Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Riigikantselei
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri
Esmane analüüs mini-avalikkuse meetodi laialdasemaks rakendamiseks poliitikakujundamises.
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
-
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Kaire Karp (tel 693 5833,
[email protected]
Kas on olemas eetikakomitee otsus[1]?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
ei
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
jah
1. Vastutava töötleja üldandmed[2]
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Riigikantselei, Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn
Kontaktisik: Marten Lauri (tel 5646 1577,
[email protected])
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2. Volitatud töötleja üldandmed[3]
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
SA Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, aadress: Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn;
Kontaktisik: Maiu Lauring
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt e järgi on andmete andmise õiguslik alus avalikes huvides olevate ülesannete täitmine, milleks on Riigikantselei tellimusel „Hea elu rahvakogu” analüüsi läbiviimine.
Uuringu õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse seadus § 6 lõikest 5, mis võimaldab uuringu läbiviijal (täidesaatval riigivõimul) avaliku ülesande täitmisel poliitika kujundamiseks tehtava uuringu tarbeks isikuandmeid pärida ja töödelda.
Õigusliku aluse annab Riigikantselei põhimäärus. § 1 järgi on riigikantselei eesmärk toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Uuringu läbiviimine võimaldab seda toetavat rolli täita ning arendada heaks riigivalitsemiseks kaasaegseid ning tulevikkuvaatavaid protsesse. § 2 loetletud ülesannete seas on ka Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamiseks mh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime parandamise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamise ja elluviimise koordineerimine. Uuringu läbiviimine täidab avalikku ülesannet, lähtudes rahvakogu korraldusel ja aruteludes Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärkidest, kogudes osalejate kaalutletud tagasisidet nende eesmärkide poole liikumisest ja täiendavaid ettepanekuid.
Samuti on tegevus kooskõlas Riigikantselei strateegiabüroo põhimääruse osa 3.3. punktiga 2, mille alusel on “Vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele büroo ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid”.
Riigikantselei ülesandeks on Vabariigi Valitsuse otsusega Avatud Valitsemise Partnerluse rahvusvahelise kokkuleppe kaudu kujundada avatud valitsemise poliitikat. (vt viimast aruannet: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2025-02/AVP%202022-2024%20aruanne%20L%C3%95PLIK%2021.02.2025.pdf#:~:text=AVP%20tegevusi%20on%20seni%20ellu%20viidud%20kaheaastaste%20tegevuskavadega%2C,riigi%20pikaajalise%20arengustrateegia%20%E2%80%9EEesti%202035%E2%80%9C%20strateegiliste%20sihtideni%20j%C3%B5udmist.) Uuring, milles viiakse läbi hea elu rahvakogu, toetab kinnitamisel oleva Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2025-2029 tegevust „1.1. Kasvatame poliitikakujundajate koostöö- ja kaasamisoskusi“, mille üks soovitud tulemus on „katsetame uuenduslikke osalusformaate, näiteks rahvakogusid vmt, luues aruteludele selge väljundi otsuste tegemise protsessi.“
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Uuringu tellijaks on Riigikantselei, kuid uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Riigikantselei ja Praxise vahel sõlmitakse vastav mitterahaline leping.
Riigivõimu teostamiseks on vajalik arendada avatud valitsemist, mille arenguid seostavad erinevad uuringud riigi konkurentsivõimega (Arenguseire Keskus, 2023), riigi kestliku toimimisega (Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all, 2022), eriolukordades hakkamasaamise ning elanike turva- ja kuuluvustunde tagamisega (Eesti inimarengu aruanne 2023), ühiskondliku usalduse määraga (OECD raport “Trust in Government”, 2022). Eesti Avatud valitsemise partnerluse tegevuskavades on ühe läbiva tegevusena uuenduslike kaasamise meetodite katsetamine koostöös vabakonnaga.
Avatud valitsemise põhimõtteid ja nende juurutamist aitavad edendada mh uuenduslikud elanikkonna kaasamise viisid. OECD andmetel (HYPERLINK "https://doi.org/10.1787/9a20554b-en") on valitsuse tegevuses kaasa rääkimise võimalused ja nende tunnetamine oluline usaldust mõjutav tegur. Uuringu eesmärk on hinnata üle-riigiliselt elanike kaasamist juhuvalimi alusel, et kaaluda selle laialdasemat rakendamist avatud valitsemise poliitikakujundamises ja riigi strateegilises juhtimises.
Rahvakogu on ühisvormil põhinev kvalitatiivuuringu meetod, mida eristab juhuvalimipõhine osalejate värbamine (nn sortition). Ta ühendab avaliku arvamuse küsitluste kvantitatiivse sotsioloogilise esinduslikkuse ja kvalitatiivsete grupiintervjuude meetodite tugevused, et anda teadmistepõhist ja kaalustatud sisendit poliitikakujundamisse. Andmekogumisega koos toetab uuring uudse lähenemisena tulevikkuvaatavat, digiriigi ja esindusdemokraatia kohanemisvõimet soodustavat kaasavat poliitikakujundamist. Alates 2016. Aastast on Ida-Euroopas toimunud üle 40 kohaliku tasandi ja üleriigilise rahvakogu, sh 3 neist Eestis (DemocracyNext, 2024), Eestis ei ole varem juhuvalimi lähenemist testitud üle-riigiliseks elanike kaasamiseks.
Uuringu läbiviimiseks ei ole Riigikantselei korraldanud teadusuuringu konkursi, vaid uue üle-riigilise elanike kaasamise testimiseks kasutatakse kodanikualgatuslikult alguse saanud hea elu rahvakogu formaati. Selle raames kasutatakse OECD standarditele vastavat meetodit citizens‘ jury/ citizens’ panel (OECD raport: https://www.oecd.org/en/publications/innovative-citizen-participation-and-new-democratic-institutions_339306da-en.html). Rohkem infot rahvakogust: https://dd.foundation/et/heaelu/
See koostöö vastab Riigikantselei avatud valitsemise poliitikakujundamise eesmärkidele ja huvidele. Uuringu tulemusel valmiv analüüs annab sisendit nii Eesti 2035 strateegiasse kui Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava täitmisse. Kuigi uuringut viiakse läbi poliitikakujundamise eesmärgil, siis on samas tegemist teadusuuringuga. Teadus- ja arendustegevusena määratletakse kui uuring on uudne, loominguline, ettemääramatu, süstemaatiline, ülekantav või korratav1. Seega on oluline, et uuring annab ühtlasi sisendit uute teadmiste kasutusele võtmiseks, edasiarendamiseks erinevatele teadus- ja arendustegevust läbiviivatele asutustele, sh Mõttekojale mini-avalikkuse meetodite edasiseks arendamiseks ja juurutamiseks Eestis.
Riigikantselei vaatest on uuringus kaks peamist eesmärki ja seotud vajadust isikuandmete töötlemiseks:
• Testida mini-avalikkuse lähenemist ehk stratifitseeritud juhuvalimi põhjal elanikkonna kokku kutsumist kaasamisprotsessi. Uuringus testitakse esmakordselt Eestis uudset, kuid teistes riikides laialdaselt levinud nn demokraatliku loterii algoritmi kaasamissprotsessi valikuks. See võimaldab hinnata, kas rahvastikuregistrist isiku nõusolekuta andmete pärimine ja nende kasutamine võimaldab paremini jõuda inimesteni ja neid kaasata avalikesse aruteludesse. Uuring võimaldab esitada ettepanekuid nõusolekuta andmete sellises ulatuses laiemaks rakendamiseks edasispidi poliitikakujundamise protsessides.
