Detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2025

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

ALGATATUD: 16. detsember 2024. a Kohila Vallavalitsuse korraldusega nr 2-2/298

VASTU VÕETUD: ………………………………………………………………………

KEHTESTATUD: ..................................................................................................

TÖÖ NUMBER: 1504/24 HUVITATUD ISIK: AS TKM Kinnisvara, Gonsiori 2, Tallinn PLANEERINGU KOOSTAMISE Kohila Vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila KORRALDAJA: PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht ja arhitekt-planeerija Janne Tekku (Ruumilise

keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176296)

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-mail: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

2025

SELETUSKIRI JA JOONISED: Janne Tekku ja Ülar Jõesaar

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

4

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISUKORD .................................................................................................................................... 4

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ................................ 7 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED .......................................................................................... 7 1.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE ...................................................................................................... 7 1.3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED ............................................ 8

2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS ................................................................... 9 2.1 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................................................................................ 9 2.2 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE...................................................................................... 9 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ............................................................................. 10

2.3.1 Hoonete ja piirete üldised arhitektuurinõuded ................................................................................... 11 2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE .......................................................................................................... 11

2.4.1 Parkimise põhimõtted ......................................................................................................................... 13 2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv ............................................................................................................ 13

2.5 HALJASTUS JA HEAKORD .......................................................................................................................... 13 2.6 JÄÄTMEKÄITLUS ....................................................................................................................................... 14 2.7 TULEOHUTUSNÕUDED .............................................................................................................................. 14 2.8 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 15

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................... 16 3.1 MÜRA NORMTASEMED .............................................................................................................................. 17 3.2 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ...................................................... 17

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ..................................................................................... 19 4.1 VEEVARUSTUS .......................................................................................................................................... 19 4.2 REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................ 19 4.3 SADEMEVEE LAHENDUS............................................................................................................................ 20 4.4 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ........................................................................................................................ 21 4.5 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................... 22 4.6 TÄNAVAVALGUSTUS ................................................................................................................................ 22 4.7 SIDEVARUSTUS ......................................................................................................................................... 22 4.8 GAASIVARUSTUS ...................................................................................................................................... 23 4.9 KÜTTEVARUSTUS ..................................................................................................................................... 23 4.10 ELEKTRIAUTODE LAADIMISTARISTU ......................................................................................................... 24

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ................................................... 25

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ..................................................... 26

JOONISED

JOONIS 1. ASENDISKEEM JOONIS 2. KONTAKTVÖÖNDI PLAAN JOONIS 3. TUGIPLAAN M 1:500 JOONIS 4. PÕHIJOONIS M 1:500 JOONIS 5. TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 JOONIS 6. LIIKLULAHENDUSE JOONIS M 1:500 JOONIS 7. KRUNTIDE MOODUSTAMISE JOONIS

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

5

LISAD

LISA 1. DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG (ELLE OÜ) LISA 2. TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED LISA 3. SINIKAELA DP LIIKLUSE HINNANG

KOOSKÕLASTUSED

MENETLUSDOKUMENDID

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

6

EESSÕNA

Käesoleva Sinikaela ja lähiala maaüksuste detailplaneeringu koostamise aluseks on Kohila Vallavalitsuse 16.12.2024 aasta algatamise korraldus nr 2-2/298 ning korralduse lisad (vt MENETLUSDOKUMENDID).

Sinikaela maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt, et luua võimalused kauplushoonete ja selle teenindamiseks vajalike hoonete (abihooned) ja rajatiste (parkla, reklaamtulp) ehitamiseks. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,7 ha.

Kehtestatud detailplaneering on edaspidi planeeritava maaüksuse hoonestamisel ehitusprojekti koostamise aluseks.

Planeeringu koostamise aluseks olevad dokumendid:

 Kehtivad seadused: Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Maakatastriseadus.  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.  Planeeringute vormistamise juhend (alates 1. novembrist 2022. a kehtestatud

planeeringutele).  Geodeetiline aluskaart, koostaja Inseneribüroo Geoalus OÜ, töö nr 24-G304, august

2024. a.  Rapla maakonnaplaneering „Rail Balitc raudtee trassi koridori asukoha

määramine“.  Kohila valla üldplaneering (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega

nr 40).  Tööprojekt „RB Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapp“, projekteerija

Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017.  Kohila Sinikaela tn 2, Sinikaela tn 1 ja Sõtka tänav asuvate kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (OÜ ELLE), töö nr 24PA58 (vt Lisa 1).

 Terviseameti seisukoht (29.10.2024 reg kirjaga nr 7-1/89) (vt MENETLUSDOKUMENDID).

 Keskkonnaameti seisukoht (11.11.2024 reg kirjaga nr 7-1/101) (vt MENETLUSDOKUMENDID).

 Transpordiameti seisukoht (09.12.2024 reg kirjaga nr 7-1/113) (vt MENETLUSDOKUMENDID).

 Sinikaela DP liikluse hinnang, koostaja ViaVelo Inseneribüroo OÜ, töö nr 6224 (vt Lisa 3).

Planeeringu koostamise korraldaja on Kohila Vallavalitsus.

Planeeringu koostas OÜ Entec Eesti arhitekt-planeerija Janne Tekku (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7), vee- ja kanalisatsiooni insener Ülar Jõesaar (Väga Viis OÜ, veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8) ja teedeinsener Roland Mäe (ViaVelo Inseneribüroo OÜ, volitatud teedeinsener, tase 8).

Töösse olid kaasatud vallavalitsuse spetsialistid ja AS TKM Kinnisvara esindaja Ülar Hallikivi.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

7

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed

Planeeritav ala asub Kohila vallas Kohila alevis Urge tee ja Härjaoja tee ristmikust edelas. Planeeringuala koosneb osaliselt Sinikaela tn 1 (katastritunnusega 31701:001:2295), Sinikaela tn 2 (katastritunnusega 31701:001:2279) ja Sõtka tänav (katastritunnusega 31701:001:2294) katastriüksustest. Planeeritava ala suurus on 1,7 ha.

Juurdepääs planeeritavale alale on Härjaoja tee kaudu üle olemasoleva kergliikustee (vt Joonis 3. Tugiplaan). Samuti on planeeringualale võimalik pääseda Urge teelt, kuid seal ei asu juurdepääsuteed.

Planeeritav ala piirneb põhja poolt järgnevate tranpordimaa sihtotstarbeliste katastriüksustega: Kohila liiklussõlm 413; Kohila liiklussõlm 412; Kohila liiklussõlm 41401. Lääne poole jääb Sinikaela tn 1 katastriüksuse serv (8 m laiune riba). Lõuna poole jäävad Sinikaela tn 1, Sinikaela tn 2 ja Sõtka tänava katastriüksuste osad. Planeeringuala idapiiril asuvad Härjaoja tee ja Kohila liiklussõlm 41402 tranpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

1.2 Olemasoleva olukorra ülevaade

Planeeringuala on üldiselt tasase reljeefiga, põhjapoolne ala on kõrgem, absoluutkõrgused on vahemikus +53.81- +55.61 m. Umbes pool alast on kaetude kõrghaljastusega – alal kasvab kase- ja männinoorendik (vt foto 1 ja foto 4). Planeeritav ala on hoonestamata.

