Eelnõu esitamine

1

EELNÕU

3. september 2025

Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus

§ 1. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmine

Mootorsõidukimaksu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Mootorsõidukimaksu teade

Mootorsõidukimaksu teade (edaspidi maksuteade) on haldusakt, millele rakendatakse

maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole

sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Maksukohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris esmakordse

registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel.“;

3) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksuteade väljastatakse 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist järgmistel

asjaoludel:

1) mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt maksustamisperioodi kestel;

2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 31 nimetatud juhul;

3) käesoleva seaduse § 152 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel.“;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) M1-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N1-

kategooria mootorsõiduki maksumääraga.“;

5) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine

(1) Vanema või füüsilisest isikust eestkostja, kellel on lapse hooldusõigus (edaspidi vanem),

mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse, kui ta on vähemalt ühe mootorsõidukimaksu

kohustusega liiklusregistris registreeritud M1- või N1-kategooria mootorsõiduki omanik või

käesoleva seaduse § 5 punkti 2 kohane vastutav kasutaja.

(2) Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust maksustamisperioodi jooksul kuni 100

euro võrra, kuid mitte rohkem kui vanema M1- ja N1-kategooria mootorsõiduki maksukohustus

kokku.

(3) Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust vähendav summa vanemate vahel

võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav

summa, jagatakse jääk ülejäänud vanemate vahel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel määratud maksukohustuse aluseks olnud andmed

lisatakse maksuteatele.

2

(5) Maksukohustust vähendatakse isikul, kellel oli lapse täisealiseks saamise päevale eelneval

päeval hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses.

(6) Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik.

(7) Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine

hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud.

§ 152. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamine

(1) Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine arvutatakse:

1) 1. jaanuari seisuga;

2) mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise seisuga;

3) maksustamisperioodi jooksul lapse täieliku hooldusõiguse tekkimise seisuga.

(2) Maksu- ja Tolliamet peab arvestust maksukohustuse vähendamise suuruse ja jäägi üle.

(3) Maksustamisperioodi jooksul võetakse mootorsõidukimaksu arvutamisel iga kord arvesse

ka maksukohustuse vähenduse suurus või jääk.

(4) Lapse hooldusõiguse lõppemise korral maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja

jääki ei suurendata.

(5) Mootorsõidukimaksu see osa, mis on maksukohustuse vähendamise tulemusel enam

tasutud, tagastatakse maksukohustuslase ettemaksukontole.“;

6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed

saab Maksu- ja Tolliamet rahvastikuregistrist, sealhulgas üldandmed ning andmed lapse,

vanema ja hooldusõiguse kohta.“;

7) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „2025.“

tekstiosaga „ja 2026.“;

8) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

„§ 171. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise erikord

Maksu- ja Tolliamet kontrollib 2025. aastal mootorsõidukimaksu teate saanud isikute õigust

saada lapse eest maksukohustuse vähendamist ning tunnistab maksuteate kehtetuks ja vajaduse

korral väljastab õigustatud isikule uue maksuteate hiljemalt 2025. aasta 1. detsembril.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2025. aasta 1. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

3

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

03.09.2025

Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu

kohustuse vähendamiseks juba arvates käesolevast aastast. Vähendamist saavad automaatselt

need isikud, kellel on vähemalt üks 18-aastane (kaasa arvatud) laps, kelle hooldusõigus isikul

on. Samuti peab isikul olema sõiduk, mille omanik või vastutav kasutaja (kui sõiduki omanik

on liisinguandja) ta on, sest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendust antakse üksnes

mootorsõidukimaksu kohustuse suhtes. Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust

ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema

maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse

vähendus nende vahel. Vähendust saab kasutada kogu maksustamisperioodi vältel, järgmisesse

perioodi see edasi ei kandu.

Kohustuse vähendamise mõju maksumaksjatele on kahetine. 55 000 maksumaksjal katab

rakenduv vähendus kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000

maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähendamise summa.

Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele

jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro.

Eelnõuga sätestatakse ka et M-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta,

maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt M- ehk

sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid)

mootorsõidukimaksu määra, mis muidu tulenevalt nende tehnilisest näitajatest ebasoovitavalt

kõrgeks kujuneb. Muudatus toetab ka lasterikaste perede ja puudega inimeste hakkamasaamist,

sest mõlemal sihtgrupil võib olla kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi. Kui M-

kategooria maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N-kategooria puhul on komponente

kaks.

Lisaks tehakse eelnõus tehnilist laadi muudatus seoses mootorsõidukimaksu kohustuse

arvutamise päeva täpsema reguleerimisega ning jätkatakse juba sel aastal praktiseeritud

lahendusega pikendada maksuteadete paberkandjal väljasaatmise tähtaega.

Kumbki eelnevas lõigus nimetatud muudatus isikute kohustusi ei muuda, samuti ei too eelnõu

tervikuna kaasa isikute halduskoormuse kasvu, sest laste eest maksukohustuse vähendamine ja

kategooriatega seotud maksumäära muutmised on automaatsed.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Mootorsõidukimaksu seaduse (edaspidi MSMS) muudatused on ette valmistanud

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Maret Mets

([email protected]) ning fiskaalpoliitika osakonna analüütik Risto Kaarna

([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali-

2

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Keeleliselt

toimetas eelnõu sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected])

1.3 Märkused

MSMS muutmine on seotud 24. mail 2025. a Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200

vahel sõlmitud koalitsioonileppega, mille punkti 304 kohaselt planeeritakse juba alates

käesolevast aastast leevendada mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta. Samuti

ühtlustada M- ja N-kategooria autode ja väikebusside maksumäärasid, et invasõidukite ja

paljulapseliste perede väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse need

registreeritud on.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse mootorsõidukimaksu seadust redaktsioonis RT I, 31.12.2024, 17.

2. Seaduse eesmärk

MSMS muutmise eesmärk on kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) laste vanemate

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine kuni 100 euro võrra iga lapse kohta.

Maksuvähendus on suunatud lastega peredele ja toetab nende liikumisvõimalusi ning üldist

hakkamasaamist. Üldine teatud tingimustel maksu vähendamine registriandmete põhjal on

läbipaistvam ja lihtsam hallata, kui toetuste tõstmine. Maksuvähenduse eesmärk on

konkreetselt automaksust tuleneva mõju leevendamine.

M-kategooria 7+-istmekohaliste sõidukite e nn väikebusside maksukoormus on M-kategooria

üldisest maksukohustusest kõrgem ning poliitilise valiku tulemusel on otsustatud, et nende

määra peaks rohkem ühtlustama selle kategooria keskmiste määradega. Eesmärgi saavutamise

õiguslik lahendus on analoogselt elamu-kategooria sõidukitele maksustada M-kategooria

väikebussid N-kategooria maksumääraga. See vähendab oluliselt M-kategooriasse

registreeritud väikebusside maksumäära, sest määr koosneb kolme komponendi asemel kahest.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu

menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Käesolev eelnõu on kiireloomuline, sest laste eest

soovitakse mootorsõidukimaksu leevendust anda juba mootorsõidukimaksu esimesel

rakendusaastal (so 2025. a). Eelnõu kiire ja üldises korras jõustumine on äärmiselt vajalik, et

maksuhaldur jõuaks veel enne aasta lõppu kõigi õigustatud isikute maksuteated üle vaadata.

Samuti on isikute jaoks tegemist positiivse muudatusega, mis ei sea neile lisakohustusi.

3. Eelnõu sisu

MSMS-i täiendatakse §-ga 41 (eelnõu § 1 punkt 1) ja sätestatakse, et mootorsõidukimaksu

teade on haldusakt, millele rakendatakse MKS-is maksuotsuse kohta sätestatut.

MKS reguleerib maksuteadetest eelkõige deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva

maksusumma kohta esitatavat maksuteadet (MKS § 88 lõige 2) ning maamaksuteadet (MKS §

3

119 lõige 4). MKS § 88 lõige 2 kohaldub füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel esitatavale

maksuteatele. Seaduses on läbivalt seotud maksuteatele kohalduvad normid just MKS §-s 88

viidatud maksuteatega. MKS § 88 alusel esitatud maksuteatega seotus ei võimalda neid sätteid

vahetult mootorsõidukimaksu teatele kohaldada.

