Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (koostöötegijad ja kaasatavad)

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Koostöötegijad ja kaasatavad

Meie 28.03.2024 nr 7-1/86-13

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Haljala Vallavalitsus teatab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõikest 6, et Haljala Vallavalitsuse

14.03.2024 korraldusega nr 42 jäeti algatamata Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse

11.05.2023 korraldusega nr 143. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine olemasolevate hoonete laiendamiseks üle 33% ja võimalusel uue hoone

püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning

servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu

algatamise taotlusele soovitakse krundile ehitada nelja hoonet (kahte elamut ja kahte

abihoonet). Planeeringuala suurus on ca 1575 m2.

Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju,

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS

§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Haljala

Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei

ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus (Suuresoo/1, Saksi küla, Tapa

vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla

veebilehel https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldus ja KSH eelhinnang on lisatud ka

käesolevale kirjale. Täiendavad küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse e-posti

aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

planeerimisspetsialist

Lisa: Haljala Vallavalitsuse 14.03.2024 korraldus nr 42 „Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

+372 505 1127

[email protected]

KÄSMU KÜLAS RANNA TEE 23 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2023

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

1. Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Haljala

valla Käsmu küla Ranna tee 23 kinnistu (katastritunnus 92201:014:1300) detailplaneeringule.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse

nimistusse, mille korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku

alale. Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale

mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas

detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH

algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb

küsida (DP KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on

detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus.

Ranna tee 23 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa ja pindala on 1248 m2.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevatelt Ranna tee L1 ja Ranna

tee L2 teedelt. Ehitisregistri andmetel asub Ranna tee 23 kinnistul kolm hoonet: 2-korruseline

elamu ehitisealuse pinnaga 87,0 m2; 1-korruseline suvila ehitisealuse pinnaga 39,0 m2 ning

1- korruseline pesuköök ehitisealuse pinnaga 25,0 m2 ja kuur ehitisealuse pinnaga 21,0 m2

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Ranna tee 23 maaüksus detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal, tiheasustusalal, elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal,

I klassi väärtusliku maastiku alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal. Miljööväärtuslike

hoonestusalade säilitamiseks on üldplaneeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse

reeglid kui ülejäänud valla territooriumile. Vihula valla üldplaneeringuga määratakse, et

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

tiheasustusaladel on edaspidi uute moodustatavate väikeelamute krundi minimaalseks

suuruseks 1000 m². (Vihula valla üldplaneering ptk 11)

3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete

laiendamiseks üle 33% ja võimalusel uute hoonete püstitamiseks. Planeeritav maa-ala,

suurusega ca 1575 m2, asub Käsmu küla idaosas. Vastavalt detailplaneeringu algatamise

taotlusele soovitakse krundile ehitada nelja hoonet (kahte elamut ja kahte abihoonet).

Soovitakse ka tehnovõrkude ja rajatiste võimaliku asukoha määramist krundil ning

servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramist. Detailplaneeringu koostamisel

lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1

punktides 1-9, 11-12, 16-17 ja 21-22. Planeeritava krundi pindala suuruseks on ca 1575 m2,

mis vastab hoonestatavale krundile kehtestatud miinimumpindala osas kehtivale Vihula valla

üldplaneeringule. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete

paiknemise struktuuri.

Joonis 1. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud skeem

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

4. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja

kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks. Lahemaa

piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete

ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, loodusdirektiivi elupaigatüüpide,

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja koondumispaikade kaitse.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb rahvuspargis

tagada ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda

sobiva arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Asustuse edasiarendamine ja

uushoonestuse rajamine on võimalik kooskõlas kaitse-eeskirjaga, piirkonnale omase

hoonestustihedusega, hoonestuslaadi ja parameetritega. Ehitamine ei tohi kahjustada

loodusväärtusi ega miljööväärtusi.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku

maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale, maalise piirkonna alale ja Võsu-Käsmu

maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8

„Rannikuala“ on toodud välja Käsmu II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused

ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud II astme puhkekeskuse Käsmu ruumilise

arengu suunad.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Samuti on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse väärtuslike maastike

säilimine. Nende hulgas on nimetatud: säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure

ja maakasutust; võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed,

looduslikud niidud, karjatatud metsad jms); sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja

maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid

väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti; säilitada looduslikke alasid ja

maastikuelemente.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala,

mille eesmärk on rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine,

olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste

kasutustingimuste määramine.