Looduskaitselisi objekte alal ei asu.

Detailplaneeringu alal asuvad kitsendustena Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum ja Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitise sundvalduse ala (vt Joonis 3. Tugiplaan).

Foto 1. Vaade Härjaoja teel äärsele kergliiklusteele Foto 2. Vaade planeeringualast lõunapoole jäävale alale

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

8

Foto 3. Vaade Urge teel jalakäijate ülekäigurajale Foto 4. Vaade planeeritavale alale

Foto 5. Vaade Urge teelt Härjoja tee ristmiku poole

1.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

Planeeritav ala asub Kohila alevis Urge tee ja Härjaoja tee ristmikust edelas osaliselt metsaga kaetud piirkonnas. Planeeritav ala paikneb kehtestatud Kohila valla üldplaneeringuga määratud segafunktsiooniga maa-alal, kuhu on lubatud rajada erinevat tüüpi elamuid (sh korterelamuid), majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelahutus ja ühiskondlikud hooned, puhkealad ning teed ja tänavad (vt ptk 2.2 ja Joonis 2. Kontaktvööndi plaan).

Planeeringuala vahetus ümbruses ei ole üldplaneeringu järgset arengut asutud veel ellu viima. Käesoleva planeeringuga planeeritav on hoonestatavatest aladest üks esimesi. Detailplaneeringuga lahendusega viiakse ellu üldplaneeringuga kavandatud areng.

Lähim olemasolev bussipeatus „Kohila“ asub ca 1 km kaugusel, ca 2 km kaugusele jääb „Kohila“ rongipeatus. Detailplaneeringualast ca 200 m kaugusele on kavandatud Rail Baltica „Kohila“ peatus. Uus bussipeatus on planeeritud Härjaoja tee äärde, planeeritavast alast lõunapoole, ca 150 m kaugusele.

Kohila aleviku keskus jääb planeeritavast alast ca 1.5 km kaugusele.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

9

2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS

2.1 Ruumilise arengu eesmärgid

Detailplaneeringu kavandamisega viiakse ellu üldplaneeringu kohane areng. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt, et luua võimalused kauplushoonete ja selle teenindamiseks vajalike hoonete (abihooned) ja rajatiste ehitamiseks (parkla, reklaamtulp, jne). Detailplaneeringu koostamise eesmärk ühtib ruumilise arengu eesmärgiga.

2.2 Vastavus liigilt üldisemale planeeringule

Kehtiva Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40) jääb planeeritav ala segafunktsiooniga maa-alale, kuhu on lubatud rajada erinevat tüüpi elamuid (sh korterelamuid), majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelahutus ja ühiskondlikud hooned, puhkealad ning teed ja tänavad. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringu strateegiliste eesmärkide elluviimisega.

Kaart 1. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu maakasutuskaardist (planeeritav ala tähistatud )

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

10

Kohila valla üldplaneeringus on määratud tingimused segafunktsiooniga maa-alade kohta järgnevalt:

 Segafunktsiooniga alale ei või kavandada tootmis- ja laohooneid, hoidlaid, põllumajanduse-, puidu ladustamise ja töötlemise-, jahi- ja kalamajandushooneid, sest neid tegevusi ei ole häiriva mõju tõttu võimalik teiste otstarvetega kombineerida;

 Segafunktsiooniga maa-ala kavandamisel tuleb tagada inimmõõtmeline ja sidus avalik ruum, mis arvestab kvaliteetse ruumi põhimõtetega;

 Segafunktsiooniga maa-alade kavandamisel tuleb arvestada selle kättesaadavusega kasutajatele läbi erinevate liikumisviiside (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust.

Kohila valla üldplaneeringus seatud tingimused on võetud aluseks detailplaneeringu koostamisel.

2.3 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused

Planeeritava kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4. Põhijoonis. Planeeringuga antakse võimalus moodustatada üks ärimaa sihtotstarbega krunt, et luua võimalused kauplushoonete ja selle teenindamiseks vajalike hoonete (abihooned) ja rajatiste ehitamiseks (nt parkla, reklaamtulp).

Moodustatud ärimaa kruntidele määratakse ehitusõigus ja tehakse aadressi määramise ettepanek. Moodustatud krundi aadressi ettepanek on Urge tee 10 ning moodustatud krundi pindalaks on 13 202 m². Urge tee 10 krundile antakse ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks.

Urge tee 10 krundi ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% ärimaa (tähis BT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 5000 m2

Krundi täisehituse protsent: 40%

Lubatud hoonete arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 15 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust

Planeeringu joonistel kujutatud hoonete asukohad on illustratiivsed ning võivad muutuda projeteerimise etapis.

Planeeringuga kavandatu elluviimiseks tuleb seada vajalikud kitsendused ja servituudid (täpsed asukohad ja alade suurused selguvad edasise projekteerimise käigus). Naaberkinnistutele määratud servituudi vajadusega alad:

 Sinikalea tn 1 katastriüksusele servituudi vajadusega ala alajaama rajamiseks, ala ca 52 m2;

 Sinikaela tn 1 katastriüksusele servituudi vajadusega alad elektrikaabli rajamiseks, ala ca 62 m2;

 Sinikaela tn 2 katastriüksusele servituudi vajadusega ala elektrikaabli rajamiseks, ala suurusega ca 104 m2;

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

11

 Sõtka tänav katastriüksusele servituudi vajadusega ala tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks, ala suurus ca 40 m2.

2.3.1 Hoonete ja piirete üldised arhitektuurinõuded

1. Rajatavad hooned (ka abihooned) peavad asuma planeeringu joonistel kajastatud hoonestusala sees.

2. Hoonestusala piires on lubatud kruntidele rajada maksimaalselt kolm hoonet, mis on maksimaalselt 3-korruselised ja 15 m kõrged. Maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud 5000 m².

3. Krundi täisehituse protsendiks on määratud 40%. 4. Planeeritava krundi maapind on madal ning vajab täitmist ja tõstmist ala

hoonestamisel. Planeeritavate teede vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kajastub Joonisel 6. Liikluslahenduse joonis. Ehitusprojekti koostamisel ning siis kui on selgunud konkreetsed hoonete, teede ja parklate asukohad, tuleb koostada uus vertikaalplaneering.

5. Hoonete katusekalle võib olla 0–45º. 6. Katusekatte materjalidena võib kasutada valtsplekki ja erinevad rullmaterjale. 7. Hooned peavad olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega ning olema

lahendatud kõrgel professionaalsel tasemel. Hoonete arhitektuur peab olema esteetiline ja atraktiivne. Fassaadide viimistluses kasutada piirkonna elukvaliteeti väärtustavaid materjale (näiteks kasutada viimistluses puitu, klaas, vitriinaknad, metall, kivi või komposiitmaterjal) jms. Arvestada tuleb energiatõhususe nõuetele vastavusega.