Laiemalt kohaldatavat maksuteate regulatsiooni MKS otsesõnu ei sätesta (v.a maksuteate

vaidlustamine). Küsimused, mille MKS jätab lahendamata, lahendatakse haldusmenetluse

seadusele tuginedes (MKS § 45). Selleks, et MTA haldusaktidele saaks kohaldada ühtseid

reegleid, on otstarbekas kohaldada mootorsõidukimaksuteatele MKSis maksuotsusele

kohalduvaid norme. Sarnane lahendus on kasutusel maamaksuteate puhul ja seega lisatakse

eelnõusse uus § 41 ja täiendatakse MKS § 119 lõiget 4 (eelnõu § 2 punkt 2).

MSMS § 6 täiendatakse lõikega 3 (eelnõu § 1 punkt 2). Lõikes sätestatakse, et

mootorsõidukimaksu kohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris

esmakordse registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel. Lisatav säte

tugevdab koosmõjus MSMS § 6 lõikega 1 hetke ja tingimusi, mille alusel maks määratakse.

Näiteks sätestatakse § 6 lõike 1 punktis 1, et mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes on

maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik või

MSMS § 5 punktis 2 nimetatud vastutav kasutaja, mis annab selge määratluse aja ja isiku

staatuse kohta.

Muudatusega fikseeritakse lisaks isiku maksukohustuse määramise ajale ja staatusele sõiduki

andmete aluseks võtmise aeg, milleks on andmete seis liiklusregistris 1. jaanuaril (või sõiduki

esmakordse registreerimise kuupäeval). Sõiduki tehingud liiklusregistris võivad teatud

puhkudel pikeneda mitmele päevale ja ning seetõttu on õigusselguse huvides vajalik täpsemalt

öelda, millise aja seisuga sõiduki andmed aluseks võetakse. Sellise õigusliku aluse loomine

maksu määramise loogikas muutusi kaasa ei too, vaid kindlustab praktikat ning välistab

vaidlusi. Liiklusregister on informatiivne register ja seda, kuidas mootorsõidukimaksu seaduse

alusel on andmetele antud õiguslik tähendus, on analüüsitud MSMS-i seletuskirjas.

MSMS § 9 lõike 2 (eelnõu § 1 punkt 3) struktuuri muudetakse ja selle loetelu täiendatakse uue

punktiga. Kehtivas lõikes sätestatakse mootorsõidukimaksu määramise tähtaeg, mis on 15

tööpäeva pärast liiklusregistri sündmust. Tähtaja lugemist algatavaks sündmuseks võib olla kas

maksustamisperioodi kestel mootorsõiduki esmakordne liiklusregistris registreerimise või selle

ajutise kustutamise tähtaja saabumine või registrikande taastamine. Uuena lisandub siia

sündmus, mis algatab lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise. Selleks võib olla

lapse sünd maksustamisperioodi kestel või kui vanem soetab ja registreerib liiklusregistris

sõiduki, mille maksukohustuse arvutamisel saab vähendamist rakendada.

MSMS § 12 täiendatakse lõikega 10 (eelnõu § 1 punkt 4). Sätestatakse, et M-kategooria

mootorsõiduk, millel on rohkem kui 7 istekohta, maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki

maksumääraga. See vähendab oluliselt M1- ehk sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-

kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid) mootorsõidukimaksu määra. Kui M1-kategooria

maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N1 puhul on komponente kaks. M1-kategooria

maksumäära arvutamise komponendid on baasosa (50 eurot), CO2 eriheite osa ja massiosa. N1

kategoorial on aluseks baasosa (50 eurot) ja CO2 eriheite osa.

Muudatus toetab nii lasterikaste perede kui puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal

sihtgrupil on kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi.

MSMS-i täiendatakse §-dega 151 ja 152 (eelnõu § 1 punkt 5). Paragrahvidega luuakse MSMS-

i lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise alusregulatsioon. Eelnõuga lisatakse

4

MSMS-i § 151, milles sätestatakse lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise

alused ja § 152, milles sätestatakse vähendamise arvutamine.

Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse hooldusõigust omaval vanemal või

füüsilisest isikust eestkostjal. Tüüpiliselt on lapsel Rahvastikuregistrisse märgitud üks või kaks

vanemat/eestkostjat, kuid see arv võib olla ka kuni kolm. Eelnõus kasutatakse üldistavat

terminit „vanem“, kuid oluline on tähele panna, et see ei ole võrdne perekonnaseaduse

terminiga „vanem“. Nimetatud seaduse kohaselt ei ole lapsel rohkem kui kaks vanemat, kuid

eelnõukohane maksuvähendus arvutatakse lapse hooldusõiguse alusel. Vähenduse saamiseks

peab vanem olema vähemalt ühe sõiduki omanik või vastutav kasutaja läbi liisinglepingu, mis

on ka arusaadav, sest vähendust arvutatakse üksnes mootorsõidukimaksu teate kontekstis (§ 151

lõige 1). Seetõttu näiteks ei saa vähendust sõiduki eest, mis on ajutiselt kustutatud ja mille kohta

ei ole maksuteadet väljastatud.

Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik (§ 151 lõige 6). Kui

laps saab 18-aastaseks, lõpeb üldjuhul ka tema üle hooldusõiguse pidamine.

Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamist on otsustatud pikendada kuni laps veel on 18-

aastane, st ei ole saanud 19-aastaseks. Kui algava maksustamisperioodi 1. jaanuaril on laps 18-

aastane, vähendatakse mootorsõidukimaksu kohustust sellel isikul, kellel oli lapse täisealiseks

saamise päevale eelneval päeval hooldusõigus (§ 151 lõige 5). Kui laps saab 19-aastaseks

näiteks 1. mail ja pere, kel varem pole sõidukit olnud, ostab oma esimese ja uue sõiduki 28.

mail, siis maksuteatel, mille maksuhaldur väljastab, vähendamist enam arvesse võtta ei saa –

laps oli saanud juba 19-aastaseks. Perel oli võimalik vähendust kasutada kuni 30. aprillini ning

kui oli varasem plaan sõiduk soetada, saab seda soetamisel arvestada.

Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse M1- või N1-kategooria mootorsõidukil ehk

sõiduautol või väikebussil. MSMS §-s 11 sätestatud kategooriate eest vähendust ei kohaldata

(mootorrattad, ATV-d jmt).

Maksukohustuse arvutamist mõjutanud vähendamised kajastatakse maksuteatel (§ 151 4).

Märgitakse vanema lapsed, sõidukid ja võimalik täiendav vähendus teise vanema arvelt.

Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine

hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud (§ 151 lõige 4).

Hooldusõigus jaguneb ühiseks hooldusõiguseks ja ainuhooldusõiguseks. Ühine hooldusõigus

tähendab, et vanemad jagavad lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud otsuseid ning

vastutust võrdselt. Ainuhooldusõigus on ühe vanema õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest ja

teisel vanemal ei ole otsustusõigust lapsega seotud küsimustes. Ainuhooldusõigusega on

tegemist juhul, kui üks vanem ei suuda või ei soovi hooldusõiguses osaleda.

Maksukohustust vähendatakse kuni 100 eurot ühe lapse eest kogu õigustatud isiku M1- ja N1-

kategooria sõidukite mootorsõidukimaksu summa suhtes (§ 151 lõige 2) ja arvutus viiakse läbi

laste vanuse järjekorras. Kui lapsel on mitu vanemat, jagatakse maksukohustust vähendav

summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema

maksukohustust vähendav summa, jagatakse jääk omakorda ülejäänud vanemate vahel (§ 151

lõige 3).

Kokkuvõtvalt peavad isikul mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise saamiseks

olema täidetud mõlemad tingimused:

 tal on vähemalt ühe 18-aastase (kaasa arvatud) lapse täielik hooldusõigus;

 ta on vähemalt ühe sõiduauto või väikebussi (M1- või N1-kategooria) omanik või

vastutav kasutaja (kui sõiduki omanik on liisinguandja).

