Raplamaa Kohila vald Vilivere küla Tirtsu maaüksuse detailplaneering korduvaks kooskõlastamiseks

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Transpordiametile

[email protected]

Teie 19.08.2025 nr 7-1/69

Meie 28.08.2025 nr 7-1/71

Tirtsu DP korduvaks kooskõlastamiseks

Lähtudes planeerimisseaduse § 127 lõikest 1 esitame Teile korduvaks kooskõlastamiseks Kohila

Tirtsu maaüksuse detailplaneeringu.

Kohila vallas, Vilivere külas Tirtsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tirtsu

(katastritunnus 31701:001:1824, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 18 898 m2) kinnistul

jagada maaüksus, muuta sihtotstarve elamumaa sihtotstarbeks, määrata ehitusõigus ühepereelamute

ja abihoonete ehitamiseks, selgitada välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ja vastuolud,

määrata detailplaneeringu kohustuslikud hooned ja rajatised ning võimalik juurdepääs avalikule

teele, selle asukoht ja põhimõtted. Detailplaneeringus lahendatud ülesannete otsustamisel lähtuti

kohaliku omavalitsuse ruumilisest vajadusest ja üldplaneeringu eesmärgist.

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Planeeringute juhtivspetsialist

06/2025

TIRTSU KINNISTU

DETAILPLANEERING

Töö nr. V2401

OBJEKT : Tirtsu (31701:001:1824) Vilivere küla, Kohila vald Rapla maakond OMAVALITSUS: Kohila Vallavalitsus PLANEERIJA: Eda Vane Volitatud Maastikuarhitekt, tase 7 kutsetunnistus 181055 [email protected] +372 52 94 786

...................................... (allkiri, allkirjastatud digitaalselt)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

2/64

Sisukord

Üldosa ............................................................................................................................................ 4

1 Detailplaneeringuala asukoht ................................................................................................. 4

2 Detailplaneeringu koostamise vajadus, alused ja eesmärk .................................................... 5

2.1 Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................ 5

2.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid .............................................................................. 5

3 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid .................................................................. 6

4 Olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................................................................. 7

4.1 Planeeringuala paiknemine, asukoht, maaomand, olemasolevad hooned, haljastus ja

tehnovõrgud. .......................................................................................................................... 7

4.2 Kontaktvööndi analüüs .................................................................................................. 8

4.3 Alale kehtivad piirangud ................................................................................................ 9

4.4 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus, varem kehtestatud detailplaneeringud.

11

4.5 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ..................................................................... 15

5 Detailplaneeringus kavandatud kirjeldus .............................................................................. 15

5.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................................ 16

5.2 Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ............. 16

5.3 Kruntide ehitusõigus .................................................................................................... 17

5.4 Kavandatud hoonestuse arhitektuurinõuded ................................................................ 19

5.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................... 20

5.6 Piirded ......................................................................................................................... 20

5.7 Teed ja liikluskorraldus ................................................................................................ 21

5.8 Tänavavalgustus ......................................................................................................... 22

5.9 Sidevarustus ............................................................................................................... 22

5.10 Soojusvarustus ....................................................................................................... 22

5.11 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 22

5.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine ...................................................................... 23

5.13 Elektrivarustus ........................................................................................................ 26

5.14 Ehitistevahelised kujad ........................................................................................... 27

5.15 Servituutide seadmise vajadus ja seadusjärgsed kitsendused ................................ 27

5.16 Radoon ................................................................................................................... 28

5.17 Jäätmekäitlus .......................................................................................................... 28

5.18 Rohevõrgustik ......................................................................................................... 28

5.19 Planeeritud tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ........................... 30

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

3/64

5.20 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste ennetamiste võimalus36

5.21 Rohevõrgustik ja planeeritud tegevused ................................................................. 37

5.22 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................ 40

6 Kohila valla uus üldplaneering ............................................................................................. 40

7 Detailplaneeringu elluviimise kava ....................................................................................... 60

7.1 Servituudi vajadused ...................................................................................................... 62

8 Tuleohutuse abinõud ........................................................................................................... 63

9 Planeeringuala tehnilised näitajad ........................................................................................ 64

Joonised

DP-1 Situatsiooni skeem M 1:10 000, M 1:1000 DP-2 Tugiplaan M 1:1000 DP-3 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000

Lisad

1 Elektrilevi tehnilised tingimused 2 Transpordiameti arvamus 3 Maakorraldustoimingu kooskõlastus

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

4/64

Üldosa

1 Detailplaneeringuala asukoht

Detailplaneeringu ala paikneb Vilivere külas Kohila vallas Rapla maakonnas. Ala piirneb põhja- ja

idasuunast maatulundusmaadega (metsamaa), millest üks on riigi omandis ja teine eraomandis. Ala

kaguküljes on üksikelamutega elamumaa kinnistud. Ala lõuna suunas kulgeb Kiisa-Kohila tee, millest

teisele pool paiknevad era ja riigiomandis olevad maatulundusmaa (metsamaa) kinnistud.

Detailplaneeringu ala asukoht, planeeringuala- ja kontaktvööndi piir ning suurus on määratud Kohila

vallavalitsuse 07. märtsi 2022 korraldusega. Planeeritud maa-ala suurus on ligikaudu 1,89 ha.

Skeem 1. Detailplaneeringu ala Allikas: autori koostatud, Alus: Maa-Amet

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

5/64

2 Detailplaneeringu koostamise vajadus, alused ja eesmärk

2.1 Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• Tirtsu kinnistu omaniku taotlus ja esitatud ekiislahendus;

• Kohila Vallavalitsuse 07.03.2022 korraldus nr 66 „Detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine“;

• Huvitatud isiku ja Kohila valla vahel sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

rahastamiseks ning kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks.

2.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid

• Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 13.04.2018, käskkiri nr 1.1-4/80) ;

• Kohila valla üldplaneering 2006 a. (kehtestatud 20.07.2006.a, otsus nr 86 kehtis kuni

27.11.2024)

• Kohila valla üldplaneering (kehtestatud 28.11.2024 otsus nr. 40);

• Transpordiameti 02.03.2022 seisukoht „Seisukohtade väljastamine Tirtsu detailplaneeringu

koostamiseks“ nr. 7.2-2/22/2742-2;

• ViaVelo Inseneribüroo OÜ töö nr 8821 „Kiisa-Kohila kergliiklustee põhiprojekt“

(Transpordiameti kooskõlastus 20.12.2024, nr 7.1-2/24/1178-10);

• Ehitusseadustik;

• Atmosfääriõhu kaitse seadus (vastu võetud 15.06.2016);

• Jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004);

• Veeseadus (vastu võetud 30.01.2019);

• Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004);

• Asjaõigusseadus (vastu võetud 9.06.1993);

• Maakatastriseadus (vastu võetud 12.10.1994);

• Majandus- ja taristuminister 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete

loetelu“;

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile";

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• Kohila Vallavolikogu 31.03.2022 määrus nr 3 „Kohila valla jäätmehoolduseeskiri“;

• Kohila Vallavolikogu 27.04.2021 määrus nr 5 „Kohila valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri“;

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

6/64

• AS Elektrilevi tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 410925 (16.06.2022);

• Transpordiameti kiri 02.03.2022 nr 7.2-2/22/2742-2 „Seisukohtade väljastamine Tirtsu

detailplaneeringu koostamiseks“;

• Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud - mõõdistatud topogeodeetiline maa-ala plaan

nr 2024-079, 12.04.2024.a. – Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000

süsteemis süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis);

• Põllumajandus- ja Toiduameti 19.10.2021 otsus nr. 6.2-2/44535 Makorraldustoimingu

kooskõlastus;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”;

• Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”;

• Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

• Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;

• Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“;

• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine“.

3 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest eesmärkidest:

• maaüksuse jagamine;

• maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine elamumaa sihtotstarbega kruntide

moodustamiseks;

• ehitusõiguse määratlemine kuni kolme elamu või paariselamu ja abihoonete ehitamiseks,

hoonete korruselisus, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, ehitiste olulisemad

arhitektuurinõuded, tuleohutuskujad;

• selgitada välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ning vastuolud;

• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja

põhimõtete määramine, parkimise põhimõtted, haljastuse ja heakorrapõhimõtted, piirete

lahendus, õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

7/64

4 Olemasoleva olukorra kirjeldus

4.1 Planeeringuala paiknemine, asukoht, maaomand, olemasolevad

hooned, haljastus ja tehnovõrgud.

Planeeritav ala, Tirtsu katastriüksus asub Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas, Kohila alevit

ja Kiisa alevit ühendava riigimaantee 11245 Kiisa-Kohila tee ääres.

Põhja ja kirde suunal piirneb katastriüksus Sääse (maatulundusmaa) katastriüksusega. Idasuunal

on naabriks Annimetsa (maatulundusmaa) katastriüksus. Kagust piirneb ala Sinika (elamumaa)

katastriüksusega. Lõunast, edelast, läänest on piirinaabriks 11245 Kiisa-Kohila tee (transpordimaa)

katastriüksus. Kirdes ja läänes kulgeb katastriüksuse piir piki kraavi (registris Sillasoo oja, tunnus

VEE1097800; kuni 10 ha pindala, kuni 25km2 valgalaga veekogu) telgjoont.

Tirtsu (31701:001:1824) katastriüksuse pindala on 18897 m2, millest Maakatastri andmetel on

haritav maa 17162 m2, metsamaa 1020m2, muu maa 715 m2. Tegemist on dreenitud maa-alaga,

mille reljeef on nõrga kaldega läänest põhja ja kirde suunal, kõrgusarvud kõiguvad maapinnal

+53.85m kuni +51.19m.

Ehitisregistri andmetel alal hooneid ei asu. Ala on olnud aastaid kasutuses rohumaana. Alal

kasvavad mõned noored kased. Peale põllumajandusliku drenaaži alal teised tehnovõrgud

puuduvad.

Katastriüksusele on täna juurdepääs (mahasõit) olemas maa-ala lõunanurgast 11245 Kiisa-Kohila

teelt. Tirtsu katastriüksus paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringualale ulatub EhS § 71 kohane

maantee kaitsevöönd riigitee selles lõigus 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest

servast.

Tirtsu katastriüksus (katastritunnus 31701:001:1824) paikneb osaliselt maaparandusehitisel

Vilivere1 (maaparandussüsteemi kood 4109780010010, ehitise kood 002), mis on rajatud 1968.

aastal liigniiske põllumaa kuivendamiseks. Eeltoodud maaparandusehitise reguleeriva võrgu maa-

alale on rajatud drenaažkuivendus. (vt joonis DP-2 ja DP-3).

Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 20 „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja

„Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu. Kohila valla territoorium kuulub selle

teemaplaneeringu uuringuruumi. Uuringuid viiakse läbi riigile kuuluvatel RMK valdustes olevatel

aladel.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

8/64

Tirtsu katastriüksusel ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, KAH alasid, ei ole registreeritud

kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealuseid kultuurimälestisi, väärtuslikke maastikke, vääriselupaiku,

pärandkultuuri objekte, miljööväärtuslikke alasid, maaehituspärandit, väärtuslikku põllumaad,

registrisse kantud maavaravaru.

4.2 Kontaktvööndi analüüs

Tirtsu katastriüksus jääb Masti küla piirist põhjapoole ca 0,28 km kaugusele ja Kohila alevi piirist ca

1 km kaugusele, Kohila alevi keskusest aga ca 2 km kaugusele. Lähim rongijaam asub Kohila alevis,

ligi 1,8 km kaugusel ja lähim bussipeatus Kohila alevis ligi 2 km kaugusel.

Lähim elamu koos kõrvalhoonetega on Sinika katastriüksusel. Detailplaneeringu alast lõuna suunas,

piki Kiisa-Kohila teed kuni Kohila alevini, paiknevad tee ääres ühepere elamud, mis moodustavad

nn ridaküla motiivi. Põhiliselt on tegemist vanemate (rohkem, kui 20 aastat tagasi) rajatud majadega.

Hoonestus on eriilmeline nii arhitektuurilt kui ka suuruselt. Hooned on valdavalt kaldkatusega. Ühtne

ehitusjoon puudub. Elamukruntide haljastus on nii liigiliselt koosseisult kui ka suuruselt samuti

eriilmeline. Õuealadel on aiamaad ja ka rohealad. Samuti on eriilmelised elamumaa kruntide piirded.

Lähimad metsad paiknevad detailplaneeringu alast edela -lääne suunal, teisel pool 11245 Kiisa-

Kohila teed ja kirde-ida suunal, teisel pool Sillasoo oja.

Detailplaneeringu maa-ala naabrid:

Loodes, põhjas, kirdes on naaberkatastriüksuseks Sääse kü (31701:001:2071, pindala 27,24 ha,

sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa). Alal hooneid ei asu.

Idas on ala naabriks Annimetsa katastriüksus (31701:001:0714, pindala 44,44 ha, sihtotstarbeks

100% maatulundusmaa). Tegemist on riigile kuuluva metsamaaga.

Tirtsu katastriüksuse kagupiir on ühine Sinika (31701:001:1825, sihtotstarve 100% elamumaa,

pindala 3151 m2) katastriüksuse piiriga. Sinika katastriüksusel asub ühepere elamu koos

kõrvalhoonetega ja puurkaev (PRK0064164). Reoveekäitlus on lahendatud kogumismahuti baasil.

Lõunast ja edelast piirneb Tirtsu katastriüksus riigi omandis oleva 11245 Kiisa-Kohila teega

(31701:001:2200, sihtotstarve 100% transpordimaa). Teemaa katastriüksuse edela-loode piiri

lähedal paikneb elektrimaakaabelliin NÕELA:KOH (KKL148748636).

Teisel pool 11245 Kohila-Kiisa teed on riigi omandis olev Matsimütsi katastriüksus (31701:001:0474,

pindala 3,94 ha, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa, alal kasvab mets). Mastimütsi

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

9/64

katastriüksuse teeäärsest piirist ca 12 m lõuna suunas ja tee teljest ca 20m kaugusel on Miilimäe

alajaama katastriüksus (31701:001:2564; sihtotstarve 100% tootmismaa, omanik Eesti Energia

Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857), st lähim alajaam.

Ala kagunurgast teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed, on Joosepi ( 31701:001:2532 ; pindala 21,94

ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksus.

Ala läänepoolsest nurgast, teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed paikneb Sääse katastriüksus

(31701:001:2072; pindala 25,21 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa)

Menetletava planeeringu kontaktalas, teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed on Transpordiamet

24.11.2021 väljastanud nõuded riigitee äärde jalg- ja jalgrattatee projekteerimiseks.

Avalikke puhke- ja virgestusalasid detailplaneeringuga planeerida ei ole vaja. Oma pere tarbeks

katavad need vajadused avarad planeeritavad krundid.

4.3 Alale kehtivad piirangud

Detailplaneeringu alale põhjustavad kitsendusi järgmised olemasolevad objektid (maa-ameti

geoportaali kaardirakendus seisuga 10.10.2024, vt joon.1, joon. 2):

1. Sillasoo oja (registrikood: VEE1097800), suublaks Keila jõgi, valgala pindala 11 km2, pikkus

koos lisaharudega 4,8 km, Vesikond: Harju alamvesikond — Lääne-Eesti vesikond

(keskkonnaregistri andmed 21.01.2022). Piiranguteks on kalda veekaitsevöönd (10 m), kalda

ehituskeeluvöönd (25 m) ja kalda piiranguvöönd (50 m);

2. 11245 Kiisa-Kohila tee (31701:001:2200, sihtotstarve transpordimaa 100%), riigitee

kaitsevöönd. Kaitsevööndi laius riigitee selles lõigus 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast (Transpordiameti kiri 02.03.2022 nr 7.2-2/22/2742-2);*

* Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

3. Maaparandussüsteem VILIVERE1 (Maaparandussüsteemi kood 4109780010010) vt joon. 3,

(Põllumajandus- ja Toiduamet, Põhja regioon, kiri 16.05.2022 nr 6.2-5/21975-1), Sillasoo oja

piiranguks eesvoolu kaitsevöönd (12m);

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

10/64

4. Rohevõrgustiku koridor (Rapla maakonnaplaneering 2030+).Vastavalt Rapla

maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018.a käskkirjaga nr 1.1-

4/80) asub planeeritav detailplaneeringuala osaliselt rohevõrgustiku koridoris, koridori serva-alal.

Detailplaneeringu lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine

looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, registrisse kantud maavaravaru,

Joonis 1. Kitsendusi põhjustavad objektid Allikas: autori koostatud, Alus: Maa-Amet

Joonis 2. Kitsendusi põhjustavate objektide mõjualad Allikas: autori koostatud, Alus: Maa-Amet

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

11/64

pärandkultuuri objekte, kultuurimälestisi, väärtuslikke maastikke, väärtuslikku põllumaad, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Vääriselupaiku pole vahetult piirnevatel aladel

registreeritud.

4.4 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus, varem kehtestatud

detailplaneeringud.

Planeeritaval ala asub kehtiva Kohila valla üldplaneeringu (kehtestatud 28.11.2024 otsus nr. 40, vt.

Jooni 4) kohaselt tiheasustusalast väljas hajaasustusalal. Kehtiv valla üldplaneering ei määra Tirtu

kinnistule juhtotstarvet.

Kehtiv Kohila valla üldplaneering määratleb: „Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa

maakasutuse juhtotstarbeid määratud, va tihedamates külakeskustes või teistes, omavalitsuse poolt

elamuarenduseks sobivaks määratud arengualadel. Perspektiivis on võimalik kavandada erinevaid

kõrvalotstarbeid hajaasustusalale vastavalt juhtotstarbega ette nähtud tingimustele (ptk 2.5) ning

asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele keskkonnatingimustele, sh väljakujunenud

asustusstruktuurile, üldistele ehitustingimustele (ptk 2) ning asustuse arengusuundadele (ptk 1)“.

Joonis 4. Väljavõte kehtivast Kohila valla üldplaneeringust (2024 a.)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

12/64

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

13/64

Käesolev detailplaneering on algatatud vastavalt algatamise ajal kehtinud Kohila valla

üldplaneeringule 2006.a (vt. joonis 5). Tirtsu katastriüksuse juhtotstarbeks algatamise ajal kehtinud

üldplaneeringu alusel on elamumaa (ühepere- või paariselamu). Algatamise ajal kehtinud valla

üldplaneeringu alusel ümbritsevad Tirtsu katastriüksust põhjast, lõunast ja läänest alad, mille

juhtotstarvet pole määratud. Tirtsu katastriüksusest kagus asuvate katastriüksuste juhtotstarbeks on

elamumaa ja need katastriüksused asuvad detailplaneeringu kohustusega alal (krundi minimaalseks

suuruseks 2000 m2). Tirtsu katastriüksus asub hajaasustusega alal. Ala jääb nn ridaküla külatüübi

piirkonda.

Joonis 5. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringust (2006 a.)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

14/64

Kehtiva üldplaneeringu alusel on tingimustes hajaasustusalal toodud: „Uue katastriüksuse

moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste struktuuriga, sh nende

suurusega. Moodustatavale katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs avalikult teelt“, “

Maakorralduslike tegevuste ning ehitusõiguse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud

külatüübile (ridaküla) … omast iseloomu ning struktuuri s.o hoonestust, põllumassiivide,

metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist.“ ja „Ridaküla

kujunemisel on vähim krundi suurus 5000 m2 , mida võib põhjendatud vajadusel vähendada;…“

Planeeringuga moodustatavad krundid on suuremad, kui 5000m2. Kruntidele on tagatud juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. On arvestatud üldplaneeringuga sätestatud maakasutustingimusi,

rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimusi ja väärtuseid

ning kitsendusi põhjustavate objektidega kaasnevaid tingimusi.

Üldplaneeringu alusel jääb katastriüksus rohevõrgustiku servaalale ja Tirtsu katastriüksuseni laieneb

planeeritav rohevõrgustiku ettepaneku ala ꟷ rohekoridor. Üldplaneering määratleb, et

arendustegevuste lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda rohekoridori

eesmärgist – tagada rohevõrgustiku sidusus. Üldplaneering ei sätesta sellel alal kitsendusi elamute

ehituseks. Rohevõrgustiku paiknemisega on planeeringu koostamisel arvestatud ja planeeritud

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

15/64

tegevused ei lõika rohevõrgustikku läbi ega takista selle toimimist.

Alale ega naaberkatastriüksustele ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid.

4.5 Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub, sest lähtudes

2006.a üldplaneeringust, ei kuulu planeeritav tegevus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse.

Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 ülaindeksiga 3, § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6

puudub ka KSH eelhinnangu vajadus. Kuid selguse mõttes käsitletakse tegevusega kaasneda

võivaid võimalikke keskkonnamõjusid KSH eelhindamise mahus detailplaneeringu järgmistes

osades.

5 Detailplaneeringus kavandatud kirjeldus

Detailplaneeringuga soovitakse jagada Tirtsu katastriüksus kolmeks elamumaa krundiks ja määrata

ehitusõigus elamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga järgitakse Kohilal valla

üldplaneeringuga 2006 a. kehtestatud põhimõtteid ja menetletav detailplaneering on kooskõlas

kehtiva üldplaneeringuga. Kuna tegemist on nn ridakülaga, siis sobivad planeeritud tegevused ka

uue üldplaneeringuga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

16/64

5.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Tirtsu (31701:001:1824) katastriüksus pindala on 18897 m2.

Kõigi elamukruntide sihtotstarbeks määratakse 100% elamumaa. Elamukruntide suurused on 6025

m2; 5236 m2 ja 7636 m2.

Planeeritud krundid:

Pos. nr detailplaneeringuga antav

sihtotstarve

katastriüksuse

sihtotstarve

krundi planeeritud

suurus, m2

1 EE 100% Elamumaa 100% 6025

2 EE 100% Elamumaa 100% 5236

3 EE 100% Elamumaa 100% 7636

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kruntidele aadresside andmiseks järgmiselt:

Pos 1 – Tirtsu

Pos 2 – Kesk-Tirtsu (Kesktirtsu)

Pos 3 – Taga-Tirtsu (Tagatirtsu)

5.2 Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise

põhimõtted

Detailplaneeringuga on määratud kruntide hoonestusala, st ala, mille piires saab rajada

ehitusõigusega lubatud hooneid.

Kruntide vaheliseks ehituskeeluala laiuseks on üldjuhul 4m krundi piirist (siseministri 30.03.2017

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22).

Hoonestusala jääb välja teekaitsevööndist, so teekatte servast vähemalt 30 m kaugusele. Ehitiste

rajamine teekaitsevööndisse võib toimuda ainult Transpordiameti nõusolekul. Hoonestusala ei

planeerita Sillasoo oja ehituskeeluvööndisse.

Krundile juurdepääsuna on planeeritud kasutada riigitee km 5,553 asuvat olemasolevat

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

17/64

ristumiskohta ning lisaks planeeritakse kahele krundile juurdepääsuks rajada uus ristumiskoht km

5,40. Ristmike omavaheline kaugus vastab juhises „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ toodud nõuetele.

5.3 Kruntide ehitusõigus

Krundi

number,

aadress

Krundi

kasutamise

otstarve ja

osakaalu %

Kundi

Pindala,

m2

Lubatud

ehitiste arv,

kasutamise otstarve

Maksimaalne

ehitusalune

pind, m2

Täisehitus %

Krunt 1 EE 100% 6025 Elamu, paariselamu

või kaksikelamu, kuni

2 abihoonet

300 5

Krunt 2 EE 100% 5236 Elamu, paariselamu

või kaksikelamu, kuni

2 abihoonet

300 6

Krunt 3 EE 100% 7636 Elamu, paariselamu

või kaksikelamu, kuni

2 abihoonet

300 4

Hoonestusalad on planeeritud võimalikult suured. See võimaldab hiljem hooneid vabamalt

maastikule paigutada ja õueala kujundada. Hoonestusalasse võib ehitada elamu ja kõrvalhooned.

Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete pindade

summa. Kohustuslikku ehitusjoont ei planeerita.

Detailplaneeringu joonisel näidatud hooned on tinglikud ja tegelik hoonestus paigutatakse kruntidele

konkreetsete ehitusprojektidega lähtuvalt detailplaneeringuga lubatud tingimustest.

Valla üldplaneeringus 2006 a. on lk 45 punktis 1.2 kirjas:“ Ehitamispõhimõtted hajaasustuses.

Võttes arvesse rohelise võrgustiku ning loodus- ja miljööväärtuslike alade paiknemist, väärtuslike

maastike iseloomu ja ajalooliselt väljakujunenud asustust on üldplaneerinugus 2006 a. käsitletud

eraldi ehitustingimusi haja- ja tiheasustusalades.

Hajaasustusalad on ehituspõhimõtetelt järgmised:

- alad, kuhu on koondunud vaadeldava piirkonna olemasolevad majapidamised (nn

külakeskused: Rabivere, Pihali jt). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

18/64

jagamisel tekkiva elamukrundi suurus on 0,5 ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada

olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, kus on olemas ajalooliselt väljakujunenud või kaasajal välja kujunemas ridaküla motiiv.

Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva elamukrundi suurus

on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, mis on vaadeldavad kui olemasoleva külakeskuse äärealad (näiteks Angerja ja Pahkla

keskuse põhjaosa). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva

elamukrundi suurus on 0,5 ha;

- hajaasustusalal on lubatud ehitada vaid pere- ja paariselamuid. Hoonete lubatud suurim

täiskorruste arv on 2 korrust. Ehitusmaterjalide ja arhitektuurinõuete valikul tuleb lähtuda

ümbritsevatest eluhoonetest;

Kütte, vee- ja kanalisatsioonilahendus on hajaasustusaladel lokaalne, soovitav on kasutada

väikepuhasteid mitme majapidamise peale.

Täiendavalt arvesse võtta Kohila valla uue üldplaneeringu rohevõrgustiku koridore käsitlevad

tingimused:

- Rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga

arvestavat majandustegevust (metsamajandus, ehitustegevus jms), arvestades

õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

- Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on säilitada

ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist.

Uue üldplaneeringu kohaselt „Tingimused hajaasustusalal“ on näiteks toodud:

- Hajaasustusalal toimub hoonete kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis

järgivad üldplaneeringuga kavandatud ehitustingimusi“;

- Uue katastriüksuse moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste

struktuuriga, sh nende suurusega. Moodustatavale katastriüksusele peab olema tagatud

juurdepääs avalikult teelt“;

- Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Mastaapselt erineva

ehitisealuse pinnaga hoonete puhul tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust;

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

19/64

- Maakorralduslike tegevuste ning ehitusõiguse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud

külatüübile (ridaküla) ja külakeskusele (nt Pihali, Pahkla, Rabivere) omast iseloomu ning

struktuuri s.o hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu

iseloomulike objektide paiknemist;

- ….Ridaküla kujunemisel on vähim krundi suurus 5000 m2 , mida võib põhjendatud vajadusel

vähendada.

Täidetud on ka nõue, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb kõigile moodustatavatele

katastriüksustele tagada juurdepääs avalikult teelt. Juurdepääsude kavandamisel riigiteedelt tuleb

arvestada, et ristumiskohtade vahekaugus on normidega piiratud.

5.4 Kavandatud hoonestuse arhitektuurinõuded

Lähipiirkonnas ei ole väljakujunenud hoonestuslaadi ning kavandatavad elamud paiknevad omaette

gruppidena.

Välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnaga, kohaliku omapära ja materjalide valikut.

Kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku.

Peamised arhitektuurinõuded:

- Elamu paigutatakse krundil vastavalt hoonestusalale;

- Katuse kalded: 20 - 45°, määramisel lähtuda naaberhoonestusest,

- Katuse materjal: rullmaterjalid, kivi, plekk, kiudtsemendist katuseplaadid;

- Välisseinad: puit, kivi, krohv, kiudtsemendist fassaaditooted;

- Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv;

- Hoonete ± 0.00 0,3 - 0,5 m planeeritud maapinnast;

- Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kohila vallaarhitektiga;

- Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Lubatud on uuenduslike keskkon-

nasõbralike materjalide kasutamine, nt kiudtsemendist tooted;

- Abihoone(-d) ja piirded peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone

arhitektuuriga. Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguste hoonete puhul tuleb

nende materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist;

- Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt

harmoneeruvalt ja looduskeskkonnaga arvestavalt.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

20/64

5.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Krundi haljastust detailplaneeringuga täpselt ei määrata. Kõrghaljastuse rajamisel on soovitatav

eelistada kohalikke puu- ja põõsaliike.

Vastavalt Transpordiameti nõuetele ei tohi istutada riigiteede äärde kõrghaljastust, mis takistab

kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajalikku nähtavust.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad

vastavalt standardi Linnatänavad EVS 843:2016 nõuetele.

Maapinna kõrguse reguleerimine on lubatud vastavalt ehitusprojektile.

Kruntidel tekkinud jäätmed tuleb sorteerida vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele, koguda ja

anda üle vastavat jäätmekäitlusõigust omavale ettevõtjale. Jäätmemahutite asukoht täpsustatakse

ehitusprojektiga.

Planeeringuala valgustus ei tohi põhjustada häiringuid naabritele ega teel liikujatele. Valgustust ei

tohi suunata alt üles (ehk taevasse).

5.6 Piirded

Krundi maksimaalseks piirdega piiratavaks õueala ruumikuju pindalaks on kuni 0,3 ha. Täpne piirde

asukoht antakse elamu ehitusprojektiga.

Piirdeaia rajamisel järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Kruntide piirete kõrgus võib olla

maksimaalselt 1,6 m. Piirdena võib teepoolsel küljel kasutada ka puitaeda. Tee-poolne piirdeaed

peab olema kogu ulatuses samast materjalist ja sarnase värvitooniga. Piirdeaedade materjalivalik

lahendatakse elamu projekti koosseisus. Keelatud on rajada piirdeaedadena kõrgeid läbipaistmatuid

plankaedu. Piirdena võib kasutada ka hekki. Rajada võib nii lükand- kui ka pöördväravaid.

Piirde tüüp ja värvilahendus antakse ehitusprojekti mahus. Piire peab sobima elamu arhitektuurse

lahendusega.

Kui edaspidi liikluskoormus Kohila-Kiisa teel suureneb selliseks, et tekkiv müra ületab õigusaktidega

kehtestatud piirväärtusi, võivad kruntide omanikud negatiivsete mõjude leevendamiseks

Transpordiametiga kooskõlastatult rajada krundile kuni 2m kõrguse vahedeta piirdeaia (müratõkke).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

21/64

5.7 Teed ja liikluskorraldus

Ühele krundile (pos.3) ja Sinika katastriüksusele nähakse planeeringus ette juurdepääsuna

kasutada 11245 Kiisa-Kohila riigitee km 5,565 asuvat olemasolevat ristumiskohta. Pos 3 oleva tee

kasutamisõiguse saamiseks tuleb sõlmida notariaalne servituut Sinika kü omanikuga. Kahele

krundile (pos 1 ja pos 2) nähakse ette juurdepääsuks rajada uus ristumiskoht km 5,40. Ristmike

omavaheline kaugus peab vastama juhises „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“

toodud nõuetele.

Asukoha määramisel on lähtutud Transpordiameti 02.03.2022 kirjast nr 7.2-2/22/2742-2

„Seisukohtade väljastamine Tirtsu detailplaneeringu koostamiseks“, kus on öeldud:

2. Eelnõule lisatud eskiisjoonise järgi soovitakse ühele krundile juurdepääsuna kasutada riigitee

km 5,565 asuvat olemasolevat ristumiskohta, lisaks soovitakse kahele krundile

juurdepääsuks rajada uus ristumiskoht km 5,40. Ristmike omavaheline kaugus vastab juhises

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ toodud nõuetele.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

Transpordiamet on 24.11.2021 väljastanud nõuded riigitee äärde jalg- ja jalgrattatee

projekteerimiseks.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS

§ 72 lg 2)."