Planeeringualal on hoonestusala on valitud nii, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja

omab minimaalset mõju keskkonnale. Planeeringu käigus koostatakse planeeringuala ja selle

mõjuala analüüs, mis koosneb seletuskirjast ja eraldiseisvast joonisest (Joonis 2).

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse

tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja

kehtivaid planeeringuid. Samuti on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi

tervikuna ega mõjuta selle toimimist.

Joonis 2. Situatsiooniskeem

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega

rohelise võrgustiku alale ja rannikualale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab

maakonnaplaneeringule.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste (joonis nr 2) andmetel jääb Ranna tee 23 kinnistu

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089),

Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601), Läänemere ranna ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse. Kinnistut läbib alla 1 kV pingega elektriõhuliin. Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8 kohaselt asub Ranna tee 23 kinnistu väga

väärtuslikus külaosas (Käsmu küla ajaloolisel tuumikalal), mille täpsemad ehitus- ja

planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava lisas 7. Planeeringualal paiknevad ja

sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse

Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmetest. Välja on toodud olemasolev olukord ja eeldatav mõju.

Joonis 3. Kitsendused detailplaneeringualal ja selle lähiümbruses

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

5.1. Vee kasutus ja kanalisatsioon

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on veevõtt ja reoveeteke nii ehitus- kui

kasutusaegsete tegevuste käigus seotud valdavalt igapäevase olmetegevusega. Oluline on

järgida kehtivaid seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning vältida reostuse teket.

Käsmu külas puudub ühiskanalisatsioon ja suurem osa ühisveevarustuse torustikke on väga

halvas seisukorras. Vastavalt Haljala valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kavale

aastateks 2020-2031 on Käsmu külas kehtestatud reoveekogumisala (registrikood

RKA0590576, nimetus: Käsmu). Käsmu külas prioriteediks ÜVK arendamisel on

kanalisatsioonisüsteemi rajamine ja ühisveevõrgu rekonstrueerimine. Kõik need tegevused on

kavandatud arendamise kava I etappi. Praegusel hetkel on Ranna tee 23 kinnistul kaev

joogi- ja tarbevee saamiseks ning reovee kogumiseks kogumiskaev. Vaadeldavas piirkonnas

on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud (Joonis 4). Planeeringu koostamise käigus ei

muudeta reovee kogumissüsteemi. Jääb kasutusele olemasolev kogumiskaev ja joogivee ning

tarbevee saamiseks kasutatakse ka edaspidi olemasolevat kaevu.

Joonis 4. Planeeringuala põhjavee kaitstus

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

5.2. Maakasutus

Planeeritav maa-ala, suurusega ca 1575 m2, asub Käsmu küla idaosas. Ranna tee 23 kinnistu

katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa ja pindala on 1248 m2. Arvestades asjaolu, et

ümbritsevad kinnistud on hoonestatud või üldplaneeringu kohaselt elamu maad, ei oma

tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

5.3. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

5.4. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult

hoonete alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamu ja võimalike abihoonete

rajamisega ning tegemist on väikesemahulise ehitusega, on mõjud pinnasele tavapärasest

väiksemad. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude

rajamine). Vihula valla üldplaneeringus on määratud täiendavad ehitusreeglid ehitamisel

miljööväärtuslikele hoonestusaladele. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada

(sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Planeeringualale ei

kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, jäätmekäitlus tuleb korraldada

vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

5.5. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul hoonestusalal ja

I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja

sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed. Haljala valla üldplaneering on veel

koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja võetud tihedama asustusega Käsmu

küla. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust. EELIS-e

andmetel jäävad planeeringualale II kaitsekategooria kaitsealuste liikide suurvidevlase

(Nyctalus noctula) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) leiukohad.

Käsmu küla asub tiheasustusala piirkonnas ning looduslik taimestik ja loomastik on

asendunud inimese jaoks kohandatud keskkonnaga. Kuna kõrghaljastust on vähe ja loomadele

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

varjevõimalused puuduvad, siis on planeeringu elluviimisel kaitsealused liigid häiritud

ehitustegevuse ajal. Detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt kaitsealuste

liikide võimalused.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis muudaksid ala väärtust või tundlikkust ega

kavandata tegevusi, mis mõjutaksid looduslikku keskkonda ja maakasutust, oluline on

säilitada olemasolev maastik.