8. Hoone projekti eskiis kooskõlastatakse Kohila Vallavalitsusega enne ehitusloa taotlemise menetlust.

9. Hoonestuse, parklate, teede ja haljasalade paiknemine ja lahendus on planeeringu joonisel kujutatud illustratiivsena, need täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

10. Kauplusehoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.

11. Kruntidele võib osaliselt rajada piirdeaedu või hekke, näiteks jäätmete kogupispunkti ümber. Piirdeaia kõrgus valida vastavalt tehnilisele vajadusele. Piirdeaia materjalide valik sobitada kokku hoone arhitektuurse lahendusega.

2.4 Liikluskorraldus ja parkimine

Planeeringuala on võimalik hästi siduda planeeritava uue liikluslahendusega. Juurdepääs planeeritavale krundile tagatakse põhjapoolt uue Kohila liiklussõlme tööprojektiga kavandatud ringristmikult. Tööprojekti „RB Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapp“ kohane lahendus kajastub planeeringu joonistel (tööprojekti projekteerija Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017).

Planeeringu koostamise käigus koostati liikluse hinnang (vt Lisa 3. Sinikaela DP liikluse hinnang, koostaja ViaVelo Inseneribüroo OÜ, töö nr 6224). Planeeringuala liiklussagedust on käsitletud koostatud hinnangus. Hinnangu koostamise aluseks võeti varasemad Rail

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

12

Balticu projekti raames koostatud liiklusuuringud aastatest 2020–2021 ja prognoos aastani 2046.

Urge liiklussõlm on kavandatud peamiseks juurdepääsuks Kohila alevile ja Rail Balticu Kohila jaamale. Liiklussagedus kasvab oluliselt Urge teel 1700 → 8724 autot ööpäevas aastaks 2046. Ringristmiku teenindustase on praegu A ja lähiajal ilmselt ei ummistu, kuid 20 aasta jooksul võivad mõne haru ooteajad pikeneda.

Viieharuline ringristmik suudab teenindada hinnanguliselt kuni 15 000 autot ööpäevas. Vastavalt Rail Balticu projektile on prognoositav liiklus 2046. aastal 16 567 autot ööpäevas. Sõltuvalt piirkonna teede välja ehitamisest, ühistranspordi kasutajate hulgast ja maakasutuse muutusest võivad liiklussagedused jääda ka väiksemaks, kuna ummistumised tekivad eelkõige Tallinna linnapiiri ristmikel ja seetõttu hakkavad inimesed otsima kiiremaid alternatiive Tallinna ja lähivaldade vahel pendeldamiseks ehk teiste sõnadega Kohila kohaliku rongipeatuse lisandumine võib kaasa aidata autoliikluse vähenemisele. Arendusalalt kuni rongi peatuseni on kavandatud ka jalakäijate ja jalgratturite ühendusteed.

Arendusalale on kavandatud 112 parkimiskohta sõiduautodele. Tavapärane koormus tööpäeva keskel: parkla täitub/tühjeneb ~0,5 kuni 1 kord tunnis. Tipptunnil ja nädalavahetusel võivad täituvused kasvada 2–3 täituvuskorrani tunnis. Kaubanduskeskuse parklas võib üks koht olla kasutuses 2 kuni 3 korda tunnis. Keskmine peatumisaeg kliendile on arvestatud 45 minutit. 1 tund = 60 minutit, seega iga koht võib täituda ja tühjeneda 1,33 korda tunnis (60 / 45) ehk 112 kohta × 1,33 tsüklit = ligikaudu 149 sõidukit tunnis ja tippajal ligikaudu 225 sõidukit tunnis, millest enamus on sõiduautod. Lisaks veel paar kaubaautot ööpäevas.

Planeeringualale ei ole võimalik tagada juurdepääsu lõuna poolt Härjaoja teelt peale uue liiklussõlme rajamist. Antud kohast on kavandatud juurdepääs jalakäijatele. Kergliiklusteede kavandamisel arvestatakse uue liiklussõlme lahendusega ning ala jalgteed ühendatakse idapoolt planeeritud jalgratta- ja jalgteega.

„RB Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapp“ tööprojekti lahenduses kajastatud asfaltkattega jalgrattaa ja jalgtee lahendus vajab planeeringuala juurdepääsutee kõrval asuvates lõikudes ümberprojekteerimist kuna tööprojektis koostatud lahendus ei lähe kõrguslikult kokku planeeritava juurdepääsutee vertikaalplaneeringu samakõrgusjoontega. Ümberprojekteerimist vajav jalgtee lõik on tähistatud Joonisel 6. Liikluslahenduse joonis. Lõigule on kantud samakõrgusjoonte ettepanek.

Lõuna ja lääne poolt on sõiduteed ja jalgteed võimalik ühendada Kohila valla üldplaneeringuga kavandatud teedevõrgustikuga, mis tänasel hetkel on alles kavandamata. Planeeringu joonistele on kantud teede põhimõttelised asukohad, täpsed asukohad on hetkel teadmata ning selguvad edasise arengu käigus.

Planeeringu joonistele on kantud EhS § 71 kohane teekaitsevöönd Härjaoja teel ja perspektiivsel ringristmikul, milleks on 30 m. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

13

2.4.1 Parkimise põhimõtted

Parkimine on lahendatud planeeritaval ärimaa krundil. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimisnormatiivi arvutamisel (tabel 1) on ala liigitatud Linnatänavate standari kohaselt IV klassi ehk väike keskus.

Tabel 1. Parkimiskohtade kontrollarvutus Linnatänavate standardi alusel

Krundi tähis

Planeeritava hoone kasutusotstarve (brutopind)

Parkimisnormatiiv väike keskuse ala

Kavandatud parkimiskohtade

arv

Urge tee 10

Kauplus (4950 m²) 4950 / 100 = 49.5 62

Kauplus (üüripind 2070 m²) 2070 / 100 = 20.7 40

Toitlustus (1000 m²) 1000 / 230 = 4.35 10

Parkimiskohtade arv kokku: 74.55 112

Võimalik parkimislahendus kajastub Joonisel 6. Liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik autode patkimiskohtade arv.

2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv

Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv on Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad kohaselt (keskuse klass - mujal):

Tabel 2. Jalgrataste parkimisnormatiiv Linnatänavate standardi alusel

Krundi tähis

Planeeritava hoone kasutusotstarve (brutopind)

Parkimisnormatiiv väike keskuse ala

Kavandatud parkimiskohtade

arv

Urge tee 10

Kauplus (4950 m²) 4950 / 150 = 33

66 Kauplus (üüripind 2070 m²) 2070 / 150 = 13.8

Toitlustus (1000 m²) 1000 / 50 = 20

Parkimiskohtade arv kokku: 66.8 66

Jalgrattaparklate orienteeruvad asukohad on tähistatud Joonisel 6. Liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik jalgrataste parkimiskohtade vajadus ja arv.

