedovana (katastritunnus 91804:004:0268) ja Utra (katastritunnus 91804:004:0261)

kinnistutelt ning leppisid kokku, et pinnasetee jääb mäeeraldisest välja. Samas taotletakse

teenindusmaad kogu maaüksuse piires, et oleks võimalik selle läänepiirile, lähimate elamute

suunale, rajada müra tõkkeks tõhusad vallid.

Naabrid olid huvitatud, et peale veealuse varu ammendamist ja karjääri ala korrastamist saaks

seda kasutada ujumiskohana. Pretensioone Jaani maardlas senise kaevandamise kohta polnud.

AS TREV-2 Grupp on rangelt kinni pidanud põhimõttest, et töid senises Jaani karjääris tehakse

vaid tööpäevadel päevasel tööajal.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – haritava maana ja metsmaana,

samuti mäetööstusmaana. Jaani IV kruusakarjääris töötamine ei piira ümbruskonna haritava

maana ja metsamaana kasutamist.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu

väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks tuleb

kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse keskkonnaloa

kõrvaltingimustes.

7 (19)

Kõrvaltingimuste seadmisel arvestatakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimusi.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentide

ja kehtivate õigusaktidega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus

Maastikuliselt paikneb Jaani IV kruusakarjäär Võru-Hargla nõos, ulatuslikul sandurtasandikul,

kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 82,0...84,5 m. Jaani IV kruusakarjääri aluspõhja

moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistu (D2-3gj) liivakivi õhukeste

aleuroliidi ja savi vahekihtidega.

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisel moodustab kattekihi muld keskmise paksusega 0,3 m.

Kooritav katend kasutatakse maksimaalses võimalikus mahus kaevandatud maa korrastamisel,

korrastamiseks mittevajalik katend võõrandataks vastavalt kehtivale korrale. Kaevandaja on

teadlik, et juhul, kui kaevandamise käigus selgub, et jäätmeid siiski tekib, on loa omajal

kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) kruus, veeriste ja liivaga ning

eriteraline liiv, kruusaga. Liiv on paiguti veeristega ja savine. Kasuliku kihi keskmine paksus

ehituskruusa aktiivse tarbevaru 54. plokil on 4,6 m, sellest 2,0 m jääb põhjaveetasemest

madalamale ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 55. plokil 3,26 m, sellest 2,56 m jääb

põhjaveetasemest madalamale. Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on

veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks +80,4 m.

Uuringuaegne põhjaveetase jäi kaevandite ja puuraukude andmetel absoluutsetele kõrgustele

80,30...80,50 m. Samuti mõõdeti 14.11.2023 geoloogilise uuringu ajal taotletava Jaani IV

kruusakarjääri mäeeraldisest lõuna poole jääva endise karjääri veekogu veetase, mis oli +80,3

m abs kõrgusel.

Taotletav mäeeraldis (pindala 2,51 ha) hõlmab ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 54 aT ja

osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 55 aT. Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokist 55 aT

jääb mäeeraldisest välja 0,22 ha ala ploki lääneosas, kus täiteliiva aktiivne tarbevaru maht on 5

tuh m3 ja katendi (mulla) maht 1 tuh m3. Taotletava maavara kaevandamise keskkonnaloa

kohaselt on seisuga 01.03.2024 Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise ehituskruusa aktiivse

tarbevaru 54. ploki varu maht on 90 tuh m3 ja kaevandatava ehituskruusa maht 82 tuh m3 ning

täiteliiva aktiivse tarbevaru 55. ploki varu maht on 84 tuh m3 ja kaevandatava täiteliiva maht

71 tuh m3.

Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga

peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt

ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks,

purustatud kruusa teede ehitusel teekatete rajamiseks.

8 (19)

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu

ja metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat

kulub ka ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, katendi eemaldamine).

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Vesi

Taotletavale mäeeraldisele rajatud kaevandites ja puuraukudes asus uuringute käigus

põhjaveetase maapinnast 2,3-3,8 m sügavusel, absoluutsetel kõrgustel 80,30-80,50 m.

Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme keskmiseks absoluutseks

kõrguseks +80,4 m. Kasuliku kihi keskmine paksus ehituskruusa aktiivse tarbevaru 54. plokil

on 4,6 m, sellest 2,0 m jääb põhjaveetasemest madalamale ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 55.

plokil 3,26 m, sellest 2,56 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Olenevalt aastaajast võib

veetase pinnases muutuda, kuid lamamiks olev aleuroliidi ja savi horisont jääb enamasti vett

kandvaks kihiks.

Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga mõjutab vähesel määral lühiajaliselt karjäärialal

veetaset, sest väljatakse vee ning kruusa ja liiva segu. Puistangusse nõrguma tõstetud materjalist

valgub vesi karjääri tagasi. Veetaseme alanemise ulatus sõltub korraga väljatavast materjali

mahust ning sellest tagasi nõrguvast vee kogusest. Tagasinõrguva vee kogus sõltub eelkõige

materjali poorsusest ja veeannist. Lisaks mõjutavad veetaset klimaatilised tingimused

(sademed, aurumine). Käesoleval juhul ei ole taotluse seletuskirjas märgitud vajadust

kaevandamise käigus vee ärajuhtimiseks või välja pumpamiseks, seega puudub oluline mõju

väljakujunenud veerežiimile.

Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete

puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis

tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga

muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse.

Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda

veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas,

saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peenosakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

9 (19)

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Jaani IV kruusakarjääris kruusa ja liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne.

Jaani IV kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 10 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 17

tuhat tonni. Tegemist on loodusliku kruusa ja liivaga, mida vajadusel purustatakse ja sõelutakse.

Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või

puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku

piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.

Jaani IV kruusakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval ja all pool põhjaveetaset,

looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Tolmu võib

eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus kruus ja liiv

niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne. Euroopa

Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride

materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Jaani IV kruusakarjääri puhul on

konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on Riigi

Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide

0,0012 kg/t.

Kokku läbib kaevis maksimaalselt 4 laadimistsüklit, purustis purustamise ja sõeluris sõelumise

ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt 0,0065 kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht

määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 = 154 tuhat tonni, mis kruusa ja liiva

keskmise tiheduse juures (1,7 t/m3 ) teeb 90 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda

õhusaasteluba. Jaani IV kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt vaid 10 tuh m3 kruusa ja liiva

aastas ehk künnisest ligikaudu 9 korda vähem ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr

67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise

tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei

ületata.

Müra

Jaani IV kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: kaevandamise

käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra. Transpordimüra ei ole pidev, seega on

karjääri pideva töötamise korral määrav hoopis mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser,

ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on

helirõhutase normeeritud.

Vastavalt keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib

II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.

10 (19)

Punktallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, buldooser, laadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline

energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Ekskavaatorite, kallurite ja kopplaadurite müratase

jääb vahemikku 90–110 dB.

Lähim elamu jääb taotletavast Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca 180 m kaugusele edela

poole Hedovana (katastritunnus 91804:004:0268) kinnistule.

Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust

punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada

mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 180 m kaugusel:

Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(180) = 55 dB,

kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB.

Lähima elamu juures, mis asub Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest edela pool ligikaudu 180

m kaugusel Hedovana (katastritunnus 91804:004:0268) kinnistul on müratase 55 dB.

Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma

haljastuse ja reljeefita. Reaalsuses asub ekskavaator eluhoonest madalamal karjäärisüvendis

ning ekskavaatori ja majapidamise vahel puudub otsenähtavus, seega väheneb müratase

ligikaudu 3 dB võrra, jäädes tasemele 52 dB.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on

võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika

olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.

Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 180 m kaugusel 57,5

dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Karjäärimüra modelleerimised

erinevates keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide

rajamine karjääriala serva on piisavad selleks, et tõkestada ja vähendada müra levikut

ümbritsevatele aladele selliselt, et kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud

11 (19)

piirväärtuse piiridesse mäeeraldise alal ja selle vahetus läheduses.

