Seisukoht Tdetailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõule

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/25/3796-8
Registreeritud	25.09.2025
Sünkroonitud	29.09.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Otepää Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Otepää Vallavalitsus
Vastutaja	Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (120332 tm).

Failid

7.2-2253796-8 25.09.2025 Valjaminev kiri.asice

15.09.2025_EELH_Otepää_linn_Tehase_ja_Rummu_mü_DP (täiendatud).pdf

Seisukoht Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõule.pdf

15.09.2025_EELH_Otepää_linn_Tehase_ja_Rummu_mü_DP (täiendatud).pdf

TÖÖ NR 2025-151

Juhatuse liige: Erki Kõnd

Keskkonnaekspert, vastutav täitja: Maikel Daniel

Keskkonnaekspert: Urmas Uri

Keskkonnaekspert: Noeela Kulm

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase, Rummu, Saviotsa, Savijala, Masti

katastriüksused

X= 6437791, Y= 645982

TEHASE JA RUMMU KATASTRIÜKSUSTE

DETAILPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

EELHINNANG

Juuni 2025 (täiendatud september 2025)

Tellija: UPM-Kymmene Otepää OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

2 / 58

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

OBJEKTI ASUKOHT: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu

(63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimine

kavandatavale detailplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

TÖÖ TELLIJA:

UPM-Kymmene Otepää OÜ

Registrikood 10664333

Valga maakond, Otepää vald, Otepää linn, Tehase, 67404

Kontaktisik: Mairo Kangro

Tel +372 53 068 639

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 5665 1909

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Maikel Daniel – keskkonnaekspert, vastutav täitja

Tel 504 4312

[email protected]

Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0046)

Tel 565 9425

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)

Tel 5693 9300

[email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

3 / 58

Kobras OÜ litsentsid/tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

4 / 58

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 5

2. KAVANDATAV TEGEVUS ....................................................................................................................................... 6

2.1. PLANEERINGU ISELOOM JA MAHT ..................................................................................................................................................... 6

2.2. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE ...................................................................................................... 10

2.3. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU .................................................................................................. 11

2.4. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE............................................................................................................................... 13

2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS 13

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................... 15

4. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND JA KESKKONNA VASTUPANUVÕIME ........................................... 19

4.1. PLANEERINGUALA JA LÄHIÜMBRUSE ÜLDISED KESKKONNAALASED KOMPONENDID ................................................................. 19

4.2. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING TEGEVUSED ................................................................................................. 19

4.3. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD ...................................................................................................................................................... 19

4.4. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME...................................................................................................................................................... 19

4.5. INIMESTE TERVIS, HEAOLU NING ELANIKKOND ............................................................................................................................... 24

4.6. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE .............................................................................................................................. 33

5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID ............................................. 34

5.1. NATURA EELHINDAMINE................................................................................................................................................................... 34

5.1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA .................................................................................................. 35

5.1.2. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE ISELOOMUSTUS JA KAITSE-EESMÄRGID ..................................................................... 35

5.1.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA 2000 ALALE ........................................................................ 37

5.2. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE KOONDHINNANG ........................................................................................................................... 38

6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ..................................................................................................... 50

7. KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................................................... 52

LISAD:

Lisa 1. TÖÖSTUSMÜRA HINNANG (Kajaja Acoustics OÜ töö nr 25116-04; 18.08.2025 seis)

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

5 / 58

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

(edaspidi ka eelhinnang) koostamine, selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka

KSH) algatamise ja läbiviimise vajalikkus planeeringuga kavandatud tegevustele.

Kuna lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 32 on

keskkonnamõju strateegiline hindamine strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju1 tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju

leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, siis lähtutakse samadest põhimõtetest ka käesoleva

eelhinnangu andmisel.

Lähtudes KeHJS § 34 lg 2 on KSH algatamise või algatamata jätmise üle otsustaja strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise algataja, kelleks planeerimisseadus § 128 lg 1 alusel detailplaneeringu

korral on kohalik omavalitsus.

Lähtudes planeerimisseadus § 124 lg 6 tuleb planeerimisseadus § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud

detailplaneeringu ning KeHJS § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes

4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang on koostatud juhindudes KeHJS § 33 lg 3 p 1 ja 2 ning lg 4 ja 5 toodud kriteeriumidest,

aga täiendavalt ka § 61 nõuetest ning keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“ (edaspidi määrus nr 31), et käsitletud oleksid ka planeeringu järgselt/alusel väljastatavate

tegevuslubade tasandi põhimõtted/teemavaldkonnad. Samuti juhinduti planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5

nimetatud vajadusest hinnata asjakohaseid mõjusid.

Käesolev eelhinnang antakse mh alljärgneva teab alusel:

a) AB Artes Terrae OÜ töö nr 23034DP1 „Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneering“ (28.08.2025 seis).

Eelhinnangu koostamisel juhinduti mh Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud juhendmaterjalist „KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“2, Keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamatust3, Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjalist „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend“4, Natura 2000 võrgustiku kohta eelhinnangu osa koostamisel on muuhulgas

lähtutud ka MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu koostatud (2019) juhendmaterjalist „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ ning Euroopa Komisjoni teatisest

(2021/C 437/01) „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

1 KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara; 2 EELHINDAMINE. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium. Tallinn. 2018; 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017; 4 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium. 2017.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

6 / 58

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“.

2. KAVANDATAV TEGEVUS

2.1. PLANEERINGU ISELOOM JA MAHT

Detailplaneeringu ala (edaspidi planeeringuala) arendajaks on UPM-Kymmene Otepää OÜ, kelle käest või

kelle kaudu leitakse vajalikud ressursid kavandatud tegevuse realiseerimiseks.

Kavandatav detailplaneeringu ala asub Otepää linnas Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500) ja Masti (63601:001:1592) katastriüksusel (vt joonis 1 ja 2).

Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 14.05.2025)

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

7 / 58

Joonis 2. Detailplaneeringu ala asukoht ja eraõuede paiknemine selle suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 14.05.2025)

Detailplaneeringu eesmärk on Tehase, Rummu, Saviotsa ja Savijala katastriüksuste ühendamine üheks krundiks

(Masti katastriüksust ei lisata), ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, palgi

ladustamisplatside ja veekogu rajamiseks (vt joonis 3).

Praegusel hetkel tegutseb planeeringualal UPM-Kymmene Otepää OÜ, mis tegeleb põhitegevusalana spooni

ja vineeri tootmisega (tootmisvõimsus on kuni 90 000 m3 kasevineeri aastas). Otepää vineeritehases toodetakse

nii puitpinnaga kui ka järeltöödeldud kasevineeri. Vineeri valmistamiseks vajalik kasespoon toodetakse

kohapeal. Tootmisprotsessi käigus tekkinud kasehaket saab kasutada tselluloosi- või plaaditööstuse

toorainena, puidugraanulite tootmiseks, soojusenergia tootmiseks tehases või teistes katlamajades. Lisaks

hakkpuidule tekib kõrvalsaadusena kasekoort ja lihvtolmu. Tootmistegevuseks vajalik soojusenergia

toodetakse täielikult kohapeal tootmistegevuse käigus tekkinud puidupõhistest küttematerjalidest. Vineeri

tootmisprotsess algab kohapeal kasepalkidest spooni tootmisega, millele järgneb spoonilehtede liimiga

katmine ning järgnevalt kihtide esmane pressimine, kuumpressimine, saagimine, lihvimine, katmine

(pealistamine) ning sorteerimine ja pakendamine.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

8 / 58

Joonis 3. Detailplaneeringu põhijoonis (AB Artes Terrae OÜ, 2025)

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

9 / 58

Planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevate katastriüksuste teave on toodud tabelis 1, kuid märkusena tuleb

lisada, et planeeringualaga otseselt seotud kõik katastriüksused ei ole tervikuna hõlmatud planeeringualasse

(vt joonis 2).

Tabel 1. Ülevaade planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevatest katastriüksustest (14.05.2025 seis)

Lähi- aadress

Katastritunnus Omandivorm Maa

sihtotstarve

Kõlvikuline koosseis (m2)1

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Metsa- maa

Õue- maa

Muu maa

Tehase 55701:001:0141 Eraomand Tootmismaa (90%)/ärimaa

(10%) 0 11479 0 75629 13067

Rummu 63601:001:0212 Eraomand Maatulundus-

maa 0 30873 45039 0 13588

Saviotsa 63601:001:1591 Eraomand Tootmismaa 0 566 0 15273 1883

Savijala 63601:001:1500 Eraomand Tootmismaa 0 0 0 1682 152

Masti 63601:001:1592 Eraomand Tootmismaa 0 0 0 99 0

23165 Tehase

tee 55601:001:0009 Riigiomand

Transpordi- maa

448 583 1484 1867 8256

Hundi- välja

55701:001:0199 Eraomand Sihtotstarbeta

maa 18185 85755 0 132 22986

Hundi- soosaare

63601:001:1970 Eraomand Maatulundus-

maa 0 9013 630 3024 11045

Savi 4 63601:001:1760 Eraomand Tootmismaa 0 0 0 3537 308

Kuuse paneel

10 55701:001:0369 Eraomand

Maatulundus- maa

0 0 0 0 1521

Kuuse paneel 7

55701:001:0377 Eraomand Maatulundus-

maa 0 0 0 0 1465

Savi tee 63601:001:0334 Munitsipaal-

omand Transpordi-

maa 0 0 0 976 1312

Savi 4a 63601:001:1750 Eraomand Tootmismaa 0 0 0 3422 804

Kuuse 55701:001:0372 Eraomand Maatulundus- 0 0 0 0 2101

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 58

Märkused: 1. Ülaindeks „1“ – transpordimaa sihtotstarbega maa kõlvikuline koosseis kujuneb muuhulgas lähtudes piirnevate maade

kõlvikutest;

2. tähis "heleroheline lahtri värv" – planeeringuala katastriüksused.

2.2. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE

Käesolevas planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne ressursside (nt kruus, liiv, puit jms) kasutus teada ja

tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiatele. Teada on maa, kui ressursi pindalaline

hõlmatus, st joonisel 2 näidatud planeeringuala suurus on ca 183172 m2. Teada on ka, et ehitustegevus on

ressursimahukas ja planeeringualal neid ressursse (nt maavarasid) ei ole ja need tuleb tuua teistest

piirkondadest (v.a vähemalt osaliselt planeeritud ehitiste alt kooritud kasvupinnas, mida võib sobivuse korral

taaskasutada).

Oluline on, et arendustegevus järgiks säästva arengu põhimõtteid ja selle järgimise tagavad kehtivad õigusaktid

ja standardid. Planeerimisseaduse § 12 rõhutab vajadust alasid otstarbekalt kasutada, käsitleda tasakaalustatult

ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda (olemasoleva keskkonna ja selle asjaolude arvestamine) ja eelistada

võimaluse korral keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia

kasutamist. Ehitusseadustiku § 9 toob välja keskkonnasäästlikkuse põhimõtte (ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada

loodusvarasid) ning sama seaduse § 11 juba rakendab ja konkretiseerib seda läbi ehitisele esitatavate nõuete.

Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutatakse mehhanismidega töö tegemisel mootoriõli ja -kütust,

elektrienergiat (vajadusel), mille täpne kulu ei ole käesolevas planeerimisprotsessi staadiumis teada, kuid võib

eeldada, et tagatakse nende säästlik ja sihipärane kasutus.

paneel 8 maa

Platsi 63601:001:0013 Eraomand Maatulundus-

maa 0 0 0 0 5804

Toomase 63601:001:2340 Eraomand Elamumaa 0 2039 0 32 6749

Kuuse paneel 9

55701:001:0374 Eraomand Maatulundus-

maa 0 0 0 0 1604

Vineeri 63601:001:0059 Eraomand Tootmismaa 0 0 0 19671 1532

Kuuse paneel 1

55701:001:0376 Eraomand Maatulundus-

maa 0 156 0 0 2146

Laane 63601:001:0780 Eraomand Elamumaa 0 11508 0 3834 2693

Noortalu 63601:001:1060 Eraomand Maatulundus-

maa 151 12214 13162 0 5560

Kasesalu 63601:001:1070 Eraomand Maatulundus-

maa 412 12946 3473 0 13647

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 58

Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtt toob kaudselt eeldatavalt kaasa ressursside kasutamise kasvu

planeeringualal, kuid ettevõtte eesmärk on ressursse säästvalt kasutada, mh vastavalt ISO 14001 standardile

toimub käitises regulaarne keskkonnaaspektide hindamine ja haldamine. Näiteks käitisele väljastatud

keskkonnaloa5 nr KL-520177 kohaselt on praegu lubatud pinnaveevõtt Hundisoo tiigist (VEE2103801) 40 000

m3 aastas (969 m3 ööpäevas), lubatud põhjaveevõtt mõlemast käitise puurkaevust 90 000 m3/a (246 m3

ööpäevas), põlevkiviõli (raske fraktsioon) kasutus 170 t/a. Kasutatavate (lenduvaid orgaanilisi ühendeid

sisaldavate) kemikaalide kogus (kemikaalide sisend) aastas on 7805,05 tonni. Kattematerjalide Ultim Topp ja

Imprex puhul on aastaseks kasutuskoguseks vastavalt 300 tonni ja 300 tonni. Kuni 04.02.2024 kehtinud

keskkonnakompleksloa5 nr L.KKL.VA-34605 kohaselt oli energia tarbimine 0,316 MWh 1 m3 vineeri kohta.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ressursse kasutatakse säästvalt (olenemata konkreetsetest kogustest) vastavalt

ettenähtud projekteerimis- ja ehitusnormidele. Ressursside säästliku kasutuse tagab muuhulgas analüüsitav

planeering ja sellele järgnevad ehitusprojektid (st ilma planeeringuta ja projektita oleks ressursikasutus selgelt

mittejälgitav ja oht neid mittesäästlikult kasutada oleks suurem).

2.3. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU

Heide6 on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus,

vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Oluline on eelkõige vältida heidet, mis põhjustaks inimese tervise ja

keskkonna kaitsmise huvides keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist (sh koosmõjus piirkonna teiste tegevustega), sest see võib kaasa

tuua saastatuse (oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis) ehk põhjustada olulise

keskkonnahäiringu tekkimist7. Hoolsuskohustusest8 tulenevalt peab igaüks rakendama meetmeid oma

tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik

eeldada.

Samas peab lisaks ülaltoodule välja tooma, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna,

tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma

kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse

nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud9.

Ülaltoodust nähtub, et Eesti õigusaktides ei eksisteeri üldjuhul n-ö nulltolerantsi põhimõtet, kus kõik

ülalnimetatud heited peaks jääma näiteks tootmisterritooriumi piiresse.

Planeeringuga kavandatu rajamisel võivad teatud tingimustel planeeringualast väljuda järgmised otsesed

heited: müra, vibratsioon, valgus, lõhn, välisõhu saasteained, saasteained sademeveega. Planeeringuga

kavandatu kasutuselevõtul võib eeldada järgmisi heiteid: valgus (eelkõige territooriumi välisvalgustus), müra

(eelkõige alal liikuvad masinad, sh nendega teostatavad tegevused, ventilatsioon ja/või soojus-

/jahutussüsteemid, auru tootmine, pumpla, palkide sorteerimisliin jne), heide vette (ühisveevärgi

reoveepuhastist väljuv heitvesi ja saasteained sademeveega), välisõhu saasteained/lõhnaained (eelkõige alal

liikuvate masinate heitgaasid, territooriumil tekkiv tolm, heiteallikatest, sh ventilatsioon ja põletusseadme

5 Kättesaadav Keskkonnaotsuste Infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/); 6 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 1 kohaselt; 7 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 3 ja 5 ning § 3 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt; 8 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 14; 9 Asjaõigusseadus § 143 lg 1 kohaselt.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 58

korsten, lõhn – hoonete sisesed tootmisliinid, palgileotusbassein, puitkütuse hoidla, kütusemahuti), heide

pinnasesse (eelkõige palkide hoidmisel leostuvad loodusomased ühendid).

Osaliselt võivad planeeringuga kavandatu rajamise mõjud (heite keskkonda väljutamisest tingitud) olla

intensiivsema, aga lühema iseloomuga ehk pärast kavandatu rajamist lakkavad ka heitest tingitud

keskkonnahäiringud10.

Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtul esinevad heited eksisteerivad suure tõenäosusega kogu planeeritu

kasutusperioodi vältel, kuid võivad olla vähem intensiivsemad (sh paremini ohjatavad) ja võivad olla

perioodilise (nt välisvalgustus ööpäeva lõikes ja osaliselt transpordist tingitud heited) või sesoonse iseloomuga

(nt platside talihoolde võimalik heide pinnasesse). Kehtiva keskkonnaloa nr KL-520177 kohaselt kasutab

ettevõte mitmeid meetmeid heidete ohjamiseks (nt tsüklonid ja elektrifiltrid katlamajas ning Paint Stop filter

klaaskiust filtrielementidega värvikambri ventilatsioonisüsteemi väljaviskel, müratõkkesein palgi sorteerimisliini

juures, erinevad seired jne). Planeeringu kohaselt rajatakse territooriumile juurde ca 583 m pikkune ja 6 m

kõrgune müratõkkesein (vt joonis 3). Ülaltoodu näitab, et isegi kui planeeringuga kavandatu kasutuselevõtt

toob kaasa võimaliku heitetekke kasvu planeeringualal, siis ettevõte on orienteeritud selle (sh kaasneva mõju)

ohjamisele, mh vastavalt ISO 14001 standardile toimub käitises regulaarne keskkonnaaspektide hindamine ja

haldamine.

Näiteks on planeeringu seletuskirja peatükis 2.6.3 kirjas, et tekkiv olmereovesi suunatakse

reoveekanalisatsiooni kaudu lepingu alusel vee-ettevõtjale. Tootmises tekib heitvett vaid palkide

leotusbasseinidest. Tehnoloogiline heitvesi suunatakse samuti lepingu alusel vee-ettevõtjale (leotusbasseini ei

lisata ühtegi keemilist, sünteetilist ega looduslikku ühendit). Leotusbasseinide põhjasetted nõrutatakse liigsest

veest kompostimisväljakul. Põhjasettest välja nõrgunud vesi kogutakse kogumiskaevu, mis on ühenduses

reoveekanalisatsiooniga. Nõrutatud põhjasetted põletatakse krundil asuvas katlamajas või antakse jäätmena

üle vastavat õigust omavale isikule edasiseks käitlemiseks. Sademevesi suunatakse sademeveetiiki, kust

väljavool pumbatakse vee-ettevõtjale kuuluvasse torustikku. Planeeringuala lõunaosa alalt liigse pinnavee ja ka

sademevee kogumiseks, puhastamiseks ning ärajuhtimiseks on planeeritud võimalikud täiendavad sette- ja

sademeveetiigid koos vajalike kraavidega. Vesi juhitakse mööda olemasolevat kraavi lääne suunas voolavasse

kraavi, mis hiljem suubub Neitsijärve. Planeeritava krundi lõunaosa, kus säilib haljasala, on suures osas turbane

ala, kus esineb pikaajalisi vajumeid. Planeeringu elluviimisel ei tohi muuta põhja- ja pinnaveetaset

naabermaaüksustel, tagada tuleb naabermaaüksustelt tulevate planeeritavat krunti läbivate kraavide

toimimine, lubatud on kraavide asukoha muutmine või vajadusel asendamine torustikuga. Ärajuhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 15.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele.

Planeeritud tegevusega ei kaasne muid otseseid või kaudseid heiteid (organismid, energia, kiirgus, soojus)

märkimist väärivas koguses/ulatuses ja nende mõju (nt masinate mootoritest ja ventilatsioonist eralduv soojus

või röntgenseadme kasutamine11) jääb selgelt ebaoluliseks olulise keskkonnahäiringu tekitamise potentsiaali

10 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata; 11 Ohjatud kiirgustegevusloaga KTL-509682/20.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 58

seisukohalt.

2.4. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE

Jäätmetega üleüldisemas mõttes võib seostada keskkonnahäiringuid12 nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm

või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega

laialikandumine.

Jäätmetest tingitud mõjude/keskkonnahäiringute ohjamisel on oluline lähtuda jäätmeseaduse jäätmehierarhia

põhimõtetest13 (väldi teket –> taaskasuta –> ladesta prügilas) ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

jäätmehoolduseeskirja nõuetest, kus muuhulgas määratakse korraldatud jäätmeveo piirkonnad (Otepää valla

haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna).

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata

uuesti kasutusse ja osa utiliseeritakse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate

jäätmete täpsed koguseid ei ole teada, aga Statistikaameti andmetel14 tekkis 2022. aastal ehitussektoris

tavajäätmeid15 kokku 2 021 316 tonni ning puidutöötlemise ja puittoodete tootmise tegevusalal 121 284 tonni

ehk ca 94% vähem kui ehitussektoris, mis iseloomustab mõningal määral planeeritava rajamise/lammutamise

aegse jäätmetekke ja kasutusaegse jäätmetekke võimalikke proportsioone. Ohtlike jäätmete osas tekkis 2022.

aastal ehitussektoris 19 814 tonni jäätmeid ja puidutöötlemise ja puittoodete tootmise tegevusalal 2321 tonni

ehk ca 88,3% vähem kui ehitussektoris. Lisaks ülaltoodule tuleb välja tuua, et käitises tegeletakse aktiivselt

jäätmete taaskasutamisega (leotusbasseini tühjendamisel tekkivate puidujääkide käitlus; tootmisjääkide käitlus;

tuha ringlussevõtt) ning jäätmekäitlustoimingute kogumaht on 33 550 t/a.

Teatud liiki tavajäätmeid on võimalik sobivuse korral ka taaskasutada tekkekohas jäätmekäitleja registreeringu

alusel16, näiteks taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel.

Ettevõttele on väljastatud Jäätmevaldkonna registreering17 nr RE.JÄ/514778, mille alusel on lubatud maa-ala

täitmise eesmärgil taaskasutada 20 000 t tavajäätmeid (17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 05 03*) aastas ning projekti kogumahuks on 45 000 t.

Samuti on planeeringu seletuskirja peatükis 2.6.3 kirjas, et leotusbasseinide põhjasetted nõrutatakse liigsest

veest kompostimisväljakul. Nõrutatud põhjasetted põletatakse krundil asuvas katlamajas või antakse jäätmena

üle vastavat õigust omavale isikule edasiseks käitlemiseks.

Ülaltoodu näitab, et isegi kui planeeringuga kavandatu kasutuselevõtt toob kaasa jäätmetekke kasvu

planeeringualal, siis ettevõte on orienteeritud selle (sh kaasneva mõju) ohjamisele, mh vastavalt ISO 14001

standardile toimub käitises regulaarne keskkonnaaspektide hindamine ja haldamine.

2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Planeeringuga planeeritu ehituse/lammutuse staadiumis peab avariiolukordade tekke vältimiseks ja

12 Jäätmeseadus § 18 kohaselt; 13 Jäätmeseadus § 221 kohaselt; 14 Statistikaameti statistika andmebaasi andmetabel KK068 kohaselt; 15 Jäätmeseadus § 3 kohaselt on tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 16 Jäätmeseaduse § 987 lg 2 p 1 ja § 73 lg 5 alusel; 17 Kättesaadav Keskkonnaotsuste Infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 58

vähendamiseks pidama kinni tööohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetest18, mille hulka muuhulgas kuuluvad

nõuded, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud ning

tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning

töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Nimetatud regulatsioonid aitavad muuhulgas ära hoida

avariiolukordi, mis võiksid kaasa tuua keskkonnakahju19 või saastatuse ehk olulise keskkonnahäiringu20.

Avariiolukorrad ja/või ohuolukorrad - kuni 04.02.2024 kehtinud keskkonnakompleksloa5 nr L.KKL.VA-34605

kohaselt oli/on (kompleskloa asendamine keskkonnaloaga nr KL-520177 ei muuda käitise riske, kuna tegevus

sisuliselt ei muutunud) käitises võimalikud avarii-/ohuolukorrad järgnevad: jäätmete sattumine keskkonda;

ohtlikke aineid sisaldavate kemikaalide/jäätmete leke; tulekahju; auruplahvatus; tolmuplahvatus; reovee

sattumine keskkonda. Nimetatud olukorrad on ohjatud sellega, et koostatud on vastavad tööjuhendid (sh

tuleohutusnõuded, seadmete ohutusjuhendid), millega töötajad on tutvunud ja teostatakse pidevat personali

koolitust õnnetusjuhtumite ennetamiseks (st vastavate tootmisetappidega tegelevad ainult vastavat pädevust

omavad töötajad). Käitises on olemas tulekahju korral tegutsemise plaan.

Välistada ei saa ka olukordi, kus loodusjõud (nt tugev tuul või sademed) põhjustavad mõne avariiolukorra.

Kuna planeeritud on ka pinnasetöid planeeritu rajamisel, siis ei saa välistada ka õnnetusi maa-aluste

tehnovõrkudega või demineerimist vajavate objektidega. Samuti võib planeeritu kasutusaja jooksul veel

esineda avariiolukordi seoses vee-, kanalisatsiooni-, soojavarustustrassidega.

Ülalnimetatud olukordade tekkimist saab ennetada ja vähendada muuhulgas detailplaneeringuga ja

ehitusprojektidega, sest liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha

määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus, ehitise

tuleohutus, kasutamise ohutus jms on ette nähtud asjakohasel juhul lahendada planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku kohaselt21.

Suurõnnetuste või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) ette näha ei ole. Kavandatav tegevus ei

hõlma sellises kogustes kemikaale (käitist ei tunnistatud kemikaaliseaduse kohaseks ohtlikuks ettevõtteks, B-

või A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõteteks), tegu ei ole kaevandusjäätmete hoidlaga jäätmeseaduse

mõttes ega tegevusega, mis võiks põhjustada ulatusliku õnnetuse (nt piisavalt suure ulatusega

maasikutulekahju), avarii või elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalise katkestuse.

Kemikaaliseaduse mõistes on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali

ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele

või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga.

Jäätmeseaduse mõistes on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum,

mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või

keskkonnale.

Katastroof hädaolukorra seaduse tähenduses on eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslik õnnetus või

avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või

18 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 2 lg 2 mõistes; 19 Keskkonnavastutuse seaduse mõistes; 20 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 2 p 2 ja 3 mõistes; 21 Planeerimisseaduse § 126 lg 1 ja ehitusseadustiku § 11 lg 2 ja 4.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 58

pikaajaline katkestus.

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Detailplaneering (strateegiline planeerimisdokument)22 asub Eesti planeerimissüsteemi hierarhilises süsteemis

kõige detailsemal tasandil ja peab järgima liigilt üldisemas kehtestatud planeeringus (üldplaneeringus)

sätestatut, kuid võib sisaldada põhjendatud ettepanekuid selle muutmiseks23. Eeltoodu tähendab, et tegu on

strateegilise planeerimisdokumendiga, mis vaadeldes teisi KeHJS § 31 nimetatud strateegilisi

planeerimisdokumente saab nendest otseselt mõjutada ainult üldplaneeringut, kuid vajadusel saab olla

sisendiks/andmeallikaks muude strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel.

Kuna lähtudes KeHJS § 31 on strateegilised planeerimisdokumendid kõik Eesti planeerimissüsteemi hierarhilises

süsteemis olevad planeeringud, valdkonna arengukavad riigieelarve seaduse tähenduses, haldusorgani poolt

koostatavad kavad, programmid või strateegiad ehk dokumendid, millest peab vastavate tegevuste

arendamisel (sh tegevuste planeerimisel) juhinduma (sh finantsotsustes), siis on KeHJS § 33 lg 4 p 1-3 ja 5

rõhutatud vajadust saada ülevaade/vastused alljärgnevatele teemadele/küsimustele (ka

vastused/teemakäsitlused käesoleva eelhinnangu kontekstis on toodud samas loetelus):

a) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes

nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest?

Vastus: kuna Otepää valla üldplaneeringu24 ja planeerimisseaduse § 125 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tegemist

detailplaneeringu koostamise kohustusega tegevusega/alaga, siis loob kehtestatud detailplaneering

üldplaneeringuga ja õigusaktidega kooskõlas oleva aluse planeeritud tegevuste elluviimiseks.

Detailplaneering ei ole tavapäraselt strateegiliseks planeerimisdokumendiks, mis reguleeriks/planeeriks

finantsvahendite eraldamist (looks aluse selleks), küll aga saab ta üldises kontekstis olla dokumendiks, mis

annab võimaluse taotleda finantsvahendeid;

b) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente,

arvestades nende kehtestamise tasandit?

Vastus: ei ole ette näha, et detailplaneering mõjutaks teisi KeHJS § 31 nimetatud strateegilisi

planeerimisdokumente, sh üldplaneeringut, kuna hetkel ei ole ette näha vajadust teha ettepanekut

üldplaneeringu muutmiseks;

c) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse;

Vastus: detailplaneering ei ole (sh käesolev planeering) tüüpiliselt selline strateegiline

planeerimisdokument, millest juhinduvad (sh keskkonnaalastes kaalutlustes) teised strateegilised

planeerimisdokumendid või tegevused väljaspool planeeringuala;

d) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Vastus: detailplaneering ei ole (sh käesolev planeering) tüüpiliselt selline strateegiline

planeerimisdokument, millest juhinduvad (sh Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel) teised strateegilised planeerimisdokumendid või tegevused väljaspool planeeringuala.

22 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 31 tähenduses; 23 Eesti planeerimissüsteemi ülevaade (https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/); 24 Kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 otsusega nr 1-6-14.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 58

Detailplaneeringu enese koostamisel tuleb juhinduda teistest strateegilistest planeerimisdokumentidest ja

õigusaktidest, et kõik otsekohalduvad või Eesti õigusaktidesse üle võetud Euroopa Liidu keskkonnaalased

põhimõtted, õigused ja kohustused saaks arvesse võetud.

Alljärgnevalt on analüüsitud planeeritu kokkupuutepunkte teiste asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

Valga maakonnaplaneering 2030+25 kohaselt kattub planeeringuala linnalise asustuse alaga (nimetus: Otepää),

ja vähesel määral ka väärtusliku põllumajandusmaaga.

Maakonnaplaneeringu peatükis 2.2. tuuakse linnalise asustuse alade põhimõtted ja tingimused, millest võiks

esile tõsta järgmised punktid:

a) asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjade maa-

alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist;

b) asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel;

c) elamuid ja tööstusalasid lähestikku planeerides kavandada vajadusel haljastatud puhvertsoon.

Maakonnaplaneeringu peatükis 3.2.1 tuuakse tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks,

millest võiks esile tõsta järgmised punktid:

a) väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks;

b) üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi

ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt,

üldplaneeringuga reserveeritud elamu-, äri- ja tootmismaadelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste

teenindusmaadelt jm).

Kokkuvõtteks võib järeldada, et planeeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus ülalnimetatud

maakonnaplaneeringuga.

Otepää valla üldplaneeringu kohaselt kattub planeeringuala juhtotstarvete osas tootmismaa ning puhkemaa,

haljasala ja parkmetsa maa-alaga ning asub reoveekogumisalal ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga

kaetaval alal (vt joonis 4).

Üldplaneeringu peatükis 2.5. tuuakse puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa põhimõtted ja tingimused, millest

võiks esile tõsta järgmise punkti:

a) nähakse ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus või kohtvalgustid,

juurdepääs kergliiklusega, suurematele puhkealadele ka mootorsõidukiga.

Üldplaneeringu peatükis 2.9. tuuakse tootmismaa põhimõtted ja tingimused, millest võiks esile tõsta järgmised

punktid:

a) suurim lubatud ehitistealune (sh parklad, teed) pindala on 70% krundi pindalast, ligikaudu 20% tuleb

kavandada kaitsehaljastuseks;

b) parkimine lahendatakse vastavalt kehtivatele parkimisnormidele detailplaneeringuga omal krundil. Uute

suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel liigendada alad haljastusega (vallid, puud,

25 Kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 58

hekid);

Joonis 4. Planeeringuala ja lähiümbruse iseloomustus üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete kaudu

c) elamualade, puhkealade ja üldkasutatavate hoonete naabruses asuvatel tootmismaadel ei tohi

tootmistegevusega kaasnev negatiivne mõju (müra, hais) krundi piiridest väljuda;

d) võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks kavandatakse

tootmismaal rohelised puhvertsoonid haljasala ja parkmetsa näol eraldamaks tootmismaid elamu- ja

üldkasutatavate hoonete maadest ning puhkealadest;

e) otsustusprotsessis tuleb kasutada ettevaatuse põhimõtet, st ei lubata tegevusi, kuni on selgunud, et

tegevusega ei kaasne kahjulikku keskkonnamõju.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et planeeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus ülalnimetatud

üldplaneeringuga.

Otepää valla uue üldplaneeringu eelnõu26 (seis 12.09.2025) kohaselt kattub planeeringuala juhtotstarvete osas

tootmismaa, kaitsehaljastuse maa ja haljasala- ja parkmetsa maaga (vt joonis 5).

