Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse 694 SE täiendamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Mootorsõidukimaksu seaduse

muutmise seaduse 694 SE

täiendamine

Austatud proua Akkermann

Esitasime oma ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 SE

täiendamiseks 21.10.2025. a kirjaga nr 1.1-11/4574-1. Kuna on ilmnenud, et eelnõu teksti on

vaja veel täiendada, edastame käesoleva kirjaga kõik muudatusettepanekud tervikuna (st nii

varasemad kui lisandunud ettepanekud).

1. Palume muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: „Mootorsõidukimaksu seaduse

ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu“

Selgitus: Eelnõu täiendatakse kahe liiklusseaduse muudatusega (vt muudatusettepanek nr 7),

millega kehtestatakse M-kategooria rohkem kui seitsme istekohaga sõidukitele N-kategooria

sõidukite registreerimistasu arvestust ja sätestatakse õiguskantsleri ettepanekul vea tõttu

enammakstud registreerimistasu tagastamise kord.

2. Palume muuta eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud § 9 lõike 2 punkti 3 sõnastust ja sõnastada

see järgmiselt:

„3) käesoleva seaduse § 152 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul.“.

Selgitus: Tehniline muudatus. Mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 9 lg 2 punktis 3 on

juba viidatud MSMS § 151 lõike 1 punktis 2 nimetatud liiklusregistris esmakordsele

registreerimisele.

3. Palume muuta eelnõu § 1 punktis 5 sätestatud § 151 lõike 3 teist lauset ja sõnastada see

järgmiselt:

„Kui vanema maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav summa,

jagatakse ülejäänud maksukohustust vähendav summa teiste vanemate vahel.“.

Selgitus: Tehniline muudatus. Eelnõu tekstis on kirjas „kui ühe vanema maksukohustus on

väiksem…“. Sõna „ühe“ kasutamine võib jätta mulje, et tegemist on olukorraga, kus

maksumaksjate ringist eristatakse üks konkreetne vanem, mis ei ole sätte eesmärgiga

kooskõlas. Muudatusettepaneku kohaselt jäetakse sõna seetõttu tekstist välja. Selliselt

Meie 31.10.2025 nr 1.1-11/4731-1

2

sõnastatud norm väljendab üheselt, et olukorras, kus vanema maksukohustus ei kata

maksukohustust vähendavat summat, jaotatakse jääk teiste vanemate vahel.

Lisaks asendatakse sõna „jääk“ sõnadega „ülejäänud maksukohustust vähendav summa“.

Antud sätte kontekstis tuleb ennekõike rääkida maksukohustust vähendava summa, mitte jäägi

jagamisest. Jäägi termin on kasutusel §-s 152.

4. Palume muuta eelnõu § 1 punktis 5 sätestatud § 152 lõike 1 punkti 3 sõnastust ja sõnastada

see järgmiselt:

„3) maksustamisperioodi kestel rahvastikuregistris lapse hooldusõiguse kande tekkimise

seisuga.“.

Selgitus: Tehnilised muudatused. Muudatusettepanekuga asendatakse sõna „jooksul” täpsema

ja keeleliselt sobivama väljendiga “kestel”. Sõna „kestel“ viitab õigesti maksustamisperioodi

ajavahemikule. Palume eelnõus läbivalt asendada sõnad „maksustamisperioodi jooksul“

sõnadega „maksustamisperioodi kestel“.

Lisaks on täpsustatud normi sisu lisades sõna „rahvastikuregistris”, mis määratleb üheselt

millise registri kanne on aluseks. Sõna „kande“ lisamine rõhutab seejuures, et õiguslikuks

aluseks on rahvastikuregistrisse tehtud lapse hooldusõiguse andmete registreerimine ning

määravaks on just selle konkreetse kande tekkimise hetk.

Lisaks jäetakse sättest välja sõna „täielik“, mis eksitab hooldusõiguse terminist õigesti

arusaamist.