2.5 Haljastus ja heakord

Planeeritaval alal on tegemist osaliselt metsaga kaetud alaga. Alal kasvab kase- ja männinoorendik. (vt ptk 1.2, Fotod 1, 2, 4). Ala maapind on tasase reljeefiga. Ala hoonestusel võib olemasolevat maapinda tõsta (1.0 m -1.2 m) ning kui olemasolevat haljastust ei ole võimalik säilitada, siis tuleb ala uuest haljastada.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

14

Haljasalade ja kõrghaljastusalade täpset paiknemist planeeringulahenduses pole määratud. Alad tuleb kavandada ja nendega arvestada hoonete projekteerimise etapis.

Kõrghaljastuse (ka üsikpuude) rajamine tagab suvel varjulisemate alade tekkimise ning aitab vältida kuumasaarte tekkimise ohtu. Seega on puude ja põõsaste istutamine planeeringualale põhjendatud ja vajalik. Samuti on haljasaladel roll sademevee- kanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

Edasisel projekteerimisel jälgida parklate liigendamist madal- ja kõrghaljastusega, et pakkuda varju parkivatele autodele ning tagada sademeveele rohkem võimalusi imbuda pinnasesse. Ühtlasi aitavad kõrghaljastusega haljasalad vältida kuumasaarte teket.

Sademevett tuleb käidelda maksimaalselt omal krundil. Sademevee immutamiseks pinnasesse on võimalik teede ja asfaltplatside pinnad rajada ilma äärekivita ning kõvakattega pindade kalded suunata haljasalade suunas. Parkla aladel võiks eelistada vett läbilaskvaid katendeid (nt murukivi või poorne asfalt).

Planeeringulahenduse eeluviimisel järgselt tuleb ala heakorrastada.

2.6 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Kohila valla jäätmehooldus- eeskirjast (vastu võetud 31.03.2022 nr 3). Kohila valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, nõuded jäätmete liigiti kogumiseks, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra, järelevalve korralduse ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Kohila valla haldusterritooriumil. Eeskirja nõuded on täitmiseks kõigile Kohila vallas tegutsevatel juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Jäätmete kogumise ala kavandataval ärimaa krundil tuleb paigutada hea juurdepääsuga asukohta. Jäätmekonteinerid tuleb paigutada kõvakattelisele alusele. Täpne jäätmete kogumise ala ehk jäätmekonterinerite asukoht lahendatakse arhitektuurses projektis koos hoonetega kuid selliselt, et see ei rikuks hoonete üldist visuaalset vaadet.

2.7 Tuleohutusnõuded

Täpsed tulekaitsenõuded tagatakse konkreetse hoone projekteerimise käigus lähtudes hoone parameetritest, kasutusotstarbest ja kehtivatest normidest. Täpsed hoonete asukohad antakse ehitusprojektiga (planeeringu joonistel kajastatud suurused ja asukohad on illustratiivsed). Maksimaalse ehitusõiguse realiseerimise korral tuleb erilist tähelepanu pöörata tuleohutusnõuete täitmisele. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

15

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.

Krundile planeeritavad ärihooned liigituvad määruse alusel IV kasutusviisi alla.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

2.8 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuga viiakse ellu üldplaneeringu kohane areng (vt ptk 2.2). Üldplaneering näeb alale ette segafunktsiooniga maa-alal.

Ala vahetusse ümbrusesse on üldplaneeringuga kavandatud segafunktsiooniga maa-alad, looduslik haljasmaa ja parkmetsa maa-ala ning tänavatevõrk. Üldplaneeringu kohast arendut piirkonnas ei ole veel asutud ellu viima. Käesoleva planeeringuga planeeritav on piirkonna esimene arendatav ala.

Planeeringuala vahetusse lähedusse rajatakse Rail Baltica raudtee Kohila peatust. Raudtee kasutuselevõtmisega võib eeldada, et piirkonna areng hoogustub (vt Joonis 2. Kontakvööndi plaan).

Planeeringualale kavandatakse rajada ärihooned, teed ja parklad. Planeeringu koostamisel on arvestatud asjaoludega, et alale saaks rajada kasutajasõbralik, turvalise keskkonnaga ning esteetilise miljööga hoonestatud ala.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

16

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Planeeringu algatamise korralduses 16. detsember 2024. a nr 2-2/298 on ära toodud, et detailplaneeringule ei ole vaja koostada keskkonna mõjude strateegilist hindamist (vt MENETLUS-DOKUMENDID). Algatamise korralduses on selgitatud, et kavandatav tegevus kuulub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktis 10 tegevuse (s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega) ja punkti 22 muu tegevuse alla.

Detailplaneeringuga kavandatule koostati Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment; september 2024 a. töö nr 24PA58, vt Lisa 1).

KSH eelhindamisest lähtuvalt otsustas Kohila Vallavalitsus, et täiendavaid kesk- konnauuringuid pole vaja läbi viia, kuna olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimise ohtu taristule, kultuuripärandile, inimeste tervisele, heaolule ega looduskeskkonnale ei ilmne. Tegevusega kaasnevad mõjud, mis esinevad peamiselt planeeringu elluviimise ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt lühiajalised ning piirduvad planeeringuala piires. Kaubanduskeskuse rajamisel on eeldatavalt positiivne mõju, mis võimaldab täiendavaid ettevõtluse võimalusi, tagab paremaid konkurentsitingimusi, loob piirkonda töökohti ning omab muid kumulatiivseid sotsiaal-majanduslikke parendamise mõjusid.

Koostatud Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment; september 2024 a. töö nr 24PA58, vt Lisa 1) on käsitletud mu hulgas ka mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele.

Keskkonnaamet on planeeringu koostamisel palunud lähtuda KSH eelhinnangu järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg- st 1 (kiri 11.11.2024 nr 6-2/24/21590-2, vt MENETLUSDOKUMENDID)“.

KSH eelhindamise järeldused

Planeeringuga määratud hoonestustingimuste sobitumiseks piirkonda tuleb arvestada planeeringus toodud tingimusi ja soovitusi. Samuti tuleb edasisel projekteerimisel arvestada kehtivaid seadusi ja õigusakte.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

17

3.1 Müra normtasemed

Planeeringuala piirneb riigiteega ning antud peatükis on käsitletud liiklusest põhjustatud müra normtasemeid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivas Kohila valla üldplaneeringus jääb planeeritav ala segafunktsiooniga maa-alale, kuhu on lubatud rajada erinevat tüüpi elamuid (sh korterelamuid), majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelahutus ja ühiskondlikud hooned, puhkealad ning teed ja tänavad. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71, „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 mõistes on planeeringuala II, III ja IV kategooria ala. Detailplaneeringus täpsustatakse ala maakasutust ning määratakse ala ärimaaks ehk täpsemalt võib määratleda et planeeringuala on III kategooria ala (keskuse maa-ala) kus on liiklusmüra piirväärtuseks päeval 65- 70 dBA ning liiklusmüra sihtväärtuses 60 dBA.