Parkimine on ette nähtud oma krundil. Parkimise täpsem lahendus antakse elamu ehitusprojektiga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

22/64

Detailplaneeringu lahendus arvestab teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed on kavandatava riigitee

äärse jalg- ja jalgrattatee lahendusega.

5.8 Tänavavalgustus

Tänavavalgustust planeeringualale ette ei nähta. Planeeringuala välisvalgustus lahendatakse

lokaalselt krundi siseselt krundi omaniku poolt kasutades valgustust välisukse, värava või

sissesõidutee juures. Täpne valgustuse lahendus antakse koos hoonete projektidega.

5.9 Sidevarustus

Planeeringuga nähakse ette kasutada mobiilivõrgu vahendeid. Võimaluse tekkimisel (näit. nn kiire

interneti ühenduse rajamise piirkonda) lahendatakse ühenduse loomine eraldi projektiga.

5.10 Soojusvarustus

Tsentraalset soojavarustust planeeringualale ette ei nähta.

Soojusvarustus lahendatakse hoonete lokaalsete küttesüsteemide (õhk-õhk, õhk-vesi, kaminaküte,

maakütte, päikesepaneelid jms) baasil. Kütteallikana võib kasutada kõiki kaasaegseid

energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.

5.11 Veevarustus ja kanalisatsioon

Olmevee saamiseks on lubatud rajada üks ühine puurkaev krundile 2 (vt joonis DP-3 ). Lubatud on

kruntidele rajada ka salvkaevu. Tagatud peavad olema kaevu hooldusalale kehtestatud nõuded.

Detailplaneeringuga sätestatakse puurkaevu eeldatav asukoht. Puurkaevu täpne asukoht koos

hooldusalaga R=10m määratakse puurkaevu ehitusprojektiga.

Puukaevu rajamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikuga ja keskkonnaministri määrusega 09.07.2015

nr 43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või

kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja

salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

23/64

salvkaevu lammutamise teatise vormid" kehtestatud nõuetest. Puurkaevu hooldusalal tuleb tagada

hooldusalale kehtestatud nõuded ja ei ole lubatud tegevused (sh ehitustegevused), mille tulemusena

võib kaasneda oht põhjaveele.

Krundile 2 määratakse puurkaevu ja veetrasside kasutamiseks servituut kruntide 1 ja 3 omanike

kasuks. Puurkaevu ja seda teenindavad tehnovõrgud (elekter, torustik), s. h. liitumispunktid rajab

arendaja.

Vastavalt üldplaneeringule 2006 a. (V peatükk, lk 32, punktile 5: „…Hajaasustusaladel soovitatakse

vastavalt vajadusele kasutada lokaalseid väikepuhasteid või kogumismahuteid) tuleb reoveekäitlus

lahendada igal katastriüksusel omapuhastiga. Lubatud on kasutada ka nõuetele vastavat

kogumismahutit (kuja 5m). Reoveekäitlemise täpne lahendus ja asukoht antakse ehitusprojektiga.

Omapuhasti ehitamisel ja kasutamisel ning kuja määramisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri

31.07.2019 määruse nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” nõuetest, mille kohaselt omapuhasti rajamisel

peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral;

2) muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

3) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes

allavoolu.

Reovee käitlemise lahenduste projekteerimisel tuleb arvestada, et hüdrogeoloogilistest tingimustest

ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt

kaitstud. Reoveekäitluse lahendus antakse elamu ehitusprojektiga. Omapuhasti või kogumismahuti

täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga.

5.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine

Ala põhja- ja kirdeosas on kraav nimega Sillasoo oja . Sademevee võib immutada pinnasesse oma

krundil või juhtida kuivendussüsteemi eesvooluks olevasse kraavi (Sillasoo ojja). Kuivendusdrenaaži

täpne asukoht pole teada. Ehitusprojektiga tuleb ette näha naaberkatastriüksuse kuivendusdrenaaži

toimimise tagamine. Kui ehitustööde käigus vigastatakse või lõhutakse olemasolevat

kuivendusdrenaaži, tuleb see taastada või projekteerida ja rajada uus kuivendusdrenaaž. Täpsem

hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt sademevee ära juhtimiseks kavandatav drenaažisüsteem

ja selle paiknemine lahendatakse ehitusprojektiga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

24/64

Vertikaalplaneeringut koostades arvestada, et sademevett ei tohi riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka

kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega (maaparandusseadus

(MaaParS) § 47 lg 11). Maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi kavandatav ehitis

takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka

naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3). Kui olemasoleva drenaaži tööd pole võimalik tagada,

siis projekteeritakse ja ehitatakse alale välja uus kuivendusdrenaaž. Uus drenaaž peab tagama

naaberkatastriüksusel olnud kuivenduse töö vähemalt eelmisel, st olemas olnud tasemel.

Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et PTA andmed

maaparandussüsteemi rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne drenaažkuivendusega alale

projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide ja kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse

määramiseks. Näha ette lahendused dreenide ja kollektorite taastamiseks kaablite ja torustike

ristumiskohtades. Dreeni või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud

samade lahenduste alusel (MaaParS § 44 lg 3, § 48 lg 7). Kaabli ristumisel dreeni või kollektoriga

projekteerida kaabel 0,5 m allapoole dreeni või kollektorit. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg

1 esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid PTA-le

kooskõlastamiseks.

Drenaaži täpsem lahendus antakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi projektiga enne hoone(te)

ehitusõiguse saamist. Immutada suublasse (sh pinnasesse) juhtimine peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” kehtestatud nõuetele.

Maaparandusseaduse § 51 lg (4) on: kui kinnisasjal paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja

sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa, loetakse

maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning maaparandus-süsteemide

registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus.

Maaparandusseaduse § 51 lg (5): kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva

reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise

reguleeriva võrgu, kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduamet kinnisasja omaniku taotluse

sihtotstarbe muutmist arvestades tingimusel, et:

1) maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu osa rekonstrueeritakse

iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

25/64

asjakohane muudatus või

2) muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva võrgu osa jäetakse toimima koos

maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga.

Muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul on maaparandusseadusest tulenev maaparandushoiu

kohustus.

Maaparandusseaduse § 51 lg (7) Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab kinnisasja sihtotstarbe

muutmise või kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise taotluse või annab loa kasutusotstarbe

muutmiseks, kui sellega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral

määrab põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad

kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse

maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva Tirtsu

katastriüksuse põhja-idaservas paikneb Sillasoo oja, maaparandushoiuala VILIVERE1

(Maaparandussüsteemi kood 4109780010010) ees-voolukraav. Maaparandusseaduse § 48

kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel

paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele. Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3 kohaselt on hajaasustusega alal

maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus mõlemal kaldal 12 m kaugusele.

Käesolevas detailplaneeringus on elamukruntide hoonestusalad määratud väljapoole

maaparandus-süsteemi eesvoolu kaitsevööndit.

Vastavalt veeseaduse § 118 Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd lg 1 kohaselt on veekogu

kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal veekaitsevöönd. Vee-seaduse (§ 118 lg 2 p

3) kohaselt on veekaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel

valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – 1 meeter. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on

ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia

andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise

lähtejooneks süvendi serv.

Tirtsu kinnistu detailplaneeringu realiseerimisel ja edasisel maa kasutamisel tuleb arvestada

veeseaduse § 119 Tegevuse piiramine veekaitsevööndis nõuetega.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

26/64

5.13 Elektrivarustus

Elektrienergiaga varustamine nähakse ette vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 491800 (18.03.2025):

1. Olemasoleva alajaama Lembitu:(Kohila) madalpinge jaotuskilbist JK34920 (jaotuskilp asub X:

6560437; Y: 541400) näha ette uutele objektidele toide 0,4 kV maakaabelliinina. Objektide

elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid

planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad.

2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi mitte moodustada.

4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

piirkonna elektrivõrgu vaneminseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]).

7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga . Projektide kooskõlastamist on võimalik

teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:

https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine

8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise

projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb

esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

27/64

5.14 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt

(määruse §22 lg 2) 8 meetrit. Sama paragrahvi lg 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel

ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400

ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitistele

ja ladustatud materjalidele ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt

kasutamiskõlblikus seisukorras.

5.15 Servituutide seadmise vajadus ja seadusjärgsed kitsendused

Krunt 1:

1. 11245 Kiisa-Kohila tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast. Tee kaitsevööndis on tee

omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikke;

2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m;

3. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks;

4. Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25m kaldast;

5. Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m kaldast;

6. Kuivendusdrenaaž;

7. Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd (12m).

Krunt 2:

1. 11245 Kiisa-Kohila tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast. Tee kaitsevööndis on tee

omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikke;

2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m;

3. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks;

4. Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25m kaldast;

5. Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m kaldast;

3. Veetorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 4m;

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

28/64

4. Veetorustiku servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses krunt nr 1 ja nr 3 kasuks;

5. Puurkaevu hooldusala R=10m;

6. Puurkaevu kasutamise servituut krunt nr 1 ja nr 3 kasuks;

7. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja ja krunt nr 1

kasuks;

8. Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd (12m).

Krunt 3

1. 11245 Kiisa-Kohila tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast. Tee kaitsevööndis on tee

omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ja rajada istandikke.

2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m.

3. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks.

4. Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25m kaldast.

5. Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m kaldast.

7. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja ja krunt nr 1 ning

2 kasuks.

8. Juurdepääsu servituudi vajadusega ala Sinika kü omaniku kasuks (7m laiuselt alates Sinika kü ja

pos 3 (Tirtsu) vahelisest piirist.)

9. Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd (12m).

5.16 Radoon

Moodustatavatel kruntidel on soovitav viia läbi radooniuuring, hoonete projekteerimisele lähtuda

Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ nõuetest.

5.17 Jäätmekäitlus

Igal krundil peab olema lahendatud olmejäätmete nõuetekohane sorteerimine ja nende

kogumiskoht, st jäätmekonteinerite asukoht. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

5.18 Rohevõrgustik

Tirtsu katastriüksuse läänepoolse piiri lähedal ja sealt edasi lääne poole on Rapla maakonna

planeeringuga tehtud ettepanek rohevõrgustiku paiknemiseks (vt joon 6). Algatamise ajal kehtinud

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

29/64

Kohila valla üldplaneeringu 2006 a. alusel asub Tirtsu katastriüksus rohevõrgustiku alal. Hetkel

kehtiva üldplaneeringu alusel jääb katastriüksus rohevõrgustiku servaalale. Tirtsu katastriüksuseni

laieneb planeeritav rohevõrgustiku ettepaneku ala ꟷ rohekoridor

Kohila valla üldplaneeringus 2006 a. punktis 1.3 on öeldud: "Ehitusalade valik peab lähtuma

rohelisest võrgustikust ega tohi ohtu seada võrgustiku tugialade/koridoride terviklikust või nende

toimimist." ja "Esitatud suunad on soovituslikud ning neid on võimalik ellu viia alles läbi üld- ja

detailplaneeringute.“

Detailplaneeringu alast Kohila alevi poole (Masti külas) on "kaasajal välja kujunemas ridaküla motiiv"

ja Tirtsu katastriüksus asub suurema asula (ehk Masti küla piiril). Üldplaneeringu alusel ei ole Tirtsu

kinnistu tiheasustusalal ja ilma otsese juhtotstarbeta. Algatamise ajal kehtinud üldplaneeringu

Joonis 6. Rohevõrgustiku paiknemine Kohila valla üldplaneeringust (2006 a.)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

30/64

kohaselt oli tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga. Üldplaneeringud ei sätesta, et rohevõrgustikus

ei tohi sellist katastriüksust jagada ega sinna elamuid ehitada.

2006 a. üldplaneering ei sätesta ehitustingimusi üldplaneeringus elamumaa juhtotstarbega

hajaasustusalal. Selles üldplaneeringus (lk 45-46) on kirjas järgmist:

"Hajaasustusalad“ on ehituspõhimõtetelt järgmised:

- alad, kuhu on koondunud vaadeldava piirkonna olemasolevad majapidamised (nn külakeskused:

Rabivere, Pihali jt). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva

elamukrundi suurus on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva

elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, kus on olemas ajalooliselt väljakujunenud või kaasajal väljakujunemas ridaküla motiiv.

Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva elamukrundi suurus

on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, mis on vaadeldavad kui olemasoleva külakeskuse äärealad (näiteks Angerja ja Pahkla

keskuse põhjaosa). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva

elamukrundi suurus on 0,5ha;“

Uue Üldplaneeringu alusel jääb Tirtsu katastriüksus rohevõrgustiku servaalale. Tirtsu kinnistut riivab

üldplaneeringu kohane planeeritav rohevõrgustiku ettepanek ehk planeeritav rohekoridor.

Rohekoridor on oma olemuselt tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda

erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe. Üldplaneering sätstab,

et arendustegevuste lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda rohekoridori

eesmärgist – tagada rohevõrgustiku sidusus. Planeeritud tegevused ei lõika läbi rohevõrgustikku

ega takista selle toimimist.

5.19 Planeeritud tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud

Pinnas, muld

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Loodusvaradest on

oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse

haljastuseks. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb

alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju pinnasele, mullale, sest ehitiste alust

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

31/64

maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks. Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva

eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas

plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on

peamiselt planeeringualal.

Detailplaneeringu alal on aga olnud juba varemalt inimese poolt mõjutatud (varasem

põllumajanduslik maakasutus- rohumaa). Täna olemasoleva info põhjal pole alust eeldada, et

kavandatav tegevus mõjutaks pinnast oluliselt negatiivsemalt.

Maavarad.

Maardlaid, maavaravarusid alal ega selle läheduses ei ole registreeritud. Lähim maavara (turvas)

Rabivere tootmisala Hagudi maardlas (maardla kood MRD0000089) jääb detailplaneeringu alast edela-

lõunasuunal ca 3,7km kaugusele. Riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele

kavandatav tegevus kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda.

Mets ja teised looduslikud kooslused

Detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine

looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Lähim kaitsealune objekt Saunaküla

maastikukaitseala (reg.nr KL01000663) jääb detailplaneeringu alast ca 1,4 km kaugusele loodesse.

Samuti pole registreeritud vääriselupaiku, KAH alasid. Seega mõju neile puudub. Naabruses

paiknevale metsale võib mõningane mõju kaasneda inimeste liikumisest metsas (rekreatsiooniala).

Kuid sellise mõju suurus ja ulatus ei ole täna teada. Eeldatavalt ei saa see piirkonda suhteliselt

väikese arvu elanike lisandumise tõttu olla oluliselt negatiivne. Seega- kavandatav tegevus

eeldatavalt naabruses asuvale metsale otsest olulist negatiivset mõju ei avalda. Planeeringualal

olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna

muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt

olemasolevad kooslused ꟷ taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb

inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas

kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele kooslustele eksisteerimisvõimaluse.

Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba inimese poolt olnud kasutuses,

võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi

seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste

muutmine ja katastriüksuse hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja

pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja

taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluliselt negatiivne. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

32/64

suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus

pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Mõningal määral võib tegevuse tulemusena häiritud olla mõnede loomaliikide vaba liikumine. Kuna

krundid on suured ja õueala võib piirata vaid kuni 3000 m2 ulatuses, siis jääb vaba ala loomadele

liikumiseks. Lähtudes maastikust (sh kraavist, ojast) jääb loomade liikumine põhiliselt Tirtsu

katastriüksusest lääne ja põhja poole. Eeldatavalt ei ole tegevustega kaasneda võiv negatiivne mõju

oluline.

Põhjavesi.

Üheks loodusvaraks, mida ehitiste kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Täna olemasoleva info

põhjal võib öelda, et olmevee vajadus ei ole eeldatavalt selline, mis nõuaks vee-erikasutusluba (ei

ületa 10m3/d). Eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus (suhteliselt väikese mahu tõttu) olulist

negatiivset mõju valla põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas

põhjavee reostust teada ei ole.

Pinnavesi.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse

pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad sademevee

kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused

ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja

masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Kui sademevett

planeeritakse juhtida suublasse, peavad olema tagatud Vabariigi valitsuse „Reovee puhastamise

ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee

reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” kehtestatud nõuded.

Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju oluliselt negatiivne.

Detailplaneeringu ala asub maaparandussüsteemil. Juhul kui ehitustegevuse käigus lõhutakse

olemasolevat kuivendusvõrku, tuleb see taastada või projekteerida ja välja ehitada selliselt, et

naaberaladel (katastriüksustel) oleks kuivendussüsteemi töö tagatud. Eelpool nimetatud tingimuste

tagamisel ei ole tegevusega kaasnev mõju oluliselt negatiivne.

Reovesi.

Juhul kui reovee ärajuhtimisel ja käitlemisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ole

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

33/64

hoone(te) kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele)

oluliselt negatiivne.

Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted.

Täna pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks olulist negatiivset mõju vallas töötavatele

ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike positiivne sotsiaalne mõju võimalike elanike (potensiaalne

tööjõud) lisandumisega. Täpset mõju pole teada. Kuna detailplaneeringu naaberkatastriüksustel ei

ole tootmis- ja äriettevõtteid, siis eeldatavalt nad planeeritud tegevust negatiivselt ei mõjuta.

Jäätmed.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal,

osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse

käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete

käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast. Kui

jäätmete käitlemisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ületa jäätmetest tekkinud

mõju piirkonna keskkonnataluvust. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga

hõlmatud alas. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud

keskkonnahäiringuid.

Müra, õhusaaste, vibratsioon.

Kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses

paikneval teel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib

põhiliselt päevasel ajal. Hoonete kasutamisel tekkiv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada,

kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju on peamiselt

planeeringualale ja lähinaabritele. Detailplaneeringuala realiseerumisel lisanduvad kolme krundi

elanike autod, mis võrreldes olemasoleva liikluskoormusega ei tõsta piirkonna liikluskoormust oluli-

selt, st suurusjärgus, mis põhjustaks olulist liiklusmüra taseme tõusu.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri

2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ lisas 1. Välisõhus leviva müra normtasemed on müra piirväärtus – suurim

lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonna-häiringut ja mille ületamisel tuleb

rakendada müra vähendamise abinõusid ja müra siht-väärtus – suurim lubatud müratase uute

planeeringutega aladel. Antud elamu jääb II kategooria alale. Elamu maa-alal on kehtestatud

liiklusmüra piirväärtuseks elamu teepoolsel küljel päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 60 dB. Käesolevas

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

34/64

detailplaneeringus kavandatud elamute ja nende abihoonete projekteerimisel ning rajamisel tuleb

arvestada eelpool nimetatud määrusega ja uues üldplaneeringus toodud nõuetega.

Kui elamuid ei rajata teekaitse vööndisse, siis tänase liiklussageduse juures ei ole teelt lähtuv müra

oluliselt negatiivne. Kui edaspidi liikluskoormus suureneb ja müra ületab eluhoone maanteepoolsel

küljel õigusaktidega kehtestatud väärtusi, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks ning

leevendusmeetmete rakendamiseks (näiteks projekteerimisel ja ehitamisel). Kooskõlastatult

Transpordiametiga võib tee poole rajada krundile näiteks kuni 2m kõrguse piirdeaia (müratõkke).

Detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks võivad olla alale rajatavate

hoonetega seotud tehnoseadmed, nt ventilatsioonagregaadi välisosa vms. Seadmete valikul

(projekteerimisel) tuleb arvestada õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Eeldatavalt ei ole mõju siis

oluliselt negatiivne.

Teelt lähtuva õhusaaste vähendamiseks võib elamust tee poole rajada heki või puude-põõsarinde.

Lühiajaliselt võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd).

Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal

määral võib siiski ehitustööd lühiajaliselt häirida lähedal elavaid inimesi. Hoonete ja taristu

kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kui ehitiste kasutamisel lähtutakse

kehtivatest õigusaktidest, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra,

õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet

ületavaks.

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud riigiteelt lähtuvatest liiklusest

põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustust nimetatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks

Energiakasutus.

Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse

(põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe.

Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja võidakse kasutada ka muid kütuseid, süsteeme.

Täpsed mahud, vajadus pole täna teada. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud

kütuse säästlikust kasutamisest. Olemasoleva info põhjal ei saa eeldada, et kütuse kasutuse mõju

keskkonnale oleks oluliselt negatiivne. Võimalik on kasutada koos erinevaid suhteliselt

keskkonnasõbralikke küttelahendusi (näit. maaküte, päikesepaneelid jne).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

35/64

Sõltuvalt hoonete kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid see ei ole

suhteliselt väikeste koguste tõttu oluliselt negatiivne. Keskkonda võimalikult vähe negatiivselt

mõjutava küttesüsteemi valiku puhul ei ole keskkonnamõju oluliselt negatiivne.

Mõningast valgusreostust tekib ala valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada

valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel ega läheduses asuvaid teisi

elanikke. Soovitav on kasutada nn tarku lahendusi, liikumisandurit jms, millega saab hoida kokku

ka elektrienergiat. Valgustust ei tohi suunata alt üles, st taeva poole.

Ehitamisel kasutatavad materjalid.

Ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms)

tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on

eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline.

Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on

määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva

CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes

ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed

marginaalseteks. Tuleb vältida autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Arvestades

mahte, võib antud mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks.

Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid ning pärandkultuuri

objektid.

Alal ega selle vahetus naabruses ei paikne ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid

ja/või kaitsealused objekte ning pärandkultuuriobjekte. Lähim arheoloogiamälestis (Kultusekivi

reg.nr 12050) jääb Tirtsu katastriüksusest ca 0,6 km kaugusele loodesse. Eeldatavalt kavandatava

tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju kauguse tõttu eelpool nimetatud objektidele ei

kaasne.

Järeldused.

Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele

keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna

väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena

eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate teenuste

tarbijate arv. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral majandusele positiivne.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

36/64

Kavandatud tegevuse ellu rakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole

teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid.

Alale on lubatud tegevused, millega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.

Kavandatavale tegevusele logistiliselt optimaalse lahenduse ja piisavate leevendusmeetmete

kasutamisel ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju.

5.20 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste

ennetamiste võimalus

Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on nõrgalt

kaitstud või kaitsmata. Mõju ulatus ei ole ette teada.

Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või

pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest.

Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) olulist negatiivset mõju ei ole ette näha.

Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse sattumine

pinnasele ja sealt vette).

Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse

ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahju. Mõju ulatust pole ette teada.

Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Suureneb mõningal määral

piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja veotranspordist tingitud õhusaaste. Jäätmete

nõuetekohasel (vastavalt kehtivatele õigusaktidele) käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju

puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha.

Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse

ja seega ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju.

Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja

õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha.

Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena

reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus,

veereostus, tulekahjud jne). Mõju suurust ja ulatust ei ole ette võimalik teada.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

37/64

Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale

loodusobjektile: lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest,

ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava

tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

Lähtudes keskkonnaregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses

looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid

asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud

tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.

Kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist

negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse

õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Tänase liikluskoormuse juures ei ole teelt lähtuv müra sihtväärtusi ületav. Edaspidi võimalike

negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb elamute projekteerimisel müra võimaliku mõju

suurenemisega arvestada.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse

detailplaneeringus esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

5.21 Rohevõrgustik ja planeeritud tegevused

Algatamiskorralduse aegses Kohila valla üldplaneeringu 2006 a. punktis 1.3 on öeldud: "Ehitusalade

valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust ega tohi ohtu seada võrgustiku tugialade/koridoride

terviklikust või nende toimimist." ja "Esitatud suunad on soovituslikud ning neid on võimalik ellu viia

alles läbi üld- ja detailplaneeringute." Tirtsu katastriüksus asub üldplaneeringust lähtuvalt

hajaasustusalal. Üldplaneeringus 2006 a. (lk 45-46) on kirjas järgmist:

"Hajaasustusalad on ehituspõhimõtetelt järgmised:

- alad, kuhu on koondunud vaadeldava piirkonna olemasolevad majapidamised (nn

külakeskused: Rabivere, Pihali jt). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva

krundi jagamisel tekkiva elamukrundi suurus on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras

vähendada olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud

suurust;

- alad, kus on olemas ajalooliselt väljakujunenud või kaasajal väljakujunemas rida-küla motiiv.

Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva elamukrundi

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

38/64

suurus on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva elamumaa

sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, mis on vaadeldavad kui olemasoleva külakeskuse äärealad (näiteks Angerja ja Pahkla

keskuse põhjaosa). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel

tekkiva elamukrundi suurus on 0,5ha;“

Menetletava detailplaneeringu ala puhul on "kaasajal välja kujunemas ridaküla motiiv" ja see

katastriüksus asub suurema asula (ehk Kohila alevi lähedal ja Masti küla) piiril. Üldplaneeringu alusel

on see elamumaa ja kehtiv üldplaneering ei sätesta, et seda ala rohevõrgustikus ei tohi jagada ega

sinna elamuid ehitada.

Kehtivas Kohila valla üldplaneeringus (2024 a) on muudetud rohevõrgustiku ala. Seletuskirjas on

viide, et Kohila valla üldplaneeringus on rohevõrgustiku ala määratlemisel lähtutud Rapla maakonna

planeeringus toodust. Maakonna planeering on aga toodud mõõtkavas, mille alusel võib välja

lugeda, et rohevõrgustiku piir ulatub Tirtsu katastriüksuseni (vt joon. 7 Väljavõte

maakonnaplaneeringust), kuid ei kata seda. Samas tuleb märkida, et maakonna planeering on küll

ülemuslik planeerimisdokument ja annab põhimõtted, aga ei sea kitsendusi. Kitsendused

täpsustatakse valla üldplaneeringuga.

Joonis 7. Väljavõte maakonnaplaneeringust (Loodus-ja-kultuuriväärtused.) Allikas: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/rapla-maakonnaplaneering-2030/

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

39/64

Kehtivas Kohila valla üldplaneeringus on maakonna planeeringus näidatud rohevõrgustiku piiri

mõnevõrra laiendatud ja soovitakse seda viia Tirtsu katastriüksusele. Uue üldplaneeringu

seletuskirjas on toodud järgmist:

- Rohekoridorid ꟷ tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel liikidel

ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe;

- Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed

üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua

efekti.

Uue üldplaneeringuga on Rapla maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustikku täpsustatud,

arvestades muuhulgas varem kehtinud üldplaneeringus määratletud rohevõrgustikku ning selle

rakendamisest tingitud vajadusi. Põhjalikum metoodika on antud rohevõrgustiku analüüsis, mis on

planeeringu lisades: Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist.

Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud

juhul, kui tarastamine on vajalik tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Veekogude ääres

nn sinivõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega.

Kohila valla rohevõrgustik on algselt määratletud Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+

on täpsustatud teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire ja tingimusi, lähtudes nii

maakonna arengusuundumustest kui rohevõrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadustest.

Ülplaneeringu käigus täpsustati rohelise võrgustiku kasutustingimusi, võttes aluseks Rapla

maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud tingimused. Üldplaneeringuga kehtestatakse tingimused

rohevõrgustiku aladel, millest tuleb juhinduda edasiste arenduste ja tegevuse kavandamisel.

Tingimused on piisavad rohevõrgustiku alade säilimise ja võrgustiku toimimise tagamiseks ning

täiendavaid meetmeid ei ole tarvis rakendada.

Lähtuvalt eelpool toodud soovitustest ja nõuetest, ei ole menetletav Tirtsu detailplaneering vastuolus

kehtiva Kohila valla üldplaneeringuga ega maakonna planeeringuga.

Tirtsu katastriüksuse põhjapoolsest piirist on järgmiste elamuteni, mis asuvad detailplaneeringu alast

põhjapool, ca 700m elamutest vaba, rohevööndi koridori maad. Selline elamute vaba ala on

kooskõlas ka maakonnaplaneeringu KSHA-s toodud soovitustega ja tagab nii väikeste kui ka suurte

loomade liikumisvõimalused. Tegemist on nii põllu kui ka metsamaaga. Aladel on kohati puude ja

põõsaste grupid, mis liigendavad maastikku ja loovad ka suurematele ulukitele turvatunnet. Tirtsu

detailplaneeringu põhjapoolsel osal, rohekoridori servaalale (õueala sinna ette ei nähta) jääb vaba

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

40/64

ruumi liikumiseks nii väiksematele kui ka suurematele loomadele. Sellele alale võib maaomanik

soovi korral rajada täiendavaid põõsa- ja puudegruppe. See ala on soovitav jätta niitmata või niita

seda augustis, kui enamus taimi on juba õitsenud ja viljunud. Nii saab tagatud rohekoridori parem

toimimine.

5.22 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Lähtuvalt Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja

Arhitektuur. Osa 1:Linnaplaneerimine“.

Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi ehitatud

keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud kuritegevuse

ennetamise standardiga.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

- tuleb tagada hea nähtavus, jälgitavus (videovalve) ja valgustatus hoonete vahel ja teedel, et

vähendada sissemurdmiste ja vandaalitsemiste riski;

- tuleb rajada konkreetne juurdepääs, vältida tagumiste juurdepääsude rajamist, eristada

selgelt avalikud ja privaatsed alad;

- eraautode parkimine vahetult elamu ees või garaažis vähendab autodega seotud kuritegude

riski;

- ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate

ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

- kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

- tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.

6 Kohila valla uus üldplaneering

Kohila valla uus üldplaneering on kehtestatud Kohila vallavolikogu 27.11.2024 otsusega nr 40.

Sellest üldplaneeringust on välja toodud peatükid, mis seonduvad Tirtsu detailplaneeringu

tegevustega ja piirkonnaga.

Kohila valla visioon ja arengueesmärgid (ptk.1.1)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

41/64

Käesolev detailplaneering on kooskõlas uue üldplaneeringu arengu eesmärkidega. Kohila valla

ruumilise arengu eesmärgid on:

- Kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna eelduste loomine;

- Kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasolu tagamine ning säilitamine;

- Esteetilise miljöö arengu tagamine;

- Keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste soodustamine, eelistades olemasoleva

hoonestatud keskkonna mõõdukat laiendamist või tihendamist;

- Varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekam kasutamine;

- Heade transpordiühenduste loomine naabervaldade ning pealinnapiirkonnaga.

Ruumilise arengu eesmärkide elluviimiseks on üldplaneeringus: • Elamualade planeerimisel

arvestatud Kohila valla arengukavaga; • Elamualade planeerimisel arvestatud lasteaedade ja

põhikoolide kavandamisega, et näha ette võimalikud asukohad tulenevalt elanike arvust; •

Täpsustatud Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud tihedalt asustatud alade piire ja

keskuste võrgustikku; • Täpsustatud elamualade teenindamisega ettenähtud laste mänguväljakute

ja haljasalade paiknemist, suhet planeeritud elamumaadesse ning sidumist kergliiklusteede

võrgustikuga; • Kavandatud suuremad puhke- ja virgestusalad, mis ühendavad erinevaid piirkondi.

Puhke ja virgestusalad on kavandatud asutustatud aladel; • Analüüsitud olemasolevate äri- ja

tootmisalade paiknemist ja ulatust, vajadusel ette nähtud tootmisalade laienemine või uute

tootmisalade kavandamine; • Võimalusel eraldatud tootmisalad elamualadest puhveraladega.