5. Palume muuta eelnõu § 1 punktis 5 sätestatud § 152 lõike 3 sõnastust ja sõnastada see

järgmiselt:

„(3) Maksustamisperioodi kestel võetakse mootorsõidukimaksu arvutamisel iga kord arvesse

maksukohustuse vähenduse suurus ja jääk.“.

Selgitus: Tehniline muudatus. Õigusselguse huvides parandatakse lauseehitust.

6. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 5 sätestatud § 152 uue lõikega 4 (muutes vastavalt

ülejäänud lõigete numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Maksustamisperioodi kestel mootorsõidukimaksu kohustuse ümberarvutamisel tekkiv

jääk võetakse arvesse § 152 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.“.

Selgitus: Sõiduki kustutamisega liiklusregistrist (nt hävimisega) kaasneb isikule

maksustamisperioodi lühenemine ja mootorsõidukimaksu summa ümberarvutamine. Eelnõu

tekstist võib jääda mulje, et sellisel puhul vabanev proportsionaalne maksuvähendus lapse eest

võib kaasa tuua nii selle isiku kui mõne teise õigustatud isiku maksukohustuse

ümberarvutamise, kuid nii see siiski ei ole. Hävimisega kaasneva maksustamisperioodi

lühendamisest tingitud maksuvähenduse vabanemine arvestatakse jäägi hulka ja võetakse

kasutusele kas uue sõiduki soetamisel või uue hooldusõiguse tekkimisel.

7. Palume muuta eelnõu § 1 punktis 5 sätestatud § 152 lõike 4 teksti (uue numeratsiooniga

lõige 5) järgmises sõnastuses:

„(4) Lapse hooldusõiguse muutumise korral maksustamisperioodi kestel maksukohustuse

vähendamist ümber ei arvutata ja jääki ei suurendata.“.

3

Selgitus: Tehniline muudatus. Täiendatakse analoogselt eelneva lõikega et poleks segadust,

et silmas on peetud maksustamisperioodi.

Lisaks on asendatud sõna „lõppemise“ sõnaga „muutumise“. Eelnõu teksti kohaselt lapse

hooldusõiguse lõppemise korral maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja jääki ei

suurendata. Sama olukord kehtib ka juhul, kui aasta kestel hooldusõigus näiteks taastatakse.

Seega on „lõppemise“ sätestamine justkui poolik ja tuleb asendada sõnaga, mis väljendaks, et

ka teatud muul juhul ümberarvutamist ei algatata.

8. Palume täiendada eelnõu uue §-ga 2 (ja lugeda eelnõu senine § 2 §-ks 3) järgmises

sõnastuses:

㤠2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19022 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) M1-kategooria mootorsõiduki, millel on rohkem kui seitse istekohta, registreerimistasu

arvutatakse N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel.“;

2) paragrahvi 19027 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses

„(11) Kui isik on tasunud registreerimistasu ettenähtust rohkem, tagastatakse enam tasutud osa

isiku taotluse alusel.“.

Selgitus: Punktis 1 sätestatud muudatuse eesmärk on tagada maksukoormuse õiglasem ja

otstarbekam jaotus M1- ja M1G-kategooria mootorsõidukitele, millel on rohkem kui seitse

istekohta. M-kategooria sõiduki registreerimistasu arvutatakse kolme komponendi summana:

baasosa, massiosa ja CO₂ eriheide. N-kategooria sõiduki tasu arvutatakse aga kahe

komponendi summana. Paljud 8 ja 9 istekohaga M1-kategooria sõidukid on oma olemuselt ja

kasutusotstarbelt lähedased N1-kategooria sõidukitele (väikebussid, pereautod), mistõttu on

põhjendatud rakendada nendele samasugust registreerimistasu arvestust nagu N1-kategooria

puhul. Muudatus on lisaks nende üldise maksumäära langetamisele eriti oluline

paljulapselistele peredele, puudega inimestele ja nende lähedastele, kellel võib olla

kõrgendatud vajadus soetada suurem sõiduk, et tagada pere või abivajaja igapäevane

liikumisvajadus.