26 Algatatud Otepää Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 1-3/58.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 58

Joonis 5. Planeeringuala ja lähiümbruse iseloomustus üldplaneeringu eelnõu maakasutuse juhtotstarvete kaudu

Üldplaneeringu eelnõu peatükis 2.9.2.2 tuuakse tootmise maa-ala (T) põhimõtted ja tingimused, millest võiks

esile tõsta järgmise punkti:

a) tootmismaa-ala on üldplaneeringuga määratud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete (sh

põllumajanduslike tootmishoonete) alune, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja

transpordiettevõtete maa.

Üldplaneeringu eelnõu peatükis 2.9.3.3 tuuakse haljasala maa-ala (HP) põhimõtted ja tingimused, millest võiks

esile tõsta järgmise punkti:

a) haljasala maa-alad on looduslikud ja poollooduslikud kooslused (sh puistuga), pargimaastikud ning püsivalt

hooldatavad niidetavad murualad, mis täidavad üldises mõistes nii vabaõhu puhkekoha kui ka

puhvertsooni/kaitsehaljastuse funktsiooni erinevate maakasutuse otstarvete vahel.

Üldplaneeringu eelnõu peatükis 2.9.3.4 tuuakse kaitsehaljastuse maa-ala (KH) põhimõtted ja tingimused,

millest võiks esile tõsta järgmise punkti:

a) kaitsehaljastuse maa-ala on kõrghaljastuse säilitamiseks ja rajamiseks ette nähtud ala, mille eesmärk on luua

piirneva ala vahele visuaalne ning kaitsev puhverala võimalike inimtegevuse tulemusel tekkivate

keskkonnahäiringute, tuule, tuleohu või muu häiriva mõju vältimiseks või nende mõjude leevendamiseks.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et planeeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus ülalnimetatud

üldplaneeringu eelnõuga.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 58

4. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND JA KESKKONNA VASTUPANUVÕIME

4.1. PLANEERINGUALA JA LÄHIÜMBRUSE ÜLDISED KESKKONNAALASED KOMPONENDID

Planeeringuala on tasase reljeefiga, aga kallakuga põhjast lõunasse (absoluutkõrgused vastavalt ca 125 m kuni

120 m). Pinnakatte ligikaudne paksus on projektiga hõlmatud alal ca 135 – 183 meetrit. Pinnakatte ülemise osa

moodustavad põhiliselt sügav madalsoomuld (M’’’), deluviaal-gleimuld (DG), gleistunud deluviaalmuld (Dg),

keskmiselt erodeeritud leostunud ja leetjas muld (E2o), nõrgalt erodeeritud leostunud muld (Koe), mis lasuvad

jääjärvelistel setetel (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi). Aluspõhja osas on planeeringuala idaosas tegu Devoni

ladestu Burtnieki lademe liivakiviga (D2BR) ning lääneosas Devoni ladestu Aruküla lademe liivakiviga (D2AR).

Planeeringualal ei ole maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemide ala, aga Maa- ja

Ruumiameti geoportaalis olevalt ortofotolt ja põhikaardilt on näha, et alal on analoogne avatud kraavide võrk.

Pinnases oleva vee tase võib olla Rummu maaüksusel kõrge (0,05 – 1,10 m sügavusel maapinnast)27. Taimkate

jääb planeeringualal enamasti kõrgusvahemikku ca 3-4 m, aga leidub ka üksikut kõrgemat (ca 17 m) taimkatet.

4.2. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING TEGEVUSED

Planeeringuala ja vahetult ümbritseva ala maa olemasolevast sihtotstarbest ja kõlvikulisest koosseisust annab

ülevaate eelhinnangu peatükis 2.1 toodud tabel 1 ja piirkonna tulevikuvisioonist omakorda peatükis 3 toodud

joonis 4 ja 5, kus on näidatud üldplaneeringu kohane ja planeeritud maakasutus. PRIA avaliku veebikaardi

andmetel28 ei asu planeeringualal registreeritud põllumassiive, püsirohumaad (sh püsirohumaa tagasirajamise

kohustus puudub) ega pärandniite. Pärandniitude tegevuskava lisa 3.1 kohaselt ei ole tegemist kõrge

taastamisväärtusega või hooldatava (2020. a seisuga) alaga.

Planeeritav tegevus muudab vähesel määral senist maakasutust (st hoonete ja platside alale on planeeritud

uued hooned ja platsid ning looduslikumale turvasmuldade alale on planeeritud settetiigid sademevee jaoks

ning kõvakattega tee).

4.3. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD

Planeeringualale ei jää maavara maardlaid ning antud juhul ei ole asjakohane maa-ala vaadelda ka kui

ökosüsteemi teenuseid pakkuvat loodusväärtust/-vara, sest ala ei ole osa rohelisest võrgustikust.

4.4. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME

Põhjavesi on planeeringualal kaitstud (reostusohtlikkuse tase – väga madal). Planeeringuala ei paikne

nitraaditundlikul alal ja maa-alal ei esine karstialasid. Alal asuvad põhjaveekogumid (määrus nr 4829 kohased

põhjaveekogumid nr 18, 22, 24) on halvas või heas seisundiklassis (vt tabel 2)30.

Pinnavee osas on planeeringualale lähim veekogum Pühajärvega (VEE2105300) seotud veekogum (veekogumi

kood: 2105300_1, nimetus: Pühajärv), mille valgalal planeeringuala paikneb ja kuhu on planeeritud alalt tulevad

sademeveed kraavide kaudu suunata (läbides eelnevalt Neitsijärve; VEE2104600). Nimetatud veekogum on

27 Rummu katastriüksus (63601:001:0212), Otepää linn, Otepää vald, Valgamaa. Geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Rakendusgeoloogia. 2020. Tartu; 28 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (https://kls.pria.ee/kaart/); 29 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 § 2; 30 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 tabel 6-6.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 58

koondseisund 2023 hinnangu kohaselt halvas seisundis31. Ökoloogiline seisund on hea. Keemiline seisund on

halb (Hg kalas, benso(a)püreen vees).

Tabel 2. Alal asuvate põhjaveekogumite seisundi ülevaade

Põhja- vee-

kogumi number

Põhjaveekogumi nimi

Seinundi koondhinnang (2020) Halva või hea (O)1 seisundi põhjendus

Keemiline Koguseline

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all

Ida-Eesti vesikonnas

Hea Hea

22 Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum

Ida-Eesti vesikonnas Hea Hea

24 Kesk-Devoni

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

Halb Hea

Ammoniaagi sisaldusele kehtestatud piirväärtused (0,5 mg/l) ületatud kahes seirekaevus. Pestitsiidide 6 aasta keskmised sisaldused üle lubatud piirväärtuse, saasteainete leviku mõjuulatus üle 20% põhjaveekogumi pindalast.

Märkused: 1. Ülaindeks „1“ – (O) - ohustatud

Ei ole asjakohane eeldada, et planeeritu võiks põhjustada keskkonna kvaliteedi piirväärtuste32 ületamist, milleks

on ülalnimetatud põhja- ja pinnavee seisundiklassidega seotud eesmärgid (mõlema puhul - tagada hea

seisund)33 ja/või panustada ületamise jätkuvusse.

Planeeringualal, lähiümbruses ja piirkonnas üldiselt (ca 500-1000 m planeeringuala keskpunktist) asuvad

mitmed loodusväärtused või nendega seotud alad, millest riiklikult (riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil)

kaitstavad on toodud tabelis 3. Nimetatud tabelisse on ala piirkonnast valitud objektid, mille osas võib olla vaja

kaalutleda planeeringuga seotud mõjude puutumuse üle (nt müra, seotus läbi vooluveekogude, võimalik

toitumisala või liikumiskoridor, veerežiimi mõjutamine, piirkonnas seemneid tuulega/lindudega levitavatele

taimedele sobiv kasvukeskkond jne). See loetelu ei välista kaugemal asuvate linnu- ja loomaliikide ning taimede

teoreetilist puutumust projektiga seotud maa-alaga.

Nimetatud tabelis 3 toodud Otepää looduspark on ühtlasi ka ala, mis kuulub Natura 2000 üleeuroopalise

looduskaitsealade võrgustiku (edaspidi ka Natura 2000) koosseisu ning Natura 2000 kaitse-eesmärgid on

integreeritud nimetatud ala kaitse-eeskirja või kaitset reguleerivatesse muudesse õigusaktidesse (vt rohkem

Natura 2000 objektide kohta peatükk 5.1.2).

31 „Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. aasta ajakohastatud vahehinnang“ lisa 1. Keskkonnaagentuur. 2024; 32 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 3 mõistes; 33 Veeseadus § 32 ja § 34.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 58

Tabel 3. Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate objektide paiknemine projektiga seotud tööde teostamise ala(de) suhtes (14.05.2025 seisuga)

Märkused: 1. Ülaindeks „1“ – Eesti looduse infosüsteem;

2. Ülaindeks „2“ – EELIS andmete kohane viimati antud hinnang liigi ohustatuse osas Eestis ja hinnangu andmise kuupäev.

Tuuakse tabelis ainult planeeringualale jäävate ja/või alaga piirnevate (mitte kaugemal, kui 50 m planeeringuala välispiirist)

liikide puhul. Põhineb IUCN-I (International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku kategooriatel.

Kaitsealune objekt Liigi ohustatuse hinnang Eestis

(vajadusel)2 Märkus/lisateave (vajadusel) Tüüp/

kaitsekategooria Nimetus EELIS kood1

III kaitsekategooria selgrootu looma

leiukoht3

Graphoderus bilineatus

(lai- tõmmuujur)

KLO9200151 LC - soodsas

seisundis (30.10.2017)

Paiknemine: mööda vooluveekogu ca 740 m Neitsijärves; Ohutegurid: inimmõjulistest teguritest võib lai- tõmmuujurit ohustada veekogude kinni ajamine, eutrofeerumine ja muul moel reostumine (väikesaunade pesuvesi, sõidukite pesemine veekogude ääres, õlireostus) ning süvendus- või kaevetööd. Eutrofeerumise tulemusel võivad liigile sobivad veekogud kinni kasvada.

III kaitsekategooria

selgroogse looma leiukoht3

Chlidonias niger

(mustviires) KLO9120850

EN - väljasuremisohus

(30.04.2019)

Paiknemine: mööda vooluveekogu ca 740 m Neitsijärves;

Ohutegurid: peamisteks ohuteguriteks on veetaseme muutmine, veetaimestiku kõrvaldamine, reostus, puhkemajandus.

III kaitsekategooria

selgroogse looma leiukoht3

Gallinula chloropus

(tait) KLO9135918

VU – ohualdis (01.04.2019)

Paiknemine: mööda vooluveekogu ca 740 m Neitsijärves; Ohutegurid: teadmata (EELIS andmetel).

III kaitsekategooria

selgroogse looma leiukoht3

Sterna hirundo (jõgitiir)

KLO9136406 LC - soodsas

seisundis (02.05.2019)

Paiknemine: mööda vooluveekogu ca 740 m Neitsijärves; Ohutegurid: jõgitiiru ohustavad rebaste ja kährikute jäämine saartele peale jäälagunemist, pesaröövlus vareste ja kajakate poolt, sisemaal mink. Samuti jääb sobivaid pesitsusalasid vähemaks paljude saarte jm pesapaikade kulustumise, roostumise ja/või võsastumise tõttu.

III kaitsekategooria

selgroogse looma leiukoht3

Circus aeruginosus

(roo- loorkull)

KLO9124057 LC - soodsas

seisundis (01.04.2019)

Paiknemine: sirgjoonena mõõtes ca 655 m.

Maastikukaitseala, looduspark

Otepää looduspark

KLO1000559 Paiknemine: sirgjoonena mõõtes ca 74 m.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 58

Väljasuremisohu poolt rohkem ohustatud kategooriad on järgnevad (oht suureneb noolega näidatud suunas): ohualdis (VU) -

> väljasuremisohus (EN) -> kriitilises seisundis (CR);

3. Ülaindeks „3“ – looduskaitseseaduse § 48 lg 4 alusel kaitsealuste liikide elupaikades (leiukohtades), mis asuvad väljaspool

kaitstavat loodusobjekti, rakendub isendi kaitse;

4. tähis "lahtri värv" – soodsas seisundis (LC) – takson/liik on soodsas seisundis, kui teda on IUCN-i metoodika kriteeriumide

järgi hinnatud ning ta ei kvalifitseeru kategooriatesse kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualdis ega ohulähedane. Sellesse

kategooriasse kuuluvad laia levikuga ja kõrge arvukusega taksonid;

5. tähis "lahtri värv" – väljasuremisohus (EN) – takson/liik on väljasuremisohus, kui parimad olemasolevad tõendid näitavad, et

ta vastab IUCN-i metoodika ükskõik millisele kategooria väljasuremisohus kriteeriumidest A kuni E (metoodika jaotis V), ja

seetõttu arvatakse tal olevat väga suur oht looduses välja surra;

6. tähis "lahtri värv" – ohualdis (VU) – takson/liik on ohualdis, kui parimad olemasolevad tõendid näitavad, et ta vastab ükskõik

millisele kategooria ohualdis kriteeriumidest A kuni E (metoodika jaotis V), ja seetõttu arvatakse tal olevat suur oht looduses

välja surra.

Kaitsealast väljaspool asuva III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitse on korraldatud

eelkõige looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lg 4 ja 55 lg 8 alusel - keelatud on hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Kaitsealuse (kõik kaitsekategooriad) loomaliigi (nii selgroogse kui ka selgrootu) isendi tahtlik surmamine, välja

arvatud eutanaasia eesmärgil, on keelatud34.

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning

rände ajal on keelatud, välja arvatud vigastuse ravimiseks. Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada

õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil või ümberasustamise eesmärgil

Keskkonnaameti loa alusel üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Loomaliigi isendi

(kaitsealuse/kaitsestaatuseta) jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistamine teaduslikul eesmärgil on

lubatud Keskkonnaameti loal35.

Täiendavalt on keelatud36 (v.a LKS nimetatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel) looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a LKS nimetatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel või

Keskkonnaametit kirjalikult teavitades).

Vääriselupaiku, mille osas kehtivad metsaseaduse alusel37 muuhulgas EELISes toodud suunised kaitse

korraldamiseks, planeeringualal ja lähiümbruses ei ole.

Planeeringualal ei esine teadaolevalt võõrliigi(-liikide) leiukohti.

Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim objekt asub ca 1025 meetri kaugusel kirde suunas – Otepää

kalmistu (registrikood: 4473).

Pärandkultuuri objektidest asub planeeringualal üks objekt - Mälestuskivi (tüüp: mälestuskivid; registrikood:

636:MAL:009). Pärandkultuuri objektide all tuleb mõista eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi

objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine sõltub eeskätt maaomanike

34 Looduskaitseseadus § 55 lg 1; 35 Looduskaitseseadus § 55 lg 6 ja § 58 lg 4 ja 5 ning § 582 lg 1; 36 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 1 ja 2; 37 Metsaseadus § 23 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 § 261 lg 1 ja 2.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 58

tahtest. Nimetatud pärandkultuuri objekti asukoht kattub planeeritud hoonete ehitusaluse pinna maa-alaga

ning mälestuskivi teisaldatakse vajadusel sobivasse uude asukohta.

Jääkreostus

Viimane reostusuuring on teostatud aktsiaselts MAVES poolt 2017. aastal38 ning selle kohaselt tegutses

planeeringualal eelmise sajandi keskel tellisetehas. 1964. a hakati rajama autoremonditehast, mis valmis

lõplikult 1972. a ja lõpetas tegevuse 1998. a. 1970-ndate aastate algul rajati raudbetoonist liivapüüdur (vana

õlipüüdur, vt joonis 6). 1990-ndate algul ehitati sellest 5 m lõuna poole uus õlipüüdur (vt joonis 6), mida aga

kasutada ei jõutud. Kõik eelpool nimetatud rajatised likvideeriti 2000-ndate aastate keskel (2004-05 aastal).

Aktsiaselts MAVES koostatud uuringust selgus, et pinnas (ja põhjavesi) on reostunud Tehase kinnistu idaosas,

haljasala kagunurgas 150 m² suurusel alal. Reostuskolde koguulatus võib olla umbkaudsetel andmetel ligi 10

korda suurem, olles põhiliselt Saviotsa ning ka Savijala, Savi tee ja Masti katastriüksustel. Reostuse olemasolu

Vineeri maaüksusel kinnitust ei leidnud. Reostunud on põhjaveetasemest (keskmiselt 1 m) sügavamal olev

täitepinnasekiht, mis ulatub umbes 3 m sügavusele maapinnast. Allpool lamavad turvas ja liivsavi sisaldavad

reeglina tööstusmaale lubatust39 vähem naftasaadusi.