Vaja on rahvastikuregistrist nõusolekuta andmeid, et tagada rahvakogus osalejate valikul meetodi jaoks vajalik juhuslikkus ja mitmekesisuste kaetus. Tallina Rohelise pealinna rahvakogu analüüs tõi esile, et nimeline kutse rahvakogusse motiveeris ja julgustas väga erineva taustaga kutse saajaid kaasamisprotsessis osalema.
Uuringus on kontrollgrupiks avaliku veebiüleskutse kaudu rahvakogus osalemise huvi registreerunud inimesed. Uuringus võrreldakse avaliku teavituse kaudu ja personaalse kutse kaudu elanikkonna kõnetamise mõjusid ning aktiveeritud osalejaprofiile.
• Saada elanikelt teadmistepõhist ja kaalutletud sisendit: ettepanekuid Eesti 2035 eesmärkide ja sihtide osas. Varasemate Eesti kohaliku tasandi rahvakogude ja rahvusvaheliste rahvakogude kogemus annab alust arvata, et kihtjuhuvalimi põhine osalejate värbamine kogu elanikkonnast annab teistsuguseid tulemusi kui tänased levinumad kaasamisprotsessid.
Poliitikakujundamise eesmärgil oluline andmete töötlemine toimub järgnevates etappides:
1. Rahvakogu osalejate värbamine
• Isikuandmete alusel stratifitseeritud juhuvalimile elanikkonnast kutse edastamine rahvakogus osalemiseks (nõusolekuta andmed). Saadetakse 20000 nimelist elektroonilist kutset, mis sisaldavad ka infot andmekaitse tingimuste ja elaniku andmete töötlemise kohta. Kutse saajad registreerivad 2 nädala jooksul oma huvi osaleda rahvakogus – tekivad nõusolekuga andmed.
• Võrdlemaks personaalse kutse ja avaliku teavituse kaudu elanikkonna kõnetamise mõjusid ning aktiveeritud osalejaprofiile võimaldame avaliku veebiüleskutse kaudu rahvakogus osalemise huvi registreerida (nõusolekuga andmed). Üleskutse registreerumiseks levitame peaasjalikult maapiirkondades ja gruppides, mis suunatud madalama osalushuvi ja -aktiivsusega ühiskonnagruppidele. Selliselt registreerumisel moodustub nn kontrollgrupp – see kaasamise viis sarnaneb levinud kaasamisprotsessidele, millega soovime juhuvalimipõhist lähenemist võrrelda. Selliselt registreerunute andmete töötlemine toimub isiku nõusolekul, kuna nad annavad oma huvist märku omaalgatuslikult ja teadlikult.
• Huvi registreerunute (nii stratifitseeritud juhuvalim kui kontrollgrupp) andmed (nõusolekuga andmed) pseudonümiseeritakse Praxise poolt programmis Alchemer ning neist andmetest moodustatakse 6–8 tunnuse alusel spetsiaalse algoritmiga rahvakogu osalejate juhuvalim, mis on läbilõige Eesti elanikkonnast. Pseudonüümine tähendab, et enne andmete eksportimist luuakse igale juhuvalimis oleva isikule programmi poolt genereeritud umbisikuline unikaalne kood (identifikaator). Seejärel luuakse csv fail, millest eemaldatakse nimed ja e-maili aadressid ehk unikaalse, kuid umbisikulise identifikaatorina jääb alles programmi poolt genereeritud kood.
• See andmefail sisestatakse juhuvalimi genereerimise tarkvarasse openDLP, mis kasutab andmeid vaid rahvakogu osalejate valimiseks ning seejärel kustutab need. openDLP’i ei sisestata pseudonüümimise võtit ja Alchemeri programmist väljaspool ei ole võimalik võtit avada - sellega on välistatud, et isikuid oleks võimalik väliselt tuvastada. OpenDLP genereerib csv faili, milles on mitu võimalikku 30-inimesega rahvakogu koosseisu, mis on esinduslik ette antud tunnuste alusel. Identifikaatori alusel saavad volitatud töötajad Alchemerist võtta välja ainult valituks osutunud inimeste ankeedi vastused, et nendega ühendust võtta. Juhul kui keegi esmastest valitutest ütleb ära, võetakse alternatiivsetest rahvakogu koosseisudest sellele inimesele sarnase profiiliga asendaja, otsitakse tema ankeet ja võetakse temaga ühendust. Seda tehakse seni, kuni on oma osaluse kinnitanud esinduslik 30-liikmeline rahvakogu.
• OpenDLP on vabavaraline tarkvara, mida arendab Sortition Foundation Europe (https://www.sortitionfoundation.org/). Tegemist on testimisel oleva tarkvaraga, mis kasutab tunnustatud algoritmi juhuslikult osalejate valimiseks rahvakogudesse, mis on nii elanikkonna suhtes representatiivsed kui ka osalejate suhtes õiglased. Meetod on lahti kirjutatud siin: Fair algorithms for selecting citizens’ assemblies | Nature. Tarkvara kasutame Praxise arvutis volitatud töötajate poolt.
• Hiljemalt novembri lõpus valmib esimese etapi analüüs, kus hinnatakse juhuvalimipõhise värbamise tulemuslikkust. Teeme koostööd värbamise eksperdiga Federation of Innovation of Democracy Europe büroost – koostöö seisneb konsultatsioonides, mille raames ei edasta eksperdile isikuandmeid, sh pseudonüümitud andmeid. Eksperdiga konsulteerimisel kirjeldatakse protsessi, põhimõtteid, valimi ja rahvakogu koosseisu. Seeläbi võimaldab temaga koostöö roll on teostada kvaliteedikontrolli, testida hüpoteese ja tõlgendada tulemusi, ta ei pääse ligi isikuandmetele ega pseudonüümitud andmetele – tegemist ei ole isikuandmete volitatud töötlemisega. Muu hulgas analüüsime elanikkonna andmete kättesaadavuse võimalusi mini-avalikkuste korraldamiseks elanikkonna kaasamise eesmärgil. Seejärel nõusolekuta andmed kustutatakse ja aruande esmaversioon esitatakse Riigikantseleile.
2. Rahvakogu arutelude kokkuvõte
• Rahvakogu toimub eeldatavalt novembris ja detsembris viiel päeval, kolmel nädalavahetusel. Vastavalt citizen panels meetodile kuulavad rahvakogu osalejad rahvakogu teemal eksperte/akadeemikuid (2. päev), huvirühmi (3. päev), kaalutlevad omavahel kuuldud infot (2.-4. päev) ja töötavad välja kollektiivsed ettepanekud (5. päev), mille kinnitavad 2/3 häälteenamusega viimasel päeval.
• Sellises protsessis võetakse aluseks muuhulgas Eesti 2035 strateegia ja seatud pikaajalised eesmärgid, et neid osalejatega koos mõtestada. Sellise meetodi tulemusena valmivad rahvakogu osalejate kollektiivsed seisukohad ja ettepanekud, mis avaldatakse avalikkuses aruandena, milles tuuakse välja ka Eesti 2035 strateegiasse suunatud järeldused.
• Selles etapis kogume rahvakogu osalejate andmeid nõusolekupõhiselt registreerimislehtedega. Nendele on juurdepääs Praxisel, kes on osalejate koordinaatori rollis. Eesmärk on jälgida osalemisaktiivsust.
