Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-1/21-239/17056-1 |
| Registreeritud | 09.07.2021 |
| Sünkroonitud | 02.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
| Toimik | 8-1/21-239 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | AKTSIASELTS TALLINNA VESI |
| Saabumis/saatmisviis | AKTSIASELTS TALLINNA VESI |
| Vastutaja | Margus Viiklepp (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
1
0
3
OR0350
Mnt nr 15 / Road no 15
Tallinn-Rapla-Türi
Kangru JJT /
Kangru CPR
OR0545
Kasteheina JJT /
Kasteheina CPR
Põdra JJT /
Põdra CPR
OR0155
Kurna-Tuhala tee /
Kurna-Tuhala road
6530262
Põdra tee /
Põdra road
0 +
0 0
1 +
0 0
2
+
0
0
3
+
0
0
4 +
0 0
5 +
0 0
6 +
0 0
7 +
0 0
7 +
3 5
0 +
0 0
1
+
0
0
2
+
0
0
3
+
0
0
4
+
0
0
4+15
- 0 +
0 0
1
+
0
0
2
+
0
0
3
+
0
0
4 +
0 0
2
+
0
0
3
+
0
0
0
+
0
0
1
+
0
0
2
+
0
0
3
+
0
0
3
+
5
3
0
+
0
0
1
+
0
0
2
+
0
0
3
+
0
0
4
+
0
0
4
+
6
6
BR0547
IKÕ Saku vald
Kasteheina JT tunnel /
Kasteheina CPR Tunnel
BR0543
IKÕ Saku vald
Kasteheina JT sild /
Kasteheina CPR Bridge
KANGRU TEE KM 0-0,5
VILJANDI MNT km 5,3-6,3
R
=
3
6
0
4
.
5
0
0
D
P
S
1 D
P
S
2
0
+
0
0
0
.
0
0
0
2 +
7 7 7 .4
8 1
R =
3 6 0 4 .5
0 0
L =
2 5 0 .0
0 0
0
+
0
0
0
0
+
1
0
0
0
+
2
0
0
0
+
3
0
0
0
+
4
0
0
0
+
5
0
0
0
+
6
0
0
0
+
7
0
0
0
+
8
0
0
0
+
9
0
0
1
+
0
0
0
1
+
1
0
0
1
+
2
0
0
1
+
3
0
0
1
+
4
0
0
1
+
5
0
0
1
+
6
0
0
1
+
7
0
0
1
+
8
0
0
1
+
9
0
0
2
+
0
0
0
2
+
1
0
0
2
+
2
0
0
2
+
3
0
0
2
+
4
0
0
2
+
5
0
0
2
+
6
0
0
2 +
7 0 0
2 +
8 0 0
2 +
9 0 0
3 +
0 0 0
0
0
0
8
0
3
0
0
0
8
0
1
4
0
+
0
0
4
1
+
0
0
4
2
+
0
0
4
3
+
0
0
4
4
+
0
0
4
5
+
0
0
4
6
+
0
0
4
7
+
0
0
48+00
4
9
+
0
0
5
0
+
0
0
5
1
+
0
0
5 2 +
0 0
5 3 +
0 0
5
4
+
0
0
5
5
+
0
0
5
6
+
0
0
5
7
+
0
0
5
8
+
0
0
5
9
+
0
0
6
0
+
0
0
6 1 +
0 0
62+00
63+00
6 4 +
0 0
6
5
+
0
0
6
6
+
0
0
6
7
+
0
0
6
8
+
0
0
6
9
+
0
0
7
0
+
0
0
7
1
+
0
0
0
0
0
8
0
4
9
0
R120
R
1 1 7
R 5 9 1
R
5
9
9
RAUDALU
0
0
0
8
0
2
K
A
N
G
R
U
M A R E T I
M A R E T I
K
A
N
G
R
U
K
A
N
G
R
U
R
A
U
D
A
L
U
R
A
U
D
A
L
U
T A M M E J Ä R V E
T A M M E J Ä R V E
Kangru-Raudalu JJT /
Kangru-Raudalu CPR
KANGRU
7
0
70
70
7 0
7 0
7 0
7
0
7
0
7
0
7
0
70
9
0
9
0
K
U
R
N
A
-
>
U u
e s a lu
- >
T
A
L
L
I
N
N
-
>
<
-
R
A
P
L
A
< - L
u i g
e
RAKU
JÄRV
KANGRU ÜHENDUSTEE
Kangru-Raudalu JJT /
Kangru-Raudalu CPR
BR0350
Transpordiamet
BR0155
Kurna-Tuhala tee /
Kurna-Tuhala road
BR0347
Kurna-Tuhala tee /
Kurna-Tuhala road
Projekt
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Projekteerija
Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
EESTI
Tel. +372 664 5808
Faks. +372 664 5818
Projekti osa
Joonise nimetus
Tellija
Staadium
IDOM Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U.
Avenida Zarandoa 23
Tel. +34 94 479 76 00
Reg,Code A48283964
48015 Bilbao, Spain
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVE TEENUS UUE TRASSI EHITUSEKS
LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
Teed ja liikluskorraldus /Roads & Traffic Layout
Kangru liiklussõlm/ Kangru Interchange
Veiko Juudas
Valdeko Laats PTM
16.04.2021
1:4 000
20190072
AS-4-03_1
Projektijuht
Projekteerija
Projekteerija
Projekteerija
N
TÄHISTUSED / LEGEND
Eraldusribaga tugimaantee / Main Road with median
Kahesuunaline kõrvalmaantee / Two-Way Secondary Road
Rekonstrueeritav kõrvalmaantee / Existing Repaired Secondary Road
Jalgratta- ja jalgtee (kasutatav hooldetehnika juurdepääsuks) / Bicycle
and pedestrian road (Service transport allowed)
Jalgratta- ja jalgtee / Bicycle and Pedestrian Road
Hooldustee / Maintenance Road
Likvideeritav tee / Road to be closed
Ühesuunaline ramp / One-Way Ramp
Maanteeviadukt / Road Overpass
Jalgratta- ja jalgteeviadukt / Bicycle and Pedestrian Road Overpass
Maantee külgkraav / Roadside Drainage Ditch
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–
Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos
viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115
Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega
ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse
juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 78401:101:3417; 78404:404:0009; 78401:101:3422;
30401:001:1976; 71801:001:2151; 30402:001:0011;
30401:001:1966; 71801:001:2152; 30401:001:1977;
30401:001:0649; 30501:001:0108; ; 71801:001:0182;
71801:001:0983; 30401:001:0472
4.2.Koha-aadress: Harju maakond Tallinna linn, Saku- ja Kiili vald (Nõmme
linnaosa, Kangru küla, Luige alevik).
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev
olukord
Projekteeritav teelõik algab Tallinna linnast ning lõppeb Luige
alevikus. Liiklussõlme ja riigitee 15 Tallinn−Rapla−Türi
maantee asukoht ja põhimõtteline lahendus on toodud Kiili- ja
Saku valla üldplaneeringutes. Liiklussagedus riigiteel 15
Tallinn−Rapla−Türi Tallinna linna piiril oli 2020. aastal 12171
a/ööp ja 7863 a/ööp Luige aleviku piiril. Liiklussagedus
riigiteel 11115 Kurna−Tuhala oli 2020. aastal 4011 a/ööp.
5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu Kangru
liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitus. Projekt
sisaldab olemasolevate riigiteede ehitust uude asukohta, tee
katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad
ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed,
teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), uute sildade ehitamist, et tõsta
liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning tehniliselt vajaliku
teemaa määramist.
5.1.3. Lubatud suurim
sõidukiirus
Tugimaanteel 15 Tallinn−Rapla−Türi – 90 km/h,
kõrvalmaanteel 11115 Kurna−Tuhala – 70 km/h
põhjendatud juhtudel madalam.
Tallinna linnas – 50 km/h
5.1.4. Projekteerimise
lähtetase
rahuldav
5.1.5. Sõiduradade arv Tugimaanteel 15 Tallinn−Rapla−Türi – 4
Kõrvalmaanteel 11115 Kurna−Tuhala – 2
5.1.6. Ristlõige/
Sõidurada
Sõiduraja laiused tugimaanteel 15 Tallinn−Rapla−Türi ja
kõrvalmaanteel 11115 Kurna−Tuhala – 3,5 m.
Ülejäänud teede, eraldusribade, kindlustatud ja kindlustamata
peenarde laiused täpsustada projekteerimise käigus lähtudes
„Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.
5.2.2. Riigiteede 15 Tallinn−Rapla−Türi ja 11115 Kurna−Tuhala maantee ristumine
lahendada liiklussõlmena.
5.2.3. Tallinna linnas haldusalal arvestada võimaliku 2+2 sõiduraja perspektiiviga.
5.2.4. Projekti koosseisus näha ette vajadusel riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike
teede ristmike rekonstrueerimine.
5.2.5. Vajadusel näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest
kinnipidamiseks.
5.2.6. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.
5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.2.8. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude sulgemine ning uute
ühenduste loomine vastavalt asendiplaani joonisele. Täiendavaid mahasõite
projektiga mitte kavandada.
5.2.9. Riigitee Kurna−Tuhala ja kohaliku tee Põdra tee ristmikule projekteerida ringristmik.
5.2.10. Liiklussõlme põhimõtteline lahendus on näidatud asendiplaani joonisel.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse
vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Normikohase nihutusega
bussipeatuste asukohad on näidatud asendiplaani joonistel.
5.3.2. Bussipeatused projekteerida avatud taskuna, täpsed parameetrid lahendada
projekteerimise käigus.
5.3.3. Olemasolevad „Kangru“ bussipeatused nihutada kõrvalmaanteele 11115
Kurna−Tuhala. Võimalikud bussipeatuse asukohad on näidatud asendiplaani
joonistel.
5.3.4. Bussipeatuste asukohad täpsustada kohaliku omavalitsusega.
5.3.5. Vajadusel rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette
olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine.
5.3.6. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3).
5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m.
5.4.3. Kergliiklusteed, mis on ette nähtud ka hoolduse teostamiseks kavandada laiusega 4
m.
5.4.4. Kergliiklusteede planeeritud asukohad on näidatud asendiplaani joonisel.
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1. Projekteerida Rail Balticut ületavad sillad riigiteedele 15 Tallinn−Rapla−Türi
(BR0350) ja 11115 Kurna−Tuhala (BR0155).
5.5.2. Sildadel arvestada eriveoste liikumismarsruutidega ja massidega.
5.5.3. Kurna–Tuhala silla projektlahenduses arvestada kergliiklustee ületusega üle silla ja
silla alt.
5.5.4. Projekteerida riigiteed 15 Tallinn−Rapla−Türi ületava riigitee 11115 Kurna−Tuhala
sild (BR0347).
5.5.5. Projekteerida kergliiklustee tunnel riigitee 15 Tallinn−Rapla−Türi alla (BR0547).
5.5.6. Projekteerida kergliiklustee sild üle Rail Balticu raudtee trassi (BR05473).
5.5.7. Kavandatavate rajatiste eluiga vähemalt 100 aastat.
5.5.8. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
5.5.9. Sildade projekteerimisel arvestada rajatiste jaoks vajalike hooldusteede ja
hooldealadega.
5.5.10. Silla projekteerimisel arvestada sillaaluse raudteegabariidiga 7,03 m.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“.
5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva
valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.7.4. Teostada mürauuring ning projekteerida müratõkkeseinad vastavalt mürauuringu
tulemustele.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–
Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos
viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2
„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.8.5. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud
☒ Mürauuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmiku läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude
eelhindamine
Enne ehitusloa andmist
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Ei kohaldu
Koostas: Margus Viiklepp, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Lisa. Projekteeritava teelõigu asendiplaan
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
osas
1 Tallinna Kommunaalamet - Põhjendus:
Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
Otsus:
1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
2 Kaitseministeerium Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste eelnõu tingimusega kooskõlastamine
Transpordiamet esitas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõu „Projekteerimistingimused Rail Balticut
ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“.
Projekteerimistingimuste eelnõu ja selle lisaks oleva asendiplaani järgi projekteeritakse suur osa ehitisest Saku
valla ja Kiili valla territooriumil riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis, mis on kooskõlas
kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (edaspidi „Rail
Balticu planeering“).
Projekteerimistingimuste eelnõu asendiplaanile on kantud muude rajatiste hulgas riigteed ja Rail Balticut ületav
jalgratta- ja jalgtee (edaspidi kergliiklustee), mille suund pärast raudteetrassi ületamist on Raku järve
(katastriüksus Männiku liivakarjäär, 71801:001:0182) ja Männiku harjutusvälja (katastriüksus Männiku
polügoon, 71801:001:09839) vahelisele piirile.