Määratud ehitustingimused piirkondade kaupa. Hoonestuse- ja ehitustingimuste määramisel

olemasolevates külakeskustes analüüsitud külade väljakujunenud hoonestuslaadi ja peetud

oluliseks olemasolevate väärtuste säilitamist. Miljööväärtuslikes külades arvestatud väljakujunenud

krundi suuruse, hoonestuslaadi ja maakasutusega; • Analüüsitud olemasolevaid ja potentsiaalseid

miljööväärtuslikke alasid, seatud nende säilimiseks vajalikud tingimused. Määratud ajaloolise

väärusega maastikumustrid ja vaatekoridorid; • Täpsustatud rohevõrgustiku piire, arvestades

väljakujunenud olukorraga ja menetluses olevate või kehtestatud detailplaneeringutega; •

Täpsustatud planeeritavate jalg- ja jalgrattateede vajadust ja paiknemist; • Määratud avaliku

kasutusega teed, sh avaliku kasutusega erateed;

Asustus ja keskused (ptk.1.2)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

42/64

Kohila valla üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud Rapla maakonnaplaneeringu järgne

keskuste hierarhia ning määratud lisaks väikekeskus ja koostoimivad keskused, mis täiendavalt

toetavad Kohila valla pikaajalise arengu eesmärke. Üldplaneeringu raames on keskuste võrgustiku

määramisel täiendavalt lähtutud elamute (rahvastiku arv ja eluhoonete tihedus), ettevõtete ning

tehnilise taristu paiknemisest. Maakonnaplaneeringu keskuste võrgustik lähtub ennekõike teenuste

kättesaadavusest. Üldplaneering suunab keskuste arengut läbi maakasutuse mitmekesisuse ja

kompaktsuse ning taristu. Teenuste ja töökohtade kättesaadavust suunatakse läbi elamumaa

kõrvalotstarvete ja tootmis- ja ärimaa osakaalu. Keskuste võrgustikku on täiendatud ja lisatud on

väikekeskuste tasand. Üldplaneeringu jaoks on olulised asustuse koondumiskohad, sest seal

paikneb tihedam hoonestus ja üldjuhul on olemas ühine tehniline taristu. Samuti on määratud

keskused, mis lähestikku paiknedes toimivad ühtse arengupiirkonnana. Asustuse ja keskuste

suunamise tingimused on käsitletud üldplaneeringu maakasutuse jm valdkondliku teema

peatükkides“.

Asustuse arengusuunad (ptk.1.3)

Kohila vallas ei saa rääkida olulisest arendussurvest, kuid nõudlus uute eluruumide järele on olemas.

Asustuse arengu suunamisel on peamiseks märksõnaks „tihendamine“, ennekõike Kohila alevis ja

selle lähiümbruses ning aastaringseks elamiseks ümberkujunenud endistes aiandusühistutes –

Aespas ja Viliveres. Tarbijate harjumused globaalselt ja sh Eestis on muutumas. Järjest rohkem

väärtustatakse kohaliku tasandi teenuste kasutamist ja nende läheduses ehk teeninduspiirkonnas

elamist, mis võimaldab keskkonnasäästlikumat eluviisi. Seoses sellega tuleb elamuarendus Kohila

vallas suunata väljakujunenud kompaktse asustusega piirkondadesse. Esiteks aitab see vähendada

taristu mahajäämuse riski, kuna elanike suurem tihedus võimaldab taristuobjektide efektiivsemat

kasutamist vähemates asukohtades. Teiseks toetab selline arendustegevus väljakujunenud kohaliku

tasandi keskuste tugevdamist, kuna suureneb väikeäride kliendibaas. Mida rohkem erinevaid

teenuseid ja kaupu on võimalik tarbida tingliku jalutuskäigu raadiuses, seda rohkem inimesi otsustab

kohaliku tarbimise kasuks. Läbi selle kasvab ka avaliku ruumi kasutajate arv ja mõnevõrra väheneb

ka liikluskoormuse kasv Kohila valla ja Tallinna linna vahel. See õigustab tulevikus suuremaid

investeeringuid avalikku ruumi ja aitab oluliselt kaasa valla ruumilise keskkonna kvaliteedi

paranemisele. Väljaspool tiheda hoonestusega alasid on eesmärgiks hajaasustusele iseloomuliku

ruumi säilitamine ning teenuste tarbimise kättesaadavamaks tegemine keskustes (ennekõike Kohila

alevis), sh läbi ühistranspordi ja jalg- ja jalgrattateede ühenduste parendamise.“

Loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamine ja arengueesmärgid (ptk.1.6.)

Loodus- ja kultuurikeskkonna säilimine ja väärtustamine on kaalutluse aluseks kõikide

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

43/64

arendusotsuste tegemisel. See aitab luua head elukeskkonda, mis omakorda tähendab Kohila valla

elanike arvu säilitamist ning mõõdukat kasvu. Samuti on väärtuslik loodus- ja kultuurikeskkond

aluseks puhkemajanduse arengule. Valla keskseks väärtuseks on Keila jõgi, selle kallastel asuvad

mitmed mõisakompleksid ning -pargid. Mitmekülgsust loovad maastiku- ja looduskaitsealad. Lisaks

mitmetele mõisakompleksidele ja neid ümbritsevatele parkidele, väärtustatakse ja kavandatakse

Kohila alevis endise Paberivabriku territooriumile mitmekesist kultuuri-, avalike teenuste ning

äripiirkonda. See ühendatakse alevi siseselt liigendatud jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga piki

endist raudteetammi Tallinn-Rapla-Viljandi raudteepeatusega, perspektiivse jõepromenaadiga ning

Tööstuse tänava kaudu Kapa männikuga, et tekiks hästi seotud, haljastatud ja atraktiivne avalik

ruum läbivalt kogu alevis. Looduskeskkonna eripära säilimine kultuuriväärtuste kõrval aitab kaasa

nii ökoloogilise kui ka kultuurilise keskkonna säilimisele ning Kohila valla väärtuste - kaunis

looduskeskkond ning ajalooline hoonestus – esiletoomisele.

Maakasutus- ja ehitustingimused (ptk.2)

Maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike

varem koostatud üldplaneeringut ja Vilivere arenguala osaüldplaneeringut (vastu võetud 17.

detsember 2013 nr 51) ning nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist vajavaid

põhimõtteid. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste määramisel on rõhk paindlikkusel – üldjuhul

tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud, katastriüksuste suurused), antud

üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja piirangutest. Maakasutuse puhul on

üldplaneeringu lisana esitatud juhtotstarvete ja sihtotstarvete seoste tabel, mis ilmestab

juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud üldplaneeringus toodud

juhtotstarvete puhul. See on vajalik üldplaneeringu eluea vältel vajaliku paindlikkuse tagamiseks, et

vähendada halduskoormust, ebavajalike detailplaneeringute koostamist ning piirkondade

mitmekesistamise suurendamist. Maakasutuse kavandamisel on kohalikul omavalitsusel lai

kaalutlusruum – tegevuste kavandamisel tuleb hinnata iga tegevuse sobivust kavandatud asukohta,

arvestades väljakujunenud hoonestust, piirkonnas kehtivaid väärtuseid ja piiranguid ning kultuurilise

keskkonna säilimise vajadust. Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve on

üldplaneeringus määratud, tuleb ala arendamisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse

juhtotstarbest, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest

ja kehtivatest piirangutest (sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga

määratud, tuleb omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (nt läbi detailplaneeringu,

projekteerimistingimuste või omavalitsuse üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus seatud

tingimustest, alal väljakujunenud ehitusja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas,

piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

44/64

piirangutest. Ehitustingimuste määramisel on seatud üldised ehitustingimused, mis kehtivad nii tihe-

kui ka hajaasustusaladel, eraldi ehitustingimused tihe- ja hajaasustusele ning piirkondlikud

ehitustingimused, mis kehtivad konkreetsetes asulates või üldplaneeringuga määratud piirkondades

(vt ptk 2.4.). Vilivere külas on koostatud ja valdavas osas menetluse läbinud (vastu võetud 17.

detsember 2013 nr 51) Vilivere arenguala osaüldplaneering (algatatud 27.detsember 2006 nr 116),

millega määratud maakasutus- ja ehitustingimustega on arvestatud Kohila valla üldplaneeringus.

Vilivere arenguala põhjaosa on kavandatud tiheasustusalana, mis koos Vilivere küla

tiheasustusalaga moodustab ruumiliselt koostoimiva hoonestuspiirkonna. Väljaspool tiheasustusala

on määratud metsamassiividega vahelduvad ehituspiirkonnad, mis säilitavad piirkonnale omase

looduskeskkonna ja külamiljöö. Looduslike alade säilitamine hoonestusalade vahel toetab

maapiirkondadele omase hajusa asustuse teket.

Üldised tingimused

Uue hoone kavandamisel peab arvestama selle asukohast tulenevate väärtuste ja piirangute, lähiala

planeeringute ja projektidega ning see peab moodustama ruumilise terviklahenduse nii kavandataval

alal kui ka piirkonnas laiemalt; • Uue hoone asukoha kavandamisel tuleb lähtuda aja jooksul välja

kujunenud asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist ning olemasolevast ehitusjoonest, kui see on

säilinud või tajutav; • Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede

paiknemist. Katastriüksuste moodustamisel võimalusel vältida pikki ja kitsaid või teravnurkadega

katastriüksusi; • Juurdepääs avalikult teelt peab olema tõendatud ehitusõiguse taotlemisel; … •

Sõidutee äärde arenduse kavandamisel tuleb tagada turvalised, mugavad ja loogilised

teeületusvõimalused ning ristumised maantee ning raudteega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat

mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning tagatud oleks liikumise ohutus; • Viie või enama üksikelamu

või vähemalt 10 korteri või elamuühikuga uue korterelamu (sh ridaelamu) kavandamisel peab 10%

detailplaneeringu alast kavandama avalikult kasutatavaks, nt avaliku haljasala, ühiskondliku hoone

vms kavandamiseks. Avaliku kasutusega ala sisse ei arvestata eraldi kruntidena moodustatudteid,

tänavaid, jalg- ja jalgrattateid või tehnorajatiste kavandamiseks ette nähtud maa-ala; •

Kõrghaljastusega elamukruntidel tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitada väljaspool

detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala või olemasolevat õueala vähemalt 70 % ulatuses,

kuid sealjuures võib läbi viia valik- ja hooldusraiet. Kõrghaljastusega aladel detailplaneeringu

koostamisel või projekteerimistingimuste taotlemisel on vallavalitsusel õigus nõuda dendroloogilise

hinnangu koostamist; • Üleminekualadel, so tiheasustusaladega külgnevatel hajaasustatud aladel,

tuleb maakasutus ja ehitustegevus kavandada selliselt, et ei tekiks tiheasustusalade laialivalgumist.

Säilitada tuleb hajaasustusele iseloomulikud elemendid, sh haljastusnõuded. Katastriüksuse suurus

on üldjuhul minimaalselt 0,5 ha, kuid selle täpsel määramisel tuleb arvestada üleminekualale omast

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

45/64

katastriüksuste struktuuri, suurust ja ehitusõigust. Üleminek tiheasustusalalt hajaasustusalale peab

olema sujuv ja põhjendatud; • Uue hoone ehitamisel, olemasoleva hoone

laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse

keskkonda. Järgida tuleb juba välja kujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi,

sh ehitusmahtusid; • Tehniline taristu (teed, elektriliinid jms) peab olema kavandatud võimalikult

maakasutust säästvalt (nt koridoride ühildamine) ning vältima piirkonna ilme olulist muutmist. Uute

arendusalade kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest

sh olemasolevate võrkudega ühendamise võimalustest ja arvestamist olemasolevate

põhjaveevarudega; • Liiklusohutuse tagamiseks ning teede jm taristu hoolduseks vajaliku ruumi

säilitamiseks võib piirdeaedu (sh hekid/puud) rajada kohalike teede katte servast minimaalselt 2

meetri kaugusele ja kraavide servast minimaalselt 1 meetri kaugusele. Asulaväliste kohalike teede

äärde uute kraavide rajamise vajadusel võib piirdeaedu kavandada sellest minimaalselt 5 m

kaugusele; Uue, mitut elamumaad hõlmava ala arendamisel (kas läbi detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste) tuleb eelistada ühtse veevarustussüsteemi rajamist; • Kinnisasja omanik

peab taluma oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva eesvoolu ehitamist ja selle paiknemist seal,

kus teise kinnisasja koosseisu kuuluvat maad ei ole ilma eesvooluta võimalik sihipäraselt kasutada

või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemäära kulutusi. Samuti ei tohi kinnisasja omanik

tema kinnisasjal paiknevaid kraave, mis on kunagi kavandatud, likvideerida või kahjustada ning

kinnistul olevad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt nende kahjustamisel taastada, korras hoida,

need puhastada ja eemaldada võsa; • Normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel, mis

asuvad kõrge radooniriskiga ala naabruses (Rabivere ja Mälivere külades) tuleb teha detailsemad

radooniriski uuringud enne elamu, olme- ja teise samaotstarbelise hoone projekteerimist ning

vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Samuti on nendel aladel soovitav kontrollida

radoonitaset olemasolevas hoones ja vajadusel rakendada asjakohaseid radoonikaitse meetmeid.

Uues üldplaneeringus on toodud tingimused hajaasustusala osas (ptk.2.2)

Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid.

Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt

paiknevate hoonetega. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid

määratud, va tihedamates külakeskustes või teistes, omavalitsuse poolt elamuarenduseks sobivaks

määratud arengualadel. Perspektiivis on võimalik kavandada erinevaid kõrvalotstarbeid

hajaasustusalale vastavalt juhtotstarbega ette nähtud tingimustele (ptk 2.5) ning asukohast

tulenevatele kohaspetsiifilistele keskkonnatingimustele, sh väljakujunenud asustusstruktuurile,

üldistele ehitustingimustele (ptk 2) ning asustuse arengusuundadele (ptk 1).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

46/64

Tingimused hajaasustusalal • Hajaasustusalal toimub hoonete kavandamine valdavalt

projekteerimistingimuste alusel, mis järgivad üldplaneeringuga kavandatud ehitustingimusi; • Uue

katastriüksuse moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste struktuuriga, sh

nende suurusega. Moodustatavale katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs avalikult teelt;

• Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Mastaapselt erineva ehitisealuse

pinnaga hoonete puhul tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust; • Maakorralduslike

tegevuste ning ehitusõiguse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud külatüübile (ridaküla) ja

külakeskusele (nt Pihali, Pahkla, Rabivere) omast iseloomu ning struktuuri s.o hoonestust,

põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist; •

Minimaalseks ehitusõigust võimaldavaks katastriüksuseks on hajaasustuses üldjuhul 1 ha (va

arengualadel) . • Põhihoonete vaheline kaugus hajaasustuses peab olema minimaalselt 100 m. Kui

hoonete vahelise kauguse miinimumnõue ei ole täidetav, on vallavalitsusel võimalus kasutada

kaalutlusõigust ja lubada põhihoonete vahelise kauguse miinimumnõuet vähendada tingimusel, et

ehitusõigust võimaldav katastriüksus on suurem kui 2 ha; • Väljakujunenud külakeskuses või selle

äärealal on olemasolevate hoonete vahele võimalik väljakujunenud katastriüksuste struktuuri ja

suurusi arvestades uut hoonet kavandada ka juhul, kui ei ole täidetud tingimused katastriüksuse

miinimumsuurus 1 ha ja/või õueala kaugus 100 meetrit; • Vilivere arengualal väljaspool

ehituspiirkondi on lubatud rajada vaid kuni kahekorruselisi pere- ja paariselamuid; • Ridaküla

kujunemisel on vähim krundi suurus 5000 m2 , mida võib põhjendatud vajadusel vähendada; • Ühele

katastriüksusele võib ehitada kuni 2 eluhoonet (üksikelamut), eluhoonet ümbritseva õueala

suurusega kuni 3000 m2 , kui teised hajaasustusse ehitamise tingimused on täidetud. Mõlema

eluhooned peavad paiknema lähestikku ja nende õuealad moodustama ühtse õueala ning mõlemale

eluhoonele peab olema tagatud juurdepääs avalikult teelt. Antud erisus rakendub ajalooliselt

hoonestatud katastriüksustele; • Uute elamute, ühiskondlike hoonete, tervishoiuasutuste, laste- ja

õppeasutuste ning rekreatiivsete tegevuste kavandamine riigimaantee ja raudtee kaitsevööndisse

on keelatud; • Uute müratundlike hoonete rajamisel suure liikluskoormusega riigimaanteele või

kavandatavale raudteele lähemale kui 200 m on vajalik mürahindamise läbiviimine ja vajadusel

täiendavate meetmete rakendamine; • Vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigiteed ja

riigitee erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks; • Vältida hoonete

rajamist kitsa ribana piki põhimaanteed juhul, kui olemasolevad mahasõidud puuduvad. Erisused on

lubatud juhtudel ja asukohtades, kus väljakujunenud külatüüp või hoonestuse struktuur seda toetab;

• Ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal kasutada juurdepääsuks reeglina kohalikke

teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega; • Teede ja raudteede lähedusse kõrgete rajatiste

kavandamisel (nt tuulik, sidemast), tuleb rajatis tee/raudtee muldkeha servast paigutada vähemalt

rajatise kogukõrguse kaugusele. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus; •

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

47/64

Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja

tootmisterritooriumid logistiliselt sobivas asukohas, vajadusel neid alasid laiendades; • Kasutusest

väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele võtta ka muul

otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate otstarvetega seotud

tingimusi; • Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb kõigile moodustatavatele katastriüksustele

tagada juurdepääs avalikult teelt. Juurdepääsude kavandamisel riigiteedelt tuleb arvestada, et

ristumiskohtade vahekaugus on normidega piiratud. Seetõttu võib olla vajalik kavandada

juurdepääsuks maanteega paralleelselt kulgev kogujatee; • Kinnistute maakorralduslik jagamine ei

anna õigustatud ootust edaspidiseks ehitusõiguse taotlemiseks jagamise tulemusel tekkinud

maaüksusele. Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele

vastavaid maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks

määratud tingimusi ja väärtuseid ning kitsendusi põhjustavate objektidega kaasnevaid tingimusi.“

Detailplaneeringu koostamisega kohustuslikud alad ja juhud (ptk.2.3)

Detailplaneeringu koostamisega luuakse konkreetsele maa-alale ruumiline terviklahendus, mis

võtab tasakaalustatult arvesse erinevate huvigruppide nägemusi kvaliteetsele elukeskkonnale.

Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral tuleb sellega kavandada kogu käsitletava ala

terviklahendus – hoonestus-, teede-, parkimise-, tehnovõrkude-, haljastuse jms vajalik lahendus,

arvestades üldplaneeringus kavandatuga. Detailplaneeringu koostamine on nõutav

planeerimisseaduses toodud aladel (Kohila alev, Aespa alevik, Hageri alevik, Prillimäe alevik) ja

juhtudel ning täiendavalt üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega

juhtudel. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi vm põhjendatud asjaolu ilmnemisel

ning kaalutlusotsuse tulemusena algatada detailplaneeringu ka muul alal või juhul, mida seaduses

või üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid

on detailplaneeringu koostamine nõutav järgmistel juhtudel: • Enam kui kolmest ühepereelamust,

aiamajast ja/või suvilast koosneva hoonetegrupi, nende teenindamiseks vajalike tehnorajatiste ning

juurdepääsude kavandamisel; • Ehitiste kavandamine, millel on oluline ruumiline mõju, st ehitise

rajamisega tingitult muutuvad ehitise kavandatavas asukohas või selle lähiümbruses eelkõige

transpordivood, külastajate hulk, visuaalne mõju, müra, tooraine või tööjõu vajadus või

kavandatakse olulist muudatust piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtudes, - laadis ja

kasutusotstarbes; • Uue ühiskondliku-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,

teenindus-, transpordi-, meelelahutus-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-,

spordi-, kultus- ja tavandihoone püstitamiseks seni hoonestamata kinnistule, kui selle tegevusega

kaasneb tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või see toob endaga kaasa olemasoleva

ehitusmahu olulise suurenemise piirkonnas.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

48/64

Piirkondlikud ehitustingimused (ptk.2.4)

Piirkondlikud ehitustingimused lähtuvad erinevate alade väljakujunenud ehitatud keskkonnast ning

täiendavad üldiseid ehitustingimusi või ehitustingimusi tiheasustus- ja hajaasustusaladel.

Piirkondlikud ehitustingimused on määratud eluhoonetele, kuid neid saab rakendada ka äri- ja

tootmishoonete ehitustingimuste määramiseks läbi detailplaneeringute või projekteerimistingimuste.

Maakasutus (ptk.2.5)

Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve,

mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Seega annab üldplaneering

maakasutuse osas üldised suunad, mida arenguvajaduste selgumisel tuleb täpsustada läbi

detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste. Maakasutuse juhtotstarvete piirid üldplaneeringu

joonisel on tinglikud ja nende ulatust tuleb täpsustada üldplaneeringu elluviimisel lähtuvalt piirkonna

arengust, sh detailplaneeringute või projekteerimistingimuste kaudu. Üldplaneeringu joonistel ei

eristata olemasolevat ja planeeritud maakasutust, kuna see on ajas muutuv. Juhtotstarbe

määramisel on tegemist planeeritava maakasutusega, millega ei kaasne kohest katastriüksuse

sihtotstarbe muutust. Olemasolevat maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik olulisi ehituslikke

või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi.

Samuti on tagatud üldplaneeringus väljatoodud soovitused Vilivere küla maapiirkondade osas

„Vilivere külas on koostatud ja valdavas osas menetluse läbinud (vastu võetud 17. detsember 2013

nr 51) Vilivere arenguala osaüldplaneering (algatatud 27.detsember 2006 nr 116), millega määratud

maakasutus- ja ehitustingimustega on arvestatud Kohila valla üldplaneeringus. Vilivere arenguala

põhjaosa on kavandatud tiheasustusalana, mis koos Vilivere küla tiheasustusalaga moodustab

ruumiliselt koostoimiva hoonestuspiirkonna. Väljaspool tiheasustusala on määratud

metsamassiividega vahelduvad ehituspiirkonnad, mis säilitavad piirkonnale omase

looduskeskkonna ja külamiljöö. Looduslike alade säilitamine hoonestusalade vahel toetab

maapiirkondadele omase hajusa asustuse teket.

Väärtuslikud alad ja piirangud (ptk.3)

Väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks on maakasutusele ja ehitustegevusele seatud piirangud.

Need tulenevad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeeringutest või üldplaneeringuga

määratud täiendavatest tingimustest.

Rohevõrgustik (ptk.3.2.3)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

49/64

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt on mõeldud

rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms keskkonnaelementide ökoloogiliselt

toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida tuleb hallata eesmärgiga tagada looduslike protsesside

toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.

Seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,

kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohesillad, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi

teenuseid toetavad rajatised. Rohevõrgustik koosneb: • Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi

funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja

keskkonnakaitselise väärtusega; • Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis

võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe; •

Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed

üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua efekti.

Tiheasusustusaladel on lisaks rohevõrgustiku elementidele määratud ka rohevõrgustiku looduslikud

haljasalad (RV haljasalad), haljaskoridorid (RV haljaskoridorid) ja parkmetsad ning puhkealad, mis

ei moodusta eraldi rohevõrgusiku ala, kuid mis rohe- ja puhkealadena tõstavad linnalises keskkonna

piirkonna mainet, loovad meeldiva elukeskkonna ja säilitavad puhkeväärtusega sidusad

liikumisteekonnad läbi looduslike alade. Haljasalad ja haljaskoridorid on kajastatud üldplaneeringu

joonisel „Väärtused ja piirangud“.20 Üldplaneeringuga on Rapla maakonnaplaneeringuga määratud

rohevõrgustikku täpsustatud, arvestades muuhulgas varem kehtinud üldplaneeringus määratud

rohevõrgustikku ning selle rakendamisest tingitud vajadusi. Põhjalikum metoodika on antud

rohevõrgustiku analüüsis, mis on planeeringu lisades. Rohevõrgustiku osana on käsitletud ka

sinivõrgustikku, mille moodustavad erinevad mageveekogud – järved, jõed, ojad, kraavid, kanalid

jms. Sinivõrgustiku ökosüsteemid mitmekesistavad rohevõrgustiku funktsioone ning loovad paremat

sidusust erinevate alade vahel.

Üldtingimused rohevõrgustiku alal • Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud

keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb

lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest; • Rohevõrgustiku aladel (va

väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II

kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib

arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust (metsamajandus,

ehitustegevus jms), arvestades õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on

kehtestatud; • Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

50/64

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist; •

Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta.

Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle

toimimist mitte kahjustama, välja arvatud aladel, kuhu on väljastatud kaevandamisluba kuni taotletud

maavara ammendumiseni; • Maavarade kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei

toeta, välja arvatud Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud

üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni või

kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba; Kaevandamise kavandamisel

rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju rohevõrgustikule KMH eelhinnangu andmise või KMH

läbiviimise raames; • Kaevandamisloaga hõlmatud rohevõrgustiku aladel tuleb

kaevandamistegevuse lõpetamise järel alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku sobivalt; •

Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal paikneva

kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on vajalik

tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Veekogude ääres nn sinivõrgustiku alal tuleb

õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega; • Metsamaa raadamine

rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise

ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel). Muul eesmärgil

raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate

tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine; • Rohevõrgustiku

tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad (metsamaad

metsaseaduse tähenduses), kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja

inimese kultuurilises taustas ning elulaadis; • Rohevõrgustiku alale on vastunäidustatud suurte

taristu objektide (maantee, prügila, jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul kui selliste objektide rajamine

on vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju

hindamine, tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine

ja vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid; • Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb

maanteed lõikudel, kus need ristuvad rohevõrgustiku elementidega, jätta kas tarastamata või tagada

loomade liikumine ökoduktide/rohesilla/loomapääsude abil; • Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks

tuleb jätta olemasolev Tallinn-Rapla raudtee tarastamata lõikudel, kus see ristub rohevõrgustiku

elementidega või kui tarastamine on möödapääsmatu tagada rohevõrgustiku sidusus ökoduktide,

rohesilla või loomapääsude abil;“

Maavarad (ptk.3.2.7)

Olemasolevate maardlate ja mäeeraldiste paiknemine on esitatud üldplaneeringu joonisel

„Väärtused ja piirangud“. Üldplaneeringuga on kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarve

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

51/64

aladele, kus Kohila vald toetab maavarade kaevandamist ja töötlemist ning kuhu on juba väljastatud

kaevandamisload. Mäetööstuse maa-alad on esitatud üldplaneeringu joonisel „Maakasutus“ ning

tingimused mäetööstuse maa-alade arendamise kohta on toodud ptk 2.5.16 „Mäetööstuse maa-ala“.

Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel, sh

hinnatakse igakordselt olulise keskkonnamõju ilmnemise võimalikkust ja KMH ning uuringute

läbiviimise vajadust. Valla ruumilise arengu põhimõtted ei soosi uute kaevandusalade kavandamist

väljapoole mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega alasid. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud

maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 15 aastaks ehk

varustuskindlus (varustuskindluse põhimõtted kehtestab Kliimaministeerium) on tagatud),

eelistatakse olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride

avamisele. Uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest võimalusel hoiduda.

Kallas (ptk.3.2.8)

Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine. Kalda kasutamisega seonduvad piirangud tulenevad asjakohastest

õigusaktidest. Samas on üldplaneeringuga kohalikule omavalitsusele antud võimalus

ehituskeeluvööndi vähendamiseks/suurendamiseks, juurdepääsude tagamiseks, supelranna ala või

supluskohtade määramiseks ja üleujutusalade määramiseks. Üldtingimused kaldaalale • Kohila

alevis siduda vee-äärsed alad avaliku ruumiga ja arendada jõe kallastel esmajärjekorras

ühiskondlikke ehitisi; • Vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; Üleujutusohuga aladel, mis on

väljaspool ehituskeeluvööndit peab ehitusprojekti koostamisel arvestama võimaliku üleujutusohuga

ja tagama hoone projektiga (tehnilise lahendusega) vastavad üleujutusest tingitud kahjustusi vältivad

meetmed, sh kõrge soklikorrus jms; • Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja

veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit ning kalda kaitse-eesmärki.

Ehituskeeluvöönd (ptk.3.2.8.1)

Kohila valla väärtuseks on valda tervikuna läbiv Keila jõgi, mille kallastele on ajalooliselt koondunud

asustus, kuid ka mitmed äri- ja tootmisalad. Viimastest on omanäoliseim paberivabriku territoorium

Kohila alevis. Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks soodustada Kohila alevis Keila jõe kalda

äärset avalikku kasutust. Üldplaneeringuga on kavandatud Keila jõe jäärde avaliku kasutusega

valgustatud jalg- ja rattatee. Rabivere loodusalale Kõnnu järve äärde näeb üldplaneering ette

ehituskeeluvööndisse avaliku kasutusega laudtee rajamise vajaduse. Maidla jõe

ehituskeeluvööndisse on üldplaneeringuga kavandatud avaliku kasutusega parkla Hageri

Rahvamaja teenindamiseks (Kohila tee 18, 31701:005:0880 ja Kohila tee 20, 31701:005:0540).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

52/64

Kohila üldplaneering ei tee ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Tingimused

ehituskeeluvööndis. Üldplaneeringuga on lubatud ehituskeeluvööndisse määratud maakasutust

teenindavad tehnovõrgud ja -rajatised (sh sild, avalikult kasutatav tee, laudtee, parkla, raudtee,

veehaarde ehitis). Täiendavat detailplaneeringut nende objektide kavandamiseks koostama ei pea,

kuid projekteerimistingimuste puhul tuleb rakendada avatud menetlust avalikkuse kaasamiseks

Sõiduteed (ptk.4.1.1)

Uute sõiduteede rajamiseks on üldplaneeringuga reserveeritud koridorid (kajastuvad üldplaneeringu

joonisel) läbimurrete rajamiseks tiheasustusaladel ja uus autosild Vilivere külas liikluskorralduse

sujuvuse tagamiseks. Tingimused sõidutee rajamiseks ja rekonstrueerimiseks …• Uute teede

rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega

(kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms), kõikide õigusaktidest

tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega;… • Uue teekatte kavandamisel kaaluda selle

sobivust väljakujunenud traditsioonilisse keskkonda ning senise ajaloolise maastikuilme

säilitamist;… • Kavandatava tee trassikoridoriga määratud alas tuleb arvestada planeeringust ja

õigusaktidest tulenevate piirangutega. Trassikoridoris ja tee kaitsevööndis on lubatud ehitada uusi

hooneid või rajatisi ning rajada istandikke üksnes Transpordiameti nõusolekul. Kohaliku

omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti enne planeeringu algatamist

(detailplaneeringu koostamise kohustuse korral), projekteerimistingimuste (detailplaneeringu

koostamise kohustuse puudumise korral) väljastamist ning kaasata ehitisteatiste menetlusse.

Nimetatud kohustus kehtib juhul, kui on teada, et kavandatava tegevuse ala kattub vähemalt osaliselt

trassikoridoriga määratud alaga. Peale tee ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi

alal seadustest tulenevad piirangud…. • Kohtades, kus maantee ja elamualade vahel on roheala või

kõrghaljastusega roheline tsoon, tuleb võimalusel tagada selle säilimine;… • Uute teede

kavandamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb tagada turvalised ja head

teeületusvõimalused ning ristumised maanteedega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat mõju eri

sihtkohtadele ligipääsus. Riigiteede äärsetele katastriüksustele tuleb tagada juurdepääsud

kogujateede kaudu, maha- ja pealesõitude abil juurdepääsu tagamine on erandlik ning eeldab

Transpordiameti nõusolekut.

Jalg- ja jalgrattateed (ptk.4.1.3)

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks (sh keskuste ja

puhkealade, ühistranspordi peatuste, kodu- ja töökohtade omavaheliseks ühendamiseks) ning

keskkonnasäästlike ja tervislike liikumisviiside soodustamiseks. Kohila valla asustusüksuste

suhtelist kompaktsust arvestades, tuleb üldplaneeringu elluviimisel arendada teiste

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

53/64

liikumisvõimaluste kõrval prioriteetsena jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamist ning kergliikluse

kasutusvõimalusi teiste liikumisvõimaluste kõrval, sh kergliikluseks mõeldud tänavaosade

laiendamine, rekonstrueerimine jms. Üldplaneeringu koostamisel on lisaks Rapla

maakonnaplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattateedele kavandatud täiendavad ühendused

kohalikest vajadustest lähtuvalt. Üldplaneeringuga kavandatavad jalg- ja jalgrattateed on:… • Kohila

alevi ja Kiisa aleviku (Saku vallas) ühendamine jalg- ja jalgrattatee piki Kiisa-Kohila teed.