• Iga päev palume osalejatel allkirjastada uuringus osalemise nõusoleku vormi. Nendele on juurdepääs Praxisel, kes on osalejate koordinaatori rollis. Eesmärk on tagada jooksvalt osalejate teadlikkus ja nõusolek igas etapis. Rahvakogud salvestatakse ning salvestis kustutatakse koheselt kui on koostatud transkriptsioon või kokkuvõte. Arutelud ei ole isikupõhised ning kui arutelus kasutavad osalejad ise isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse transkriptsioonist või kokkuvõttest. Salvestamisest teavitatakse rahvakogu kutses. Nõusolekuvorm sisaldab samuti info arutelude salvestamisest.
• Raport esitatakse Riigikantseleile kokkulepitud ajaks, kuid mitte hiljem kui detsembri keskel.
DD Demokraatiakeskusega uuringu raames koostööd ei toimu. DD demokraatiakeskusele ei edastata isikustatud ega pseudonüümitud andmeid ning nad ei teosta analüüsi.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu eesmärgiks on testida üleriigiliseks elanike kaasamiseks uut lähenemist – juhuvalimipõhist elanikkonna kaasamist. Selle läbiviimisel testitakse isiku tuvastamist võimaldavate andmete kasutamise ja kihtvalimi väljavõtu tulemuslikkust elanikkonna kaasamiseks – seda ei saa teha ilma isikuandmeteta. See on eksperimentaalne ja avastuslik teadusuuring, mis loob selgust ka isikuandmete töötlemiseks ja kaitsmiseks avatud valitsemise innovatsioonide rakendamise kontekstis. Uuringu tulemusena saab teha tõenduspõhiseid järeldusi ja ettepanekuid, kas ja kuidas selline valimi väljavõtt ning nimeline pöördumine võimaldavad täita avatud valitsemise poliitika ja strateegilise juhtimise eesmärke ning andmekaitse õigusruumiga arvestada.
Elanikkonna kaasamise meetoditest ja kanalitest eristab juhuvalimiga osalejate kutsumise lähenemist see, et teistes riikides ja ka Euroopa Liidu institutsioonide poolt on ulatuslikult tõendatud võimalus jõuda seni mitte-osalenud elanikkonna rühmadeni (maapiirkondadest, noored ja vanemad, mehed, madalama haridustasemega, väga halva ja väga hea elujärjega inimesed). Mida mitmekesisema sihtrühmani jõuavad kutsed, seda mitmekesisema profiiliga on osalejad Hea elu rahvakogus. Seda paremini läbi kaalutud, paikapidavad ning otsustusprotsessis legitiimsed ettepanekud ja tagasiside jõuab Riigikantseleisse Eesti 2035 ajakohastamiseks.
Senised mini-valikkuse protsessid nii Eestis kui teistes riikides on näidanud, et personaliseeritud sõnumid ja kutsed toimivad inimeste aktiveerimisel paremini. Suunatud sõnumite rakendamiseks on vajalik minimaalselt teada inimeste vanusegruppi ja sugu – mida ei ole võimalik saavutada ilma isikustatud registriandmete töötlemiseta.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Riiklikus strateegias Eesti 2035 on seatud viis strateegilist eesmärki, mille saavutamiseks on vaja leida lahendused ja leevendus mitmetele komplekssetele ühiskondlikele takistustele.
Üks probleem tänases julgeoleku kontekstis on ühiskondlik usaldus ja sidusus. OECD on kutsunud riike üles usalduse näitajatega sihipäraselt tegelema, kuna ühiskondlik sidusus on vajalik kriisiperioodide rahumeelselt ületamiseks ning kriisiolukordadele reageerimiseks. Ajahetk on kriitiline selleks, et leida elanikkonna suunal toimivad kaasamise meetodid. Rahvakogu toimub meetodiga, mis on tõestanud, et tugevdab usaldust ja ületab polariseerumist, luues infomüras selgust ja andes hääle erinevatele ühiskonnagruppidele.
Ka sotsiaalne ebavõrdsus ja liialt suured regionaalsed erisused on takistus Eesti arenguteel. Rahvakogu juhuvalimipõhine lähenemine ehk nõusolekuta andmete kasutamine osalejate kutsumisel võimaldab kaasata kõiki elanikke sõltumata elukohast, sissetulekust, varasemast aktiivsuse ja teadlikkuse määrast.
Samal ajal rakendab uuring Eesti digiriigi võimekust kui ühte konkurentsieelist. Registripõhine elanikkonna kaasamine on digiriigile omane e-demokraatia arengusuund.
Testitav ja arendatav elanikkonna kaasamise meetod pakub lahendust usalduskriisi leevendamiseks ja kuuluvustunde taastamiseks Eesti ühiskonnas ja kogukondades. Uuring võimaldab testida mudelit, kuidas keerulistes küsimustes ja madala usalduse tingimustes rakendada elanikkonna laiapõhjalist ja kaalutletud osalust.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Valimi moodustamisel palume koondada andmed, mis on registripidajal (rahvastikuregister) juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi kihtvalimi moodustamiseks vajalike andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Rahvastikuregistrist tehakse valimi moodustamise päring vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)).
Rahvastikuregistri andmete saamise järel sisestatakse andmed Alchemeri programmi ja sealt saadetakse kutsed e-aadressidele välja. Registriandmetest kasutatakse ka inimese nime, et saata nimeline kutse. Kontrollgrupile saadetakse umbisikuline kutse. Isikul, kelle e-posti aadressile kutse saadetakse, on täielik õigus otsustada, kas nad soovivad Hea elu rahvakogus osaleda või mitte. E-kirjaga saadetavas kutses tutvustatakse Hea elu rahvakogu ja selle eesmärki, aga ka seda, miks kutse saadeti ning ka andmete töötlemise ja tulemuste avaldamise põhimõtteid (nt et osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne ning uuringu raportis avaldatakse tulemused kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja nende vastuseid).
Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja meeldetuletuste saatmist hiljemalt novembri alguses 2025 a. (NB! siin ja edaspidi: kui uuringu algus viibib, siis hiljemalt 1 kuu jooksul pärast uuringuga alustamist). Kutse saajad, kes ei soovi rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei saadeta.
Registreerunute andmeid (algandmed, anonümiseeritud väljavõte, openDLP genereeritud andmefailid) säilitatakse kuni 30.02.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Praxise poolt kogutud registreerimislehed säilitatakse kuni 30.02.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni.
Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on rakendusteaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus kihtvalimi moodustamiseks andmeid, mis on juba registripidajal olemas ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Andmesubjektide poole pöördutakse uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral st tehakse avalike kutse rahvakogus osalemise registreerimiseks (kontrollgrupp) ning registreerunutele edastatakse kutse rahvakogus osalemiseks. See ei kohusta rahvakogus osaleda. Osalemise huvi korral kogutakse nõusoleku alusel samuti vaid neid andmeid, mida ei ole võimalik registriandmete alusel saada. Tegemist on andmetega, mis on olulised uuringu eesmärkide täitmiseks. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisel, sh täita avatud valitsemise poliitika ja strateegilise juhtimise eesmärke. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt - rahvastikuregistri andmete kasutamine võimaldab hinnata, kuidas selline valimi väljavõtt ja nimeline pöördumine võimaldavad täita avatud valitsemise poliitika ja strateegilise juhtimise eesmärke.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis[4] asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Uuringu läbiviimiseks on vaja saata kutsed hea elu rahvakogus osalemiseks. Uuringus osalemise kutsete saatmiseks esitab Praxis päringu rahvastikuregistrile (https://rr-taotlus.smit.ee/login.jsp ) koos soovitavate kriteeriumitega (ideaalvalim) juhuvalikuks (vt Lisa 1. Ideaalvalim). Rahvastikuregister koostab valimi kriteeriumide alusel nimekirja e-kirja aadressidest ja kriteeriumide tunnustest ning edastab Praxisele krüpteeritud kujul e-kirja teel või spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu.