Kohila valla üldplaneeringu raames koostatud Keskoonnamüra hinnangu (koostaja Kajaja Acoustics OÜ, oktoober 2020) kohaselt esines 2019 aastal planeeritava ala piirkonnas liiklusmürast põhjustatud liiklusmüra päeval 45…50 dB ja öösel 34…40 dB. Hinnatud liiklusmüra müratasemeks 2040+ aastal (autoliiklus + raudteeliiklus + Rail Baltica) on päeval 50…60 dB ja öösel 45…55 dB. Hinnatud müratasemete piir- ja sihtväärtused jäävad normtasemete piiresse ning ei kaasne müra normtasemete ületamist.

Planeeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment; september 2024 a. töö nr 24PA58, vt Lisa 1) on kirjas: Kasutusperioodil on müra peamiseks allikaks kaupluse külastajate sõidukite poolt tekitatav müra, mis tähendab, et müra tase piirkonnas võrreldes olemasolevaga muutub. Võttes arvesse, et piirkonda on juba kavandatud Rail Balticu raudtee, peatus ja sellega kaasnevalt ka uus liiklussõlm, siis ei ole käesoleva tegevusega kaasnev liiklussageduse tõus ja mürataseme suurenemise olulise tähtsusega, sest kavandatava tegevusega lisanduv liiklusmüra nö sumbub uue liiklustaristuga kaasnevasse müratasemesse.

Eelnevat arvesse võttes võib eeldada et planeeringus kavandatu elluviimisega ei kaasne müra normtasemete ületamist.

3.2 Keskkonnanõuded planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub planeeritaval alal olemasolev maakasutus, detailplaneeringu elluviimise järgselt ala hoonestatakse ning rajatakse teedevõrgustik. Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks:

 Et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud teed ja tehnovõrgud.

 Hoonete rajamine on lubatud vaid planeeringu joonistel näidatud hoonestusalade sees.

 Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast (vastu võetud 31.03.2022 nr 3).

 Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

18

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada/taastata haljasalad ning kõrghaljastus.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

19

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

4.1 Veevarustus

AS Kohila Maja on väljastanud 24.03.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused ühisveevarustusega liitumiseks (vt Lisa 2).

Detailplaneeringu ala ei ole ÜVK-ga liitunud, liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava krundi perspektiivne prognoositav veetarbimine ööpäevas on kokku 7,0 m³/d. Liitumiseks ühisveevärgiga tuleb koostada liitumisprojekt ja sõlmida veeettevõttega liitumisleping.

Tehnilistele tingimuste kohaselt on ühisveevarustusega liitumine võimalik rajatavast De 110 veetorust Urge tee T1 katastriüksusel. Planeeritava krundi jaoks tuleb sobiva liitumiskohani teha Sinikaela tn 1 kinnistuni mahavõte De 32 PE või PP plasttoruga. De 110 veetorule tuleb jätta jätkamise võimalus. Planeeritava ala jaoks tuleb tehniliste tingimuste Lisas 1 näidatud asukohta rajada liitumispunktina maakraan DN25. Liitumispunkt rajada kuni 1 m kaugusele Sinikaela tn 1 kinnistu piirist avalikult kasutatavale maale.

Avalikult kasutatavale maale rajatavad torustikud, sh liitumispunkt tuleb peale rajamist üle anda vee-ettevõttele (vt Kohila Maja tehnilised tingimused Lisa 2).

Kinnistusisesed survetorustikul enne veearvestit on keelatud mehaanilised liitmikud (nt keermesliitmikud). Samuti on keelatud isetühjeneva maakraani kasutamine kinnistusisese torustiku tühjendamiseks.

Veemõõdusõlm tuleb ette näha hoonesse, võimalikult välisseina lähedusse. Veemõõdusõlm peab paiknema soojas (vähemalt +4 kraadi), kuivas ja valgustatud ruumis ning olema ligipääsetav vee-ettevõtte esindajale. Veemõõdiku konsool peab vastama mõõtjale DN 15 (pikkus min 110mm). Veemõõdukaevu rajamisel peab kaevu minimaalne diameeter olema 1200mm. Veevarustuse sisendtorul maakraanist veearvestini on haruühendused keelatud. Täpsemad nõuded torustikele ja veemõõdusõlme rajamiseks on leitavad OÜ Kohila Maja kodulehelt: https://www.kohilamaja.ee/veemoodusolme-tehnilised-tingimused/

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veetorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.2 Reoveekanalisatsioon

AS Kohila Maja on väljastanud 24.03.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused ühisreoveevarustusega liitumiseks (vt Lisa 2).

Detailplaneeringu ala ei ole ÜVK-ga liitunud, liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava krundi ühiskanalisatsiooni suunatav reoveekogus on kuni 7,0m³/d. Liitumiseks ühisreoveevarustusega tuleb koostada liitumisprojekt ja sõlmida veeettevõttega liitumisleping.

Tehnilistele tingimuste kohaselt on ühiskanalisatsiooniga liitumine võimalik rajatavast De 110 kanalisatsiooni survetorust Urge tee T1 katastriüksusel kuni Sinikaela tn 1

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

20

planeringuala jaoks sobiva liitumiskohani. Planeeritav krunt liidetakse ühiskanalisatsiooniga surveliselt. Liitumiseks tuleb avalikult kasutatavale maale kuni 1m kaugusele kinnistu piirist rajada survekanalisatsiooni torustiku sulgemiseks ja avamiseks siiber. Survelised torustikud näha ette PE või PP torudest nominaalrõhule PN 10 ning markeerida kontrolltraadiga varustatud märklindiga. Rajatava survetorustiku liitumise võimalik asukoht kajastub Joonisel 5. Tehnovõrkude joonis.

Avalikult kasutatavale maale rajatavad torustikud, sh krundi rajatav sulgesiiber tuleb peale rajamist üle anda vee-ettevõttele (vt Kohila Maja tehnilised tingimused Lisa 2).

Survelise liitumise jaoks tuleb rajada alale reoveepumpla. Reoveepumplat jääb haldama kinnistu omanik. Kinnistuomanik peab tagama kinnistusiseste (sh hoonesiseste) torustike vastavuse kõikidele seadusandlusest tulenevatele nõuetele, sh standarditele jt sarnastele normatiividele (nt hoonesisese kanalisatsioonitorustiku tuulutuse olemasolu, vajadusel veesüsteemide paisupaagid). Reoveepumplasse juhitakse hoonete reoveed isevoolsete torudega.

Tulenevalt kinnistul planeeritavale tegevusele tuleb vajadusel rajada õli- ja/või liivapüüdurid või muud seadmed, mis tagavad ühiskanalisatsiooni suunatava reovee nõuetekohasuse.