Joonis 6. Jääkteostusala paiknemine planeeritu suhtes (AB Artes Terrae OÜ, 2025 ja aktsiaselts MAVES, 2017)

Kuna pinnase osas võib olla planeeringualal ületatud õigusaktidega looduskeskkonna kaitseks kehtestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtusi40 (kuigi osaliselt on ülalkirjeldatud jääkreostust ka likvideeritud), siis selleks, et

võimalikust lokaalse ulatusega olulisest keskkonnahäiringust ei kujuneks eeldatavalt oluline keskkonnamõju

38 Reostusuuring. Otepää, Tehase kinnistu (töö nr: 17144). Aktsiaselts MAVES. 2017; 39 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisa kohaselt; 40 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 3 mõistes.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 58

tuleks ala arendamisel arvestada alltooduga.

Seni tehtud reostusuuringud on keskendunud vanade õlipüüdurite vahetule lähedusele, kuid uuringupunkte

pole rajatud planeeritavale hoonete ehitusaluse pinna maa-alale (vt joonis 6). Kuna varasemates, planeeringu

koostamisest huvitatud isiku poolt tellitud, uuringutes (sh 2017. aastal tehtud reostusuuringus) pole

reostuskehandit täies ulatuses piiritletud ning on antud hinnang, et kogu reostuskolde ulatus võib olla ligi 10

korda suurem, tuleb kavandatavate ehitus- ja kaevetöödel reostusilmingute korral käidelda reostunud pinnas

vastavalt kehtivale korrale41. Juhul, kui soovitakse teada täpsemalt võimaliku reostuse ulatust ja

kontsentratsioone, tuleb teostada reostusuuring.

Rummu kinnistult on võetud pinnaseproovid 2018. aastal. Proovivõtu asukohad on näidatud joonisel 7.

Joonis 7. 2018. aastal Rummu kinnistult võetud pinnase proovivõtukohad (OÜ Hendrikson ja Ko, 2020-2022)

Analüüsid näitasid, et kõik proovid vastasid määrusega nii elamu- kui tööstusmaale kehtestatud

piirnormidele42.

4.5. INIMESTE TERVIS, HEAOLU NING ELANIKKOND

Eesti õigusaktides üldjuhul ei eksisteeri n-ö nulltolerantsi põhimõtet, kus kõik allpool nimetatud heited peaks

jääma tootmisterritooriumi piiresse ning see annab võimaluse juhtumite tekkimiseks, kus keskkonnahäiring,

mis ei ületa arvulist normi, võib mõjutada ebasoovitavalt mõne konkreetse mõjurite suhtes tundlikuma inimese

heaolu ja viia ka vastavate kaebuste esitamiseni (vt käesoleva peatüki alajaotust Kaebused). Siinkohal on oluline

toonitada, et keskkonnahäiringu43 ja olulise keskkonnahäiringu44 esinemine (teatud juhtudel) ei pruugi viia

olulise keskkonnamõju45 avaldumiseni, mis võib olla ajalise kestuse, mõju intensiivsuse, ruumilise ulatuse ja

pöörduvuse osas nö raskusastme järgmisel tasandil. Samas KeÜS46 § 3 lg 2 p 4 kohaselt on iga oluline

keskkonnamõju ühtlasi käsitatav ka olulise keskkonnahäiringuna.

41 Otepää Vallavolikogu 22.09.2022 määrus nr 7 „Jäätmehoolduseeskiri“ (eelkõige § 30) ning jäätmeseadus koos selle alusel kehtestatud määrustega; 42 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisa kohaselt; 43 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 1 mõistes; 44 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 2 mõistes; 45 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 22 mõistes; 46 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 58

Planeeringuga on soov planeeringualale rajada uusi objekte (nt hooneid), mis tähendab, et nendega (sh seotud

tegevustega) seoses hakkavad eksisteerima vastastikused mõjud juba piirkonnas olevate objektidega, st

planeeritu mõjutab olemasolevat objekti ja/või olemasolev objekt planeeritut. Planeeringuala piirneb kolme

olemasoleva õuemaaga (sh 2 tk sihtotstarbelt elamumaa) katastriüksusega, milledeks on vastavalt

Hundisoosaare (katastritunnus 63601:001:1970), Laane (katastritunnus 63601:001:0780) ja Toomase

(katastritunnus 63601:001:2340). Teiste maaüksuste eraõued paiknevad kaugemal kui ca 95 m (vt joonis 2

peatükis 2.1). Eelpool nimetatud katastriüksustest on planeeringu koostamisest huvitatud isiku omandis Laane

ja Toomase nimelised maaüksused.

Välisõhu kvaliteet (sh asjakohasel juhul müra, lõhn, tolm ja muud saasteained/heited)

Planeeritu elluviimisega seotud ehitustöödest tingitud häiringud (eelkõige transpordist ja muudest masinatest

tingitud müra, tolm, lõhn) piirduvad tööde teostamise ajaga ja ei ole eeldatavalt olulised KeHJS § 22 mõistes

ehk ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu (vt ka peatükk 2.3). Päevasel ajal (07.00-23.00) ei ole ehitustöödest

tingitud müratasemele normtasemeid kehtestatud, küll aga on kehtestatud normtasemed öiseks ajaks47,

millega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel ja teostamisel.

Potentsiaalsetest avariiolukordadest võib kohalikku elanikkonda mõjutada lokaalne maastikutulekahju (vt ka

peatükk 2.5).

Müra

Ettevõtte andmetel täiendavaid müraallikaid ei planeerita ja planeeritud tootmishoone juurdeehitus annab

võimaluse ümberplaneerida/asendada olemasolevaid allikaid, et vähendada mh müraheidet. Samas

juurdepääsutee(de) liiklussagedus eeldatavalt suureneb ja seega ka eeldatavalt sõiduteelt lähtuv müratase.

Ettevõtte tellimisel on teostatud müra modelleerimine (vt lisa 1)48, mis kinnitab, et kogumina müratõkkesein,

muldvallid ja muud leevendusmeetmed (nt müraallikate katmine mürasummutusmaterjaliga) aitavad

vähendada müraheidet territooriumist väljaspool väärtusteni, mis jäävad allapoole kehtestatud päevase ja öise

aja tööstus- ja liiklusmüra piirväärtusi. Nimetatud töös tuuakse välja ka soovituste peatükis konkreetsed

soovitused, mida tulevikus kindlasti arvestada või soovituslikult täiendavalt arvestada.

Ülaltoodu tähendab, et kavandatav detailplaneering aitaks kaasa ka töö „Otepää valla mürakaart ja müra

vähendamise tegevuskava“49 peatükis 6.2 toodud puuduste (arvutuslikult ehk modelleerimise andmetel on

leitud, et Hundisoo tööstuspiirkonnas võivad esineda alad, kus müra normtase50 võib olla ületatud)

kõrvaldamisele, olles kooskõlas peatükis 7.4.7 toodud leevendusmeetmetega.

Ülaltoodu põhjal saab järeldada, et käesoleva planeeringu puhul on kohane ettevaatuspõhimõttest51 lähtuvalt

rakendada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nr 3252 § 2 lõikes 1 toodut53

47 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1; 48 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt on II kategooria aladel tööstusmüra piirväärtus päeval (aeg 7.00–23.00) 60 dBA ja öösel (aeg 23.00–7.00) 45 dBA; 49 Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 kohane välisõhu mürakaart ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava; 50 Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 alusel jaguneb müra normtase vastavalt müra piirväärtuseks ja sihtväärtuseks; 51 Kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 11; 52 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“; 53 Kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 58

ehk kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise,

kuid selle puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon

sisaldama mürahinnangut54. Sama määruse nr 32 § 2 lõikes 2 kohaselt koostatakse mürahinnang prognoositava

müra leviku ulatuse ja olemasoleva müraga koosmõju määramiseks ja piiramise kavandamiseks. Mürahinnangu

sisu nõuded on kirjeldatud määruse nr 32 § 3, mille lõike 3 punktides 8-11 nimetatakse komponentidena müra

vähendamise meetmeid ja nende rakendamisel tekkivat müraolukorda iseloomustavat mürakaarti (sh müra

vastavust normtasemetele), nimetatud meetmete rakendamise tähtaegu ning lisatingimuste loetelu (vajaduse

korral).

Eeltoodu tähendab, et planeeringudokumentatsiooni juurde tuleb lisada (nii nagu praegu on tehtud)

mürahinnang, kus on arvestatud planeeritava lahenduse müraallikate uusi asukohti (sh tootmishoone laienduse

omasid) ja parameetreid ning suurenevat liikluskoormust juurdepääsuteedel.

Näited olulisematest müra vähendamise meetmetest, mida võib mürahinnang sisaldada, on järgmised:

1) tehnilised – põhinevad müra tekke vähendamisel, müra leviku tõkestamisel või müratundlike hoonete

kaitsmisel;

2) planeeringust tulenevad – hoonete paigutusega tagatakse piisav kaugus müraallikate ja müratundlike

hoonete vahel, kasutatakse looduslikke või neutraalsetest hoonetest tõkkeid, hoone projekteerimisel

lähtutakse asjakohasest ruumipaigutusest;

3) administratiivsed – rakendatakse müraallika tööaja piiramist või tegevuse keelustamist.

Ettevõtte andmetel on kehtiva keskkonnaloa nr KL-520177 tabelis A7 toodud meetmed ((palgisorteerliini

tööaja piirang; müraallika nr 10 (aspiratsioonisüsteemi 6) täiendav isoleerimine ning müraallikale nr 24

(ventilaator) summuti paigaldus; palgihajutuslaud ja palke tehasesse viiv konveier väljavahetamine (allikas nr

14)) juba rakendatud, mis näitab, et müraheite ohjamise teemaga tegeletakse aktiivselt.

Vibratsioon

Ehitiste rajamisel võib esineda vajadus teostada töid (nt vaiade rammimine või materjalide tihendamine jne),

mis võivad kaasa tuua vibratsiooni ning sellisel juhul on oluline, et järgitakse sotsiaalministri määruse nr 78 § 1

lg 2 toodut - seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel

viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa nimetatud määrusega

sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel55. Nimetatud

määruse § 3 tuuakse välja üldvibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal.

Välisõhu saasteained (sh lõhnaained ja tolm)

Planeeritu rajamise etapis paisatakse välisõhku masinate heitgaase ning töödega võib kaasneda lõhnaainete56

54 Selline regulatsioon annab võimaluse efektiivselt rakendada menetlusökonoomika põhimõtteid (menetlused peavad toimuma mõistlikult, kiiresti ja kuluefektiivselt, vältides liigset formaalsust ja tarbetuid kulutusi) ehk kasutada probleemi lahendamiseks tööriista (mürahinnang vs keskkonnamõjude strateegiline hindamine), mis tagab kõige parema vastavuse menetlusökonoomika põhimõtetele, kui peale müra ei eksisteeri muid teemasid, mis tingiksid keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajadust. See tähendab, et kui ainsaks hindamist vajavaks teemaks on müra, siis on otstarbekam see lahendada mürahinnangu kaudu; 55 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; 56 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 67 mõistes.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 58

(nt asfaldi laotamisel) ja tolmu (sh peenosakesed ja eriti peened osakesed)57 heide. Täpsed kogused ei ole

teada, kuid ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket ka olukorras, kui kehtestatud piirväärtusi58 peaks

üksikutel juhtudel planeeringuala piiril ületatama (lubatud arvul ja lubatud saasteainete puhul)59 või lähimate

vastuvõtjate juures mõningased lõhnatunnid60 esinema. Käitise territooriumil on praegusel hetkel (enne

planeeritu teostamist) 12 heiteallikat, millest väljutatakse välisõhku saasteaineid/lõhnaaineid ning nendega

seotud tegevus on ohjatud keskkonnaloaga nr KL-520177. Lisanduvad heiteallikad või nende asukohtade

muutused tuleb samuti taotleda keskkonnaloale, mille menetluse käigus tõendatakse kehtestatud

piirväärtustest/lõhnaaine esinemise häiringutasemest kinnipidamist (mitte ületamist). Praegu ülesseatud

tootmisvõimsuse ja kasutatavate tehnoloogiate puhul ei ületata kehtestatud piirväärtusi58/lõhnaaine esinemise

häiringutaset61 ning teostatud modelleerimised62 ei viita ka sellele, et ollakse nimetatud väärtuste ületamisele

lähedal. Nimetatud modelleerimiste kohaselt vääveldioksiidi tunnikeskmine kontsentratsioon oli 113,626

g/m3 (piirväärtus on 350 g/m3) ja 24-tunni keskmine kontsentratsioon oli 91,330 g/m3 (piirväärtus on 125

g/m3). Lõhnaainete osas näitas tulemus, et lähimate elumajade (vastuvõtjate) juures ulatub lõhnatundide

esinemissagedus aastas maksimaalselt 0,3–1,8%-ni (lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures

loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral)63. Hetkel ei saa eeldada ka koosmõju käitise

hajumisarvutuse piirkonda jäävate keskkonnakaitseluba või registreeringut omavate teiste käitistega, sest need

hetkel puuduvad ning samu saasteaineid (põletusseadmete osas) väljutavad heiteallikad asuvad kaugemal kui

1200 m. Ei ole alust eeldada, et uute heiteallikate lisandumisel või olemasolevate ümberpaigutamisel piirkonna

välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et kehtestatud piirväärtusi ületatakse ning tekib oluline keskkonnamõju.

Planeeritu kasutusperioodil on samuti üheks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks käitise juurdepääsuteedel

toimuv liiklus. Siiski ei ole alust eeldada, et piirkonna välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et kehtestatud

piirväärtusi ületatakse ja tekib oluline keskkonnamõju.

Ülaltoodud järelduse paikapidavusele loob kindlust (hoolimata asjaolust, et maanteel ja linnas on mobiilsete

allikate liikumiskiirus erinev) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 2020. a teostatud õhukvaliteedi

mõõtmised64 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee Topi – Kanamaa vahelisel lõigul, mille liiklussageduseks 2018. a

liiklusloenduse andmetel oli 21078 autot ööpäevas. Mobiilse mõõtejaamaga teostati õhukvaliteedi

pidevmõõtmisi SO2, NOX, CO ja PM2,5 kontsentratsioonide ning meteoroloogiliste parameetrite osas. Lisaks

pidevmõõtmistele koguti nädalaste mõõtetsüklitena PM10 proovid, millelt määrati raskmetallide nagu As, Cd,

Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V ja ioonide SO42-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+ sisaldus. Lisaks määrati PM10 fraktsioonist

57 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 33 lg 2 ja 3 mõistes; 58 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 47 alusel kehtestatud; 59 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 tabelis 1 nimetatud koguses; 60 Lähtudes kliimaministri 06.07.2023 määruses nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ § 6 lg 2 ja 3: a) standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist; b) standardit EVS-EN 16841-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks ühe hindamisruudu ühes mõõtepunktis ühekordse hindamise käigus saadud positiivsete mõõtmistulemuste vähemalt 10% osakaal; 61 Lähtudes kliimaministri 06.07.2023 määruse nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ § 2 lg 2 loetakse lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral; 62 Vääveldioksiidi hajumise modelleerimine (keskkonnaloa nr KL-520177 lisa 8) ja lõhnaainete hajumise modelleerimine (UPM-Kymmene Otepää OÜ 01.11.2023 kiri DM-125070-20). Mõlemad dokumendid on kättesaadavad Keskkonnaotsuste Infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/); 63 Lähtudes kliimaministri 06.07.2023 määruse nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ § 2 lg 2; 64 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töö „Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal“.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 58

EC/OC sisaldus. Töid teostati kahes etapis, vastavalt talvine mõõtekampaania, mis leidis aset 31.01. – 02.03.2020

ja suvine mõõtekampaania, mis toimus ajavahemikul 04.06. – 06.07.2020. Mõõtmistulemuste põhjal järeldati,

et õhukvaliteedi saastatuse taseme võib piirkonnas lugeda heaks, kuna mõõdetud saastetasemed kehtestatud

õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustanud, mistõttu puudus inimese tervisele ja keskkonnale avalduva/avalduda

võiva ebasoodsa mõju tekke võimalus.