5

Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamisel on eesmärgiks seatud, et

kui lisaks 1. jaanuari seisule tekib maksustamisperioodi jooksul täiendavaid aluseid

maksukohustuse vähendamiseks, siis seda ka tehakse, teisisõnu – MTA peab lapse eest

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise üle arvet (§ 152 lõiked 2 ja 3).

Standardina arvutatakse vanemale võimalik lapse eest saadav mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendus 1. jaanuaril (§ 152 lõige 1) kui isikule väljastatakse talle kuuluvate sõidukite eest

maksuteade. Kahe vanema puhul jagatakse see summa pooleks. Kui vanem ostab aasta jooksul

uue sõiduki ja 1. jaanuarist on jäänud veel vähenduse jääki või pole seda üldse kasutatud, sest

vanemal puudus sõiduk, saab vähendust arvestada. Kui maksustamisperioodi jooksul sünnib

perre laps, saab ka tema eest täiendavalt kuni 100 eurot pere sõidukite maksukohustusest maha

arvutada. See protsess on automaatne ja isik ise midagi tegema ei pea. Küll tühistab MTA

maksukohustuse vähenemise tõttu viimati väljastatud maksuteate ja annab uue, vähendatud

maksusummaga maksuteate.

Lapse hooldusõiguse lõppemisel arvutatud maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja

jääki ei suurendata (§ 152 lõige 4). Lapse hooldusõigus võib lõppeda näiteks tema 19-aastaseks

saamise tõttu, hooldusõiguse äravõtmise tõttu, aga ka lapse surma tõttu. Nendel puhkudel ei

toimu aasta jooksul mingit vähendamise ümber- ega tasaarvestust.

Tavapärasena tagastatakse mootorsõidukimaksu osa, mis on maksukohustuse vähendamise

tulemusel enam tasutud, maksukohustuslase ettemaksukontole (§ 152 lõige 5).

Ettemaksukontolt on isikul võimalik summa ise oma pangakontole kanda.

MSMS § 16 täiendatakse lõikega 4 (eelnõu § 1 punkt 6). Selle täiendusega luuakse alus

Rahvastikuregistri andmete sidumiseks maksukohustuse vähendamise arvutamisega. Võrreldes

nende andmetega, mida MTA täna oma muude kohustuste täitmiseks juba Rahvastikuregistrist

saab, täiendavaid andmeid juurde ei pärita. Maksukohustuse vähendamiseks on vaja üksnes

kontrollida lapse ja vanema üldandmeid ning JAH/EI vormis kinnitust hooldusõiguse kohta.

Maksukorralduse seaduse § 101 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib MKS-i,

maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas

põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, töödelda MKS-i §-s 10 nimetatud

ülesannete täitmisel. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud ülesannete hulka kuulub

maksusoodustuste kohaldamise kontrollimine.

MSMS-i § 17 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas (eelnõu § 1 punkt 7) lisatakse 2025. aastale ka

sätte kehtimine aastal 2026.

Säte ise reguleerib olukorda, kus maksuhaldur peab maksuteate kätte toimetama posti teel.

Maksuhaldur toimetab maksuteate posti teel kätte juhul, kui maksumaksja avaldab selleks

soovi, kuid seda üksnes siis, kui maksumaksja pole maksuteadet veel kätte saanud (läbi e-

maksuameti keskkonna). Kui maksumaksjale on korra maksuteade juba edukalt kättetoimetatud

– sõltumata kuidas, kas elektrooniliselt või muul mitte-elektroonsel viisil – siis maksuteate

lisaeksemplaride loomiseks paberkandjal peab isik leidma ise vahendid ja viisi.

Kõnealuse lõike punkt 2 on mõeldud lahendama olukorda, kus maksumaksja ei reageeri

maksuteatele e-maksuameti kaudu, ent samas ei pöördu ka maksuhalduri poole taotlusega

edastada talle maksuteade posti teel. Sellisel juhul ootab maksuhaldur 55 tööpäeva arvates

maksuteate üleslaadimisest, ning kui maksuteade on pärast seda jätkuvalt kättetoimetamata,

läheb MTA sellisel juhul üle maksuteate posti teel kättetoimetamisele.

6

Viiekümne viie tööpäeva on kriteeriumina sätestatud põhjusel, et kui 15. veebruaril

väljastatakse maksuteated, siis 55 tööpäeva möödumine tähendab seda, et posti teel saadetakse

dokumendid välja alles mai alguses, st pärast füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise

viimast kuupäeva, mis on aprillikuu lõpus. Kuna valdav enamik tuludeklaratsioone esitatakse

läbi e-maksuameti, siis on tõenäoline, et seda tegema minnes võetakse ühtlasi vastu ka

maksuteated ning muud dokumendid, mis on seniks sinna üles laetud. See tagab, et posti teel

saadetakse dokumendid välja lõpuks üksnes sellistele maksumaksjatele, kellel selleks on

reaalne vajadus, st kellel tõesti puudub võimekus ja ka huvi e-maksuametit kasutada. Esimene

mootorsõidukimaksu tasumise tähtaeg, milleks peab olema tasutud 50% määratud maksust, on

15. juunil, seega on tagatud, et maksuteate alles paberil kättesaamise maksu tasumise tähtaja

vahele jääb vähemalt 30 päeva. Kui maksuhaldurile on teada üksnes isiku postiaadress,

saadetakse paberil maksuteade juba veebruaris välja.

Kui MSMS-i vastuvõtmisel sätestati kirjeldatud kord üksnes 2025. aasta kohta, siis nüüd

laiendatakse seda tähtajatult, et nii Maksu- ja Tolliametil (MTA) kui isikutel oleks rohkem

paindlikkust maksuteadete kättesaamiseks. Regulatsiooni sisus muutusi ei ole.

MSMS-i täiendatakse §-ga 171 (eelnõu § 1 punkt 8), milles sätestatakse erikord lapse eest

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba 2025. aastal. Selle sätte kohaselt algab

tavapärane, eelpool kirjeldatud vähenduse arvessevõtmine hiljemalt 2025. a 1. detsembrist.

Kuna käesolev seadus on planeeritud jõustuma 2025. a sügisel üldises korras, siis on võimalik

maksuhalduril peale seaduse jõustumist ja enne 1. detsembrit läbi viia kõik vajalikud toimingud

sel aastal juba väljastatud maksuteadete ülevaatamiseks ja vähenduse arvestamiseks. Taas ei

ole vaja isikul ise midagi teha, kui tal on õigus saada mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendamist käesoleva seaduse alusel, siis selle ta ka automaatselt saab.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud jõustumine. Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1

punktides 3 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse

alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a jooksul väljastatud maksuteadete

ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise rakendamisega.

Eelnõu § 1 punktis 3 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust.

Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega,

siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember.

Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub

arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

MSMS-i muutmises kasutatakse terminit „vanem“ (§ 151 lõige 1), mis MSMS-is tähendab

isikut, kes on lapse vanem või füüsilisest isikust eestkostja, kellel on selle lapse hooldusõigus.

Seega on MSMS-i piires PKS-is sätestatud termini „vanem“ tõlgendus laiem ja avatud läbi

hooldusõiguse. Terminit kasutatakse üksnes vähenduse arvutamiseks. Termin „hooldusõigus“

on selgitatud lisatava § 151 lõikes 7. Hooldusõigus MSMS-i tähenduses on lapse

ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära

võetud.

Lisaks kasutatakse terminit „laps“, kes MSMS-i raames on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik.

5. Eelnõu kooskõla põhiseaduse, teiste seaduste, Euroopa Liidu õiguse ja välislepingutega

7

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ega jõustunud välislepingutega.

6. Seaduse mõjud

6.1 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksustamine 

Sihtrühm. Mõju sihtrühmaks on 8- ja 9-kohaliste sõidukite omanikud ja kasutajad.

Liiklusregistris oli 2025. aasta juuni seisuga ligi 13 400 8- ja 9-kohalist M1- ja M1G- kategooria

sõidukit, millele hakkavad kohalduma N1-kategooria sõidukite maksustamise reeglid. Enamus

neist on füüsiliste isikute omanduses (66%). See muudatus avaldab rõhutatult positiivset mõju

ka paljulapselistele peredele ja puudega isikutele. Neil võib olla kõrgendatud vajadus suurema

sõiduki järele, kuid ei ole andmestikku, mille põhjal hinnata, kui paljud neist sõidukitest on

paljulapseliste perede või puudega isikute omanduses või kasutuses.