Osalemiskutse saanutele personaalsete linkide loomine ja ankeetküsitluse läbiviimine toimub küsitluskeskkonnas Alchemer (läbiviija Praxis), mistõttu laetakse e-kirja aadressid ja nimed sellesse keskkonda. Alchemeri kasutustingimuste kohaselt paiknevad keskkonna Euroopa kasutajate küsitlused Euroopa serveri(te)s ning neid hoiustatakse vastavuses IKÜM tingimustega. Registreerimisel osalemisega nõusolevad isikud täidavad veebiankeedi ehk enne hea elu rahvakogu toimumist. Rahvakogu toimumise järel täidavad osalejad veebiankeedi uuesti. Registreerinud isikutest moodustatakse juhuvalim spetsiaalse algoritmi abil ning selleks, et juhuvalimi (põhivalim ja tagavaravalim) moodustamiseks ei kasutataks isikustatud andmeid, pseodonümiseeritakse veebiankeedi (registreerunute) andmed. Sellisel moel on võimalik juhuvalimisse sattunud isikule saata konkreetne teave rahvakogus osalemise kohta.
Uuringu tellijale Riigikantseleile esitatakse tulemused üldistatud kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid osalejaid.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Soovime rahvastikuregistrist 20 000 kirje väljavõtet tunnustega: nimi, e-posti aadress, elukoha maakond, sugu, vanusegrupp.
Need on vähemalt 16-aastaste eestimaalaste e-kirja aadressid, millele saadame elektroonilised kutsed rahvakogus osalemiseks koos veebiankeediga osalemise huvi registreerimiseks ning 2 meeldetuletuskirja.
Kirjete hulga leidmisel kasutasime mini-avalikkuse meetodi rahvusvaheliselt tunnustatud valemit, teiste rahvakogude korraldajate ja juhuvalimi koostajate kogemusi ning konsulteerisime välisekspertidega. Kuna tegemist on innovaatilise lähenemisega, siis praktika täpsustab parimaid lähenemisi iga-aastaselt. Käesolev uuring on esimene samm Eesti konteksti sobivaima lähenemise testimiseks
Statistikaameti andmetel oli 1.01.2025 seisuga Eestis 1 156 267 vähemalt 16-aastast elanikku. Optimaalne hulk kutseid üle-eestilise rahvakogu korraldamiseks on 20 000. See on suur hulk 30 inimese selekteerimiseks, kuid seda hulka mõjutab tänane madal ühiskondlik aktiivsus ja elanikkonna struktuurne mitmekesisus. 20000 moodustab vaid 1,7% üldkogumist ja veel vähem kogu elanikkonnast. Tallinna rohelise pealinna rahvakogu analüüs näitas, et 6% populatsioonile kutsete saatmisel on võimalik moodustada esinduslik ja mitmekesine rahvakogu osalejaskond – seega 1,7% võib pidada parima tänase teadmise põhjal väga minimaalseks riiveks. Samuti rakendatakse erinevaid meetmeid – näiteks pärast kutsete ja meeldetuletuste saatmist nõusolekuta andmed kustutatakse.
20 000 kirjet ei ole üle-riigilise uuringu vaatest liigne riive. Teistes euroopa riikides on välja saadetavate kutsete hulk sarnase meetodi puhul (kihtjuhuvalimile kiri ilma suulise kontaktita või telefoni teel ülehelistamiseta) suurema elanikkonna katvusega. Kõige värskematest näidetest Norra on kahes protsessis saatnud välja 40000 kutset kihtjuhuvalimile, et saada 66 osalejat (sama hulk tunnuseid kihtvalimis ja demokraatlikus loteriis). Kui saadetakse vähematele, siis põhjusel, et ühiskondlik aktiivsus ja huvi registreerimise määr on eestimaalaste omast tunduvalt kõrgem (nt Rootsis, Taanis, Saksamaal, Iirimaal jne).
Rahvakogu osalejate juhuvalimi moodustamisel kasutame minimaalselt 6 tunnust (Sugu, Vanuse grupp, Regioon, Elukoha tüüp, Haridustase, Tööhõive) ja maksimaalselt 8 tunnust (eelnevatele lisaks: Meedia usaldamine, enesehinnanguline toimetulek). Lõplik valik sõltub oma huvi registreerunute hulgast ja profiilide mitmekesisusest. OpenDLP algoritmi kasutamise kvaliteet ja tulemus sõltub samuti registreerunute hulgast ja erinevate tunnuste katvusest. Eelkõige vajaliku mitmekesisuse saavutamiseks tuleb vahetult jõuda suure hulga inimesteni. Ekspertide hinnangul on 20 000 kirjet väga minimaalne selle saavutamiseks, eeldusel, et oma huvi registreerivad vähemalt 300–600 inimest, sh tavaliselt kõrvale jäävatest ühiskonnagruppidest.
Võrdlemaks personaalse kutse ja avaliku kutse kaudu pöördumise tulemuslikkust, saavad kõik huvitatud Eesti elanikud registreerida oma huvi ka veebilehe kaudu. Üleskutse registreerumiseks levitame peaasjalikult maapiirkondades ja gruppides, mis suunatud madalama osalushuvi ja -aktiivsusega ühiskonnagruppidele. Selliselt registreerumisel moodustub nn kontrollgrupp – selline kaasamise viis sarnaneb levinud kaasamisprotsessidele, millega soovime juhuvalimipõhist lähenemist võrrelda. Selliselt registreerunute andmete töötlemine toimub isiku nõusolekul, kuna nad annavad oma huvist märku omaalgatuslikult ja teadlikult (vt Lisa 4). Arvestades seniseid kogemusi, siis ei ole sellisel moel huvitundjate arv eeldatavalt suur.).
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Rahvastikuregistri andmed seisuga 1. jaanuar 2025.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Nõusolekuta isikuandmete koosseis (rahvastikuregistrist):
Ees- ja perenimi – vajalik personaalseks pöördumiseks:
E-posti aadress – vajalik, et saata kutsed rahvakogusse;
Elukoha maakond – vajalik, et kutsed jõuaksid kõigisse Eesti regioonidesse ja igast regioonist jõuaksid inimesed rahvakogu osalejate hulka oma piirkonda esindama. Mini-avalikkuse meetodi eripära on süsteemne eesmärk jõuda nn vaikiva enamuseni elanikkonnas. Seetõttu vajame kutsete levitamist kõigisse maakondadesse ja ka osalejaid rahvakogus kõigist regioonidest.
Sugu, Vanusegrupp – vajalikud, et tagada kutse jõudmine erinevate ühiskondlike gruppideni, mida kõige üldisemalt kategoriseerivad need demograafilised tunnused. Samuti vajalik, et kutseid sõnastada sihtgruppi arvestavalt (rahvastikuregister genereerib isikukoodist suu ja vanusegrupi tunnuse, isikukoodi ei edastata volitatud töötlejale ). Nii sugu kui vanusegrupp on tunnused, mis kirjeldavad mitmeid ühiskonnasiseseid sotsiaal-majanduslikke ja väärtus-hoiakulisi erinevusi. Nende tunnuste alusel juhuvalimi moodustamine võimaldab tagada, et kutse jõuaks iga grupini proportsionaalselt ja võrdselt.