Kaebused

Tuleb toonitada, hoolimata ülaltoodud müra ja lõhnaga seotud alajaotustes toodust, et piirkonna elanikkond

on aastate jooksul nii Keskkonnaametile, kui ka kohalikule omavalitsusele esitanud mitmeid kaebuseid (vt tabel

4 ja 5) ja neid ei ole korrektne arvestamata jätta, sest need on lisaks muudele hindamismeetoditele (nt

modelleerimistele) head indikaatorid keskkonnahäiringute ulatuse ja sageduse osas. Selguse huvides tuleb

toonitada, et tabelis 4 ja 5 toodud kaebuste arv võib sisaldada ka korduvaid kaebuseid ühelt ja samalt elanikult

ehk toodud statistika ei pruugi anda päris tõest ülevaadet selle kohta kui paljusid piirkonna elanikke käitise

tegevus päriselt häirib. Täpset statistikat võimaldavad andmed ehk isikuandmeid sisaldavad andmed ei ole

kolmandatele osapooltele, sh käesoleva analüüsi koostajale, kättesaadavad ja on ülalnimetatud asutuste

valduses. Eeltoodust tulenevalt võivad tabelites toodud mõjutatute kohta toodud protsendid olla ka väiksemad.

Samuti võivad Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele laekunud kaebused üksteist dubleerida. Samas

kaebuste puudumist või nende vähesust ei ole ka kohane tõlgendada häiringu puudumisena, sest kaebused

on üldjuhul avalikkuse mure väljendus häiringuga kokkupuute pärast, mida on kogetud pikema aja jooksul

(häirivuse järkjärguline kujunemine). Kui häiringuga kokkupuutuv isik jõuab teatava ärritatuse tasemeni, võib

ta hakata kaebama ka häiringute üle, mis tavaliselt ei häiri teisi elanikkonna liikmeid65. Tabelis 4 ja 5 toodud

muu keskkonnahäiringuga seotud kaebused on näiteks mh seotud katlamajast tuleva heitega, võimaliku

pinnasereostusega, sooviga kontrollida võimalikku loata tegevust jne. Nimetatud tabelites toodud eraõuede ja

elu- või ühiskondlike hoonete koguarv (27.08.2025 seis) on saadud analüüsides kaebuste asukohti (märgitud

tänava täpsusega; paljude kaebuste puhul ei olnud täpsemat asukohta toodud) ning nende põhjal kujunes

optimaalseks analüüsi piirkonnaks ala 1000 m raadiuses planeeringuala piirist (sh objektid, mida nimetatud piir

lõikas). Kõige kaugemale ulatuvad lõhnaga seotud kaebused (vt joonis 8) ja kuna müra modelleerimise kohaselt

(vt lisa 1) levib samale kaugusele ka käitise müra, siis need kaks asjaolu ongi nimetatud raadiuse kujunemise

peamised komponendid.

Tabel 4. Keskkonnaametile perioodil 27.05.2020 – 11.07.2025 esitatud UPM-Kymmene Otepää OÜ-ga seotud kaebused Analüüsi kaasatud ja kaebustega seotud aastad

Kaebuse liik ja seotud näitaja 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Lõhn - kaebuste arv tk 1 10 5 4 4 5

Kaebuste % võrrelduna eraõuede koguarvuga (145 tk)

0,69 6,90 3,45 2,76 2,76 3,45

Kaebuste % võrrelduna elu- või ühiskondlike hoonete koguarvuga (676 tk)

0,15 1,48 0,74 0,59 0,59 0,74

Müra - kaebuste arv tk 0 1 1 2 8 4

Kaebuste % võrrelduna eraõuede koguarvuga (145 tk)

0,00 0,69 0,69 1,38 5,52 2,76

65 Peatükk 2.2.3 tööst - Guidance on the assessment of odour for planning - version 1.1. Institute of Air Quality Management. London. 2018.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 58

Kaebuste % võrrelduna elu- või ühiskondlike hoonete koguarvuga (676 tk)

0,00 0,15 0,15 0,30 1,18 0,59

Muu keskkonnahäiring - kaebuste arv tk 0 1 0 1 3 7

Kaebuste % võrrelduna eraõuede koguarvuga (145 tk)

0,00 0,69 0,00 0,69 2,07 4,83

Kaebuste % võrrelduna elu- või ühiskondlike hoonete koguarvuga (676 tk)

0,00 0,15 0,00 0,15 0,44 1,04

Kõiki liiki kaebuste koguarv aastas tk 1 12 6 7 15 16

Kaebuste % võrrelduna eraõuede koguarvuga (145 tk)

0,69 8,28 4,14 4,83 10,34 11,03

Kaebuste % võrrelduna elu- või ühiskondlike hoonete koguarvuga (676 tk)

0,15 1,78 0,89 1,04 2,22 2,37

Tabel 5. Kohalikule omavalitsusele saadetud (periood: aprill – juuli 2025) kaebuste arv

Kaebuse liik

Kaebusega seotud näitaja Lõhn Müra Muu keskkonnahäiring KOKKU

Kaebuste arv tk 15 8 3 26

Kaebuste % võrrelduna eraõuede koguarvuga (145 tk) 10,34 5,52 2,07 17,93

Kaebuste % võrrelduna elu- või ühiskondlike hoonete koguarvuga (676 tk)

2,22 1,18 0,44 3,85

Joonis 8. Lõhnakaebustega seotud tänavad ja kõigi kaebuste analüüsi kaasatud eraõuede ja elu- või ühiskondlike hoonete paiknemine

Lõhna osas tabelis 4 ja 5 toodud protsente võiks ühe versioonina (väga lihtsustatud ja madala

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 58

usaldusväärsusega) vaadelda kui lõhnatundide esinemissageduse indikaatorit ehk kui näiteks kui 2021. aastal

oli kaebuste protsent võrrelduna eraõuede koguarvuga 6,9, siis võiks öelda, et kuna tõsiselt häiritud eraõuede

arv tervikust oli 6,9%, siis selle aasta lõhnatundide esinemissagedus piirkonnas, kust kaebused laekusid, võis ka

olla 6,9%66. Analoogset lähenemist (tõsiselt häiritud isikute protsendi korrelatsioon lõhnatundide

esinemissageduse protsendiga) kasutati ka Saksamaal lõhnaga seotud piirväärtuse väljatöötamisel67.

Piirväärtuse arvutamiseks otsustati kokkuleppeliselt, et tõsiselt häiritud elanike arv ei tohiks ületada 10%. Selle

kriteeriumi ja ebameeldivate/neutraalsete lõhnade ülemise usaldusnivoo väärtuse ristumispunkti (vt joonis 9)

alusel saadi lõhna esinemissageduseks umbes 10%. Jooniselt 9 on näha, et kahe näitaja vahel esineb

korrelatsioon, aga muidugi ei ole see täielikult nö üks-ühele (nt 30% tõsiselt häiritute juures on lõhnatundide

protsent ca 28).

Joonis 9. Piirväärtuste tuletamiseks koostatud korrelatsiooni visualiseering - tõsiselt häiritud inimeste osakaal

lõhnaga kokkupuutega (lõhnatundide sagedus aastas) piirkonnas (hindamisruut), kus nad elavad (Both ja

Kwiatkowski, 2022).

Ülaltoodust võiks järeldada (siiski lihtsustatult ja madala usaldusväärsusega), et kuigi kaebuste asukohtades

võivad lõhna esinemissageduse protsendid olla kõrgemad kui näiteks 2023. a käitisele teostatud lõhna

modelleerimistulemustes, siis siiski jäävad need alla Eestis lõhnaaine esinemise häiringutasemele kehtestatud

väärtust - lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni

korral.

Müraga seotud kaebuste arv peaks eelduslikult langema, pärast seda kui käitises on rakendatud lisas 1 toodud

mürahinnangu meetmeid (vt ka käesoleva peatüki alajaotus Müra).

Kuna Eesti õiguses ei ole välja toodud väärtuseid (piirarve) kaebuste osas, siis on nö kriitilise arvu/koguse

ületamise hindamine tunnetuslik ja õigusaktidega vastavates valdkondades pädevateks asutusteks tunnistatud

66 Lähtudes kliimaministri 06.07.2023 määruse nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ § 2 lg 2 loetakse lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral; 67 Dr. Ralf Both, Kathrin Kwiatkowski. Limit values for odour in ambient air – A legal system applied all over Germany. 9th IWA Odour& VOC/Air Emission Conference, Bilbao, Spain, www.olores.org.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 58

asutuste pädevuses.

Radoon

Standard EVS 840: 2023 kohaselt on peamine radooniallikas maa sees leiduvad uraani sisaldavad mineraalid.

Radoon ei jää maapinda püsima, vaid liigub sealt nii kivimite pooride kui ka lõhede kaudu väiksema rõhu

suunas välisõhku või hoonesse ja seguneb seal õhuga. Radoon on õhust ligi 7,7 korda raskem (9,96 kg/m3),

kogunedes seega enamasti hoone madalamatesse osadesse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele

on seotud kopsuvähiga. Sissehingatava õhuga kopsu sattuvad radooni aatomid kiirgavad lagunemise käigus

α-osakesi, millel on suurim kahjustav mõju elusrakkudele võrreldes β-osakeste või g-kiirgusega. Siseruumi

sattunud radoon koos oma radioaktiivsete tütarisotoopidega võib inimesele anda enam kui poole saadavast

loodusliku ioniseeriva kiirguse doosist. Radoon on kopsuvähi tekkimise riskitegurite hulgas suitsetamise järel

teisel kohal. Välisõhus on radooni kontsentratsioon väike, tavaliselt vahemikus 5 Bq/m3 kuni 20 Bq/m3.

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni ühik on (k)Bq/m3 - (kilo)bekerelli kuupmeetris, mis näitab, mitu

radooniaatomi tuuma laguneb ühe sekundi jooksul ühes kuupmeetris õhus.

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt (andmed 2023. a seisuga) kuulub

planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga omavalitsuse piirkonda. Kõrge radooniriskiga

omavalitsustes on vähemalt 10% mõõtmispunktides radoonisisaldus suurem kui 75 kBq/m³, madala riskiga

valdades jäävad sisaldused enamasti alla 75 kBq/m³. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge

radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Selleks, et radoonisisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL

riikides tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, peaks pinnaseõhu radoonisisaldus olema madalam kui 50 kBq/m³.

Eesti pinnase radooniriski kaardi ruutkaardi (tuleb esile mõõtkavas 1:300 000) andmetel oli 2003. a teostatud

mõõtmiste tulemus 10 – 30 kBq/m³ (10 000 – 30 000 Bq/m³).

Standard EVS 840: 2023 kohaselt on pinnaseõhu radoonisisalduse järgi pinnas liigitatud järgmiselt:

 madala radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on < 10 000 Bq/m³;

 normaalse radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on 10 000 Bq/m³ kuni 50 000 Bq/m³;

 kõrge radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on 50 000 Bq/m³ kuni 250 000 Bq/m³;

 ülikõrge radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on > 250 000 Bq/m³.

Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud „Radooni riikliku tegevuskava“68 kohaselt loetakse kõrge radooni(Rn)-

sisaldusega pinnasteks alasid, milles Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50-250 kBq/m3.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas

tuuakse välja kõrgendatud radooniriskiga maa-alade (valdade) loetelu ja Otepää valda/linna selles ei ole, mis

tähendab, et lähtudes nimetatud määruse § 4 lg 1 puudub tööandjal kohustus tööruumi õhu radoonisisalduse

mõõtmise korraldamiseks. Samas on lähtudes § 1 p 1 tööandja kohustatud (eelkõige kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel) vähendama töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast

radoonist ning § 3 lg 1 tuuakse, et õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides on 300 Bq/m³.

68 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027 lisa 2.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

32 / 58

Standardis EVS 840: 2023 on soovitus (ei ole kohustuslik) enne hoonete projekteerimist või juba

detailplaneeringu faasis mõõta pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni.

Kokkuvõttena ei viita asjaolud võimaliku radooniprobleemi käsitlemise vajadusele planeeringu etapis ja

uuringu vajaduse üle otsustamine võiks jääda projekteerija pädevusse/otsustada, sest projekteerija peaks

garanteerima, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele

kehtestatud nõuetele vastab.

Insolatsiooni mõjutamine

Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib kaasa aidata inimese

heaolule. Eestis kehtiv standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 (Päevavalgus hoonetes) toob soovitused69 otsese

päikesevalguse kestuse ehk insolatsiooni osas päeva70 kohta tasemete kaupa: minimaalne – 1,5 h, keskmine –

3 h, kõrge – 4 h.

Planeerimise seisukohalt on oluline, et soovitusliku insolatsiooni kestuse osas ei mõjutata negatiivselt

planeeringuala ümbritsevate eluruumide vastavat kestust.

Kokkuvõttena, kui arvestades hoonete omavahelist paiknemist (rajatavad ja olemasolevad) ja

päikese liikumise trajektoori, siis ei ole põhjust eeldada probleeme/mõju insolatsiooni kestuse tagamisel.

Valgusreostus

Valgusreostus ehk puistevalgus (häiriv valgus) on tehisvalguse ümbritsevasse keskkonda suunamine, mis

vähendab valgussüsteemide energiatõhusust ja -säästlikkust, kiirgab sellistes suundades või spektraaljaotustes,

mis ei ole vajalikud asjaomastel aladel ettenähtud tegevuseks ning mis oma kvantitatiivsete omaduste või

suuna tõttu põhjustab ärritust, ebamugavust, tähelepanu hajumist või takistab olulise informatsiooni (nt

liiklusmärgid ja tähistaevas astronoomiavaatlustel) nähtavust.

Välitöökohtade valguse ja valgustatuse teema on käsitletud Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025, mille

peatükk 5.5 käsitleb häiriva valguse ehk puistevalgus teemat, tuues soovitused erinevate keskkonnatsoonide

kohta kinnistule langeva valguse, valgustugevuse, üleskiirguva osa ja heleduse osas.

Planeeringu seletuskirjas on toodud välisvalgustuse kohta, et planeeringuala valgustus tuleb lahendada

projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala kujunduslahendusele. Liigse valgusreostuse vältimiseks tuleb

kasutada valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist

vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne (vältida valgustuse suunamist aladele, kus inimesi ei

liigu). Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Välisvalgustuse kavandamisel on mõistlik

kaaluda ka anduritega valgusteid.

Ülaltoodust lähtudes ei ole põhjust eeldada, et lisanduv välivalgustus suurendaks oluliselt käitise mõju, siiski

võiks edasisel projekteerimisel arvestada (kui toodud põhimõtted on rakendatavad lähtudes käitise eripärast)

Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025 toodud soovitusi häiriva valguse vältimiseks/vähendamiseks, sest

Otepää looduspark asub ca 74 m kaugusel ja lähimad eraõued piirnevad planeeringualaga (teised ca 95 m

kaugusel või kaugemal).

69 Standardi peatükis 5.3.2 ja lisa A alajaotuses A.4; 70 Tõendatakse perioodile 01.02 – 21.03 jääva valitud päeva (taevas peab olema pilvitu) alusel.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

33 / 58

4.6. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE

Seos kliimamuutusega

Hoonetes kulub Euroopa Liidus keskmiselt 40% kogu energia lõpptarbimisest (Civitta Eesti AS, 2021). Eestis

kulub toodetud energiast 53% hoonetele. 2021. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest moodustas ehitus- ja

kinnisvarasektor 40,3% ehk 6,3 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, 2022 arvutuste järgi 42,7% (Rohetiiger SA 2023).

Tekkepõhiselt tuli 2022. a 67,9% kasvuhoonegaasidest hoonete energiakasutusest, 13,3% hoonete ehitusest ja

13,2% materjalide ekspordist (Rohetiiger SA 2023). Uue hoone ehitus nõuab ehitusmaterjale, mille tootmisel

paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Näiteks paisatakse tänapäeval ühe tonni tsemendi tootmisel õhku ca 600

kg CO2. Mida energiatõhusam ehitis, seda suurem on üldjuhul ehitusmaterjalide proportsionaalne jalajälg

(Rohetiiger SA 2023). Kuna hoone rajamiseks valitud materjalid moodustavad suure osakaalu kogu hoone

süsinikujalajäljest, siis on järgmistes projekteerimis- ja ehitusetappides oluline jälgida, millise tootja materjale

kasutatakse, saavutamaks võimalikult väike keskkonna jalajälg.

Hoone(d) tuleb hästi soojustada (kui see on kohane lähtudes kasutusotstarbest) ning kui otsustatakse kasutada

lisaks olemasolevale katlamajale muid lokaalseid lahendusi, siis tuleb kasutada võimalikult energiaefektiivseid

lahendusi (maaküte, õhkküte). Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana

(paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele).