Tehniline taristu (ptk.4)

Taristu ei ole eesmärk iseenesest – see toetab erinevate eesmärkide saavutamist Kohila vallas. Uute

taristuobjektide kavandamisel on lähtutud üldplaneeringuga määratud maakasutusest. Samas on

olemasolevaid taristuobjekte arvestatud uute arendustegevuste suunamisel. Uute taristuobjektide

rajamiseks või olemasolevate taristuobjektide laiendamise võimaldamiseks tuleb tagada nende

ehitamiseks vajalik ruum.

Parklad (ptk.4.1.5)

Parkimiskohad on vajalikud avaliku ruumi kasutusmugavuse ja teenuste kättesaadavuse

suurendamiseks. Üldplaneeringuga olemasolevate parkimisalade laiendamiseks või uute

rajamiseks eraldi maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole, kuid nende võimalikud asukohad on

välja toodud üldplaneeringu joonisel. Parklate rajamisega tuleb arvestada üldplaneeringus määratud

juhtotstarvete realiseerimisel – ennekõike avaliku kasutusega hoonete või alade arendamisel.

Tingimused parklate rajamiseks • Parkimine tuleb lahendada oma kinnistu piires ning

planeeringu/projekti raames tuleb arvestada parkimise normide, linnatänavate standardiga ja

inimmõõtmelise ruumi kavandamise30 põhimõtetega.

Elektrivarustus (ptk.4.2.1)

Tingimused elektrirajatiste kavandamiseks • Mõistliku maakasutuse põhimõtet järgides, millega

tuleb vältida erinevate funktsioonide killustatust, ja on eelistatud kompaktset maakasutust, on

elektriliinid üldjuhul mõistlik kavandada katastriüksuste piiridele, teede ja tänavate alale. Riigitee

maale elektriliinide kavandamine on võimalik vaid koostöös Transpordiametiga tee toimise

vajadustest üle jääva vaba teemaa olemasolul. … • Tiheasustusaladel ning väljaspool

tiheasustusalasid kavandatud elamu maa-aladel tuleb ehitada uued ja rekonstrueeritavad 0,4–20 kV

liinid eelistatult maakaabelliinina; • 0,4 kV elektriliinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele

ehitusprojektide alusel kokkuleppel võrgu valdajaga; • Arvestada elektripaigaldise kaitsevööndiga ja

sellest tulenevate piirangutega. Tegevus kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

54/64

Veevarustus- ja kanalisatsioon (ptk.4.2.2)

Üldplaneeringu lahenduses on kajastatud üksnes olemasolevaid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

ning reoveekogumisalasid. Planeeritavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialad ning nendega

liitumise tingimused tuleb määrata ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavaga, mille koostamine

ja ülevaatamine tuleb viia igakordselt läbi avalikus menetluses, et kõigil huvitatud isikutel oleks

arengukava koostamises võimalus kaasa rääkida. Tingimused veevarustuse ja kanalisatsiooni

rajamisele • Hajaasustuses, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb

soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule on rajatud

oma puurkaev. • Hoonestuse kavandamisel või hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt

analüüsida, kas veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasilt. Alles siis,

kui on kindlaks tehtud, et see pole võimalik, teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu

projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et praktiliselt kogu valla territoorium on reostuse eest nõrgalt

kaitstud või kaitsmata. Uus puurkaev tuleb rajada vastavalt nõuetele; • Puurkaevu projekteerimisel

tuleb arvestada, et Kohila valla territooriumil on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht

reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud;… • Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid

reovee ja heitvee käitlemise lahendusi kui olemasoleva ÜVK-ga liitumine on majanduslikult

põhjendamatu. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või

rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad.

Sademeveekanalisatsioon (ptk.4.2.3.)

Sademeveekanalisatsiooniga on Kohila vallas osaliselt kaetud vaid Kohila alev. Peamised

probleemkohad on valla tiheasustatud piirkondades - Kohila alevis, Aespa alevikus ja Vilivere külas.

Tingimused sademevee ärajuhtimisele • Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal

konkreetsel juhul vastavalt olukorrale, ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale.

Üldjuhul tuleb sademevesi juhtida tsentraalsesse sademeveesüsteemi; • Kui pinnase iseloom,

sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, tuleb sademevesi või vähemalt osa

sellest immutada samal alal, kus see tekib; • Tiheasustusaladel ja neist väljapoole jäävatel

kompaktse asustusega aladel on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja

võimalusel vähendamine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade,

rajamisest. Olemasolevatel suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi

lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee

nõuetekohase kvaliteedi. Tingimused vee imbumiseks pinnasesse tuleb luua käsitletaval alal ja selle

lähiümbruses; • Riigitee kraavidesse ei ole üldjuhul sadevee juhtimine lubatud. Sademee juhtimise

võimalikkust riigitee kraavidesse tuleb tuleb igakordselt välja selgitada koostöös Transpordiametiga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

55/64

• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste

juurutamine: immutamine, kasutamine, äravoolu ühtlustamine. Immutamisele võib mõelda, kui tegu

on reostumata veega. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid,

parklaid, rohekatuseid ja- seinu ja sademevee kogumissüsteeme;… • Vertikaalplaneerimisel ei juhita

sademevett naaberkinnistutele. Selleks tuleb planeerida ja projekteerida olusid arvestavad

immutusribad või -peenrad; • Projekteerimisel arvestada kliimamuutustega kaasnevat prognoosi

valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimimine ja

vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral; • Kokku kogutud sademevee

säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste juurutamine – immutamine,

kasutamine (nt kastmisveena) ja äravoolu ühtlustamine.

Tuletõrje veevarustus (ptk.4.2.4)

Kohila alevis, Aespa alevikus ja Vilivere küla tiheasustusalal on tuletõrje veevarustus tagatud

hüdrantidega, hajaasustuses lahendatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil.

Üldplaneeringuga veevõtukohti ei kavandata, esitatud veevõtukohad vajavad arvestamist teiste

tegevuste kavandamisel. Tingimused • Planeeritavate ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus

tuleb lahendada vastavalt normidele detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste

väljastamisel. Kohila vallas kehtib üldprintsiip, et kui tuletõrje veevarustus ei ole tagatud keskselt,

tuleb see lahendada lokaalselt.

Sidevarustus (ptk.4.2.5)

Üldplaneeringuga ei ole planeeritud sidemaste, valguskaableid vms. Ühendused sidevõrguga tuleb

lahendada üldplaneeringule järgnevate tegevustega - detailplaneeringute koostamine,

projekteerimistingimuste väljastamine.

Soojavarustus (ptk.4.2.6)

Olemasolev kaugküttevõrk on Kohila alevis. Teistel tiheasustatud aladel ja hajaasustatud

piirkondades on kasutusel lokaalsed lahendused. Tingimused … • Lokaalsete soojavarustuse

lahenduste puhul kasutada eelistatult energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid

süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, puit jms). Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Võimalusel

eelistada taastuvaid soojusallikaid; • Tähelepanu tuleb pöörata hoonete energiatõhususele, lähtudes

hoone energiatõhususe miinimumnõuetest.

Taastuvenergeetika (ptk.4.2.7)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

56/64

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks

eesmärgiks vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise

keskkonnamõju vähendamine. Senisest enam tuleb kasutada hajutatud energiatootmist, kus

energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest ja taastuvatest energiaallikatest.

Kasutusele tuleb võtta integreeritud energiatootmise lahendused, mis ühendavad mitu energiaallikat

ning võimaldavad soojuse ja elektri koostootmist. Üldplaneeringuga on ette nähtud tingimused

väiketuulikute ning päikeseparkide arendamiseks.

Tuuleenergia (ptk.4.2.7.1)

Kohila valla üldplaneeringuga on seatud tingimused üksikult asetsevate väiketuulikute ja

väiketuulikutest koosneva pargi rajamiseks. Väiketuulik käesoleva üldplaneeringu mõistes on kuni

30 meetrise kogukõrgusega (maapinnast laba tipuni) üksiktuulik arvutatuna piirkonna looduslikust

olemasoleva maapinna absoluutkõrgusest. Kohila vallas ei ole lubatud kõrgemate kui 30 meetriste

üksiktuulikute ja olulise ruumilise mõjuga tuuleparkide rajamine.

Päikeseenergia (ptk.4.2.7.2)

Päikeseelektrijaamade rajamine ja kasutuselevõtt aitab suurendada taastuvenergiaallikate

kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist. Üldplaneeringuga

on käsitletud suuremate, omaette maakasutust vajavate päikeseparkide kavandamist.

Mikrotootmise34 päikesejaama ehk oma majapidamise või väiksema ettevõtte tarbeks rajatud

süsteemile (nt tootmisettevõtte katused vms) otseseid ettekirjutusi pole. Soovitav on mikrotootja

päikesejaamad kavandada vajadustele sobiva elektrivõrgu lähedusse.

Maaparandussüsteemid (ptk 4.2.8)

Maaparandussüsteemi maa-ala on ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist

tagavate meetmetega. Ajakohane maaparandussüsteemide info kajastub vastavas registris.

Tingimused maaparandussüsteemide aladel • Kuivendatud maa-alade kasutamisel tuleb tagada

maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine. Maaparandussüsteemide seisukorra

parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda Ida-Eesti vesikonna

maaparandushoiukavast; • Maavaldaja ei tohi oma tegevusega kahjustada drenaaži või

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku

poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada; • Maaparandussüsteemide registrisse

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

57/64

kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate

kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga; •

Maaparandussüsteemi ja selle eesvoolu muutmist põhjustav tegevus, sh lisavee juhtimine

maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi, on vajalik kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga.

Jäätmemajandus (ptk.4.2.9)

Jäätmehoolduse põhiliseks suunaks on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja liigiti

kogumine, jäätmetega seotud keskkonnateadlikkuse suurendamine. Üldplaneeringuga on toetatud

olemasolevaid jäätmekäitluskohti planeeritud jäätmekäitluskoht Aespa alevikku. Tingimused •

Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on oluline rajada jäätmepunkte/jäätmemajasid, korraldada

ohtlike jäätmete kogumisringe ning harida elanikke jäätmete taaskasutamise/vältimise teemadel; •

Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha rajamisel peab olema tagatud elanike mugav ligipääs

jäätmejaama; • Tagada elanikkonnale jäätmete taaskasutuse kindlustamiseks mõistlikus kauguses

ja mahus liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustik; • Jäätmejaama teenindavate raskeveokite

regulaarne liikumise tuleb üldjuhul suunata mööda elamu-, puhke- ja ühiskondlike hoonete aladest

neid läbimata.

Seosed Rapla maakonnaplaneeringuga (ptk 5.1)

Üldplaneering ei tee ettepanekut Rapla maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringus on

lähtuvalt kohalikust kontekstist ja vajadustest täpsustatud neid teemavaldkondi, millele

maakonnaplaneeringutega on seatud üldised tingimused. Peamised üldplaneeringuga tehtud

maakonnaplaneeringute täpsustused puudutavad rohevõrgustikku, väärtuslikke põllumajandusmaid

ning transpordivõrgustikku. Üldplaneeringus on arvestatud maakonnaplaneeringuga määratud

linnalise asustusega aladega (tihedalt asustatud alad) ning keskuste võrguga, mille järgi käsitleb

üldplaneering suuremate kompaktse hoonestuse ja asustusega tiheasustusaladena ja valla

keskustena Kohila alevit, Aespa alevikku ja Prillimäe alevikku. Maakonnaplaneeringuga määratud

linnalise asustustega alade ja tiheasustusalade vahel päris otsest seost nende piirkondade osas

pole. Arvestada tuleb, et maakonnaplaneeringu linnalise asustusega alad ja üldplaneeringu

tiheasustusalad on oma olemuselt erinevad mõisted, need on erineva metoodika alusel määratud ja

neil on erinev rakendamise põhimõte, seega on sisuliselt tegu erinevate piirkondadega.

Tiheasustusalade määramisel on lähtutud maakonnaplaneeringutes toodud linnalise asustuse

käsitlusest, kompaktse asustuse põhimõtetest ning valla vajadustest lähtuvalt. Üldplaneering

käsitleb Kohila alevit maakonnaplaneeringu kohaselt eelisarendatava ettevõtlusalana.

Rohevõrgustiku planeerimisel on täpsustatud ja korrigeeritud maakonnaplaneeringus määratud

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

58/64

alasid, sh on tehtud ettepanekud uute ribastruktuuride moodustamiseks (nt sinivõrgustik).

Ettepanekute tegemisel ei lähtuta kinnistu omandivormist vaid rohevõrgustiku toimise vajadustest.

Ettepanekud korrigeerida rohevõrgustiku alade ulatust on tehtud kõlvikute, kaitsealuste liikide

leiukohtade, märgalade jms looduses esinevate objektide paiknemisest lähtuvalt. Ühtlasi on

rohevõrgustikku täpsustatud asustuse arengu suunamise vajadusest lähtuvalt.

Kliimamuutustega arvestamine (ptk.5.2)

Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb

arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga ,,Kliimamuutuste mõjuga

kohanemise arengukava aastani 2030’’. Tingimused • Piirkondades, kus on teadaolevalt esinenud

üleujutusi, tuleb tegevuste kavandamisel arvestada võimalike üleujutustega; • Uute hoonete

ehitamisel ja rajatiste kavandamisel ja püstitamisel pöörata tähelepanu nende vastupidavusele

äärmuslikele ilmastikuoludele (võimalikud üleujutused, tormikahjud); • Sademevee ärajuhtimise

lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel pöörata tähelepanu nende

kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse

iseloomu ja piirkonna eripära; • Parklate ja teede ning tänavate lahenduses kasutada võimalikult

palju haljastatud pinda sh kõrghaljastust, et leevendada nii soojussaarte tekkimise efekti kui

üleujutusohtu; • Põllukultuuride kasvu soodustamiseks pöörata tähelepanu väärtuslike

põllumajandusmaade säilitamisele maksimaalses võimalikus ulatuses.

Müra ja õhusaaste (ptk.5.3)

Ülemäärase müra tõttu võib igasugusel tegevusel olla mõju inimeste heaolule ja tervisele. Seetõttu

on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt määratud üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarvetele järgmised mürakategooriad: • I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-ala.

Tööstusmüra sihtväärtus päeval 45 ja öösel 35 dB; liiklusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40

dB. • II kategooria – elamu maa-ala, korterelamu maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, loodusliku

haljasmaa ja parkmetsa maa-ala, aianduse maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel

40 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 50 dB. • III kategooria – segafunktsiooniga maa-

ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja

öösel 50 dB. • IV kategooria –, spordi- ja puhkerajatiste maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval

55 dB ja öösel 45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45 dB. • V kategooria - äri- ja

tootmise maa-ala. Tingimused müra ja õhusaaste vähendamiseks • Edasiste tegevuste

kavandamisel tuleb juhinduda mürauuringus teostatud müramodelleerimise tulemustest ning

soovitavalt võimalusel vältida müratundlike alade ja hoonete (eeskätt II mürakategooriasse

kuuluvate) kavandamist tsooni, kus mürauuringu tulemuste kohaselt esineb ülenormatiivset

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

59/64

mürataset. Alternatiivina tuleb kavandamisel hinnata liiklusmüra tasemeid ning analüüsida erinevaid

müra vähendamise võimalusi; • Müratundlike alade ja hoonetega planeeringute algatamisel või

projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb hinnata liiklusmüra tasemeid juhul, kui neid on

kavandatud Tallinn-RaplaTüri maanteele ja Vaida-Urge ning Kehtna-Kohila kõrvalmaanteedele

lähemale kui 100 m tiheasutuses ja 200 m hajaasustuses, olemasolevale Tallinn-Rapla-Viljandi

raudteele lähemale kui 50 m ning Rail Balticu raudteetrassile lähemale kui 100 m. Sealjuures tuleb

lähtuda Kohila valla üldplaneeringu ja Rail Balticu raudteetrassi keskkonnamõjude hindamise käigus

koostatud mürahinnangute tulemustest. Müratasemeid tuleb Rail Balticu trassi ääres ka pärast

raudtee rajamist modelleerida ning vajadusel näha ette vajalikud müra leevendamise meetmed, sh

vajadusel müratõkkesein; • Muu maakasutuse kavandamisel Rail Balticu trassi lähistele tuleb

juhinduda selle ehitusprojektis antud tingimustest; • Uute sõidu- ja raudteede projekteerimisel ning

olemasolevate vahetusse lähedusse elamute ning II mürakategooriasse kuuluvate ühiskondlike

hoonete planeerimisel tuleb vajadusel kasutada müra leevendavaid meetmeid (müratõkkesein,

hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine (akende vahetus) ja hoonete paiknemisega

kinnistul tagada liiklusmüra eest kaitstud alad; • Uute (detail)planeeringute (kui planeering näeb ette

müratundlikke elu-, või bürooruume, haridusasutusi) koostamisel või projekteerimistingimuste

väljastamisel tuleb eelkõige lähtuda heade tingimuste tagamisest hoonete siseruumides päevasel

(äriruumide reaalsel tööajal) ja öisel ajavahemikul (puhkehetkel eluruumides) ning tagada nõuetele

vastavad tingimused aktiivselt kasutatavatel aladel: mänguväljakud, puhkealad, aktiivsed puhkuse

ja vabaaja veetmise rajatised, vaiksed sisehoovid, haridusasutuste territooriumid jne. Vastavad alad

tuleb paigutada kinnistu vaiksematesse osadesse, vajadusel rajada mürakaitseekraanid jms. Uute

hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda EVS 842:2003 nõuetest sõltuvalt välispiirdele mõjuvatest

helirõhutasemetest ja lubatud liiklusmüratasemetest siseruumides; • Liiklusmüra vähendamiseks

tuleb vajadusel rakendada kiirusepiirangud, piirata raskeveokite liikumist (ajaline piirang või

ümbersuunamine), kasutada liiklust ühtlustavaid ja rahustavaid meetmeid (linnalises keskkonnas); •

Parkimine tuleb lahendada omal maaüksusel ja moel, et parkimisega seotud müra ei häiri

ümberkaudseid elanikke; • Iga uue tootmise või olemasoleva arendamise kavandamisel, kui

tegevusega kaasneb saasteainete välisõhku paiskamine ja/või lõhnaaine teke ja levik, tuleb enne

tegevuse lubamise üle otsustamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele, vajadusel viia läbi

keskkonnamõju hindamine. Hindamisel tuleb arvesse võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning

teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.

Valgusreostus (ptk.5.4)

Tingimused valgusreostuse vähendamiseks. • Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab

oma eesmärke ning võimalikult vähe reostab keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

60/64

rakendada kaasaegset oskusteavet, et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide

rakendamist. • Välisvalgustuse kavandamisel tuleb jälgida, et valgus oleks suunatud valgustamist

vajavale objektile, mitte sellest eemale. • Tänavavalgusti puhul on oluline, et valgus ei kiirguks

ülespoole ja ka külgedele kiirguks valgust suhteliselt vähem. • (Reklaam)valgustus ei tohi häirida

teedel liiklejaid. • Jalg- ja jalgrattatee valgustamisel on soovitav kaaluda valgustuse öise režiimi

kehtestamist, vähendades välisvalgustuse taset vähemalt 50%.

Üldplaneeringu elluviimine (ptk.6)

Maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike

varem koostatud üldplaneeringuid ning nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist

vajavaid põhimõtteid. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste määramisel on rõhk paindlikkusel –

üldjuhul tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud, katastriüksuste suurused), antud

üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja piirangutest. Erisused on kirjeldatud

üldplaneeringus. Maakasutuse puhul on üldplaneeringu lisana esitatud juhtotstarvete ja

sihtotstarvete seoste tabel, mis ilmestab juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed

on lubatud üldplaneeringus toodud juhtotstarvete puhul. See on vajalik üldplaneeringu eluea vältel

vajaliku paindlikkuse tagamiseks, et vähendada halduskoormust, ebavajalikku detailplaneeringu

koostamist ning piirkondade mitmekesistamist. Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui

juhtotstarve on üldplaneeringud määratud, tuleb ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud

maakasutuse juhtotstarbest, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas

olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest (sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui

juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga määratud, tuleb omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (nt läbi

detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või omavalitsuse üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus

seatud tingimustest, alal väljakujunenud ehitusja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas,

piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest

piirangutest. Senist maa kasutamise sihtotstarvet ei muudeta üldplaneeringu kehtestamisega.

Üldplaneering annab üldise suuna tulevikuks. Maa omanik saab ala kasutada kehtiva sihtotstarbe

kohaselt kuni ta seda soovib.

7 Detailplaneeringu elluviimise kava

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

61/64

Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut

juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu

ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb

kavandada kinnisel meetodil.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;

2. Planeeringujärgsete hoonete, tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, elekter, jm) projekteerimine ning

nendele ehituslubade taotlemine;

3. Ehituslubade väljastamine Kohila Vallavalitsuse poolt hoonete, tehnovõrkude, -rajatiste

ehitamiseks;

4. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt;

5. Planeeringujärgsete hoonete, tehnovõrkude ehitamine. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja

sellega seonduvad rajatised tuleb valmis ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused:

1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt 5 aastat ja detailplaneeringut ei ole

asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist

alates kruntideks jaotamisest;

2. Arendaja on kohustatud tagama, et planeeringualalt oleks tagatud juurdepääs avalikult

kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe

kohaselt kasutada;

3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja: Planeeringuga ei tohi

kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata

naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse

kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne

omanik.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

62/64

7.1 Servituudi vajadused

Kõikidele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele tehnovõrkudele ja tehnorajatistele, millel

servituut on seadmata, seada servituudid vastavalt seadusandluses kehtivate tehnovõrgu

kaitsevööndi ulatuses valdaja kasuks.

Joonis 7. Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga hõlmatud alad (Loodus-ja-kultuuriväärtused.) Allikas: Kohila valla ühisvee-värgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

63/64

8 Tuleohutuse abinõud

Planeeringualale kavandatavad elamud on I kasutusviisiga. Kavandatud hooned projekteerida

vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning EVS

812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Ehitatavad hooned

peavad vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP3.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8

m. Juurdepääs hooneteni mahasõitutega 11245 Kiisa-Kohila teelt. Päästetööde läbiviimiseks

tagatakse juurdepääs päästemeeskonnale ehitistele kogu hoone perimeetri ulatuses ja tulekahju

kustutamiseks ette nähtud tuletõrjetehnikaga vähemalt hoone kahest küljest.

Lähim olemasolev tuletõrje hüdrant (H-5-1) asub Nõlva tn 2 krundi (31701:001:1000) kõrval. Kaugus

800 m. Lisaks nähakse ette 18.02.2021 Siseministri määruse nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

lisa veevõtukoht ꟷ 30 m³ veemahuti rajamine kruntide 1 ja 2 sissesõidu naabrusesse.

Veevõtukoht peab olema vastavuses siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

ja EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetega. Lähtuvalt

Siseministri määrus nr 10 § 6 lg1-3 tuleb planeeritav tuletõrje veehoidla mahuti projekteerida

kavandatavatest hoonetest kaugemale kui 30 meetrit.

Planeeritavale veevõtukohale on ette nähtud ligipääs 11245 Kiisa-Kohila teelt ning päästeautode

ümberpööramise võimalus on tagatud juurdepääsuteedel. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on

päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Veevõtukoha

rajamisel tuleb arvestada Siseministri määruse nr 10 lisas 1 esitatud veevõtukoha tehniliste

nõuetega. Veevõtukoha ligipääs tuleb kavandada kõvakattega teena nii, et päästeautode juurdepääs

oleks tagatud igasugustes ilmastikutingimustes. Päästemeeskonna juurdepääsuteede

kavandamisel tuleb lähtuda Siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded“

ja standardist EVS 812-7:2018.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

64/64

9 Planeeringuala tehnilised näitajad

Planeeringuala suurus: 18897 m²

Planeeritava maa bilanss

Planeeritud kruntide kogupind 18897 m² 100%

s.h. elamu maa 18897 m² 100%

Suletud brutopind kokku 1800 m²

Parkimiskohtade arv 9 tk.

Koostas: Eda Vane

......................................

(allkiri/allkirjastatud digitaalselt/)

KINNISTU

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVATE KINNISTUTE PIIRID

SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS KINNISTULE

OLEMASOLEVAD TEED

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEVAD HALJASALAD

OLEMASOLEVAD ÕUEALAD / LOODUSLIK LAGE

ALUS: MAA-AMET

MÕÕTKAVA M1:1000

MÕÕTKAVA M1:10 000

ALUS: MAA-AMET

Töö nr: Staadium:

Joonise kuupäev:Joonise nr:

Tellija:

Töö nimetus:

Aadress: Joonise nimetus:

Mõõtkava:Allkiri:

Eda Vane volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 181055

+372 52 94 786 [email protected]

Maastikuarhitekt/ Planeerija:

Vastutav spetsialist:

Tirtsu kinnistu detailplaneering

Siiri Treimanm

Tirtsu, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond

Eda Vane

Eda Vane

Situatsiooniskeem

/allkirjastatud digitaalselt/ 1:10000; 1:1000

V2401 DP

DP-1 09.03.2025

Sääse

Tirtsu

18897.0 m²M 100%

31701:001:1824

Töö nr: Staadium:

Joonise kuupäev:Joonise nr:

Tellija:

Töö nimetus:

Aadress: Joonise nimetus:

Mõõtkava:Allkiri:

Eda Vane volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 181055

+372 52 94 786 [email protected]

Maastikuarhitekt/ Planeerija:

Vastutav spetsialist:

Tirtsu kinnistu detailplaneering

Siiri Treimanm

Tirtsu, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond

Eda Vane

Eda Vane

Tugiplaan

/allkirjastatud digitaalselt/ 1:1000

V2401 DP

DP-2 25.08.2025

Katastripiir

Riigitee kaitsevöönd 30 m

Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m

Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25 m

Veekogu piiranguvöönd 50 m

Maaparandussüsteemi Vilivere 1 piir

Tingmärgid

Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd 12 m

Olemasolev kruusakattega sõidutee

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Planeeritava ala piir

Aadress

pindalasihtotstarve

katastrinumber

Kinnistu andmed

MaatulundusmaaM

Sääse

1

2

3

V1

V1

V1

V1

POS 1 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

POS 3 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

V1

POS 2 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

K1 K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1 K1

K1

1W 1.1

1W1.1

Jaotuskilp JK34920

1

2

3

EE 100% 2 300 3

6025 m²

EE 100% 2 300 3

5236 m²

EE 100% 2 300 3

7636 m²

Katastripiir

Planeeritud krundi piir

Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone võimalik paiknemine hoonestusalal Planeeritud juurdepääs

Planeeritud puurkaevu võimalik asukoht ja selle hooldusala

Planeeritud mahuti - tuletõrje veehoidla

Planeeritud veetorustik Planeeritud elektriliin ja liitumiskilp

Planeeritud juurdepääsutee

Tingmärgid

Planeeritud piirde võimalik asukoht

Olemasoleva kuivendusdrenaaži võimalik asukoht

Töö nr: Staadium:

Joonise kuupäev:Joonise nr:

Tellija:

Töö nimetus:

Aadress: Joonise nimetus:

Mõõtkava:Allkiri:

Eda Vane volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 181055

+372 52 94 786 [email protected]

Maastikuarhitekt/ Planeerija:

Vastutav spetsialist:

Tirtsu kinnistu detailplaneering

Siiri Treimanm

Tirtsu, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond

Eda Vane

Eda Vane

Põhijoonis tehnovõrkudega

/allkirjastatud digitaalselt/

V2401 DP

DP-3 26.08.20251:500

Planeeritud ala piir

2 Planeeritud krundi positsiooni number

E 100% 2 300 3

5236 m²

Planeeritava krundi ehitusõigus Sihtotstarve % det. plan. liikides

Lubatud hoonete arv krundil Krundi suurus

Ehitisalune pind

Suurim korruselisus

NÄITAJAD PLANEERINGUALA KOHT

PLANEERINGUALA PIIR 1,9 ha

KRUNDITUD MAA BILANSS

Planeeritud krundite kogupind 18897 m² 100% e. üksikelamu maa 18897 m² 100%

SULETUD BRUTOPIND KOKKU 1500 m²

PARKIMISKOHTADE ARV 9 tk.

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD

NR

2 3

KRUNTIDE AADRESSI ETTEPANEK KR

U N

D I P

LA N

EE R

IT U

D SU

U R

U S

M 2

EH IT

IS EA

LU N

E PI

N D

M 2

PÕ H

I H O

O N

E SU

U R

IM KÕ

R G

U S

M

H O

O N

ET E

AR V

KR U

N D

IL

EL AM

U K

AT U

SE KA

LL E

AB IH

O O

N E

KA TU

SE KA

LL E

M AA

S IH

TO TS

TA R

VE J

A O

SA KA

AL U

% D

P LI

IK ID

E KA

U PA

SU LE

TU D

B R

U TO

PI N

D

TU LE

PÜ SI

VU SE

A ST

E

PA R

KI M

IS KO

H TA

D E

AR V

M AA

S IH

TO TS

TA R

VE J

A O

SA KA

AL U

% K

AT . Ü

KS .

KA U

PA

MÄRKUS

1 5236 7636 18897

6025 300 300

300 8,5 8,5

8,5 3 3

3 10-45 EE 100%

1800

600 TP3

9

3 Kesk-Tirtsu Taga-Tirtsu

Tirtsu 10-45 10-45 10-45

10-45 10-45

EE 100% EE 100%

E 100% E 100% E 100%

600 600

PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED:

- Elamu paigutatakse krundil vastavalt hoonestusalale;

- Katuse kalded: 20 - 45°, määramisel lähtuda naaberhoonestusest,

- Katuse materjal: rullmaterjalid, kivi, plekk, kiudtsemendist

katuseplaadid;

- Välisseinad: puit, kivi, krohv, kiudtsemendist fassaaditooted;

- Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv;

- Hoonete ± 0.00 0,3 - 0,5 m planeeritud maapinnast;

- Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kohila

vallaarhitektiga;

- Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Lubatud on

uuenduslike keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, nt kiudtsemendist

tooted;

- Abihoone(-d) ja piirded peavad sobima materjalikasutuselt ja

värvivalikult põhihoone arhitektuuriga. Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja

kuni 5 m kõrguste hoonete puhul tuleb nende materjalide valikul lähtuda

põhihoone arhitektuursest stiilist;

- Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada

hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonnaga arvestavalt.

NÕUDED VERTIKAALPLANEERINGULE:

- Vertikaalplaneeringut koostades arvestada, et sademevett ei tohi

juhtida riigitee 11245 Kiisa-Kohila tee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

TP3 3 TP3 3

Planeeritud servituudiala

K1

Planeeritud omapuhasti võimalik asukoht ja ühendus hoonega, kuja 10 m

Planeeritud sissesõidu liitumisnähtavus

Riigitee kaitsevöönd 30 m

Perspektiivne valgustatud kergliiklustee (ViaVelo Inseneribüroo OÜ töö nr 8821 „Kiisa-Kohila kergliiklustee põhiprojekt“) Planeeritud päästeteenistuse sõidukite ligipääs

Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25 m

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Transpordiametile

[email protected]

Teie 19.08.2025 nr 7-1/69

Meie 28.08.2025 nr 7-1/71

Tirtsu DP korduvaks kooskõlastamiseks

Lähtudes planeerimisseaduse § 127 lõikest 1 esitame Teile korduvaks kooskõlastamiseks Kohila

Tirtsu maaüksuse detailplaneeringu.