Taotlusele on lisatud ideaalvalimi kirjeldus (Lisa 1).
Nõusolekuga isikuandmete koosseis (huviline ise ütleb):
Ees- ja perenimi – vajalik personaalseks pöördumiseks;
E-posti aadress – vajalik, et saata infot rahvakogusse valituks osutumise kohta ning edaspidi informatsiooni rahvakogu sisu ja korralduse kohta;
Elukoha maakond – vajalik, et kutsed jõuaksid kõigisse Eesti regioonidesse ja igast regioonist jõuaksid inimesed rahvakogu osalejate hulka oma piirkonda esindama. Mini-avalikkuse meetodi eripära on süsteemne eesmärk jõuda nn vaikiva enamuseni elanikkonnas. Meetodi testimiseks vajame kutsete levitamist kõigisse maakondadesse ja analüüsime selle tulemuslikkust värbamise uuringus. Rahvakogu osalejate juhuvalimi moodustamisel loome selle tunnuse põhjal regiooni tunnuse, et tagada regionaalne esindatus lõplikus osalejate grupis ja lihtsustada openDLP algoritmi arvutust.
Sugu, Vanusegrupp, Kõrgeim omandatud haridustase – Need tunnused kirjeldavad mitmeid ühiskonnasiseseid sotsiaal-majanduslikke ja väärtus-hoiakulisi erinevusi. On seotud mh sotsiaal-majandusliku toimetulekuga, ühiskondliku aktiivsusega, keskkonnateadlikkuse ja mitmete muude oluliste sotsiaalsete nähtustega.
Elukoha tüüp: linn/maa – Eesti Inimarengu Aruanded on järeldanud, et kuigi Eestis on toimunud taasiseseisvumise järel kiire heaolu kasv, siis mitte kõik inimesed ei ole sellest küllaldaselt osa saanud. Sh eriti ääremaa inimesed. Eestis on eriti suureks kujunenud
maa ja linna ebavõrdsus erinevatel põhjustel, mistõttu on oluline rahvakogu osalejaskonnas tagada mõlema kogemuse esindatus.
Hõive tööturul – Tööhõive pole ainult sissetuleku allikas, vaid ka sotsiaalse staatuse, identiteedi ja kuuluvustunde allikas. See on otseselt seotud inimese eneseväärikuse ja eluga rahulolu tasemega. Töötus või töö ebastabiilsus suurendab stressi, vaimse tervise riske ja vähendab ühiskondlikku sidusust. Ebatraditsioonilised töövormid (nt platvormitöö) on tõstatanud uusi heaolu riske, mida klassikalised mõõdikud ei pruugi tabada. Seetõttu on oluline kaasata rahvakogu osalejaskonda hõivatuse poolest erinevaid gruppe.
Hinnang leibkonna toimetuleku kohta – Inimese subjektiivne hinnang oma majanduslikule olukorrale peegeldab paremini tema tegelikku heaolutunnetust kui vaid sissetuleku suurus vm objektiivne mõõdik. Inimesed, kes tunnevad, et nad ei tule toime, kogevad rohkem stressi, ebakindlust ja marginaliseeritust. See omakorda mõjutab usaldust ühiskonna ja institutsioonide vastu ning valmisolekut osaleda aruteludes või ühiskondlikes protsessides. Toimetulekutaju on potentsiaalselt oluline filter, mille kaudu inimesed hindavad poliitikaid ja pakutud lahendusi.
Hinnang meedia usaldusväärsusele – Viimased rakendusuuringud annavad alust arvata, et suure osa polariseerumisest ühiskondlikel teemadel kirjeldab ajakirjanduse usaldusväärsuse hinnang. Meedia usaldamine mõjutab, milliseid vaateid ja teemasid oluliseks peetakse, milline on üldine usaldusühiskonna institutsioonide ja protsesside vastu (sh demokraatlike). Selle tunnusega arvestamine aitab täpsemini jõuda inimesteni, kes ei tunne end peavoolu infoväljas nähtuna või esindatuna.
Eelistatud teema valik – Palume vastajatel märkida teemade/probleemide hulgast kõige olulisem. Kasutame neid vastuseid koostöös ekspertidega rahvakogu taustamaterjalide ja ettekannete ettevalmistamiseks. Samuti otsustame selle põhjal rahvakogu katusteema. Teemade valik lähtub Earth For All mudeli suure siirde viiest pöördepunktist, mis. On eestindatud Praxise valdkondlike ekspertide ja väliste ekspertide kaasabil. Andes registreerujatele võimaluse teemat valida, tugevdame lõpliku teema legitiimsust. (NB! Ankeedis sõnastused täpsustamisel)
Hinnang kliimamuutuste tõsidusele - Rahvakogu teemakäsitlus puudutab heaolu mitmest aspektist, sh tuleviku heaolu ehk kestlikkust. Heaolu kestvuse prognoosid on tugevalt seotud planeraatsete süsteemide ja ökosüsteemi olukorraga, mis on inimeste elukeskkonnaks. Eurobaromeetri küsitlustulemuste järgi on eestimaalased nö kliimaskeptilised ja üldiselt vastuoluliste hinnangutega keskkonna, kliima, rohepöörde, kestlikkuse ja seotud teemade osas. On oluline teada osalejate meelsust, et osata rahvakogus seda olulist konteksti tasakaalustatult ja edasiviivalt käsitleda.
Kinnitus rahvakogu arutelupäevadel osalemise võimaluse kohta - Selle küsimusega soovime, et osaleja mõtleb praktiliselt läbi, kas ta üldse saab osaleda. Jätame edasisest juhuvalimi etapist välja need, kes ankeedis juba annavad märku, et nad enamusel päevadel ei saa osaleda. Rahvakogu protsess on tervik ja seetõttu on oluline osalemine kõigil päevadel või puudumise korral muul moel aktiivne panustamine. Iga eelnev päev on sisendiks järgnevale, mistõttu meetodi tugevused avalduvad siis, kui osalejad on kohal kogu protsessi jooksul.
Sama andmekoosseis on ka kontrollgrupi puhul ehk nendele isikutele, kes registreeruvad omaalgatuslikult Rahvakogu.info veebilehel oleva vormi kaudu (Lisa 4) .
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
1. Rahvastikuregister – rahvakogu osalejate valimi moodustamiseks.
2. Veebiankeet rahvakogus osalemise huvi kogumiseks (läbiviija Praxis). Vt Lisa 3.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah, Siseministeeriumi rahvastikuregistri talituse nõuniku Katrin Jõesaluga on konsulteeritud. Siseministeerium on avaldanud valmisolekut väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed, kui on saadud AKI luba isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja meeldetuletuste saatmist ning esmase analüüsi valmimist – hiljemalt novembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei saadeta.
Volitatud töötleja säilitab nõusoleku andnute ehk registreerunute andmeid kuni esmase analüüsi valmimiseni või nõusoleku varasema tagasivõtmiseni. Nõusoleku andnute andmed kustutatakse koos registriandmetega hiljemalt novembri lõpus.