Täpsemad nõuded projekteerimiseks on leitavad OÜ Kohila Maja kodulehelt https://www.kohilamaja.ee/uldised-tehnilised-tingimused-projekteerimis-ehitustoodeks/

Tehnovõrkude joonisel on näidatud reovee isevoolsete ja survetorustike ning reoveepumpla põhimõttelised asukohad. Torude ja pumpla täpsed asukohad ning läbimõõdud ja sügavused määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutuslikud reoveekogused

4.3 Sademevee lahendus

Sademevee, drenaažvee, sh liigvee ärajuhtimiseks on krundile ette nähtud rajada sademevee torustik, mille kaudu suunatakse sademeveed olemasolevasse kraavi Kohila- Keskuse1, mis paikeneb planeeritavast alast lõunapool. Teedelt ja parklatest kogutav sademevesi tuleb enne kraavi suunamist puhastada õlipüüduris. Enne õlipüüdurit tuleb sademevee vooluhulk keskendada torustikus. Haljasaladel tekkivad sademeveed tuleb immutada haljasaladel.

Kohila-Keskuse1 kraavi on suunatud ka sademeveed Härjaoja tee äärsest kraavist truubiga DN1000 mm. Kohila-Keskuse1 kraavil on kalle läänepoole Sõtka tänava suunas. Kraav suubub Keila jõkke.

Arvutuslik detailplaneeringu ala sademevee vooluhulk 10 minutilise arvutusvihma korral korduvussagedusega 2 aastat on ca 140 l/s ehk 85 m3. Kohila-Keskuse1 kraavi pikkus kuni Keila jõeni on ca 1,3 km. Detailplaneeringuala sademevee vooluhulga mõjul tõuseb kraavi veetase kuni 0,03 m võrra, mis ei mõjuta sademevee ärajuhtimist Härjaoja teelt.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sademeveetorustike põhimõttelised asukohad. Torustike täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

21

4.4 Tuletõrjeveevarustus

AS Kohila Maja on väljastanud 24.03.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused (vt Lisa 2). Tuletõrjevee saamine lahendada magistraaltorustikule rajatava maapealse tuletõrjehüdrandi baasil. Lähtuda standardist EVS 812-6:2012+A1:2013. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi hooneteks.

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 1 on kuni 8-korruselisel IV kasutusviisiga hoonete, põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 1600 m², vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks 15 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h.

Ühisveetorustikule planeeritud maapealsest tuletõrjehüdrandist on võimalik tagada väliskustutuseks 10 l/s. Ülejäänud välistulekustutuseks vajalik vooluhulk 5 l/s on võimalik tagada tuletõrjeveemahutist minimaalse mahuga 54 m3. Planeeritud tuletõrjeveemahuti asukoht kajastub Joonisel 5. Tehnovõrkude joonis.

Tuletõrjeveemahuti on paigutatud planeeritud krundist väljapoole et tagada lääne poole jääva ala arendamisel mahuti kasutamise võimalusega.

Planeeritud tuletõrjehüdrant peab olema sertifitseeritud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 14384:2005 „Sambakujuline tuletõrjehüdrant“. Uued hüdrandid peavad olema paigaldatud murtavate poltidega kinnitusega Storz 125 liitmik. Hüdrandid peavad olema maapealsed teleskoopilised soojustatud hüdrandid ja olema surveklassiga PN10. Paigaldatavate hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikprismasse ja ümbritseda geotekstiiliga. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga. Hüdrandi jalg (poogen) tuleb toestada raudbetoontoega C 30/37.

Hüdrandid peavad olema rangelt vertikaalses asendis ning tagasitäitmise ja pinnase tihendamistööde käigus tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks kuni kaevik ümber hüdrandi on maapinnani täidetud.

Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada ja tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri 18.02.2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“

Avalikult kasutatavale maale rajatavad tuletõrjehüdrandid tuleb peale rajamist üle anda vee-ettevõttele (vt Kohila Maja tehnilised tingimused Lisas 2).

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

22

4.5 Elektrivarustus

Elektrivarustuse koostamiseks on Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimuste nr 490432 (17.02.2025 a, kehtivad kuni 17.02.2027 a, vt Lisa 2). Elektrivarustuse koostamise aluseks on võetud väljastatud tehnilised tingimused kui ka Elektrilevi OÜ elektrivõrgu vaneminseneri poolsed soovitused e-kirja teel (alajaama toide õhuliini masti M3 juurest). Töö käigus Elektrilevilt saadud suunitluste järgi on muudetud tehnilistes tingimustes toodud alajaama ühendamise asukoht masti M3 juude.

Planeeritava krundi eletrivarustuse tagamiseks nähakse planeeringualale ette uue komplektalajaama rajamine läbijooksva süsteemiga. Komplektalajaama on paigutatud moodustatava krundi ja perspektiivse tee vahelisele alale. Alajaama rajamiseks on alale ette nähtud servituudi vajadusega ala (ca 52 m2 suurusega). Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevast õhuliinu masti M3 juurest, mis on lühem tee uue alajaama toite tagamiseks (kui Härjaoja mastalajaamast, mis asub teisel pool Härjaoja teed). Lahendus kajastub Joonis 5. Tehnovõrkude joonis.

Planeeritud komplektalajaam on paigutatud planeeritud krundist väljapoole perpektiivse tee äärde, et lähipiirkonna arendamisel saaks antud alajaama kasutada ka teiste liitumiste tarbeks.

Nimetatud uuest planeeritud alajaamast nähakse ette uutele objektidele rajada eraldi 0,4 kV maakaabelliinid. Hoonete elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotusikilp. Liitumiskilp peavad olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist planeeritavate hooneteni tuleb kavandada maakaablitega.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud elektrikaablite põhimõttelised asukohad. Kaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.6 Tänavavalgustus

Planeeringuga on ette nähtud krundile planeeritava sõidutee ja parkla äärde tänavavalgustuse rajamine. Tänavavalgustuse väljaehitamiseks on planeeritud eraldi trassikoridor valgustuse maakaabli tarvis. Tänavalgustuse kaabel saab ühenduse planeeritavast komplektalajaamast. Tänavavalgustuse detailsel projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Krundisiseselt tuleb valgustus lahendada krundivaldaja poolt, vastavalt projektile milles määratakse mastide tehnilised nõuded, kõrgused ja täpsed vahekaugused. Välisvalgustus ei tohi põhjustada negatiivset mõju teedel liikujatele ja naaberkatastriüksustele. Vältida liigselt valgusreostuse tekkimist ning valgustust ei tohi suunata ülesse taevasse. Soovitav on kasutada Led-valgusteid ja nutikaid valguslahendusi.

4.7 Sidevarustus

Sidevarustuse ühendamiseks on Telia Eesti AS (12.03.2025. a, nr 39514763, vt Lisa 2) ja ELASA väljastanud sidevarustuse tehnilised tingimused (11.04.2025. a, nr TT4425, vt Lisa

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

23

2). Sidevarustuse koostamise aluseks on võetud ELASA poolt väljastatud tehnilised tingimused.