5.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur

(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo

bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus),

välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikekirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg

(Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija

(Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas

(Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis

apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides

tridactylus), roherähn ehk meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

(Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk

(Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao

urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad

(1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited

(2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib

(Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera

margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

5.7. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade

kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju

lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala

kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel

tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Eelhindamise

eesmärk on selgitada välja, kas asjakohane hindamine on vajalik. Ranna tee ja mere vahelisel

alal on inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüp esmased rannavallid (1210), (üheaastase

taimestikuga esmased rannavallid), mis on nii Lahemaa loodusala kui ka rahvuspargi

kaitse-eesmärgiks. Rannavallid jäävad Ranna tee ja mere vahelisele alale, planeeringuala

lähedusse, kuid arvestades praeguste ehitiste olemasolu, ei suurene koormus nimetatud alale.

Planeeringuala ja mere vahele jäävad kinnistud, mis eraldavad planeeringuala merest ning

inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpidest (esmased rannavallid (1210). Kuna

planeeringuala ja inventeeritud elupaigatüübi vahelisel alal on kinnistud, millel asuvad

paadikuurid, siis eeldatavalt ei avalda planeeringuala ehitustegevus mõju nimetatud

elupaigatüübile. Planeeringuga ei muutu kinnistu kasutusotstarve, seega jääb kasutusaegne

mõju samaks, mis on olnud siiani.

Arvestades, et kinnistul on olemasolev hoonestus ja ehitusõigus, on planeeringulahenduse

koostamisel võimalik ebasoodsat mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkideks olevate liikide ja

ökosüsteemidele vältida. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja

kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ette näha.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja

kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku,

loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku

maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale

iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada

ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Käsmu küla väga väärtusliku külaosa (Käsmu

küla ajalooline tuumikala) moodustavad kinnistud, mis olid hoonestatud II maailmasõja eelse

seisuga. Ala eesmärk on maksimaalselt säilitada ajaloolist hoonestust ja hoonestusstruktuuri.

Ehitusloa menetluse käigus esitab taotleja ehitusprojekti, kus on näha kavandatava

arhitektuurne lahendus. Uus hoonestus, sõltumata tema funktsioonist ja mahtudest, peab

sobituma ajaloolisse keskkonda. Hoonestus ei tohi domineerida maastiku ajalooliste väärtuste

üle. Ehitiste püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja küla

miljööga, arvestades paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust.

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse

tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja

kehtivaid planeeringuid. Planeeringumenetluse käigus annab Keskkonnaamet oma hinnangu

arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta piirkonda. Arvestades, et Keskkonnaamet hindab

menetluse käigus arhitektuurilahenduse sobivust piirkonnas, ei ole põhjust arvata, et rajatav

hoone ei sobi asustuspiirkonda ning selle läbi kahjustab Lahemaa kaitse-eesmärke.

5.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu

elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna (miljöö)väärtusega.

Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad Kohalikku kultuuripärandit silmas

pidades võivad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike

alade määratlemisel soovitatakse analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku

ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid

kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele seatavad kaitse ja

kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise vanaga, et

olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile. Otsene või kaudne mõju

kultuuriväärtustele ja miljööväärtusele detailplaneeringu realiseerimisel puudub.

5.9. Mõju inimeste tervisele ja heaolule

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning

müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele

kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

arvestada. Planeeritud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele või

keskkonnale.

5.10. Sotsiaalmajanduslikud mõjud

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeringulahenduse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu

inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks

tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud

nõuetest. Arvestades planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda on mõju keskkonnale

vähene.

5.11. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel

kavandatud suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega

koosmõju oleks käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.

5.12. Piiriülene mõju

Ranna tee 23 maaüksuse planeeringu näol on tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5.13. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised. Arvestades, et planeerimisala on juba hoonestatud, siis ei ole

põhjust arvata, et vibratsioon ja müra suurenevad olulisel määral.