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 kohaselt tuleb linnade planeerimisel ja

linnakorralduses tulevikus aset leidvate üleujutuste, tormide ning kuumalainetega kaasnevate riskidega

arvestada planeeringulahendustes. Prognooside kohaselt ei ole Eestis toimuvad kliimamuutused nii

äärmuslikud kui paljudes teistes riikides. Eestis on prognoositud 21. sajandi jooksul järgmisi muutusi:

• temperatuuritõus, millega kaasneb jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused

taimekasvus; võõrliikide levik; elanike terviseprobleemide sagenemine jms. Võrreldes

kontrollperioodiga (1971-2000) on tulevikus aasta keskmine õhutemperatuur tõusuteel. RCP

(Representative Concentration Pathway) on IPCC poolt kasutusele võetud kasvuhoonegaaside

kontsentratsiooni tuleviku trajektooride süsteem. RCP4.5 peetakse kõige tõenäolisemaks ja RCP8.5 on

kõige pessimistlikum stsenaarium. Keskkonnaagentuuri 2015. a töös „Eesti tuleviku

kliimastsenaariumid aastani 2100“ on 2041-2070 perioodiks RCP4.5 ennustus 2,0 oC temperatuuri

tõusu ja RCP8.5 ennustus 2.6 oC, 2071-2100 perioodis on need väärtused vastavalt 2.7 oC ja 4.3 oC;

• sademete hulga suurenemine, millega tihenevad üleujutused, kaldaerosioon ja kaldakindlustamise

mahu suurenemise vajalikkus; surve elamutele/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Sademete aastane

hulk tõuseb kliimamudelite põhjal 10-14% (2041-2070) ja 16-19% (2071-2100). Mudelid projitseerivad

ekstreemsete sademete juhtumite hulga suurenemist, kuid arvestades selle väga väikest esinemise

tõenäosust enamuse osa aastast, on see oluline vaid suvel;

• merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste

ümberpaigutamiseks jms. Keskmine maailmamere taseme tõus aastateks 2081-2100 stsenaariumi

RCP4.5 korral on 32-63 cm ja RCP8.5 korral 45-82 cm;

• tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormi

tagajärgede likvideerimise võimele.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

34 / 58

Planeeringu ala puhul on kõige olulisemateks muutusteks õhutemperatuuri tõus ning sademete hulga

suurenemine (sh äärmuslikud sademed). Lume- ja jääkatte vähenemine, liikide levilade muutumine ja

talvetormide sagenemine niivõrd planeeringulahenduse koostamist ja elluviimist ei mõjuta. Planeeringu

koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ja tagada lahendused, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda nende tekkekohal ja et samal ajal oleks välditud pinnase erosioon. Vajalik

on mahuühtlustite/viibesüsteemide/settetiikide kasutamine. Selle eesmärgiks on intensiivsete sajuhoogude

korral eesvoolu juhitavate vooluhulkade ühtlustamine. Planeeringu koostamisel tuleb sellega arvestada.

Siinkohal on kohane pöörata ka tähelepanu, et sademevee hulga vähendamiseks tuleb kavandada optimaalse

suurusega kõvakattega pinnad, see puudutab eeskätt parklaid ja hoonete ümber kavandatavaid platse.

Soojussaare efekti tekke tõenäosuse vähendamiseks on kavandatavaid parklaid (parklakohti) soovitatav

liigendada haljasribadega ja ehitiste suurte pindade katusematerjalidena kasutada suurema albeedoga ehk

heledamaid materjale.

5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID

5.1. NATURA EELHINDAMINE

KeHJS § 33 lg 5 p 3 kohaselt on üheks eelhinnangus käsitletavaks kriteeriumiks, millest tuleb lähtuda, eeldatav

mõju Natura 2000 võrgustiku alale. KeHJS § 29 lg 2 järgi võib arendustegevuse hilisemas faasis tegevusloa

anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav

tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Eeltoodust

tulenevalt on juba planeerimisel oluline aru saada mõjust või selle puudumisest Natura 2000 alade suhtes.

Natura hindamise võib jagada kaheks suuremaks etapiks: 1) Natura eelhinnang (vt ka joonis 10) ja 2) Natura

asjakohane hindamine. Käesoleva analüüsi ühe tulemina selgub, kas on vajalik teostada ka Natura asjakohane

hindamine käsitletavate tegevuste osas.

Joonis 10. Natura eelhindamise skeem (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019)

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 58

5.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Natura 2000 alasid kaitstakse looduskaitseseaduse § 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaudu ning

kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on toodud ala kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või

elupaiga soodsa seisundi tagamiseks või liigi soodsa seisundi tagamiseks koostatud tegevuskavas, mida kõiki

koostatakse looduskaitseseaduse alusel71 ning kaitsealuse liigi elutingimuste parandamine on lubatud üksnes

nimetatud dokumentide alusel72.

Planeeringuala piirkonda jääb mitu Natura 2000 võrgustikuga seotud ala (vt tabel 6).

Tabel 6. Planeeringuala piirkonda jäävad Natura 2000 võrgustiku alad

Tüüp

Objekt Asukoht planeeringuala suhtes (kaugus sirgjoonena

või mööda vooluveekogu mõõtes) Nimetus Rahvusvaheline

kood

Natura

(loodusala)

Otepää

loodusala EE0080401 Kaugus alast sirgjoonena ca 74 m

Natura (linnuala) Otepää linnuala EE0080401 Kaugus alast sirgjoonena ca 74 m

Seda, kas tegevus on Natura 2000 ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik, tuleb välja

selgitada analüüsides ala(de)ga seotud kaitse-eeskirju, kaitsekorralduskavasid ja liigi või elupaiga

tegevuskavasid. Tegevused, mis on otseselt seotud Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide saavutamisega,

peavad olema kirjeldatud kaitse-eeskirjas, ala kaitsekorralduskavas, liigi või elupaiga tegevuskavas. Kui see

peaks nii olema, lõppeb Natura eelhindamine pärast selle asjaolu tuvastamist, aga vastasel juhul eelhindamine

jätkub muude etappidega (vt joonis 10).

Kavandatavad tegevused ei ole otseselt seotud tabelis 4 nimetatud Natura 2000 alade kaitsekorraldusega ega

ole selleks otseselt vajalikud lähtudes kaitstavate loodusobjektide kaitsekorralduskavadest, kaitse-eeskirjadest,

liigi või elupaiga tegevuskavast ja looduskaitseseadusest. Eeltoodu tähendab, et joonis 10 kohaselt tuleb jätkata

eelhindamise muude etappidega.

Ülaltoodud hinnangu andmisel lähtuti Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala

kaitsekorralduskava 2017-202673 peatükis 4, kaitstavate soode tegevuskava peatükis „TEGEVUSED

EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS“, Pärandniitude tegevuskava74 peatükis 4 ning alade kaitse-eesmärkideks

olevate liikide kaitse tegevuskavades toodud kaitsekorralduslikest/liigi soodsa seisundi saavutamiseks

vajalikest tegevustest. Samuti lähtuti Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast75.

5.1.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus ja kaitse-eesmärgid

Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid tulenevad Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusest nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Alljärgnevalt on toodud hinnangusse kaasatud (vt

tabel 6) Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid.

71 Looduskaitseseadus § 25, 251 ja 49; 72 Looduskaitseseadus § 54; 73 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 20.03.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/8; 74 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/60; 75 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 135.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 58

Otepää loodusala kaitse-eesmärk on alljärgnevalt toodud ja direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide kaitse ja II lisas nimetatud liikide isendite elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liiva-

alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), paksukojaline jõekarp

(Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv kurdsirbik

(Drepanocladus vernicosus) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis).

Otepää linnuala kaitse-eesmärk on alljärgnevalt toodud ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide isendite

elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea),

laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius

collurio), herilaseviu (Pernis apivorus) ja roherähn e meltsas (Picus viridis).

Alljärgnevalt on toodud hinnangusse kaasatud Natura 2000 alade üldiseloomustused.

Otepää loodusala üldiseloomustus

Otepää loodusala (kattub tervikuna Otepää linnualaga) asub Valga maakonna põhjaosas. 1180 km2 suurusest

Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää loodusala hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa

pindalaga 22 566 ha (19% kõrgustiku pindalast). Otepää kõrgustik on moodustunud korduva jääliustike

pealetungi ja sulamise käigus kuhjunud materjalist 10 000 kuni 15 000 aastat tagasi. Maastik on maaliline

(kuppelmaastik) ja vaheldusrikas, mis omakorda aluseks ka mitmekesisusele taime- ja loomaliikide osas. Otepää

loodusala iseloomustab mitmekesine kultuurmaastik, mis vaheldub Elva jõe ja Väikese Emajõe lähistele ning

loodusala loodeossa jäävate metsamassiivide kompleksiga. Kultuurmaastike mitmekesisus on tingitud ala

kujundanud geoloogilistest tingimustest ja elupaikade mitmekesisusest ning inimtegevusest. Otepää

kõrgustikule on iseloomulik avatud maastikuelementide (peamiselt rohumaad ning põllud), metsade,

soolaikude ja veekogude mosaiik, mida iseloomustab suhteliselt väike pindala, piiride rohkus ning sopilisus.

Otepää loodusalast hõlmavad lagedad ja sooalad ca 37 %, neist looduslikud rohumaad moodustavad vaid 10%.

Metsamaad on loodusalal kokku 11 075 ha (48,1% kaitseala pindalast). Mitmekesine ja suurepindalaline

loodusala on kasvu- ja elupaigaks paljudele kaitsealustele liikidele.

Otepää linnuala üldiseloomustus

Otepää linnuala pindalaga 22 565 ha asub Valgamaal ning tegemist on suurima linnualaga piirkonnas. Otepää

linnuala maastik on mitmekesine, mis on kujunenud looduslike tingimuste ja inimtegevuse koosmõjul. Linnualal

leidub märkimisväärsel hulgal hoonestusalasid ning rohu- ja põllumaid. Ligikaudu pool linnuala pindalast on

kaetud metsaga. Sookoosluste osakaal linnualal on väike. Lõuna-Eesti on järvederikas ja nii jääb

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 58

märkimisväärselt palju järvi ka linnualale. Mitmekesised elupaigad ja maaharimine loovad linnualal soodsad

tingimused erinevatele looma-, linnu- ja taimeliikidele.

5.1.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatud tegevuste analüüsi juures on oluline aru saada, kas kavandatav tegevus mõjutab (kas eksisteerib

vastavat potentsiaali omav mõju) ebasoodsalt (halvendab elupaikade seisundit ja/või suurendab liikide

häirimise taset) Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust (ökoloogilist terviklikkust) ja kaitse-eesmärke (vt täpsed

liigid ja elupaigatüübid peatükk 5.1.2).

Käesoleva analüüsi kõikide ülal- ja alltoodud peatükkide põhjal võib jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju

Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud ja sellest tulenevalt Natura asjakohast

hindamist vaja teha ei ole.

Analüüsitavate Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on üldjoontes seotud kaitset väärivaks tunnistatud

veekogu, niidu, soo ja metsa elupaigatüüpidega ning linnu-, kala-, taime-, imetaja-, limuse- ja putukaliikidega.

Tegevustega seotud maa-ala ruumiline paiknemine Natura 2000 alade suhtes ning planeeringus ja

ehitusprojektides ettenähtavad õigusaktidest ja/või standarditest tulenevad tehnilised ja töökorralduslikud

lahendused (vt ka peatükk 5.2) tagavad selle, et Natura 2000 alade terviklikkust ei mõjutata ka kaudselt läbi

alade ja liikide soodsa seisundi tagamiseks vajalike keskkonnatingimuste (tunnuste) mõjutamise (nt veerežiimi

ja settekoormuse mõjutamine, toitumisalade vähendamine/hävitamine). Ei mõjutata (ei halvendata) alade

põhiomadusi (sh füüsilisi tingimusi) ja ökoloogilisi funktsioone, sh struktuur, alal esinevate kaitse-eesmärkideks

olevate elupaigatüüpide pindala, esindavus ja kaitsestaatuse aste, kaitstavate liikide populatsiooni suurus,

isoleerituse aste, ökotüüp, genofond, vanuseline struktuur.

Lisaks füüsiliste tingimuste mõjutatuse analüüsile on oluline aru saada, milline on mõju kaitse-eesmärkidena

toodud liikide häirimise tasemele (nt läbi müra või valguse heite, alapopulatsioonide isoleerituse, toiduvarude,

häirimatu ala olemasolu läheduses). Olulisteks parameetriteks on häirimise intensiivsus, kestus ja sagedus.

Olulise häirimisena tuleks käsitada igat sündmust, tegevust või protsessi, mis põhjustab Natura 2000 alal liigi

populatsiooni pikaajalise vähenemise, liigi levila vähenemise või selle ohu ja liigi kasutatava elupaiga suuruse

vähenemise. Tegevustega seotud maa-ala ruumiline paiknemine Natura 2000 alade suhtes ja juba

ülalnimetatud planeeringus ja ehitusprojektides ettenähtavad õigusaktidest ja/või standarditest tulenevad

tehnilised ja töökorralduslikud lahendused tagavad selle, et ei saa eeldada (ei ajutiselt, ega pikaajaliselt), et

planeeringualaga seotud tegevused põhjustavad kaitse-eesmärkideks olevate liikide populatsioonide

pikaajalise vähenemise, liikide levila vähenemise või selle ohu ja liikide poolt kasutatavate elupaikade suuruse

vähenemise.

Olulist kumulatiivset mõju (eelkõige müra, tolmu, valguse, lõhna, maastikumuutuse, veekogude sette- ja

toitainete koormuse osas) piirkonna muud tüüpi ja/või analoogsete tegevustega (olemasolevad ja aktiivses

planeerimisstaadiumis) ei ole ette näha Natura 2000 ala suhtes (vt ka peatükk 5.2), sest on asjakohane eeldada,

et olemasolevate tegevuste mõjud on juba asjaomaste asutuste76 kaasabil ohjatud ning ka seda, et

planeeritavate tegevuste puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude

vältimiseks.

76 KeHJS § 23 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ mõistes.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 58

5.2. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE KOONDHINNANG

Käesolevas peatükis antakse koondhinnang mõju suuruse/intensiivsuse, ulatuse, ilmnemise tõenäosuse,

kestuse/sageduse, pöörduvuse (keskkonna võimekus taastuda mõjust), kumuleeruvuse seisukohast

järgnevatele elementidele – maa (maakasutus), pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus,

elanikkond (laiem sotsiaalne keskkond), inimese tervis, inimese heaolu ja vara, kultuuripärand, kaitstavad

loodusobjektid, Natura 2000 alad. Samuti hinnatakse piiriülese mõju ning suurõnnetuste ja katastroofide tekke

tõenäosust. Vajadusel pakutakse (Natura 2000 aladega mitteseotult) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi.

Planeeritud tegevuse mõjude eelhindamise mõttes (eelkõige kumulatiivse mõju seisukohalt) on oluline

siinkohal toonitada, et tegemist on piirkonda laiemalt vaadeldes olemasoleva tiheasustusalaga ja oluline on

eelkõige aru saada, millist mõju avaldavad konkreetselt analüüsitavas planeeringus kavandatud tegevused, sest

muude objektide algsest rajamisest tingitud mõjud on juba vähemalt osaliselt avaldunud (sh enne Eesti saamist

Euroopa Liidu liikmeks ehk enne Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise kohustust ehk sh Natura

2000 alade nimekirja esitamist ja nende alade algseisundile hinnangu andmist) ning käimasolevate protsesside

mõju võib avalduda vähemalt osaliselt ka käesolevat planeeringut ellu viimata.

Ülaltoodu mõte on rõhutada, et varasemate kavade ja projektide mõju moodustab tavaliselt osa ala algsest

olukorrast ja sellega tuleb arvestada, sest varasemate tegevuste jätkuva mõju tõttu võib tuleneda vajadus

(eelkõige Natura 2000 kontekstis) võtta kasutusele parandusmeetmeid või tasakaalustavaid kaitsemeetmeid

või meetmeid elupaikade halvenemise või liikide häirimise vältimiseks.

Kavandatud tegevused saavad algseid (osaliselt juba avaldunud ja avalduvaid) mõjusid nii võimendada kui ka

vähendada või jätta samale tasemele (mõju puudub täielikult või on selgelt ebaoluline ehk samuti sisuliselt

puudub).

Kumulatiivse mõju kindlaksmääramisel on arvesse võetud teisi teadaolevaid kavasid ja/või projekte, mis on

lõpule viidud, lõpule viidavad, heakskiidetud, kuid lõpule viimata või ka ametlikes pooleliolevates menetlustes.