Juba Rail Balticu planeeringu koostamise ajal leppisid osapooled kokku, et raudteetrassi ületavat kergliiklusteed
ei suunata Männiku harjutusvälja poole, kuna see juhiks inimesti harjutusväljale, mis on ohtlik ning vähendab
harjutusvälja töövõimet oluliselt. Niisugust kergliiklusteed kehtestatud Rail Balticu planeeringus ei ole.
Lisaks on Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) peatükis 4.3.1 „Riigikaitselised
ehitised“ ja kaardil „Asustuse suunamine“ kavandatud Männiku harjutusvälja laiendus Saku vallas. Sama on
kavandatud ka Männiku harjutusvälja aredusprogrammis. Osa harjutusvälja laiendusest hõlmab ka Männiku
liivakarjääri katastriüksust 71801:001:0182. Männiku harjutusvälja laiendamise korral oleks
projekteerimistingimuste asendiplaanil märgitud kergliiklustee suunatud otse harjutusvälja laiendusele, mis on
ohtlik ja eksitav, sest harjutusväljale sisenemine on kõrvalistele isikutele keelatud just nende ohutuse tagamiseks.
Arvestades eeltoodut palume projekteerimistingimustes sätestada nõue, et kergliiklusteed ei ole lubatud suunata
riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja ja selle perspektiivse laienduse maa-ala suunas. Kaitseministeerium
teeb ettepaneku projekteerida kergliiklustee nii, et pärast raudteetrassi ületamist suunduks see Raku järve
idakaldal põhja suunas.
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktid 2 ja 3 ning kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16
„Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise
töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 3 lõike 1 ja § 8 lõike 1, kooskõlastab Kaitseministeerium eelnõu
Otsus:
Projekteerida kergliiklustee viadukt suunaga Raku järve
idakaldale suunaga põhja poole. Lugeda
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
2
„Projekteerimistingimused Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti
koostamiseks“ tingimusel, et arvestatakse eespool märgitud ettepanekuga.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Kiili Vallavalitsus Olete esitanud Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste eelnõu Rail Balticut ületava Kangru
liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks.
Kiili Vallavalitsuse huvi on tagada elanikele ohutud ja mõistlikult lahendatud teeületuskohad ja
juurdepääsud oma kodudele, bussipeatustele, kergliiklusteedele. Lisaks korrastada teemaal asuvate
rajatiste asukohad ja maaksutus.
1) Punkt 5.1.3. Lubatud suurim sõidukiirus
Kõrvalmaanteel nr 11115 Kurna-Tuhala – 70 km/h.
Märkus: Mitte tõsta piirkiirust peale liiklussõlme 90 km/h, jätta olemasolev piirkiirus kehtima ka
tulevikus, milleks on 70 km/h.
Ettepanekud:
1. Lisada Kangru alevik - 50km/h. Kangru ühendusteele paigaldada asula märk.
2. Luige alevik – 60km/h.
2) Punkt 5.2. Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
1.Vastavalt punktile 5.2.4. Projekti koosseisus näha ette vajadusel riigiteel paiknevate riigiteede ja
kohalike teede ristmike rekonstrueerimine.
1.1 Viljandi mnt 98 Luige alevikus on näidatud, et kaks mahasõitu likvideeritakse. Seoses sellega
tuleb rajada normidele vastav mahasõit Viljandi maantee äärsete kinnistute teenindamiseks, mille
juurdepääs asub Viljandi maanteelt (katastritunnus 71801:001:0042, transpordimaa, riigiomand) ja
mahasõit jääb Viljandi mnt 98.
Ettepanek: Pikendada projekteerimisala kuni nimetatud piirkonna lõunapoolse mahasõiduni ja
rajada normidele vastav mahasõit, teised mahasõidud võib likvideerida (Lisa 1), luua ohutu
teeületus kergliiklejatele kergliiklusteele pääsemiseks.
3) Punkt 5.3. Bussipeatused
Nõustume olemasolevate „Kangru“ bussipeatuste nihutamisega kõrvalmaanteele nr 11115
Kurna−Tuhala. Võimalikud bussipeatuse asukohad, mis on asendiplaani joonisel näidatud, on
antud liikluskorraldusliku lahenduse puhul meile sobivad.
Ettepanek: Mareti bussipeatus Rapla suunal tõsta uue rajatava Kasteheina JJT ristmikule lähemale.
Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad saartega ja/või
ülekäiguradadega jmt).
Projekteerida Kangru aleviku sisesele teele ülekäigurajad. Ülekäigurada projekteerida lähtudes
vastavalt Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad“.
4) Punkt 5.4. Kergliiklusteed
Märkus: Kergliiklustee katte laius 3m.
Ettepanek: Kasteheina JJT juurdepääsuks lahendada ohutu ülekäik kergliiklejatele (nt ühendada
uue Mareti bussipeatuse juurdepääsuga/ülekäigurajaga).
Põhjendus:
1) Ettepanek 1: Olemasolev tugimaantee muutub seoses uue
liiklussõlme projekteerimiseks kohalikuks teeks ning
vastavalt ettepanekule määratakse suurimaks lubatud
sõidukiiruseks 50 km/h ning paigaldada asula märk.
Ettepanek 2: Luige alevikus olemasolevat olukorda
võrreldes tänasega oluliselt ei muudeta ning piirkiirust ei
ei kavandata töömahtudest väljaspool muuta.
Märkus: Piirkiirust peale liiklussõlme ei kavandata
olemasolevast kiirusest tõsta ning säilitatakse piirkiirus
70 km/h.
2) Projekteerimise käigus tuleb kontrollida mahasõitude
säilitamise võimalusi. Kui mahasõite normide kohaselt
säilitada ei õnnestu, tuleb ette näha mahasõitude liitmine
lähima teeni. Projektala piirides tuleb lahendada ka
teeületuskoha paiknemine.
3) Kui Mareti Rapla suunaline bussipeatus nihutada Uus-
Kasteheina tänavale lähemale, läheb bussipeatuste
paiknemine vastuollu maanteede
projekteerimisnormidega. Lisaks tekib olukord, kus
kergliiklejaid suunatakse teed ületama bussi eest, mis
halvendab nähtavust ja vähendab liiklusohutust. Kui
olemasolev 15 Tallinn-Rapla-Türi maantee muutub
asulasiseseks teeks, on mõistlik muuta teeületuskoht
ülekäigurajaks ning lähtuda Eesti Standardist EVS
843:2016 “Linnatänavad“.
4) Arvestades, et olemasolevate kergliiklusteede laius on 3
m, on mõistlik projekteeritavate kergliiklusteede laius
valida 3 m. Mareti bussipeatust ei kavandata nihutada
ning sellega seoses ei teki ka vajadust uue ülekäigu ja
bussipeatuse juurdepääsu rajamiseks.
5) Projekteerimisprotsessi jooksul tuleb võimalikult hea
lahenduse saamiseks teha koostööd Kiili vallaga.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
3
5) Punkt 5.6. Teevalgustus
Ettepanek: Valgustuse projekteerimisel teha koostööd Kiili Vallavalitsusega võimalike ühiste
lahenduste leidmisteks, et oleks tagatud terviklahendus.
6) Punkt 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
1. Pinnavete ärajuhtimise projekteerimisel teemaalt tuleb tagada, et ei halveneks Kangru ja Luige
alevike kinnistute osas olemasolev olukord.
2. Ettepanek teemaa omandi andmete korrastamiseks:
11115 Kurna-Tuhala tee T2 (katastritunnus 30401:001:0472) katastriüksusel Kangru alevikus
asub kohalik tee nr 3040325 Kullerkupu põik.
Ettepanek: Tee nr 3040325 Kullerkupu põik andmed korrastada ja projektiga näha ette eraldi
transpordimaa katastriüksuse moodustamine.
3. Mürauuringu teostamine ja müratõkkeseinad.
Ettepanek: Arvestada projekteerimisel müratõkkeseina rajamisega 11115 Kurna-Tuhala teel
Kasteheina tn 32 - Kasteheina tn 44 osas.
7) Punkt 5.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Ettepanek: Säilitada võimalikult palju metsa Kangru aleviku ümbruses ja viaduktide vahelisel
alal. Näha ette näiteks parkmetsa alasid vastu asustust.
Kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse ning
projekti koostamisel arvestatakse Kiili Vallavalitsuse poolt esitatud märkustega ja
ettepanekutega.
Palume meid informeerida sellest, kui te ei arvesta meie kirjas toodud märkuste ja/või
ettepanekutega.
Lisa 1:
6) 1. Projektiga tuleb ära lahendada sademevete lahendus
projekteeritaval alal ilma Kangru ja Luige alevike
olukorda halvendamata.
2. Projekti maakorralduslikud tööd teostatakse peale
projektlahenduse täpsemat väljatöötamist.
3. Müraleevenduse vajadus selgitatakse mürauuringuga.
Kui mürauuringu tulemusel selgub, et antud kinnistute
juurde on müraleevendus meetmeid vaja rakendada, siis
nähakse need projektlahendusega ette.
7) Projektiga proovitakse säilitada võimalikult palju
looduslikku keskkonda ning metsaala Kangru aleviku
ümbruses ja viaduktide vahelisel alal. Antud projekti
eesmärk ei ole parkmetsa või parkide rajamine.
Parkide/parkmetsade lahendusi on võimalik
planeerida/realiseerida antud projektist eraldiseisvalt
huvitatud osapooltel.
Otsus:
1) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiirus langetada
Kangru ühendusteel kiirusele 50 km/h ning paigaldada
asula märk mõlemale poole otstesse. Luige asumis
piirkiirust ei muudeta. Piirkiirust peale liiklussõlme
Kurna–Tuhala maanteel mitte muuta ning säilitada
olemasolev piirkiirus 70 km/h.
2) Arvamusega arvestada osaliselt. Projekteerimise käigus
kaaluda nii mahasõitude säilitamise võimalusi kui ka
liitmist lähima teega. Näha ette teeületuskoht projektalal.
3) Arvestada arvamusega osaliselt. „Mareti“ bussipeatust
mitte nihutada. Näha ette olemasoleva ületuskoha
asukohas ülekäigurada ning lähtuda selle projekteerimisel
Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad“.
4) Arvestada arvamusega osaliselt. Kergliiklusteed
projekteerida 3 m laiuseks. Uut ületuskohta ja
busspeatuse ühendust mitte projekteerida.
5) Arvamusega arvestada.
6) Arvamusega arvestada osaliselt.
1. Arvestada arvamusega
2. Arvestada arvamusega
3. Arvamusega mitte arvestada. Müratõkkeseinad
projekteeritakse vastavalt mürauuringutele.
7) Arvamusega arvestada osaliselt. Säilitada võimalikult
palju metsa Kangru aleviku ümbruses ja viaduktide
vahelisel alal. Eraldiseisva parkmetsa ala projektiga mitte
lahendada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
4
2 MTÜ Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus
- Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
3 Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (edaspidi ELA
SA)/
AS Connecto Eesti
ELA SA sidevõrgu objekt ELA094 kulgeb 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ääres. ELA SA haldus kooskõlastab
projekteerimistingimuste eelnõu. Projekt kooskõlastada ELA SA haldusega (AS Connecto Eesti) Otsus:
Arvamusega arvestada. Projekt kooskõlastada ELA SA
haldusega (AS Connecto Eesti).
4 Riigimetsa Majandamise
Keskus
Küsite oma 28.04.2021 RMKle saadetud kirjas nr 8-1/21-239/10381-1 kooskõlastust projektile
„Projekteerimis- ja projekteerimisjärelvalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani“ (töö
nr 20190072) Kangru liiklussõlme osas. Projekt hõlmab ka riigimaa katastriüksusi Viimsi metskond 10
(71801:001:2151), Viimsi metskond 52 (30401:001:1976) ja Viimsi metskond 314 (71801:001:2152),
milliste volitatud asutus on RMK.
Kooskõlastan eelprojekti järgmistel tingimustel:
1. Säilitada või projekteerida ja ehitada riigimetsamaale juurdepääsude säilitamiseks mahasõidud
järgmistes ligikaudsetes asukohtades:
- säilitada olemasolev mahasõit koordinaatidel 580454/543676 kinnistu Viimsi metskond 52 põhjaosa
teenindamiseks;
- kavandada mahasõit mõlemale poole kavandatavat riigimaantee lõiku ligikaudsetel koordinaatidel
6579938/544289, et teenindada kavandatava riigimaantee trassi tõttu jagunevat kinnistu Viimsi
metskond 52 lõunaosa;
- kavandada mahasõit mõlemale poole kavandatavat riigimaantee lõiku ligikaudsetel koordinaatidel
6579807/543624, et teenindada kavandatava riigimaantee trassi tõttu jagunevate kinnistute Viimsi
metskond 10 põhjapoolset ida- ja lääneosa ja Viimsi metskond 314 põhjaosa;
- kavandada mahasõit ligikaudsetel koordinaatidel 65803567/543535, et teenindada kavandatava
riigimaantee silmuse sisse jäävat kinnistu Viimsi metskond 10 osa;
- säilitada mahasõit koordinaatidel 6579199/544038 koos kergtee ületusvõimalusega rasketehnika
poolt, et teenindada kinnistu Viimsi metskond 314 lõunaosa;
- kavandada mahasõit kavandatavalt riigimaanteelt lääne suunas ligikaudsetel koordinaatidel
6579175/543780 koos kergtee ületusvõimalusega rasketehnika poolt, et teenindada kinnistu Viimsi
metskond 10 lõunaosa.