Kohila vallas, Vilivere külas Tirtsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tirtsu

(katastritunnus 31701:001:1824, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 18 898 m2) kinnistul

jagada maaüksus, muuta sihtotstarve elamumaa sihtotstarbeks, määrata ehitusõigus ühepereelamute

ja abihoonete ehitamiseks, selgitada välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ja vastuolud,

määrata detailplaneeringu kohustuslikud hooned ja rajatised ning võimalik juurdepääs avalikule

teele, selle asukoht ja põhimõtted. Detailplaneeringus lahendatud ülesannete otsustamisel lähtuti

kohaliku omavalitsuse ruumilisest vajadusest ja üldplaneeringu eesmärgist.

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Planeeringute juhtivspetsialist

06/2025

TIRTSU KINNISTU

DETAILPLANEERING

Töö nr. V2401

OBJEKT : Tirtsu (31701:001:1824) Vilivere küla, Kohila vald Rapla maakond OMAVALITSUS: Kohila Vallavalitsus PLANEERIJA: Eda Vane Volitatud Maastikuarhitekt, tase 7 kutsetunnistus 181055 [email protected] +372 52 94 786

...................................... (allkiri, allkirjastatud digitaalselt)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

2/64

Sisukord

Üldosa ............................................................................................................................................ 4

1 Detailplaneeringuala asukoht ................................................................................................. 4

2 Detailplaneeringu koostamise vajadus, alused ja eesmärk .................................................... 5

2.1 Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................ 5

2.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid .............................................................................. 5

3 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid .................................................................. 6

4 Olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................................................................. 7

4.1 Planeeringuala paiknemine, asukoht, maaomand, olemasolevad hooned, haljastus ja

tehnovõrgud. .......................................................................................................................... 7

4.2 Kontaktvööndi analüüs .................................................................................................. 8

4.3 Alale kehtivad piirangud ................................................................................................ 9

4.4 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus, varem kehtestatud detailplaneeringud.

11

4.5 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ..................................................................... 15

5 Detailplaneeringus kavandatud kirjeldus .............................................................................. 15

5.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................................ 16

5.2 Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ............. 16

5.3 Kruntide ehitusõigus .................................................................................................... 17

5.4 Kavandatud hoonestuse arhitektuurinõuded ................................................................ 19

5.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................... 20

5.6 Piirded ......................................................................................................................... 20

5.7 Teed ja liikluskorraldus ................................................................................................ 21

5.8 Tänavavalgustus ......................................................................................................... 22

5.9 Sidevarustus ............................................................................................................... 22

5.10 Soojusvarustus ....................................................................................................... 22

5.11 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 22

5.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine ...................................................................... 23

5.13 Elektrivarustus ........................................................................................................ 26

5.14 Ehitistevahelised kujad ........................................................................................... 27

5.15 Servituutide seadmise vajadus ja seadusjärgsed kitsendused ................................ 27

5.16 Radoon ................................................................................................................... 28

5.17 Jäätmekäitlus .......................................................................................................... 28

5.18 Rohevõrgustik ......................................................................................................... 28

5.19 Planeeritud tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ........................... 30

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

3/64

5.20 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste ennetamiste võimalus36

5.21 Rohevõrgustik ja planeeritud tegevused ................................................................. 37

5.22 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................ 40

6 Kohila valla uus üldplaneering ............................................................................................. 40

7 Detailplaneeringu elluviimise kava ....................................................................................... 60

7.1 Servituudi vajadused ...................................................................................................... 62

8 Tuleohutuse abinõud ........................................................................................................... 63

9 Planeeringuala tehnilised näitajad ........................................................................................ 64

Joonised

DP-1 Situatsiooni skeem M 1:10 000, M 1:1000 DP-2 Tugiplaan M 1:1000 DP-3 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000

Lisad

1 Elektrilevi tehnilised tingimused 2 Transpordiameti arvamus 3 Maakorraldustoimingu kooskõlastus

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

4/64

Üldosa

1 Detailplaneeringuala asukoht

Detailplaneeringu ala paikneb Vilivere külas Kohila vallas Rapla maakonnas. Ala piirneb põhja- ja

idasuunast maatulundusmaadega (metsamaa), millest üks on riigi omandis ja teine eraomandis. Ala

kaguküljes on üksikelamutega elamumaa kinnistud. Ala lõuna suunas kulgeb Kiisa-Kohila tee, millest

teisele pool paiknevad era ja riigiomandis olevad maatulundusmaa (metsamaa) kinnistud.

Detailplaneeringu ala asukoht, planeeringuala- ja kontaktvööndi piir ning suurus on määratud Kohila

vallavalitsuse 07. märtsi 2022 korraldusega. Planeeritud maa-ala suurus on ligikaudu 1,89 ha.

Skeem 1. Detailplaneeringu ala Allikas: autori koostatud, Alus: Maa-Amet

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

5/64

2 Detailplaneeringu koostamise vajadus, alused ja eesmärk

2.1 Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• Tirtsu kinnistu omaniku taotlus ja esitatud ekiislahendus;

• Kohila Vallavalitsuse 07.03.2022 korraldus nr 66 „Detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine“;

• Huvitatud isiku ja Kohila valla vahel sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

rahastamiseks ning kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks.

2.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid

• Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 13.04.2018, käskkiri nr 1.1-4/80) ;

• Kohila valla üldplaneering 2006 a. (kehtestatud 20.07.2006.a, otsus nr 86 kehtis kuni

27.11.2024)

• Kohila valla üldplaneering (kehtestatud 28.11.2024 otsus nr. 40);

• Transpordiameti 02.03.2022 seisukoht „Seisukohtade väljastamine Tirtsu detailplaneeringu

koostamiseks“ nr. 7.2-2/22/2742-2;

• ViaVelo Inseneribüroo OÜ töö nr 8821 „Kiisa-Kohila kergliiklustee põhiprojekt“

(Transpordiameti kooskõlastus 20.12.2024, nr 7.1-2/24/1178-10);

• Ehitusseadustik;

• Atmosfääriõhu kaitse seadus (vastu võetud 15.06.2016);

• Jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004);

• Veeseadus (vastu võetud 30.01.2019);

• Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004);

• Asjaõigusseadus (vastu võetud 9.06.1993);

• Maakatastriseadus (vastu võetud 12.10.1994);

• Majandus- ja taristuminister 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete

loetelu“;

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile";

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• Kohila Vallavolikogu 31.03.2022 määrus nr 3 „Kohila valla jäätmehoolduseeskiri“;

• Kohila Vallavolikogu 27.04.2021 määrus nr 5 „Kohila valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri“;

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

6/64

• AS Elektrilevi tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 410925 (16.06.2022);

• Transpordiameti kiri 02.03.2022 nr 7.2-2/22/2742-2 „Seisukohtade väljastamine Tirtsu

detailplaneeringu koostamiseks“;

• Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud - mõõdistatud topogeodeetiline maa-ala plaan

nr 2024-079, 12.04.2024.a. – Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000

süsteemis süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis);

• Põllumajandus- ja Toiduameti 19.10.2021 otsus nr. 6.2-2/44535 Makorraldustoimingu

kooskõlastus;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”;

• Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”;

• Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

• Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;

• Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“;

• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine“.

3 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest eesmärkidest:

• maaüksuse jagamine;

• maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine elamumaa sihtotstarbega kruntide

moodustamiseks;

• ehitusõiguse määratlemine kuni kolme elamu või paariselamu ja abihoonete ehitamiseks,

hoonete korruselisus, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, ehitiste olulisemad

arhitektuurinõuded, tuleohutuskujad;

• selgitada välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ning vastuolud;

• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja

põhimõtete määramine, parkimise põhimõtted, haljastuse ja heakorrapõhimõtted, piirete

lahendus, õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

7/64

4 Olemasoleva olukorra kirjeldus

4.1 Planeeringuala paiknemine, asukoht, maaomand, olemasolevad

hooned, haljastus ja tehnovõrgud.

Planeeritav ala, Tirtsu katastriüksus asub Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas, Kohila alevit

ja Kiisa alevit ühendava riigimaantee 11245 Kiisa-Kohila tee ääres.

Põhja ja kirde suunal piirneb katastriüksus Sääse (maatulundusmaa) katastriüksusega. Idasuunal

on naabriks Annimetsa (maatulundusmaa) katastriüksus. Kagust piirneb ala Sinika (elamumaa)

katastriüksusega. Lõunast, edelast, läänest on piirinaabriks 11245 Kiisa-Kohila tee (transpordimaa)

katastriüksus. Kirdes ja läänes kulgeb katastriüksuse piir piki kraavi (registris Sillasoo oja, tunnus

VEE1097800; kuni 10 ha pindala, kuni 25km2 valgalaga veekogu) telgjoont.

Tirtsu (31701:001:1824) katastriüksuse pindala on 18897 m2, millest Maakatastri andmetel on

haritav maa 17162 m2, metsamaa 1020m2, muu maa 715 m2. Tegemist on dreenitud maa-alaga,

mille reljeef on nõrga kaldega läänest põhja ja kirde suunal, kõrgusarvud kõiguvad maapinnal

+53.85m kuni +51.19m.

Ehitisregistri andmetel alal hooneid ei asu. Ala on olnud aastaid kasutuses rohumaana. Alal

kasvavad mõned noored kased. Peale põllumajandusliku drenaaži alal teised tehnovõrgud

puuduvad.

Katastriüksusele on täna juurdepääs (mahasõit) olemas maa-ala lõunanurgast 11245 Kiisa-Kohila

teelt. Tirtsu katastriüksus paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringualale ulatub EhS § 71 kohane

maantee kaitsevöönd riigitee selles lõigus 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest

servast.

Tirtsu katastriüksus (katastritunnus 31701:001:1824) paikneb osaliselt maaparandusehitisel

Vilivere1 (maaparandussüsteemi kood 4109780010010, ehitise kood 002), mis on rajatud 1968.

aastal liigniiske põllumaa kuivendamiseks. Eeltoodud maaparandusehitise reguleeriva võrgu maa-

alale on rajatud drenaažkuivendus. (vt joonis DP-2 ja DP-3).

Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 20 „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja

„Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu. Kohila valla territoorium kuulub selle

teemaplaneeringu uuringuruumi. Uuringuid viiakse läbi riigile kuuluvatel RMK valdustes olevatel

aladel.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

8/64

Tirtsu katastriüksusel ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, KAH alasid, ei ole registreeritud

kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealuseid kultuurimälestisi, väärtuslikke maastikke, vääriselupaiku,

pärandkultuuri objekte, miljööväärtuslikke alasid, maaehituspärandit, väärtuslikku põllumaad,

registrisse kantud maavaravaru.

4.2 Kontaktvööndi analüüs

Tirtsu katastriüksus jääb Masti küla piirist põhjapoole ca 0,28 km kaugusele ja Kohila alevi piirist ca

1 km kaugusele, Kohila alevi keskusest aga ca 2 km kaugusele. Lähim rongijaam asub Kohila alevis,

ligi 1,8 km kaugusel ja lähim bussipeatus Kohila alevis ligi 2 km kaugusel.

Lähim elamu koos kõrvalhoonetega on Sinika katastriüksusel. Detailplaneeringu alast lõuna suunas,

piki Kiisa-Kohila teed kuni Kohila alevini, paiknevad tee ääres ühepere elamud, mis moodustavad

nn ridaküla motiivi. Põhiliselt on tegemist vanemate (rohkem, kui 20 aastat tagasi) rajatud majadega.

Hoonestus on eriilmeline nii arhitektuurilt kui ka suuruselt. Hooned on valdavalt kaldkatusega. Ühtne

ehitusjoon puudub. Elamukruntide haljastus on nii liigiliselt koosseisult kui ka suuruselt samuti

eriilmeline. Õuealadel on aiamaad ja ka rohealad. Samuti on eriilmelised elamumaa kruntide piirded.

Lähimad metsad paiknevad detailplaneeringu alast edela -lääne suunal, teisel pool 11245 Kiisa-

Kohila teed ja kirde-ida suunal, teisel pool Sillasoo oja.

Detailplaneeringu maa-ala naabrid:

Loodes, põhjas, kirdes on naaberkatastriüksuseks Sääse kü (31701:001:2071, pindala 27,24 ha,

sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa). Alal hooneid ei asu.

Idas on ala naabriks Annimetsa katastriüksus (31701:001:0714, pindala 44,44 ha, sihtotstarbeks

100% maatulundusmaa). Tegemist on riigile kuuluva metsamaaga.

Tirtsu katastriüksuse kagupiir on ühine Sinika (31701:001:1825, sihtotstarve 100% elamumaa,

pindala 3151 m2) katastriüksuse piiriga. Sinika katastriüksusel asub ühepere elamu koos

kõrvalhoonetega ja puurkaev (PRK0064164). Reoveekäitlus on lahendatud kogumismahuti baasil.

Lõunast ja edelast piirneb Tirtsu katastriüksus riigi omandis oleva 11245 Kiisa-Kohila teega

(31701:001:2200, sihtotstarve 100% transpordimaa). Teemaa katastriüksuse edela-loode piiri

lähedal paikneb elektrimaakaabelliin NÕELA:KOH (KKL148748636).

Teisel pool 11245 Kohila-Kiisa teed on riigi omandis olev Matsimütsi katastriüksus (31701:001:0474,

pindala 3,94 ha, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa, alal kasvab mets). Mastimütsi

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

9/64

katastriüksuse teeäärsest piirist ca 12 m lõuna suunas ja tee teljest ca 20m kaugusel on Miilimäe

alajaama katastriüksus (31701:001:2564; sihtotstarve 100% tootmismaa, omanik Eesti Energia

Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857), st lähim alajaam.

Ala kagunurgast teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed, on Joosepi ( 31701:001:2532 ; pindala 21,94

ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksus.

Ala läänepoolsest nurgast, teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed paikneb Sääse katastriüksus

(31701:001:2072; pindala 25,21 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa)

Menetletava planeeringu kontaktalas, teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed on Transpordiamet

24.11.2021 väljastanud nõuded riigitee äärde jalg- ja jalgrattatee projekteerimiseks.

Avalikke puhke- ja virgestusalasid detailplaneeringuga planeerida ei ole vaja. Oma pere tarbeks

katavad need vajadused avarad planeeritavad krundid.

4.3 Alale kehtivad piirangud

Detailplaneeringu alale põhjustavad kitsendusi järgmised olemasolevad objektid (maa-ameti

geoportaali kaardirakendus seisuga 10.10.2024, vt joon.1, joon. 2):

1. Sillasoo oja (registrikood: VEE1097800), suublaks Keila jõgi, valgala pindala 11 km2, pikkus

koos lisaharudega 4,8 km, Vesikond: Harju alamvesikond — Lääne-Eesti vesikond

(keskkonnaregistri andmed 21.01.2022). Piiranguteks on kalda veekaitsevöönd (10 m), kalda

ehituskeeluvöönd (25 m) ja kalda piiranguvöönd (50 m);

2. 11245 Kiisa-Kohila tee (31701:001:2200, sihtotstarve transpordimaa 100%), riigitee

kaitsevöönd. Kaitsevööndi laius riigitee selles lõigus 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast (Transpordiameti kiri 02.03.2022 nr 7.2-2/22/2742-2);*

* Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

3. Maaparandussüsteem VILIVERE1 (Maaparandussüsteemi kood 4109780010010) vt joon. 3,

(Põllumajandus- ja Toiduamet, Põhja regioon, kiri 16.05.2022 nr 6.2-5/21975-1), Sillasoo oja

piiranguks eesvoolu kaitsevöönd (12m);

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

10/64

4. Rohevõrgustiku koridor (Rapla maakonnaplaneering 2030+).Vastavalt Rapla

maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018.a käskkirjaga nr 1.1-

4/80) asub planeeritav detailplaneeringuala osaliselt rohevõrgustiku koridoris, koridori serva-alal.

Detailplaneeringu lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine

looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, registrisse kantud maavaravaru,

Joonis 1. Kitsendusi põhjustavad objektid Allikas: autori koostatud, Alus: Maa-Amet

Joonis 2. Kitsendusi põhjustavate objektide mõjualad Allikas: autori koostatud, Alus: Maa-Amet

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

11/64

pärandkultuuri objekte, kultuurimälestisi, väärtuslikke maastikke, väärtuslikku põllumaad, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Vääriselupaiku pole vahetult piirnevatel aladel

registreeritud.

4.4 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus, varem kehtestatud

detailplaneeringud.

Planeeritaval ala asub kehtiva Kohila valla üldplaneeringu (kehtestatud 28.11.2024 otsus nr. 40, vt.

Jooni 4) kohaselt tiheasustusalast väljas hajaasustusalal. Kehtiv valla üldplaneering ei määra Tirtu

kinnistule juhtotstarvet.

Kehtiv Kohila valla üldplaneering määratleb: „Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa

maakasutuse juhtotstarbeid määratud, va tihedamates külakeskustes või teistes, omavalitsuse poolt

elamuarenduseks sobivaks määratud arengualadel. Perspektiivis on võimalik kavandada erinevaid

kõrvalotstarbeid hajaasustusalale vastavalt juhtotstarbega ette nähtud tingimustele (ptk 2.5) ning

asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele keskkonnatingimustele, sh väljakujunenud

asustusstruktuurile, üldistele ehitustingimustele (ptk 2) ning asustuse arengusuundadele (ptk 1)“.

Joonis 4. Väljavõte kehtivast Kohila valla üldplaneeringust (2024 a.)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

12/64

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

13/64

Käesolev detailplaneering on algatatud vastavalt algatamise ajal kehtinud Kohila valla

üldplaneeringule 2006.a (vt. joonis 5). Tirtsu katastriüksuse juhtotstarbeks algatamise ajal kehtinud

üldplaneeringu alusel on elamumaa (ühepere- või paariselamu). Algatamise ajal kehtinud valla

üldplaneeringu alusel ümbritsevad Tirtsu katastriüksust põhjast, lõunast ja läänest alad, mille

juhtotstarvet pole määratud. Tirtsu katastriüksusest kagus asuvate katastriüksuste juhtotstarbeks on

elamumaa ja need katastriüksused asuvad detailplaneeringu kohustusega alal (krundi minimaalseks

suuruseks 2000 m2). Tirtsu katastriüksus asub hajaasustusega alal. Ala jääb nn ridaküla külatüübi

piirkonda.

Joonis 5. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringust (2006 a.)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

14/64

Kehtiva üldplaneeringu alusel on tingimustes hajaasustusalal toodud: „Uue katastriüksuse

moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste struktuuriga, sh nende

suurusega. Moodustatavale katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs avalikult teelt“, “

Maakorralduslike tegevuste ning ehitusõiguse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud

külatüübile (ridaküla) … omast iseloomu ning struktuuri s.o hoonestust, põllumassiivide,

metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist.“ ja „Ridaküla

kujunemisel on vähim krundi suurus 5000 m2 , mida võib põhjendatud vajadusel vähendada;…“

Planeeringuga moodustatavad krundid on suuremad, kui 5000m2. Kruntidele on tagatud juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. On arvestatud üldplaneeringuga sätestatud maakasutustingimusi,

rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimusi ja väärtuseid

ning kitsendusi põhjustavate objektidega kaasnevaid tingimusi.

Üldplaneeringu alusel jääb katastriüksus rohevõrgustiku servaalale ja Tirtsu katastriüksuseni laieneb

planeeritav rohevõrgustiku ettepaneku ala ꟷ rohekoridor. Üldplaneering määratleb, et

arendustegevuste lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda rohekoridori

eesmärgist – tagada rohevõrgustiku sidusus. Üldplaneering ei sätesta sellel alal kitsendusi elamute

ehituseks. Rohevõrgustiku paiknemisega on planeeringu koostamisel arvestatud ja planeeritud

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

15/64

tegevused ei lõika rohevõrgustikku läbi ega takista selle toimimist.

Alale ega naaberkatastriüksustele ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid.

4.5 Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub, sest lähtudes

2006.a üldplaneeringust, ei kuulu planeeritav tegevus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse.

Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 ülaindeksiga 3, § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6

puudub ka KSH eelhinnangu vajadus. Kuid selguse mõttes käsitletakse tegevusega kaasneda

võivaid võimalikke keskkonnamõjusid KSH eelhindamise mahus detailplaneeringu järgmistes

osades.

5 Detailplaneeringus kavandatud kirjeldus

Detailplaneeringuga soovitakse jagada Tirtsu katastriüksus kolmeks elamumaa krundiks ja määrata

ehitusõigus elamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga järgitakse Kohilal valla

üldplaneeringuga 2006 a. kehtestatud põhimõtteid ja menetletav detailplaneering on kooskõlas

kehtiva üldplaneeringuga. Kuna tegemist on nn ridakülaga, siis sobivad planeeritud tegevused ka

uue üldplaneeringuga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

16/64

5.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Tirtsu (31701:001:1824) katastriüksus pindala on 18897 m2.

Kõigi elamukruntide sihtotstarbeks määratakse 100% elamumaa. Elamukruntide suurused on 6025

m2; 5236 m2 ja 7636 m2.

Planeeritud krundid:

Pos. nr detailplaneeringuga antav

sihtotstarve

katastriüksuse

sihtotstarve

krundi planeeritud

suurus, m2

1 EE 100% Elamumaa 100% 6025

2 EE 100% Elamumaa 100% 5236

3 EE 100% Elamumaa 100% 7636

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kruntidele aadresside andmiseks järgmiselt:

Pos 1 – Tirtsu

Pos 2 – Kesk-Tirtsu (Kesktirtsu)

Pos 3 – Taga-Tirtsu (Tagatirtsu)

5.2 Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise

põhimõtted

Detailplaneeringuga on määratud kruntide hoonestusala, st ala, mille piires saab rajada

ehitusõigusega lubatud hooneid.

Kruntide vaheliseks ehituskeeluala laiuseks on üldjuhul 4m krundi piirist (siseministri 30.03.2017

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22).

Hoonestusala jääb välja teekaitsevööndist, so teekatte servast vähemalt 30 m kaugusele. Ehitiste

rajamine teekaitsevööndisse võib toimuda ainult Transpordiameti nõusolekul. Hoonestusala ei

planeerita Sillasoo oja ehituskeeluvööndisse.

Krundile juurdepääsuna on planeeritud kasutada riigitee km 5,553 asuvat olemasolevat

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

17/64

ristumiskohta ning lisaks planeeritakse kahele krundile juurdepääsuks rajada uus ristumiskoht km

5,40. Ristmike omavaheline kaugus vastab juhises „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ toodud nõuetele.

5.3 Kruntide ehitusõigus

Krundi

number,

aadress

Krundi

kasutamise

otstarve ja

osakaalu %

Kundi

Pindala,

m2

Lubatud

ehitiste arv,

kasutamise otstarve

Maksimaalne

ehitusalune

pind, m2

Täisehitus %

Krunt 1 EE 100% 6025 Elamu, paariselamu

või kaksikelamu, kuni

2 abihoonet

300 5

Krunt 2 EE 100% 5236 Elamu, paariselamu

või kaksikelamu, kuni

2 abihoonet

300 6

Krunt 3 EE 100% 7636 Elamu, paariselamu

või kaksikelamu, kuni

2 abihoonet

300 4

Hoonestusalad on planeeritud võimalikult suured. See võimaldab hiljem hooneid vabamalt

maastikule paigutada ja õueala kujundada. Hoonestusalasse võib ehitada elamu ja kõrvalhooned.

Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete pindade

summa. Kohustuslikku ehitusjoont ei planeerita.

Detailplaneeringu joonisel näidatud hooned on tinglikud ja tegelik hoonestus paigutatakse kruntidele

konkreetsete ehitusprojektidega lähtuvalt detailplaneeringuga lubatud tingimustest.

Valla üldplaneeringus 2006 a. on lk 45 punktis 1.2 kirjas:“ Ehitamispõhimõtted hajaasustuses.

Võttes arvesse rohelise võrgustiku ning loodus- ja miljööväärtuslike alade paiknemist, väärtuslike

maastike iseloomu ja ajalooliselt väljakujunenud asustust on üldplaneerinugus 2006 a. käsitletud

eraldi ehitustingimusi haja- ja tiheasustusalades.

Hajaasustusalad on ehituspõhimõtetelt järgmised:

- alad, kuhu on koondunud vaadeldava piirkonna olemasolevad majapidamised (nn

külakeskused: Rabivere, Pihali jt). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

18/64

jagamisel tekkiva elamukrundi suurus on 0,5 ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada

olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, kus on olemas ajalooliselt väljakujunenud või kaasajal välja kujunemas ridaküla motiiv.

Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva elamukrundi suurus

on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, mis on vaadeldavad kui olemasoleva külakeskuse äärealad (näiteks Angerja ja Pahkla

keskuse põhjaosa). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva

elamukrundi suurus on 0,5 ha;

- hajaasustusalal on lubatud ehitada vaid pere- ja paariselamuid. Hoonete lubatud suurim

täiskorruste arv on 2 korrust. Ehitusmaterjalide ja arhitektuurinõuete valikul tuleb lähtuda

ümbritsevatest eluhoonetest;

Kütte, vee- ja kanalisatsioonilahendus on hajaasustusaladel lokaalne, soovitav on kasutada

väikepuhasteid mitme majapidamise peale.

Täiendavalt arvesse võtta Kohila valla uue üldplaneeringu rohevõrgustiku koridore käsitlevad

tingimused:

- Rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga

arvestavat majandustegevust (metsamajandus, ehitustegevus jms), arvestades

õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

- Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on säilitada

ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist.

Uue üldplaneeringu kohaselt „Tingimused hajaasustusalal“ on näiteks toodud:

- Hajaasustusalal toimub hoonete kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis

järgivad üldplaneeringuga kavandatud ehitustingimusi“;

- Uue katastriüksuse moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste

struktuuriga, sh nende suurusega. Moodustatavale katastriüksusele peab olema tagatud

juurdepääs avalikult teelt“;

- Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Mastaapselt erineva

ehitisealuse pinnaga hoonete puhul tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust;

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

19/64

- Maakorralduslike tegevuste ning ehitusõiguse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud

külatüübile (ridaküla) ja külakeskusele (nt Pihali, Pahkla, Rabivere) omast iseloomu ning

struktuuri s.o hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu

iseloomulike objektide paiknemist;

- ….Ridaküla kujunemisel on vähim krundi suurus 5000 m2 , mida võib põhjendatud vajadusel

vähendada.

Täidetud on ka nõue, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb kõigile moodustatavatele

katastriüksustele tagada juurdepääs avalikult teelt. Juurdepääsude kavandamisel riigiteedelt tuleb

arvestada, et ristumiskohtade vahekaugus on normidega piiratud.

5.4 Kavandatud hoonestuse arhitektuurinõuded

Lähipiirkonnas ei ole väljakujunenud hoonestuslaadi ning kavandatavad elamud paiknevad omaette

gruppidena.

Välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnaga, kohaliku omapära ja materjalide valikut.

Kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku.

Peamised arhitektuurinõuded:

- Elamu paigutatakse krundil vastavalt hoonestusalale;

- Katuse kalded: 20 - 45°, määramisel lähtuda naaberhoonestusest,

- Katuse materjal: rullmaterjalid, kivi, plekk, kiudtsemendist katuseplaadid;

- Välisseinad: puit, kivi, krohv, kiudtsemendist fassaaditooted;

- Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv;

- Hoonete ± 0.00 0,3 - 0,5 m planeeritud maapinnast;

- Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kohila vallaarhitektiga;

- Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Lubatud on uuenduslike keskkon-

nasõbralike materjalide kasutamine, nt kiudtsemendist tooted;

- Abihoone(-d) ja piirded peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone

arhitektuuriga. Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguste hoonete puhul tuleb

nende materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist;

- Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt

harmoneeruvalt ja looduskeskkonnaga arvestavalt.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

20/64

5.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Krundi haljastust detailplaneeringuga täpselt ei määrata. Kõrghaljastuse rajamisel on soovitatav

eelistada kohalikke puu- ja põõsaliike.

Vastavalt Transpordiameti nõuetele ei tohi istutada riigiteede äärde kõrghaljastust, mis takistab

kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajalikku nähtavust.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad

vastavalt standardi Linnatänavad EVS 843:2016 nõuetele.

Maapinna kõrguse reguleerimine on lubatud vastavalt ehitusprojektile.

Kruntidel tekkinud jäätmed tuleb sorteerida vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele, koguda ja

anda üle vastavat jäätmekäitlusõigust omavale ettevõtjale. Jäätmemahutite asukoht täpsustatakse

ehitusprojektiga.

Planeeringuala valgustus ei tohi põhjustada häiringuid naabritele ega teel liikujatele. Valgustust ei

tohi suunata alt üles (ehk taevasse).

5.6 Piirded

Krundi maksimaalseks piirdega piiratavaks õueala ruumikuju pindalaks on kuni 0,3 ha. Täpne piirde

asukoht antakse elamu ehitusprojektiga.

Piirdeaia rajamisel järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Kruntide piirete kõrgus võib olla

maksimaalselt 1,6 m. Piirdena võib teepoolsel küljel kasutada ka puitaeda. Tee-poolne piirdeaed

peab olema kogu ulatuses samast materjalist ja sarnase värvitooniga. Piirdeaedade materjalivalik

lahendatakse elamu projekti koosseisus. Keelatud on rajada piirdeaedadena kõrgeid läbipaistmatuid

plankaedu. Piirdena võib kasutada ka hekki. Rajada võib nii lükand- kui ka pöördväravaid.

Piirde tüüp ja värvilahendus antakse ehitusprojekti mahus. Piire peab sobima elamu arhitektuurse

lahendusega.

Kui edaspidi liikluskoormus Kohila-Kiisa teel suureneb selliseks, et tekkiv müra ületab õigusaktidega

kehtestatud piirväärtusi, võivad kruntide omanikud negatiivsete mõjude leevendamiseks

Transpordiametiga kooskõlastatult rajada krundile kuni 2m kõrguse vahedeta piirdeaia (müratõkke).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

21/64

5.7 Teed ja liikluskorraldus

Ühele krundile (pos.3) ja Sinika katastriüksusele nähakse planeeringus ette juurdepääsuna

kasutada 11245 Kiisa-Kohila riigitee km 5,565 asuvat olemasolevat ristumiskohta. Pos 3 oleva tee

kasutamisõiguse saamiseks tuleb sõlmida notariaalne servituut Sinika kü omanikuga. Kahele

krundile (pos 1 ja pos 2) nähakse ette juurdepääsuks rajada uus ristumiskoht km 5,40. Ristmike

omavaheline kaugus peab vastama juhises „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“

toodud nõuetele.

Asukoha määramisel on lähtutud Transpordiameti 02.03.2022 kirjast nr 7.2-2/22/2742-2

„Seisukohtade väljastamine Tirtsu detailplaneeringu koostamiseks“, kus on öeldud:

2. Eelnõule lisatud eskiisjoonise järgi soovitakse ühele krundile juurdepääsuna kasutada riigitee

km 5,565 asuvat olemasolevat ristumiskohta, lisaks soovitakse kahele krundile

juurdepääsuks rajada uus ristumiskoht km 5,40. Ristmike omavaheline kaugus vastab juhises

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ toodud nõuetele.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

Transpordiamet on 24.11.2021 väljastanud nõuded riigitee äärde jalg- ja jalgrattatee

projekteerimiseks.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS

§ 72 lg 2)."

Parkimine on ette nähtud oma krundil. Parkimise täpsem lahendus antakse elamu ehitusprojektiga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

22/64

Detailplaneeringu lahendus arvestab teisel pool 11245 Kiisa-Kohila teed on kavandatava riigitee

äärse jalg- ja jalgrattatee lahendusega.