Nende sõidukite keskmine vanus on 15 aastat, ligi 4000 sõidukit ehk 30% on vanemad kui 20

aastat ning maksustatud baasmääras. Nimetatud sõidukite keskmine mootorsõidukimaksu

aastane kohustus M-kategooria maksumääradega on 183 eurot aastas, mis on üldisest

keskmisest mõnevõrra suurem. See tuleneb sellest, et 8- ja 9-kohalised sõidukid on suhteliselt

suured ja rasked, mistõttu nende süsinikuheide on tavalistest sõiduautodest suurem (keskmiselt

238 g CO2/km1) ning ka tühimass suurem (keskmiselt 2122 kg). 

Kõnealuste sõidukite maksustamisel N-kategooria reeglite alusel võrreldes M-katekooria

reeglitega väheneb keskmine maksukohustus 183 eurolt 63 eurole. Valdaval enamusel (56%)

jääb alles vaid maksukohustus baasmääras (50 eurot aastas).

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatusel ei ole märkimisväärset sotsiaalset,

sealhulgas demograafilist mõju, sest maksu summa ja seega ka soodustuse summa on võrreldes

sõiduki enda ja selle kasutamise kuluga suhteliselt väike. Samuti on see väike võrreldes muude

perepoliitiliste või puuetega isikutele mõeldud soodustuste ja hüvitistega.

Mõju majandusele. Muudatusel on väike majanduslik mõju seeläbi, et väheneb kõnealuste

sõidukite omanike maksukoormus, mis suurendab nende kasutatavat tulu ning seeläbi

toimetulekut. Sihtrühma suurus ja soodustuse ulatus on siiski nii väikesed, et makronäitajates

mõju ei avaldu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusel ei ole märkimisväärset mõju elu- ja

looduskeskkonnale. Nagu mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas on välja toodud, on

mootorsõidukimaksul oluliselt väiksem mõju sõiduki valikule ja omamisele kui

registreerimistasul või isegi kütuseaktsiisil, sest maksukohustus jaotub pika perioodi peale.

Valdav enamus automaksu mõjust keskkonnale tuleneb registreerimistasust.

Mootorsõidukimaks on ka kehtinud suhteliselt vähe aega, mistõttu ei ole enamus sihtrühmast

veel jõudnud sellele reageerida, mistõttu on soodustuse võimalik mõju piiratud.

Muudatusel ei ole tuvastatavat mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule,

riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega muud otsest või kaudset mõju.

6.2 Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine 

1 Maksustamise aluseks oleva süsinikuheite järgi, ehk selle olemasolul kasutades WLTP metoodika alusel

hinnatud heidet, selle puudumisel kasutades NEDC metoodika alusel saadud hinnangut, mida on suurendatud

vastava koefitsiendiga, ning mõlema puudumisel vastavalt asendusvalemile.

8

Sihtrühm. Soodustuse sihtrühm on sõidukiomanikud ja -kasutajad, kellel on ka lapsed. MTA

andmetel on 154 500 unikaalset maksumaksjat, kellele laieneb mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendus seoses vähemalt ühe alaealise lapsega.

Statistikaameti hinnangul oli 0–17-aastaste lastega leibkondi 162 0002, mis moodustab 25%

kõigist leibkondadest. Statistikaameti lastega leibkondade uuringu kohaselt oli 2024. aastal vaid

5% leibkondadest sellised, kellel ei olnud juurdepääsu sõidukile3. Juurdepääsu all on mõeldud

seda, et ei ole võimalust kasutada, mitte rangelt sõiduki omamist. Siiski viitab see sellele, et

meede on laiapõhjaline ja puudutab märkimisväärset osa kõigist leibkondadest ja valdavat

enamust lastega leibkondadest.    

Sihtrühma jaotus laste arvu järgi leibkonnas on järgmine (MTA andmetel): 

 1 lapsega pered: 80 000 maksumaksjat 

 2 lapsega pered: 54 000 maksumaksjat 

 3 lapsega pered: 16 000 maksumaksjat 

 4 lapsega pered: 2 700 maksumaksjat 

 5 lapsega pered: 500 maksumaksjat 

 6 lapsega pered: 130 maksumaksjat 

 7 või enama lapsega pered: 53 maksumaksjat 

Enamikus peredes on maksustatav sõiduk või sõidukid vaid ühe vanema nimel. Andmete põhjal

on 151 000 last seotud ühe maksumaksjaga (ühel vanemal sõiduk või sõidukid), mis tähendab,

et see vanem saab 100 euro suuruse vähenduse lapse kohta. 54 000 last on seotud kahe

maksumaksjaga (mõlemal vanemal sõiduk või sõidukid), mille puhul kummalegi vanemale

rakendub 50 euro suurune vähendus lapse kohta. 

Vähenduse mõju maksumaksjatele on kahetine: 

 Täielik maksukate: 55 000 maksumaksjal katab rakenduv vähendus kogu nende 2025.

aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 

 Osaline maksukate: 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende

maksukohustus ületab vähenduse summa.  

Nende isikute poolt tasumisele kuuluv maksusumma on pärast vähenduse mahaarvamist kokku

ligikaudu 15,4 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel

keskmiselt üle 50%. 

Lisaks on oluline märkida, et ligikaudu 4 miljonit eurot maksimaalsest võimalikust vähendusest

jääb kasutamata. See tuleneb asjaolust, et paljudel maksumaksjatel on maksuteate summa

väiksem kui neile ette nähtud vähenduse kogusumma.  

Vähendus on kõige tõhusam madalama maksukohustusega peredele, kellest 55 000

vabastatakse maksust täielikult. Samas jääb ligi 4 miljoni euro ulatuses vähenduse potentsiaali

kasutamata, kuna maksukohustus on väiksem kui võimalik vähendus. Fikseeritud vähenduse

summa tagab võrdse kohtlemise laste arvu põhjal, kuid selle proportsionaalne mõju on suurem

neile, kelle maksukoormus on madalam.

2 Statistikaamet, andmebaas LEM01: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade-

uldandmed/LEM01 3 Statistikaamet, andmebaas LES821: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-

indikaatorid__laste-vaesus-ja-toimetulek/LES821

9

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatusel ei ole märkimisväärset sotsiaalset,

sealhulgas demograafilist mõju, sest maksu summa ja seega ka soodustuse summa on võrreldes

sõiduki enda ja selle kasutamise kuluga suhteliselt väike. Samuti on soodustus väike võrreldes

muude perepoliitiliste soodustuste ja hüvitistega.

Mõju majandusele. Muudatusel on väike majanduslik mõju seeläbi, et väheneb kõnealuste

sõidukite omanike maksukoormus, mis suurendab nende kasutatavat tulu ning seeläbi

toimetulekut. Sihtrühma suurus ja soodustuse ulatus on siiski nii väikesed, et makronäitajates

mõju ei avaldu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusel ei ole märkimisväärset mõju elu- ja

looduskeskkonnale. Nagu mootorsõidukimaksu seletuskirjas5 on välja toodud, on aastamaksul

oluliselt väiksem mõju sõiduki valikule ja omamisele kui registreerimistasul või isegi

kütuseaktsiisil, sest maksukohustus jaotub pika perioodi peale. Valdav enamus automaksu

mõjust keskkonnale tuleneb registreerimistasust. Mootorsõidukimaks on ka kehtinud suhteliselt

vähe aega, mistõttu ei ole enamus sihtrühmast veel jõudnud sellele reageerida, mistõttu on

soodustuse võimalik mõju piiratud.

Muudatusel ei ole tuvastatavat mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule,

riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega muud otsest või kaudset mõju.

7. Rakendusaktid

Rakendusaktid puuduvad.