2. Arendusalale jäävate puude raieks riigimetsamaal metsateatis ja raie tingimused taotleda RMK
Edela regioonilt ([email protected]). Raiutav puit kuulub RMK-le.
3. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.
4. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.
5. Kavandatavate raudtee ja riigimaanteede aluste kinnistute jagamise korraldab ja finantseerib
arendaja. Kinnistu jagamine teostada koostöös RMK Kinnisvaraosakonnaga. Jagamise järgselt taotleda
Keskkonnaministeeriumilt kinnistu üleandmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
6. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMK LääneHarjumaa
metskonda ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected].
Põhjendus:
1) Nimetatud asukohtadesse ei ole mahasõite võimalik
rajada. Projekteerimise protsessi jooksul arutatakse
juurdepääsud ja nende paiknemised Riigimetsa
Majandamise Keskusega täiendavalt läbi.
Otsus:
1.) Arvamusega arvestada osaliselt. Kinnistute juurdepääsud
selgitada projekti koostamise käigus.
2.-6.) Arvestada arvamusega.
5 Esmar Gaas OÜ Olles tutvunud arvamuseavaldamiseks esitatud dokumentatsiooniga esitab Esmar Gaas OÜ
omapoolsed tingimused:
1. Teega ristumisel kui paigaldada gaasitorustikudplasthüllsi kogu tee ja selle mulde ulatuses;
2. Tagada torustike minimaalne sügavus vastavalt standardis sätestatule (gaasitorud min sügavus 1
meeterteepinnast),
3. Tagada kaugus vundamendiga valgustitest või muudest mastidest, gaasitoru puhul min vahekaugus
1.5 meetrit, Tava liiklusmärgid gaasitorudest 1 meeter.
Otsus:
Arvamusega arvestada.
6 Esmar Vesi OÜ Olles tutvunud arvamuseavaldamiseks esitatud dokumentatsiooniga esitab Esmar Vesi OÜ omapoolsed
tingimused:
1. Teega ristumisel kui paigaldada vee- ja survekanalisatsioonitorustikud plasthüllsi kogu tee ja selle
Otsus:
Arvamusega arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
5
mulde ulatuses;
2. Tagada torustike minimaalne sügavus vastavalt standardis sätestatule (min sügavus 1,8 meetrit
teepinnast),
3. Tagada kaugus vundamendiga valgustitest või muudest mastidest minimaalne vahekaugus 3 meetrit,
Tava liiklusmärgid torudest 1 meeter.
7 Maa-amet Olete edastanud 28.04.2021 kirjaga nr 8-1/21-239/10381-1 Maa-ametile kooskõlastamiseks
projekteerimistingimuste eelnõu koos Kangru liiklussõlme asendiplaaniga, mis on koostatud Rail Balticut
ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks. Projekt sisaldab
olemasolevate riigiteede ehitust uude asukohta, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad
ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), uute sildade ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning
tehniliselt vajaliku teemaa määramist.
Esitatud asendiplaanilt nähtub, et Kiili valla Kangru alevikust kuni Saku vallas Männiku külas asuva Männiku
liivakarjäärini kulgeva olemasoleva jalgratta- ja jalgtee asukoht muutub. Raudteega ristumisel on projekteeritud
jalgratta- ja jalgtee viadukt, sealt edasi kulgeb projekteeritav tee kuni Maa-ameti volitatud valitsemisel oleva
Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0182) kinnisasja lääneservani. Männiku liivakarjäär kinnisasi
on antud rendile maavara kaevandamiseks AS-ile Silikaat.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse
luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat
tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt.
Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §
15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat
tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda,
kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale
juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu,
rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Projekteeritav ala jääb osaliselt Tallinna-Saku liivamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr
0109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 8., 9., 66., 135. ja 145. plokile, täiteliiva aktiivse tarbevaru 61. plokile ning
ehitusliiva passiivse tarbevaru 62. plokile. Projekteeritav ala jääb AS-le Silikaat antud maavara kaevandamise
loaga nr KMIN-135 Männiku liivakarjääri mäeeraldise alale ning aladele, kus on Keskkonnaametis menetluses
Eesti Killustik OÜ ja Kiirkandur AS-i poolt esitatud Männiku IV liivakarjääri taotlused ja EMG Karjäärid OÜ
poolt esitatud Männiku IX liivakarjääri taotlus.
Projekteeritav ala jääb maardlaga kattuvas osas Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ (edaspidi RB maakonnaplaneering), mis kehtestati riigihalduse ministri 13.02.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/41, alale. Maa-amet on 11.01.2016 kirjaga nr 6.2-3/19157 kooskõlastanud Harju
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Kangru liiklussõlme asendiplaani kohaselt jääb projekteeritava ala põhjaosa alale, mis on RB
maakonnaplaneeringu plaanil märgitud kui eritasandiline ristumine perspektiivse teega. Projekteeritava ala
lääneosa jääb maardlaga ja olemasoleva mäeeraldisega kattuvas osas Rail Balticu trassikoridori sisse.
Põhjendus:
Projekteerimistingimuste menetluse käigus on maaomaniku
kohustus võtta ühendust ja teavitada kinnistuga seotud
ettevõtteid. Projekti koostamise käigus võetakse ühendust
kõikide projektialaga kattuvate mäeeraldiste kaevandamisloa
omajate ja kaevandamisloa taotlejatega ning tehakse koostööd
võimalikult optimaalse lahenduse väljatöötamiseks.
Otsus:
Arvamusega arvestada osaliselt. Kaevandamisloa omajate ja
kaevandamisloa taotlejatega tehakse koostööd projekteerimise
protsessi käigus.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
6
RB maakonnaplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et trassi koridori alternatiivide võrdlemisel analüüsitud
võrdluskriteeriumide hulgas olid ka maavarad. Eelistatud trassi valimine oli kaalutlusotsus, mis võttis arvesse
hindamistulemusi nii inim- kui looduskeskkonna osas, tehnilis-majanduslikke näitajaid ning
sotsiaalmajanduslikke ulusid ja kulusid. Kaalutlemise tulemusena on leitud, et Rail Baltic raudtee
trassikoridorile puudub mõistlik alternatiivne asukoht, mille korral trassikoridor ei läbi arvelolevat maardlat.
RB maakonnaplaneeringu seletuskirjas lk 74 on selgitatud, et trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik
projekteerimise käigus leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning kasutusetapis oleks tagatud
maavara optimaalne ja säästlik kasutus, arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle
mõjuga keskkonnale.
Palume projekteerimistingimuste andmise käigus teha koostööd projektalaga kattuvate mäeeraldiste
kaevandamisloa omajaga ja kaevandamisloa taotlejatega. Juhul, kui koostöö tulemusena saavutatakse ehituse
lahenduses kokkulepped kaevandamisloa omajaga ja kaevandamisloa taotlejatega, ei ole alust arvata, et
projekteerimistingimuste eelnõus kavandatavad tegevused halvendaks olemasolevat olukorda maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas.
Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste andmisega Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos
viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks tingimusel, et projekteerimistingimuste andmise käigus
tehakse koostööd projektialaga kattuvate mäeeraldiste kaevandamisloa omajaga ja kaevandamisloa taotlejatega.
Palume edastada valminud projekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks. Projekti dokumentidele palume
lisada AS-i Silikaat, Kiirkandur AS-i, Eesti Killustik OÜ ja EMG Karjäärid OÜ arvamused projekti lahendusele.
8 Tallinna Transpordiamet Tallinna Transpordiamet esitab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks ettepanekud:
• muuta Viljandi maanteel enne Tallinna piiri piirkiirus 50 km/h
• muuta Alexela tanklas liiklus ühesuunaliseks. Paigaldada Alexela tanklast väljasõidule LM 331
(linnapoolsesse otsa)
• lahendada Alexela tanklast ja Riida tänavalt väljasõit fooriristmikuna
Põhjendus:
1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust
langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil
kiirusele 50 km/h. Piirkiirus ülejäänud projekteeritaval
alal vaadatakse üle projekteerimise protsessi käigus ning
vajadusel langetatakse enne linna piiri.
2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu,
nähakse projektlahendusega ette Alexela tankla juures
liikluskorraldusvahenditega ühesuunaliseks muutmine.
3) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu,
siis foorristmiku võimalik paiknemine nähakse ette
Alexela tankla ja Riida tänava ristmiku lähedusse.
Otsus: 1) Arvestada arvamusega osaliselt. Vajadusel vähendada
piirkiirust Tallinna linna piires kiirusele 50 km/h.
2) Arvestada arvamusega osaliselt. Kui projektala piir ulatub
Alexela tankla väljasõiduni, näha projektiga ette LM 331
linnapoolsesse otsa.
3) Arvestada arvamusega osaliselt. Kui projektala piir ei
muutu ning projektala piir ulatub Alexela tankla ja Riida
tänava ristmikule, tuleb sinna ette näha foorristmik.
9 Tallinna Linnavaraamet Olete esitanud Tallinna Linnavaraametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rail Balticut ületava
Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatiste ehitusprojekti projekteerimis-tingimuste eelnõu. Otsus:
Arvamusega arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
7
Projekt sisaldab muuhulgas tehniliselt vajaliku teemaa määramist. Eelnõu kohaselt hõlmab projekt linna
omandis olevaid Viljandi mnt 34 (78401:101:3417, üldkasutatav maa, valitseja Nõmme Linnaosa Valitsus),
Viljandi mnt 51 (78401:101:3422, üldkasutatav maa, valitseja Nõmme Linnaosa Valitsus) ja Viljandi maantee
T8 (78404:404:0009, transpordimaa, valitseja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kinnistuid.
Palume projekti koostamisel arvestada järgmiste Tallinna Linnavaraameti seisukohtadega:
1. Teha krundijaotuskaval ettepanek rajatavate liiklusrajatiste jaoks vajalike transpordimaa kruntide
moodustamiseks ja kooskõlastada piiriettepanek Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti ning Tallinna Linnavaraametiga.
2. Palume informeerida Tallinna Linnavaraametit, millised maatoimingud on teerajatiste ehitamiseks kavas
läbi viia, sh kelle omandisse jäävad teerajatised ja maa, kelle kulul toimub kruntide moodustamine ning milline
on ehitusloa saamise tähtaeg. Ehitusluba on võimalik väljastada pärast maatoimingute läbiviimist.
3. Maareformi seaduse § 25 lõike 3 kohaselt tuleb linnal Viljandi mnt 34 ja Viljandi mnt 51 üldkasutatava
maa sihtotstarbega kinnistute sihtotstarbe osaliseks muutmiseks ning võõrandamiseks taotleda luba
keskkonnaministrilt. Tallinna Linnavaraamet esitab keskkonnaministrile taotluse eelpool nimetatud toimingute
tegemiseks heakskiidetud projekt alusel. Palume Tallinna Linnavaraametit informeerida projekti
heakskiitmisest.
10 AS Tallinna Vesi Käesolevaga anname tagasisidet seoses teie poolt esitatud Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste
menetlusse kaasamisega ning esitame AS-i Tallinna Vesi poolsed tingimused projekti koostamiseks.
Projekteerimisel arvestada olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistega ning nende
kaitsevöönditega. Projekteerimisel arvestada AS-i Tallinna Vesi tehniliste nõuetega. Ehitusprojekt esitada
AS-ile Tallinna Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks.
Otsus:
Arvamusega arvestada.
11 Tallinna Strateegiakeskus Täname arvamuse küsimise eest. Nimetatud liiklussõlm on olulise ruumilise mõjuga ning avaldab olulist mõju
Tallinna linna ja lähipiirkonna liiklusele ja liikuvusele.
1. Projekt peab arvestama Tallinna ringraudtee rajamisega. Nõue tuleneb Harjumaa
maakonnaplaneeringust, kus üks (ning tugevalt eelistatud) ringraudtee trassialternatiiv kulgeb
paralleelselt Rail Balticu raudteega. Trassiga mitte arvestamine oleks vastuolus
maakonnaplaneeringuga. Raudtee viaduktide avad tuleb projekteerida mõõtmetega, mis arvestavad
kahe rööpmepaariga ringraudtee rajamisega. Joonistel tuleb näidata ringraudtee trass ja ristlõiked.