5.8 Tänavavalgustus

Tänavavalgustust planeeringualale ette ei nähta. Planeeringuala välisvalgustus lahendatakse

lokaalselt krundi siseselt krundi omaniku poolt kasutades valgustust välisukse, värava või

sissesõidutee juures. Täpne valgustuse lahendus antakse koos hoonete projektidega.

5.9 Sidevarustus

Planeeringuga nähakse ette kasutada mobiilivõrgu vahendeid. Võimaluse tekkimisel (näit. nn kiire

interneti ühenduse rajamise piirkonda) lahendatakse ühenduse loomine eraldi projektiga.

5.10 Soojusvarustus

Tsentraalset soojavarustust planeeringualale ette ei nähta.

Soojusvarustus lahendatakse hoonete lokaalsete küttesüsteemide (õhk-õhk, õhk-vesi, kaminaküte,

maakütte, päikesepaneelid jms) baasil. Kütteallikana võib kasutada kõiki kaasaegseid

energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.

5.11 Veevarustus ja kanalisatsioon

Olmevee saamiseks on lubatud rajada üks ühine puurkaev krundile 2 (vt joonis DP-3 ). Lubatud on

kruntidele rajada ka salvkaevu. Tagatud peavad olema kaevu hooldusalale kehtestatud nõuded.

Detailplaneeringuga sätestatakse puurkaevu eeldatav asukoht. Puurkaevu täpne asukoht koos

hooldusalaga R=10m määratakse puurkaevu ehitusprojektiga.

Puukaevu rajamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikuga ja keskkonnaministri määrusega 09.07.2015

nr 43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või

kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja

salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

23/64

salvkaevu lammutamise teatise vormid" kehtestatud nõuetest. Puurkaevu hooldusalal tuleb tagada

hooldusalale kehtestatud nõuded ja ei ole lubatud tegevused (sh ehitustegevused), mille tulemusena

võib kaasneda oht põhjaveele.

Krundile 2 määratakse puurkaevu ja veetrasside kasutamiseks servituut kruntide 1 ja 3 omanike

kasuks. Puurkaevu ja seda teenindavad tehnovõrgud (elekter, torustik), s. h. liitumispunktid rajab

arendaja.

Vastavalt üldplaneeringule 2006 a. (V peatükk, lk 32, punktile 5: „…Hajaasustusaladel soovitatakse

vastavalt vajadusele kasutada lokaalseid väikepuhasteid või kogumismahuteid) tuleb reoveekäitlus

lahendada igal katastriüksusel omapuhastiga. Lubatud on kasutada ka nõuetele vastavat

kogumismahutit (kuja 5m). Reoveekäitlemise täpne lahendus ja asukoht antakse ehitusprojektiga.

Omapuhasti ehitamisel ja kasutamisel ning kuja määramisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri

31.07.2019 määruse nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” nõuetest, mille kohaselt omapuhasti rajamisel

peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral;

2) muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

3) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes

allavoolu.

Reovee käitlemise lahenduste projekteerimisel tuleb arvestada, et hüdrogeoloogilistest tingimustest

ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt

kaitstud. Reoveekäitluse lahendus antakse elamu ehitusprojektiga. Omapuhasti või kogumismahuti

täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga.

5.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine

Ala põhja- ja kirdeosas on kraav nimega Sillasoo oja . Sademevee võib immutada pinnasesse oma

krundil või juhtida kuivendussüsteemi eesvooluks olevasse kraavi (Sillasoo ojja). Kuivendusdrenaaži

täpne asukoht pole teada. Ehitusprojektiga tuleb ette näha naaberkatastriüksuse kuivendusdrenaaži

toimimise tagamine. Kui ehitustööde käigus vigastatakse või lõhutakse olemasolevat

kuivendusdrenaaži, tuleb see taastada või projekteerida ja rajada uus kuivendusdrenaaž. Täpsem

hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt sademevee ära juhtimiseks kavandatav drenaažisüsteem

ja selle paiknemine lahendatakse ehitusprojektiga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

24/64

Vertikaalplaneeringut koostades arvestada, et sademevett ei tohi riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka

kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega (maaparandusseadus

(MaaParS) § 47 lg 11). Maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi kavandatav ehitis

takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka

naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3). Kui olemasoleva drenaaži tööd pole võimalik tagada,

siis projekteeritakse ja ehitatakse alale välja uus kuivendusdrenaaž. Uus drenaaž peab tagama

naaberkatastriüksusel olnud kuivenduse töö vähemalt eelmisel, st olemas olnud tasemel.

Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et PTA andmed

maaparandussüsteemi rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne drenaažkuivendusega alale

projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide ja kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse

määramiseks. Näha ette lahendused dreenide ja kollektorite taastamiseks kaablite ja torustike

ristumiskohtades. Dreeni või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud

samade lahenduste alusel (MaaParS § 44 lg 3, § 48 lg 7). Kaabli ristumisel dreeni või kollektoriga

projekteerida kaabel 0,5 m allapoole dreeni või kollektorit. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg

1 esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid PTA-le

kooskõlastamiseks.

Drenaaži täpsem lahendus antakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi projektiga enne hoone(te)

ehitusõiguse saamist. Immutada suublasse (sh pinnasesse) juhtimine peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” kehtestatud nõuetele.

Maaparandusseaduse § 51 lg (4) on: kui kinnisasjal paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja

sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa, loetakse

maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning maaparandus-süsteemide

registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus.

Maaparandusseaduse § 51 lg (5): kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva

reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise

reguleeriva võrgu, kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduamet kinnisasja omaniku taotluse

sihtotstarbe muutmist arvestades tingimusel, et:

1) maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu osa rekonstrueeritakse

iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

25/64

asjakohane muudatus või

2) muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva võrgu osa jäetakse toimima koos

maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga.

Muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul on maaparandusseadusest tulenev maaparandushoiu

kohustus.

Maaparandusseaduse § 51 lg (7) Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab kinnisasja sihtotstarbe

muutmise või kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise taotluse või annab loa kasutusotstarbe

muutmiseks, kui sellega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral

määrab põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad

kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse

maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva Tirtsu

katastriüksuse põhja-idaservas paikneb Sillasoo oja, maaparandushoiuala VILIVERE1

(Maaparandussüsteemi kood 4109780010010) ees-voolukraav. Maaparandusseaduse § 48

kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel

paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele. Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3 kohaselt on hajaasustusega alal

maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus mõlemal kaldal 12 m kaugusele.

Käesolevas detailplaneeringus on elamukruntide hoonestusalad määratud väljapoole

maaparandus-süsteemi eesvoolu kaitsevööndit.

Vastavalt veeseaduse § 118 Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd lg 1 kohaselt on veekogu

kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal veekaitsevöönd. Vee-seaduse (§ 118 lg 2 p

3) kohaselt on veekaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel

valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – 1 meeter. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on

ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia

andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise

lähtejooneks süvendi serv.

Tirtsu kinnistu detailplaneeringu realiseerimisel ja edasisel maa kasutamisel tuleb arvestada

veeseaduse § 119 Tegevuse piiramine veekaitsevööndis nõuetega.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

26/64

5.13 Elektrivarustus

Elektrienergiaga varustamine nähakse ette vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 491800 (18.03.2025):

1. Olemasoleva alajaama Lembitu:(Kohila) madalpinge jaotuskilbist JK34920 (jaotuskilp asub X:

6560437; Y: 541400) näha ette uutele objektidele toide 0,4 kV maakaabelliinina. Objektide

elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid

planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad.

2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi mitte moodustada.

4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

piirkonna elektrivõrgu vaneminseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]).

7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga . Projektide kooskõlastamist on võimalik

teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:

https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine

8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise

projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb

esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

27/64

5.14 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt

(määruse §22 lg 2) 8 meetrit. Sama paragrahvi lg 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel

ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400

ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitistele

ja ladustatud materjalidele ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt

kasutamiskõlblikus seisukorras.

5.15 Servituutide seadmise vajadus ja seadusjärgsed kitsendused

Krunt 1:

1. 11245 Kiisa-Kohila tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast. Tee kaitsevööndis on tee

omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikke;

2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m;

3. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks;

4. Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25m kaldast;

5. Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m kaldast;

6. Kuivendusdrenaaž;

7. Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd (12m).

Krunt 2:

1. 11245 Kiisa-Kohila tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast. Tee kaitsevööndis on tee

omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikke;

2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m;

3. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks;

4. Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25m kaldast;

5. Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m kaldast;

3. Veetorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 4m;

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

28/64

4. Veetorustiku servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses krunt nr 1 ja nr 3 kasuks;

5. Puurkaevu hooldusala R=10m;

6. Puurkaevu kasutamise servituut krunt nr 1 ja nr 3 kasuks;

7. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja ja krunt nr 1

kasuks;

8. Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd (12m).

Krunt 3

1. 11245 Kiisa-Kohila tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast. Tee kaitsevööndis on tee

omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ja rajada istandikke.

2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m.

3. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks.

4. Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25m kaldast.

5. Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m kaldast.

7. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja ja krunt nr 1 ning

2 kasuks.

8. Juurdepääsu servituudi vajadusega ala Sinika kü omaniku kasuks (7m laiuselt alates Sinika kü ja

pos 3 (Tirtsu) vahelisest piirist.)

9. Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd (12m).

5.16 Radoon

Moodustatavatel kruntidel on soovitav viia läbi radooniuuring, hoonete projekteerimisele lähtuda

Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ nõuetest.

5.17 Jäätmekäitlus

Igal krundil peab olema lahendatud olmejäätmete nõuetekohane sorteerimine ja nende

kogumiskoht, st jäätmekonteinerite asukoht. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

5.18 Rohevõrgustik

Tirtsu katastriüksuse läänepoolse piiri lähedal ja sealt edasi lääne poole on Rapla maakonna

planeeringuga tehtud ettepanek rohevõrgustiku paiknemiseks (vt joon 6). Algatamise ajal kehtinud

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

29/64

Kohila valla üldplaneeringu 2006 a. alusel asub Tirtsu katastriüksus rohevõrgustiku alal. Hetkel

kehtiva üldplaneeringu alusel jääb katastriüksus rohevõrgustiku servaalale. Tirtsu katastriüksuseni

laieneb planeeritav rohevõrgustiku ettepaneku ala ꟷ rohekoridor

Kohila valla üldplaneeringus 2006 a. punktis 1.3 on öeldud: "Ehitusalade valik peab lähtuma

rohelisest võrgustikust ega tohi ohtu seada võrgustiku tugialade/koridoride terviklikust või nende

toimimist." ja "Esitatud suunad on soovituslikud ning neid on võimalik ellu viia alles läbi üld- ja

detailplaneeringute.“

Detailplaneeringu alast Kohila alevi poole (Masti külas) on "kaasajal välja kujunemas ridaküla motiiv"

ja Tirtsu katastriüksus asub suurema asula (ehk Masti küla piiril). Üldplaneeringu alusel ei ole Tirtsu

kinnistu tiheasustusalal ja ilma otsese juhtotstarbeta. Algatamise ajal kehtinud üldplaneeringu

Joonis 6. Rohevõrgustiku paiknemine Kohila valla üldplaneeringust (2006 a.)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

30/64

kohaselt oli tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga. Üldplaneeringud ei sätesta, et rohevõrgustikus

ei tohi sellist katastriüksust jagada ega sinna elamuid ehitada.

2006 a. üldplaneering ei sätesta ehitustingimusi üldplaneeringus elamumaa juhtotstarbega

hajaasustusalal. Selles üldplaneeringus (lk 45-46) on kirjas järgmist:

"Hajaasustusalad“ on ehituspõhimõtetelt järgmised:

- alad, kuhu on koondunud vaadeldava piirkonna olemasolevad majapidamised (nn külakeskused:

Rabivere, Pihali jt). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva

elamukrundi suurus on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva

elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, kus on olemas ajalooliselt väljakujunenud või kaasajal väljakujunemas ridaküla motiiv.

Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva elamukrundi suurus

on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, mis on vaadeldavad kui olemasoleva külakeskuse äärealad (näiteks Angerja ja Pahkla

keskuse põhjaosa). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva

elamukrundi suurus on 0,5ha;“

Uue Üldplaneeringu alusel jääb Tirtsu katastriüksus rohevõrgustiku servaalale. Tirtsu kinnistut riivab

üldplaneeringu kohane planeeritav rohevõrgustiku ettepanek ehk planeeritav rohekoridor.

Rohekoridor on oma olemuselt tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda

erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe. Üldplaneering sätstab,

et arendustegevuste lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda rohekoridori

eesmärgist – tagada rohevõrgustiku sidusus. Planeeritud tegevused ei lõika läbi rohevõrgustikku

ega takista selle toimimist.

5.19 Planeeritud tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud

Pinnas, muld

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Loodusvaradest on

oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse

haljastuseks. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb

alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju pinnasele, mullale, sest ehitiste alust

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

31/64

maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks. Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva

eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas

plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on

peamiselt planeeringualal.

Detailplaneeringu alal on aga olnud juba varemalt inimese poolt mõjutatud (varasem

põllumajanduslik maakasutus- rohumaa). Täna olemasoleva info põhjal pole alust eeldada, et

kavandatav tegevus mõjutaks pinnast oluliselt negatiivsemalt.

Maavarad.

Maardlaid, maavaravarusid alal ega selle läheduses ei ole registreeritud. Lähim maavara (turvas)

Rabivere tootmisala Hagudi maardlas (maardla kood MRD0000089) jääb detailplaneeringu alast edela-

lõunasuunal ca 3,7km kaugusele. Riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele

kavandatav tegevus kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda.

Mets ja teised looduslikud kooslused

Detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine

looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Lähim kaitsealune objekt Saunaküla

maastikukaitseala (reg.nr KL01000663) jääb detailplaneeringu alast ca 1,4 km kaugusele loodesse.

Samuti pole registreeritud vääriselupaiku, KAH alasid. Seega mõju neile puudub. Naabruses

paiknevale metsale võib mõningane mõju kaasneda inimeste liikumisest metsas (rekreatsiooniala).

Kuid sellise mõju suurus ja ulatus ei ole täna teada. Eeldatavalt ei saa see piirkonda suhteliselt

väikese arvu elanike lisandumise tõttu olla oluliselt negatiivne. Seega- kavandatav tegevus

eeldatavalt naabruses asuvale metsale otsest olulist negatiivset mõju ei avalda. Planeeringualal

olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna

muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt

olemasolevad kooslused ꟷ taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb

inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas

kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele kooslustele eksisteerimisvõimaluse.

Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba inimese poolt olnud kasutuses,

võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi

seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste

muutmine ja katastriüksuse hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja

pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja

taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluliselt negatiivne. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

32/64

suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus

pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Mõningal määral võib tegevuse tulemusena häiritud olla mõnede loomaliikide vaba liikumine. Kuna

krundid on suured ja õueala võib piirata vaid kuni 3000 m2 ulatuses, siis jääb vaba ala loomadele

liikumiseks. Lähtudes maastikust (sh kraavist, ojast) jääb loomade liikumine põhiliselt Tirtsu

katastriüksusest lääne ja põhja poole. Eeldatavalt ei ole tegevustega kaasneda võiv negatiivne mõju

oluline.

Põhjavesi.

Üheks loodusvaraks, mida ehitiste kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Täna olemasoleva info

põhjal võib öelda, et olmevee vajadus ei ole eeldatavalt selline, mis nõuaks vee-erikasutusluba (ei

ületa 10m3/d). Eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus (suhteliselt väikese mahu tõttu) olulist

negatiivset mõju valla põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas

põhjavee reostust teada ei ole.

Pinnavesi.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse

pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad sademevee

kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused

ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja

masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Kui sademevett

planeeritakse juhtida suublasse, peavad olema tagatud Vabariigi valitsuse „Reovee puhastamise

ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee

reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” kehtestatud nõuded.

Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju oluliselt negatiivne.

Detailplaneeringu ala asub maaparandussüsteemil. Juhul kui ehitustegevuse käigus lõhutakse

olemasolevat kuivendusvõrku, tuleb see taastada või projekteerida ja välja ehitada selliselt, et

naaberaladel (katastriüksustel) oleks kuivendussüsteemi töö tagatud. Eelpool nimetatud tingimuste

tagamisel ei ole tegevusega kaasnev mõju oluliselt negatiivne.

Reovesi.

Juhul kui reovee ärajuhtimisel ja käitlemisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ole

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

33/64

hoone(te) kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele)

oluliselt negatiivne.

Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted.

Täna pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks olulist negatiivset mõju vallas töötavatele

ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike positiivne sotsiaalne mõju võimalike elanike (potensiaalne

tööjõud) lisandumisega. Täpset mõju pole teada. Kuna detailplaneeringu naaberkatastriüksustel ei

ole tootmis- ja äriettevõtteid, siis eeldatavalt nad planeeritud tegevust negatiivselt ei mõjuta.

Jäätmed.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal,

osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse

käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete

käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast. Kui

jäätmete käitlemisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ületa jäätmetest tekkinud

mõju piirkonna keskkonnataluvust. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga

hõlmatud alas. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud

keskkonnahäiringuid.

Müra, õhusaaste, vibratsioon.

Kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses

paikneval teel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib

põhiliselt päevasel ajal. Hoonete kasutamisel tekkiv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada,

kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju on peamiselt

planeeringualale ja lähinaabritele. Detailplaneeringuala realiseerumisel lisanduvad kolme krundi

elanike autod, mis võrreldes olemasoleva liikluskoormusega ei tõsta piirkonna liikluskoormust oluli-

selt, st suurusjärgus, mis põhjustaks olulist liiklusmüra taseme tõusu.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri

2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ lisas 1. Välisõhus leviva müra normtasemed on müra piirväärtus – suurim

lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonna-häiringut ja mille ületamisel tuleb

rakendada müra vähendamise abinõusid ja müra siht-väärtus – suurim lubatud müratase uute

planeeringutega aladel. Antud elamu jääb II kategooria alale. Elamu maa-alal on kehtestatud

liiklusmüra piirväärtuseks elamu teepoolsel küljel päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 60 dB. Käesolevas

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

34/64

detailplaneeringus kavandatud elamute ja nende abihoonete projekteerimisel ning rajamisel tuleb

arvestada eelpool nimetatud määrusega ja uues üldplaneeringus toodud nõuetega.

Kui elamuid ei rajata teekaitse vööndisse, siis tänase liiklussageduse juures ei ole teelt lähtuv müra

oluliselt negatiivne. Kui edaspidi liikluskoormus suureneb ja müra ületab eluhoone maanteepoolsel

küljel õigusaktidega kehtestatud väärtusi, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks ning

leevendusmeetmete rakendamiseks (näiteks projekteerimisel ja ehitamisel). Kooskõlastatult

Transpordiametiga võib tee poole rajada krundile näiteks kuni 2m kõrguse piirdeaia (müratõkke).

Detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks võivad olla alale rajatavate

hoonetega seotud tehnoseadmed, nt ventilatsioonagregaadi välisosa vms. Seadmete valikul

(projekteerimisel) tuleb arvestada õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Eeldatavalt ei ole mõju siis

oluliselt negatiivne.

Teelt lähtuva õhusaaste vähendamiseks võib elamust tee poole rajada heki või puude-põõsarinde.

Lühiajaliselt võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd).

Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal

määral võib siiski ehitustööd lühiajaliselt häirida lähedal elavaid inimesi. Hoonete ja taristu

kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kui ehitiste kasutamisel lähtutakse

kehtivatest õigusaktidest, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra,

õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet

ületavaks.

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud riigiteelt lähtuvatest liiklusest

põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustust nimetatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks

Energiakasutus.

Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse

(põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe.

Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja võidakse kasutada ka muid kütuseid, süsteeme.

Täpsed mahud, vajadus pole täna teada. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud

kütuse säästlikust kasutamisest. Olemasoleva info põhjal ei saa eeldada, et kütuse kasutuse mõju

keskkonnale oleks oluliselt negatiivne. Võimalik on kasutada koos erinevaid suhteliselt

keskkonnasõbralikke küttelahendusi (näit. maaküte, päikesepaneelid jne).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

35/64

Sõltuvalt hoonete kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid see ei ole

suhteliselt väikeste koguste tõttu oluliselt negatiivne. Keskkonda võimalikult vähe negatiivselt

mõjutava küttesüsteemi valiku puhul ei ole keskkonnamõju oluliselt negatiivne.

Mõningast valgusreostust tekib ala valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada

valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel ega läheduses asuvaid teisi

elanikke. Soovitav on kasutada nn tarku lahendusi, liikumisandurit jms, millega saab hoida kokku

ka elektrienergiat. Valgustust ei tohi suunata alt üles, st taeva poole.

Ehitamisel kasutatavad materjalid.

Ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms)

tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on

eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline.

Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on

määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva

CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes

ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed

marginaalseteks. Tuleb vältida autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Arvestades

mahte, võib antud mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks.

Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid ning pärandkultuuri

objektid.

Alal ega selle vahetus naabruses ei paikne ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid

ja/või kaitsealused objekte ning pärandkultuuriobjekte. Lähim arheoloogiamälestis (Kultusekivi

reg.nr 12050) jääb Tirtsu katastriüksusest ca 0,6 km kaugusele loodesse. Eeldatavalt kavandatava

tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju kauguse tõttu eelpool nimetatud objektidele ei

kaasne.

Järeldused.

Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele

keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna

väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena

eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate teenuste

tarbijate arv. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral majandusele positiivne.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

36/64

Kavandatud tegevuse ellu rakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole

teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid.

Alale on lubatud tegevused, millega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.

Kavandatavale tegevusele logistiliselt optimaalse lahenduse ja piisavate leevendusmeetmete

kasutamisel ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju.

5.20 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste

ennetamiste võimalus

Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on nõrgalt

kaitstud või kaitsmata. Mõju ulatus ei ole ette teada.

Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või

pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest.

Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) olulist negatiivset mõju ei ole ette näha.

Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse sattumine

pinnasele ja sealt vette).

Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse

ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahju. Mõju ulatust pole ette teada.

Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Suureneb mõningal määral

piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja veotranspordist tingitud õhusaaste. Jäätmete

nõuetekohasel (vastavalt kehtivatele õigusaktidele) käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju

puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha.

Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse

ja seega ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju.

Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja

õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha.

Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena

reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus,

veereostus, tulekahjud jne). Mõju suurust ja ulatust ei ole ette võimalik teada.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

37/64

Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale

loodusobjektile: lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest,

ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava

tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

Lähtudes keskkonnaregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses

looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid

asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud

tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.

Kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist

negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse

õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Tänase liikluskoormuse juures ei ole teelt lähtuv müra sihtväärtusi ületav. Edaspidi võimalike

negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb elamute projekteerimisel müra võimaliku mõju

suurenemisega arvestada.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse

detailplaneeringus esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

5.21 Rohevõrgustik ja planeeritud tegevused

Algatamiskorralduse aegses Kohila valla üldplaneeringu 2006 a. punktis 1.3 on öeldud: "Ehitusalade

valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust ega tohi ohtu seada võrgustiku tugialade/koridoride

terviklikust või nende toimimist." ja "Esitatud suunad on soovituslikud ning neid on võimalik ellu viia

alles läbi üld- ja detailplaneeringute." Tirtsu katastriüksus asub üldplaneeringust lähtuvalt

hajaasustusalal. Üldplaneeringus 2006 a. (lk 45-46) on kirjas järgmist:

"Hajaasustusalad on ehituspõhimõtetelt järgmised:

- alad, kuhu on koondunud vaadeldava piirkonna olemasolevad majapidamised (nn

külakeskused: Rabivere, Pihali jt). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva

krundi jagamisel tekkiva elamukrundi suurus on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras

vähendada olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud

suurust;

- alad, kus on olemas ajalooliselt väljakujunenud või kaasajal väljakujunemas rida-küla motiiv.

Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva elamukrundi

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

38/64

suurus on 0,5ha. Piirkonnas võib põhjendatud korras vähendada olemasoleva elamumaa

sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud suurust;

- alad, mis on vaadeldavad kui olemasoleva külakeskuse äärealad (näiteks Angerja ja Pahkla

keskuse põhjaosa). Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel

tekkiva elamukrundi suurus on 0,5ha;“

Menetletava detailplaneeringu ala puhul on "kaasajal välja kujunemas ridaküla motiiv" ja see

katastriüksus asub suurema asula (ehk Kohila alevi lähedal ja Masti küla) piiril. Üldplaneeringu alusel

on see elamumaa ja kehtiv üldplaneering ei sätesta, et seda ala rohevõrgustikus ei tohi jagada ega

sinna elamuid ehitada.

Kehtivas Kohila valla üldplaneeringus (2024 a) on muudetud rohevõrgustiku ala. Seletuskirjas on

viide, et Kohila valla üldplaneeringus on rohevõrgustiku ala määratlemisel lähtutud Rapla maakonna

planeeringus toodust. Maakonna planeering on aga toodud mõõtkavas, mille alusel võib välja

lugeda, et rohevõrgustiku piir ulatub Tirtsu katastriüksuseni (vt joon. 7 Väljavõte

maakonnaplaneeringust), kuid ei kata seda. Samas tuleb märkida, et maakonna planeering on küll

ülemuslik planeerimisdokument ja annab põhimõtted, aga ei sea kitsendusi. Kitsendused

täpsustatakse valla üldplaneeringuga.

Joonis 7. Väljavõte maakonnaplaneeringust (Loodus-ja-kultuuriväärtused.) Allikas: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/rapla-maakonnaplaneering-2030/

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

39/64

Kehtivas Kohila valla üldplaneeringus on maakonna planeeringus näidatud rohevõrgustiku piiri

mõnevõrra laiendatud ja soovitakse seda viia Tirtsu katastriüksusele. Uue üldplaneeringu

seletuskirjas on toodud järgmist:

- Rohekoridorid ꟷ tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel liikidel

ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe;

- Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed

üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua

efekti.

Uue üldplaneeringuga on Rapla maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustikku täpsustatud,

arvestades muuhulgas varem kehtinud üldplaneeringus määratletud rohevõrgustikku ning selle

rakendamisest tingitud vajadusi. Põhjalikum metoodika on antud rohevõrgustiku analüüsis, mis on

planeeringu lisades: Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist.

Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud

juhul, kui tarastamine on vajalik tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Veekogude ääres

nn sinivõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega.

Kohila valla rohevõrgustik on algselt määratletud Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+

on täpsustatud teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire ja tingimusi, lähtudes nii

maakonna arengusuundumustest kui rohevõrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadustest.

Ülplaneeringu käigus täpsustati rohelise võrgustiku kasutustingimusi, võttes aluseks Rapla

maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud tingimused. Üldplaneeringuga kehtestatakse tingimused

rohevõrgustiku aladel, millest tuleb juhinduda edasiste arenduste ja tegevuse kavandamisel.

Tingimused on piisavad rohevõrgustiku alade säilimise ja võrgustiku toimimise tagamiseks ning

täiendavaid meetmeid ei ole tarvis rakendada.

Lähtuvalt eelpool toodud soovitustest ja nõuetest, ei ole menetletav Tirtsu detailplaneering vastuolus

kehtiva Kohila valla üldplaneeringuga ega maakonna planeeringuga.

Tirtsu katastriüksuse põhjapoolsest piirist on järgmiste elamuteni, mis asuvad detailplaneeringu alast

põhjapool, ca 700m elamutest vaba, rohevööndi koridori maad. Selline elamute vaba ala on

kooskõlas ka maakonnaplaneeringu KSHA-s toodud soovitustega ja tagab nii väikeste kui ka suurte

loomade liikumisvõimalused. Tegemist on nii põllu kui ka metsamaaga. Aladel on kohati puude ja

põõsaste grupid, mis liigendavad maastikku ja loovad ka suurematele ulukitele turvatunnet. Tirtsu

detailplaneeringu põhjapoolsel osal, rohekoridori servaalale (õueala sinna ette ei nähta) jääb vaba

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

40/64

ruumi liikumiseks nii väiksematele kui ka suurematele loomadele. Sellele alale võib maaomanik

soovi korral rajada täiendavaid põõsa- ja puudegruppe. See ala on soovitav jätta niitmata või niita

seda augustis, kui enamus taimi on juba õitsenud ja viljunud. Nii saab tagatud rohekoridori parem

toimimine.

5.22 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Lähtuvalt Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja

Arhitektuur. Osa 1:Linnaplaneerimine“.

Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi ehitatud

keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud kuritegevuse

ennetamise standardiga.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

- tuleb tagada hea nähtavus, jälgitavus (videovalve) ja valgustatus hoonete vahel ja teedel, et

vähendada sissemurdmiste ja vandaalitsemiste riski;

- tuleb rajada konkreetne juurdepääs, vältida tagumiste juurdepääsude rajamist, eristada

selgelt avalikud ja privaatsed alad;

- eraautode parkimine vahetult elamu ees või garaažis vähendab autodega seotud kuritegude

riski;

- ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate

ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

- kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

- tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.

6 Kohila valla uus üldplaneering

Kohila valla uus üldplaneering on kehtestatud Kohila vallavolikogu 27.11.2024 otsusega nr 40.

Sellest üldplaneeringust on välja toodud peatükid, mis seonduvad Tirtsu detailplaneeringu

tegevustega ja piirkonnaga.

Kohila valla visioon ja arengueesmärgid (ptk.1.1)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

41/64

Käesolev detailplaneering on kooskõlas uue üldplaneeringu arengu eesmärkidega. Kohila valla

ruumilise arengu eesmärgid on:

- Kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna eelduste loomine;

- Kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasolu tagamine ning säilitamine;

- Esteetilise miljöö arengu tagamine;

- Keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste soodustamine, eelistades olemasoleva

hoonestatud keskkonna mõõdukat laiendamist või tihendamist;

- Varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekam kasutamine;

- Heade transpordiühenduste loomine naabervaldade ning pealinnapiirkonnaga.

Ruumilise arengu eesmärkide elluviimiseks on üldplaneeringus: • Elamualade planeerimisel

arvestatud Kohila valla arengukavaga; • Elamualade planeerimisel arvestatud lasteaedade ja

põhikoolide kavandamisega, et näha ette võimalikud asukohad tulenevalt elanike arvust; •

Täpsustatud Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud tihedalt asustatud alade piire ja

keskuste võrgustikku; • Täpsustatud elamualade teenindamisega ettenähtud laste mänguväljakute

ja haljasalade paiknemist, suhet planeeritud elamumaadesse ning sidumist kergliiklusteede

võrgustikuga; • Kavandatud suuremad puhke- ja virgestusalad, mis ühendavad erinevaid piirkondi.

Puhke ja virgestusalad on kavandatud asutustatud aladel; • Analüüsitud olemasolevate äri- ja

tootmisalade paiknemist ja ulatust, vajadusel ette nähtud tootmisalade laienemine või uute

tootmisalade kavandamine; • Võimalusel eraldatud tootmisalad elamualadest puhveraladega.