Detailplaneeringuga alal sidevarustuse liitumispunkt on ette nähtud ELASA sidekaevust 037K09. Liitumise võimalus antud kaevust 03709 on võimalik alles peale sidekaevu ümbertõstmist. Planeeritud on sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevust 037K09. Sidetrassi (multitoru ja kaabli) toomine sidekaevu 037K09 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. Sidekaevu 037K09 tuleb jätta kaablivaru 15 m.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sidekaablite põhimõttelised asukohad. Sidekaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.8 Gaasivarustus

Gaasivarustuse ühendamiseks on väljastanud tehnilised tingimused AS Gaasivõrgud (11.04.2025 nr 3-6/88-25, vt Lisa 2) ja Energate OÜ (19.03.2025 nr T-667, vt Lisa 2). Planeeringus on kajastatud kaks varianti gaasivõrguga liitumiseks.

AS Gaasivõrgud poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel on krundi gaasiga varustamiseks ette nähtud ühenduspunkt projekteeritud „B“-kategooria gaasitorustikust (projekti koostanud HeatConsult OÜ, töö nr OU1052) Kohila liiklussõlm 41401 kinnistul (31701:001:2278). Ühenduspunkti vahetusse lähedusse krundipiiri äärde on ette nähtud maakraaniga liitumispunkt.

Teise võimalusena ala gaasivarustuse ühendamiseks on Energate OÜ poolt väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt ette näha liitumispunkt (sulgeseade) Urge tee T1 kinnistule 1 m kaugusele krundi piirist. Põhitorustikuga ühendamise punkt asub Tööstuse ja Sõtka tänava ristmikul, alast ca 350 m kaugusel.

Gaasipaigaldis tuleb planeerida maa-alusena teealas ja vastavalt „Seadmeohutuse seaduse” ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate normdokumentide nõuetele. Gaasipaigaldise välisosa tuleb projekteerida rõhule MOP=5,0 bar. Hüdraulilise arvutuse aluseks tuleb võtta maagaasi rõhk liitumispunktides OP=2,5 bar.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud liitumispuntide ja gaasitorustiku paiknemise põhimõttelised asukohad. Torustike ja liitumispunktide täpsed asukohad ning paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.9 Küttevarustus

Küttevarustuse koostamise aluseks on võetud SW Energia OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused (14.02.2025. a, vt Lisa 2).

Planeeritud krundi liitumispunkt on ette nähtud Urge tee T1 kinnistule. Planeeringule väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt on olemasoleva küttetorustikuga ühenduspunkt (ca 350 m kaugusel) Tööstuse ja Sõtka tn ristmiku juures (Urge tee T1 31701:002:0432 haljasalal) olevast magistraaltorustikust. Kaugküttevõrk näha ette häiresüsteemiga varustatud eelisoleeritud terastorudest.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

24

Tehnovõrkude joonisel kajastuv küttetorustiku paiknemise lahendus on illustratiivne. Torustiku paiknemise täpsed asukohad ja lahendus määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.10 Elektriautode laadimistaristu

Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada elektriautode laadimisjaamade ja laadimiskohtade kavandamise vajadusega. Vajalike laadimiskohtade ja laadimispunktide arvu määramisel tuleb lähtuda kehtivtest seadustest. Laadimiskohtade ja – punktide asukohad ja tehniline vastustus lahendatakse ning määratakse edasise projekteerimise käigus.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

25

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809- 1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel.

Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka piirkonn elanike huvi ja initsiatiivi. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Peamised riskid käesoleval planeeringualal võivad olla vandalism, vargused, sisse murdmised. Järgnevalt on antud mõned soovitused võimaliku kuritegevuse vähendamiseks.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. On tähtis, et piirkond ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks.

Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem.

Nähtavus ja vaateväli. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Turvalisust parandavad valgustatud hoovid, parklad, teed ja majaesised. Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Ideaalsed on sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid, mis lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt.

Vargused ja naabrivalve. Hoonete välisuksed ja aknad peavad olema korralikud ja tugevad (nt metalluksed ja turvaaknad). Olulist mõju avaldavad uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Võimalik on kasutada lukustatavaid aedu. Kuid kõige parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja aknad ning signalisatsioon.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

26

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneeringu lahenduse kohaselt rajatakse alale ärihooned (kauplus, toitlustus) koos teede ja parklate ning neid teenindavate tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

 Katastriüksuste moodustamine.  Lepingute sõlmimine ja vajadusel servituutide seadmine, millele vastavalt

toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine.  Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, -rajatiste ja teede/parklate

projekteerimiseks.  Teede/parklate ning tehnovõrkude projekteerimine ning ehitamine.  Hoone projekteerimine. Hoonete projektide eskiisid tuleb kooskõlastada Kohila

Vallavalitsusega enne ehitusloa taotlemise menetlust.  Ehituslubade taotlemine hoonete ehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Hoonete ehitamine.  Ala heakorrastamine.  Kasutuslubade taotlemine rajatud hoonetele ja rajatistele. Ehitiste kasutamise

otstarve määratakse ehitus- või kasutusteatise esitamisel või ehitus- või kasutusloa andmisel (vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“), detailplaneering ehitise kasutamise otstarbeid ei määra.

56.2 56.3 56.4 56.5 56.6 56.7 56.8 56.9 57.0 57.1 57.2 57.3 57.4 57.5 57.6 57.7

57.8

57.9

58.0

57.5

57.6

57.7 57.8 57.9 58.0

57 .6

57 .7

57.8

57.9

58.0

58.1

58.2 58.3

58.4 58.5

58.6

58.2

58.2

58.3 58.4

58.5

57 .9 57.9

58.0

58.1

58.08

58.08

57.90

57.91 57.84

57.83 57.91

57.91

58.20 58.23

58.17

58.13

58.21

58.27

58.45

58.39

58.2

58.2

58.3

58.3

58.4

58.4

58.5

58.5

58.6

58.6

58.7

58.7 58.8

58.8 58.9

58.9

59.0

59.0

59.1

59.1

59 .2

59 .2

58 .9

58.9

59 .0

59.0

59 .1

59.1

59.2

59.3

59.4

59.5

59.6

59.7

59.8

58.9

58.9

59.3

59.4

59.5

59.6

59.7

59.8

59.9

60.0

60.1

60.2

60.3

55 .1

55 .2

55 .3

55 .4

55 .5

55 .6

55 .7

55 .8

55 .9

56 .0

56 .1

56.2

56.3

56.4

56.5

56.6

56.7

56 .8

56 .9

57 .0

57 .1

57 .2

57 .3

57 .4

57 .5

57 .6

57 .7

57 .8

57 .9

58 .0

58 .1

58 .2

58.3

58 .3

58.4

58 .4

58 .5

58.5

58 .6

58.6

58 .7

58.7

58.8

58.8

58.9

59.0

58.4

58.5

58.6

58.7

58.8

58.9

59.0

58.48

58.46

58.44

58.39

58.42

58.39

58.51

58.41

57 .4

57 .5

57 .6

57 .7

57 .8

57 .9

58 .0

54.5

54.6

54.7

54.8 54

.955 .055

.1

58.3

58.3 58.4

58.4

58.5

58.5 58.6

58.6

58.7

58.7

58.8

58.8

58.9

58.9 59.0

59.0 59.1

59.1

59.2

59.2

59 .3

59 .3

59.2

59.3

59.3

59.4

59.4

59.5

59 .5

58.9

59.0

55 .4

55 .5

55 .6

55 .7

55 .8

55 .9

56 .0

56 .1

56 .2

56 .3

56 .4

56 .5

56 .6

56 .7

56 .8

56 .9

57 .0

57 .1

57 .2

57 .3

57 .4

57.5

57.6

57.7

57.8

57.8

57.8

57.9

57.9

58.0

58.0

58.1

58.2

58.3

58.3

58.4 58.5

58.6 58.7 58.8

58.9

59.0

59.1

59.2

55.8

55.9 56.0 56.1 56.2 56.3 56.4 56.5 56.6 56.7 56.8 56.9 57.0 57.1 57.2 57.3

57.4

57.4

57.5

57.5

57.6

57.6

57.7

57.7

57.30

57.30

57.30

57.30

8

88

Reklaamtulp (kuni 45 m kõrgune)