8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmine vähendab mootorsõidukimaksu laekumist

1,7 miljoni euro võrra esimesel rakendumise täisaastal. Lastepõhine mootorsõidukimaksu

vähendus vähendab maksulaekumist 16,3 miljoni euro võrra aastas. Hinnangute aluseks on

maksuteated ja liiklusregister 2025. aasta juuni seisuga ning hinnangud ei arvesta

potentsiaalsete muudatustega autopargis.

MTA on kaardistanud infosüsteemide muutmisvajadused ja eelarvestanud arendused.

Muudatused hõlmavad 2025. a maksustamisperioodi kohta väljastatud mootorsõidukimaksu

ümberarvutamist, väljastatud maksuteadete muutmist ja enammakstud mootorsõidukimaksu

tagastamist ning alates 2026. a maksustamisperioodist lapse eest mootorsõidukimaksu

kohustuse vähendamise rakendamist ning infosüsteemide muudatuste turvatestide läbiviimist.

Loodava lastega sõiduki omanikele ja vastutavatele kasutajatele mõeldud muudatusega seoses

tuleb MTA infosüsteemides teha 680 000 euro ulatuses arendusi. Kuna muudatused on

planeeritud jõustuma kahes osas (tagasiulatuvalt alates 01.12.2025 ja püsivalt alates

01.01.2026), siis jaguneb investeeringuvajadus kahe aasta vahel:

IT-investeeringute vajadus 2025. a 270 000 €

IT investeeringute vajadus 2026. a 410 000 €

KOKKU: 680 000 €

Transpordiameti kulu 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmiseks on 185 000 eurot

Sealhulgas M1-kategooria muudatus koos API täiendamise, kalkulaatori muudatuse ja MTA

10

X-tee täiendamisega (istekohtade saatmine) on kokku 65 000 eurot; muudatuste X-tee teenuse

ümberehitus 120 000 eurot.

Eelnõu rakendamiseks vajaminevad kulude katmiseks esitatakse taotlus Vabariigi Valitsuse

reservist raha eraldamiseks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punktides 3 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine

jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a

jooksul väljastatud maksuteadete ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendamise rakendamisega.

Eelnõu § 1 punktis 3 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust.

Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega,

siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember.

Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub

arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks erialaliitudele.

Saabunud vastused on kajastatud seletuskirja lisas.

Eelnõu kooskõlastati teistkordselt Justiits- ja digiministeeriumiga.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

LISA. Kooskõlastustabel

Esitaja Sisu Rahandusministeeriumi kommentaar

Ministeeriumid

1. Justiits- ja

digiministeerium

1. Eelnõu § 1 p 3 kohane MSMS § 151 lg 3 sätestab järgmist:

„(3) Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust

vähendav summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema

maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav

summa, jagatakse jääk ülejäänud vanemate vahel.“ Märgime, et

kasutatud terminoloogia ei ole kooskõlas perekonnaseadusega

(PKS). Eelnõu sätte kohaselt jagatakse jääk ülejäänud vanemate

vahel. Sõnastus on ilmselges vastuolus PKS §-dega 82, 83 ja 84.

Nimelt on PKS-is sätestatud, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks

vanemat. Seetõttu palume eelnõus kasutada sõnastust „jagatakse

jääk teise vanemaga“. Ka seletuskirjas on mitmes kohas kasutada

sõnu „mitu vanemat“. Palume see üle vaadata, viia vastavusse PKS-

iga ning läbivalt ühtlustada. On teada olukordi, kus Maksu- ja

Tolliametile kuvatakse vanemaid rohkem kui kaks. Sellised

üksikjuhtumid tuleks lahti seletada seletuskirjas või leida olukorrale

muu mõistlik lahendus.

Arvestatud osaliselt. Täiendatud seletuskirja.

Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse

hooldusõigust omaval vanemal või füüsilisest isikust

eestkostjal. Tüüpiliselt on lapsel Rahvastikuregistrisse

märgitud üks või kaks vanemat/eestkostjat, kuid see arv

võib olla ka kuni kolm. Eelnõus kasutatakse üldistavat

terminit „vanem“, kuid oluline on tähele panna, et see ei

ole võrdne perekonnaseaduse terminiga „vanem“.

Nimetatud seaduse kohaselt ei või lapsel olla rohkem kui

kaks vanemat, kuid eelnõukohane maksuvähendus

arvutatakse lapse hooldusõiguse alusel.

2. Eelnõu § 1 p 3 (MSMS § 151 lg 3 ja 6) – Justiits- ja

Digiministeerium on seisukohal, et soodustuse võrdne jagamine

vanemate vahel ning kasutamata jäänud osa üle kandmine teisele

vanemale on kooskõlas PKS-iga ning pakub vajalikku paindlikkust.

Siiski leiame, et eelnõus pakutud lahendus tervikuna ei hõlma kõiki

võimalikke situatsioone ning võib kaasa tuua põhiseaduse ja

perekonnaseaduse vastaseid olukordi. Allpool selgitame täpsemalt

võimalikke murekohti.

Teadmiseks võetud.

3. Eelnõu § 1 p 3 kohases MSMS § 151 lõikes 6 on hooldusõigus

sisustatud kui lapse ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida

ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud. Justiits- ja

Digiministeerium on seisukohal, et lahendus, mille puhul lähtutakse

täielikust hooldusõigusest või ainuhooldusõigusest, on vastuolus

PKS-iga. Leiame, et kõnealune kitsendus võib viia olukorrani, kus

soodustusest jääb ilma pere/laps, kellele see tegelikult on mõeldud.

Nimelt on PKS-is kasutusel terminid täielik isikuhooldus, täielik

varahooldus, piiratud isikuhooldus, piiratud varahooldus, osaline

isikuhooldus, osaline varahooldus. Lisaks võivad hooldusõiguse

liigid vastavalt PKS-le olla väga erinevates staadiumites: kehtiv,

Mitte arvestatud. Maksuhalduril ei ole mitte mingit

võimalust hinnata, milline on lapse ja pere tegelik

elukorraldus ja vanemate reaalne panus tema heaolusse.

Veel enam – eelnõu kontseptsiooni eelduseks on asjaolu,

et MTA ei saa hakata täitma selliseid sotsiaalseid

ülesandeid, millega ta hakkaks hindama perekondade

elukorraldust ja maksuvähenduse andmise aluseks on

registrites olemasolevad andmed.

Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti, et laste eest

soodustuse andmist võiks korraldada ja rakendada

peatatud, piiratud, osaliselt üle antud, täielikult üle antud, täielikult

ära võetud, taastatud, lõppenud, tühistatud. Praktikas esineb

olukordi, kus vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud, et anda

ühele vanemale ainuhooldusõigus PKS § 137 alusel kindlas

valdkonnas – näiteks lapse tervisega seotud küsimustes. Sellest

hoolimata osalevad mõlemad vanemad lapse igapäevaelus aktiivselt

ja võrdväärselt. Hõlmates soodustuse saamise aluse

ainuhooldusõiguse või täieliku hooldusõigusega, jääks antud näite

puhul üks vanematest soodustusest ilma. Ei ole põhjendatud, miks

vanem peaks jääma ilma maksusoodustusest, kui ta reaalselt

panustab lapse kasvatamisse ja heaolusse ning kasutab lapse heaolu

nimel sõidukit. Samuti tekib küsimus, miks peaks

maksusoodustusest ilma jääma vanem, kes veedab lapsega aega

nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ning kasutab selleks isiklikku

sõidukit – eriti juhul, kui teine vanem, kes last igapäevaselt

kasvatab, ei oma autot. Kuigi vanemate vahel on olnud vaidlus,

mille tulemusel on ühine hooldusõigus lõpetatud, ei pruugi see

kajastada lapse tegelikku elukorraldust ega vanemate panust tema

heaolusse. Taolistel juhtudel ei jõua maksusoodustus lapse huvides

kasutusse. See on aga vastuolus soodustuse eesmärgiga toetada

lastega peresid, kes kasutavad autot lapsega seotud tegevustes.

Seetõttu tuleks kaaluda paindlikumat lähenemist, mis arvestab

vanemate tegelikku panust lapse kasvatamisse, mitte üksnes

formaalset hooldusõiguslikku staatust, seda eelkõige olukordades,

kus ühine hooldusõigus on lõpetatud ning ühel vanemal on säilinud

osaline isikuhooldus ja/või varahooldus.