Nõusoleku andnute andmete pseudonümiseerimise viib läbi volitatud töötleja (Praxises) nõusolekuga andmetele. Programmist Alchomer eksporditakse csv formaadis andmed, mis sisaldavad programmi poolt loodud unikaalset identifikaatori tunnust, kuid ei sisalda enam inimese nime, e-maili aadressi ja on seega pseudonümiseerutud. Andmed pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel, mil kasutatakse openDLP algoritmi rahvakogu koosseisu ja tagavarakoosseisu nn välja loosimisel.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Volitatud töötleja vajab nõusolekuta andmeid nimeliste kutsete välja saatmiseks, mistõttu andmed pseudonüümitakse.
Volitatud töötleja anonümiseerib küsitlusuuringu andmed pärast küsitluse lõppu (kui on toimunud ka hea elu rahvakogu toimumise järgne küsitlus) esimesel võimalusel. See tähendab, et kustutatakse nii saadud e-postiaadressid kui ka isikustatud küsitluslingid, mis kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Alchemeri identifikaatortunnus
Sugu
Vanus vahemikuna
Kõrgeim omandatud haridustase
Regioon
Elukoha tüüp: linn/maa
Hõive tööturul
Hinnang leibkonna toimetuleku kohta
Hinnang ajakirjanduse usaldusväärsusele
Uuringu raportis kasutatakse anonüümseid andmeid.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Nõusoleku andnute andmete pseudonümiseerimise viib läbi volitatud töötleja (Praxises) nõusolekuga andmetele. Programmist Alchomer eksporditakse csv formaadis andmed, mis sisaldavad programmi poolt loodud unikaalset ja umbisikulist identifikaatori tunnust, kuid ei sisalda enam inimese nime, e-maili aadressi ja on seega pseudonümiseerutud. Andmed pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel, mil kasutatakse openDLP tarkvara spetsiaalset algoritmi rahvakogu koosseisu nn välja loosimisel. Andmed isikustatakse taas volitatud töötaja poolt Alchomeri programmis siis, kui on kinnitatud rahvakogu osalejad - isikustatakse ainult nende andmed.
Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja meeldetuletuste saatmist hiljemalt novembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei saadeta.
Volitatud töötleja säilitab nõusolekuga andmete ehk registreerunute andmeid ja täiendavalt registreerimislehtedega kogutud isikuandmeid kuni 30.02.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse, paberil registreerimislehed hävitatakse.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed, mida ei pseudonümiseerita, kustutatakse peale kutsete ja meeldetuletuste saatmist hiljemalt novembri lõpus 2025 a. või nõusoleku tagasivõtmiseni.
Registreerunute andmeid ja täiendavalt veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid, sh kinnituskirjaga antud nõusolekud osalemiseks säilitatakse 30.02.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse. Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse seni, kuni on kinnitatud rahvakogu lõplik koosseis ja valminud esmane analüüs, hiljemalt novembri lõpus 2025.a.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage[5]
-
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“.
Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav teadusuuring, mille tellijaks Riigikantselei. Uuringuga hõlmatakse valimi moodustamiseks paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt. Üldine teavitus ehk
info uuringu läbiviimisest ja uuringus töödeldavatest andmetest avaldatakse Riigikantselei kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisudega ning hiljem uuringu tulemustega.
Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.
Uuringu valimi isikuid teavitatakse isikuandmete töötlemisest adressaatidele välja saadetavas kirjas (link andmekaitse tingimustele) ning ankeedis, millega palume nende nõusolekut kasutada ankeedis edastatavaid andmeid rahvakogu tegevusteks.
Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused[6]?
Andmekaitsetingimused avalikustame projekti veebilehel rahvakogu.info vahetult enne kutsete välja saatmist.
12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse[7]
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Keit Kasemets
riigisekretär
(allkirjastaja ees- ja perenimi)[8]
allkirjastatud digitaalselt, kuupäev sisaldub digikonteineris
(allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad[9]:
Lisa 1: Ideaalvalim
Lisa 2: Hea elu rahvakogu andmekaitsetingimused – kavand
Lisa 3: Registreerimisankeet ja nõusoleku vorm – kavand
Lisa 4: Kontrollgrupi esialgne huvi registreerumise ankeet
[1] IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.
[2]Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.
[3] Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
[4] Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
[5] Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
[6] IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.
[7]Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
[8] Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).
[9] Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Lisa 1
Ideaalvalim kolme tunnuse lõikes rahvastikuregistri andmete päringuks. Kokku 20000 kirjet.
Naised
16-29
30-44
45-59
60 ja vanemad
kokku:
1707
2325
2217
3752
Harju maakond
551
884
685
968
Hiiu maakond
21
26
34
65
Ida-Viru maakond
144
177
229
492
Jõgeva maakond
53
61
73
146
Järva maakond
59
69
74
153
Lääne maakond
44
54
60
119
Lääne-Viru maakond
98
114
127
233
Põlva maakond
48
56
66
130
Pärnu maakond
129
166
172
297
Rapla maakond
67
86
86
144
Saare maakond
59
80
86
148
Tartu maakond
236
318
254
359
Valga maakond
56
61
78
143
Viljandi maakond
79
95
103
197
Võru maakond
64
76
88
159
Mehed
16-29
30-44
45-59
60 ja vanemad
kokku:
2033
2852
2493
2622
Harju maakond
633
1013
770
652
Hiiu maakond
29
37
37
50
Ida-Viru maakond
186
241
252
321
Jõgeva maakond
68
82
83
106
Järva maakond
72
92
88
108
Lääne maakond
52
68
68
84
Lääne-Viru maakond
121
150
144
165
Põlva maakond
60
77
77
97
Pärnu maakond
154
204
188
208
Rapla maakond
81
106
104
106
Saare maakond
72
99
95
110
Tartu maakond
264
373
281
250
Valga maakond
70
81
89
104
Viljandi maakond
96
128
115
142
Võru maakond
77
101
102
119
Lisa 2
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED
Hea elu rahvakogu – Andmekaitsetingimused
Need andmekaitsetingimused selgitavad, kuidas töötleme sinu isikuandmeid seoses Hea elu rahvakogu ja sellega seotud teadusuuringuga „Esmane analüüs mini-avalikkuse meetodi laialdasemaks rakendamiseks poliitikakujundamises“.
1. Kes andmeid töötlevad ja neile ligi pääsevad?
• Vastutav töötleja: Riigikantselei, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn.
Kontaktisik: Marten Lauri (
[email protected]). Andmekaitsespetsialist: Kaire Karp (
[email protected], tel 693 5833).
• Volitatud töötleja: SA Mõttekoda Praxis, Ahtri 6A, 10151 Tallinn.
Kontaktisik: Maiu Lauring (
[email protected]).
Andmetele on juurdepääs ainult piiratud arvul Praxise töötajatel, seda vajavad seda oma tööülesannete täitmiseks. Andmeid ei edastada teistele vastuvõtjatele.
2. Milliseid andmeid töötleme ja kust neid saame?
Rahvastikuregistrist (nõusolekuta): nimi, e-posti aadress, sugu, vanusegrupp, maakond.
Sinult endalt (nõusolekuga): nimi, kontaktandmed (telefon, e-post), elukoha tüüp, haridustase, tööalane staatus, hinnang toimetulekule, hinnang meedia usaldusväärsusele, erivajadused, logistilised eelistused, kliimateemaline hoiak.