2. Tallinna linn on seisukohal, et Viljandi maantee sõiduradade arv Valdeku tänavast linna pool ei ole
täna ega tulevikus rohkem kui 1+1 sõidurada. Käesolevast liiklussõlmest kuni kavandatava Tallinna
väikese ringteeni (Valdeku tänavani) on tulevikus kavandamisel 2+2 sõidurada. Eskiislahendus
arvestab eelnevate põhimõtetega kavandades Tallinna linna pool 1+1 sõidurada, mida on võimalik
laiendada 2+2 sõidurajaks.
3. Kergliiklusteede asemel projekteerida eraldatud rattarajad ja jalgteed. Lahenduse koostamisel
arvestada kiirete ratturitega (elektrirattad jms). Projekteerida kõigis liikumissuundades jalgratta- ja
jalgteed.
4. Projekteerida ratta- ja jalgtee olemasoleva maantee trassile - eraldi eritasandilise ristumisega
raudteega, mis tagab otseühenduse projekteeritavat raudteejaama ja Kangru elurajooni vahel ning
piki Viljandi maanteed.
Põhjendus:
1) Antud projekti eesmärk on Kangru liiklsussõlme
projekteerimine ning projekti raames ei ole ette nähtud
raudtee projekteerimist. Rail Balticu eriplaneeringust
tulenev raudtee lahendus koos kogu raudtee taristuga
lahendatakse eraldiseisva raudtee projektiga. Kangru
liiklussõlme rajatiste lahenduses arvestatakse peale Rail
Balticu raudtee ka võimaliku lisataristuga, mille tarbeks
on rajatiste alla jäetud lisaava mõõtudega 7x7 m.
2) Kangru liiklussõlme projekteerimise maht ei ulatu
Valdeku tänavani, vaid lõppeb Raudalu külas.
Projektlahenduse koostamisel nähakse sõiduradade
kokkuviimine 1+1 lahendusele enne Raudalu küla.
Projektlahenduse koostamisel vaadatakse sõidutee
paiknemine üle ning vajadusel nihutatakse nii, et oleks
võimalik hilisemalt laiendus 2+2 sõidurajale.
3) Projekti eesmärk ei ole rattateede võrgustiku
projekteerimine. Vastavalt liiklusseadusele on võimalik
projekteeritaval kergliiklusteel liigelda ka jalgratturitel.
Kohtades, kus Tallinna linna haldusalal on võimalik
kergliiklusteede laiust suurendada, on võimalik
kergliiklustee katte laiuseks näha 4 m.
4) Projektiga on ette nähtud kergliiklejatele raudtee
ületamiseks kaks võimalust. Esimene võimalus on
lahendatud piki Kurna–Tuhala maanteed (kõrvalmaantee
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
8
nr 11115), kus kergliiklustee on paigutatud viaduktil
sõidutee kõrvale. Teise võimalusena on ette nähtud
projektis eraldiseisev kergliiklustee koos rajatistega
suunaga Kangru külast Raku järve äärde.
Arvestades liiklussõlme ja raudtee paiknemist ning
piisavaid võimalusi raudtee ületamiseks, ei ole
majanduslikult mõistlik lisada veel eraldiseisvaid
kergliiklustee rajatisi.
Otsus: 1) Arvestada arvamusega osaliselt. Projektlahendusega
jäetakse lisataristu arendamiseks rajatiste alla ruum
mõõtmetega 7x7 m.
2) Arvestada arvamusega
3) Arvamusega arvestada osaliselt. Võimalusel näha ette
Tallinna linna haldusalal kergliiklusteede laiuseks 4 m, et
oleks võimalik jalgrattureid ja jalakäijaid paremini
eraldada.
4) Arvamusega mitte arvestada.
12 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
13 Telia Eesti AS - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
14 Elisa Eesti AS - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
15 AS Vaiko - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
16 Saku Vald - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
9
17 Kangru külaselts - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
18 Tallinna Linnaplaneerimise
Amet
- Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1
Viljandi mnt 49a
78404:404:0710
Arvamused ja ettepanekud seoses liiklussõlmega
1. Esimene murekoht on seotud pääsuga sissesõiduteele (1, praegune lahendus). Hetkel kasutab seda teed 6
kinnistut. Pildilt paistab topelt pidevjoon, ehk kuidas saavad kinnistute omanikud koju linnapoolt
saabudes. Kas sinna luuakse selleks eraldi võimalus? Lisaks, kas saab välja sõita ning suunduda Kangru
poole. Alternatiivina (2) võiks kaaluda ka uue teejupi loomist ligipääsuga läbi Viljandi mnt T20 ja
Viljandi mnt 51 linnale kuuluva kinnistu. Olemasoleva sissesõidutee ringi tegemine aitaks ka parandada
kergliiklustee turvalisust, sest Viljandi mnt 47 kinnistu aed on kõrge müür ja seal on väga kehv nähtavus
ning aeg-ajalt juhtub ratturitega õnnetusi väljuva auto ning linnpoolt tulevate ratturitega. Seda on juhtunud
mu naisel ja ka naabritel.
2. Lisaks paar turvalisust parandavat ettepanekut. Esmalt viia asula alguse märk pisut kaugemale majadest
Kangru poole. Reaalsus on selles kohas see, et veokijuhid seda märki ei näe ja tuhisevad sealt oluliselt
kiiremini läbi kui lubatud. Lisaks on seal bussipeatused, ülekäigurada ning bensiinijaama sissesõidutee
kohe samas. Potentsiaali olukordade tekkimiseks jagub, mille tõestuseks on ka korduvalt maha sõidetud
piirded bensiinijaama pool teed. Lisaks on seal kergliiklustee kohe tee ääres ja puudub igasugune
turvabarjäär sõidutee ja kõnnitee vahel. Isiklikult tunnen ennast seal Viljandi mnt 47 ja 45 kinnistute
kõrval jalutades ebaturvaliselt. Kaitse puudub ja kiirused on suured. Lisada mingeid barjääre või takistusi
kergliiklustee jalutajate turvalisuse tõstmiseks (annan aru, et need takistavad tänavate puhastamist kitsas
kohas)
Põhjendus:
1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et ka edaspidi oleks
võimalik vasakpööret sissesõiduteele sooritada. Täpne
lahendus selgitatakse projekteerimise käigus. Kui
projekteerimise käigus peaks projektala pikenema, saab
lahendust kaaluda ning ette näha alternatiiv 2
juurdepääsutee loomiseks. Kergliiklustee ja sissesõidutee
ristumisel saab näha ette liiklusohutust suurendavaid
meetmeid teekattemarkeeringu, peeglite vms näol.
2) Asulamärgi asukoht selgitatakse projekteerimise käigus.
Seoses liiklussõlmest tulenevate sõiduradade liitumisega
tekib juhtidel ümberreastumise vajadus, mille raames
kohustatakse juhti enne asulat sõidukiirust langetama. Kui
projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu,
nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele
Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor,
millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas. Piirete
vajadus ja võimalik paiknemine selgitatakse välja
projekteerimise käigus.
Otsus:
1) Arvamusega arvestada osaliselt. Näha ette vasakpöörde
võimaluse säilimine. Näha ette liiklusohutust suurendavad
meetmed sissesõidutee ja kergliiklustee ristumisel.
2) Arvestada arvamusega osaliselt. Asulamärgi, valgusfoori,
piirete ja muu ohutust tõstvad lahendused ning nende
vajadus selgitatakse välja projekteerimise käigus.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
10
PS! Pildil pole näha, kuid Riida tn 1 kõrval on samuti bussipeatus linnast väljuvate liinide teenindamiseks.
2 Pinu tn 15
78404:404:0290
Soov ja palve, et arvestate maksimaalselt looduse ja keskkonnaga.
Põhjendus:
Projekti koostamise raames koostatakse keskkonnamõjude
eelhinnang, mille raames hinnatakse mõju keskkonnale ning
nähakse ette meetmed keskkonnamõjude leevendamiseks.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
3 Viljandi mnt 102
71801:001:0044
Tere.Olen projektiga tutvunud.
Kui Viljandi mnt 102 kinnistu teeots ja Viljandi mnt 104 kinnistu teeots suletakse,kuidas meie koju siis
saame?See on ju absurdne?
Palun seletage lahti.
Põhjendus:
Projekteerimise käigus tuleb kontrollida mahasõitude säilitamise
võimalusi. Kui mahasõite normidekohaselt säilitada ei õnnestu,
tuleb ette näha mahasõitude liitmine lähima teeni ning tagada
kinnistutele juurdepääs. Kinnistute juurdepääs täpsustatakse
projekteerimise käigus.
Otsus:
Arvamus võtta teadmiseks.
4 Riida tn 17/1
78404:404:0410
Ei poolda Rail Balticu ehitustöid seespool linna piiri ja transpordiskeemi muutmist Riida ja Pinu tn elurajoonile
äärmiselt ebasoodsaks. Otsus:
Arvamus võtta teadmiseks.
5 Pinu tn 17
78404:404:0300
Tutvunud projekteerimistingimustega, teatan et need ei ole igapäeva liikluses rakendatavad.
Olen vastu ja ei kooskõlasta.
Vaja on:
1. viia Viljandi mnt-lt mahasõidutee algus Tallinna piirist välja;
2. lisada Alexela tanklast väljasõidule (maa poole) valgusfoor, et saaks linna poole teha normaalselt
vasakpööret,
juba praegu on see võimatu, ilma et ei tekiks avariiohtlikku olukorda;
Põhjendus:
1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust
langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil
kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik raadiust
vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud
lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse
projekteerimise käigus.
2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu
nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
11
Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor,
millega rahustatakse liiklust antud ristmiku piirkonnas.
Otsus:
1) Arvestada arvamusega osaliselt. Langetada piirkiirust
rambil kiirusele 50 km/h, viia ramp nii kaugele kui
võimalik linna piirile lähemale.
2) Arvestada arvamusega osaliselt. Valgusfoori lahendus ja
vajadus selgitatakse välja projekteerimise käigus.
6 Pinu tn 19
78404:404:0310
Sain kätte dokumendi: Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine.
Sooviksin ka öelda, et taolist liiklussõlme ehitust ei poolda. Sooviksin, et liiklussõlm algaks väljaspool Tallinna
piiri ning tanklast oleks võimalus pöörata ka vasakule linna poole. Liiklussõlme algus võiks olla 200m eemal, kus
ei asu eramaju ning tanklast väljapööre võiks olla lahendatud valgusfooriga, et oleks võimalik ka linna poole
vasakpööret teha. Tankla tee võib olla ühesuunaline ja sissesõiduga linna poolt. Vajalik oleks ka teha
vasakpöördele teha lisa rida kui on soov tanklasse sisse sõita tulles Kangru poolt. Ülekäigurada peab kindlasti
olemas olema.
Põhjendus:
Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust langetatakse
linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega
seoses on võimalik raadiust vähendada ning viia rambi algust
skeemil olnud lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse
projekteerimise käigus. Vt p 2.1.8 Tallinna Transpordiameti
põhjendusi.
Otsus:
Arvamusega arvestada osaliselt.
Vt p 2.1.8 otsust.
7 Viljandi mnt 47
78404:404:0720
Olen teilt saanud eskiisiprojekti "Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega
ehitusprojekt".
Olen sellega tutvunud ja soovin esitada sellele vaidlustuse.
1) Eskiislahenduses ei ole lahendatud kinnistute Viljandi mnt 47, 47A, 49, 49A ja 49B välja- ja sissesõit
oma kinnistutele-kodudele. Hetkel saadetud eskiisi järgi pikeneks teekond linna poolt koju ca 3-4 km
võrra ja selleks tuleks sõita Tallinnast välja. See ei ole vastu võetav. Antud lahenduse juures ei ole
võimalik suuremate autode normaalne liigipääs nendele kinnistutele. Näiteks prügiautole. Nende
kinnistutele ligipääs ei ole tavapärane tänav vaid kitsam tee mis vajab Viljandi mnt-lt suuremat
pöörderaadiust
Lisatud joonisel on näha punasega märgistatud kinnistud ja nende ligipääsutee.
Põhjendus:
Projekteerimistingimuste korralduse eelnõud ei saa vaidlustada,
vaid vaidlustada saab korraldust. Projekteerimistingimuste
menetluse eelnõuga küsitakse alles sisendit piirinaabritelt ning
puudutatud isikutelt ja asutustelt.
1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et ka edaspidi oleks
võimalik vasakpööret sissesõiduteele sooritada. Täpne
lahendus selgitatakse projekteerimise käigus.
2) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust
langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil
kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik raadiust
vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud
lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse
projekteerimise käigus.
3) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu,
nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele
Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor,
millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas. Piirkiiruse
langetamise vajadus ja piirkiiruse 50 km/h mõjuala linna
siseneval suunal täpsustatakse projekteerimise käigus.