Müra elamuteni levimise leevendamiseks oleks otstarbekas rajada mäeeraldise teenindusmaa

lääneossa katendist vallid, mis on äärmiselt efektiivsed müra leviku tõkestajad kaevealast

väljapoole. Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse igasugune

negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.

Siinjuures on oluline märkida, et AS TREV-2 Grupp ei teosta materjali töötlemist

(purustamist/sõelumist) samaaegselt firmale kuuluvas Jaani kruusakarjääris ning taotletavas

Jaani IV kruusakarjääris.

Jaani maardlas kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid on hinnatud 2014. aastal, kui

hinnati seitsme karjääri samaaegse tööga kaasnevat mõju inimeste elukeskkonnale ja tervisele

ning looduskeskkonnale. Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid Jaani maardla karjääride tegevus pole inimeste elu- ja looduskeskkonnale,

sh põhjaveele kaasa toonud ja tõenäoliselt ei too kaasa ka edaspidi, kui rakendada aruandes

välja pakutud leevendamismeetmeid (karjääride lubatud töö aeg ainult tööpäevadel päevasel

ajal, rajada müra levikut tõkestavad katendivallid elamute suunale, kuival ajal töötades kasta

karjääri siseteid, kasutada korras tehnikat, karjääris peavad olema vahendid võimalike õlilekete

likvideerimiseks).

Jaani IV kruusakarjääris kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis

võiks vibratsiooni tekitada.

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Jaani IV kruusakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse

esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse.

Katend (muld) kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende

bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine

12 (19)

toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist

stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks

segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua

suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate

saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas.

Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu.

Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, kuna

kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (kruus

ja liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade

korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses § 2 lõige 1 ja lõige 2 toodud jäätme

mõiste tähenduses jäätmeid ega § 71 kaevandamisjäätmeid Jaani IV kruusakarjääris

kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse ja põhjavette.

Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised

avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega

võidakse reostada nii pinnast kui ka põhjavett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate

tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada

kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu

ja korrashoid. Masinate remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku

tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt

puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada.

3.1.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

AS TREV-2 Grupp taotleb Jaani IV kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba

13 (19)

ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks Võru maakonnas Võru vallas Umbsaare külas

eraomandisse kuuluval Hedo (katastritunnus 91804:004:0269, maa sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) maaüksusel. Hedo maaüksuse maa sihtotstarve muudetakse

mäetööstusmaaks.

Taotletava Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,51 ha ja teenindusmaa pindala on

2,73 ha. Võru linn jääb Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca 4,0 km kaugusele loode poole.

Taotletav Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab Jaani kruusamaardla (registrikaart nr 802)

ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 54 aT ja osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 55

aT.

Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja -remont. Maavara kaevandamise keskmiseks

aastamääraks taotletakse 10 tuh m³, keskkonnaloa kehtivusajaks 15 aastat ja kaevandatud maa

korrastatakse veekoguks ja metsamaaks. Mäetehnilised tingimused Jaani IV kruusakarjääris

kruusa ja liiva kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on

0,3 m. Osa kruusa- ja liivavarust asub küll põhjaveetasemest madalamal.

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldis piirneb ida ja lõuna poolt Jaani kruusamaardlaga. Jaani IV

kruusakarjäärist ida ja lõuna poole jääb AS TREV-2 Grupp Jaani kruusakarjäär (maavara

kaevandamise keskkonnaluba nr KL-511895, loa kehtivusaeg on 03.09.2021 kuni 08.11.2035,

mäeeraldise pindala 17,44 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 18,61 ha).

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca 200 m kaugusele lõuna poole jääb riigi kõrvalmaantee

Pindi-Verijärve (tee nr 25239). Lähimad elamud jäävad Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest

ca 180 m kaugusele edela poole Hedovana (katastritunnus 91804:004:0268), ca 200 m

kaugusele lääne poole Utra (katastritunnus 91804:004:0261) ja ca 200 m kaugusele edela poole

Hillepi (katastritunnus 91804:004:0222) kinnistutele.