Kui sinu kontaktandmed on saadud ilma sinu otsese osaluseta, pärinevad need rahvastikuregistrist seisuga 1. jaanuar 2025. Kui esitad andmed ise registreerimisvormi kaudu, pärinevad need otse sinult.
3. Milleks sinu andmeid kasutatakse?
• Rahvakogu liikmete valimi koostamiseks.
• Uuringu läbiviimiseks ja tulemuste analüüsimiseks.
• Osalemise korraldamiseks (nt kontakt, toitlustus, majutus, erivajadused).
• Rahvakogu hindamiseks.
Rahvakogu osalejate valimisel kasutatakse arvutiteadlaste poolt välja töötatud algoritmi (panelot.org), mis loob juhusliku valimi esitatud tunnuste alusel. See aitab tagada, et rahvakogusse valimine oleks võimalikuks õiglane ja võrdne, et tulemus oleks võimalikult mitmekesine ja esinduslik. Oluline on märkida, et seda algoritmi ei kasutata sinu kohta muude otsuste tegemiseks ning valiku lõpptulemuse kinnitavad ja osalejatega võtavad ühendust inimesed, mitte masin.
4. Õiguslik alus
• Rahvastikuregistrist saadud andmete töötlemine: Isikuandmete kaitse seadus § 6 lg 5 ja § 9 lg 2; IKÜM art 6 lg 1 p e (avaliku ülesande täitmine).
• Sinult saadud andmete töötlemine: sinu nõusolek (IKÜM art 6 lg 1 p a, art 7).
5. Andmete säilitamine
• Rahvastikuregistrist saadud andmed: kuni kutsete ja esmase analüüsi lõpuni, hiljemalt 30.11.2025.
• Registreerunute ja valitute andmed: kuni rahvakogu lõppanalüüsi valmimiseni, hiljemalt 29.02.2026 või kuni nõusoleku tagasivõtmiseni.
• Anonüümitud küsitluste andmed: kuni 31.12.2026.
6. Andmete edastamine ja turvalisus
Andmeid ei edastata väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda. Andmete töötlemisel kasutatakse turvalisi keskkondi (Alchemer EL serverid, Praxise kaitstud failiserver).
7. Sinu õigused
Sul on õigus:
• saada teavet, milliseid andmeid sinu kohta töödeldakse;
• taotleda ebaõigete andmete parandamist;
• taotleda andmete kustutamist (nõusoleku alusel töödeldavate andmete puhul);
• piirata töötlemist ja esitada vastuväiteid;
• taotleda andmete ülekandmist teisele töötlejale (IKÜM art 20);
• võtta nõusolek igal ajal tagasi (ei mõjuta varasema töötlemise seaduslikkust);
• pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni (
[email protected]) poole.
8. Andmete esitamise vabatahtlikkus ja tagajärjed
Rahvastikuregistrist saadud andmete töötlemine toimub seadusest tuleneva avaliku ülesande alusel ning nende esitamine ei eelda sinu tegevust. Kui registreerud ise osalejaks, on sinu andmete esitamine vabatahtlik, kuid uuringus osalemiseks vajalik. Kui sa ei soovi oma andmeid esitada, ei saa me sind rahvakogu liikmeks valida ega korralduslikku infot edastada.
9. Kontakt
Kui sul on küsimusi või muresid, kirjuta
[email protected] või Riigikantselei andmekaitsespetsialistile: Kaire Karp (
[email protected]).
Lisa 3
Pealkiri:
Registreerimisvorm: rahvakogus osalemine
Sissejuhatav pöördumine veebilehel:
Hea eestimaalane,
Kas oled üks neist vaid 1% eestimaalasest, kellele saatsime personaalse kutse rahvakogusse?
Või registreerusid ise rahvakogu veebilehel?
Kui nii, siis sellel lehel on Sul võimalus hiljemalt 7.novembril ametlikult registreerida oma huvi Hea elu rahvakogus osalemiseks.
Palume Sinu kontaktandmeid, et saaksime edaspidi ühendust võtta. Küsime mõned lisaküsimused Sinu tausta kohta selleks, et saaksime rahvakogusse kutsuda võimalikult mitmekesise läbilõike Eesti elanikest.
Kõigi siinse huvi registreerimise vormi täitjate andmete põhjal valib arvutiprogramm välja 30 eestimaalast. Neile 30-le saadame täpsema kutse koos taustamaterjalidega hiljemalt 10.novembril. Palun jää ootele ja arvesta kalendris rahvakogu kohtumispäevadega - kui saad sellise kutse, alles siis oled kindlasti valitud rahvakogu liikmeks.
Üle-eestilise Hea elu rahvakogu kohta saad rohkem lugeda lehelt rahvakogu.info.
Kui Sul on kohe küsimusi, palun kirjuta meiliaadressil
[email protected] või helista 55561283. Sulle vastavad Mõttekoda Praxis inimesed.
* Viitab kohustuslikule küsimusele
—-
Nõusolek andmete kasutamiseks
Palun tutvu andmekaitse tingimustega siin: (veebileht loomisel).
__ Olen teadlik Hea elu rahvakogu andmekaitsetingimustest ja annan oma nõusoleku rahvakogu korraldajatele oma vastuste kasutamiseks rahvakogu liikmete valimiseks ja valimisprotsessi analüüsimiseks.
__ Annan rahvakogu korraldusmeeskonnale Praxises loa kasutada oma kontaktandmeid, et saada infot enda valituks osutumise või mitteosutumise kohta ning rahvakogu kogu protsessi jooksul.
_________________________
Sinu eesnimi*
—-------------
Sinu perenimi*
—----
Sugu*
(1 vastus)
mees
naine
ei soovi vastata
Vanus*
(1 vastus)
16-29 aastat
30-44 aastat
45-59 aastat
60 ja vanem
Millises maakonnas püsivalt ja valdavalt elad? *
(rippmenüü)
Harjumaa
Hiiumaa
Ida-Virumaa
Jõgevamaa
Järvamaa
Läänemaa
Lääne-Virumaa
Põlvamaa
Pärnumaa
Raplamaa
Saaremaa
Tartumaa
Valgamaa
Viljandimaa
Võrumaa
Milline valik kirjeldab kõige paremini seda kohta, kus Sa elad? *
(1 vastus)
Suur linn
Suure linna eeslinn või ääreala
Linn või väike linn
Küla või kodu maakohas
(EOÖ)
Emakeel*
(1 vastus)
Eesti
Vene
Muu
Kõrgeim lõpetatud haridustase*
(1 vastus)
Algharidus või hariduseta
Põhiharidus
Kesk-, keskeri- või kutseharidus
Kõrgharidus
Hõive tööturul*
(1 vastus)
Töötan (sh töötav üliõpilane, pensionär)
Olen töötu/ otsin tööd
Muu (sh pensionär, mittetöötav Õpilane või üliõpilane, sünnitus- või Lapsehoolduspuhkusel, kodune)
Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Sinu arvates kõige paremini teie leibkonna praegusele sissetulekute tasemele?*
(1 vastus)
Elan/elame mugavalt praeguse sissetuleku juures
Saame hakkama
On raske hakkama saada
On väga raske hakkama saada
Palun hinda 10-pallisel skaalal, kui palju usaldad või ei usalda Eesti meediakanaleid. *
0 tähendab, et üldse ei usalda ja 10 tähendab, et usaldate täielikult.
