| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/21/13319-2 |
| Registreeritud | 17.06.2021 |
| Sünkroonitud | 29.09.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Luunja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Luunja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Transpordiamet, Users, Liikuvuse planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Luunja Vallavalitsus
Teie 27.05.2021 nr 7-2/671
Meie 17.06.2021 nr 7.1-2/21/13319-2
Seisukohtade väljastamine Aia kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Transpordiametilt Tartu maakonnas Luunja vallas Lohkva külas 2014. a algatatud
ja poolelioleva Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 43201:001:0385,
edaspidi planeering) menetluse lõpetamisest ning maa-alal uue detailplaneeringu koostamise
algatamisest.
Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamute rajamiseks.
Oleme 16.05.17 kirjaga nr 15-2/17-00012/247 andnud seisukohad planeeringu koostamiseks meile
esitatud eskiisi alusel. Kuna eelneva eskiisiga võrreldes on planeeritud mõningaid muudatusi ning
meiepoolsete seisukohtade väljastamisest on möödunud rohkem kui 2 aastat, anname uued
seisukohad planeeringu koostamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa km 0,83-0,96. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1986 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid kohalike teede ristumiskohti riigiteelt km
0,833 (Ratasvälja tee) ja km 0,952 (Veere tee). Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte
planeerida.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.
Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida
lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha(kohtade) läbilaskevõimele. Arvestada, et
Planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu
liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse
võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), soovitame kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
2 (3)
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.
6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada
sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel
rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval
planeeringujoonisel.
9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega riigiteega, tuleb
planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a.
määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel
leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri
16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu
seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed
ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
3 (3)
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]