Sotsiaalkindlustusamet. Arutelude käigus selgus, et ametil

ei ole võimalik oma infosüsteemides (SKAIS) ühtegi

taolist muudatust enne lähemat paari aastat teha, mistõttu

oleks soodustuse andmine selle võrra edasi lükkunud. See

kehtib nii Sotsiaalkindlustusametile lisaülesande andmise

kui ka ameti infosüsteemi andmete kasutamise ja

liidestamise kohta.

Eelnõu kohaselt on hooldusõigus käesoleva seaduse

tähenduses lapse ainuhooldusõigus või ühine

hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega

ära võetud. Need hõlmavad täielikku isiku- ja

varahooldusõigust. Eelnõu kohaselt ei saa soodustust

piiratud isikuhoolduse, piiratud varahoolduse, osalise

isikuhoolduse ja osalise varahoolduse staatusega isikud.

4. Lahendus ei arvesta võimalike erinevate peremudelitega. Tuleb

arvestada, et Eestis on kärgperesid ning mitmed neist eelduslikult

lasterikkad. Lasterikkad perekonnad on PS § 28 alusel riigi erilise

kaitse all, kuid eelnõus pakutud lahendus ei pruugi seda tagada.

Näiteks on vanemal kolm last, kahte kasvatab igapäevaselt,

kolmandaga veedab aega suhtluskorra alusel üle nädalavahetuse ja

koolivaheaegadel. Viimase puhul on vanemal ainult osaline

hooldusõigus, sest teisele vanemale anti elukoha otsustusõigus.

Vanemal, kelle kasvatada igapäevaselt on üks laps, autot ei ole.

Vanem, aga kellel on kolm last ning kelle automaks läheks üle

kahesaja euro, ei saaks sellisel juhul kolmanda lapse eest

maksusoodustust ning see jääks sellisel juhul riigile. Arvestama

peab toodud näitest veelgi keerukamate peremudelitega. Praeguse

sõnastuse puhul jääksid osad vanemad, kes tegelikkuses osalevad

Mitte arvestatud. Vt eelmine vastus. Planeeritud

soodustus on registripõhine.

lapse igapäevaelus, soodustusest ilma. Lisaks ei ole arvestatud

olukordadega, kus lapse heaolu nimel kasutatav auto on

registreeritud elukaaslase või abikaasa nimele, kes ei ole lapse

rahvastikuregistris registreeritud vanem. Üks võimalik lahendus on

vastutava kasutaja lisamine, mis looks aluse maksusoodustuse

saamiseks. Samas tuleb selle toimingu tegemisel tasuda riigilõivu.

Teisest küljest tekib omakorda oht, et vanem, kellel tegelikkuses ei

ole autot, registreeritakse sellise sõiduki vastutavaks kasutajaks,

millega tal ei ole mitte mingisugust seost, et pahatahtlikult kasutada

maksusoodustust.

5. Hooldusõiguse ajutine peatumine – praktikas on esinenud

olukordi, kus vanema hooldusõigus on olnud peatatud tema enda

haiguse tõttu. Leiame, et taolises olukorras ei ole põhjendatud, miks

peaks vanem jääma soodustusest ilma, kui hooldusõiguse

peatumine on ajutine.

Teadmiseks võetud. Kui hooldusõigus peatub (ajutiselt)

maksustamisperioodi kestel, siis sellest tulenevalt antud

soodustust ümber ei arvutata. Kui hooldusõigus on

peatatud ka järgneva maksustamisperioodi 1. jaanuaril,

siis selle perioodi eest 1. jaanuaril soodustust ei arvutata.

6. Maksukohustuse ümberarvutamine – ajalise raamistiku kohta on

seletuskirjas märgitud, et maksukohustuse vähendamist ei arvutata

ümber ega vähendata, kui vanema hooldusõigus lõpeb. Taoline

lähenemine ei toeta vanemat olukorras, kus ta kasvatab last üksi,

aga hooldusõigus on jäänud mingil põhjusel jagamata või alles

vaieldakse kohtus hooldusõiguse üle. Poole soodustusest võib saada

vanem, kes tegelikkuses pole last aastaid näinud ning teisel vanemal

ei oleks võimalust maksusoodustust tervenisti endale saada isegi

siis kui ta peaks kohtus saama ainuhooldusõiguse. Arvestama peab

asjaolu, et vaidlused hooldusõiguse üle võivad kohtus venida ka

teise vanema pahatahtlikkuse tulemusel.

Teadmiseks võetud. Pöörame tähelepanu, et iga aasta 1.

jaanuaril arvutatakse soodustus uuesti ning möödunud

aasta muudatused saab arvesse võtta. Peale kohtu otsust

saab ka aasta kestel ainuhooldusõigust omav vanem kogu

võimaliku soodustuse jäägi kasutamise õiguse.

7. Mõjuanalüüsis ei ole käsitletud kohtumenetluste arvu võimalikku

suurenemist – mõjuanalüüs ei käsitle küsimust, kas vanemad

hakkavad hooldusõiguse asjus rohkem kohtusse pöörduma, et

vormistada maksusoodustus enda nimele. Näiteks olukorras, kus

vanematel on ühine hooldusõigus, aga aastaid on lapse elus

osalenud kõigest üks vanem, peaks last kasvatav vanem soodustuse

kogumahu saamiseks pöörduma kohtusse. Taolises olukorras on

küll kohtusse pöördumine pigem õigustatud ja maksusoodustusele

tekib lisandväärtus. Mõistlikud ei ole siiski olukorrad, kus vanemad

on sunnitud pöörduma kohtusse selleks, et taastada ühine

hooldusõigus või hooldusõigus üle anda maksusoodustuse saamise

eesmärgil. Maksusoodustuse saamine ei tohi olla ajendiks, miks

vanemad peavad pöörduma kohtusse. Üks võimalik lahendus oleks,

et vanemad saavad soodustust omavahel vabatahtlikult jagada.

Teadmiseks võetud. Puudub andmestik hindamaks

reaalset mõju kohtumenetlusele. Leiate siiski ka ise, et

võib tekkida õigustatud kohtussepöördumisi, mis aitavad

Eesti registrite sisu andmekvaliteeti tõsta.

Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti maksusoodustuse

vabatahtlikku jagamist. Meie hinnangul toob maksu

vabatahtlik jagamine kaasa vaidlusi, kus lõpuks peaks

maksuhaldur hakkama sekkuma perekonnakorralduslikese

küsimustesse.

Sotsiaalkindlustusamet on rakendanud seda lapsetoetuste puhul, kus

ei ole probleemiks igakuiselt toetuse saajat vahetada. Automaksu

puhul saaks seda teha kord aastas. Tekib küsimus, miks ei

võimaldata paindlikkust ja iseotsustamist lapsevanematele. Näiteks

on emal kui ka isal sõiduauto ning laps viibib isa juures nädala ning

seejärel ema juures nädala ehk mõlemad vanemad osalevad lapse

elus võrdselt. Vanemate vahel on vaidlus, kus koolis laps hakkab

käima ning kes haridusküsimuste eest vastutama. Otsustusõigus

antakse emale ning seetõttu kajastub isa hooldusõigus

rahvastikuregistris kui osaline. Taolise näite puhul ei ole

põhjendatud, et vanemad ei saaks omavahel toetust jagada.

8. Eeltoodud argumentidele tuginedes ei saa Justiits- ja

Digiministeerium toetada lahendust, kus maksusoodustuse saamine

tugineb üksnes hooldusõiguse andmetele Rahvastikuregistris. Meie

hinnangul peab lahendus olema paindlikum ja arvestama vanemate

tegelikku panust lapse kasvatamisse, mitte üksnes formaalset

hooldusõiguslikku staatust.

Teadmiseks võetud.

