Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Keskkonnaamet

[email protected]

Meie 03.11.2023 nr 7-1/86-8

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse

11.05.2023 korraldusega nr 143. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine olemasolevate hoonete laiendamiseks üle 33% ja võimalusel uue hoone

püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning

servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu

algatamise taotlusele soovitakse krundile ehitada nelja hoonet (kahte elamut ja kahte

abihoonet). Planeeritav maa-ala, suurusega ca 1575 m2, asub Käsmu küla idaosas.

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja

lähteseisukohad) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:

https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud. Käesolevale kirjale on lisatud

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

planeerimisspetsialist

Saata: Päästeamet

Lisa: Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang

+372 505 1127

[email protected]

KÄSMU KÜLAS RANNA TEE 23 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2023

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

1. Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Haljala

valla Käsmu küla Ranna tee 23 kinnistu (katastritunnus 92201:014:1300) detailplaneeringule.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu

koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse

osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu

KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on

detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Ranna tee 23 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa ja pindala on 1248 m2.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevatelt Ranna tee L1 ja Ranna tee

L2 teedelt. Ehitisregistri andmetel asub Ranna tee 23 kinnistul kolm hoonet: 2-korruseline

elamu ehitisealuse pinnaga 87,0 m2; 1-korruseline suvila ehitisealuse pinnaga 39,0 m2 ning

1- korruseline pesuköök ehitisealuse pinnaga 25,0 m2 ja kuur ehitisealuse pinnaga 21,0 m2.

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Ranna tee 23 maaüksus detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal, tiheasustusalal, elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal, I klassi

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

väärtusliku maastiku alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal. Miljööväärtuslike hoonestusalade

säilitamiseks on üldplaneeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse reeglid, kui

ülejäänud valla territooriumile. Vihula valla üldplaneeringuga määratakse, et tiheasustusaladel

on edaspidi uute moodustatavate väikeelamute kruntide minimaalseks suuruseks 1000 m².

(Vihula valla üldplaneering ptk 11).

3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete

laiendamiseks üle 33% ja võimalusel uute hoonete püstitamiseks. Planeeritav maa-ala,

suurusega ca 1575 m2, asub Käsmu küla idaosas. Vastavalt detailplaneeringu algatamise

taotlusele soovitakse krundile ehitada nelja hoonet (kahte elamut ja kahte abihoonet).

Soovitakse ka tehnovõrkude ja rajatiste võimaliku asukoha määramist krundil ning servituutide

seadmise vajaduse ja kitsenduste määramist. Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad

ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12,

16-17 ja 21-22. Planeeritava krundi pindala suuruseks on ca 1575 m2, mis vastab hoonestatavale

krundile kehtestatud miinimumpindala osas kehtivale Vihula valla üldplaneeringule. Uute

hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Joonis nr 1 (Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud skeem)

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste (joonis nr 2) andmetel jääb Ranna tee 23 kinnistu

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089),

Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601), Läänemere ranna ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse. Kinnistut läbib alla 1 kV pingega elektriõhuliin. Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8 kohaselt asub Ranna tee 23 kinnistu väga

väärtuslikus külaosas (Käsmu küla ajaloolisel tuumikalal), mille täpsemad ehitus- ja

planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava lisas 7. Planeeringualal paiknevad ja

sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis nr 2 (Kitsendused detailplaneeringualal ja selle lähiümbruses)

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja

kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks. Lahemaa

piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete

ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, loodusdirektiivi elupaigatüüpide,

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja koondumispaikade kaitse.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb rahvuspargis

tagada ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda

sobiva arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Asustuse edasiarendamine ja

uushoonestuse rajamine on võimalik kooskõlas kaitse-eeskirjaga, piirkonnale omase

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

hoonestustihedusega, hoonestuslaadi ja parameetritega. Ehitamine ei tohi kahjustada

loodusväärtusi ega miljööväärtusi.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku

maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale, maalise piirkonna alale ja Võsu-Käsmu

maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8

„Rannikuala“ on toodud välja Käsmu II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused

ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud II astme puhkekeskuse Käsmu ruumilise

arengu suunad.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Samuti

on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse väärtuslike maastike säilimine. Nende

hulgas on nimetatud: säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;

võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud,

karjatatud metsad jms); sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et

ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik

väärtuslikuks valiti; säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente.

Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala, mille

eesmärk on rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, olulisemate

infrastruktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustingimuste

määramine.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega rohelise

võrgustiku alale ja rannikualale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab

maakonnaplaneeringule.

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse

Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmetest. Välja on toodud olemasolev olukord ja eeldatav mõju.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

6.1. Vee kasutus

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on veevõtt ja reoveeteke nii ehitus- kui

kasutusaegsete tegevuste käigus seotud valdavalt igapäevase olmetegevusega. Oluline on

järgida kehtivaid seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning vältida reostuse teket.

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud. Planeeringu koostamise

käigus peab reovee kogumise tingimused ära märkima.

6.2. Maakasutus

Planeeritav maa-ala, suurusega ca 1575 m2, asub Käsmu küla idaosas. Ranna tee 23 kinnistu

katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa ja pindala on 1248 m2. Arvestades asjaolu, et

ümbritsevad kinnistud on hoonestatud või üldplaneeringu kohaselt elamu maad, ei oma tegevus

maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

6.3. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

6.4. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Arvestades, et tegemist on elamu ja

võimalike abihoonete rajamisega ning tegemist on väikesemahulise ehitusega, on mõjud

pinnasele tavapärasest väiksemad. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete,

tehnovõrkude rajamine). Vihula valla üldplaneeringus on määratud täiendavad ehitusreeglid

ehitamisel miljööväärtuslikele hoonestusaladele. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab

kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Planeeringualale ei

kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, jäätmekäitlus tuleb korraldada

vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

6.5. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuseid taimeliike ega püsielupaiku, millele võib

detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Kuna kõrghaljastust on vähe, siis loomadele

varjevõimalused puuduvad. Käsmu küla asub tiheasustusala piirkonnas ning looduslik

taimestik ja loomastik on asendunud inimese jaoks kohandatud keskkonnaga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis muudaksid ala väärtust või tundlikkust ega

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

kavandata tegevusi, mis mõjutaksid looduslikku keskkonda ja maakasutust, oluline on säilitada

olemasolev maastik.

6.6. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena

(kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala

kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel

tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Eelhindamise

eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik.

Detailplaneeringu alal ei asu looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte.

Ka detailplaneeringu ümbritseval alal ei asu looduskaitselisi objekte, millele võib

detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Arvestades, et kinnistul on olemasolev

hoonestus ja ehitusõigus, on planeeringulahenduse koostamisel võimalik ebasoodsat mõju

Natura 2000 kaitse eesmärkideks olevate liikide ja ökosüsteemidele vältida. Kõigi

seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja ettekirjutuste

täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ette näha.

6.7. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu

elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna (miljöö)väärtusega.

Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad võivad kohalikku kultuuripärandit

silmas pidades olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike

alade määratlemisel soovitatakse analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku

ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid

kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele seatavad kaitse ja

kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise vanaga, et

olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele

ja miljööväärtusele detailplaneeringu realiseerimisel puudub.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

6.8. Mõju inimeste tervisele ja heaolule

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

6.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese

tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades

planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda on mõju keskkonnale vähene.

Planeeritud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele või

keskkonnale.

6.10. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks

käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.

6.11. Piiriülene mõju

Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu näol on tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

6.12. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised.

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

6.13. Välisõhu kvaliteet

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

6.14. Jäätmete mõju

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal,

osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

6.15. Mõju põhjavee režiimile

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis on keelatud ulatuslik veerežiimi muutmine, sest see võib

mõjutada negatiivselt kooslusi ja liike. Olulist pinnase täitmist ja tõstmist planeeritava tegevuse

käigus eeldatavalt ei toimu. Eeldatavalt olulist mõju põhjavee režiimile ei ole.

6.16. Kliimamuutuste mõju

Ehituskeeluvööndisse ehitamisel tuleb muuhulgas alati arvestada võimalikku kliimamuutuse

mõju (veetaseme tõus) ala hoonestusele. Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole oodata

sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

7. Kokkuvõte

1. Kavandatud tegevus ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt juba varem

väljakujunenud elamupiirkonnaga.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike

alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on

väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi

ning õigusaktide nõudeid.

4. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

Käsmu külas Ranna tee 23 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse

iseloomust.

5. Õhusaaste on tõenäoline lühiajaliselt ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse

tõttu.

6. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

7. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti

ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja

pinnaveele.

8. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara,

sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega

müratasemete suurenemist.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.