Taotletavast mäeeraldisest jäetakse välja Hedo maaüksuse edelaosale ulatuva täiteliiva ploki 55

aT äärmine lääneosa (0,22 ha), sest üle Hedo maaüksuse kulgevat pinnaseteed kasutavad

naaberkinnistute elanikud. AS TREV-2 Grupp esindajad kohtusid kahe lähima naabriga

Hedovana ja Utra kinnistutelt ning leppisid kokku, et pinnasetee jääb mäeeraldisest välja.

Samas taotletakse teenindusmaad kogu maaüksuse piires, et oleks võimalik selle läänepiirile,

lähimate elamute suunale, rajada müra tõkkeks tõhusad vallid. Naabrid olid huvitatud, et peale

veealuse varu ammendamist ja karjääri ala korrastamist saaks seda kasutada ujumiskohana.

Pretensioone Jaani maardlas senise kaevandamise kohta polnud. AS TREV-2 Grupp on rangelt

kinni pidanud põhimõttest, et töid senises Jaani karjääris tehakse vaid tööpäevadel päevasel

tööajal.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Maastikuliselt paikneb Jaani IV kruusakarjäär Võru-Hargla nõos, ulatuslikul sandurtasandikul,

kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 82,0...84,5 m. Jaani IV kruusakarjääri aluspõhja

moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistu (D2-3gj) liivakivi õhukeste

14 (19)

aleuroliidi ja savi vahekihtidega.

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise (pindala 2,51 ha) kasuliku kihi katendi (mulla) maht kokku

on 7 tuh m3, sellest ehituskruusa ploki 54 aT (pindala 1,95 ha) mulla maht on 6 tuh m3 ja

täiteliiva ploki 55 aT (pindala 0,56 ha) mulla maht 1 tuh m3. Kattekihi (mulla) keskmine paksus

on 0,3 m. Kooritav katend kasutatakse maksimaalses võimalikus mahus kaevandatud maa

korrastamisel, korrastamiseks mittevajalik katend võõrandatakse vastavalt kehtivale

seadusandlusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui kaevandamise käigus selgub, et jäätmeid

siiski tekib, on loa omajal kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) kruus, veeriste ja liivaga ning

eriteraline liiv, kruusaga. Liiv on paiguti veeristega ja savine. Kasuliku kihi keskmine paksus

ehituskruusa aktiivse tarbevaru 54. plokil on 4,6 m, sellest 2,0 m jääb põhjaveetasemest

madalamale ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 55. plokil 3,26 m, sellest 2,56 m jääb

põhjaveetasemest madalamale. Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on

veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks +80,4 m. Kasuliku kihi lamami moodustab

Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistu (D2-3gj) aleuroliit ja savi.

Taotletava Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise kaevandatava ehituskruusa varu maht on 82 tuh

m3 ja täiteliiva varu maht 71 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja remont.

Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Jaani IV kruusakarjäär

kavandatakse korrastada veekoguks ja metsamaaks. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei

alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Ehitustegevusega võib maavara

kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(edaspidi KeÜS) § 3 lõige 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või

kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga

kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt kaugemale kui 250 m.

Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse

(PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade

15 (19)

vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase

leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt piirkonna

veerežiimi.

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei

avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura

2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning

kultuurimälestisi.

Lähim NATURA 2000 võrgustikku kuuluv ala Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022) ja

Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) jäävad Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca

2,5 km kaugusele kagu poole.

Kaevandamistegevus toob kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Majanduslikust

aspektist oluline taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel

ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See taastub peale

karjääriala korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Jaani IV kruusakarjääri mõjupiirkonnas

alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

KeÜS § 3 lõige 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei

ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku

keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele

leevendusmeetmed. Kaevandamisloa omajal on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud

kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Lähimad elamud jäävad Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca 180 m kaugusele edela poole

Hedovana (katastritunnus 91804:004:0268), ca 200 m kaugusele lääne poole Utra

(katastritunnus 91804:004:0261) ja ca 200 m kaugusele edela poole Hillepi (katastritunnus

91804:004:0222) kinnistutele.