4) Bussipeatuse asukoht vaadatakse projekteerimise käigus
üle ning võimalusel säilitatakse olemasolevas asukohas.
Lisaks tehakse bussipeatuse asukoha valiku tegemisel
koostööd Tallinna linnaga.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
12
Ettepanek:
2) Nihutada linna piiril olev Kangru küla-Kiili tee parempööre 200m edasi ja luua vaskpöörderida linna poolt
tulevale suunale kinnistute Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49, 49A, ja 49B tarbeks.
3) Nihutada 50km/h ala linna piirist kaugemale kuna juba hetkel autode on kiirus ülekäigurajale lähenedes
liiga suur.
4) Lisaks ei ole väljapakutud uus Raudalu bussipeatuse asukoht sobiv.
Uut eskiislahendust projektile ei koostata ning täpsemad
lahendused selgitatakse projekteerimise käigus.
Otsus:
1) Arvamusega arvestada osaliselt. Säilitada linna poolt
vasakpöörde võimalus kinnistute Viljandi mnt 47, 47A,
47B, 49, 49A, ja 49B tarbeks. Täpne lahendus täpsustada
projekteerimise käigus.
2) Arvestada arvamusega osaliselt. Langetada piirkiirust
rambil kiirusele 50 km/h, viia ramp nii kaugele kui
võimalik linna piirile lähemale.
3) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise
asukoht täpsustada projekteerimise käigus.
4) Arvestada arvamusega. Näha ette bussipeatuse asukoha
nihutamine võrreldes projekteerimistingimuste korralduse
eelnõus olnud skeemile. Võimalusel säilitada bussipeatus
olemasolevas asukohas.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
13
Joonisel näidatud kohas on Alexela tankla ja vaevalt seda lõhkuma hakatakse.
Lisaks ei ole tankla bussipeatuse aukohaks sobiv koht kuna seal manööverdavad autod ja seega on seal ohtlik
bussist väljuvatele inimestele. Eriti lastele, kes ei pruugi autojuhtidele nähtavad olla.
Ootan teilt uut eskiislahendust Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49, 49A, ja 49B kruntidele normaalse ligipääsuga ja
uue ja täpsema bussipeatuse kirjeldusega.
Esialgset tagasisidet edasiste sammude kohta ootan 30 kalendripäeva jooksul.
8 Kasteheina tn 34
30401:001:1396
Saadan omapoolsed ettepanekud Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega
ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusele. Ettepanekud, millest punkt nr.2 paluks väga
tõsiselt kaaluda ja piirkiirust kuni Kasteheina 30 krundi piirini hoida kuni 50km/h, leiate kirja lisas olevast
dokumendist.
Loodan, et arvestades kogu tekkivat ebamugavaust, siis vähemalt piirkiiruse piiramine 50km/h kuni asula
kruntide lõpuni viiakse projekti sisse.
Põhjendus:
Projektlahendusega on ette nähtud uus ringristmik Põdra tee ja
kõrvalmaantee 11115 Kurna–Tuhala ristmikule. Ringristmiku
lahendusega on sõidukijuhid kohustatud piirkiirust langetama
antud alas. Liiklust rahustavate meetmete ja piirkiiruse
langetamise vajadus ning ulatus täpsustatakse projekteerimise
käigus.
Otsus:
Arvamusega arvestada osaliselt. Piirkiiruse langetamise vajadus
täpsustada projekteerimise käigus ning vajaduse ilmnemisel
langetada piirkiirust kuni Kasteheina 30 kinnistuni.
9 Riida tn 7
78404:404:0200
Me kindlasti ei toeta antud projekti antud mahus, soovime, et liiklussõlm jääks linna piirist välja poole.
Palun ratsionaliseerida liiklussõlm, et mastaabid oleksid väiksemad. Tänu sellele väheneks tööde maht, säiliks
mets ja hoitaks kokku tuhandeid tonne liiva.
Põhjendus:
Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust langetatakse
linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega
seoses on võimalik raadiust vähendada ning viia rambi algust
skeemil olnud lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse
projekteerimise käigus.
Otsus:
Arvestada arvamusega osaliselt. Viia ramp nii kaugele kui
võimalik linna piirile lähemale.
10 Pinu tn 13
78404:404:0280
Planeeringuga üldiselt nõus. Samas jääb endiselt ohtlikuks tanklast väljasõit, oleks vajalik valgusfoor.
Müra eemale viimiseks ja parkmetsa säilitamiseks oleks mõistlik Viljandi maantee laiendus teha peale linnapiiri.
Põhjendus:
Kui projektala suurus projekteerimise jooksul oluliselt väiksemaks
ei muutu, nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
14
Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor, millega
rahustatakse liiklust antud piirkonnas.
Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust langetatakse
linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega
seoses on võimalik raadiust vähendada ning viia rambi algust
skeemil olnud lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse
projekteerimise käigus.
Otsus:
Arvestada arvamusega osaliselt. Viia ramp nii kaugele kui
võimalik linna piirile lähemale.
Valgusfoori lahendus ja vajadus selgitatakse välja projekteerimise
käigus.
11 MTÜ Raudalu Kodu
Riida tänav
78404:404:0060
Täname Teid menetlusse kaasamise eest. Pakutud variandiga Raudalu liiklussõlme lahendamisel ei saa me
nõustuda ja lisame omapoolsed põhjendused, koos meid rahuldava liiklusskeemi visandiga.
Olles tutvunud kaasnevate dokumentidega, Lisa 1: „Projekteerimistingimused (EELNÕU)“ ja Lisa 2:
„Projekteeritava teelõigu asendiplaan“, tekkis küsimusi ja ettepanekuid:
1.Projekteerimistingimuste eelnõus p. 5.12. on sätestatud tingimus, et „keskkonnamõjude eelhindamine“ toimub
vahetult enne ehitusloa andmist. See tähendab, et liiklussõlm projekteeritakse ilma keskkonnamõjude hinnanguta,
mis on vastuolus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadusega ning Ehitusseadustikuga.
Antud aspekti juures tuleb võtta arvesse kavandava ehitise väga ulatuslikku mõju keskkonnale (mis osaliselt
haarab EV liiva strateegiliste varude maardlat, suurel hulgal maavarade ammutamist maapõuest ning metsa raiet
suurtel aladel). Sõlme antud lahenduses ettenähtud teed kulgevad Kangru ja Raudalu elumajade vahetus
läheduses, oluliselt halvendades siinseid keskkonnaolusid. Tulenevalt eelöeldust taotleme sätestada
projekteerimistingimustesse keskkonnamõjude hindamise vajadus kindlasti enne projekteerimist, eesmärgiga
arvestada antud objekti mõju keskkonnale juba projekteerimisel.
2. Pakutud lahendusega kavandatakse uue tee algus keset Raudalu asulat, tekitades keset asulat liikluses nn
„pudelikaela“. Sellega kaasneb hulgaliselt negatiivseid mõjusid. Uus teelõik kavandatakse 4- realisena,
jaotusribaga keskel. Antud lahendus ei võimalda kinnistutelt väljapääse järgnevalt: Tallinna poolt vaadates
paremal asuvatel kinnistutel (30 kinnistut+ tankla) puudub võimalus pöörata vasakule Tallinna suunas, ning
vastas poolsetel kinnistutel Tallinnast tulles puudub võimalus teha vasakut pööret pääsemaks oma kinnistule ning
kinnistult väljudes pöörata Luige suunas. Samal põhjusel puuduks ka linna liinibussil võimalus teha tagasipööret
Tallinna suunas.
Raudalu asulas on hulgaliselt kõrvalteid väljapääsuga kinnistutelt peateele. Praegusel juhul enamus neist on
lahendatud aeglustus- ja kiirendusradadega. Perspektiivne tee laiendus 2+2 teeb väljapääsud kõrvalteedelt veelgi
problemaatilisemaks ja ohtlikumaks.
Tulenevalt eelöeldust taotleme kõne all oleva projekti tee alguse nihutamist 150…200m Luige poole ning
Raudalu asula liikluskorralduse lahendamist perspektiivis tervikuna koos kogu Tallinna haldusalasse jääva
lõiguga.
Siit tulenevalt mahasõitu teelt nr 15 teele nr. 11115 Kurna suunas tuleks alustada peale kinnistu 78404:404:0680
piiri.
3. Projekteerimistingimuste koostamisel tuleb arvestada nüüdseks juba ajaloolise taustaga, nimelt Rail Baltic on
siiski paljuski administratiivselt peale surutud ebamäärase eesmärgiga ja motivatsiooniga europrojekt
(märkimisväärselt suur osa Eestimaa elanikkonnast on sellele projektile kategooriliselt vastu) ning raudteetrassi
asukoha määramine tiheda asustusega asulate vahetusse lähedusse riivab otseselt asulate elanike huve.
Kavandatava liiklussõlme lahendus ei tohiks veelgi süvendada negatiivset mõju nende asulate elanike elu
Põhjendus:
1) Keskkonnamõjude eelhinnang koostatakse projekteerimise
protsessi jooksul paralleelselt projekti koostamisega, et
mõjud saaksid hinnatud konkreetsele projektlahendusele.
Projekteerimistingimuste eelnõus sätestatud p 5.12 on
mõeldud, et keskkonnamõjud peavad olema hinnatud enne
ehitusloa menetlust, mis hetkeks peab olema valmis ka
põhiprojekt.
2) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust
langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil
kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik rambi
raadiust vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud
lahendusest kaugemale (Raudalu asulast eemale). Lisaks
korrigeeritakse asulasiseselt sõiduradade arvu nii, et 2+2
sõiduradadega lahendus hakkaks liigutatava rambi
lähedusest. Projektlahenduse väljatöötamisel arvestatakse
ruumivajadusega nii, et hilisemalt oleks võimalik Tallinna
linnal arendada 2+2 sõidurajaga teed linnasisestel teedel.
Projektlahendusega projekteeritakse töömaapiiridesse jääv
osa ning perspektiivis on võimalik Tallinna linnal
lahendust edasi lahendada/projekteerida oma haldusalasse
jäävatel teedel.
3) Projektlahenduse koostamise käigus vaadatakse piirkiiruse
muutmise vajadus kõikidel teedel üle ning vajaduse
ilmnemisel nähakse ette piirkiiruse langetamine.
Piirkiirused kohalikel teedel ja tulevastel kohalikel teedel
vaadatakse üle koostöös kohalike omavalitsustega. 15
Tallinn–Rapla–Türi maanteel piirkiiruse langetamist ette ei
nähta. Projektlahendusega on arvestatud Harju
maakonnaplaneering 2030+ lahendusega, millega viiakse
15 Tallinn–Rapla–Türi maantee uuele asukohale Luige
asumist lääne poole. Rapla–Kurna ja Kurna–Rapla suunas
allesjääv maantee hakkab kandma kohaliku tee funktsiooni,
millel ei nähta suurt läbivat liiklust.
4) Projekti koostamise käigus on projekteerija ülesanne
koostada põhimõtteline ehitusaegne liikluskorralduse
skeem. Peale põhiprojekti valmimist on kohustatud
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
15
kvaliteedile. Sellel eesmärgil liiklussõlme projekteerimisel tuleb vaadelda ja võimaldada erandeid ja mööndusi
eeskätt sõidukiiruste osas. Tuleb arvestada, et sildade kõrgusel ca 9 m maapinnast liiklusest tulenev õhumüra
levik suurele alale on eriti soodne, sest levikul puuduvad takistused. Liiklusest tulenevate negatiivsete mõjurite
(müra, vibratsioon, mürgised heitgaasid) intensiivsus on pöördvõrdeline sõidukiirusega. Antud juhul tuleb lähtuda
põhimõttest, et liiklusest tulenevate negatiivsete mõjude minimiseerimisest saavutatavad hüved kaaluvad üles
sõidukiiruse tõstmisest saavutatud hüved. Tulenevalt eelöeldust taotleme kavandatava liiklusõlme jalajälje
piiridesse jäävatel mahasõitudel, pealesõitudel, kogumisteedel määrata lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50
km/h, peateedel 70 km/h. Tugimaanteel nr 15 lõigul Raudalu-Luige jätta suurimaks sõidukiiruseks 70 km/h.
Väiksem sõidukiirus võimaldab vähendada teede pöörderaadiusi ning vähendada/ratsionaliseerida tervenisti
liiklussõlme plaanilist asendit eesmärgiga eemaldada teed tihedalt asustatud asulatest. Vähendades ehitise
keskkonna jalajälge, täidame Ehitusseadustiku paragraf 9 nõudeid keskkonna säästlikkuse osas.
Sellega haakub veel üks asjaolu- nimelt pakutav liiklussõlme lahendus võimaldab liikuda Rapla- Kurna ning
Kurna – Rapla suunal kahte teed pidi, mis ei tundu ratsionaalne.