Määratud ehitustingimused piirkondade kaupa. Hoonestuse- ja ehitustingimuste määramisel

olemasolevates külakeskustes analüüsitud külade väljakujunenud hoonestuslaadi ja peetud

oluliseks olemasolevate väärtuste säilitamist. Miljööväärtuslikes külades arvestatud väljakujunenud

krundi suuruse, hoonestuslaadi ja maakasutusega; • Analüüsitud olemasolevaid ja potentsiaalseid

miljööväärtuslikke alasid, seatud nende säilimiseks vajalikud tingimused. Määratud ajaloolise

väärusega maastikumustrid ja vaatekoridorid; • Täpsustatud rohevõrgustiku piire, arvestades

väljakujunenud olukorraga ja menetluses olevate või kehtestatud detailplaneeringutega; •

Täpsustatud planeeritavate jalg- ja jalgrattateede vajadust ja paiknemist; • Määratud avaliku

kasutusega teed, sh avaliku kasutusega erateed;

Asustus ja keskused (ptk.1.2)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

42/64

Kohila valla üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud Rapla maakonnaplaneeringu järgne

keskuste hierarhia ning määratud lisaks väikekeskus ja koostoimivad keskused, mis täiendavalt

toetavad Kohila valla pikaajalise arengu eesmärke. Üldplaneeringu raames on keskuste võrgustiku

määramisel täiendavalt lähtutud elamute (rahvastiku arv ja eluhoonete tihedus), ettevõtete ning

tehnilise taristu paiknemisest. Maakonnaplaneeringu keskuste võrgustik lähtub ennekõike teenuste

kättesaadavusest. Üldplaneering suunab keskuste arengut läbi maakasutuse mitmekesisuse ja

kompaktsuse ning taristu. Teenuste ja töökohtade kättesaadavust suunatakse läbi elamumaa

kõrvalotstarvete ja tootmis- ja ärimaa osakaalu. Keskuste võrgustikku on täiendatud ja lisatud on

väikekeskuste tasand. Üldplaneeringu jaoks on olulised asustuse koondumiskohad, sest seal

paikneb tihedam hoonestus ja üldjuhul on olemas ühine tehniline taristu. Samuti on määratud

keskused, mis lähestikku paiknedes toimivad ühtse arengupiirkonnana. Asustuse ja keskuste

suunamise tingimused on käsitletud üldplaneeringu maakasutuse jm valdkondliku teema

peatükkides“.

Asustuse arengusuunad (ptk.1.3)

Kohila vallas ei saa rääkida olulisest arendussurvest, kuid nõudlus uute eluruumide järele on olemas.

Asustuse arengu suunamisel on peamiseks märksõnaks „tihendamine“, ennekõike Kohila alevis ja

selle lähiümbruses ning aastaringseks elamiseks ümberkujunenud endistes aiandusühistutes –

Aespas ja Viliveres. Tarbijate harjumused globaalselt ja sh Eestis on muutumas. Järjest rohkem

väärtustatakse kohaliku tasandi teenuste kasutamist ja nende läheduses ehk teeninduspiirkonnas

elamist, mis võimaldab keskkonnasäästlikumat eluviisi. Seoses sellega tuleb elamuarendus Kohila

vallas suunata väljakujunenud kompaktse asustusega piirkondadesse. Esiteks aitab see vähendada

taristu mahajäämuse riski, kuna elanike suurem tihedus võimaldab taristuobjektide efektiivsemat

kasutamist vähemates asukohtades. Teiseks toetab selline arendustegevus väljakujunenud kohaliku

tasandi keskuste tugevdamist, kuna suureneb väikeäride kliendibaas. Mida rohkem erinevaid

teenuseid ja kaupu on võimalik tarbida tingliku jalutuskäigu raadiuses, seda rohkem inimesi otsustab

kohaliku tarbimise kasuks. Läbi selle kasvab ka avaliku ruumi kasutajate arv ja mõnevõrra väheneb

ka liikluskoormuse kasv Kohila valla ja Tallinna linna vahel. See õigustab tulevikus suuremaid

investeeringuid avalikku ruumi ja aitab oluliselt kaasa valla ruumilise keskkonna kvaliteedi

paranemisele. Väljaspool tiheda hoonestusega alasid on eesmärgiks hajaasustusele iseloomuliku

ruumi säilitamine ning teenuste tarbimise kättesaadavamaks tegemine keskustes (ennekõike Kohila

alevis), sh läbi ühistranspordi ja jalg- ja jalgrattateede ühenduste parendamise.“

Loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamine ja arengueesmärgid (ptk.1.6.)

Loodus- ja kultuurikeskkonna säilimine ja väärtustamine on kaalutluse aluseks kõikide

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

43/64

arendusotsuste tegemisel. See aitab luua head elukeskkonda, mis omakorda tähendab Kohila valla

elanike arvu säilitamist ning mõõdukat kasvu. Samuti on väärtuslik loodus- ja kultuurikeskkond

aluseks puhkemajanduse arengule. Valla keskseks väärtuseks on Keila jõgi, selle kallastel asuvad

mitmed mõisakompleksid ning -pargid. Mitmekülgsust loovad maastiku- ja looduskaitsealad. Lisaks

mitmetele mõisakompleksidele ja neid ümbritsevatele parkidele, väärtustatakse ja kavandatakse

Kohila alevis endise Paberivabriku territooriumile mitmekesist kultuuri-, avalike teenuste ning

äripiirkonda. See ühendatakse alevi siseselt liigendatud jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga piki

endist raudteetammi Tallinn-Rapla-Viljandi raudteepeatusega, perspektiivse jõepromenaadiga ning

Tööstuse tänava kaudu Kapa männikuga, et tekiks hästi seotud, haljastatud ja atraktiivne avalik

ruum läbivalt kogu alevis. Looduskeskkonna eripära säilimine kultuuriväärtuste kõrval aitab kaasa

nii ökoloogilise kui ka kultuurilise keskkonna säilimisele ning Kohila valla väärtuste - kaunis

looduskeskkond ning ajalooline hoonestus – esiletoomisele.

Maakasutus- ja ehitustingimused (ptk.2)

Maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike

varem koostatud üldplaneeringut ja Vilivere arenguala osaüldplaneeringut (vastu võetud 17.

detsember 2013 nr 51) ning nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist vajavaid

põhimõtteid. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste määramisel on rõhk paindlikkusel – üldjuhul

tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud, katastriüksuste suurused), antud

üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja piirangutest. Maakasutuse puhul on

üldplaneeringu lisana esitatud juhtotstarvete ja sihtotstarvete seoste tabel, mis ilmestab

juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud üldplaneeringus toodud

juhtotstarvete puhul. See on vajalik üldplaneeringu eluea vältel vajaliku paindlikkuse tagamiseks, et

vähendada halduskoormust, ebavajalike detailplaneeringute koostamist ning piirkondade

mitmekesistamise suurendamist. Maakasutuse kavandamisel on kohalikul omavalitsusel lai

kaalutlusruum – tegevuste kavandamisel tuleb hinnata iga tegevuse sobivust kavandatud asukohta,

arvestades väljakujunenud hoonestust, piirkonnas kehtivaid väärtuseid ja piiranguid ning kultuurilise

keskkonna säilimise vajadust. Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve on

üldplaneeringus määratud, tuleb ala arendamisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse

juhtotstarbest, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest

ja kehtivatest piirangutest (sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga

määratud, tuleb omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (nt läbi detailplaneeringu,

projekteerimistingimuste või omavalitsuse üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus seatud

tingimustest, alal väljakujunenud ehitusja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas,

piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

44/64

piirangutest. Ehitustingimuste määramisel on seatud üldised ehitustingimused, mis kehtivad nii tihe-

kui ka hajaasustusaladel, eraldi ehitustingimused tihe- ja hajaasustusele ning piirkondlikud

ehitustingimused, mis kehtivad konkreetsetes asulates või üldplaneeringuga määratud piirkondades

(vt ptk 2.4.). Vilivere külas on koostatud ja valdavas osas menetluse läbinud (vastu võetud 17.

detsember 2013 nr 51) Vilivere arenguala osaüldplaneering (algatatud 27.detsember 2006 nr 116),

millega määratud maakasutus- ja ehitustingimustega on arvestatud Kohila valla üldplaneeringus.

Vilivere arenguala põhjaosa on kavandatud tiheasustusalana, mis koos Vilivere küla

tiheasustusalaga moodustab ruumiliselt koostoimiva hoonestuspiirkonna. Väljaspool tiheasustusala

on määratud metsamassiividega vahelduvad ehituspiirkonnad, mis säilitavad piirkonnale omase

looduskeskkonna ja külamiljöö. Looduslike alade säilitamine hoonestusalade vahel toetab

maapiirkondadele omase hajusa asustuse teket.

Üldised tingimused

Uue hoone kavandamisel peab arvestama selle asukohast tulenevate väärtuste ja piirangute, lähiala

planeeringute ja projektidega ning see peab moodustama ruumilise terviklahenduse nii kavandataval

alal kui ka piirkonnas laiemalt; • Uue hoone asukoha kavandamisel tuleb lähtuda aja jooksul välja

kujunenud asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist ning olemasolevast ehitusjoonest, kui see on

säilinud või tajutav; • Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede

paiknemist. Katastriüksuste moodustamisel võimalusel vältida pikki ja kitsaid või teravnurkadega

katastriüksusi; • Juurdepääs avalikult teelt peab olema tõendatud ehitusõiguse taotlemisel; … •

Sõidutee äärde arenduse kavandamisel tuleb tagada turvalised, mugavad ja loogilised

teeületusvõimalused ning ristumised maantee ning raudteega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat

mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning tagatud oleks liikumise ohutus; • Viie või enama üksikelamu

või vähemalt 10 korteri või elamuühikuga uue korterelamu (sh ridaelamu) kavandamisel peab 10%

detailplaneeringu alast kavandama avalikult kasutatavaks, nt avaliku haljasala, ühiskondliku hoone

vms kavandamiseks. Avaliku kasutusega ala sisse ei arvestata eraldi kruntidena moodustatudteid,

tänavaid, jalg- ja jalgrattateid või tehnorajatiste kavandamiseks ette nähtud maa-ala; •

Kõrghaljastusega elamukruntidel tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitada väljaspool

detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala või olemasolevat õueala vähemalt 70 % ulatuses,

kuid sealjuures võib läbi viia valik- ja hooldusraiet. Kõrghaljastusega aladel detailplaneeringu

koostamisel või projekteerimistingimuste taotlemisel on vallavalitsusel õigus nõuda dendroloogilise

hinnangu koostamist; • Üleminekualadel, so tiheasustusaladega külgnevatel hajaasustatud aladel,

tuleb maakasutus ja ehitustegevus kavandada selliselt, et ei tekiks tiheasustusalade laialivalgumist.

Säilitada tuleb hajaasustusele iseloomulikud elemendid, sh haljastusnõuded. Katastriüksuse suurus

on üldjuhul minimaalselt 0,5 ha, kuid selle täpsel määramisel tuleb arvestada üleminekualale omast

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

45/64

katastriüksuste struktuuri, suurust ja ehitusõigust. Üleminek tiheasustusalalt hajaasustusalale peab

olema sujuv ja põhjendatud; • Uue hoone ehitamisel, olemasoleva hoone

laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse

keskkonda. Järgida tuleb juba välja kujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi,

sh ehitusmahtusid; • Tehniline taristu (teed, elektriliinid jms) peab olema kavandatud võimalikult

maakasutust säästvalt (nt koridoride ühildamine) ning vältima piirkonna ilme olulist muutmist. Uute

arendusalade kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest

sh olemasolevate võrkudega ühendamise võimalustest ja arvestamist olemasolevate

põhjaveevarudega; • Liiklusohutuse tagamiseks ning teede jm taristu hoolduseks vajaliku ruumi

säilitamiseks võib piirdeaedu (sh hekid/puud) rajada kohalike teede katte servast minimaalselt 2

meetri kaugusele ja kraavide servast minimaalselt 1 meetri kaugusele. Asulaväliste kohalike teede

äärde uute kraavide rajamise vajadusel võib piirdeaedu kavandada sellest minimaalselt 5 m

kaugusele; Uue, mitut elamumaad hõlmava ala arendamisel (kas läbi detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste) tuleb eelistada ühtse veevarustussüsteemi rajamist; • Kinnisasja omanik

peab taluma oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva eesvoolu ehitamist ja selle paiknemist seal,

kus teise kinnisasja koosseisu kuuluvat maad ei ole ilma eesvooluta võimalik sihipäraselt kasutada

või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemäära kulutusi. Samuti ei tohi kinnisasja omanik

tema kinnisasjal paiknevaid kraave, mis on kunagi kavandatud, likvideerida või kahjustada ning

kinnistul olevad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt nende kahjustamisel taastada, korras hoida,

need puhastada ja eemaldada võsa; • Normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel, mis

asuvad kõrge radooniriskiga ala naabruses (Rabivere ja Mälivere külades) tuleb teha detailsemad

radooniriski uuringud enne elamu, olme- ja teise samaotstarbelise hoone projekteerimist ning

vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Samuti on nendel aladel soovitav kontrollida

radoonitaset olemasolevas hoones ja vajadusel rakendada asjakohaseid radoonikaitse meetmeid.

Uues üldplaneeringus on toodud tingimused hajaasustusala osas (ptk.2.2)

Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid.

Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt

paiknevate hoonetega. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid

määratud, va tihedamates külakeskustes või teistes, omavalitsuse poolt elamuarenduseks sobivaks

määratud arengualadel. Perspektiivis on võimalik kavandada erinevaid kõrvalotstarbeid

hajaasustusalale vastavalt juhtotstarbega ette nähtud tingimustele (ptk 2.5) ning asukohast

tulenevatele kohaspetsiifilistele keskkonnatingimustele, sh väljakujunenud asustusstruktuurile,

üldistele ehitustingimustele (ptk 2) ning asustuse arengusuundadele (ptk 1).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

46/64

Tingimused hajaasustusalal • Hajaasustusalal toimub hoonete kavandamine valdavalt

projekteerimistingimuste alusel, mis järgivad üldplaneeringuga kavandatud ehitustingimusi; • Uue

katastriüksuse moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste struktuuriga, sh

nende suurusega. Moodustatavale katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs avalikult teelt;

• Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Mastaapselt erineva ehitisealuse

pinnaga hoonete puhul tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust; • Maakorralduslike

tegevuste ning ehitusõiguse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud külatüübile (ridaküla) ja

külakeskusele (nt Pihali, Pahkla, Rabivere) omast iseloomu ning struktuuri s.o hoonestust,

põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist; •

Minimaalseks ehitusõigust võimaldavaks katastriüksuseks on hajaasustuses üldjuhul 1 ha (va

arengualadel) . • Põhihoonete vaheline kaugus hajaasustuses peab olema minimaalselt 100 m. Kui

hoonete vahelise kauguse miinimumnõue ei ole täidetav, on vallavalitsusel võimalus kasutada

kaalutlusõigust ja lubada põhihoonete vahelise kauguse miinimumnõuet vähendada tingimusel, et

ehitusõigust võimaldav katastriüksus on suurem kui 2 ha; • Väljakujunenud külakeskuses või selle

äärealal on olemasolevate hoonete vahele võimalik väljakujunenud katastriüksuste struktuuri ja

suurusi arvestades uut hoonet kavandada ka juhul, kui ei ole täidetud tingimused katastriüksuse

miinimumsuurus 1 ha ja/või õueala kaugus 100 meetrit; • Vilivere arengualal väljaspool

ehituspiirkondi on lubatud rajada vaid kuni kahekorruselisi pere- ja paariselamuid; • Ridaküla

kujunemisel on vähim krundi suurus 5000 m2 , mida võib põhjendatud vajadusel vähendada; • Ühele

katastriüksusele võib ehitada kuni 2 eluhoonet (üksikelamut), eluhoonet ümbritseva õueala

suurusega kuni 3000 m2 , kui teised hajaasustusse ehitamise tingimused on täidetud. Mõlema

eluhooned peavad paiknema lähestikku ja nende õuealad moodustama ühtse õueala ning mõlemale

eluhoonele peab olema tagatud juurdepääs avalikult teelt. Antud erisus rakendub ajalooliselt

hoonestatud katastriüksustele; • Uute elamute, ühiskondlike hoonete, tervishoiuasutuste, laste- ja

õppeasutuste ning rekreatiivsete tegevuste kavandamine riigimaantee ja raudtee kaitsevööndisse

on keelatud; • Uute müratundlike hoonete rajamisel suure liikluskoormusega riigimaanteele või

kavandatavale raudteele lähemale kui 200 m on vajalik mürahindamise läbiviimine ja vajadusel

täiendavate meetmete rakendamine; • Vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigiteed ja

riigitee erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks; • Vältida hoonete

rajamist kitsa ribana piki põhimaanteed juhul, kui olemasolevad mahasõidud puuduvad. Erisused on

lubatud juhtudel ja asukohtades, kus väljakujunenud külatüüp või hoonestuse struktuur seda toetab;

• Ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal kasutada juurdepääsuks reeglina kohalikke

teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega; • Teede ja raudteede lähedusse kõrgete rajatiste

kavandamisel (nt tuulik, sidemast), tuleb rajatis tee/raudtee muldkeha servast paigutada vähemalt

rajatise kogukõrguse kaugusele. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus; •

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

47/64

Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja

tootmisterritooriumid logistiliselt sobivas asukohas, vajadusel neid alasid laiendades; • Kasutusest

väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele võtta ka muul

otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate otstarvetega seotud

tingimusi; • Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb kõigile moodustatavatele katastriüksustele

tagada juurdepääs avalikult teelt. Juurdepääsude kavandamisel riigiteedelt tuleb arvestada, et

ristumiskohtade vahekaugus on normidega piiratud. Seetõttu võib olla vajalik kavandada

juurdepääsuks maanteega paralleelselt kulgev kogujatee; • Kinnistute maakorralduslik jagamine ei

anna õigustatud ootust edaspidiseks ehitusõiguse taotlemiseks jagamise tulemusel tekkinud

maaüksusele. Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele

vastavaid maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks

määratud tingimusi ja väärtuseid ning kitsendusi põhjustavate objektidega kaasnevaid tingimusi.“

Detailplaneeringu koostamisega kohustuslikud alad ja juhud (ptk.2.3)

Detailplaneeringu koostamisega luuakse konkreetsele maa-alale ruumiline terviklahendus, mis

võtab tasakaalustatult arvesse erinevate huvigruppide nägemusi kvaliteetsele elukeskkonnale.

Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral tuleb sellega kavandada kogu käsitletava ala

terviklahendus – hoonestus-, teede-, parkimise-, tehnovõrkude-, haljastuse jms vajalik lahendus,

arvestades üldplaneeringus kavandatuga. Detailplaneeringu koostamine on nõutav

planeerimisseaduses toodud aladel (Kohila alev, Aespa alevik, Hageri alevik, Prillimäe alevik) ja

juhtudel ning täiendavalt üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega

juhtudel. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi vm põhjendatud asjaolu ilmnemisel

ning kaalutlusotsuse tulemusena algatada detailplaneeringu ka muul alal või juhul, mida seaduses

või üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid

on detailplaneeringu koostamine nõutav järgmistel juhtudel: • Enam kui kolmest ühepereelamust,

aiamajast ja/või suvilast koosneva hoonetegrupi, nende teenindamiseks vajalike tehnorajatiste ning

juurdepääsude kavandamisel; • Ehitiste kavandamine, millel on oluline ruumiline mõju, st ehitise

rajamisega tingitult muutuvad ehitise kavandatavas asukohas või selle lähiümbruses eelkõige

transpordivood, külastajate hulk, visuaalne mõju, müra, tooraine või tööjõu vajadus või

kavandatakse olulist muudatust piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtudes, - laadis ja

kasutusotstarbes; • Uue ühiskondliku-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,

teenindus-, transpordi-, meelelahutus-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-,

spordi-, kultus- ja tavandihoone püstitamiseks seni hoonestamata kinnistule, kui selle tegevusega

kaasneb tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või see toob endaga kaasa olemasoleva

ehitusmahu olulise suurenemise piirkonnas.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

48/64

Piirkondlikud ehitustingimused (ptk.2.4)

Piirkondlikud ehitustingimused lähtuvad erinevate alade väljakujunenud ehitatud keskkonnast ning

täiendavad üldiseid ehitustingimusi või ehitustingimusi tiheasustus- ja hajaasustusaladel.

Piirkondlikud ehitustingimused on määratud eluhoonetele, kuid neid saab rakendada ka äri- ja

tootmishoonete ehitustingimuste määramiseks läbi detailplaneeringute või projekteerimistingimuste.

Maakasutus (ptk.2.5)

Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve,

mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Seega annab üldplaneering

maakasutuse osas üldised suunad, mida arenguvajaduste selgumisel tuleb täpsustada läbi

detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste. Maakasutuse juhtotstarvete piirid üldplaneeringu

joonisel on tinglikud ja nende ulatust tuleb täpsustada üldplaneeringu elluviimisel lähtuvalt piirkonna

arengust, sh detailplaneeringute või projekteerimistingimuste kaudu. Üldplaneeringu joonistel ei

eristata olemasolevat ja planeeritud maakasutust, kuna see on ajas muutuv. Juhtotstarbe

määramisel on tegemist planeeritava maakasutusega, millega ei kaasne kohest katastriüksuse

sihtotstarbe muutust. Olemasolevat maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik olulisi ehituslikke

või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi.

Samuti on tagatud üldplaneeringus väljatoodud soovitused Vilivere küla maapiirkondade osas

„Vilivere külas on koostatud ja valdavas osas menetluse läbinud (vastu võetud 17. detsember 2013

nr 51) Vilivere arenguala osaüldplaneering (algatatud 27.detsember 2006 nr 116), millega määratud

maakasutus- ja ehitustingimustega on arvestatud Kohila valla üldplaneeringus. Vilivere arenguala

põhjaosa on kavandatud tiheasustusalana, mis koos Vilivere küla tiheasustusalaga moodustab

ruumiliselt koostoimiva hoonestuspiirkonna. Väljaspool tiheasustusala on määratud

metsamassiividega vahelduvad ehituspiirkonnad, mis säilitavad piirkonnale omase

looduskeskkonna ja külamiljöö. Looduslike alade säilitamine hoonestusalade vahel toetab

maapiirkondadele omase hajusa asustuse teket.

Väärtuslikud alad ja piirangud (ptk.3)

Väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks on maakasutusele ja ehitustegevusele seatud piirangud.

Need tulenevad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeeringutest või üldplaneeringuga

määratud täiendavatest tingimustest.

Rohevõrgustik (ptk.3.2.3)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

49/64

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt on mõeldud

rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms keskkonnaelementide ökoloogiliselt

toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida tuleb hallata eesmärgiga tagada looduslike protsesside

toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.

Seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,

kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohesillad, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi

teenuseid toetavad rajatised. Rohevõrgustik koosneb: • Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi

funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja

keskkonnakaitselise väärtusega; • Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis

võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe; •

Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed

üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua efekti.

Tiheasusustusaladel on lisaks rohevõrgustiku elementidele määratud ka rohevõrgustiku looduslikud

haljasalad (RV haljasalad), haljaskoridorid (RV haljaskoridorid) ja parkmetsad ning puhkealad, mis

ei moodusta eraldi rohevõrgusiku ala, kuid mis rohe- ja puhkealadena tõstavad linnalises keskkonna

piirkonna mainet, loovad meeldiva elukeskkonna ja säilitavad puhkeväärtusega sidusad

liikumisteekonnad läbi looduslike alade. Haljasalad ja haljaskoridorid on kajastatud üldplaneeringu

joonisel „Väärtused ja piirangud“.20 Üldplaneeringuga on Rapla maakonnaplaneeringuga määratud

rohevõrgustikku täpsustatud, arvestades muuhulgas varem kehtinud üldplaneeringus määratud

rohevõrgustikku ning selle rakendamisest tingitud vajadusi. Põhjalikum metoodika on antud

rohevõrgustiku analüüsis, mis on planeeringu lisades. Rohevõrgustiku osana on käsitletud ka

sinivõrgustikku, mille moodustavad erinevad mageveekogud – järved, jõed, ojad, kraavid, kanalid

jms. Sinivõrgustiku ökosüsteemid mitmekesistavad rohevõrgustiku funktsioone ning loovad paremat

sidusust erinevate alade vahel.

Üldtingimused rohevõrgustiku alal • Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud

keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb

lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest; • Rohevõrgustiku aladel (va

väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II

kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib

arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust (metsamajandus,

ehitustegevus jms), arvestades õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on

kehtestatud; • Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

50/64

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist; •

Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta.

Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle

toimimist mitte kahjustama, välja arvatud aladel, kuhu on väljastatud kaevandamisluba kuni taotletud

maavara ammendumiseni; • Maavarade kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei

toeta, välja arvatud Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud

üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni või

kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba; Kaevandamise kavandamisel

rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju rohevõrgustikule KMH eelhinnangu andmise või KMH

läbiviimise raames; • Kaevandamisloaga hõlmatud rohevõrgustiku aladel tuleb

kaevandamistegevuse lõpetamise järel alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku sobivalt; •

Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal paikneva

kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on vajalik

tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Veekogude ääres nn sinivõrgustiku alal tuleb

õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega; • Metsamaa raadamine

rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise

ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel). Muul eesmärgil

raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate

tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine; • Rohevõrgustiku

tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad (metsamaad

metsaseaduse tähenduses), kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja

inimese kultuurilises taustas ning elulaadis; • Rohevõrgustiku alale on vastunäidustatud suurte

taristu objektide (maantee, prügila, jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul kui selliste objektide rajamine

on vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju

hindamine, tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine

ja vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid; • Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb

maanteed lõikudel, kus need ristuvad rohevõrgustiku elementidega, jätta kas tarastamata või tagada

loomade liikumine ökoduktide/rohesilla/loomapääsude abil; • Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks

tuleb jätta olemasolev Tallinn-Rapla raudtee tarastamata lõikudel, kus see ristub rohevõrgustiku

elementidega või kui tarastamine on möödapääsmatu tagada rohevõrgustiku sidusus ökoduktide,

rohesilla või loomapääsude abil;“

Maavarad (ptk.3.2.7)

Olemasolevate maardlate ja mäeeraldiste paiknemine on esitatud üldplaneeringu joonisel

„Väärtused ja piirangud“. Üldplaneeringuga on kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarve

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

51/64

aladele, kus Kohila vald toetab maavarade kaevandamist ja töötlemist ning kuhu on juba väljastatud

kaevandamisload. Mäetööstuse maa-alad on esitatud üldplaneeringu joonisel „Maakasutus“ ning

tingimused mäetööstuse maa-alade arendamise kohta on toodud ptk 2.5.16 „Mäetööstuse maa-ala“.

Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel, sh

hinnatakse igakordselt olulise keskkonnamõju ilmnemise võimalikkust ja KMH ning uuringute

läbiviimise vajadust. Valla ruumilise arengu põhimõtted ei soosi uute kaevandusalade kavandamist

väljapoole mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega alasid. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud

maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 15 aastaks ehk

varustuskindlus (varustuskindluse põhimõtted kehtestab Kliimaministeerium) on tagatud),

eelistatakse olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride

avamisele. Uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest võimalusel hoiduda.

Kallas (ptk.3.2.8)

Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine. Kalda kasutamisega seonduvad piirangud tulenevad asjakohastest

õigusaktidest. Samas on üldplaneeringuga kohalikule omavalitsusele antud võimalus

ehituskeeluvööndi vähendamiseks/suurendamiseks, juurdepääsude tagamiseks, supelranna ala või

supluskohtade määramiseks ja üleujutusalade määramiseks. Üldtingimused kaldaalale • Kohila

alevis siduda vee-äärsed alad avaliku ruumiga ja arendada jõe kallastel esmajärjekorras

ühiskondlikke ehitisi; • Vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; Üleujutusohuga aladel, mis on

väljaspool ehituskeeluvööndit peab ehitusprojekti koostamisel arvestama võimaliku üleujutusohuga

ja tagama hoone projektiga (tehnilise lahendusega) vastavad üleujutusest tingitud kahjustusi vältivad

meetmed, sh kõrge soklikorrus jms; • Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja

veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit ning kalda kaitse-eesmärki.

Ehituskeeluvöönd (ptk.3.2.8.1)

Kohila valla väärtuseks on valda tervikuna läbiv Keila jõgi, mille kallastele on ajalooliselt koondunud

asustus, kuid ka mitmed äri- ja tootmisalad. Viimastest on omanäoliseim paberivabriku territoorium

Kohila alevis. Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks soodustada Kohila alevis Keila jõe kalda

äärset avalikku kasutust. Üldplaneeringuga on kavandatud Keila jõe jäärde avaliku kasutusega

valgustatud jalg- ja rattatee. Rabivere loodusalale Kõnnu järve äärde näeb üldplaneering ette

ehituskeeluvööndisse avaliku kasutusega laudtee rajamise vajaduse. Maidla jõe

ehituskeeluvööndisse on üldplaneeringuga kavandatud avaliku kasutusega parkla Hageri

Rahvamaja teenindamiseks (Kohila tee 18, 31701:005:0880 ja Kohila tee 20, 31701:005:0540).

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

52/64

Kohila üldplaneering ei tee ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Tingimused

ehituskeeluvööndis. Üldplaneeringuga on lubatud ehituskeeluvööndisse määratud maakasutust

teenindavad tehnovõrgud ja -rajatised (sh sild, avalikult kasutatav tee, laudtee, parkla, raudtee,

veehaarde ehitis). Täiendavat detailplaneeringut nende objektide kavandamiseks koostama ei pea,

kuid projekteerimistingimuste puhul tuleb rakendada avatud menetlust avalikkuse kaasamiseks

Sõiduteed (ptk.4.1.1)

Uute sõiduteede rajamiseks on üldplaneeringuga reserveeritud koridorid (kajastuvad üldplaneeringu

joonisel) läbimurrete rajamiseks tiheasustusaladel ja uus autosild Vilivere külas liikluskorralduse

sujuvuse tagamiseks. Tingimused sõidutee rajamiseks ja rekonstrueerimiseks …• Uute teede

rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega

(kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms), kõikide õigusaktidest

tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega;… • Uue teekatte kavandamisel kaaluda selle

sobivust väljakujunenud traditsioonilisse keskkonda ning senise ajaloolise maastikuilme

säilitamist;… • Kavandatava tee trassikoridoriga määratud alas tuleb arvestada planeeringust ja

õigusaktidest tulenevate piirangutega. Trassikoridoris ja tee kaitsevööndis on lubatud ehitada uusi

hooneid või rajatisi ning rajada istandikke üksnes Transpordiameti nõusolekul. Kohaliku

omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti enne planeeringu algatamist

(detailplaneeringu koostamise kohustuse korral), projekteerimistingimuste (detailplaneeringu

koostamise kohustuse puudumise korral) väljastamist ning kaasata ehitisteatiste menetlusse.

Nimetatud kohustus kehtib juhul, kui on teada, et kavandatava tegevuse ala kattub vähemalt osaliselt

trassikoridoriga määratud alaga. Peale tee ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi

alal seadustest tulenevad piirangud…. • Kohtades, kus maantee ja elamualade vahel on roheala või

kõrghaljastusega roheline tsoon, tuleb võimalusel tagada selle säilimine;… • Uute teede

kavandamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb tagada turvalised ja head

teeületusvõimalused ning ristumised maanteedega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat mõju eri

sihtkohtadele ligipääsus. Riigiteede äärsetele katastriüksustele tuleb tagada juurdepääsud

kogujateede kaudu, maha- ja pealesõitude abil juurdepääsu tagamine on erandlik ning eeldab

Transpordiameti nõusolekut.

Jalg- ja jalgrattateed (ptk.4.1.3)

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks (sh keskuste ja

puhkealade, ühistranspordi peatuste, kodu- ja töökohtade omavaheliseks ühendamiseks) ning

keskkonnasäästlike ja tervislike liikumisviiside soodustamiseks. Kohila valla asustusüksuste

suhtelist kompaktsust arvestades, tuleb üldplaneeringu elluviimisel arendada teiste

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

53/64

liikumisvõimaluste kõrval prioriteetsena jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamist ning kergliikluse

kasutusvõimalusi teiste liikumisvõimaluste kõrval, sh kergliikluseks mõeldud tänavaosade

laiendamine, rekonstrueerimine jms. Üldplaneeringu koostamisel on lisaks Rapla

maakonnaplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattateedele kavandatud täiendavad ühendused

kohalikest vajadustest lähtuvalt. Üldplaneeringuga kavandatavad jalg- ja jalgrattateed on:… • Kohila

alevi ja Kiisa aleviku (Saku vallas) ühendamine jalg- ja jalgrattatee piki Kiisa-Kohila teed.