Ülenormatiivne müra lähimate elamuteni ei ulatu ja tulevikus on karjääri nõlvad ning

müratõkkevallid, mis rajatakse Hedo maaüksuse lääneossa elamute suunal. Reaalselt ei tööta

16 (19)

müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Karjäärimüra modelleerimised erinevates

keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide rajamine

karjääriala serva on piisavad selleks, et tõkestada ja vähendada müra ja ka õhusaaste levikut

ümbritsevatele aladele selliselt, et kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud

piirväärtuse piiridesse mäeeraldise alal ja selle vahetus läheduses. Samaaegset tööd mitme

mehhanismiga elamute läheduses tuleb vältida.

Mäetöid tehakse ainult päevasel ajal. Kasutatakse kaasaegseid, madala müratasemega seadmeid

ja veokeid.

Karjääris rakendatakse kiirusepiirang 20 km tunnis. Võimaliku peenosakeste heitme

vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal,

kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda

ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Loetletud tingimused kavandatakse seada antava keskkonnaloa kõrvaltingimustes.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), müra ja mõju maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestvus, sagedus, pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda

müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid

sel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

17 (19)

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole välja arvatud visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem

häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Eeldada võib, et häiringute esinemine ei ole

sage ja pidev ning on leevendatav.

Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi,

suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt

tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja

kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning

vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiriülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3. Mõju NATURA 2000 võrgustiku alale

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura

2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning

kultuurimälestisi.

Lähim NATURA 2000 võrgustikku kuuluv ala Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022) ja

Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) jäävad Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldisest ca

2,5 km kaugusele kagu poole.

Kavandatav tegevus ei avalda mõju NATURA 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele

ja terviklikkusele.

3.3.4. Mõju kaitstavatele liikidele

Taotletaval Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei esine looduskaitse aluseid

liike.

3.3.5. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul. Kuna tegemist on kohaga, kus muud negatiivseid keskkonnamõjusid tekitav

tegevus puudub, ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju ilmnemist.

18 (19)

Jaani IV kruusakarjääri mäeeraldis piirneb ida ja lõuna poolt Jaani kruusamaardlaga. Jaani IV

kruusakarjäärist vahetult ida poole ja lõuna poole üle riigi kõrvalmaantee Pindi-Verijärve (tee

nr 25239) jääb AS TREV-2 Grupp Jaani kruusakarjäär (maavara kaevandamise keskkonnaluba

nr KL-511895, loa kehtivusaeg on 03.09.2021 kuni 08.11.2035, mäeeraldise pindala 17,44 ha

ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 18,61 ha).

Kuna kaevandaja kahel karjääril on üks, siis samaaegselt mõlemal mäeeraldisel ei kaevandata.

Lähipiirkonnas muid suurtööstuseid ei ole. Samaaegselt kõikidel mäeeraldistel kaevandamist

ei toimu, keskkonnaloa omanikud peavad koostööd tegema.

Jaani kruusamaardla on ümbritsetud maatulundusmaaga (haritava maa ja metsamaaga).

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks

tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ja levimist.

Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist

koos lähipiirkonnas teiste tegevustega

3.3.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Jaani IV kruusakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu peatükis 3.1.4. ning siinkohal ei korrata.

Võru Vallavolikogu 19.02.202 otsusega 208 esitatud tingimuste ja eelhinnangus esitatud

kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada

antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks, tuleb kaevandamise ja vedude

perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada

karjäärisiseseid teid ja platse.;

2. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel

ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid

(kütust ega õli). Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja

remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Kasutada tohib vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab

olema selline, et see ei jõuks imbuda veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil

hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks

koheselt kasutada.

19 (19)

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal

ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte

ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee-

režiimi, kuna kaevandamisel ei alandata veetaset;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Keskkonnaministri määruse 16.08.2017 nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“ § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH

algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks

keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire

määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

5. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel [xx.xx.xxxx] kirjaga xxxx Jaani IV

kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Võru Vallavalitsusele,

Transpordiametile ning teadmiseks ettevõttele AS TREV-2 Grupp.

Võru Vallavalitsus …..

Transpordiamet …………………….

AS TREV-2 Grupp ………………..