4. Kavandatavate suuremahuliste ehitustööde teostamine suhteliselt pikal ajaperioodil asulate vahetus läheduses ja
osaliselt asulate territooriumil tekitab paratamatult liikluses hulgaliselt probleeme. Antud olukorras takistuseta ja
ohutu liikluse korraldamine ja tagamine ehitustööde teostamise ajal on eriti aktuaalne teema. Siit tulenevalt
taotleme eelnõu lõik 5.8. täiendada punktiga 5.8.6 - Koos ehitusprojektiga koostada ehitusaegse liikluse
korralduse projekt.
5. Pikaajaline praktika Raudalu asulas näitab, et liiklust rahustamismeetmete puudumisel ainuüksi asula piiril
paikneva liiklusmärgiga „Asula“ ei ole võimalik tagada ettenähtud sõidukiiruse järgimist. Paraku liiklejad
alustavad kiiruse alandamist alles peale liiklusmärgi läbimist, saavutades lubatud piirkiiruse heal juhul asula
keskel. Seoses sellega taotleme täiendava liiklusmärgi „50“ paigaldamist ca 150 m enne Raudalu asula piiri
ning vahetult enne ja peale märki ka teekatendile liiklustrahustava märgistuse (hoiatus triibud) kandmist. Raudalu
asulast väljasõidul liiklusmärgid „Asula lõpp“ ja „70“ aga nihutada ca 100 m Luige suunas.
Raudalu asulas tipptundidel väljasõit kõrvalteelt peateele tiheda liikluse tõttu on üsna probleemne. Olukorra
lahendamiseks peaks kaaluma fooridega ristmiku rajamist (võimaliku lahenduse skeem on lisatud).
liiklussõlme ehitushanke võitja (ehitaja) koostama täpsema
ehitusaegse liikluskorralduse skeemi koos ajagraafikuga.
5) Piirkiiruse langetamise vajadus ja piirkiiruse 50 km/h
mõjuala linna siseneval suunal ja liiklusmärkide asukohad
täpsustatakse projekteerimise käigus seoses rambi
nihkumisega ja projektlahenduse muutustega vastavalt
projekteerimistingimustele. Liiklust rahustavate meetmete
vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus. Kui
projektala suurus projekteerimise jooksul oluliselt
väiksemaks ei muutu, nähakse vastavalt Tallinna
Transpordiameti arvamusele Riida tee otsa (Alexela
tanklast väljasõit) valgusfoor, millega rahustatakse liiklust
antud piirkonnas.
Otsus:
1) Arvamusega mitte arvestada. Keskkonnamõjude
eelhinnang teostatakse projektiga samal ajal.
2) Arvestada arvamusega osaliselt. Viia ramp nii kaugele kui
võimalik linna piirile lähemale. Lahendus projekteeritakse
töömaapiiride ulatuses.
3) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise
vajadus kõrvalteedel (sh mahasõidud ja kogujateed)
täpsustada projekteerimise käigus. 15 Tallinn–Rapla–Türi
uue maantee osas piirkiirust ei muudeta.
4) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerija on kohustatud
esialgse liikluskorraldusskeemi koostama.
5) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise
vajadus, liikluskorraldusvahendite asukohad ning
valgusfoori vajadus ja lahendus selgitatakse
projekteerimise käigus.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
16
12 Riida tn 15/2
78404:404:0350
Olen info kätte saanud ja teatan et sellisel kujul koostatud kava ei ole vastuvõetav.
Olen vastu sellele, et Tallinna linna piiridesse jääva Raudalu asumit hakkab läbima 2+2 maantee, kus
sõidukiirus ei püsi mitte 50 k/h. Juba täna kinnitavad
empiirilised mõõdistused, et õhumüra on juba viimase piiri peal , samuti õhureostus. Samuti kaob
võimalus nii meie territooriumilt kui tankal territooriumilt linna poole väljasõit.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
13 Riida tn 13
78404:404:0230
Käesolevaga kinnitan, et olen saanud kätte teie poolt saadetud dokumendi.
Tänan projekteerimitingimuste menetlusse kaasamise eest. Paraku ei ole esitatud projekteerimistingimused
vastuvõetavad. Manuses MTÜ Raudalu Kodu, mille liige ka mina olen, koostatud vastus koos skeemiga teile.
Toetan MTÜ Raudalu Kodu ettepanekuid.
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
14 Riida tn 17/4
78404:404:0440
Ühineme MTÜ Raudalu Kodu vastuskirjas esitatud märkuste ja ettepanekutega liiklusõlme kohta.
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
17
15 Riida tn 9
78404:404:0210
Ma ei ole nõus antud pakutud lahendusega:
sest minul ja kõigil Raudalu asumi kinnistute elanikel (Tallinna poolt tulles paremat kätt), linnaliini bussil ning
tankla külastajatel puudub selle skeemi alusel võimalus pöörata vasakule Tallinna suunas ning teisel pool teed
olevate kinnistutel puudub võimalus teha pööret vasakule oma kinnistutele.
Soovin, et vasakpööre võimalus oleks lahendatud fooridega praeguse väljasõidu juures.
Soovin, et planeeritav maantee laiuses, 2+2 algaks pärast Tallinna piiri ning kuni Luige asumini oleks lubatud
suurim sõidukiirus 70 km/h, et mürareostus Raudalu asumis oleks väiksem.
Toetan MTÜ Raudalu Kodu poolt ühiselt koostatud ettepanekuid.
Põhjendus:
1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et säilivad
vasakpöörde võimalused Tallinna linna poole tankla
juurest ning vasakpöörded Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49,
49A, ja 49B tarbeks. Täpne lahendus täpsustatakse
projekteerimise käigus.
2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul oluliselt
väiksemaks ei muutu, nähakse vastavalt Tallinna
Transpordiameti arvamusele Riida tee otsa (Alexela
tanklast väljasõit) valgusfoor, millega rahustatakse liiklust
antud piirkonnas ning võimaldatakse vasakpöörded
Tallinn–Rapla–Türi maanteele.
3) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust
langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil
kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik rambi
raadiust vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud
lahendusest kaugemale (Raudalu asulast eemale). Lisaks
korrigeeritakse asulasiseselt sõiduradade arvu nii, et 2+2
sõiduradadega lahendus hakkaks liigutatava rambi
lähedusest. Piirkiirust kuni Luige asumini ei kavandata
langetada.
4) Vt p 2.2.11 MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused
ja otsused .
Otsus:
1) Arvestada arvamusega. Säilitada vasakpöörded.
2) Arvestada arvamusega osaliselt. Valgusfoori lahendus ja
vajadus selgitatakse välja projekteerimise käigus.
3) Arvestada arvamusega osaliselt. 2+2 maantee lahendus viia
Raudalu külast kaugemale koos rambiga. Projektkiirust
Tallinn–Rapla–Türi maanteel ei muudeta.
4) Võtta arvamus teadmiseks.
16 Riida tn 1
78404:404:0170
Vastavalt Teie kirjale 28.04.2021 nr 8-1/21-239/10383-1 esitan arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta.
Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks .
17 Riida tn 11
78404:404:0220
Tänan projekteerimitingimuste menetlusse kaasamise eest. Paraku ei ole
esitatud projekteerimistingimused vastuvõetavad. Manuses MTÜ Raudalu Kodu,
mille liige ka mina olen, koostatud vastus koos skeemiga teile. Toetan MTÜ
Raudalu Kodu ettepanekuid.
Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus.
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
18
18 Riida tn 17/2
78404:404:0420
Meile esitatud lahendus ei ole vastuvõetav ja toetame MTÜ ettepanekut.
Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
19 Viljandi mnt 49b
78404:404:0820
Minu ettepanekud Kangru liiklussõlmega seoses:
1. Tagada OHUTU maha- ja pealesõit peateelt ja -teele kinnistutele Viljandi mnt 47, 47a, 47b, 49,
49a, 49b. Hetkel on see mõlemat pidi ohtlik. Linna poolt tulles pole võimalik vasakpöörde sooritamiseks reastuda
pöördetaskusse. Tagant tulijaile on eessõitja pöörde sooritamine alati justkui üllatus ja väga napilt keeratakse
bussipeatuse taskusse, et mööduda (sel juhul paremalt). On olnud ka otsasõit sel kohal sarnases situatsioonis.
Kõrvalteelt tulles piirab sõidukijuhi vaatevälja täielikult Viljandi mnt 47 kinnistu tara. Tekib väga ohtlik
situatsioon autole ja kergliiklusteel liiklejaile. Sõiduridu lisades muutub see koht kindlasti pudelikaelaks ja
kõrvalteelt tulijaile muutub peateele saamine veelgi problemaatilisemaks.
2. Viia linna sissesõidul piirkiiruse silt linna piirile (suur sinine Tallinna silt). See rahustaks liiklust,
vähendaks müra ja annaks tipptunnil mingigi võimaluse kõrvalteelt ohutult peateele pöörata.
3. Näha ette MÜRATÕKE kinnitu Viljandi mnt 49 juurde.
4. Palun MITTE MAHA RAIUDA metsa, mis hetkel veidigi Viljandi mnt 47, 47a, 47b, 49, 49a, 49b
suhtes müra summutab.
Lisan näitliku joonise manusena.
Põhjendus:
1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et ka edaspidi
oleks võimalik vasakpööret sissesõiduteele sooritada.
Vajaduse ilmnemisel nähakse ette eraldi
vasakpöörderada. Täpne lahendus selgitatakse
projekteerimise käigus. Kergliiklustee ja sissesõidutee
ristumisel saab näha ette liiklusohutust suurendavaid
meetmeid teekattemarkeeringu, peeglite vms näol.
2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu,
nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele
Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor,
millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas.
3) Projekti koostamisel teostatakse mürauuring, mille
käigus selgitatakse müraleevendusmeetmed.
Transpordiameti kohustused müra leevendamisel
seonduvad riigimaanteedega. Antud kinnistu Viljandi
maantee 49 piirneb Tallinna linna haldusala paikneva
linna tänavaga.
4) Raadamise mahud selguvad peale projektlahenduse
väljatöötamist. Projektlahendusega proovitakse
kõrghaljastust ja metsa säilitada maksimaalses mahus
ning üleliigset raadamist ette ei nähta.
Otsus:
1) Arvamusega arvestada osaliselt. Säilitada linna poolt
vasakpöörde võimalus kinnistute Viljandi mnt 47, 47A,
47B, 49, 49A, ja 49B tarbeks. Täpne lahendus
täpsustada projekteerimise käigus. Näha ette
liiklusohutust suurendavad meetmed sissesõidutee ja
kergliiklustee ristumisel.
2) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise
asukoht täpsustada projekteerimise käigus.
3) Arvamusega mitte arvestada. Müraleevendusmeetmed
täpsustatakse vastavalt mürauuringute tulemustele ja
Tallinna linna seisukohtadele.
4) Arvamusega arvestada osaliselt. Raadamise mahud
näha ette ainult projekti jaoks vajalikus mahus
säilitamaks võimalikult suures mahus metsaala.
20 Pinu tn 7
78404:404:0250
Ettepanekud Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti
projekteerimistingimuste menetlusse.
1.Projekteerimistingimuste eelnõus on sätestatud, et keskkonnamõjude eelhindamine toimub vahetult enne
ehitusloa andmist. See tähendab, et liiklussõlm projekteeritakse ilma keskkonnamõjude hinnanguta, mis on
vastuolus „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadusega“ ning ehitusseadustikuga.
Põhjendus:
1) Vt p 2.2.11 põhjendus 1.
2) Vt p 2.2.11 põhjendus 2.
3) Vt p 2.2.11 põhjendus 3.
4) Projekti koostamise käigus on projekteerija ülesanne
koostada põhimõtteline ehitusaegne liikluskorralduse
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
19
Tulenevalt eelöeldust palume sätestada projekteerimistingimustesse keskkonnamõjude hindamise kohustus enne
projekteerimist.
2.Pakutud lahendusega kavandatakse uue tee algus keset Raudalu asulat, tekitades liikluses „pudelikaela“. Sellega
kaasneb hulgaliselt negatiivseid mõjusid Raudalu asumis . Uus teelõik kavandatakse 4- realisena, jaotusribaga
keskel. Antud lahendus ei võimalda kinnistutelt väljapääse järgnevalt: Tallinna poolt vaadates paremal asuvatel
kinnistutel (30 kinnistut ja tankla) puudub võimalus pöörata vasakule Tallinna suunas, ning vastaspoolsetel
kinnistutel Tallinnast tulles puudub võimalus teha vasakut pööret pääsemaks oma kinnistule ning kinnistult
väljudes pöörata Luige suunas. Samal põhjusel puuduks ka linna liinibussil võimalus teha tagasipööret Tallinna
suunas. Perspektiivne tee laiendus 2+2 teeb väljapääsud kõrvalteedelt veelgi problemaatilisemaks ja ohtlikumaks.