9. Eelnõu § 1 p 5 (MSMS § 16). Palume muu hulgas muuta ka

MSMS § 16 lõiget 1. Justiits- ja Digiministeerium on mitmel korral

juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele, et

maksukohustuslaste registri põhimääruse preambulis kajastub

üksnes viide maksukorralduse seaduse (MKS) § 17 lõikele 1,

registri alamregistrite volitusnormid on aga seaduses sõnastatud läbi

viite maksukohustuslaste registri põhimääruse volitusnormi ning

selle tulemusena ei ole võimalik maksukohustuslaste registri

põhimääruse ega ka MKS põhjal tuvastada, millistes seadustes on

reguleeritud maksukohustuslaste registri alamregistrid. Palume

sõnastada alamregistrite volitusnormid kujul: „…. andmekogu on

MKS §-ga 17 asutatud maksukohustuslaste registri alamregister,

mille pidamise korra kehtestab …. määrusega.“. Sellisest

sõnastusest tulenevalt saab alamregistrid reguleerida küll

maksukohustuslaste registri põhimääruses, kuid viimase preambulit

tuleb täiendada viitega eriseaduses asuvale volitusnormile.

Preambuli täiendamine tagab, et põhimääruse põhjal on võimalik

tuvastada alamregistrite seaduse tasandi regulatsioon. Seega palume

MSMS § 16 lg 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Mootorsõidukimaksu

register on maksukorralduse seaduse §-ga 17 asutatud

maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.

Mitte arvestatud. Märkus võetakse arvesse eraldi

maksukorralduse seaduse muutmise ettevalmistamise

käigus, kus antud küsimusele lähenetakse laiemas plaanis

ning täiendused tehakse vajadusel seaduste üleselt.

10. Eelnõu § 1 p 5 (MSMS § 16 lg 4) – kõnealuse muudatusega

nähakse ette säte, mille kohaselt saab lapse eest

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks

vajalikud üldandmed Maksu- ja Tolliamet (MTA)

Rahvastikuregistrist, sealhulgas andmed lapse, vanema ja

hooldusõiguse kohta. Seletuskirja kohaselt ei pärita võrreldes nende

andmetega, mida MTA täna oma muude kohustuste täitmiseks juba

Rahvastikuregistrist saab, täiendavaid andmeid juurde. Samas ei

nähtu aga mootorsõidukimaksu registri ega maksukohustuslase

registri seaduse tasandi regulatsioonist, et seal töödeldaks andmeid

lapse ja hooldusõiguse kohta. Lisaks tuleb kõnealuse sätte

sõnastusest välja, justkui hõlmaks üldandmed ka andmeid

hooldusõiguse kohta. Isiku üldandmetel on kindel sisu ja nende alla

kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt sh aadress,

emakeel. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas selgitada,

milliste kehtiva õiguse normide alusel saab MTA lapse ja

hooldusõiguse andmed ning millise andmekategooria alla need

maksukohustuslase registri seaduse tasandi regulatsioonis mahuvad.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Maksukorralduse

seaduse § 101 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur

võib MKS-i, maksuseaduse või selle alusel antud

õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas

põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi

andmeid, töödelda MKS-i §-s 10 nimetatud ülesannete

täitmisel. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud ülesannete

hulka kuulub maksusoodustuste kohaldamise

kontrollimine.

11. Maksukohustuslaste registri regulatsioon – mootorsõidukimaksu

register on maksukohustuslaste registri alamregister. Palume viia

andmekaitse nõuetega kooskõlla ka MKS § 17, mis näeb ette

maksukohustuslaste registri regulatsiooni. Selleks tuleks muuta

MKS § 17 lõikeid 1, 2 ja 31 .

Märkused 11–16 mittearvestatud. HÕNTE § 32 lõike 3

kohaselt ei pea kavandama seaduseelnõusse erinevate

seaduste sätteid, mis ei ole seotud ühise

reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega.

Maksukohustuslaste registri regulatsiooni antud eelnõu ei

puuduta. Seega käsitletakse märkuseid eraldiseisvana

maksukorralduslike küsimuste valdkonnas.

12. Maksukohustuslaste register on asutatud MKS §-ga 17 ning

registri põhimäärus on kehtestatud MKS § 17 lõike 1 alusel. Juhime

tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on

register juba asutatud, seega ei saa asutamist enam edasi

delegeerida.

Vt p 11.

13. MKS § 17 lg-ga 2 nähakse ette, kelle andmeid registris

töödeldakse. Muu hulgas sisaldab nimetatud loetelu ka

isikuandmeid. Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist,

kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS §

26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab

olema 4 kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt

teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

Vt p 11.

küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu

võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem

intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses

sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu

intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete

töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema

reguleeritud seadusega. Määrusega võib seaduse norme täpsustada,

kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida

intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad

olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja

menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise

seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised

küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil

määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid,

töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete

kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel

määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise

tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama

andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule.

14. Eelnevast tulenevalt palume täpsustada MKS-is sisalduvat

registri regulatsiooni selliselt, et see vastaks seadusereservatsiooni

põhimõttele, ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt,

et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab

olema kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk,

andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu

vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses

täpsustada, aga mitte pikendada) ning andmekogu põhimääruse

volitusnormi raamid. Maksukohustuslaste registri puhul on seaduses

ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja, neid

sätteid muuta ei tule. Küll aga tuleb MKS § 17 lõikest 1 jätta välja

asutamise edasi delegeerimine ning näha ette volituse selged

raamid, näiteks muutes ja sõnastades MKS § 17 lõige 1 järgmiselt:

(1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register) põhimääruse

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse registri

pidamise kord, sealhulgas:  1) andmeandjad ja nendelt saadavad

andmed;   2) täpsem andmekoosseis;   3) vastutava töötleja ja

volitatud töötleja ülesanded;   4) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord;  5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;  6)

muud korralduslikud küsimused.

Vt p 11.

15. MKS § 17 lõikes 2 tuleb täpsustada isikuandmete koosseisu

isikuandmete kategooria täpsusega, nähes ette milliseid andmeid

isikute kohta kogutakse, näiteks üldandmed, töötamise andmed jne.

Lisaks tuleb MKS § 17 täiendada sättega, milles nähakse ette

isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg. Juhime tähelepanu,

et isikuandmete säilitamise tähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed

koheselt kustutada. Juhul kui andmeid kustutatakse kogumis, siis

tuleb põhimääruses näha ette regulatsioon, mis näeb ette, et

andmeid säilitatakse vähemalt teatud aeg ning seejärel kustutatakse

need teatud aja jooksul. Näiteks andmeid säilitatakse vähemalt kolm

aastat andmete registrisse kandmisest ning kolme aasta täitudes

kustutatakse need kahe kuu jooksul. See teeb andmete

maksimaalseks säilitamise tähtajaks kolm aastat ja kaks kuud.

Vt p 11.

16. MKS § 17 lg 31 kohaselt on registri volitatud töötlejateks ka

kohus ja prokuratuur. Esmalt juhime tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8

kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku

sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid

vastutava töötleja nimel. Sellest tulenevalt palume selgitada, kas

kohus ja prokuratuur töötlevad andmekogus andmeid Maksu- ja

Tolliameti nimel või neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

Juhul kui tegemist on teise variandiga, siis on nad registri vaates

kaasvastutavad, mitte volitatud töötlejad. Lisaks näeb MKS § 17 lg

32 ette, et volitatud töötlejad nähakse ette põhimääruses, seega jääb

ebaselgeks, miks

Vt p 11.

17. Eelnõu § 2 (MKS § 26 lg 24 ) – kõnealuse sättega nähakse ette,

et Riigi Infosüsteemi Ametil on juurdepääs maksusaladusele

ulatuses, mis on vajalik Eesti teabevärava ametliku e-posti

infosüsteemi vahendusel elektrooniliste teadete saatmiseks ja

sellega seotud infosüsteemide haldamiseks. Juurdepääs hõlmab

isiku üldandmeid ning elektroonilise teate kohta käivaid andmeid.

Seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik Riigi Infosüsteemi Ameti

(RIA) hallatava Eesti teabevärava kaudu toimiva süsteemiga

„Postkast 2.0“ asendamiseks. Juhime tähelepanu, et „Postkast 2.0“

kohta on alles koostatud väljatöötamiskavatsus, seega ei ole Justiits-

ja Digiministeeriumi hinnangul asjakohane veel MKS muudatusi

teha. Muudatused tuleks teha „Postkast 2.0“ puudutavas eelnõus,

kui on selge, milliseid andmeid edastamisel RIA-le kuvatakse.