1-2-3-4-5-6-7-8-9-10 - EOÜ
Palun märgi järgnevalt loetletud teemade seast kõige olulisem. Teema on sõnastatud väga üldise tuleviku sihina ning sulgudes on loetletud erinevad märksõnad, mis aitavad mõista võimalikke probleeme, mille üle arutleda.
Kasutame siinseid vastuseid rahvakogu taustamaterjalide ettevalmistamiseks koostöös ekspertidega ja rahvakogu teema valimiseks. (sõnastused täpsustamisel).
(kuni 2 vastust)
Väljapääs vaesusest (nt probleemid: Äärmuslik ja püsiv vaesus; Ebapiisav ligipääs haridusele ja tervishoiule; noorte ja naiste tööhõive; Ebavõrdne globaalse majanduskasvu jaotus; sõltuvus madala lisandväärtusega tööst; sissetulekute ebastabiilsus; rohemajanduse töökohad; progressiivne maksusüsteem; toetuste süsteemi uuendamine; põhisissetuleku tagamine; arenenud- ja arenguriikide olukorra erinevus; jm)
Majandusliku võrdsuse kasvatamine (nt probleemid: kasvav varanduslik ja sissetulekuline ebavõrdsus nii riikide sees kui riikide vahel; haridusliku ebavõrdsuse süvenemine; palgavaesus; elatustaseme ja varade üha kitsam koondumine; Kinnisvarahindade tõus ja eluaseme ligipääsmatus; ühiskondlikud konfliktid ja usalduse langus; õiglane maksustamine ja varamaksud; töötajate õigused; nõrk kogukondlik areng; jm)
Naiste võimestamine (nt probleemid: sooline ebavõrdsus poliitikas, majanduses ja hariduses; Naiste vähene osalus poliitilistes otsustusprotsessides ja juhtivatel kohtadel majanduses; püsiv ja süsteemne palgalõhe; koduse hoolduskoormuse jaotus; hooldusteenuste ebapiisavus; vähesed investeeringud naiste tervisesse; sooliste normide püsivus; jm)
Toidusüsteemi muutmine kestlikuks (nt probleemid: Ebatervislik toitumine ja rasvumine; tervisliku toidu ebapiisav kättesaadavus; keskkonda üleliia kurnavad võtted põllumajanduses; loodusressursside ammendumine (mulla kurnatus, metsade häving); Talupidajate vaesus ja ebastabiilne sissetulek; Toidujäätmete massiline teke ja raiskamine; toiduga kindlustamatus ja alatoitumus; toidujulgeolek; mahepõllumajandus; kohalik toidutootmine ja -tarbimine; mullastiku kvaliteedi ja metsade häving; puhta veega kindlustatus jm)
Kui tõsine probleem on Sinu arvates praegusel hetkel kliimamuutused? *
Palun kasuta skaalat ühest kümneni, kus 1 tähendab, et ei ole üldse tõsine probleem, ja 10 tähendab, et probleem on äärmiselt tõsine.
1-2-3-4-5-6-7-8-9-10
Rahvakogu kestab (detailid täpsustamisel) novembrist (detailid täpsustamisel) detsembrini ja kõik kohtumised moodustavad terviku. Seetõttu ootame, et rahvakogus osaledes arvestad kohale tulemisega kõigile kohtumistele. Tasume Su transpordikulud (sellest hiljem lähemalt). Kui Sa aga mõnel kohtumisel siiski osaleda EI SAA, siis palun märgi need päevad siin:
1. päev – Tutvumise ja info päev (15.november, kell 10-17, Keilas)
2. päev - Ekspertide kuulamine (16.november, kell 10-17, Keilas)
3. päev - Huvirühmade kuulamine ja arutelud (29.november, kell 10-17, Kadrinas)
4. päev - Arutelud ja ettepanekute koostamine (30.november, kell 10-17, Kadrinas)
5. päev – Ettepanekud ja tähistamine (7.detsember, kell 10-17, Elvas)
Millisel e-posti aadressil saame Sinuga ühendust? *
—--
Millisel telefoninumbril saame Sinuga ühendust? *
—--
Kinnitused:*
__ Kinnitan et mul ei ole tööalaseid, erakondlikke ega ärihuvisid rahvakogu tulemustega seoses.
__ Olen alla 18-aastane ja valituks osutamisel küsin vanematelt nõusoleku.
__ Rahvakogu tööpäevadel osalemise eest on ette nähtud kõigile päevatasu. Olen teadlik, et päevatasu saab kohtumisel kohapeal levinud poekettide kinkekaartidena koguvääringus 150 eur (30eur päev).
Lõputekst:
Aitäh, et otsustasid esindada endale sarnaseid eestimaalasi ja oma maakonda rahvakogus! Oma huvi üles näitamine on juba oluline samm ja aitab Eestis kõigi elanike kaasamist parandada.
Kõigi 7.novembriks registreerunute andmete põhjal valib arvutiprogramm välja 30 rahvakogu liiget. Palun märgi rahvakogu kohtumiste kuupäevad endale juba üles ja jää ootele. 10.novembril saadame 30-le rahvakogu liikmeks valitud 30-le inimesele täpse kutse koos taustamaterjalidega. Kui Sa ei osutu valituks, oled väga oodatud jälgima rahvakogu uudiseid!
Lisa 4
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdVgTMq8pgNE4O062nwOw9f1mjI9poikAJSV0lM90K9of6mUg/viewform
Pealkiri:
Registreerimisvorm: rahvakogus osalemine
Sissejuhatav pöördumine:
Tule hea elu rahvakogusse!
Novembris ja detsembris 2025 toimub üleriigiline hea elu rahvakogu “Mida on heaks eluks vaja?”. Hea elu rahvakogu on üleriigiline sündmus, kus eestimaalased mõtestavad üheskoos, kuidas suunata meie ühiskonda inimeste ja looduse heaolule. Rahvakogu aitab tugevdada ühist tahet kestlikeks muutusteks.
Rohkem infot: rahvakogu.info
Rahvakogu moodustavad 30 eestimaalast, kes oma mitmekesisuses peegeldavad läbilõiget Eesti elanikkonnast. Lõplikud osalejad valime esindusliku juhuvalimi alusel septembri alguses.
Rahvakogu kohtub novembris ja detsembris viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul, igal nädalavahetusel eri paigas. Rahvakogus kuulatakse eksperte ja huvirühmi, arutatakse omavahel ja kaalutakse erinevat sisendit, et lõpuks sõnastada ühiselt olulisimad põhimõtted, järeldused ja ettepanekud hea elu edendamiseks riigi tasandil.
Soovid osaleda? Täida allolev lühike ankeet, et niimoodi enda huvi registreerida. Oktoobri lõpus saadame siis Sulle personaalse võimaluse rahvakogusse osalema kandideerida.
NB! Ankeedi täitmisega annad korraldajale Praxisele õiguse saata Sinu meiliaadressile lisainfot hea elu rahvakogu kohta.
Hea elu rahvakogu on vabakonna algatatud: korraldavad DD Demokraatiakeskus ja mõttekoda Praxis, ellu kutsunud on Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu ja Mondo (viimane rahastajana).
Rahvakogu toetab Euroopa Liit ja Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus ESTDEV Mondo projektist NOPLANETB. Kaasrahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning Demokraatiakeskus.
* Viitab kohustuslikule küsimusele
Ees- ja perenimi:
Meiliaadress: *
Kinnitan, et ankeedi täitmisega annan Praxisele õiguse saata minu meiliaadressile lisainfot hea elu rahvakogu kohta. *
Kinnitan