Tulenevalt eelöeldust palume tee alguse nihutamist 200 m Luige poole ning Raudalu asumi liikluskorralduse
lahendamist hilisemalt tervikuna koos Tallinna haldusalasse jääva lõiguga.
3.Kavandatava liiklussõlme lahendamisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjurite (müra,
vibratsioon, mürgised heitgaasid) sõltuvusega lubatavast sõidukiirusest. Väiksem sõidukiirus võimaldab
vähendada teede pöörderaadiusi ning ratsionaliseerida tervikuna liiklussõlme plaanilist asendit ja suurust
eesmärgiga eemaldada teed tihedalt asustatud asulatest.
Tulenevalt eelöeldust palume kavandatava liiklusõlme piiridesse jäävatel maha- ja peale sõitudel määrata
lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h.
4. Kavandatavate suuremahuliste ehitustööde teostamine suhteliselt pikal ajaperioodil asulate vahetus läheduses ja
osaliselt asulate territooriumil tekitab paratamatult liikluses hulgaliselt probleeme. Antud olukorras takistuseta ja
ohutu liikluse korraldamine ja tagamine ehitustööde teostamise ajal saab olema aktuaalne teema.
Tulenevalt eelöeldust palume eelnõud täiendada punktiga, milline sätestaks kohustuse koos ehitusprojektiga
koostada ehitusaegse liikluse korralduse projekt, millist tutvustatakse ka kohalikule elanikkonnale enne
ehitustööde algust.
skeem. Peale põhiprojekti valmimist on kohustatud
liiklussõlme ehitushanke võitja (ehitaja) koostama täpsema
ehitusaegse liikluskorralduse skeemi koos ajagraafikuga.
Vajaduse ilmnemisel on kohustatud ehituse töövõtja ajutisi
ehitusaegseid liikluskorralduse skeeme kohalikele
elanikele tutvustama.
Otsus:
1) Arvamusega mitte arvestada. Keskkonnamõjude
eelhinnang teostatakse projektiga samal ajal.
2) Vt p 2.2.11 otsus 2.
3) Vt p 2.2.11 otsus 3.
4) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerija koostab
põhimõttelise ehitusaegse liikluskorralduse skeemi.
Täpsem ehituaegne liikluskorraldusskeem tuleb koostada
ehitushanke võitjal.
21 Riida tn 15/1
78404:404:0340
Tänan teid, et kaasasite Railbalticut ületava Kangru liiklussõlme prjekteerimistingimuste arutellu.
Olles tutvunud kaasnevate dokumentidega, Lisa 1: „Projekteerimistingimused (EELNÕU)“ ja Lisa 2:
„Projekteeritava teelõigu asendiplaan“, tekkis küsimusi ja ettepanekuid, mis on teile saadetud ka MTÜ Raudalu
Kodu ühisavaldusena:
Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
22 Pinu tn 11
78404:404:0270
Vastuväited Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme kavandatavale lahendusele
Olete edastanud Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste eelnõu koos asendiplaaniga.
Käesolevaga teavitan, et nõustun kõigi MTÜ Raudalu Kodu poolt 11.05.2021.a edastatud vastuväidetega
projektile ega pea vajalikuks neid vastuväiteid korrata.
Samuti taotlen enda isiklikku kaasamist projekteerimistingimuste edasisse menetlusse ning palun edaspidi esitada
kõik materjalid ka otse e-posti aadressile [email protected]
Ühtlasi märgin täiendavalt, et kavandatud lahenduse väljatöötamisel ei ole arvesse võetud Raudalu elamurajoonis
elavate isikute huvisid ja õigusi ning kavandatud lahenduse realiseerimine välistaks edaspidi mõlemasuunalised
välja- ja sissepääsud elamurajoonidesse ning samuti halvendab juurdepääsu ühistranspordile ning
ühistranspordipeatustele. Lisaks suureneks oluliselt kavandatud lahendusega teest tekkivad negatiivsed mõjud
elurajoonile, sh liiklusmüra.
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
20
Palun muuta projektlahendust vastavalt MTÜ Raudalu Kodu poolt 11.05.2021.a tehtud ettepanekutele.
23 Pinu tn 5
78404:404:0240
Tänan Teid kaasamast Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetlusse.
Olles tutvunud kaasnevate dokumentidega, Lisa 1: „Projekteerimistingimused
(EELNÕU)“ ja Lisa 2: „Projekteeritava teelõigu asendiplaan“, tekkis küsimusi ja
ettepanekuid:
1) Meile esitatud lahendus ei ole vastuvõetav, toetame MTÜ Raudalu Kodu
ettepanekuid.
Oleme leppinud, et raudtee siia tuleb ja valmis ehitusega seotud ebamugavused
ära taluma.
Kuid autoteede ja kergteede lahendused on küll väga suurelt ette võetud.
Kangru ristmikuni on 1,5 km ja tahetakse kogu mets alates Raudalust teid täis
ehitada.
2) Kogu uute teede lahendus peaks algama vähemalt Tallinna linna piiril
3) Kindlasti peaks alles jääma vasakpöörde võimalus linna poole nagu see on
praegu (iga päev väljub meie Raudalu Kodu väravast mitmeid kordi linna
poole vähemalt 60 autot ja tagasi sama palju), hea oleks valgusfooriga
lahendus.
4) Tagada ohutult üle tee saamine ka jalgsi.
5) Kiirused on juba praegu väga suured (paljud ignoreerivad asulas lubatud
kiirust 50km/h ja 2+2 rada kaugemale kui linna piir teeks asja üsna hulluks.
6) Liiklust tuleks siin vägagi rahustada, võib olla näiteks mingi ringiga nagu on
Luigel
Allpool lisan MTÜ Raudalu Kodu ettepaneku.
Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus
Põhjendus:
1) MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused
on toodud punktis 2.2.11.
2) Projektlahendust korrigeeritakse rambi eemale viimisega
ning nihutatakse võimalikult palju linnapiirile lähemale.
3) ja 4) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et vasakpöörde
võimalus linna poole säilitatakse. Lisaks vt põhjendusi p
2.2.11.5.
5) vt p 2.2.11.2 põhjendust.
6) Projekteerimise käigus selgitatakse välja liikluse
rahustamise vajadus ja meetmed.
Otsus:
1) Vt p 2.2.11 otsuseid.
2) Arvamusega arvestada osaliselt. Projektlahendust nihutada
võimalikult palju linnapiirile lähemale.
3) ja 4) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse
langetamise vajadus, liikluskorraldusvahendite asukohad ning
valgusfoori vajadus ja lahendus selgitatakse projekteerimise
käigus.
5) Vt p 2.2.11.2 otsust.
6) Arvamusega arvestada osaliselt. Projekteerimise käigus
täpsustada täpsustatakse liikluse rahustamise vajadus ja meetmed.
24 Kasteheina tn 38
30401:001:2009
Kasteheina tn 40
30401:001:2010
Põhiline müraallikas on motoriseeritud liiklusvahendi kiirendamine.
Autode müra suureneb kiirendamise ajal oluliselt.
Planeeritud Kõrvalmaanteel nr 11115 muutub kiirendamise koht. Hetkel on kiiruse muutumine 50 ja 70 kmh
vahel Viljandi maantee pool, punkt nr. 1 lisatud asendiplaanil. Kangru liiklussõlme asendiplaanil on planeeritud
kiirendamise koht tunduvalt kinnistutele Kasteheina 38 ja
40 lähemal, punkt nr. 2. Seega palume teostada müra mõõtmine lisaks Kasteina 38 rajatud eluhoone, maja
teepoolse seina juures ka hetkel kiirendamise koha juures sama kaugel kui jääb asuma Kasteheina 38 eluhoone .
Asendiplaanil märgitud punktis nr. 1, on kiiruse muutus 20 km/h
(50 lt 70-le kmh). Uues kiirendamise kohas(punkt nr. 2) on kiirendamine ka intensiivsem, sest ringteelt tulles on
kiirus pigem madalam.
Seega tuleb teostada vastavalt Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületava Kangru
liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1
5.7.4 puntile müramõõtmised vastavatest kohtadest ning arvestada, varuteguritega, et müratase on kõrgem kui
hetkel.
Kindlasti tuleb arvestada müratasemete määramisel erinevate arenduste tõttu suurenevast liikluskoormusest
kõrvalmaanteel nr 11115.
Põhjendus:
Projekti koostamisel teostatakse mürauuring, mille käigus
selgitatakse müraleevendusmeetmete vajadus ja lahendus.
Mürauuringu teostamisel lähtutakse liiklusuuringust tuleneva
liiklussagedusega, mis prognoositakse 20 aastase perspektiiviga
alates liiklussõlme eeldatavast valmimisest. Liiklusuuringud
arvestavad omakorda arendustest tulenevat liikluskoormust.
Mürauuring peab käsitlema ehituse järgset ja prognoositavat
olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele, mis toob
maantee liikluse puhul esile põhjamaade mõõtemeetodile NT
ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise hindamiseks.
Lisaks vt p 2.1.1 põhjendus 1 ettepanek 1.
Otsus:
Arvestada arvamusega.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
21
25 Riida tn 17/5
78404:404:0450
Tänan teid kirja eest ja teatan, et teie poolt meile esitatud lahendus ei ole meile vastuvõetav ja me toetame MTÜ
Raudalu Kodu poolt teile 11.05.2021 saadetud ettepanekut.
Põhjendus:
MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on
toodud punktid 2.2.11.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
26 Riida tn 15/5
78404:404:0380
Kinnitan dokumendi kättesaamist. Antud lahendust ei poolda. Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks.
27 Kasteheina tn 34
30401:001:1396
Saadan omapoolsed ettepanekud Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusele.
Ettepanekud, millest punkt nr.2 paluks väga tõsiselt kaaluda ja piirkiirust kuni Kasteheina 30
krundi piirini hoida kuni 50km/h, leiate kirja lisas olevast dokumendist.
Loodan, et arvestades kogu tekkivat ebamugavaust, siis vähemalt piirkiiruse piiramine 50km/h
kuni asula kruntide lõpuni viiakse projekti sisse.
1) Sooviks teada projekteerimistingimustes nõutud mürauuringute tulemusi ja vastavalt sellele siis otsust
müraseina vajalikkuseks Kasteheina 34 krundi Kurna-Tuhala kõrvalmaantee äärde (kuni Kasteheina 30
krundi piirini). Müramõõtmisele järgnevates aruteludes paluks kriitiliselt suhtuda ka teadmisse, et
liikluskoormus antud lõigul on pigem kasvav arvestades lähedale tehtavaid ja planeeritavaid arendusi (nt
IKEA):
Põhjendus:
1) Vt p 2.2.24 põhjendust.
2) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et Kurna–Tuhala teele
projekteeritud ringteest ida poole jääval alal säilitatakse
piirkiirus 70 km/h. Projektlahendusega on ette nähtud uus
ringristmik Põdra tee ja kõrvalmaantee 11115 Kurna–
Tuhala ristmikule. Ringristmiku lahendusega on
sõidukijuhid kohustatud piirkiirust langetama antud alas.
Liiklust rahustavate meetmete ja piirkiiruse langetamise
vajadus ning ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus.
Otsus:
1) Võtta arvamus teadmiseks.
2) Arvamusega arvestada osaliselt. Piirkiiruse langetamise
vajadus täpsustada projekteerimise käigus ning vajaduse
ilmnemisel langetada piirkiirust kuni Kasteheina 30
kinnistuni.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
22
2) Põhiline soov/nõue on see, et kuni Kangru aleviku lõpuni (kuni Kasteheina 30 krundi piirini) kehtiks
50km/h piirkiirus. See vähendaks märgatavalt tekkivat liiklusmüra ning vähendaks liiklusohutust. Antud
lõigul tekib pidev autode kiirendmine/aeglustamine, mis oleks võimalik asulast/majadest kaugemale viia.
Kurna-Tuhala selle maanteeosa liikluskoormus ka pidevalt kasvab tingituna lähedastest arendustest (nt.
IKEA).