Ilmselt ei ole RIA-l ligipääsu isiku kõigile üldandmetele, mis

hõlmavad endas lisaks isiku nimele ka isikukoodi, sugu,

Mittearvestatud. MTA võtab kasutusele teavituste

süsteemi, mis on juba rajatud ja toimiv.

kodakondsust, kontakt sh aadressi, emakeelt. Palume muudatus

eelnõust välja jätta.

18. Seletuskirja 6. osas on aastate lõikes välja toodud kaasnevad

kulud MTA-le ja Transpordiametile seoses vajalike IT arendustega,

mida tingivad eelnõuga plaanitavad muudatused. Palume

seletuskirja lisada ka nende arenduste rahastamise allikas.

Arvesse võetud.

19. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega

ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvesse võetud.

20. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et

enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Teadmiseks võetud.

2. Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab mootorsõidukimaksu seaduse

muutmise seaduse eelnõu Teadmiseks võetud.

Liidud

1. Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab Rahandusministeeriumit

võimaluse eest avaldada arvamust mootorsõidukimaksu seaduse

muutmise seaduse eelnõu kohta, mille kohaselt hakatakse M1-

kategooria üle 7 istekohaga väikebusse maksustama N1-kategooria

sõidukite maksumääraga. Kaubanduskoda toetab plaanitavat

muudatust, kuna, muudatus leevendab märkimisväärselt just nende

ettevõtjate, sealhulgas paljude mikro- ja väikeettevõtete

maksukoormust, kes kasutavad oma igapäevategevuses 8- või 9-

kohalisi väikebusse. Kaubanduskojal eelnõu osas muid

kommentaare ja ettepanekuid ei ole.

Teadmiseks võetud.

2. Eesti Lasterikaste

Perede Liit

ELPL tunnustab algatust ning on seisukohal, et see on lastega

peredele äärmiselt vajalik, mida kinnitas mh ELPL-i poolt

käesoleva aasta veebruaris läbiviidud küsitlus 3+ perede seas,

millele vastas üle 2500 inimese ning millest 94% kinnitasid, et

sõiduauto on nende peres hädavajalik tarbeese, milleta pole

võimalik tagada perekonna logistilisi vajadusi igapäevase

elukorralduse toimimiseks. Samuti ilmnes küsitlusest, et

mootorsõidukiga seotud maksukohustus avaldab olulist mõju

perede igakuisele eelarvele, mille tõttu plaanisid pered

maksukohustuse täitmiseks laenu võtta või loobuda laste

huviringidest. Seega on mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendamiseks väljatöötatud meetmed lastega peredele äärmiselt

Teadmiseks võetud.

vajalikud.

Seadusel peab olema tagasiulatuv jõud, s.t et ümberarvutamisele

peaksid kuuluma ka kõik 2025. aastal väljastatud maksuteated, mis

kas vabastaksid lastega pered maksust või vähendaksid seda

vastavalt laste arvule. Avalike andmete kohaselt jäi 2025. aastal

väljastatud maksuteadete alusel mootorsõidukimaks tasumata ligi

25 000 inimesel, kellede seas on ilmselt ka lastega peresid. Oluline

on, et maksu vähendamisega seotud muudatused omaksid mõju ka

juba väljastatud maksuteadetele, mh toimuks tagasiarvestus neile

peredele, kes maksu on ära tasunud.

Teadmiseks võetud. Eelnõu juba hõlmab kõigi alates

2025. a 1. jaanuarist väljastatud maksuteadete

ümbervaatamist ning õigustatuse korral vähenduse

andmist.

Seaduseelnõu kohaselt on maksusoodustus seotud lapsevanemale

kuuluva hooldusõigusega. Seaduseelnõus on selgitatud, et

hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse

ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud,

piiratud, üle antud ega ära võetud (§ 151 lõige 4). Juhime siinkohal

seadusandja tähelepanu asjaolule, et ühine hooldusõigus saab olla

jagatud ka osaliselt, s.t et PKS § 137 võimaldab hooldusõigusega

seonduvaid otsustusõigusi anda ainuhooldusõigusena üle ühele

vanemale ka üksikutes valdkondades. Näiteks: vanemad vaidlevad

lapse haridusega seonduvate küsimuste üle, mille tõttu kohus

lõpetab ühise hooldusõiguse lapse hariduskorralduslikes küsimustes

ning annab selle osa ainuhooldusõigusena ühele vanemale,

ülejäänud osas ühine hooldusõigus säilib. Eelnõust ei tulene kas

sellisel juhul loetakse hooldusõigus siiski seaduseelnõu kontekstis

ühiseks või tähendab see automaatselt, et ühes küsimuses

hooldusõiguse kaotanud vanem ei oma õigust maksusoodustuste

rakendamisele enam üldse. Kusjuures selle näite puhul võib

juhtuda, et laps ise elab võrdse vanemluse põhimõttel alaliselt

kummagi oma vanemaga sõltumata sellest, et ühel vanemal ei ole

tema hooldusõigust kõikides küsimustes. Seaduseelnõu tekstist võib

pigem järeldada, et eelduseks on täielik ühine hooldusõigus või ühe

vanema ainuhooldusõigus. Sama küsimus tekib ka PKS § 119 alusel

tehtavate muudatuste osas, millega on võimalik anda üle üksikuid

otsustusõiguslikke küsimusi vanematele nõnda, et last puudutava

konkreetse küsimuse otsustamise õiguse saab üks vanem, ent muus

osas kogu ühine hooldusõigus säilib. Kuna säärasel viisil jagatud

hooldusõiguseid võib olla väga arvukal hulgal peredel, siis vajab ka

see osa seadusest läbimõeldud lahendust, et seadus ei hakkaks

diskrimineerima vanemaid, kel ei pruugi olla üht konkreetset osa

Teadmiseks võetud. Selgitame, et eelnõu on siiski

konkreetne selles küsimuses, et maksu vähendamise

aluseks on asjaolu, et hooldusõigus käesoleva seaduse

tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine

hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega

ära võetud. Osalised hooldusõigused maksu vähendamise

alust ei anna.

Eelnõu kohane maksusoodustus on rangelt registripõhine

ja maksuhaldurile ei ole võimalusi lapse reaalse

elukorralduse hindamiseks.

lapse hooldusõigusest (või sellega seonduva otsustusõiguse

rakendamisest), ent kes siiski aktiivselt osaleb lapse kasvatamises.

Seaduseelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksu soodustuse

saamiseks oluline see, et sõiduk kas kuuluks vanemale või vanem

oleks sõiduki vastutav kasutaja (liisingkohustuste korral). ELPL-i

hinnangul võiks kaaluda ka võtta arvesse juriidilistele isikutele

kuuluvaid sõidukeid, mis on kasutuses kahel otstarbel, s.o nii töö-

kui erasõitudeks, sest paljudele peredele võib kuuluda mõni

väikeettevõte (eriti maapiirkondades), kus sõiduk on soetatud

pereettevõtte omandisse, ent mida kasutatakse erisoodustusmaksu

tasumise kaudu ka pere vajaduste täitmiseks. ELPL-ile pole teada

kui palju võib sääraseid peresid olla ning kui ulatuslik on nende

mõju maksusoodustustele, ent eeldada võib, et selliseid peresid

leidub. Ka need pered peaksid olema õigustatud maksusoodustuse

kasutamisele, kuivõrd sõiduk teenib ka laste huve.

Mittearvestatud. Laste eest soodustuse andmine on

füüsilisele isikule mõeldud maksuvähendus. Juriidilisele

isikule laiendamist küll kaaluti, kuid see ei kanna eelnõu

mõtet. Juriidilise isiku sõiduk on kasutamiseks

ettevõtluses ja selleks soodustus mõeldud ei ole.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Mootorsõidukimaksu seaduse

muutmise seaduse eelnõu esitamine

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) mootorsõidukimaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu;

2) mootorsõidukimaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri;

3) seletuskirja lisa.

Maret Mets 58851422

[email protected]

Meie 03.09.2025 nr 1.1-10.1/3879-1