Kohila jaam

teekaitsevöönd 30 m

Tall inn

Ko hi

la

Tööstuse tänav

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15

16 17

18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38 39 41

48 49 50 51 52 53 54 55 5657 58 59 60 61 62 63 64 66 67

71

73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100

101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112

Üüripind 1035 m2

Kauplus 2475 m2

P112 Parkla

Toitlustus 500 m2

8

8

H är

ja oj

a te

e

jalgtee

JP18

JP18

JP18

JP12

65

40 42

43 44 45 46 47

68 69 70 72

BT

4

Nähtavuskaugused vastavalt normide joonisele 8 ja 9.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi

Hoone serv =+ 55.60

Urge tee

perspektiivse juurdepääsuteevõimalik asukoht

kraav

jalgtee

50 ,1

6

kraav

31,18

54.40

perspektiivne ühendustee

54.20 54.30

54.40 54.50

54.60 54.70

54.90

55.00

55.10

55.20

55.30

55.40

55.40

55.50

55 .5

0

55.60

55 .6

0

55.70

55.70

55.80

55.80

55.90

55.90

56.00

56.00

56.10

56 .10

56 .2

0

56.20

56.30

56 .3

0

56.40

56 .4

0

56.50

56 .5

0

56.60

56 .6

0

56 .7

0

56.70

56 .8

0

56.80

56 .9

0

56.90 57.00

57 .0

0

57.10

57 .1

0

57.20

57 .2

0

57.30

57 .3

057 .4

0

57.40

57 .5

0

57.50

57 .6

0

57.60

57 .7

0

57.70

57.80

57.80

55.00

55.10

55.20

55.30

55.40

55 .5

0

57.80 57.90

58.00

58.20

58.30

54.80

57.20 57.30

57.40

57 .8

0

57 .7

0 57

.8 0

55.70 55.80 55.90 56.00 56.10 56.20

54.40

54.50 54.60

54.70 54.80 54.90 55.00 55.10 55.20

54.00

54.10

53.90 54.00

54.10 54.20

54.30

54.20

54.30

54.10 54.20 54.30

54.50

54 .4

0

54 .2

0

Urge tee 10 100 % BT

5000

13202 m² 40% 315

3 k

58.10

46 ,40 44.24

30,1

58.30

58.40

58.20

58.10

57.90

12,76

11,08

47,28

57.50

58.00

58.00

57.60

57.70

57.80

57.80

57.90

57.90

TÖÖPROJEKT "RB RAPLAMAA PÕHIRTASSI RAUDTEETARISTU I ETAPP" LEPPEMÄRGID * :

Rajatav sõidutee

Muruala/mulde nõlv

Asfaltkatega jalgratta- ja jalgtee

Sillutiskivi katend

56.5 56.6

56.7

samakõrgus-

56.6

56.7

56.8

56.9 planeeritud samakõrgusjoontega

planeeritud joontega

LEPPEMÄRGID:

Planeeringuala piir

Krundi piir

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse andmed

Hoonestusala

Juurdepääs krundile

Jalakäijate juurdepääs

Perspektiivne riigitee kaitsevöönd 30 m

Projekteeritud kraav

Tööprojeti alal ümberprojeteerimist vajav jalgtee lõik samakõrgusjoonte ettepanekuga

57.50

57.60

57.70

Olemasolev kraavkraav

Planeeritav sõidutee

Planeeritav kaupluse hoone (I etapp)

Planeeritav ärihoone (II etapp)

hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringu liikides

hoone kõrgus (m)

korruste arv

ehitisealune pind (m²-tes)

Krundi suurus

Krundi aadressi ettepanek

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

täisehituse %

ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID:

Planeeritav parkla 1 2 3 4 5

Planeeritav jalgtee

Haljasala/Puu

JalgrattaparklaJP18

Jäätmete kogumise ala/prügimaja võimalik asukoht (täpsustub projekteerimise etapis)

Koostamise kuupäev

LIIKLUSLAHENDUSE JOONIS

1504/24 DP 6 M1:500

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

Teedeinsener Roland Mäe

03.09.2025. a 13.10.2025. a

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

reg.nr. 10449959

TKM Kinnisvara AS

Projektijuht, arhitekt-planeerija

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Töö nimetus

Joonise nimetus

Planeeringu koostamise korraldaja Kohila vallavalitsus

Märkused: 1. Aluskaardi koostas Inseneribüroo Geoalus OÜ, töö nr 24-G304, august 2024. a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid uuendatud seisuga 05.01.2025. a. 2. Hoonestuse, parklate, teede ja haljasalade paiknemine ja lahendus on joonisel kujutatud illustratiivsena. Lahendused võivad muutuda ja täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

*MÄRKUS: Projekteerija Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Vabaduse tn 1

79804, Rapla maakond, Kohila vald,

Kohila alev

Teie 23.09.2025 nr 7-5/894-1

Meie 14.10.2025 nr 7.2-2/25/18145-8

Sinikaela ja lähiala maaüksuste

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust (korduv) Kohila vallas Kohila alevis Sinikaela ja

lähiala maaüksuste detailplaneeringule (edaspidi planeering).

Planeeringuala suurusega ca 1,7 ha asub Kohila vallas, Kohila alevis, Sinikaela tänav 1

(31701:001:0988, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%), Sinikaela tänav 2 (31701:001:0989,

sihtotstarve üldkasutatav maa 100%) ja Sõtka tänav (31801:001:0009, sihtotstarve transpordimaa

100%) katastriüksuste osalisel alal.

Planeeringu eesmärgiks on maa-ala katastriüksuste osadeks jagamine, ärimaa sihtotstarbega

krundi moodustamine toidukaupluse ja selle teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatiste (parkla,

reklaamtulp) ehitusõiguse saamiseks. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga

(liikluskorralduse joonisel korrigeeritud kergliiklustee kõrgusmärke).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Planeeringu seletuskiri

2. Planeeringu liikluslahenduse joonis 13.10.2025

58581095, [email protected]