Sellega seoses kaks varianti, millest mõlemad oleks sobilikud ja täidaksid oma eesmärki:
a) Asula märgi tõstmine Kasteheina 30 krundi piiri juurde ja alates sellest piirkiirus kuni 70 km/h
b) Lisada piirkiiruse liiklusmärgid nii, et viadukti üleatades ja suunaga Kiili poole sõites oleks vahetult
peale ringteed 50 km/h liiklusmärk, Kasteheina 30 krundi piiri juures suunaga Kiili poole 70 km/h
liiklusmärk ning suunaga Kangru poole 50 km/h.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
23
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kasteheina tn 32 30401:001:1466
Kullerkupu põik 7 30401:001:1310
Viljandi mnt 95 30401:001:2106
Viljandi mnt 45a 78404:404:1170
Rukkilille tn 14 30401:001:0646
Tammemasti tee 2 30401:001:2107
Viljandi mnt 108 71801:001:0047
Kullerkupu põik 1 30401:001:0106
Kullerkupu põik 7 30401:001:1310
Riida tn 1 78404:404:0170
Kullerkupu põik 7 30401:001:1310
Kasteheina tn 36 30401:001:1395
Rukkilille tn 16 30401:001:0647
Rukkilille tn 16 30401:001:0647
Viljandi mnt 100 71801:001:0991
Tohvrimetsa 65301:001:1293
Rukkilille tn 16 30401:001:0647
Kullerkupu põik 7 30401:001:1310
Tõnuni 65301:001:2413
Rukkilille tn 16 30401:001:0647
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus Kasteheina tn 42 30401:001:0862
Kullerkupu põik 7 30401:001:1310
Kullerkupu põik 11 30401:001:2150
Kullerkupu põik 9 30401:001:1320
Rukkilille tn 14 30401:001:0646
Viljandi mnt 49 78404:404:0680
Sepasalu 65301:001:0963
Kullerkupu põik 3 30401:001:0094
Kullerkupu põik 5 30401:001:0070
Sepasalu 65301:001:0963
Rukkilille tn 14 30401:001:0646
Viljandi mnt 36a 78404:404:0050
Kullerkupu põik 7 30401:001:1310
Kullerkupu põik 7 30401:001:1310
Kergliiklustee T15 30401:001:0859
Kergliiklustee T15 30401:001:0859
Viljandi mnt 100a 71801:001:0992
Viljandi mnt 45 78404:404:1220
Tammemasti tee 2 30401:001:2107
Viljandi mnt 104 71801:001:0045
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus Kasteheina tn 44 30401:001:0861
Viljandi mnt 110 71801:001:0048
Viljandi mnt 47 78404:404:0720
Rukkilille tn 14 30401:001:0646
Pinu tn 9 78404:404:0260
Riida tn 7 78404:404:0200
Riida tn 5 78404:404:0190
Riida tn 3 78404:404:0180
Riida tn 3 78404:404:0180
Pinu tn 6 78404:404:0320
Pinu tn 4 78404:404:0330
Pinu tn 4 78404:404:0330
Pinu tn 3 78404:404:0040
Pinu tn 3 78404:404:0040
Riida tn 15/7 78404:404:0400
Riida tn 15/7 78404:404:0400
Riida tn 15/6 78404:404:0390
Riida tn 15/5 78404:404:0380
Riida tn 15/4 78404:404:0370
Riida tn 15/3 78404:404:0360
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus Riida tn 17/3 78404:404:0430
Riida tn 17/3 78404:404:0430
Riida tn 17/3 78404:404:0430
Viljandi mnt 47b 78404:404:0005
Viljandi mnt 47b 78404:404:0005
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
KORRALDUS
22.06.2021 nr 1.1-3/21/258
Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut
ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-
6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru
liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega
ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olevad riigiteed 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65
ja 11115 Kurna–Tuhala km 0-0,8 paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus
78404:404:0009; 30402:001:0011 ja 30401:001:0472) Harju maakonnas Tallinna linnas; Kiili ja
Saku vallas Nõmme linnaosas, Kangru ja Luige alevikus .
Projekteerimistingimused on kooskõlas Tallinna linna, Saku valla ja Kiili valla üldplaneeringuga
ning Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" raudtee
koridoriga.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ehitus. Projekt sisaldab olemasolevate riigiteede ehitust uude asukohta, tee katendi ning
muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused,
kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uute
sildade ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust, ning tehniliselt vajaliku teemaa
määramist.
2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
2
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega
EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Jrk nr Katastritunnus Kinnisasja nimi
1 78401:101:3417 Viljandi mnt 34
2 78401:101:3422 Viljandi mnt 51
3 71801:001:2151 Viimsi metskond 10
4 30401:001:1976 Viimsi metskond 52
5 71801:001:2152 Viimsi metskond 314
6 30401:001:1977 Kergliiklustee T11
7 30401:001:0649 Kergliiklustee T10
8 30501:001:0108 Viljandi mnt 98
9 71801:001:0182 Männiku liivakarjäär
10 71801:001:0983 Männiku polügoon Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on
muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja
isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või
kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade
omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud
või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3
ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84
3
„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab
Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused Rail Balticut ületavate riigiteede nr 15 Tallinn–Rapla–Türi
km 4,2-6,65 ja nr 11115 Kurna–Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste
menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele.
3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
taristu arendamise osakonna projekteerimise talitus
1 1. jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.
Saatja: Tallinna Vesi <[email protected]>
Saadetud: 09.07.2021 11:49
Adressaat: <[email protected]>
Teema: Reg PR/2134288-1, 09.07.21, Projekteerimistingimuste andmine RB ületavate riigiteede
Tallinn–Rapla–Türi, Kurna−Tuhala Kangru liiklussõlm
Manused: image001.png; 1.1-321258 22.06.2021 Korraldus.asice
Austatud koostööpartner Täname Teid pöördumise eest. AS Tallinna Vesi teatab, et oleme registreerinud Teie saadetud kirja. Seoses täpsustamist vajavate asjaoludega loodame lõpliku vastuse anda hiljemalt 13.07.2021. Vabandame viivituse pärast. Lugupidamisega Kirjakeskus AS Tallinna Vesi Tel: +372 626 2200 [email protected] http://www.tallinnavesi.ee Iseteenindus: klient.tvesi.ee
From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, June 22, 2021 10:48 AM To: Aktsiaselts Vaiko <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Elisa Eesti AS <[email protected]>; EsmarGaas <[email protected]>; Esmar Vesi OÜ <[email protected]>; Kangru küla selts <[email protected]>; Kolm Ruutu OÜ <[email protected]>; Mittetulundusühing Raudalu Kodu <[email protected]>; OÜ Alexela Tanklad <[email protected]>; Tallinna Vesi <[email protected]>; Telia Eesti AS <[email protected]> Subject: Reg PR/2134288, 25.06.21, Projekteerimistingimuste andmine RB ületavate riigiteede Tallinn– Rapla–Türi, Kurna−Tuhala Kangru liiklussõlm
Tere!
Teile on saadetud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–
Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja
rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
Registreerimise kuupäev: 22.06.2021
Registreerimise number: 1.1-3/21/258.
Dokument on manuses.
Transpordiamet
Valge 4
11413 Tallinn
kliendiinfo 620 1200, [email protected]
www.transpordiamet.ee
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Leping | 01.10.2025 | 1 | 3.2-1/25/1479-1 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Kiri | 23.09.2025 | 6 | 8-6/25/25075-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tallinna Teede Aktsiaselts |
| Leping | 24.06.2025 | 1 | 3.2-3/25/2222-17 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 17.04.2025 | 1 | 3.2-1/25/579-1 🔒 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Kiri | 12.03.2025 | 1 | 8-1/23-144/4038-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | BRP Insenerid OÜ, Raido Lember |
| Kiri | 03.03.2025 | 1 | 8-1/23-144/3484-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | BRP Insenerid OÜ |
| Notari leping 2643 | 27.12.2024 | 3 | 3.2-2/24/2040-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Leping | 19.12.2024 | 1 | 3.2-1/24/617-2 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Nõusolek 03.12.2015 sõlmitud kokkuleppe p 1.1.1 alapunkt 1 kehtetuks tunnistamiseks ning riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega | 13.12.2024 | 3 | 1.1-3/24/913 | Korraldus | transpordiamet | |
| Notari leping 2363 | 26.11.2024 | 3 | 3.2-2/24/1912-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnisasjade koormamine isikliku kasutusõigusega | 12.11.2024 | 2 | 1.1-3/24/836 | Korraldus | transpordiamet | |
| Kiri | 08.11.2024 | 3 | 8-1/23-151/19227-1 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Tallinna Teede Aktsiaselts, Kirjanurk OÜ |
| Kiri | 14.10.2024 | 2 | 1.1-6/24/17736-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Notari leping 2033 | 09.10.2024 | 2 | 3.2-2/24/1722-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Notari leping 2033 | 09.10.2024 | 2 | 3.2-2/24/1722-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnisasjade koormamine isikliku kasutusõigusega | 02.10.2024 | 5 | 1.1-3/24/735 | Korraldus | transpordiamet | |
| EASA taotlus side maakaabelliini paigaldus 11342 Saku-Tõdva | 17.09.2024 | 2 | 7.1-5/24/15980-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus |
| Leping | 16.08.2024 | 3 | 3.2-1/24/1441-1 🔒 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Leping | 01.07.2024 | 4 | 3.2-3/24/1995-13 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 04.06.2024 | 3 | 3.2-4/24/1072-1 | Üldleping | transpordiamet | |
| Leping | 04.06.2024 | 3 | 3.2-4/24/1071-1 | Üldleping | transpordiamet | |
| Leping | 04.06.2024 | 3 | 3.2-4/24/1071-1 | Üldleping | transpordiamet | |
| Leping | 25.03.2024 | 5 | 3.2-1/24/617-1 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Leping | 22.02.2024 | 37 | 3.2-3/24/2159-6 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 21.02.2024 | 38 | 3.2-3/24/2222-4 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 20.02.2024 | 39 | 3.2-4/24/396-1 | Üldleping | transpordiamet | |
| Taastekava investeeringust "Rail Balticu viaduktide ehitamine" | 16.01.2024 | 74 | 8-1/21-024/691-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Kiri | 05.12.2023 | 116 | 8-6/23/25075-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tallinna Teede Aktsiaselts |
| Garantiikiri on ennetähtaegselt lõpetatud | 30.11.2023 | 121 | 1.3-5/23/24760-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | OP Corporate Bank plc Eesti filiaal |
| Kiri | 29.11.2023 | 122 | 1.3-5/23/24760-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | |
| Kiri | 29.11.2023 | 122 | 1.3-5/23/24756-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | |
| Kiri | 29.11.2023 | 122 | 1.3-5/23/24763-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | |
| Kiri | 29.11.2023 | 122 | 1.3-5/23/24751-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | |
| Leping | 13.11.2023 | 138 | 3.2-3/23/2222-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 30.10.2023 | 152 | 3.2-3/23/2159-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 17.10.2023 | 165 | 3.2-3/23/1996-3 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 11.10.2023 | 171 | 3.2-3/23/1995-3 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Kiri | 29.09.2023 | 183 | 1.1-5/23/20733-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | osaühing Rail Baltic Estonia |
| Kiri | 29.09.2023 | 183 | 1.1-5/23/20731-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | osaühing Rail Baltic Estonia |
| Leping | 28.09.2023 | 184 | 3.2-3/23/1995-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 28.09.2023 | 184 | 3.2-3/23/1996-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Taastekava investeeringust "Rail Balticu viaduktide ehitamine" | 28.09.2023 | 184 | 1.3-5/23/20619-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Kiri | 28.09.2023 | 184 | 8-1/21-024/20625-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Kiri | 07.12.2022 | 479 | 1.1-5/22/27705-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | osaühing Rail Baltic Estonia |
| Kiri | 28.10.2022 | 519 | 8-1/22-010/24469-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | osaühing Rail Baltic Estonia |
| Lepingu muudatus | 09.09.2022 | 568 | 3.2-3/21/3279-10 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Lepingu muudatus | 06.09.2022 | 571 | 3.2-3/21/3279-9 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Käskkiri | 27.06.2022 | 642 | 1.1-1/22/86 | Käskkiri | transpordiamet | |
| Leping | 09.05.2022 | 691 | 3.2-1/22/1078-1 🔒 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Leping | 03.01.2022 | 817 | 3.2-3/22/7-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 17.12.2021 | 834 | 3.2-3/21/3279-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 01.12.2021 | 850 | 3.2-1/21/1504-3 🔒 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Käskkiri | 22.10.2021 | 890 | 1.1-1/21/613 | Käskkiri | transpordiamet | |
| Kiri | 04.07.2021 | 1000 | 1.1-6/21/16454-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Osaühing Rail Baltic Estonia |
| Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks | 22.06.2021 | 1563 | 1.1-3/21/258 | Korraldus | transpordiamet | |
| Leping | 07.05.2021 | 1058 | 3.2-1/21/1504-2 🔒 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Leping | 06.05.2021 | 1059 | 3.2-1/21/1504-1 🔒 | Koostööleping | transpordiamet | |
| Kiri | 07.04.2021 | 1088 | 1.1-6/21/8528-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Osaühing Rail Baltic Estonia |
| Kiri | 05.01.2021 | 1180 | 1.1-6/21/180-1 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | osaühing Rail Baltic Estonia |