Olulist kumulatiivset mõju (eelkõige müra, tolmu, valguse, lõhna, maastikumuutuse, veekogude sette- ja

toitainete koormuse osas) piirkonna muud tüüpi ja/või analoogsete tegevustega (olemasolevad ja aktiivses

planeerimisstaadiumis) ei ole ette näha (vt ka tabel 7), sest on asjakohane eeldada, et olemasolevate tegevuste

mõjud on juba asjaomaste asutuste77 kaasabil ohjatud ning ka seda, et planeeritavate tegevuste puhul

rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks.

Projektiga seotud tegevuste elluviimine ei ole vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

sest planeeritu viiakse ellu loodusväärtusi säästvalt ja nimetatud dokumentides toodud põhimõtteid järgides

(vt täiendavalt peatükk 3 ja peatükk 6).

Alljärgnevas tabelis 7 on toodud koondhinnang olulise keskkonnamõju võimaliku tekke osas ning sellest,

milliste parameetrite ja põhjenduste alusel koondhinnang kujunes.

77 KeHJS § 23 mõistes ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ mõistes.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

39 / 58

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Planeeringulahenduses arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud mõjude vältimise/minimeerimise

meetmeid (vt tabel 7).

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

40 / 58

Tabel 7. Koondhinnang keskkonnamõju olulisusele78

78 Kasutatud osaliselt analoogiaid tööst – IMPERIA Project Report „Guidelines for the systematic impact significance assessment – The ARVI approach“. (2015). University of Jyväskylä. https://jyx.jyu.fi/handle/123456789/49498

79 Hinnang „Mõju puudub“ ja „Kumulatiivne mõju puudub“ antakse ka juhul, kui mõju on nii väike, et sellel pole eraldiseisvalt praktilist tähtsust (on tühine/selgelt ebaoluline) vastava teema kontekstis; 80 Kumulatiivsete mõjude osas hinnangu andmisel seoses koostatavate dokumentidega on eeldatud, et ka nende dokumentide alusel kavandatavate tegevuste puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks.

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Maa (maakasutus) Madal positiivne Madal Kõrge Kõrge Keskmine Madal positiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeritu lähtub üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud arengusuunast (positiivne) ning mõjutab ümbritsevate alade

maakasutust lokaalsel tasandil (ulatus <1 km). Kui planeeritu realiseerub, on mõju ilmnemise tõenäosus kõrge ja kestus pikaajaline, kuid mitte

pöördumatu (planeeritu likvideerimisel on võimalik vähemalt osaline senise maakasutuse taastamine/taastumine). Võib esineda kumuleeruv

mõju (koos teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega

ettenähtud suunas). Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese

tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Pinnas Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Keskmine Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus Otsene mõju pinnasele on lokaalne ja piirdub planeeritud objektide maa-alaga ja vahetu lähedusega. Kui planeeritu realiseerub, on mõju

ilmnemise tõenäosus kõrge ja kestus pikaajaline, kuid mitte pöördumatu (planeeritu likvideerimisel on võimalik vähemalt osaline senise

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

41 / 58

81 Veeseadus § 129 lg 3 mõistes; 82 Veeseadus § 129 lg 4 kohased.

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

pinnase taastamine/taastumine). Ei ole alust eeldada, et tegevused tooks kaasa keskkonna kvaliteedi piirväärtuse (ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases) ületamise. Meede - kuna planeeringualal asub jääkreostuse objekt, tuleb kavandatavate ehitus- ja kaevetöödel

reostusilmingute korral käidelda reostunud pinnas vastavalt kehtivale korrale. Juhul, kui soovitakse teada täpsemalt võimaliku reostuse ulatust

ja kontsentratsioone, tuleb teostada reostusuuring. Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos teiste arendustegevustega soodustatakse

piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud suunas, millega suurenevad mõjud

piirkonna pinnasele. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese

tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Vesi Madal negatiivne Madal Keskmine Kõrge Kõrge Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Mõju pinnaveele avaldub eelkõige läbi täiendava sette- ja toitainete koormuse vahetult tööde teostamise ajal ja seni, kuni kraavid ja muud

veega kokku puutuvad pinnad stabiliseeruvad ning samuti perioodiliselt kogu objekti toimimise eluea jooksul. Hajuheite vältimiseks või

vähendamiseks kasutatakse (rakendatud mõjude leevendamise meede) looduslähedasi sademeveest vabanemise lahendusi81 ning suublasse

juhitava vee puhul tagatakse (meede) nõuetele82 vastavus vajadusel tehnoloogiliste vahendite (nt õli-, mudapüüdur parklates) abil. Tuleb

arvesse võtta, et põhjaveetase on piirkonnas kõrge, mistõttu immutamine võib olla raskendatud. Kuna planeeringuala on suures osas

kõvakattega ja samuti katusepinnad on suured, siis (rakendatud mõjude leevendamise meede) vajalik on

mahuühtlustite/viibesüsteemide/settetiikide kasutamine vee suublasse juhtimisel. Kuna alal on olemasolevad kraavid või rajatakse uued,

milledest vesi suubub Neitsijärve, siis on asjakohane ette näha kraavide osas meede – Neitsijärve settekoormuse vältimiseks, paigaldades

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

42 / 58

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

planeeringuala piirile ehitusaegsed setteekraan(id) kraavi(kraavidesse). Ei ole alust eeldada, et tegevused tooks kaasa keskkonna kvaliteedi

piirväärtuse ületamise (seisundiklassi muutuse, vt ka peatükk 4.4) Pühajärve osas. Planeeringu elluviimine ei muuda nimetatud veekogusse

suubuvaid summaarseid sademevee koguseid. Projektiga seotud maa-alal ei esine karstialasid, mis võiks avaldada täiendavat koormust

põhjaveele. Samuti ei asu projektiga seotud ala nitraaditundlikul alal ning põhjavesi on kaitstud (reostusohtlikkuse tase – väga madal). Võib

esineda kumuleeruv mõju, kuna koos olemasolevate ehitistega ja teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut

eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud suunas, millega suurenevad mõjud piirkonna pinna- ja põhjaveele. Kuna ei

ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Välisõhk Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Kõrge Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeritu rajamiseks kasutatavad ja hiljem alal liiklevad masinad paiskavad välisõhku heidet (saasteained, müra, valgus) ning ka

tootmistegevusest tulenevad samad heited ning lisaks lõhn ja vibratsioon, aga pole põhjust eeldada, et keskkonna kvaliteedi piirväärtusi

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 3 mõistes) ületatakse (vt. peatükk 2.3). Müra osas olulist (sh kumulatiivset) mõju välditakse

(rakendatud mõjude leevendamise meede) eelhinnangu lisas 1 toodud mürahinnangus nimetatud meetmetega (kogumina müratõkkesein,

muldvallid ja muud leevendusmeetmed (nt müraallikate katmine mürasummutusmaterjaliga). Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos

olemasolevate ehitistega ja teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbega ettenähtud suunas, millega suurenevad mõjud piirkonna välisõhule. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata

keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju teket.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

43 / 58

83 Eriheitetegurid - https://www.kasvuhoonegaasid.ee/#/emission-factors/

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Kliima Madal negatiivne Madal Madal Kõrge Madal Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeritut saab kliimale tekitatava mõjuga seostada eelkõige inimeste tekitatava energiakulu (sh materjalide tootmiseks kulutatu) kaudu.

Näiteks hoonete kasutamisel tekkiv energiakulu, hoonete rajamise, renoveerimise ja lammutamisega seotud energiakulu panustab otseselt

ja kaudselt kliima mõjutamisse. Samas on teada, et ka turvasmuldade kuivendamine mõjutab süsinikuringet (nt kasvuhoonegaasid CO2 ja

CH4) ja muude kasvuhoonegaaside (nt N2O) heidet, kuid antud planeeringuga teostatavate tööde täiendav mõju on väike, sest nt turba

lagunemine on suuresti toimunud alal asuva kuivenduse algse rajamise järgselt. Kliima mõjutamise seisukohast on Eesti väiksust arvestades

kohane teemat vaadelda Eesti kui terviku kontekstis, sest kumulatiivsesse mõjusse panustab terve riik ja muutusi juhivad pigem riigi tasandi

arengusuunad. Sellest tulenevalt, on kohane vaadelda suundumustest arusaamiseks eriheitetegureid83, mida kasutatakse CO₂

ekvivalentkoguste leidmisel. Elektri eriheite tegur vähenes 1990. ja 2023. a võrdluses 2,19 korda, aga 2050. aastaks on prognoositud (1990 vs

2050) 62,4 kordne vähenemine. Soojatootmise eriheitetegurite osas on vastavad suundumused 2,8 kordne ja 10,9 kordne vähenemine.

Käitises on oma katlamaja vajamineva soojuse tootmiseks, kus kasutatakse põlevkiviõli ja puidujäätmeid ja seeläbi tasakaalustatakse (kõrgema

ja madalama kliimamõjuga kütuste kombineerimine ja käitise kõrvalsaaduste kasutus kütusena) mõningal määral oma panust kliimamõjusse.

Eeltoodu tähendab, et planeeritu kasutamine muutub eeldatavalt (vähemalt elektrienergia osas) kliima seisukohalt vähem mõju avaldavaks.

Kuna kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt tuleb linnade planeerimisel ja linnakorralduses tulevikus aset leidvate üleujutuste,

tormide ning kuumalainetega kaasnevate riskidega arvestada planeeringulahendustes (vt ka peatükk 4.6), siis on teemaga vaja arvestada

(meede; vt peatükk 4.6) juba planeeringulahenduse väljatöötamisel (sh ehitusprojektidele meetmete seadmisel). Võib esineda kumuleeruv

mõju, kuna koos olemasolevate ehitistega ja teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

44 / 58

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud suunas, millega suurenevad mõjud kliimale vähesel määral, kuna üldine riiklik

suundumus peaks olema mõju vähenemise suunas. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid

muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Maastik ja looduslik

mitmekesisus Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Keskmine

Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Loodusliku mitmekesisuse teema on seotud ka kaitstavate loodusobjektidega (sh Natura 2000 aladega), seetõttu ja dubleerimise vältimiseks

on otseselt kaitstavate loodusobjektidega ja Natura 2000 aladega seonduv toodud käesoleva tabeli vastavate teemade alajaotuses.

Kavandatud tegevused mõjutavad maastiku ilmet planeeringualal ja lokaalsel tasandil. Ehitiste alusel maapinnal olemasolev taimestik

likvideeritakse ja sõltuvalt maastikukujunduslikest otsustest muudetakse/mõjutatakse planeeringuala liigilist koosseisu. Vastavalt

üldplaneeringule on 20% krundi pinnast planeeritud kaitsehaljastuse rajamiseks, mille eesmärk on kaitsta lähialasid õhusaaste, müra, tuule,

tuleohu või muu häiriva mõju eest või mõjusid leevendada. Kaitsehaljastus on planeeritud elamualade ja avalike haljasaladega piirnevalt

planeeringuala lõunaosas. Kaitsehaljastuse alale istutatakse puid, soovitavalt nii okas- kui ka lehtpuid. Kui ala muutub ilmselt kuivemaks, siis

selle mõjul üldiselt bioloogiline mitmekesisus vaesub maastike tasemel, sest tänu kasvukohatingimuste ühtlustumisele ja muutumisele

asenduvad esialgsed liigid (sh märgadele paikadele kohastunud), sh n-ö spetsialistliigid, generalistlike liikidega. Ei ole täpselt teada, kas

planeeringuala on aktiivseks toitumisalaks näiteks piirkonnas olevatele linnuliikidele, aga tänu puude ja võsa olemasolule on tõenäoline, et

alal võivad pesitseda väiksemad linnud. Juhuks, kui alale tuuakse kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, siis on asjakohane rakendada

võõrliikide levikut takistavat meedet – kasutada ei tohi kasvupinnast, mis võib sisaldada võõrliikide seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi

kasvukohast). Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud suunas, millega suurenevad mõjud maastikule ja looduslikule mitmekesisusele. Kuna

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

45 / 58

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Elanikkond (laiem

sotsiaalne keskkond) Madal positiivne Keskmine Kõrge Kõrge Kõrge

Madal positiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeering aitab kaasa töökohtade püsimisele ja võimalikule suurenemisele piirkonnas, toetades kaudselt ka piirkonna teenuseid. Samas võib

tõsta survet sotsiaalsele taristule (nt lasteaiad jne) piirkonnas. Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos teiste arendustegevustega

soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud suunas, millega suurenevad

mõjud laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega

seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Inimese tervis Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeringuala piirneb kolme olemasoleva õuemaaga (sh 2 tk sihtotstarbelt elamumaa) katastriüksusega, milledeks on vastavalt

Hundisoosaare (katastritunnus 63601:001:1970), Laane (katastritunnus 63601:001:0780) ja Toomase (katastritunnus 63601:001:2340). Teiste

maaüksuste eraõued paiknevad kaugemal kui ca 95 m (vt joonis 2 peatükis 2.1). Eelpool nimetatud katastriüksustest on planeeringu

koostamisest huvitatud isiku omandis Laane ja Toomase nimelised maaüksused. Planeeritud ei ole tegevusi, mis võiks omada otsest või

kaudset mõju inimese tervisele läbi heite (aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra) õhku, vette või

pinnasesse, sest kõik kaasnevad heited ohjatakse viisil, et nad ei omaks mõju inimeste tervisele (vt ka peatükk 4.5). Olulist kumulatiivset mõju

piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste puhul rakendatakse

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

46 / 58

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks ja muutes need selgelt ebaoluliseks. Kokkuvõtvalt kumulatiivne mõju,

mis selgelt suurendaks ja/või intensiivistaks mõju analüüsitava objekti suhtes, puudub. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei

põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju teket.

Inimese heaolu ja

vara Mõju puudub

Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeringuala piirneb kolme olemasoleva õuemaaga (sh 2 tk sihtotstarbelt elamumaa) katastriüksusega, milledeks on vastavalt

Hundisoosaare (katastritunnus 63601:001:1970), Laane (katastritunnus 63601:001:0780) ja Toomase (katastritunnus 63601:001:2340). Teiste

maaüksuste eraõued paiknevad kaugemal kui ca 95 m (vt joonis 2 peatükis 2.1). Eelpool nimetatud katastriüksustest on planeeringu

koostamisest huvitatud isiku omandis Laane ja Toomase nimelised maaüksused. Kõiki heiteid, mis võivad omada otsest või kaudset mõju

inimese heaolule ja varale (eelkõige müra, lõhn, valgus, saasteained välisõhku), ohjatakse/on ohjatud planeerimisprotsessi käigus (sh

mürauuringu abil, vt ka peatükk 4.5). Müra osas olulist (sh kumulatiivset) mõju välditakse (rakendatud mõjude leevendamise meede)

eelhinnangu lisas 1 toodud mürahinnangus nimetatud meetmetega (kogumina müratõkkesein, muldvallid ja muud leevendusmeetmed (nt

müraallikate katmine mürasummutusmaterjaliga). Ehitustegevustega seotud töödest tingitud häiringud (eelkõige transpordist ja muudest

masinatest tingitud müra, tolm, liikumispiirangud vahetul tööde teostamise alal) piirduvad tööde teostamise ajaga ja on eeldatavalt nii

väikesed, et sellel pole eraldiseisvalt praktilist tähtsust (on tühised) inimese vara ja heaolu kontekstis. Olulist kumulatiivset mõju piirkonna

muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste puhul rakendatakse parimaid

olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks ja muutes need selgelt ebaoluliseks. Tehase tee (tee nr: 23165) osas eksisteerib

kumulatiivne mõju, sest seda kasutavad ka teised sama piirkonna ettevõtted. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

47 / 58

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju teket.

Kultuuripärand Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim objekt asub ca 1025 meetri kaugusel kirde suunas – Otepää kalmistu (registrikood: 4473).

Planeeringuga seotud tegevused kultuuriväärtust negatiivselt ei mõjuta. Töid tehakse väljaspool mälestise kaitsevööndit ja ei

takistata/halvendata ligipääsetavust. Pärandkultuuri objektidest asub planeeringualal üks objekt - Mälestuskivi (tüüp: mälestuskivid;

registrikood: 636:MAL:009). Nimetatud pärandkultuuri objekti asukoht kattub planeeritud hoonete ehitusaluse pinna maa-alaga ning

mälestuskivi teisaldatakse vajadusel sobivasse uude asukohta. Kuna planeering näeb ette mulla- ja kaevetööde tegemist, siis on asjakohane

seada meede (üle rõhutada), et mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduse § 31 ette nähtud tegevused. Kumulatiivset mõju ei ole ette näha. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei

põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju teket.