5.14. Välisõhu kvaliteet

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

5.15. Jäätmete mõju

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

5.16. Mõju põhjavee režiimile

Lahemaa RP piiranguvööndis on keelatud ulatuslik veerežiimi muutmine, sest see võib

mõjutada negatiivselt kooslusi ja liike. Olulist pinnase täitmist ja tõstmist planeeritava

tegevuse käigus eeldatavalt ei toimu. Eeldatavalt olulist mõju põhjavee režiimile ei ole.

5.17. Kliimamuutuste mõju

Ehituskeeluvööndisse ehitamisel tuleb muuhulgas alati arvestada võimalikku

kliimamuutuse mõju (veetaseme tõus) ala hoonestusele. Detailplaneeringu koostamisel on

vajalik analüüsida võimaliku üleujutusohu mõju planeeringulahendusele (osa planeeringualast

asub ranna veekaitsevööndis, 1x50 aasta jooksul toimuva üleujutuse esinemistõenäosuse

kohaselt jääb üks krundi serv vee alla), mis võib olla tingitud äärmuslikest ilmastikuoludest.

Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju

kliimamuutustele.

Kokkuvõte

1. Kavandatud tegevus ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt juba varem

väljakujunenud elamupiirkonnaga.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust,

sh näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või

mürataseme suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist

negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on

väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi

ning õigusaktide nõudeid.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

4. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse

iseloomust.

5. Õhusaaste on tõenäoline lühiajaliselt ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate

kasutuse tõttu

6. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte

7. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne eeldatavalt olulist mõju

põhja- ja pinnaveele

8. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega

vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste

ega müratasemete suurenemist.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala 14. märts 2024 nr 42

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 11.05.2023

korraldusega nr 143. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine

olemasolevate hoonete laiendamiseks üle 33% ja võimalusel uue hoone püstitamiseks, samuti

tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning servituutide seadmise

vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele

soovitakse krundile ehitada nelja hoonet (kahte elamut ja kahte abihoonet). Planeeritav

maa-ala, suurusega ca 1575 m2, asub Käsmu küla idaosas. Juurdepääs planeeringualale on

tagatud avalikus kasutuses olevatelt Ranna tee L1 ja Ranna tee L2 teedelt.

Maa-ameti Geoportaali looduskaitse kaardirakenduste andmetel jääb Ranna tee 23 kinnistu

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089),

Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601), Läänemere ranna ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8

kohaselt asub Ranna tee 23 kinnistu väga väärtuslikus külaosas (Käsmu küla ajaloolisel

tuumikalal), mille täpsemad ehitus- ja planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava

lisas 7.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Ranna tee

23 kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, tiheasustusalal, elamumaa

maakasutuse juhtotstarbega alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I klassi väärtusliku

maastiku alal. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.2.2 „Käsmu“ on märgitud, et uued

hooned peavad haakuma Käsmu ehitustraditsioonide ning mastaapidega. Detailplaneeringu

koostamine ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades

Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat 2017”, Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu

juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud

juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud

KSH eelhinnang on kättesaadav korralduse lisas.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Kavandatud tegevus ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt juba varem

väljakujunenud elamupiirkonnaga.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike

alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on

väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi

ning õigusaktide nõudeid.

4. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse

iseloomust.

5. Õhusaaste on tõenäoline lühiajaliselt ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse

tõttu.

6. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

7. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti

ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja

pinnaveele.

8. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara,

sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega

müratasemete suurenemist.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise

planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 03.11.2023 kirjaga nr 7-1/86-8 KSH

algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks

Keskkonnaametile ja Päästeametile. Haljala Vallavalitsus täiendas KSH eelhinnangut ja esitas

dokumendid 30.01.2024 kirjaga nr 7-1/86-11 uuesti seisukoha saamiseks Keskkonnaametile.

Päästeamet esitas 30.11.2023 kirjaga nr 7.2-3.3/3795-3 oma seisukoha, mille kohaselt

vastuväited ja ettepanekud KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise korralduse kohta

puuduvad.

Keskkonnaamet esitas 29.02.2024 kirjaga nr 6-2/23/10948-5 oma seisukoha, milles nõustutakse

KSH eelhinnangu järeldusega, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus (Suuresoo/1, Saksi küla, Tapa

vald, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike

1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 22, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33

lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 punktist 8 ning võttes arvesse korralduse lisas olevat

KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest

Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala

valla veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi

(sealhulgas KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata

jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas

vallavanem vallasekretär