Tehniline taristu (ptk.4)

Taristu ei ole eesmärk iseenesest – see toetab erinevate eesmärkide saavutamist Kohila vallas. Uute

taristuobjektide kavandamisel on lähtutud üldplaneeringuga määratud maakasutusest. Samas on

olemasolevaid taristuobjekte arvestatud uute arendustegevuste suunamisel. Uute taristuobjektide

rajamiseks või olemasolevate taristuobjektide laiendamise võimaldamiseks tuleb tagada nende

ehitamiseks vajalik ruum.

Parklad (ptk.4.1.5)

Parkimiskohad on vajalikud avaliku ruumi kasutusmugavuse ja teenuste kättesaadavuse

suurendamiseks. Üldplaneeringuga olemasolevate parkimisalade laiendamiseks või uute

rajamiseks eraldi maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole, kuid nende võimalikud asukohad on

välja toodud üldplaneeringu joonisel. Parklate rajamisega tuleb arvestada üldplaneeringus määratud

juhtotstarvete realiseerimisel – ennekõike avaliku kasutusega hoonete või alade arendamisel.

Tingimused parklate rajamiseks • Parkimine tuleb lahendada oma kinnistu piires ning

planeeringu/projekti raames tuleb arvestada parkimise normide, linnatänavate standardiga ja

inimmõõtmelise ruumi kavandamise30 põhimõtetega.

Elektrivarustus (ptk.4.2.1)

Tingimused elektrirajatiste kavandamiseks • Mõistliku maakasutuse põhimõtet järgides, millega

tuleb vältida erinevate funktsioonide killustatust, ja on eelistatud kompaktset maakasutust, on

elektriliinid üldjuhul mõistlik kavandada katastriüksuste piiridele, teede ja tänavate alale. Riigitee

maale elektriliinide kavandamine on võimalik vaid koostöös Transpordiametiga tee toimise

vajadustest üle jääva vaba teemaa olemasolul. … • Tiheasustusaladel ning väljaspool

tiheasustusalasid kavandatud elamu maa-aladel tuleb ehitada uued ja rekonstrueeritavad 0,4–20 kV

liinid eelistatult maakaabelliinina; • 0,4 kV elektriliinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele

ehitusprojektide alusel kokkuleppel võrgu valdajaga; • Arvestada elektripaigaldise kaitsevööndiga ja

sellest tulenevate piirangutega. Tegevus kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

54/64

Veevarustus- ja kanalisatsioon (ptk.4.2.2)

Üldplaneeringu lahenduses on kajastatud üksnes olemasolevaid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

ning reoveekogumisalasid. Planeeritavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialad ning nendega

liitumise tingimused tuleb määrata ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavaga, mille koostamine

ja ülevaatamine tuleb viia igakordselt läbi avalikus menetluses, et kõigil huvitatud isikutel oleks

arengukava koostamises võimalus kaasa rääkida. Tingimused veevarustuse ja kanalisatsiooni

rajamisele • Hajaasustuses, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb

soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule on rajatud

oma puurkaev. • Hoonestuse kavandamisel või hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt

analüüsida, kas veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasilt. Alles siis,

kui on kindlaks tehtud, et see pole võimalik, teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu

projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et praktiliselt kogu valla territoorium on reostuse eest nõrgalt

kaitstud või kaitsmata. Uus puurkaev tuleb rajada vastavalt nõuetele; • Puurkaevu projekteerimisel

tuleb arvestada, et Kohila valla territooriumil on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht

reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud;… • Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid

reovee ja heitvee käitlemise lahendusi kui olemasoleva ÜVK-ga liitumine on majanduslikult

põhjendamatu. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või

rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad.

Sademeveekanalisatsioon (ptk.4.2.3.)

Sademeveekanalisatsiooniga on Kohila vallas osaliselt kaetud vaid Kohila alev. Peamised

probleemkohad on valla tiheasustatud piirkondades - Kohila alevis, Aespa alevikus ja Vilivere külas.

Tingimused sademevee ärajuhtimisele • Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal

konkreetsel juhul vastavalt olukorrale, ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale.

Üldjuhul tuleb sademevesi juhtida tsentraalsesse sademeveesüsteemi; • Kui pinnase iseloom,

sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, tuleb sademevesi või vähemalt osa

sellest immutada samal alal, kus see tekib; • Tiheasustusaladel ja neist väljapoole jäävatel

kompaktse asustusega aladel on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja

võimalusel vähendamine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade,

rajamisest. Olemasolevatel suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi

lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee

nõuetekohase kvaliteedi. Tingimused vee imbumiseks pinnasesse tuleb luua käsitletaval alal ja selle

lähiümbruses; • Riigitee kraavidesse ei ole üldjuhul sadevee juhtimine lubatud. Sademee juhtimise

võimalikkust riigitee kraavidesse tuleb tuleb igakordselt välja selgitada koostöös Transpordiametiga.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

55/64

• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste

juurutamine: immutamine, kasutamine, äravoolu ühtlustamine. Immutamisele võib mõelda, kui tegu

on reostumata veega. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid,

parklaid, rohekatuseid ja- seinu ja sademevee kogumissüsteeme;… • Vertikaalplaneerimisel ei juhita

sademevett naaberkinnistutele. Selleks tuleb planeerida ja projekteerida olusid arvestavad

immutusribad või -peenrad; • Projekteerimisel arvestada kliimamuutustega kaasnevat prognoosi

valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimimine ja

vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral; • Kokku kogutud sademevee

säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste juurutamine – immutamine,

kasutamine (nt kastmisveena) ja äravoolu ühtlustamine.

Tuletõrje veevarustus (ptk.4.2.4)

Kohila alevis, Aespa alevikus ja Vilivere küla tiheasustusalal on tuletõrje veevarustus tagatud

hüdrantidega, hajaasustuses lahendatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil.

Üldplaneeringuga veevõtukohti ei kavandata, esitatud veevõtukohad vajavad arvestamist teiste

tegevuste kavandamisel. Tingimused • Planeeritavate ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus

tuleb lahendada vastavalt normidele detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste

väljastamisel. Kohila vallas kehtib üldprintsiip, et kui tuletõrje veevarustus ei ole tagatud keskselt,

tuleb see lahendada lokaalselt.

Sidevarustus (ptk.4.2.5)

Üldplaneeringuga ei ole planeeritud sidemaste, valguskaableid vms. Ühendused sidevõrguga tuleb

lahendada üldplaneeringule järgnevate tegevustega - detailplaneeringute koostamine,

projekteerimistingimuste väljastamine.

Soojavarustus (ptk.4.2.6)

Olemasolev kaugküttevõrk on Kohila alevis. Teistel tiheasustatud aladel ja hajaasustatud

piirkondades on kasutusel lokaalsed lahendused. Tingimused … • Lokaalsete soojavarustuse

lahenduste puhul kasutada eelistatult energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid

süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, puit jms). Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Võimalusel

eelistada taastuvaid soojusallikaid; • Tähelepanu tuleb pöörata hoonete energiatõhususele, lähtudes

hoone energiatõhususe miinimumnõuetest.

Taastuvenergeetika (ptk.4.2.7)

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

56/64

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks

eesmärgiks vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise

keskkonnamõju vähendamine. Senisest enam tuleb kasutada hajutatud energiatootmist, kus

energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest ja taastuvatest energiaallikatest.

Kasutusele tuleb võtta integreeritud energiatootmise lahendused, mis ühendavad mitu energiaallikat

ning võimaldavad soojuse ja elektri koostootmist. Üldplaneeringuga on ette nähtud tingimused

väiketuulikute ning päikeseparkide arendamiseks.

Tuuleenergia (ptk.4.2.7.1)

Kohila valla üldplaneeringuga on seatud tingimused üksikult asetsevate väiketuulikute ja

väiketuulikutest koosneva pargi rajamiseks. Väiketuulik käesoleva üldplaneeringu mõistes on kuni

30 meetrise kogukõrgusega (maapinnast laba tipuni) üksiktuulik arvutatuna piirkonna looduslikust

olemasoleva maapinna absoluutkõrgusest. Kohila vallas ei ole lubatud kõrgemate kui 30 meetriste

üksiktuulikute ja olulise ruumilise mõjuga tuuleparkide rajamine.

Päikeseenergia (ptk.4.2.7.2)

Päikeseelektrijaamade rajamine ja kasutuselevõtt aitab suurendada taastuvenergiaallikate

kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist. Üldplaneeringuga

on käsitletud suuremate, omaette maakasutust vajavate päikeseparkide kavandamist.

Mikrotootmise34 päikesejaama ehk oma majapidamise või väiksema ettevõtte tarbeks rajatud

süsteemile (nt tootmisettevõtte katused vms) otseseid ettekirjutusi pole. Soovitav on mikrotootja

päikesejaamad kavandada vajadustele sobiva elektrivõrgu lähedusse.

Maaparandussüsteemid (ptk 4.2.8)

Maaparandussüsteemi maa-ala on ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist

tagavate meetmetega. Ajakohane maaparandussüsteemide info kajastub vastavas registris.

Tingimused maaparandussüsteemide aladel • Kuivendatud maa-alade kasutamisel tuleb tagada

maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine. Maaparandussüsteemide seisukorra

parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda Ida-Eesti vesikonna

maaparandushoiukavast; • Maavaldaja ei tohi oma tegevusega kahjustada drenaaži või

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku

poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada; • Maaparandussüsteemide registrisse

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

57/64

kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate

kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga; •

Maaparandussüsteemi ja selle eesvoolu muutmist põhjustav tegevus, sh lisavee juhtimine

maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi, on vajalik kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga.

Jäätmemajandus (ptk.4.2.9)

Jäätmehoolduse põhiliseks suunaks on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja liigiti

kogumine, jäätmetega seotud keskkonnateadlikkuse suurendamine. Üldplaneeringuga on toetatud

olemasolevaid jäätmekäitluskohti planeeritud jäätmekäitluskoht Aespa alevikku. Tingimused •

Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on oluline rajada jäätmepunkte/jäätmemajasid, korraldada

ohtlike jäätmete kogumisringe ning harida elanikke jäätmete taaskasutamise/vältimise teemadel; •

Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha rajamisel peab olema tagatud elanike mugav ligipääs

jäätmejaama; • Tagada elanikkonnale jäätmete taaskasutuse kindlustamiseks mõistlikus kauguses

ja mahus liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustik; • Jäätmejaama teenindavate raskeveokite

regulaarne liikumise tuleb üldjuhul suunata mööda elamu-, puhke- ja ühiskondlike hoonete aladest

neid läbimata.

Seosed Rapla maakonnaplaneeringuga (ptk 5.1)

Üldplaneering ei tee ettepanekut Rapla maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringus on

lähtuvalt kohalikust kontekstist ja vajadustest täpsustatud neid teemavaldkondi, millele

maakonnaplaneeringutega on seatud üldised tingimused. Peamised üldplaneeringuga tehtud

maakonnaplaneeringute täpsustused puudutavad rohevõrgustikku, väärtuslikke põllumajandusmaid

ning transpordivõrgustikku. Üldplaneeringus on arvestatud maakonnaplaneeringuga määratud

linnalise asustusega aladega (tihedalt asustatud alad) ning keskuste võrguga, mille järgi käsitleb

üldplaneering suuremate kompaktse hoonestuse ja asustusega tiheasustusaladena ja valla

keskustena Kohila alevit, Aespa alevikku ja Prillimäe alevikku. Maakonnaplaneeringuga määratud

linnalise asustustega alade ja tiheasustusalade vahel päris otsest seost nende piirkondade osas

pole. Arvestada tuleb, et maakonnaplaneeringu linnalise asustusega alad ja üldplaneeringu

tiheasustusalad on oma olemuselt erinevad mõisted, need on erineva metoodika alusel määratud ja

neil on erinev rakendamise põhimõte, seega on sisuliselt tegu erinevate piirkondadega.

Tiheasustusalade määramisel on lähtutud maakonnaplaneeringutes toodud linnalise asustuse

käsitlusest, kompaktse asustuse põhimõtetest ning valla vajadustest lähtuvalt. Üldplaneering

käsitleb Kohila alevit maakonnaplaneeringu kohaselt eelisarendatava ettevõtlusalana.

Rohevõrgustiku planeerimisel on täpsustatud ja korrigeeritud maakonnaplaneeringus määratud

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

58/64

alasid, sh on tehtud ettepanekud uute ribastruktuuride moodustamiseks (nt sinivõrgustik).

Ettepanekute tegemisel ei lähtuta kinnistu omandivormist vaid rohevõrgustiku toimise vajadustest.

Ettepanekud korrigeerida rohevõrgustiku alade ulatust on tehtud kõlvikute, kaitsealuste liikide

leiukohtade, märgalade jms looduses esinevate objektide paiknemisest lähtuvalt. Ühtlasi on

rohevõrgustikku täpsustatud asustuse arengu suunamise vajadusest lähtuvalt.

Kliimamuutustega arvestamine (ptk.5.2)

Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb

arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga ,,Kliimamuutuste mõjuga

kohanemise arengukava aastani 2030’’. Tingimused • Piirkondades, kus on teadaolevalt esinenud

üleujutusi, tuleb tegevuste kavandamisel arvestada võimalike üleujutustega; • Uute hoonete

ehitamisel ja rajatiste kavandamisel ja püstitamisel pöörata tähelepanu nende vastupidavusele

äärmuslikele ilmastikuoludele (võimalikud üleujutused, tormikahjud); • Sademevee ärajuhtimise

lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel pöörata tähelepanu nende

kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse

iseloomu ja piirkonna eripära; • Parklate ja teede ning tänavate lahenduses kasutada võimalikult

palju haljastatud pinda sh kõrghaljastust, et leevendada nii soojussaarte tekkimise efekti kui

üleujutusohtu; • Põllukultuuride kasvu soodustamiseks pöörata tähelepanu väärtuslike

põllumajandusmaade säilitamisele maksimaalses võimalikus ulatuses.

Müra ja õhusaaste (ptk.5.3)

Ülemäärase müra tõttu võib igasugusel tegevusel olla mõju inimeste heaolule ja tervisele. Seetõttu

on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt määratud üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarvetele järgmised mürakategooriad: • I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-ala.

Tööstusmüra sihtväärtus päeval 45 ja öösel 35 dB; liiklusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40

dB. • II kategooria – elamu maa-ala, korterelamu maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, loodusliku

haljasmaa ja parkmetsa maa-ala, aianduse maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel

40 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 50 dB. • III kategooria – segafunktsiooniga maa-

ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja

öösel 50 dB. • IV kategooria –, spordi- ja puhkerajatiste maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval

55 dB ja öösel 45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45 dB. • V kategooria - äri- ja

tootmise maa-ala. Tingimused müra ja õhusaaste vähendamiseks • Edasiste tegevuste

kavandamisel tuleb juhinduda mürauuringus teostatud müramodelleerimise tulemustest ning

soovitavalt võimalusel vältida müratundlike alade ja hoonete (eeskätt II mürakategooriasse

kuuluvate) kavandamist tsooni, kus mürauuringu tulemuste kohaselt esineb ülenormatiivset

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

59/64

mürataset. Alternatiivina tuleb kavandamisel hinnata liiklusmüra tasemeid ning analüüsida erinevaid

müra vähendamise võimalusi; • Müratundlike alade ja hoonetega planeeringute algatamisel või

projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb hinnata liiklusmüra tasemeid juhul, kui neid on

kavandatud Tallinn-RaplaTüri maanteele ja Vaida-Urge ning Kehtna-Kohila kõrvalmaanteedele

lähemale kui 100 m tiheasutuses ja 200 m hajaasustuses, olemasolevale Tallinn-Rapla-Viljandi

raudteele lähemale kui 50 m ning Rail Balticu raudteetrassile lähemale kui 100 m. Sealjuures tuleb

lähtuda Kohila valla üldplaneeringu ja Rail Balticu raudteetrassi keskkonnamõjude hindamise käigus

koostatud mürahinnangute tulemustest. Müratasemeid tuleb Rail Balticu trassi ääres ka pärast

raudtee rajamist modelleerida ning vajadusel näha ette vajalikud müra leevendamise meetmed, sh

vajadusel müratõkkesein; • Muu maakasutuse kavandamisel Rail Balticu trassi lähistele tuleb

juhinduda selle ehitusprojektis antud tingimustest; • Uute sõidu- ja raudteede projekteerimisel ning

olemasolevate vahetusse lähedusse elamute ning II mürakategooriasse kuuluvate ühiskondlike

hoonete planeerimisel tuleb vajadusel kasutada müra leevendavaid meetmeid (müratõkkesein,

hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine (akende vahetus) ja hoonete paiknemisega

kinnistul tagada liiklusmüra eest kaitstud alad; • Uute (detail)planeeringute (kui planeering näeb ette

müratundlikke elu-, või bürooruume, haridusasutusi) koostamisel või projekteerimistingimuste

väljastamisel tuleb eelkõige lähtuda heade tingimuste tagamisest hoonete siseruumides päevasel

(äriruumide reaalsel tööajal) ja öisel ajavahemikul (puhkehetkel eluruumides) ning tagada nõuetele

vastavad tingimused aktiivselt kasutatavatel aladel: mänguväljakud, puhkealad, aktiivsed puhkuse

ja vabaaja veetmise rajatised, vaiksed sisehoovid, haridusasutuste territooriumid jne. Vastavad alad

tuleb paigutada kinnistu vaiksematesse osadesse, vajadusel rajada mürakaitseekraanid jms. Uute

hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda EVS 842:2003 nõuetest sõltuvalt välispiirdele mõjuvatest

helirõhutasemetest ja lubatud liiklusmüratasemetest siseruumides; • Liiklusmüra vähendamiseks

tuleb vajadusel rakendada kiirusepiirangud, piirata raskeveokite liikumist (ajaline piirang või

ümbersuunamine), kasutada liiklust ühtlustavaid ja rahustavaid meetmeid (linnalises keskkonnas); •

Parkimine tuleb lahendada omal maaüksusel ja moel, et parkimisega seotud müra ei häiri

ümberkaudseid elanikke; • Iga uue tootmise või olemasoleva arendamise kavandamisel, kui

tegevusega kaasneb saasteainete välisõhku paiskamine ja/või lõhnaaine teke ja levik, tuleb enne

tegevuse lubamise üle otsustamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele, vajadusel viia läbi

keskkonnamõju hindamine. Hindamisel tuleb arvesse võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning

teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.

Valgusreostus (ptk.5.4)

Tingimused valgusreostuse vähendamiseks. • Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab

oma eesmärke ning võimalikult vähe reostab keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

60/64

rakendada kaasaegset oskusteavet, et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide

rakendamist. • Välisvalgustuse kavandamisel tuleb jälgida, et valgus oleks suunatud valgustamist

vajavale objektile, mitte sellest eemale. • Tänavavalgusti puhul on oluline, et valgus ei kiirguks

ülespoole ja ka külgedele kiirguks valgust suhteliselt vähem. • (Reklaam)valgustus ei tohi häirida

teedel liiklejaid. • Jalg- ja jalgrattatee valgustamisel on soovitav kaaluda valgustuse öise režiimi

kehtestamist, vähendades välisvalgustuse taset vähemalt 50%.

Üldplaneeringu elluviimine (ptk.6)

Maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike

varem koostatud üldplaneeringuid ning nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist

vajavaid põhimõtteid. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste määramisel on rõhk paindlikkusel –

üldjuhul tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud, katastriüksuste suurused), antud

üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja piirangutest. Erisused on kirjeldatud

üldplaneeringus. Maakasutuse puhul on üldplaneeringu lisana esitatud juhtotstarvete ja

sihtotstarvete seoste tabel, mis ilmestab juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed

on lubatud üldplaneeringus toodud juhtotstarvete puhul. See on vajalik üldplaneeringu eluea vältel

vajaliku paindlikkuse tagamiseks, et vähendada halduskoormust, ebavajalikku detailplaneeringu

koostamist ning piirkondade mitmekesistamist. Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui

juhtotstarve on üldplaneeringud määratud, tuleb ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud

maakasutuse juhtotstarbest, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas

olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest (sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui

juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga määratud, tuleb omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (nt läbi

detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või omavalitsuse üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus

seatud tingimustest, alal väljakujunenud ehitusja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas,

piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest

piirangutest. Senist maa kasutamise sihtotstarvet ei muudeta üldplaneeringu kehtestamisega.

Üldplaneering annab üldise suuna tulevikuks. Maa omanik saab ala kasutada kehtiva sihtotstarbe

kohaselt kuni ta seda soovib.

7 Detailplaneeringu elluviimise kava

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

61/64

Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut

juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu

ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb

kavandada kinnisel meetodil.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;

2. Planeeringujärgsete hoonete, tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, elekter, jm) projekteerimine ning

nendele ehituslubade taotlemine;

3. Ehituslubade väljastamine Kohila Vallavalitsuse poolt hoonete, tehnovõrkude, -rajatiste

ehitamiseks;

4. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt;

5. Planeeringujärgsete hoonete, tehnovõrkude ehitamine. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja

sellega seonduvad rajatised tuleb valmis ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused:

1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt 5 aastat ja detailplaneeringut ei ole

asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist

alates kruntideks jaotamisest;

2. Arendaja on kohustatud tagama, et planeeringualalt oleks tagatud juurdepääs avalikult

kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe

kohaselt kasutada;

3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja: Planeeringuga ei tohi

kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata

naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse

kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne

omanik.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

62/64

7.1 Servituudi vajadused

Kõikidele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele tehnovõrkudele ja tehnorajatistele, millel

servituut on seadmata, seada servituudid vastavalt seadusandluses kehtivate tehnovõrgu

kaitsevööndi ulatuses valdaja kasuks.

Joonis 7. Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga hõlmatud alad (Loodus-ja-kultuuriväärtused.) Allikas: Kohila valla ühisvee-värgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

63/64

8 Tuleohutuse abinõud

Planeeringualale kavandatavad elamud on I kasutusviisiga. Kavandatud hooned projekteerida

vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning EVS

812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Ehitatavad hooned

peavad vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP3.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8

m. Juurdepääs hooneteni mahasõitutega 11245 Kiisa-Kohila teelt. Päästetööde läbiviimiseks

tagatakse juurdepääs päästemeeskonnale ehitistele kogu hoone perimeetri ulatuses ja tulekahju

kustutamiseks ette nähtud tuletõrjetehnikaga vähemalt hoone kahest küljest.

Lähim olemasolev tuletõrje hüdrant (H-5-1) asub Nõlva tn 2 krundi (31701:001:1000) kõrval. Kaugus

800 m. Lisaks nähakse ette 18.02.2021 Siseministri määruse nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

lisa veevõtukoht ꟷ 30 m³ veemahuti rajamine kruntide 1 ja 2 sissesõidu naabrusesse.

Veevõtukoht peab olema vastavuses siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

ja EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetega. Lähtuvalt

Siseministri määrus nr 10 § 6 lg1-3 tuleb planeeritav tuletõrje veehoidla mahuti projekteerida

kavandatavatest hoonetest kaugemale kui 30 meetrit.

Planeeritavale veevõtukohale on ette nähtud ligipääs 11245 Kiisa-Kohila teelt ning päästeautode

ümberpööramise võimalus on tagatud juurdepääsuteedel. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on

päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Veevõtukoha

rajamisel tuleb arvestada Siseministri määruse nr 10 lisas 1 esitatud veevõtukoha tehniliste

nõuetega. Veevõtukoha ligipääs tuleb kavandada kõvakattega teena nii, et päästeautode juurdepääs

oleks tagatud igasugustes ilmastikutingimustes. Päästemeeskonna juurdepääsuteede

kavandamisel tuleb lähtuda Siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded“

ja standardist EVS 812-7:2018.

Tirtsu kinnistu detailplaneering Tirtsu, Vilivere küla töö nr. V2401 Kohila vald, Rapla maakond

64/64

9 Planeeringuala tehnilised näitajad

Planeeringuala suurus: 18897 m²

Planeeritava maa bilanss

Planeeritud kruntide kogupind 18897 m² 100%

s.h. elamu maa 18897 m² 100%

Suletud brutopind kokku 1800 m²

Parkimiskohtade arv 9 tk.

Koostas: Eda Vane

......................................

(allkiri/allkirjastatud digitaalselt/)

KINNISTU

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVATE KINNISTUTE PIIRID

SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS KINNISTULE

OLEMASOLEVAD TEED

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEVAD HALJASALAD

OLEMASOLEVAD ÕUEALAD / LOODUSLIK LAGE

ALUS: MAA-AMET

MÕÕTKAVA M1:1000

MÕÕTKAVA M1:10 000

ALUS: MAA-AMET

Töö nr: Staadium:

Joonise kuupäev:Joonise nr:

Tellija:

Töö nimetus:

Aadress: Joonise nimetus:

Mõõtkava:Allkiri:

Eda Vane volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 181055

+372 52 94 786 [email protected]

Maastikuarhitekt/ Planeerija:

Vastutav spetsialist:

Tirtsu kinnistu detailplaneering

Siiri Treimanm

Tirtsu, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond

Eda Vane

Eda Vane

Situatsiooniskeem

/allkirjastatud digitaalselt/ 1:10000; 1:1000

V2401 DP

DP-1 09.03.2025

Sääse

Tirtsu

18897.0 m²M 100%

31701:001:1824

Töö nr: Staadium:

Joonise kuupäev:Joonise nr:

Tellija:

Töö nimetus:

Aadress: Joonise nimetus:

Mõõtkava:Allkiri:

Eda Vane volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 181055

+372 52 94 786 [email protected]

Maastikuarhitekt/ Planeerija:

Vastutav spetsialist:

Tirtsu kinnistu detailplaneering

Siiri Treimanm

Tirtsu, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond

Eda Vane

Eda Vane

Tugiplaan

/allkirjastatud digitaalselt/ 1:1000

V2401 DP

DP-2 25.08.2025

Katastripiir

Riigitee kaitsevöönd 30 m

Sillasoo oja veekaitsevöönd 10 m

Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25 m

Veekogu piiranguvöönd 50 m

Maaparandussüsteemi Vilivere 1 piir

Tingmärgid

Sillasoo oja eesvoolu kaitsevöönd 12 m

Olemasolev kruusakattega sõidutee

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Planeeritava ala piir

Aadress

pindalasihtotstarve

katastrinumber

Kinnistu andmed

MaatulundusmaaM

Sääse

1

2

3

V1

V1

V1

V1

POS 1 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

POS 3 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

V1

POS 2 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

K1 K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1 K1

K1

1W 1.1

1W1.1

Jaotuskilp JK34920

1

2

3

EE 100% 2 300 3

6025 m²

EE 100% 2 300 3

5236 m²

EE 100% 2 300 3

7636 m²

Katastripiir

Planeeritud krundi piir

Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone võimalik paiknemine hoonestusalal Planeeritud juurdepääs

Planeeritud puurkaevu võimalik asukoht ja selle hooldusala

Planeeritud mahuti - tuletõrje veehoidla

Planeeritud veetorustik Planeeritud elektriliin ja liitumiskilp

Planeeritud juurdepääsutee

Tingmärgid

Planeeritud piirde võimalik asukoht

Olemasoleva kuivendusdrenaaži võimalik asukoht

Töö nr: Staadium:

Joonise kuupäev:Joonise nr:

Tellija:

Töö nimetus:

Aadress: Joonise nimetus:

Mõõtkava:Allkiri:

Eda Vane volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 181055

+372 52 94 786 [email protected]

Maastikuarhitekt/ Planeerija:

Vastutav spetsialist:

Tirtsu kinnistu detailplaneering

Siiri Treimanm

Tirtsu, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond

Eda Vane

Eda Vane

Põhijoonis tehnovõrkudega

/allkirjastatud digitaalselt/

V2401 DP

DP-3 26.08.20251:500

Planeeritud ala piir

2 Planeeritud krundi positsiooni number

E 100% 2 300 3

5236 m²

Planeeritava krundi ehitusõigus Sihtotstarve % det. plan. liikides

Lubatud hoonete arv krundil Krundi suurus

Ehitisalune pind

Suurim korruselisus

NÄITAJAD PLANEERINGUALA KOHT

PLANEERINGUALA PIIR 1,9 ha

KRUNDITUD MAA BILANSS

Planeeritud krundite kogupind 18897 m² 100% e. üksikelamu maa 18897 m² 100%

SULETUD BRUTOPIND KOKKU 1500 m²

PARKIMISKOHTADE ARV 9 tk.

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD

NR

2 3

KRUNTIDE AADRESSI ETTEPANEK KR

U N

D I P

LA N

EE R

IT U

D SU

U R

U S

M 2

EH IT

IS EA

LU N

E PI

N D

M 2

PÕ H

I H O

O N

E SU

U R

IM KÕ

R G

U S

M

H O

O N

ET E

AR V

KR U

N D

IL

EL AM

U K

AT U

SE KA

LL E

AB IH

O O

N E

KA TU

SE KA

LL E

M AA

S IH

TO TS

TA R

VE J

A O

SA KA

AL U

% D

P LI

IK ID

E KA

U PA

SU LE

TU D

B R

U TO

PI N

D

TU LE

PÜ SI

VU SE

A ST

E

PA R

KI M

IS KO

H TA

D E

AR V

M AA

S IH

TO TS

TA R

VE J

A O

SA KA

AL U

% K

AT . Ü

KS .

KA U

PA

MÄRKUS

1 5236 7636 18897

6025 300 300

300 8,5 8,5

8,5 3 3

3 10-45 EE 100%

1800

600 TP3

9

3 Kesk-Tirtsu Taga-Tirtsu

Tirtsu 10-45 10-45 10-45

10-45 10-45

EE 100% EE 100%

E 100% E 100% E 100%

600 600

PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED:

- Elamu paigutatakse krundil vastavalt hoonestusalale;

- Katuse kalded: 20 - 45°, määramisel lähtuda naaberhoonestusest,

- Katuse materjal: rullmaterjalid, kivi, plekk, kiudtsemendist

katuseplaadid;

- Välisseinad: puit, kivi, krohv, kiudtsemendist fassaaditooted;

- Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv;

- Hoonete ± 0.00 0,3 - 0,5 m planeeritud maapinnast;

- Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kohila

vallaarhitektiga;

- Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Lubatud on

uuenduslike keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, nt kiudtsemendist

tooted;

- Abihoone(-d) ja piirded peavad sobima materjalikasutuselt ja

värvivalikult põhihoone arhitektuuriga. Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja

kuni 5 m kõrguste hoonete puhul tuleb nende materjalide valikul lähtuda

põhihoone arhitektuursest stiilist;

- Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada

hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonnaga arvestavalt.

NÕUDED VERTIKAALPLANEERINGULE:

- Vertikaalplaneeringut koostades arvestada, et sademevett ei tohi

juhtida riigitee 11245 Kiisa-Kohila tee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

TP3 3 TP3 3

Planeeritud servituudiala

K1

Planeeritud omapuhasti võimalik asukoht ja ühendus hoonega, kuja 10 m

Planeeritud sissesõidu liitumisnähtavus

Riigitee kaitsevöönd 30 m

Perspektiivne valgustatud kergliiklustee (ViaVelo Inseneribüroo OÜ töö nr 8821 „Kiisa-Kohila kergliiklustee põhiprojekt“) Planeeritud päästeteenistuse sõidukite ligipääs

Sillasoo oja ehituskeeluvöönd 25 m