Kaitstavad

loodusobjektid Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Keskmine

Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus Planeeringualale ja lähipiirkonda jäävad mitmed kaitstavad loodusobjektid (vt peatükk 4.4). Planeeringuala piirkonnas elavate ja

tiheasustusalal elamisega kohastunud liikide võimalikke toitumisalasid ei vähendata ulatuses, mis võiks oluliselt negatiivselt liike mõjutada.

Planeeringualalt levib Otepää looduspargi alale müra, lõhn, saasteained ja öine valgus, kuid seda selgelt ebaolulises koguses kaitstava

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

48 / 58

84 Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti nr 22/2019 „Agency Environmental noise in Europe — 2020“ peatükk 5 kohaselt.

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

loodusobjekti kaitse-eesmärkide mõjutamise seisukohalt. Arvestades ruumilist paiknemist ja planeeringuga ettenähtud/ettenähtavaid

tehnilisi (nt setteekraanid, müratõkkesein) lahendusi, siis ei saa eeldada olulist mõju piirkonnas asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele.

Olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste

puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks/minimeerimiseks. Siiski on EELISE andmetel äri-

ja tööstuskinnisvara arendus IUCN punase nimestiku klassifikaatorite järgi ohuteguriks ning sellest tulenevalt võib eeldada madalat

kumulatiivset mõju. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese

tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Natura 2000 alad Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Vahetu planeeritud tegevus ei asu Natura 2000 alal ning tegevused on juba planeeritud/planeeritakse selliselt (vt täiendavalt ka käesoleva

tabeli alajaotus „Kaitstavad loodusobjektid“), et ka tegevuste kaudsed mõjud ei mõjuta Natura 2000 ala(de) (vt ka peatükk 5.1) terviklikkust

ega kaitse-eesmärke. Arvestades ruumilist paiknemist ja planeeringuga juba ettenähtud/ettenähtavaid tehnilisi) lahendusi (nt setteekraanid,

müraga seotud meetmed), siis ei saa eeldada mõju piirkonnas (vt tabel 6) asuvate Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkuse ja kaitse-

eesmärkide suhtes. Ei mõjutata Neitsijärve suubuva kraavi ääres olevate niitude veerežiimi, ega Neitsijärve settekoormust ning müra tasemed

ei mõjuta Kukemäe järve (VEE2104500) idakaldal olevat roo-loorkulli elupaika negatiivselt (vt ka lisa 1). Sõltuvalt liigist võivad

maismaaloomade puhul müra mõjud hakata ilmnema juba alates ca 40 dB(A)84. Kumulatiivset mõju (Natura 2000 ala(de) terviklikkuse ja

kaitse-eesmärke suhtes) piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste

puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks/minimeerimiseks (selgelt ebaolulisteks

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151 ad

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500),

Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

49 / 58

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus79

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju80

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

muutmiseks). Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Piiriülene mõju Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist

keskkonnamõju ei saa

eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeringuga kavandatu iseloomu ja ulatust (sh ruumilist paiknemist) arvestades ei põhjusta tegevus piiriülest mõju (sh teiste piirkonna

tegevustega koos). Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese

tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

50 / 58

6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine annab ülevaate analüüsitava planeeringulahenduse

elluviimisega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest. Eelhinnang annab otsustajale informatsiooni

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja läbiviimise, sh Natura 2000 asjakohase hindamise

läbiviimise vajalikkuse kohta. Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse

tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Analüüsitud planeeringuga seotud objektid asuvad Otepää linnas Tehase (55701:001:0141), Rummu

(63601:001:0212), Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500) ja Masti (63601:001:1592)

katastriüksusel.

Planeeringu eesmärk on Tehase, Rummu, Saviotsa ja Savijala katastriüksuste ühendamine üheks krundiks

(Masti katastriüksust ei lisata), ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, palgi

ladustamisplatside ja veekogu rajamiseks.

Planeeringualale ja piirkonda jäävad mitmed kaitstavad loodusobjektid (vt peatükk 4.4), millest osa on samal

ajal ka Natura 2000 alad (vt peatükk 5.1). Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Pärandkultuuri objektidest

asub planeeringualal üks objekt - Mälestuskivi (tüüp: mälestuskivid; registrikood: 636:MAL:009). Nimetatud

pärandkultuuri objekti asukoht kattub planeeritud hoonete ehitusaluse pinna maa-alaga ning mälestuskivi

teisaldatakse vajadusel sobivasse uude asukohta.

Planeeringuga kavandatu ei ole vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega, sest tööd tehakse

loodusväärtusi säästvalt ja ala maakasutus ei muutu oluliselt (vt täiendavalt peatükk 3 ja 5.2).

Arvestades ruumilist paiknemist ja planeeringus ettenähtud/ettenähtavaid tehnilisi ja töökorralduslikke

lahendusi, olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha.

Planeeringulahenduses arvestatakse käesolevas eelhinnangu tabelis 7 ja alljärgnevalt toodud mõjude

vältimise/minimeerimise meetmeid:

1. kuna planeeringualal asub jääkreostuse objekt, tuleb kavandatavate ehitus- ja kaevetöödel reostusilmingute

korral käidelda reostunud pinnas vastavalt kehtivale korrale85. Juhul, kui soovitakse teada täpsemalt

võimaliku reostuse ulatust ja kontsentratsioone, tuleb teostada reostusuuring;

2. suublasse juhitava vee puhul tagatakse nõuetele86 vastavus vajadusel tehnoloogiliste vahendite (nt õli-,

mudapüüdur parklates) abil;

3. kuna alal on olemasolevad kraavid või rajatakse uued, milledest vesi suubub Neitsijärve, siis on asjakohane

ette näha kraavide osas meede – Neitsijärve settekoormuse vältimiseks, paigaldades planeeringuala piirile

ehitusaegsed setteekraan(id) kraavi(kraavidesse);

4. hoone(d) tuleb hästi soojustada (kui see on kohane lähtudes kasutusotstarbest) ning kui otsustatakse

kasutada lisaks olemasolevale katlamajale muid lokaalseid lahendusi, siis tuleb kasutada võimalikult

85 Otepää Vallavolikogu 22.09.2022 määrus nr 7 „Jäätmehoolduseeskiri“ (eelkõige § 30) ning jäätmeseadus koos selle alusel kehtestatud määrustega; 86 Veeseadus § 129 lg 4 kohased.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

51 / 58

energiaefektiivseid lahendusi (maaküte, õhkküte). Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist

taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele);

5. soojussaare efekti tekke tõenäosuse vähendamiseks on kavandatavaid parklaid (parklakohti) soovitatav

liigendada haljasribadega ja ehitiste suurte pindade katusematerjalidena kasutada suurema albeedoga ehk

heledamaid materjale;

6. juhuks, kui alale tuuakse kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, siis ei tohi kasutada kasvupinnast, mis

võib sisaldada võõrliikide seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast);

7. mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduse § 31 ette nähtud tegevused.

Käesoleva eelhinnangu tulemusena ei saa eeldada kavandatava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju

tekkimist, kuna:

1. mõjud (nii positiivsed kui ka negatiivsed) puuduvad inimese tervise, inimese heaolu ja vara,

kultuuripärandi ja Natura 2000 alade valdkondades;

2. suurõnnetuste ja katastroofide tekke oht on ebatõenäoline;

3. oluline kumulatiivne mõju puudub ja riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole;

4. maa (maakasutuse), elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond) suhtes eksisteerivad madala

suuruse/intensiivsusega positiivsed mõjud;

5. pinnase, vee, välisõhu, kliima, maastiku ja loodusliku mitmekesisuse ning kaitstavate loodusobjektide

suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega negatiivsed mõjud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kokkuvõttena ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju

teket, kuna planeeritud tegevustega ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas

pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara.

Eeltoodu tähendab, et ei ole vajalik algatada hinnangu aluseks olnud planeeringus kavandatule keskkonnamõju

strateegilist hindamist ega sealjuures läbi viia võimaliku mõju väljaselgitamiseks Natura asjakohast hindamist,

kuna kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala(de) terviklikkust ega kaitse-

eesmärke.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

52 / 58

7. KASUTATUD ALLIKAD

Õigusaktid

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu, Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195.

III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51.

Asjaõigusseadus, vastu võetud 09.06.1993.

Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine, Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus nr 426.

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31.

Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

määrus nr 615.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse

määrust (EL) 2022/869, vastu võetud 24.06.2024.

Euroopa ühenduste nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta, vastu võetud 21.05.1992.

Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrus nr 19.

Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017.

Jäätmehoolduseeskiri, Otepää Vallavolikogu 22.09.2022 määrus nr 7.

Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004.

Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.

Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed,

kliimaministri 06.07.2023 määruses nr 37.

Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006.

Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

53 / 58

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

korda, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, keskkonnaministri

08.11.2019 määrus nr 61.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.

Otepää looduspargi kaitse-eeskiri. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 135.

Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrus nr 133.

Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,

seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete

nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning

taustataseme määramise põhimõtted, keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48.

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999.

Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid,

sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78.

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded, keskkonnaministri

03.10.2016 määrus nr 32.

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

Registrid, infosüsteemid, programmid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) (seisuga 14.05.2025).

Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

Ehitisregister (seisuga 21.05.2025).

Euroopa Keskkonnaagentuuri Natura 2000 võrgustiku üleeuroopaline infoleht (sh Euroopa Natura 2000

võrgustiku standardandmebaas). https://natura2000.eea.europa.eu/

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

54 / 58

KOTKAS (Keskkonnaotsuste infosüsteem, Keskkonnaamet) (seisuga 27.05.2025).

Maa- ja ruumiameti geoportaali kaardirakendused. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-

p2.html (seisuga 14.05.2025).

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet avalik veebikaart (https://kls.pria.ee/kaart/) (seisuga

21.05.2025).

Statistikaameti statistika andmebaas (seisuga 21.05.2025).

Juhendid, strateegilised planeerimisdokumendid ja muud materjalid

Dr. Ralf Both, Kathrin Kwiatkowski. Limit values for odour in ambient air – A legal system applied all over

Germany. 9th IWA Odour& VOC/Air Emission Conference, Bilbao, Spain, www.olores.org.

Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar. 2015.

EELHINDAMINE. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium. 2018.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017.

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. aasta ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur. 2024.

Eesti planeerimissüsteem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakond

(seisuga 21.04.2025).

Eesti standard EVS 840:2023. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. 2023.

Eesti standard EVS-EN 12464-2:2025. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välitöökohad.

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. 2025.

Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021. Päevavalgus hoonetes. Mittetulundusühing Eesti Standardimis-

ja Akrediteerimiskeskus. 2019.

Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur. 2015.

Ehituse pikk vaade 2035 (versioon 1.2). Civitta Eesti AS. 2021.

Ehituse teekaart 2040. Sihtasutus Rohetiiger. 2023.

Environmental noise in Europe — 2020. European Environment Agency. 2020. Copenhagen.

Eriheitetegurid. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2024.

Guidance on the assessment of odour for planning - version 1.1. Institute of Air Quality Management. London.

2018.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga

nr 1-2/22/357.

IMPERIA Project Report „Guidelines for the systematic impact significance assessment – The ARVI approach“.

University of Jyväskylä. 2015.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

55 / 58

IUCN-i punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid: versioon 3.1. Teine väljaanne. IUCN. Gland, Šveits, ja

Cambridge, Ühendkuningriik. 2012.

IUCN-i punase nimestiku kategooriate piirkonna ja riigi tasandil rakendamise juhised: versioon 4.0. IUCN.

Gland, Šveits, ja Cambridge, Ühendkuningriik. 2012.

Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti

Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tallinn, 2019.

Kaitstavate soode tegevuskava. Kinnitatud keskkonnaministri 18.01.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/26.

Keskkonnaameti „Vastuskiri“. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.08.2025

nr 7-28/25/15188-2.

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium. 2017.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H.

2017.

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020. a käskkirjaga

nr 1-2/20/44.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017

korraldusega nr 62.

Käsiraamat kohaliku omavalitsuse spetsialistidele (23.04.2025 versioon). Keskkonnaamet. 2025.

Lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

28.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/243.

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Paal, J. 2007.

Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 4.02.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/105.

Natura 2000 alade kaitsekorraldus - Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Euroopa

Komisjon. 2019.

Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (2021/C 437/01). Euroopa Komisjon. 28.10.2021.

Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise

planeerimise osakond (seisuga 21.04.2025).

Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026. Kinnitatud

Keskkonnaameti peadirektori 20.03.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/8.

Otepää valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava. Kajaja Acoustics OÜ. 2025. Tallinn.

Otepää valla üldplaneering (koostamisel). Algatatud Otepää Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 1-3/58.

Otepää valla üldplaneering. Kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 otsusega nr 1-6-14.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

56 / 58

Otepää Vallavalitsuse 25.08.2025 e-kiri „UPM Otepää häiringute koondinfo“ Kobras OÜ-le.

Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang (versioon 15.11.2022). OÜ Hendrikson

& Ko, 2020-2022.

Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017

käskkirjaga nr 1-1/17/327.

Pesitsusrahu: 2024 Uuringud ja taustainfo. Keskkonnaamet. 2024.

Pärandniitude tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021 käskkirjaga

nr 1-1/21/60.

Reostusuuring. Otepää, Tehase kinnistu. Aktsiaselts MAVES. 2017.

Rummu katastriüksus (63601:001:0212), Otepää linn, Otepää vald, Valgamaa. Geoloogilise uuringu aruanne.

OÜ Rakendusgeoloogia. 2020. Tartu.

Statistika kohalike omavalitsuste lõikes. Päästeamet. 2025.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneering. AB Artes Terrae OÜ. 2025. Tartu.

Tööstusmüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2025. Tallinn.

Valga maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417.

Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/138.

Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

2020.

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

57 / 58

LISAD

Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-151

Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää linn, Tehase (55701:001:0141), Rummu (63601:001:0212),

Saviotsa (63601:001:1591), Savijala (63601:001:1500), Masti (63601:001:1592)

Koostaja: Kobras OÜ

58 / 58

LISA 1. TÖÖSTUSMÜRA HINNANG (Kajaja Acoustics OÜ töö nr 25116-04;

18.08.2025 seis)

Seisukoht Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõule.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

Lipuväljak 13

67405, Valga maakond, Otepää vald,

Otepää linn

Teie 19.09.2025 nr 6-7/2410

Meie 25.09.2025 nr 7.2-2/25/3796-8

Seisukoht Tehase ja Rummu katastriüksuste

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise

korralduse eelnõule

Olete küsinud Transpordiameti seisukohta Otepää vallasiseses linnas Tehase ja Rummu

katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata

jätmise korralduse eelnõule. Taotlusele oli lisatud KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu,

detailplaneeringu eskiisjoonis ja link KSH eelhinnangule.

Planeeringuala hõlmab Tehase katastriüksust (katastritunnus 55701:001:0141), Rummu

katastriüksust (katastritunnus 63601:001:0212), Saviotsa katastriüksust (katastritunnus

63601:001:1591), Savijala katastriüksust (katastritunnus 63601:001:1500) ja Masti katastriüksust

(katastritunnus 63601:001:1592). Planeeringuala suurus on ca 18,5 ha.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Tehase ja Rummu katastriüksuste ühendamine üheks

krundiks, ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, palgi ladustamisplatside ja

veekogu rajamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 23165 Tehase tee km 0,55-0,77. Riigitee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 693 autot.

Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamata jätmise otsusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. KSH eelhinnang, 1 fail

58581095, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Seisukoha küsimine Otepää vallasises linnas asuva Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule	19.09.2025	3	7.2-2/25/3796-7	Sissetulev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Valga maakond Otepää vald Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu planeeringuala muutmine	21.03.2025	3	7.2-2/25/3796-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega	02.02.2024	59	7.2-2/24/3796-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Valga maakonna Otepää valla Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks	19.01.2024	73	7.2-2/24/3796-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Valga maakonna Otepää valla Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneering	22.11.2023	131	7.2-2/23/3796-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Valgamaa Otepää vald Tehase ja Rummu katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek ja avalik arutelu	25.09.2023	189	7.2-2/23/3796-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Valgamaa Otepää vald Tehase ja Rummu katastriüksuse detailplaneeringu KSH mittealgatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise teade	15.02.2023	411	7.2-2/23/3796-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Seisukohad Tehase ja Rummu detailplaneeringu koostamiseks	15.12.2022	473	7.2-2/22/26426-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus
Valgamaa Otepää vald Tehase ja Rummu katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad	22.11.2022	496	7.2-2/22/26426-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Otepää Vallavalitsus

Seisukoht Tdetailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõule

Failid

Digiallkirjad

Seosed