Lähtudes 2024. aasta sõidukite esmaregistreerimise andmetest, väheneb laekumine

riigieelarvesse kuni üks miljon eurot aastas. Tüüpilise (mediaani) esmaregistreeritud sõiduki

registreerimistasu langeks 2200 eurolt 530 eurole ehk N1-kategooria miinimumi lähedale.

Punktis 2, millega täiendatakse liiklusseaduse (LS) § 19027 lõikega 11, sätestatakse

registreerimistasu enammakse tagastamise kord, mille kohaselt tagastatakse isiku taotluse

alusel see registreerimistasu osa, mis on tasutud ettenähtust rohkem (nt trükiviga summas).

Sellise sätte puudumisele pööras tähelepanu õiguskantsler, märkides, et LS-is ei ole selgelt

reguleeritud olukorrad, kus registreerimistasu on tasutud ekslikult või suuremas ulatuses, kui

seadus ette näeb.

Selgitame, et viitenumbri järgi nn ettemaksukontole makstud registreerimistasu tuleb

Transpordiameti infosüsteemis nähtavaks ning seotakse konkreetse toiminguga. Näiteks, kui

isik teeb registreerimistasu ettemaksu ja kannab 800 euro asemel üle ekslikult 900 eurot, jääb

100 eurot ettemaksuks, mida ta saab kasutada järgmisel liiklusregistri toimingul või taotleda

oma pangakontole tagasi. Kui juhtub nii, et sõiduki registreerimistasu on vigaselt määratud

4

(näiteks CO₂ andmed valed), tehakse korrektuur andmetes, enammakstud summa jääb vabaks

ning seda saab samuti kasutada järgmisel toimingul või tagasi taotleda. Seega praktikas

kõnealust probleemi esinenud ei ole, kuid lõike lisamisega tagatakse õiguskindlus ja isikute

põhiseaduslik õigus menetlusele ja korraldusele analoogselt riigilõivu seaduses riigilõivu

tagastamise kohta sätestatud korraga.

9. Palume eelnõu § 1 punktis 8 toodud § 171 tekstist välja jätta lauseosa „hiljemalt 2025. aasta

1. detsembril“.

Selgitus: Lapse eest maksuvähenduse muudatused planeeritakse jõustada nii kiiresti kui

võimalik, et juba käesoleval aastal saaks õigustatud isikute mootorsõidukimaksu summad

ümber arvutada. Esialgu planeeriti seaduse jõustumine hiljemalt 1. detsembril, kuid eelnõu

menetluse ajagraafiku tõttu võib see juhtuda hoopis mõned päevad hiljem. Seega pole 2025.

a 1. detsembri tähtaja sätestamine vajalik.

10. Palume muuta eelnõu § 2 (uue numeratsiooniga § 3) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 ja § 2 punkt 1 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus: Lõikes 1 sätestatakse seaduse Riigi Teatajas tavalisest erinev jõustumine. Seadus ei

jõustu mitte kümnendal päeval pärast avaldamist, vaid järgmisel. See on vajalik, sest lapse

eest maksuvähenduse andmine on planeeritud rakendada juba sellel aastal, mis tähendab, et

eelnõu seadusena vastuvõtmine ja jõustumine tuleb menetleda kiiremas korras.

Kuna teeme ettepaneku täiendada eelnõu uue §-ga 2, millega lisatakse liiklusseaduse § 19022

uus lõige 10, on vajalik määrata ka selle sätte jõustumise aeg. Selleks on planeeritud 2026.

aasta 1. jaanuar analoogselt sarnase sättega mootorsõidukimaksu seaduses, et tagada

asutustele piisav ettevalmistusaeg uue regulatsiooni rakendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Anna-Liisa Juhtver

[email protected]